Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 441 7249077 6994250 2026-10-07T13:57:33Z Kask 77839 Viited 7249077 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Gregorius XV |pilt = Gregorius XV, by Guercino, 1622.jpg |sünninimi = Alessandro Ludovisi |valitsemisaja algus= [[9. veebruar]] [[1621]] |valitsemisaja lõpp= [[8. juuli]] [[1623]] |eelkäija = [[Paulus V]] |järeltulija = [[Urbanus VIII]] |sünnikuupäev = [[9. jaanuar]] [[1554]] |sünnikoht = [[Bologna]] |surmakuupäev = [[8. juuli]] [[1623]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = [[Bologna ülikool]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Gregory XV.svg |vapp = C o a Gregorius XV.svg }} '''Gregorius XV''' ('''Alessandro Ludovisi''', [[9. jaanuar]] [[1554]] – [[8. juuli]] [[1623]]) oli [[paavst]] aastatel [[1621]]–1623. Ta oli 234. paavst. Alessandro Ludovisi sündis [[Bologna]]s aadliku Pompeo Ludovisi ja Camilla Bianchini kaheksalapselise pere kolmanda pojana. Tema vanaisa oli Samoggia [[krahv]]. Alessandro Ludovisi õppis [[1569]]–[[1571]] [[Rooma]] [[jesuiidid|jesuiitide]] [[kolleegium]]is ja temast sai esimene paavst, kes oli hariduse omandanud jesuiitide käest. Hiljem õppis ta Germaani kolleegiumis (''Collegium Germanicum'') [[õigusteadus]]t ja [[4. juuni]]l [[1575]] kaitses [[Bologna ülikool]]is [[doktorikraad]]i. [[23. juuni]]l 1575 jõudis ta Rooma. [[Bologna peapiiskop]]ina vahendas ta [[1616]] rahulepingu sõlmimist [[Savoia hertsog]]i [[Carlo Emmanuele I]] ja [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe III]] vahelises tülis [[Monferrato]] hertsogkonna pärast. ==Ametid== *[[Kapitoolium]]i kohtunik *[[13. juuli]] [[1593]] ''Signatura gratiae'' tribunali referent *[[13. august]] [[1596]] [[kardinal]] [[Girolamo Rusticucci]] leitnant *[[2. aprill]] [[1597]] – [[mai]] [[1598]] Rooma [[regent|aseregent]] *[[17. august]] [[1599]] [[Rota Romana]] [[audiitor]] *Rooma La Sapienza ülikooli leitnant *[[12. märts]] [[1612]] – [[9. veebruar]] [[1621]] [[Bologna peapiiskop]] (pühitseti [[1. mai]]l 1612) *13. august [[1616]] [[nuntsius]] [[Savoia]]s *[[19. september]] 1616 [[kardinal]]preester *[[3. september]] [[1618]] – 9. veebruar 1621 Santa Maria in Traspontina kardinalpreester == 1621. aasta konklaav == Gregorius XV valiti paavstiks [[9. veebruar]]il [[1621]] [[Vatikan]]i [[Capella Paolina kabel]]is ja krooniti [[14. veebruar]]il kardinal [[Andrea Baroni Peretti Montalto]] poolt. Ta valis nime arvatavasti [[Gregorius XIII]] järgi, kes oli pärit samuti Bolognast. [[8. veebruar|8.]] – 9. veebruarini 1623 toimunud [[konklaav]]il osales 51 ja sellelt puudus 19 [[kardinal]]i. See on suurim hulk konklaavilt puudunud kardinale ajaloos. Gregorius XV osutus valituks kardinal [[Scipione Caffarelli Borghese]] soovitusel peetud [[aklamatsioonhääletus]]el. Ta jäi viimaseks paavstiks, keda ei valitud [[skrutiinium]]idega hääletamisel.<ref name="Akla" /> Konklaavi algus viibis, kuna Rooma kuberner ei sulgenud [[Prantsusmaa]] suursaadiku [[François Anibal d'Estrees]]' käsul kabeli ust enne, kui saadik oli jõudnud külastada Prantsusmaa jaoks meelepäraseid kardinale. Konklaavil tekkis 6 fraktsiooni: vanad kardinalid Montalto juhtimisel, kardinal [[Pietro Aldobrandini]] juhitud fraktsioon, kardinal [[Scipione Caffarelli-Borghese]] juhitud fraktsioon, Hispaania fraktsioon, Prantsusmaa fraktsioon ja Firenze fraktsioon. Konklaav sai alata alles kell 2 öösel. Aldobrandini oli vahetult enne konklaavi algust haigestunud. Soosikuteks olid kardinal [[Pietro Campori]], [[Roberto Bellarmino]], [[Francesco Maria Bourbon del Monte Santa Maria]] ja Ludovisi, kuid Campori ei saanud algul piisavalt toetust. Esimeses voorus enim hääli saanud Bellarmino keeldus paavstiks saamast ja soovis [[François de La Rochefoucald]]' valimist. Too ei viibinud konklaavil ja teised kardinalid ei soovinud teda uue paavstina näha. Kardinal Bourboni vastu esitas aga Hispaania veto. Paavstiks sooviti valida ka [[Federico Borromeo]]d ja Camporit, kes Bellarmino eeskujul keeldusid ametit vastu võtmast. Ludovisi saabus konklaavile järgmisel päeval ja leiti olevat sobiv kandidaat, mistõttu ta kuulutati üksmeelselt paavstiks. ==Konklaavi protseduuride reform== Gregorius XV avaldas [[15. november|15. novembril]] 1621 apostelliku konstitutsiooni "[[Aeterni patris]]" ja [[12. märts]]il [[1622]] "[[Decet romanum pontificem]]", milles ta sätestas detailselt konklaavi tegevuse ja konklaavil kasutatavad tseremooniad. Ta kinnitas [[Coelestinus V]] [[1294]]. aasta otsust, et paavsti saab konklaavil valida kolmel viisil: aklamatsioonhääletusel, kompromisshääletusel ja skrutiiniumitega valimisel.<ref name="Konklaav" /> ==Välispoliitika== [[Pilt:Tomb_Gregorius_XV_Sant_Ignazio.jpg|pisi|Gregorius XV hauamonument]] Gregorius XV välispoliitika eesmärk oli tagada ühtsus katoliiklike valitsejate seas. Ta sai võimule [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal, soovides katoliikluse taastamist protestantide valduses olevatel aladel. ===Kolmekümneaastane sõda=== {{Vaata|Kolmekümneaastane sõda}} Gregorius XV saatis [[nuntsius]] [[Carlo Carafa]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] õukonda ja annetas keisrile suure summa raha võitluseks oma põhimõtete eest. Carafa ja [[munk|munga]] Giacinto da Casale soovitusel pakkus paavst 1623 protestantlikule [[Pfalzi hertsog]]ile kuuluvat [[kuurvürst]]i tiitlit [[Baieri hertsog]] [[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilianile]], saavutades sellega katoliiklaste enamuse Saksa Rooma keisri valimistel. Maximilian kinkis paavstile tänutäheks [[Heidelberg]]i raamatukogu ja paavst saatis [[Leo Allutius]]e Heidelbergi, et see tooks hinnalised käsikirjad Rooma.<ref name="Alla" /> Tema ajal sai katoliiklaseks [[Saksi hertsog]] [[Rudolf Maximilian]]. ===Suhted Prantsusmaaga=== Gregorius XV rõhutas [[hugenotid|hugenottide]] vastase võitluse pidamise vajadust religioosse ühtsuse taastamiseks Prantsusmaal. Ta muutis [[Pariisi peapiiskopkond|Pariisi piiskopkonna]] peapiiskopkonnaks ja pühitses kardinaliks [[Luçon]]'i [[piiskop]]i [[kardinal Richelieu|Richelieu]]. ===Suhted Hispaaniaga=== Gregorius XV soovis, et [[Hispaania kuningas]] Felipe III katkestaks [[Madalmaad]]ega sõlmitud 12-aastase vaherahu. Kui Hispaania ja [[Austria]] vahel ähvardas puhkeda sõda [[Valtellina]] pärast, okupeerisid paavsti väed [[Orazio Ludovisi]] juhtimisel vaidlusaluse ala. Selle otsusega soovis paavst ära hoida katoliiklike suurriikide vahel puhkeda võiva sõja. ===Suhted Inglismaaga=== Gregorius XV oli valmis tunnustama abielu prints [[Charles I|Charles Stuart]]'i ja Hispaania printsessi Maria vahel, milles nägi võimalust leevendada [[Inglismaa]] katoliiklaste vastu kasutatavaid repressioone. See abielu ei saanud teoks. ===Suhted Poolaga=== Gregorius XV toetas [[Poola kuningas|Poola kuningat]] [[Zygmunt III]] võitluses türklastega.<ref name="Poola" /> ==Kiriku institutsioonide reformid== 1621 lubas Gregorius XV [[frantsisklased|frantsiskaani]] reformaatidel omada [[kindralvikaar]]i.<ref name="Franciscus" /> 1621 tunnustas ta [[mertsedariaanid]]e [[kongregatsioon]]i.<ref name="Merce" /> [[17. mai]]l 1621 tunnustas ta [[benediktlased|benediktiini]] [[maurist]]e.<ref name="Maur" /> [[8. november|8. novembril]] 1621 tunnustas ta [[Lucca]] Jumalaema kongregatsiooni.<ref name="Regul1" /> [[18. november|18. novembril]] 1621 tunnustas ta [[piarist]]e.<ref name="Regul2" /> [[6. jaanuar]]il 1622 rajas ta [[Usupropaganda kongregatsioon]]i, mille volitused kinnitas [[22. juuni]]l 1622 bullaga "Inscrutabili". Uue ametkonna peaülesandeks sai [[misjon]]i koordineerimine.<ref name="Propa" /> 1622 tunnustas ta paljasjalgseid [[augustiinlased|augustiinlasi]].<ref name="August" /> [[7. aprill]]il 1623 tunnustas ta teatiini nunnaordut. Ta tunnustas benediktlaste nunnaordu [[Kolgata]] Jumalaema kongregatsiooni, ''Pii Operariit'', Jumalaema preestreid ja [[birgitiinid|birgitiini]] preestreid [[Belgia]]s<ref name="Birgit" />. Ta kehtestas haudriettidele augustiinlaste reeglid.<ref name="Kong1" /> ==Liturgilised otsused== [[4. juuli]]l 1622 sätestas Gregorius XV Porziuncola [[indulgents]]i kõikidele usklikele, kes pärast [[piht]]i ja [[armulaud]]a külastavad samal päeval teatavaid kirikuid.<ref name="Porz" /> [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1622 kehtestas ta sarnase indulgentsi [[kaputsiinid]]ele. [[30. august]]il 1622 avaldatud bullas "Universi Gregis" kinnitas ta ''[[solitsitatsioon]]i'' (''sollicitare'').<ref name="Soli" /> Ta kohustas 1622 [[Toledo]] peapiiskopkonnas tähistama [[17. september|17. septembrit]] neitsi Maarja nimepäevana.<ref name="Püha" /> [[31. jaanuar]]il 1623 kirjas "Romanae sedis" kinnitas ta [[Roberto de' Nobili]] ettepaneku põhjal [[India]]s [[malabari riitus]]e kasutamise.<ref name="Malabar" /> ==Teoloogilised vaidlused== Gregorius XV tühistas 1622 neitsi [[Maarja]] [[pärispatt|pärispatuta]] saamise doktriini üle peetavas arutelus [[dominiiklased|dominiiklaste]] kasutatud mõiste "sanctificatio". Gregorius XV oli Hispaanias levinud valgustusteoloogia ([[illuminaadid]]) vastane. ==Uued piiskopkonnad== *1622 Inglismaa apostellik vikariaat *[[20. oktoober|20. oktoobril]] 1622 muutis ta Pariisi piiskopkonna peapiiskopkonnaks. *[[5. detsember]] 1622 [[Itaalia]]s San Miniato piiskopkond ==Kanoniseerimised== Gregorius XV kanoniseeris 5 isikut [[12. märts]]il 1622: # [[Teresa Ávilast]] # [[Ignatius Loyola]] # [[Filippo Neri]]<ref name="Neri" /> # [[Talupoeg Isidor]] # [[Franciscus Xavier]] Ta kuulutas õndsaks 3 isikut: # [[Pedro de Alcantara]] [[18. aprill]]il 1622 # [[Albertus Magnus]] 1622 # [[Aloysius Gonzaga]] Gregorius XV kinnitas 1621 [[Joosep Naatsaretist|Joosep]]i austamise, 1622 [[Joakim]]i ja [[Ambrogio Sansedoni]] austamise ja [[17. veebruar]]il 1623 [[Bruno]] austamise. ==Onupojapoliitika== Gregorius XV noorim vend Orazio Ludovisi abiellus Lavinia Albergatiga. Nende poeg [[Ludovico Ludovisi]] sai 1621 kardinaliks, Bologna peapiiskopiks ja 1622 Zagarolo hertsogiks. Orazio tütar Ippolita Ludovisi abiellus esmalt [[Rossano]] vürsti [[Giorgio Aldobrandini]]ga, seejärel [[Bracciano]] hertsogi [[Flavio I Orsini]]ga. Orazio Ludovisi oli paavsti vägede [[kindral]] ja Fiano hertsog. Gregorius XV kaugem sugulane [[Giulio Ludovisi]] sai [[Aleksandria]] titulaarpatriarhiks. ==Kardinalide pühitsemised== Gregorius XV pühitses 11 kardinali 4 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast ja 1 prantslane. #konsistoorium [[15. veebruar]] 1621 ## [[Ludovico Ludovisi]] #konsistoorium [[19. aprill]] 1621 ## [[Ippolito Aldobrandini (kardinal)|Ippolito Aldobrandini]] ## [[Francesco Boncompagni]] ## [[Antonio Caetani]] ## [[Francesco Sacrati]] #konsistoorium [[21. juuli]] 1621 ## [[Marcantonio Gozzadini]] ## [[Lucio Sanseverino]] #konsistoorium [[5. september]] 1622 ## [[Alfonso de la Cueva-Benavides y Mendoza-Carrillo]] ## [[Kardinal Richelieu|Armand-Jean du Plessis de Richelieu]] ## [[Ottavio Ridolfi]] ## [[Cosimo de Torres]] ==Gregorius XV kultuuriloos== [[Pilt:Pope_Gregory_XV,_Gian_Lorenzo_Bernini,_c._1621-1622_-_IMG_1612.JPG|pisi|Gregorius XV. [[Gian Lorenzo Bernini]] [[büst]], [[1622]]. ]] Gregorius XV oli [[Giovanni Barbieri]] ja [[Domenichino]] [[patroon]]. Tema ihuarst oli [[Giambattista Castellani]]. Gregorius XV rajas [[18. märts]]il 1621 [[benediktlased|benediktlaste]] [[kolleegium]]i Roomas. 1621 avaldatud bullas "In eminenti" kinnitas ta jesuiitidele privileegi [[teaduskraad]]e välja anda [[Ameerika]] ülikoolides.<ref name="Ameerika" /> Ta rajas 1621 [[Pamplona]]s dominiiklaste seminari. [[22. september|22. septembril]] 1622 kinnitas ta [[Lissabon]]is asuva inglise kolleegiumi rajamist. Ta avaldas [[nõid]]ade ja [[maag]]ide vastu [[20. märts]]il 1623 bulla "Omnipotentis Dei". See jäi viimaseks paavsti üleskutseks võidelda jõumeetmetega [[nõidus]]e vastu.<ref name="Nõid" /> [[Gian Lorenzo Bernini]] tegi temast 1622. aasta paiku [[büst]]i, kunstnik [[Giovanni Francesco Barbieri]] (Il Guercino) on temast teinud [[portree]]. ==Legendid== Olles lähetatud [[Chambrey]]'sse ametiülesandeid täitma, tutvus Ludovisi seal [[kalvinism|kalvinistist]] Lesdiguieres'i [[hertsog]]iga, kelle [[Prantsusmaa kuningas]] oli saatnud kaitsma oma huve. Kui Ludovisi volitused hakkasid lõppema, olevat hertsog naerdes lisanud, et Ludovisi võib tulevikus saada paavstiks. Ludovisi vastanud talle, et kui see juhtub, võiks hertsogist saada katoliiklane. Hertsogil polnud selle ettepaneku vastu midagi. Paavstina tuletas Gregorius XV 84-aastasele hertsogile kunagi antud lubadust meelde ja hertsogist sai katoliiklane. ==Surm== Gregorius XV suri 8. juulil 1623 Roomas [[Palazzo del Quirinale palee]]s ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. [[13. juuni]]l [[1634]] maeti tema säilmed ümber Rooma kolleegiumi Annunziata kabelisse ja hiljem maeti tema säilmed ümber Rooma San Ignazio kirikusse. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Akla">{{cite web |last= Fanning|first= William|date=1907|title= Acclamation (in Papal Elections). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01099a.htm}}</ref> <ref name="Alla">{{cite web |last= Grey|first= Francis|date=1907|title= Leo Allatius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01317b.htm}}</ref> <ref name="Ameerika">{{cite web |last= Currier|first= Charles Warren|date=1912|title=Spanish-American Universities. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15201a.htm}}</ref> <ref name="August">{{cite web |last= Heimbucher|first= Max|date=1910|title=Hermits of St. Augustine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07281a.htm}}</ref> <ref name="Birgit">{{cite web |last= Steele|first= Francesca|date=1907|title= Brigittines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02785a.htm}}</ref> <ref name="Franciscus">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1909|title= Order of Friars Minor.|url=https://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm}}</ref> <ref name="Kong1">{{cite web |last= Rudge|first=F.M. |date=1910|title=Haudriettes. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07150c.htm}}</ref> <ref name="Konklaav">{{cite web |last= Dowling|first= Austin|date=1908|title=Conclave. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/04192a.htm}}</ref> <ref name="Malabar">{{cite web |last= Brucker|first= Joseph|date=1910|title=Malabar Rites. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/09558b.htm}}</ref> <ref name="Maur">{{cite web |last= Toke|first= Leslie|date=1911|title=The Maurists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10069b.htm}}</ref> <ref name="Püha">{{cite web |last= Holweck|first=Frederick |date=1911|title=Feast of the Holy Name of Mary. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10673b.htm}}</ref> <ref name="Merce">{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1911|title= Mercedarians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10197b.htm}}</ref> <ref name="Neri">{{cite web |last= Ritchie|first= Charles Sebastian|date=1911|title=St. Philip Romolo Neri. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/12018b.htm}}</ref> <ref name="Nõid">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1912|title=Witchcraft. Catholic Encyclopedia |url=https://www.newadvent.org/cathen/15674a.htm}}</ref> <ref name="Poola">{{cite web |last= Kolodziejczyk|first= Edmund|date=1911|title= Poland. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12181a.htm}}</ref> <ref name="Porz">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1911|title=Portiuncula. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12286a.htm}}</ref> <ref name="Propa">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1911|title= Sacred Congregation of Propaganda. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12456a.htm}}</ref> <ref name="Soli">{{cite web |last= Fanning|first= William|date=1912|title= Solicitation. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14134b.htm}}</ref> <ref name="Regul1">{{cite web |last= Carmichael|first= Montgomery|date=1908|title= Clerks Regular of the Mother of God of Lucca. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04052b.htm}}</ref> <ref name="Regul2">{{cite web |last= Kelly|first= Blanche Mary|date=1912|title= Clerks Regular of the Pious Schools. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13588a.htm}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Jacopo Accarisi]]: ''Vita Gregorii XV''. 1645. *[[Dieter Albrecht]]: ''Der Heilige Stuhl und die Kurübertragung von 1623''. "Quellen und Forschungen aus Italienischen Archiven und Bibliotheken" 34, 1954: 236–249. *Dieter Albrecht: ''Die deutsche Politik Papst Gregors XV''. München, 1956. *[[Johannes Anthieny]]: ''Der päbstliche Nuntius Carl Caraffa: ein Beitrag zur Geschichte des dreissigjährigen Krieges''. Berlin, 1869. *[[Luigi Arezio]]: ''La politica della Santa Sede rispetto alla Valtellina dal Concordato d'Avignone alla morte di Gregorio XV, 12 nov. 1622 – 8 luglio 1623, con molti documenti inediti''. Cagliari, 1899. *[[Antje Bräcker]]: ''Das Begräbniszeremoniell für die Päpste Paul V. (1550–1621) und Gregor XV. (1554–1623)''. [[Joachim Poeschke]], "Praemium virtutis" II. Münster, 2005: 29–39. *[[Karl Christian Bähr]]: ''Die Entführung der Heidelberger Bibliothek nach Rom''. Leipzig, 1845. *[[Giuseppe Gabrieli]]: ''Il conclave di Gregorio XV. Relazione del principe Federico Cesi''. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 50, 1927: 5–32. *[[Bernard Jacqueline]]: ''La Sacrée Congrégation "De propaganda fide" (1622) et ja France sous le pontificat de Grégoire XV''. "Revue d'histoire ecclésiastique" 66, 1970: 46. *[[Klaus Jaitner]]: ''Die Hauptinstruktionen Gregors XV. für die Nuntien und Gesandten an den europäischen Fürstenhöfen 1621–1623''. II. Tübingen, 1997. *Klaus Jaitner: ''Kurie und Politik. Der Pontifikat Gregors XV''. A. Koller, "Kurie und Politik. Stand und Prospektiven der Nuntiaturberichtsforschung". Tübingen 1998: 1–16. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Andreas Kraus]]: ''Das päpstliche Staatssekretariat im Jahre 1623. Eine Denkschrift des ausscheidenden Sostituto an den neuernannten Staatssekretär''. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 52, 1957: 93–122. *[[Denis Mahon]]: ''Guercino as a portraitist and his "Pope Gregory XV"''. "Apollo" 113, 230 (1981): 230–235. *[[Antonio Miguel Navas Gutiérrez]]: ''Mediacion del papa Gregorio XV en un proyecto de matrimonio hispano-ingles''. "Miscelánea Augusto Segovia". Granada, 1986: 179–204. *Antonio Miguel Navas Gutiérrez: ''Los nuncios en España durante el pontificado de Gregorio XV''. "Archivo Teológico Granadino" 50, 1987: 357–403. *[[Anton Pieper]]: ''Die Propaganda-Congregation und die nordischen Missionen im siebzehnten Jahrhundert''. Köln, 1886: 1–15. *A. Ploncher: ''Lettere inedite di Monsignor Zacchia nunzio in Venezia al cardinale Ludovisi segretario di Stato ed al cardinal Barberini sulla morte di Fra Paolo Sarpi''. "Archivio Storico Italiano" 9, 1882: 144–162. *[[Stefan Samerski]]: ''Akten aus dem Staatssekretariat Pauls V. und Gregors XV. im Archiv des Kardinals Alderano Cibo (1613–1700) in Massa''. "Archivum Historiae Pontificiae" 33, 1995: 303–314. *Josef Semmler: ''Das päpstliche Staatssekretariat in den Pontifikaten Pauls V. und Gregors XV. 1605–1623''. Roma, 1969. *[[Augustin Theiner]]: ''Schenkung der Heidelberger Bibliothek durch Maximilian I. Herzog und Kurfürst von Bayern, an Papst Gregor XV. und ihre Versendung nach Rom''. München, 1844. *[[Giovanni Luigi Valesio]]: ''Apparato funebre dell'anniversario a Gregorio XV celebrato a Bologna''. Bologna 1624. *[[Günther Wassilowsky]]: ''Vorsehung und Verflechtung. Theologie und. Mikropolitik im Konklavezeremoniell Gregors XV (1621/22)''. G. Wassilowsky, Hubert Wolf, "Werte und Symbole im frühneuzeitlichen Rom". Münster, 2005: 67–82. *Günther Wassilowsky: ''Die Konklavereform Gregors XV. (1621/22): Wertekonflikte, symbolische Inszenierung und Verfahrenswandel im posttridentinischen Papsttum''. Stuttgart 2010. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/07004b.htm Artikkel Gregorius XV kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1616.htm#Ludovisi Gregorius XV elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvii.htm#1621 1621. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1621.html 1621. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvii.htm#GregoryXV Gregorius XV määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1621-1623-_Gregorius_XV.html Gregorius XV dokumendid.] *[https://catholic-hierarchy.org Piiskopkonnad.] *[https://www.sardimpex.com Ludovisi suguvõsa.] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paulus V]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=[[1621]]–[[1623]] | järgnev=[[Urbanus VIII]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1554]] [[Kategooria:Surnud 1623]] qfi970wozyrk93hfofajl1zk69fvg3d 0 466 7249309 6921156 2026-10-08T05:34:44Z ~2026-54130-02 239248 /* */ 7249309 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõuna-Gyeongsangi provints | nimi1_keel = [[korea kiri|korea]] | nimi1 = 경상남도 | nimi1_latin = Gyeongsangnam-do | lipp = Flag of South Gyeongsang Province.svg | lipu_link = Provintsi lipp | vapp = Emblem of South Gyeongsang Province.png | vapi_link = Provintsi vapp | pindala = 10515 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Changwon]] | asendikaardi_pilt = Gyeongsangnam-do in South Korea.svg }} '''Lõuna-Gyeongsangi provints''' (ka ''Lõuna-Kyŏngsangi provints'', Lõuna-Korea omaladinas ''Gyeongsangnam-do'', McCune-Reischaueri süsteemis ''Kyŏngsang-namdo'') on [[1. järgu haldusüksus]] [[Lõuna-Korea]]s. Pindalalt on see riigi neljas provints ja võtab enda alla 10,5% kogu Lõuna-Korea pindalast. Lõuna-Gyeongsangi provints on tasane ja madal maa. 37% on madalam kui 100 m, 49% on 100–500 m kõrgune, 12% on 500–1000 m kõrgune ja 2% on ulatub üle 1000 m. Provintsi idaosas on palju orge ja üle 1000 m kõrguvaid mägesid: [[Cheonhwangsan]] (1189 m), [[Sinbulsan]] (1209 m), [[Wonhyosan]] (922 m) ja [[Cheonseongsan]] (840 m). Praegune nimi Lõuna-Gyeongsang anti provintsile kohaliku omavalitsuste süsteemi reformi käigus Joseoni perioodi lõpul (edikt nr 36 [[4. august]]ist [[1896]]). Varasem süsteem vahetati uue vastu välja, 23 ''bu''<nowiki>'</nowiki>d muudeti 13 ''do''<nowiki>'</nowiki>ks ning Gyeongsangi provints jagati põhja- ja lõunaprovintsiks. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Gyeongsangnam-do}} {{KOR}} [[Kategooria:Lõuna-Korea provintsid]] [[Kategooria:Lõuna-Gyeongsangi provints| ]] mdfa4v7acwtfgw1s0iq5fp65h540p13 0 1284 7249200 7004325 2026-10-07T19:12:12Z Funktsionalism-modernism 231916 7249200 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirjanik | nimi = Virginia Woolf | pilt = Woolf by Beresford 2.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Virginia Woolf 1902. aastal <!-- --> | sünninimi = Adeline Virginia Stephen | sünniaeg = [[25. jaanuar]] [[1882]] | sünnikoht = [[South Kensington]], [[London]], [[Inglismaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1941|03|28|1882|01|25}} | surmakoht = [[Lewes]], Inglismaa | puhkepaik = | rahvus = [[inglased|inglane]] | haridus = | elukutse = romaanikirjanik, esseist | žanr = | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Proua Dalloway]]"<br>"[[Tuletorni juurde]]"<br>"[[Orlando: elulugu]]"<br>"[[Oma tuba]]"<br>"[[Lained (Virginia Woolf)|Lained]]" | tunnustus = | tegutsemisaastad = <!-- --> | abikaasa = [[Leonard Woolf]] | sugulased = <!-- --> | allkiri = Virginia Woolf signature.svg }} '''Virginia Woolf''' [vö´džinjö vulf] (sünninimi '''Adeline Virginia Stephen'''; [[25. jaanuar]] [[1882]] [[London]] – [[28. märts]] [[1941]] [[Lewes]], [[Ida-Sussex]]) oli [[Suurbritannia|Briti]] [[kirjanik]] ja [[feminist]], üks tähtsamaid [[Modernistlik kirjandus|modernistliku romaani]] esindajaid. Ta kuulus [[Bloomsbury grupp]]i. Tema tuntuimate teoste sekka kuuluvad "[[Proua Dalloway]]", "[[Tuletorni juurde]]" ja "[[Orlando: elulugu]]". ==Elukäik== Virginia Woolf sündis Londonis Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Virginia Woolfi ema suri [[1895]] ja 18-aastane poolõde Stella [[1897]] ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja [[depressioon]]ihoogude all. Aastal [[1891]] pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani [[1945]]. Tema isa suri [[1904]]. aastal. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta kolm aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt. Aastal [[1912]] abiellus kirjanduskriitiku Leonard Woolfiga. Koos abikaasaga soetati trükipress, millega pandi [[1917]]. aastal alus kirjastusele Hogarth Press. Kirjastus avaldas kaasaegse Inglise ja Ameerika kirjanduse kõrval ka [[Sigmund Freud]]i teoseid [[inglise keel]]es ning tõlkeid [[vene keel]]est. Virginia Woolf lõpetas elu [[enesetapp|enesetapuga]] 1941. aastal, uputades end [[Ouse]]'i jõkke kodu lähedal [[Sussex]]is. ==Looming== *"Merereis" (1915) *"Jacobi tuba" ([[1922]]) *"[[Proua Dalloway]]" ([[1925]], romaan; eesti keeles 1998; tõlkija [[Riina Jesmin]]) ISBN 9985-868-28-5 *"[[Tuletorni juurde]]" ([[1927]], romaan; eesti keeles 1983 ja 2005; tõlkijad [[Malle Talvet]] ja [[Jaak Rähesoo]]) ISBN 84-9819-332-X *"Orlando: elulugu" ([[1928]], romaan; eesti keeles 1997; tõlkija [[Riina Jesmin]]) *"[[Oma tuba]]" ([[1929]]; eesti keeles 1994; tõlkija [[Malle Talvet]]) (essee, mis tegi Woolfist [[feminism|feministliku]] kirjanduse klassiku) *"Lained" ([[1931]], romaan; eesti keeles 1999 ja 2008; tõlkija [[Riina Jesmin]]) *"Aastad" ([[1931]]) *"Vaatuste vahel" (ilmus postuumselt) Eesti keeles on veel ilmunud valimik "Esseed" (tõlkinud [[Malle Talvet]] ja [[Jaak Rähesoo]], [[1997]]) ning lühiproosat ja esseid ajakirjades: "Kew Gardens" (tõlkinud [[Inna Feldbach]], [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1975]]/8), "Kaasaegne proosa" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming [[1982]]/1), "Kolm pilti" (tõlkinud Malle Talvet, [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1991]]/7), "Tellija ning krookus", "Viiv", "Suveõhtu" (tõlkinud Malle Talvet, Looming 1991/12), "Kuidas rabab kaasaegset" (tõlkinud Jaak Rähesoo, Looming [[1992]]/8). Oma romaanides rakendas ta [[teadvuse voolu tehnika]]t. Lisaks romaanidele kirjutas Woolf ka [[novell]]e ja kirjanduslikke [[Essee|esseid]]. Virginia Woolfi tugev külg on sisemine [[dialoog]], mille abil ta tungib inimese teadvuse äärmiste piirideni ja üritab talletada laiaulatusliku silmapilgu kestvaid tegelaste minevikku ja tulevikku. Teostel puudub kindel [[süžee]], jutustust siduv [[intriig]], pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. ==Romaan ja film "Proua Dalloway" ainetel== Virginia Woolfi 1925. aastal ilmunud romaanist "Proua Dalloway" on saanud ainest Ameerika kirjaniku [[Michael Cunningham]]i [[1999]]. aastal [[Faulkneri auhind|Faulkneri auhinna]] ja [[Pulitzeri preemia]] võitnud romaan "[[Tunnid]]" ("The Hours"). Romaani ainetel valmis film "[[Tunnid (film)|Tunnid]]". Film tunnistati [[2003]]. aastal [[Kuldgloobus]]e vääriliseks. Filmi lavastaja oli [[Stephen Daldry]], osades [[Nicole Kidman]], kes võitis selle rolli eest nii [[Oscar]]i kui ka [[Kuldgloobus]]e, [[Meryl Streep]] ja [[Julianne Moore]]. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *{{imdb nimi|id=0941173|nimi=Virginia Woolf}} * [http://modernistliterature.blogspot.com/ Virginia Woolfi looming] ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Woolf, Virginia}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Feministid]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1941]] qjjuqlp76m7onq3l73sq7gnez60zxap 0 2650 7249148 7196880 2026-10-07T16:54:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249148 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Riik | riiginimi = Venezuela Bolívari Vabariik | omastav = Venezuela | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República Bolivariana de Venezuela | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Venezuela.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Venezuela in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[Hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Caracas]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Delcy Rodríguez]] (kohusetäitja) | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 5. juuli 1811 | valuuta = [[Venezuela bolivar]] (VED) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] –4 | hümn = "[[Gloria al bravo pueblo]]" | usund = | üladomeen = [[.ve]] | telefonikood = 58 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | märkused = }} [[Fail:Sistema de orquestas y coros juveniles e infantiles del Zulia, Venezuela.ogv|pisi|Video Venezuela 1975. aastal loodud muusikaharidusprogrammist El Sistema]] '''Venezuela''' (mööndav nimekuju ''Venetsueela'') on riik [[Lõuna-Ameerika]]s. Venezuela piirneb põhjas [[Kariibi meri|Kariibi merega]], kirdes [[Atlandi ookean]]iga, läänes [[Colombia]]ga, lõunas [[Brasiilia]]ga ja idas [[Guyana]]ga. == Riik == Venezuela põhiseaduse alusel on Venezuela föderaalne [[presidentaalne vabariik]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela (Bolivarian Republic of) 1999 (rev. 2009) |url=https://www.constituteproject.org/constitution/Venezuela_2009 |vaadatud=4.01.2026}}</ref> Tegelikult valitseb Venezuelas [[Autoritarism|autoritaarne režiim]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela |url=https://freedomhouse.org/country/venezuela?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=4.01.2026}}</ref> === Riigipiir === {| class="wikitable" |+Venezuela riigipiiri pikkus !Külgnev riik !Riigipiiri pikkus (km) |- |[[Colombia]] |2341 |- |[[Brasiilia]] |2137 |- |[[Guyana]] |789 |} Venezuela [[Rannajoon|rannajoone]] pikkus on 2800 km. Venezuelal on merepiir [[Grenada|Grenadaga]] (160 km), [[Hollandi Vabariik|Hollandiga]] (80 km) ja [[Trinidad ja Tobago|Trinidad ja Tobagoga]] (11 km). === Lipp === Venezuela lipp on kollasest, sinisest ja punasest väljast koosnev horisontaalne [[trikoloor]]. Lipu sinisele värviväljale on lisatud kaheksa valget viisnurkset tähte. Lipu kollane sümboliseerib riigi rikkust ja uusi võimalusi. Sinine sümboliseerib vaprust ja Atlandi ookeani. Punane sümboliseerib iseseisvusvõitluse verevalamist Hispaania koloniaalaja vastu. Kaheksa tähte tähistavad Venezuela kaheksat provintsi.<ref>{{Netiviide |autor=Lipuvabrik OÜ |aeg= |pealkiri=Venezuela Lipp |url=https://www.lipuvabrik.ee/tootekataloog/venezuela-lipp/ |vaadatud=16.04.2020 |väljaanne=Lipuvabrik.ee}}</ref> === Vapp === Kollase, sinise ja punase värvi horisontaalne kolmikvärv koos riigivapi kollase lindiga ülemisel serval ja kaheksa valge viisnurkse tähega poolkaar, mille keskel on sinine riba. === Haldusjaotus === {{vaata|Osariik (Venezuela)}} Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja liidusõltkondadeks. [[Fail:Venezuela, administrative divisions (-claims) - et - colored.svg|pisi|350px|Venezuela 1. järgu haldusüksused]] {| |- valign="top" | *[[Amazonase osariik (Venezuela)|Amazonase osariik]] *[[Anzoátegui osariik]] *[[Apure osariik]] *[[Aragua osariik]] *[[Barinase osariik]] *[[Bolívari osariik]] *[[Carabobo osariik]] *[[Cojedese osariik]] *[[Delta Amacuro osariik]] *[[Falcóni osariik]] *[[Guárico osariik]] *[[Lara osariik]] *[[Liidusõltkonnad]] | *[[Mérida osariik]] *[[Miranda osariik]] *[[Monagase osariik]] *[[Nueva Esparta osariik]] *[[Pealinnaringkond]] *[[Portuguesa osariik]] *[[Sucre osariik]] *[[Zulia osariik]] *[[Táchira osariik]] *[[Trujillo osariik]] *[[Vargase osariik]] *[[Yaracuy osariik]] | |} == Loodus == Venezuela lääneosa hõlmavad [[Andid]]e mäestiku põhjapoolsed harud. Kõrgeim neist on edela–kirde suunas läbi [[Mérida osariik|Mérida osariigi]] kulgev [[Sierra Nevada de Mérida]]. Selles mäestikus asub riigi kõrgeim tipp [[Pico Bolívar]] (4978 m). Kirde suunas jätkub Sierra Nevada de Mérida teiste mäeahelikena, moodustades Venezuela Andide tuumiku. Venezuela põhjaosas Kariibi mere rannikul paiknevad rannikumäestikud, millest tähtsaim on [[Cordillera de la Costa]]. Riigi kaguosas asub [[Guajaana mägismaa]], mida iseloomustavad järskude seintega lauamäed ehk [[tepui]]d. Tuntuim neist on [[Auyán-tepui]], mille servalt langeb maailma kõrgeim [[juga]], [[Angeli juga]]. Suurema osa Venezuela sisealadest moodustavad tasased ja avarad [[ljaano]]d ehk rohtlad. Need ulatuvad Andide jalamilt [[Orinoco]] jõeni. Vihmaperioodil muutuvad paljud alad ulatuslikeks üleujutustasandikeks. Venezuela tähtsaim jõgi on [[Orinoco]], mis voolab enam kui 2000 kilomeetri ulatuses läbi riigi idaosa ja suubub [[Atlandi ookean]]i. Selle suurimate lisajõgede hulka kuuluvad [[Caroni jõgi (Venezuela)|Caroní]], [[Apure jõgi|Apure]] ja [[Meta jõgi]]. Caroní on oluline hüdroenergia allikas ning sellel paikneb üks Lõuna-Ameerika suurimaid [[hüdroelektrijaam]]u. Riigi suurim veekogu on [[Maracaibo järv]] Venezuela loodeosas. Tegemist on suure riimveelise lahega, mis on [[Maracaibo väin]]a kaudu ühendatud [[Kariibi meri|Kariibi merega]]. Maracaibo ümbrus on tuntud [[nafta]]varude poolest. Suurim looduslik sisejärv on [[Valencia järv]] riigi põhjaosas. Lisaks leidub Venezuelas arvukalt veehoidlaid, millest suurim on [[Guri veehoidla]]. == Rahvastik == Venezuelas elab 2024. aasta andmetel 28 405 543 inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Population, total - Venezuela, RB |url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=VE |vaadatud=4.01.2026 |väljaanne=World Bank}}</ref> Viimase kümne aasta jooksul on nende rahvaarv vähenenud 6,1% võrra. 2025. aasta andmetel on 48% Venezuela elanikest nooremad kui 30 aastased.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela |url=https://www.britannica.com/place/Venezuela/Immigration-and-ethnic-composition |vaadatud=4.01.2026}}</ref> 88,4% elanikest elab linnalistes asulates.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Venezuela |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/ |vaadatud=4.01.2026 |arhiivimisaeg=31.05.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210531110017/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/venezuela/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Keskmine oodatav eluiga on 74,5 aastat (meestel 71,5 aastat ja naistel 77,7 aastat).<ref name=":0" /> [[Hispaania keel]] on Venezuela ametlik keel ja seda räägib 98,2% elanikest.<ref name=":0" /> Ameerika põliskeeltel on nende piirkonnas ka ametlik staatus, isegi kui enamik neist on praegu ohustatud. [[Vajuu keel|Vajuu]], [[pemoni keel|pemoni]] ja [[varao keel]] on Venezuelas enim räägitavad Ameerika põliskeeled. === Suurimad linnad === {| class="wikitable" |+Venezuela suurimad linnad<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela Cities by Population 2025 |url=https://worldpopulationreview.com/cities/venezuela |vaadatud=7.01.2026}}</ref> !Koht !Linn !Elanike arv (2025) |- |1. |[[Caracas]] |3 015 110 |- |2. |[[Maracaibo]] |2 432 440 |- |3. |[[Valencia (Venezuela)|Valencia]] |2 030 790 |- |4. |[[Barquisimeto]] |1 281 730 |- |5. |[[Maracay]] |1 270 320 |- |6. |[[Ciudad Guayana]] |991 388 |} === Asustus === Venezuela on üks Ladina-Ameerika enim linnastunud riike; valdav enamus venezuelalasi elab põhjapoolsetes linnades, eriti pealinnas [[Caracas|Caracases]], mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 93% elanikkonnast elab Põhja-Venezuela linnapiirkondades; 73% elab rannikust vähem kui 100 kilomeetri (62 miili) kaugusel.<ref>{{cite web|year=2003 |publisher=World Resources Institute |website=EarthTrends Country Profiles|title=Coastal and Marine Ecosystems—Venezuela |url=http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/coa_cou_862.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20070318000929/http://earthtrends.wri.org/pdf_library/country_profiles/coa_cou_862.pdf |archive-date=18 March 2007 |access-date=10 March 2007}}</ref> Kuigi peaaegu pool Venezuela maismaast asub Orinocost lõuna pool, elab seal vaid 5% venezuelalastest. Suurim ja tähtsaim linn Orinocost lõuna pool on Ciudad Guayana, mis on rahvaarvult kuues linnastu. Teised suuremad linnad on [[Barquisimeto]], [[Valencia (Venezuela)|Valencia]], [[Maracay]], [[Maracaibo]], [[Barcelona-Puerto La Cruz]], [[Mérida (Venezuela)|Mérida]] ja [[San Cristóbal (Venezuela)|San Cristóbal]]. == Ajalugu == ===Iseseisvumine=== Seni [[Hispaania]] [[koloonia]] olnud Venezuela kuulutas end esimest korda iseseisvaks 1811. aastal. Algas [[Venezuela iseseisvussõda]]. Suveräänsus saavutati pärast võidukat [[Carabobo lahing]]ut 1821. aastal ning kindlustati võiduga [[Maracaibo lahing]]us 1823. aastal. Kuni 1830. aastani oli Venezuela [[Gran Colombia]] riigi osa. ===Tänapäev=== Venezuelas on aastaid kestnud [[Poliitiline ja majanduskriis Venezuelas|poliitiline ja majanduskriis]] presidentide Chaveze ja Maduro sotsialistlike eksperimentide tõttu. 90% rahvast elab vaesuses, alatoitumus on üldlevinud, kaubandust iseloomustab tänapäeval defitsiit kõigest esmavajalikust. Valimised toimusid juulis 2024. Tingimusi kritiseeriti kõvasti. Valitsus keelas rahvusvaheliste vaatlejate sisenemise. Valitsuse kontrolli all olev valimisnõukogu kuulutas Maduro võitjaks, kuid opositsioon lükkas need väited tagasi. Opositsioon avaldas tulemused hääletuskeskuse kohta, mis oli siiani normaalne, samas kui valitsus keeldus seda tegemast. Toimusid protestid. Kinni peeti üle 2000 inimese. Opositsioonikandidaat asus varjupaika Hollandi saatkonda, seejärel Hispaania saatkonda ja läks seejärel pagulusse<ref>[https://www.err.ee/1609447148/hispaania-annab-venezuela-opositsioonijuhile-asuuli Hispaania annab Venezuela opositsioonijuhile asüüli (ERR)], 8. september 2024</ref>. Opositsiooniliider [[María Corina Machado]] läks peitu. On teateid laste vangistamisest ja piinamisest.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8109319/venezuela-alaealiste-poliitvangide-kehadelt-paistavad-johkra-vagivalla-margid Venezuela alaealiste poliitvangide kehadelt paistavad jõhkra vägivalla märgid (Postimees)], 5. oktoober 2024</ref> 2026. aasta 3. jaanuari hommikul raputasid [[Caracas]]t plahvatused. Venezuela võimud teatasid [[2026. aasta Ameerika Ühendriikide rünnak Venezuelale|USA rünnakust sõjaväe- ja tsiviilsihtmärkidele riigis]]. Kuulutati välja [[erakorraline seisukord]]. USA president [[Donald Trump]] kinnitas hiljem USA operatsiooni Venezuelas ja teatas oma Venezuela kolleegi [[Nicolás Maduro]] kinnipidamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud#rodriguez Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud] ERR, 3. jaanuar 2026</ref> Trump teatas, et Maduro ja tema abikaasa lennutati Venezuelast välja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427107/otseblogi-ja-videod-voimult-kukutatud-nicolas-maduro-on-usa-sojalaeva-pardal-teel-new-yorki OTSEBLOGI ja VIDEOD | Võimult kukutatud Nicolás Maduro on USA sõjalaeva pardal teel New Yorki] Delfi, 3. jaanuar 2026</ref> USA justiitsminister [[Pam Bondi]] teatas sotsiaalmeedias, et Nicolás Madurole ja tema abikaasale [[Cilia Flores]]ele on New Yorgi lõunaringkonnakohtus esitatud süüdistus narkokuritegudes. Trump on korduvalt ähvardanud rünnata sihtmärke Venezuelas, viidates vajadusele võidelda narkokaubandusega. Venezuela võimud usuvad, et USA tegevused on katse muuta riigi valitsust. Trump teatas Maduro kukutamise järel, et USA hakkab esialgu ise Venezuelat juhtima.<ref>[https://www.err.ee/1609900366/trump-usa-ei-saada-vagesid-venezuelasse-kui-asepresident-koostood-teeb Trump: USA ei saada vägesid Venezuelasse, kui asepresident koostööd teeb] ERR, 4. jaanuar 2026</ref> „Me juhime riiki seni, kuni saame läbi viia turvalise, nõuetekohase ja kaalutletud ülemineku,“ ütles ta, vihjates okupatsioonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427177/trumpi-sonul-asub-usa-venezuelat-juhtima-ja-votab-ule-riigi-naftatoostuse Trumpi sõnul asub USA Venezuelat juhtima ja võtab üle riigi naftatööstuse] Delfi, 3. jaanuar 2026</ref> == Majandus == Venezuela [[SKP]] oli 2024. aastal 120 miljardit [[USA dollar|USA dollarit]]. Iisrael on maailma suuruselt 66. majandus ning see on oma suuruselt võrreldav [[Keenia]] majandusega. Perioodil 2014–2024 vähenes Venezuela majandus 44% võrra. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 39% võrra.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?most_recent_value_desc=true&locations=VE |vaadatud=7.01.2026}}</ref> Venezuela SKP elaniku kohta on 4 218 [[USA dollar|USA dollarit]] (2024).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela |url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD |vaadatud=7.01.2026}}</ref> Venezuela [[riigivõlg]] moodustas 2024. aastal 164% riigi [[SKP|SKP-]]<nowiki/>st, mis on isegi suurem kui [[Kreeka]] vastav näitaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=General Government Debt |url=https://www.imf.org/external/datamapper/GG_DEBT_GDP@GDD/CAN/FRA/DEU/ITA/JPN/GBR/USA |vaadatud=7.01.2026}}</ref> Riigi suurim majandusharu on [[nafta]]tööstus. Naftamaardlad paiknevad [[Maracaibo järv]]e ja [[Venezuela laht|Venezuela lahe]] all. Venezuela on maailma 25. suurim [[Naftatööstus|naftatootja]] ja [[OPEC|OPECi]] suuruselt kaheksas liige. Eksport moodustab 16,7% riigi SKP-st ja naftatooted moodustavad sellest umbes 95%. Venezuelas leidub ka mitmeid teisi [[Maavara|maavarasid]], mida kaevandatakse ja osaliselt ka töödeldakse - [[rauamaak]], [[kivisüsi]], [[boksiit]], [[kuld]], [[nikkel]] ja [[Teemant|teemandid]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Economy of Venezuela |url=https://www.globaltenders.com/economy-of-venezuela |vaadatud=7.01.2026}}</ref> 2023. aastal oli 71% venezuelalastest hõivatud [[Teenindus|teenindavas sektoris]], 18% [[Töötlev tööstus|töötlevas tööstuses]] ja 11% [[Põllumajandus|põllumajanduses]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela: Distribution of employment by economic sector from 2013 to 2023 |url=https://www.statista.com/statistics/371907/employment-by-economic-sector-in-venezuela/ |vaadatud=7.01.2026}}</ref> Töötute osakaal Venezuelas on 5,5%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Unemployment, total (% of total labor force) (modeled ILO estimate) - Venezuela, RB |url=https://data.worldbank.org/indicator/SL.UEM.TOTL.ZS?locations=VE |vaadatud=7.01.2026}}</ref> === Turism === 2024. aastal külastas Venezuelat 2,5 miljonit turisti, mis on 108% rohkem kui aasta varem.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Expansion of Venezuelan tourism sector: new routes, international cooperation, and focus on its natural wealth |url=https://tvbrics.com/en/bloggers-team/expansion-of-venezuelan-tourism-sector-new-routes-international-cooperation-and-focus-on-its-natural/ |vaadatud=7.01.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251207200730/https://tvbrics.com/en/bloggers-team/expansion-of-venezuelan-tourism-sector-new-routes-international-cooperation-and-focus-on-its-natural/ |arhiivimisaeg=7.12.2025 |url-olek=ei tööta}}</ref> Enim tuleb turiste Venezuelasse naaberriikidest, eriti [[Colombia|Colombiast]] ja [[Brasiilia|Brasiiliast]], kes otsivad taskukohaseid ja maalilisi puhkusekohti. Lisaks on ka [[Euroopa|Euroopas]] kasvanud huvi Venezuela reiside vastu, seda eriti [[Hispaania|Hispaanias]] ja [[Itaalia|Itaalias]]. [[Aasia|Aasiast]] on enim külastajaid tulnud [[Hiina|Hiinast]] ja [[Jaapan|Jaapanist]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela Sees Major Boost in Tourism with Millions of International Visitors |url=https://www.travelandtourworld.com/news/article/venezuela-sees-major-boost-in-tourism-with-millions-of-international-visitors/ |vaadatud=7.01.2026}}</ref> === Suurimad ettevõtted === {| class="wikitable" |+Suurimad ettevõtted<ref>{{Netiviide |pealkiri=Venezuela’s Largest Companies by market capitalization, 2024 |url=https://ceoworld.biz/2024/02/20/venezuelas-largest-companies-by-market-capitalization-2024/ |vaadatud=7.01.2025}}</ref> !Koht !Ettevõtte nimi !Valdkond !Käive (2024) |- |1 |BANCO NACIONAL DE CRÉDITO, C.A., BANCO UNIVERSAL |[[pangandus]] |1,48 miljardit dollarit |- |2 |BANCO PROVINCIAL, S.A. BANCO UNIVERSAL |[[pangandus]] |190 miljonit dollarit |- |3 |PRODUCTOS EFE S.A. |[[toiduainetööstus]] |174 miljonit dollarit |- |4 |BANCO DEL CARIBE, C.A., BANCO UNIVERSAL |[[pangandus]] |132 miljonit dollarit |- |5 |MERCANTIL SERVICIOS FINANCIEROS, C.A. |[[finantsteenused]] |130 miljonit dollarit |- |6 |C.A. RON SANTA TERESA |alkoholi tootmine |117 miljonit dollarit |} ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid|Venetsueela}} * [[2026. aasta Venezuela maavärin]] * [[Venezuela jalgpallikoondis]] * [[Hiina Vabariigi ja Venezuela suhted]] * [[Santa Rosa de la Eminencia]] == Viited == {{viited}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=VE}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Venezuela| ]] gux9ip02u6f2u9wvw9h50b5u2755uu0 0 3865 7249312 7228400 2026-10-08T05:48:24Z ~2026-52752-11 238742 /* Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid */ 7249312 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Haapsalu linn (haldusüksus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{EestiAsula | nimi = Haapsalu | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Ameerika autod Haapsalus 2022.jpg | foto2a = Haapsalu Zarenpromenade Kursaal 05.JPG | foto2b = Haapsalu raekoda 2012.jpg | foto3a = Haapsalu Castle.jpg | foto3b = Haapsalu Zarenbahnhof 02 (cropped).JPG | foto5a = Haapsalu Zarenpromenade 01.JPG <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = #FFFFFF | taustavärv = #FFFFFF | ääris = 0 | äärise_värv = white | tekst = | teksti_taustavärv = }}<center><hr style="width:75%;"></center> | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Posti tänav (Haapsalu)|Haapsalu peatänav]]; [[Haapsalu raekoda|raekoda]]; [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaam]]; vaade [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|promenaadile]]; [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnuse varemed]]; [[Haapsalu kuursaal|kuursaal]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Haapsalu''' (Läänemaa murrakutes varem ka ''Oablu'' või ''Aablu'') on [[linn]] Lääne-Eestis, [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] ja omavalitsusliku [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] [[halduskeskus]]. Asub [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunakaldal. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. [[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga poolsaarel, mis loode pool jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - [[Bürgermeistri holm]] ja [[Krimmi holm]]. Viimastel aastakümnetel{{millal}} toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse [[Haapsalu kaubamaja]] juurde Tallinna maanteel. == Linnaosad == Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: [[Holmi]], [[Kesklinn (Haapsalu)|Kesklinn]], [[Männiku (Haapsalu)|Männiku]], [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]], [[Randsalu (Haapsalu)|Randsalu]] ja [[Haapsalu vanalinn]]. == Ajalugu == {{Vaata|Haapsalu ajalugu}} Pärast [[Vana-Pärnu]] mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on ''Hapsal'', mis on tuletatud eestikeelsest sõnast ''Haavasalu'' või 12. sajandi lõpul tegutsenud [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde [[alev]], mis sai [[Riia linnaõigus]]e 1279. [[Läänemaa]] keskus Haapsalu asus [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] maadel. 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase [[Saare-Lääne piiskop]]ina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja [[Läänemaa stift]] eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. [[File:Hapsalu in 1783.jpg||pisi|Haapsalu linna plaan aastast 1783. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:A view of hapsalu in 1798.jpg|pisi|Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze]] [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]] (1889)]] Põhjasõja (1700–1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusse. 1715. aastal tutvus tsaar [[Peeter I]] ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus taastati [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]] tegevus. <gallery> Von Klever Fishermen's village in Haapsalu.jpg|"Kalurite küla Haapsalus", 1897. [[Julius von Klever]] </gallery> 3. juulil 1783 laiendati [[Balti provintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus [[Asehalduskord|asehalduskorraldus]], mis jäi kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele [[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 [[Keila–Haapsalu raudtee|Riisiperest raudtee]].<ref name="Iyvwa" /><ref name="Hm89n" /> Tänapäeval asub [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaamas]] [[Eesti Raudteemuuseum]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. == Haapsalu kuurort == [[Pilt:Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg|pisi|[[Haapsalu kuursaal]]]] Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor [[Karl Abraham Hunnius]] võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi. Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaad ja [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänaval]] asuv [[Haapsalu kuursaal]] ja Haapsalu mudaravi, mille esindajateks on Haapsalu [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]] osas tegutseb ASi Heal [[Fra Mare Thalasso SPA]] (asutatud 1997) ja [[Väike viik|Väikse viigi]] ääres asub [[Hestia Hotel Haapsalu Spa]] (sanatoorium asutatud 1938). Kõige tuntum ajaloomälestis on [[Haapsalu linnus]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1881 || 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2010 || 2011 || 2020 |- | 2884 || 3212 || 4251 || 4649 || 8567 || 11 483 || 13 035 || 15 176 || 12 394 || 11 672 || 11 298 || 11 295 || 9513 |} === Haapsalu elanikkond === {| class="wikitable" |+ Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="HwrcU" /> !colspan="2" |1979<ref name="aSxmM" /> !colspan="2" |1989<ref name="9iPmy" /> !colspan="2" |2000<ref name="fJ4fM" /> !colspan="2" |2011<ref name="5Mbyw" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;"|[[eestlased]] | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |- | style="text-align:left;"|[[venelased]] | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |- | style="text-align:left;"|[[ukrainlased]] | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |- | style="text-align:left;"|[[valgevenelased]] | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |- | style="text-align:left;"|[[soomlased]] | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |- |muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |- ! Kokku ! 11 483 ! 100 ! 13 035 ! 100 ! 14 617 ! 100 ! 12 054 ! 100 ! 10 251 ! 100 |} == Galerii == <gallery> Haapsalu rannapromenaad.jpg|Haapsalu rannapromenaad Haapsalu vanalinn.jpg|Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist Haapsalu linnuse varemed2.jpg|Piiskopilinnuse varemed Jaani kirik-1.JPG|Jaani kirik Haapsalu Maarja õigeusu kirik.jpg|Maarja õigeusu kirik Haapsalu Zarenbahnhof 03.JPG|[[Haapsalu jaamahoone]] Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Raudteejaama ooteplatvorm </gallery> == Transport == === Bussiliinid === * 1. Haapsalu - Rohuküla (liin on käigus iga päev erigraafiku järgi ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 1A. Haapsalu - Rohuküla (nõudeliin, mida on võimalik vaid ette tellides kasutada) * 2. Holmi – Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 3. Holmi – Kastani - Männiku tee (liin on käigus argipäevadel, nädalavahetuseti ja riigipühadel sõidab Männiku tee asemel Kalmistu peatusesse) * 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin ei ole enam käigus) <!--Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem [[Lääne maavalitsus]].--> <!--Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.--> {{vaata ka|Haapsalu tänavate loend}} == Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=15em| * [[Hans Alver]] * [[Andres Ammas]] * [[Anneli Ammas]] * [[Hedwig Büll|Anna Hedvig Büll]] * [[Ernst Enno]] * [[Roman Haavamägi]] * [[Karl Abraham Hunnius]] * [[Kaido Kaaberma]] * [[Kaia Kanepi]] * [[Jaanus Karilaid]] * [[Cyrillus Kreek]] * [[Elle Kull]] * [[Maria Laidoner]] * [[Katrina Lehis]] * [[Liivia Leškin]] * [[Andres Lipstok]] * [[Johannes Lipstok]] * [[Erki Meister]] * [[Anne Metsis]] * [[Gunnar Meyer]] * [[Nikolai Novosjolov]] * [[Juhan Paju]] * [[Aivo Paljasmaa]] * [[Voldemar Pinn]] * [[Anton Pärn]] * [[Kalle Rõõmus]] * [[Urmas Sukles]] * [[Venda Sõelsepp]] * [[Jaan Toomik]] * [[Luule Viilma]] * [[Ferdinand Johann Wiedemann]] }}Asso leimann == Vaata ka == {{Veergude loend|laius=20em| * [[Haapsalu krahvkond]] * [[Haapsalu asehaldurite loend]] * [[Haapsalu linnavolinike loend]] * [[Haapsalu Jaani kirik]] * [[Haapsalu adventkirik]] * [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]] * [[Haapsalu metodisti kirik]] * [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]] * [[Haapsalu Rootsi Gümnaasium]] * [[Haapsalu Gümnaasium]] * [[TLÜ_Haapsalu_kolledž|Haapsalu kolledž]] * [[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] * [[Haapsalu raad]] * [[Haapsalu raekoda]] * [[Haapsalu kuursaal]] * [[Promenaadi hotell]] * [[Haapsalu Kultuurikeskus]] * [[Fra Mare Thalasso SPA]] * [[Haapsalu lossipark ja Krahviaed]] * [[Paralepa ja Pullapä mets]] * [[Paralepa rändrahn]] * [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]] * [[Aafrika rand]] * [[Ernst Enno mälestussammas]] * [[Haapsalu jaamahoone]] * [[Haapsalu Võllamägi]] * [[Rudolf Tobiase monument]] * [[Kepimurdja]] * [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] * [[Keila–Haapsalu maantee]] * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Haapsalu sall]] * [[2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng]] * [[Haapsalu raudteejaam]] * [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] * [[Haapsalu Kunstiklubi]] * [[Haapsalu Kaunistamise Selts]] * [[Haapsalu Metsakalmistu]] * [[Haapsalu vana kalmistu]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus]] * [[American Beauty Car Show]] * [[Haapsalu hukkamispaik]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HwrcU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="aSxmM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="9iPmy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="fJ4fM">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Mbyw">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Iyvwa">[https://web.archive.org/web/20071221124127/http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> <ref name="Hm89n">{{Netiviide |pealkiri=Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004 |url=http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |vaadatud=2009-07-20 |arhiivimisaeg=2009-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090907001602/http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Haapsalu}} {{vikitsitaadid}} * Karin Klaus, [http://www.parnupostimees.ee/280608/artiklid/10086763_1.php "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga"] Pärnu Postimees, 28. juuni 2008 * [[Urmas Lauri]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06149243 Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust] ERR, 27. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06214760 Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu] ERR, 14. september 2010 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Seletuskirja%20lisa%201.%20Haapsalu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne 2023] [[Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|pisi|Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)]] {{Eesti linnad}} {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Haapsalu| ]] 75rp1ep1x3t7mfqaeggeezuzlvs8vxz 7249313 7249312 2026-10-08T05:49:23Z ~2026-52752-11 238742 /* Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid */ 7249313 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Haapsalu linn (haldusüksus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{EestiAsula | nimi = Haapsalu | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Ameerika autod Haapsalus 2022.jpg | foto2a = Haapsalu Zarenpromenade Kursaal 05.JPG | foto2b = Haapsalu raekoda 2012.jpg | foto3a = Haapsalu Castle.jpg | foto3b = Haapsalu Zarenbahnhof 02 (cropped).JPG | foto5a = Haapsalu Zarenpromenade 01.JPG <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = #FFFFFF | taustavärv = #FFFFFF | ääris = 0 | äärise_värv = white | tekst = | teksti_taustavärv = }}<center><hr style="width:75%;"></center> | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Posti tänav (Haapsalu)|Haapsalu peatänav]]; [[Haapsalu raekoda|raekoda]]; [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaam]]; vaade [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|promenaadile]]; [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnuse varemed]]; [[Haapsalu kuursaal|kuursaal]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Haapsalu''' (Läänemaa murrakutes varem ka ''Oablu'' või ''Aablu'') on [[linn]] Lääne-Eestis, [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] ja omavalitsusliku [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] [[halduskeskus]]. Asub [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunakaldal. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. [[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga poolsaarel, mis loode pool jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - [[Bürgermeistri holm]] ja [[Krimmi holm]]. Viimastel aastakümnetel{{millal}} toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse [[Haapsalu kaubamaja]] juurde Tallinna maanteel. == Linnaosad == Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: [[Holmi]], [[Kesklinn (Haapsalu)|Kesklinn]], [[Männiku (Haapsalu)|Männiku]], [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]], [[Randsalu (Haapsalu)|Randsalu]] ja [[Haapsalu vanalinn]]. == Ajalugu == {{Vaata|Haapsalu ajalugu}} Pärast [[Vana-Pärnu]] mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on ''Hapsal'', mis on tuletatud eestikeelsest sõnast ''Haavasalu'' või 12. sajandi lõpul tegutsenud [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde [[alev]], mis sai [[Riia linnaõigus]]e 1279. [[Läänemaa]] keskus Haapsalu asus [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] maadel. 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase [[Saare-Lääne piiskop]]ina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja [[Läänemaa stift]] eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. [[File:Hapsalu in 1783.jpg||pisi|Haapsalu linna plaan aastast 1783. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:A view of hapsalu in 1798.jpg|pisi|Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze]] [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]] (1889)]] Põhjasõja (1700–1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusse. 1715. aastal tutvus tsaar [[Peeter I]] ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus taastati [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]] tegevus. <gallery> Von Klever Fishermen's village in Haapsalu.jpg|"Kalurite küla Haapsalus", 1897. [[Julius von Klever]] </gallery> 3. juulil 1783 laiendati [[Balti provintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus [[Asehalduskord|asehalduskorraldus]], mis jäi kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele [[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 [[Keila–Haapsalu raudtee|Riisiperest raudtee]].<ref name="Iyvwa" /><ref name="Hm89n" /> Tänapäeval asub [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaamas]] [[Eesti Raudteemuuseum]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. == Haapsalu kuurort == [[Pilt:Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg|pisi|[[Haapsalu kuursaal]]]] Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor [[Karl Abraham Hunnius]] võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi. Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaad ja [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänaval]] asuv [[Haapsalu kuursaal]] ja Haapsalu mudaravi, mille esindajateks on Haapsalu [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]] osas tegutseb ASi Heal [[Fra Mare Thalasso SPA]] (asutatud 1997) ja [[Väike viik|Väikse viigi]] ääres asub [[Hestia Hotel Haapsalu Spa]] (sanatoorium asutatud 1938). Kõige tuntum ajaloomälestis on [[Haapsalu linnus]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1881 || 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2010 || 2011 || 2020 |- | 2884 || 3212 || 4251 || 4649 || 8567 || 11 483 || 13 035 || 15 176 || 12 394 || 11 672 || 11 298 || 11 295 || 9513 |} === Haapsalu elanikkond === {| class="wikitable" |+ Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="HwrcU" /> !colspan="2" |1979<ref name="aSxmM" /> !colspan="2" |1989<ref name="9iPmy" /> !colspan="2" |2000<ref name="fJ4fM" /> !colspan="2" |2011<ref name="5Mbyw" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;"|[[eestlased]] | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |- | style="text-align:left;"|[[venelased]] | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |- | style="text-align:left;"|[[ukrainlased]] | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |- | style="text-align:left;"|[[valgevenelased]] | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |- | style="text-align:left;"|[[soomlased]] | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |- |muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |- ! Kokku ! 11 483 ! 100 ! 13 035 ! 100 ! 14 617 ! 100 ! 12 054 ! 100 ! 10 251 ! 100 |} == Galerii == <gallery> Haapsalu rannapromenaad.jpg|Haapsalu rannapromenaad Haapsalu vanalinn.jpg|Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist Haapsalu linnuse varemed2.jpg|Piiskopilinnuse varemed Jaani kirik-1.JPG|Jaani kirik Haapsalu Maarja õigeusu kirik.jpg|Maarja õigeusu kirik Haapsalu Zarenbahnhof 03.JPG|[[Haapsalu jaamahoone]] Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Raudteejaama ooteplatvorm </gallery> == Transport == === Bussiliinid === * 1. Haapsalu - Rohuküla (liin on käigus iga päev erigraafiku järgi ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 1A. Haapsalu - Rohuküla (nõudeliin, mida on võimalik vaid ette tellides kasutada) * 2. Holmi – Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 3. Holmi – Kastani - Männiku tee (liin on käigus argipäevadel, nädalavahetuseti ja riigipühadel sõidab Männiku tee asemel Kalmistu peatusesse) * 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin ei ole enam käigus) <!--Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem [[Lääne maavalitsus]].--> <!--Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.--> {{vaata ka|Haapsalu tänavate loend}} == Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=15em| * [[Hans Alver]] * [[Andres Ammas]] * [[Anneli Ammas]] * [[Hedwig Büll|Anna Hedvig Büll]] * [[Ernst Enno]] * [[Roman Haavamägi]] * [[Karl Abraham Hunnius]] * [[Kaido Kaaberma]] * [[Kaia Kanepi]] * [[Jaanus Karilaid]] * [[Cyrillus Kreek]] * [[Elle Kull]] * [[Maria Laidoner]] * [[Katrina Lehis]] * [[Liivia Leškin]] * [[Andres Lipstok]] * [[Johannes Lipstok]] * [[Erki Meister]] * [[Anne Metsis]] * [[Gunnar Meyer]] * [[Nikolai Novosjolov]] * [[Juhan Paju]] * [[Aivo Paljasmaa]] * [[Voldemar Pinn]] * [[Anton Pärn]] * [[Kalle Rõõmus]] * [[Urmas Sukles]] * [[Venda Sõelsepp]] * [[Jaan Toomik]] * [[Luule Viilma]] * [[Ferdinand Johann Wiedemann]] * [[Asso Leimann]] == Vaata ka == {{Veergude loend|laius=20em| * [[Haapsalu krahvkond]] * [[Haapsalu asehaldurite loend]] * [[Haapsalu linnavolinike loend]] * [[Haapsalu Jaani kirik]] * [[Haapsalu adventkirik]] * [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]] * [[Haapsalu metodisti kirik]] * [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]] * [[Haapsalu Rootsi Gümnaasium]] * [[Haapsalu Gümnaasium]] * [[TLÜ_Haapsalu_kolledž|Haapsalu kolledž]] * [[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] * [[Haapsalu raad]] * [[Haapsalu raekoda]] * [[Haapsalu kuursaal]] * [[Promenaadi hotell]] * [[Haapsalu Kultuurikeskus]] * [[Fra Mare Thalasso SPA]] * [[Haapsalu lossipark ja Krahviaed]] * [[Paralepa ja Pullapä mets]] * [[Paralepa rändrahn]] * [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]] * [[Aafrika rand]] * [[Ernst Enno mälestussammas]] * [[Haapsalu jaamahoone]] * [[Haapsalu Võllamägi]] * [[Rudolf Tobiase monument]] * [[Kepimurdja]] * [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] * [[Keila–Haapsalu maantee]] * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Haapsalu sall]] * [[2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng]] * [[Haapsalu raudteejaam]] * [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] * [[Haapsalu Kunstiklubi]] * [[Haapsalu Kaunistamise Selts]] * [[Haapsalu Metsakalmistu]] * [[Haapsalu vana kalmistu]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus]] * [[American Beauty Car Show]] * [[Haapsalu hukkamispaik]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HwrcU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="aSxmM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="9iPmy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="fJ4fM">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Mbyw">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Iyvwa">[https://web.archive.org/web/20071221124127/http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> <ref name="Hm89n">{{Netiviide |pealkiri=Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004 |url=http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |vaadatud=2009-07-20 |arhiivimisaeg=2009-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090907001602/http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Haapsalu}} {{vikitsitaadid}} * Karin Klaus, [http://www.parnupostimees.ee/280608/artiklid/10086763_1.php "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga"] Pärnu Postimees, 28. juuni 2008 * [[Urmas Lauri]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06149243 Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust] ERR, 27. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06214760 Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu] ERR, 14. september 2010 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Seletuskirja%20lisa%201.%20Haapsalu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne 2023] [[Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|pisi|Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)]] {{Eesti linnad}} {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Haapsalu| ]] gdh2mi1qby7wk6gwbgxxzmi1tspzgyy 7249448 7249313 2026-10-08T11:38:07Z Sendrasendra 225202 7249448 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Haapsalu linn (haldusüksus)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{EestiAsula | nimi = Haapsalu | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Ameerika autod Haapsalus 2022.jpg | foto2a = Haapsalu Zarenpromenade Kursaal 05.JPG | foto2b = Haapsalu raekoda 2012.jpg | foto3a = Haapsalu Castle.jpg | foto3b = Haapsalu Zarenbahnhof 02 (cropped).JPG | foto5a = Haapsalu Zarenpromenade 01.JPG <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = #FFFFFF | taustavärv = #FFFFFF | ääris = 0 | äärise_värv = white | tekst = | teksti_taustavärv = }}<center><hr style="width:75%;"></center> | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Posti tänav (Haapsalu)|Haapsalu peatänav]]; [[Haapsalu raekoda|raekoda]]; [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaam]]; vaade [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|promenaadile]]; [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnuse varemed]]; [[Haapsalu kuursaal|kuursaal]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne }} '''Haapsalu''' (Läänemaa murrakutes varem ka ''Oablu'' või ''Aablu'') on [[linn]] Lääne-Eestis, [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] ja omavalitsusliku [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]] [[halduskeskus]]. Asub [[Haapsalu laht|Haapsalu lahe]] lõunakaldal. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. [[Haapsalu vanalinn]] asub kahe [[oos]]iga poolsaarel, mis loode pool jätkub mandriga ühinenud [[laid]]ude ahelikuna, mida kohalikud nimetavad holmideks - [[Bürgermeistri holm]] ja [[Krimmi holm]]. Viimastel aastakümnetel{{millal}} toimunud linna laienemise tõttu maa suunas on linna keskpunkt nihkunud [[Haapsalu piiskopilinnus]]e juurest praeguse [[Haapsalu kaubamaja]] juurde Tallinna maanteel. == Linnaosad == Haapsalu koosseisus on järgmised linnaosad: [[Holmi]], [[Kesklinn (Haapsalu)|Kesklinn]], [[Männiku (Haapsalu)|Männiku]], [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]], [[Randsalu (Haapsalu)|Randsalu]] ja [[Haapsalu vanalinn]]. == Ajalugu == {{Vaata|Haapsalu ajalugu}} Pärast [[Vana-Pärnu]] mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused. Linna ajalooline saksa- ja rootsikeelne nimi on ''Hapsal'', mis on tuletatud eestikeelsest sõnast ''Haavasalu'' või 12. sajandi lõpul tegutsenud [[Lund]]i peapiiskopi [[Absalon]]i nimest, kelle tegevus ulatus tõenäoliselt osalt ka [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale. Nime päritolu kohta on aga muidki oletusi. Varsti pärast linnuse rajamist tekkis Haapsalu piiskopilinnuse juurde [[alev]], mis sai [[Riia linnaõigus]]e 1279. [[Läänemaa]] keskus Haapsalu asus [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] maadel. 1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase [[Saare-Lääne piiskop]]ina Liivimaale 1560. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond ja [[Läänemaa stift]] eksisteerisid ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles 1573. aastal lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. [[File:Hapsalu in 1783.jpg||pisi|Haapsalu linna plaan aastast 1783. [[Johann Christoph Brotze]]]] [[Pilt:A view of hapsalu in 1798.jpg|pisi|Vaade Haapsalule, 1798. J. C. Brotze]] [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]] (1889)]] Põhjasõja (1700–1721) käigus hõivasid Vene tsaaririigi väed 1710. aastal Haapsalu ning 1721. aasta [[Uusikaupunki rahuleping]]u põhjal läks linn koos ülejäänud Eestimaaga Rootsi kuningriigilt üle Venemaa valdusse. 1715. aastal tutvus tsaar [[Peeter I]] ringreisil vastvallutatud Loode-Eesti sadamakohtadega ja külastas ka Haapsalut, kus taastati [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]] tegevus. <gallery> Von Klever Fishermen's village in Haapsalu.jpg|"Kalurite küla Haapsalus", 1897. [[Julius von Klever]] </gallery> 3. juulil 1783 laiendati [[Balti provintsid]]ele Venemaa sisekubermangudes juba 1775. aastal sisse seatud uus [[Asehalduskord|asehalduskorraldus]], mis jäi kehtima kuni [[Katariina II]] surmani. 1796. aastal Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga. Linnade valitsemiseks loodi senise [[Haapsalu raad|rae]] asemele [[linnaduuma]]d, kuhu valiti esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Suurendati maakondade arvu. Haapsalu sai maakonna- ehk kreisilinnaks. 1797. aastal kaotati asehalduskord ja taastati magistraadid, kuid need kaotasid üha enam otsustusõigust. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud linn, mille suurus on kasvanud 10,59 ruutkilomeetrile. Haapsallu viis aastatel 1905–2004 [[Keila–Haapsalu raudtee|Riisiperest raudtee]].<ref name="Iyvwa" /><ref name="Hm89n" /> Tänapäeval asub [[Haapsalu raudteejaam|raudteejaamas]] [[Eesti Raudteemuuseum]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i tulemusena moodustati pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] senise omavalitsusliku [[Haapsalu linn]]a ning [[Ridala vald|Ridala valla]] liitmisel neid hõlmav [[haldusüksus]] [[Haapsalu linn]]. == Haapsalu kuurort == [[Pilt:Haapsalu kuursaal 2012-2.jpg|pisi|[[Haapsalu kuursaal]]]] Haapsalu on vaikne suvituskoht Haapsalu lahe ääres, mis tänu oma madalale veele soojeneb suhteliselt kiiresti. Doktor [[Karl Abraham Hunnius]] võttis kasutusele Haapsalu ravimuda. Haapsalu ravimuda ja meri on sinna puhkama meelitanud palju rahvusvahelisi kuulsusi. Haapsalu kuurortlinna sümboliks on Promenaad ja [[Promenaadi tänav (Haapsalu)|Promenaadi tänaval]] asuv [[Haapsalu kuursaal]] ja Haapsalu mudaravi, mille esindajateks on Haapsalu [[Paralepa (Haapsalu)|Paralepa]] osas tegutseb ASi Heal [[Fra Mare Thalasso SPA]] (asutatud 1997) ja [[Väike viik|Väikse viigi]] ääres asub [[Hestia Hotel Haapsalu Spa]] (sanatoorium asutatud 1938). Kõige tuntum ajaloomälestis on [[Haapsalu linnus]]. == Rahvastik == {| class="wikitable" ! 1881 || 1897 || 1922 || 1934 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2009 || 2010 || 2011 || 2020 |- | 2884 || 3212 || 4251 || 4649 || 8567 || 11 483 || 13 035 || 15 176 || 12 394 || 11 672 || 11 298 || 11 295 || 9513 |} === Haapsalu elanikkond === {| class="wikitable" |+ Haapsalu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="HwrcU" /> !colspan="2" |1979<ref name="aSxmM" /> !colspan="2" |1989<ref name="9iPmy" /> !colspan="2" |2000<ref name="fJ4fM" /> !colspan="2" |2011<ref name="5Mbyw" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left;"|[[eestlased]] | 8417 | 73,30 | 9058 | 69,49 | 9704 | 66,39 | 9587 | 79,53 | 8404 | 81,98 |- | style="text-align:left;"|[[venelased]] | 2220 | 19,33 | 2987 | 22,92 | 3726 | 25,49 | 1841 | 15,28 | 1427 | 13,92 |- | style="text-align:left;"|[[ukrainlased]] | 296 | 2,58 | 441 | 3,38 | 547 | 3,74 | 287 | 2,38 | 181 | 1,77 |- | style="text-align:left;"|[[valgevenelased]] | 99 | 0,86 | 186 | 1,43 | 233 | 1,59 | 97 | 0,80 | 61 | 0,60 |- | style="text-align:left;"|[[soomlased]] | 62 | 0,54 | 81 | 0,62 | 77 | 0,53 | 64 | 0,53 | 57 | 0,56 |- |muud | 389 | 3,39 | 282 | 2,16 | 330 | 2,26 | 144 | 1,19 | 121 | 1,18 |- ! Kokku ! 11 483 ! 100 ! 13 035 ! 100 ! 14 617 ! 100 ! 12 054 ! 100 ! 10 251 ! 100 |} == Galerii == <gallery> Haapsalu rannapromenaad.jpg|Haapsalu rannapromenaad Haapsalu vanalinn.jpg|Vaade Haapsalu vanalinnale piiskopilinnuse tornist Haapsalu linnuse varemed2.jpg|Piiskopilinnuse varemed Jaani kirik-1.JPG|Jaani kirik Haapsalu Maarja õigeusu kirik.jpg|Maarja õigeusu kirik Haapsalu Zarenbahnhof 03.JPG|[[Haapsalu jaamahoone]] Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|Raudteejaama ooteplatvorm </gallery> == Transport == === Bussiliinid === * 1. Haapsalu - Rohuküla (liin on käigus iga päev erigraafiku järgi ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 1A. Haapsalu - Rohuküla (nõudeliin, mida on võimalik vaid ette tellides kasutada) * 2. Holmi – Uuemõisa (liin on käigus iga päev ja riigipühadel pühapäevase sõiduplaani järgi) * 3. Holmi – Kastani - Männiku tee (liin on käigus argipäevadel, nädalavahetuseti ja riigipühadel sõidab Männiku tee asemel Kalmistu peatusesse) * 4. Suur-Lossi – Kalmistu (liin ei ole enam käigus) <!--Haapsalu linnasiseseid bussiliine korraldas varem [[Lääne maavalitsus]].--> <!--Lasterong Peetrike pandi käiku 2015. aastal. Rong töötab ainult suviti ja sõidab ringliini.--> {{vaata ka|Haapsalu tänavate loend}} == Haapsaluga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=15em| * [[Hans Alver]] * [[Andres Ammas]] * [[Anneli Ammas]] * [[Hedwig Büll|Anna Hedvig Büll]] * [[Ernst Enno]] * [[Roman Haavamägi]] * [[Karl Abraham Hunnius]] * [[Kaido Kaaberma]] * [[Kaia Kanepi]] * [[Jaanus Karilaid]] * [[Cyrillus Kreek]] * [[Elle Kull]] * [[Maria Laidoner]] * [[Katrina Lehis]] * [[Liivia Leškin]] * [[Andres Lipstok]] * [[Johannes Lipstok]] * [[Erki Meister]] * [[Anne Metsis]] * [[Gunnar Meyer]] * [[Nikolai Novosjolov]] * [[Juhan Paju]] * [[Aivo Paljasmaa]] * [[Voldemar Pinn]] * [[Anton Pärn]] * [[Kalle Rõõmus]] * [[Urmas Sukles]] * [[Venda Sõelsepp]] * [[Jaan Toomik]] * [[Luule Viilma]] * [[Ferdinand Johann Wiedemann]] }} == Vaata ka == {{Veergude loend|laius=20em| * [[Haapsalu krahvkond]] * [[Haapsalu asehaldurite loend]] * [[Haapsalu linnavolinike loend]] * [[Haapsalu Jaani kirik]] * [[Haapsalu adventkirik]] * [[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik]] * [[Haapsalu metodisti kirik]] * [[Haapsalu Neeva vaga õigeusulise suurvürsti Aleksandri kirik]] * [[Haapsalu Rootsi Gümnaasium]] * [[Haapsalu Gümnaasium]] * [[TLÜ_Haapsalu_kolledž|Haapsalu kolledž]] * [[Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala]] * [[Haapsalu raad]] * [[Haapsalu raekoda]] * [[Haapsalu kuursaal]] * [[Promenaadi hotell]] * [[Haapsalu Kultuurikeskus]] * [[Fra Mare Thalasso SPA]] * [[Haapsalu lossipark ja Krahviaed]] * [[Paralepa ja Pullapä mets]] * [[Paralepa rändrahn]] * [[Pjotr Tšaikovski mälestuspink]] * [[Aafrika rand]] * [[Ernst Enno mälestussammas]] * [[Haapsalu jaamahoone]] * [[Haapsalu Võllamägi]] * [[Rudolf Tobiase monument]] * [[Kepimurdja]] * [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] * [[Keila–Haapsalu maantee]] * [[Haapsalu aukodanik]] * [[Haapsalu sall]] * [[2011. aasta Haapsalu lastekodupõleng]] * [[Haapsalu raudteejaam]] * [[Haapsalu sõjaväelennuväli]] * [[Haapsalu Kunstiklubi]] * [[Haapsalu Kaunistamise Selts]] * [[Haapsalu Metsakalmistu]] * [[Haapsalu vana kalmistu]] * [[Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu kogudus]] * [[American Beauty Car Show]] * [[Haapsalu hukkamispaik]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HwrcU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="aSxmM">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27</ref> <ref name="9iPmy">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="fJ4fM">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5Mbyw">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Iyvwa">[https://web.archive.org/web/20071221124127/http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=47 Keila–Haapsalu raudtee 100]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> <ref name="Hm89n">{{Netiviide |pealkiri=Keila–Haapsalu raudtee loojang taasiseseisvunud Eestis 1992–2004 |url=http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |vaadatud=2009-07-20 |arhiivimisaeg=2009-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090907001602/http://jaam.ee/index.php?lk=32&show=51 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Haapsalu}} {{vikitsitaadid}} * Karin Klaus, [http://www.parnupostimees.ee/280608/artiklid/10086763_1.php "Haapsalu võlub nostalgia, kunsti ja rahuliku miljööga"] Pärnu Postimees, 28. juuni 2008 * [[Urmas Lauri]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06149243 Haapsalu Toomkirikus kuulutati linna juubeliaasta algust] ERR, 27. detsember 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06214760 Haapsalu ja Petlemm sõlmivad sõpruslepingu] ERR, 14. september 2010 * [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Seletuskirja%20lisa%201.%20Haapsalu%20muinsuskaitseala%20hoonete%20inventeerimise%20l%C3%B5pparuanne.pdf Haapsalu muinsuskaitseala hoonete inventeerimise lõpparuanne 2023] [[Fail:Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022).webm|pisi|Droonivideo Haapsalu promenaadist, Krimmi holmist, Haapsalu vanalinnast ja Tagalahest (juuni 2022)]] {{Eesti linnad}} {{Haapsalu linn}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Haapsalu| ]] mfugtbyh5n92qupnj4clrrza8utyvob 0 4920 7249431 6943138 2026-10-08T11:09:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249431 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''31. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 212. ([[liigaasta]]l 213.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 18. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1924]] – Tallinnas asutati [[Eesti Autoklubi]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> *[[1934]] – [[Pärnu]]sse saabus metodisti piiskop [[Raymond J. Wade]].<ref>Ameerika piiskop külastab Pärnut. Vaba Maa, 31. juuli 1934, nr. 177, lk. 3.</ref> *[[1937]] – [[Konstantin Päts]] valiti [[Voka vald|Voka valla]] [[aukodanik]]uks. *[[1940]] – siseministri otsusega vabastati ametist kõik senised vallavanemad ja nende abid. *[[1992]] – Eestis alustas iseseisva telekanalina tegevust [[RTV]]. ===Maailmas=== * [[1498]] – [[Kolumbus]] jõudis [[Trinidad]]ile. * [[1658]] – [[India]] valitsejaks sai [[suurmogul]] [[Aurangzeb]]. * [[1913]] – [[Balkani poolsaar|Balkan]]i riigid kirjutasid [[Bukarest]]is alla relvarahule. * [[1919]] – [[Saksa Riigipäev]] võttis vastu [[Weimari konstitutsioon]]i. * [[1944]] – [[Punaarmee]] vallutas [[Kaunas]]e.<ref>{{Netiviide |url=http://www.timelines.ws/days/07_31.HTML |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-25 |arhiivimisaeg=2016-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160824084107/http://www.timelines.ws/days/07_31.HTML |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1945]] – [[Tšehhoslovakkia]]s [[Ústí nad Labem]]is toimus laskemoonalaos plahvatus. Hukkus 31 inimest. Plahvatuses hakati süüdistama [[sakslased|sakslasi]]. Järgnes kohalike sakslaste massimõrv, mille käigus saksa allikate kohaselt tapeti 1000–2700 inimest. Tšehhi allikad on esitanud väiksemaid arve.<ref>{{Cite web |url=http://www.nachbarnkennen.eu/politik/item/aussig-an-der-elbe-am-31-juli-1945 |title=arhiivikoopia |access-date=31. juuli 2015 |archive-date=5. märts 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305101701/http://www.nachbarnkennen.eu/politik/item/aussig-an-der-elbe-am-31-juli-1945 |url-status=dead }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.radio.cz/de/rubrik/geschichte/das-kriegsende-in-usti-nad-labem-aussig-an-der-elbe |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-07-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150921132428/http://www.radio.cz/de/rubrik/geschichte/das-kriegsende-in-usti-nad-labem-aussig-an-der-elbe |arhiivimisaeg=2015-09-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> *[[1971]] – [[David Scott]]ist sai esimene inimene, kes juhtis mootorsõidukit [[Kuu]]l, [[Boeing|Boeingu]] toodetud [[Lunar Rover]]i roolis sõideti kokku 28&nbsp;km.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7302603/juuli-tehnoloogiaajaloos-naisetapja-saladuses-hoitud-loomkatse-ja-uus-monuaine Juuli tehnoloogiaajaloos]. [[Postimees]], 28. juuli 2021</ref> * [[1991]] – [[rünnak Medininkai piiripunktile]]: [[OMON]] mõrvas [[Medininkai]] piiripunktis 7 tolli- ja piirivalvetöötajat.<ref>{{Netiviide |url=http://coldwarsites.net/country/lithuania/memorial-medininkai |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-07-22 |arhiivimisaeg=2021-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210511215634/https://coldwarsites.net/country/lithuania/memorial-medininkai/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 31. juulil}} * [[1912]] – [[Milton Friedman]], [[USA|ameerika]] majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusauhinna]] laureaat [[1976]] * [[1914]] – [[Josette Day]], prantsuse filminäitleja * [[1932]] – [[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane * [[1938]] – [[Robert Stjurua]], Venemaa lavastaja * [[1943]] – [[Juta Keevallik]], eesti kunstiteadlane * 1943 – [[Karin Lätti]], eesti näitleja ja lavastaja * 1943 – [[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja * [[1944]] – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik * [[1945]] – [[Ene Jakobson]], eesti rahvatantsujuht * [[1946]] – [[Olav Lüüs]], Eesti riigiametnik * [[1950]] – [[Olav Ehala]], eesti helilooja ja pianist * [[1954]] – [[Allan Gromov]], Eesti riigiametnik * [[1955]] – [[Mare Lust]], eesti vandeadvokaat * [[1956]] – [[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane * [[1957]] – [[Aimar Jugaste]], eesti ettevõtja * [[1958]] – [[Raivo Jaaniso]], eesti füüsik * 1958 – [[Toomas Lõhmuste]], eesti näitleja ja raadioteatri juht * [[1962]] – [[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja * [[1963]] – [[Fatboy Slim]] (Norman Cook), Briti muusik * [[1964]] – [[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur * 1964 – [[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja * [[1965]] – [[J. K. Rowling]], Briti kirjanik *1965 – [[Armin Karu]], eesti majandustegelane *[[1979]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja == Surnud == {{vaata|Surnud 31. juulil}} * [[1750]] – [[João V]], Portugali kuningas * [[1784]] – [[Denis Diderot]], prantsuse filosoof ja kirjanik * [[1849]] – [[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja * [[1886]] – [[Ferenc Liszt]], ungari helilooja ja pianist * [[1914]] – [[Jean Jaurès]], prantsuse poliitik * [[1944]] – [[Antoine de Saint-Exupéry]], prantsuse kirjanik ja lendur * [[1973]] – [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]], eesti sportlane ja politseiametnik * [[1987]] – [[August Okas]], eesti arst * [[2001]] – [[Poul Anderson]], ameerika ulmekirjanik * [[2012]] – [[Gore Vidal]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik ja poliitikakommentaator * [[2017]] – [[Jeanne Moreau]], prantsuse näitleja, laulja, režissöör ja stsenarist * [[2020]] – [[Alan Parker]], Briti filmilavastaja, produtsent ja stsenarist == Pühad ja tähtpäevad == * püha [[Ignatius Loyola]] mälestuspäev ==Nimepäevad== *[[Ave (eesnimi)|Ave]] *[[Meevi]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 31]] g0ltmtubes921zjp6banv03jm8ptpj0 0 7827 7249127 7248841 2026-10-07T15:49:08Z Velirand 67997 /* Y */ 7249127 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Waldemar Anton]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Adam Armstrong]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Enis Bardhi]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Maximilian Beier]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Jamie Benn]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Orlando Bennett]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Tyler Bindon]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Toni Bou]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Taliyah Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Michael Burton]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Rayan Cherki]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Conor Coventry]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Jay Dasilva]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Zeno Debast]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Justin Devenny]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Andy Diouf]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Endrick]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Alan Franco]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[Billy Gilmour]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Mika Godts]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Mike Hall (jalgrattur)|Mike Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Jessica Hull]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Larissa Iapichino]] - [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Adam Idah]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Jordan James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Josip Juranović]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Peep Koidu]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Jüri Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Kurtis Marschall]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Jayson Molumby]] - [[Sean Monahan]] - [[Jon Moncayola]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Silinda Morales]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Diogo Moreira]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Bayapo Ndori]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Felix Nmecha]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Antonio Nusa]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Adam Obert]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Jake O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Dani Olmo]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Cole Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Troy Parrott]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Máximo Perrone]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Mathieu van der Poel]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Nicolas Raskin]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Ludovit Reis]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Vitor Roque]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Alessia Russo]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jelena Rõbakina]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Joaquin Seys]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Danel Sinani]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Yuito Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Jan Štefela]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Marie-Josée Ta Lou-Smith]] - [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Curtis Thompson (odaviskaja)|Curtis Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Jonas Urbig]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Wout van Aert]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Victor Pálsson]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Luka Vušković]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] odmrcan1vn9gpykzj9sg029ot0nh0t1 0 7865 7249374 7185537 2026-10-08T09:18:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249374 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 1999 | järgmine_aasta = 2007 | valimiste_kuupäev = 2. märts 2003 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Edgar Savisaar]] | pilt1 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg | partei1 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | värv1 = 007557 | kohad_enamuseks = 51 | osavõtt = 58,2% ({{tõus}}0,8[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Erakond Res Publica|Res Publica]] | juht2 = [[Juhan Parts]] | pilt2 = Juhan-Parts.jpg | pilt4 = Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg | pilt5 = TunneKelam2009 (cropped).jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''125 709''' | kohti1 = '''28''' | kohtade_muutus1 = {{kriips}}0 | muutus1 = {{tõus}} 2,0[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''25,4%''' | juht4 = [[Villu Reiljan]] | juht5 = [[Tunne Kelam]] | värv2 = 04427C | värv4 = F5B453 | värv5 = 014F9A | partei5 = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] | partei4 = [[Rahvaliit]] | kohti2 = '''28''' | kohti4 = 13 | kohti5 = 7 | hääli2 = 121 856 | hääli4 = 64 463 | hääli5 = 36 169 | protsent2 = 24,6% | protsent4 = 13,0% | protsent5 = 7,3% | muutus2 = ''Uus erakond'' | muutus4 = {{tõus}} 5,7[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = {{langus}} 8,8[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus2 = {{tõus}}28 | kohtade_muutus4 = {{tõus}}6 | kohtade_muutus5 = {{langus}}11 | eelmised_valimised = 1999. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2007. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 2003. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 2003. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Siim Kallas]] | pärast_valimisi = [[Juhan Parts]] | enne_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | pärast_partei = [[Erakond Res Publica|Res Publica]] | eelmised_valimised1 = 28 kohta, 23,4% | eelmised_valimised2 = ''Ei osalenud'' | eelmised_valimised4 = 7 kohta, 7,3% | eelmised_valimised5 = 18 kohta, 16,1% | toimumata = ei | valitud_liikmed = X Riigikogu | lahkuvad_liikmed = IX Riigikogu | kaart_suurus = 350px | pilt3 = Siim Kallas 2004 (cropped).jpg | värv3 = FFE200 | juht3 = [[Siim Kallas]] | partei3 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti3 = 19 | eelmised_valimised3 = 18 kohta, 15,9% | hääli3 = 87 551 | protsent3 = 17,7% | muutus3 = {{tõus}} 1,8[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus3 = {{tõus}}1 | pilt6 = Ivari Padar at Laulupidu-cropped2.jpg | värv6 = E10600 | juht6 = [[Ivari Padar]] | partei6 = [[Mõõdukad]] | eelmised_valimised6 = 17 kohta, 15,2% | kohti6 = 6 | kohtade_muutus6 = {{langus}}11 | hääli6 = 34 837 | protsent6 = 7,0% | muutus6 = {{langus}} 8,2[[Protsendipunkt|pp]] | pildisuurus = 85px }}'''2003. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[X Riigikogu|kümnenda koosseisu]] [[valimised]], mis toimusid [[2. märts]]il [[2003]]. Valimised võitis [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], kes sai 25,4% häältest ja 28 kohta Riigikogus. Sama palju sai kohti ka esimest korda valimistel osalenud [[Erakond Res Publica|Res Publica]], kogudes 24,6% häältest. Kolmanda koha säilitas peaministripartei [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes võitis 17,7% häältest ja 19 kohta. Neljandaks tuli [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]], kes sai 13,0% häältest ja 13 kohta. Endised valitsuserakonnad [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] ja [[Mõõdukad]] valimistel edukad ei olnud, kuna kogusid vastavalt vaid 7,3% ja 7,0% häältest, mis andis Riigikogus 7 ja 6 kohta. Valimiste järel moodustasid koalitsiooni Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit. Peaministriks sai Res Publica esinumber [[Juhan Parts]], kelle [[Juhan Partsi valitsus|valitsus]] astus ametisse 10. aprillil 2003. == Taust == Kuigi Keskerakond võitis [[1999. aasta Riigikogu valimised]], siis valitsuse moodustas [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliiduks]] nimetatud erakondade koalitsioon, kuhu kuulusid [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]]. [[Mart Laari teine valitsus|Mart Laari juhitud valitsus]] püsis ametis üle kahe ja poole aasta ning algatas mitmeid reforme, kuid erinevate skandaalide tõttu oli 2001. aastaks valitsusparteide toetus kõvasti vähenenud. Enim räsisid valitsuse mainet kaks erastamisskandaali - [[NRG-tehing]] ja [[Eesti Raudtee erastamine]]. Esimese puhul üritas valitsus müüa ekspertide ja avalikkuse vastuseisus hoolimata [[Eesti Energia]] elektrijaamad [[Ameerika Ühendriigid|USA]] firmale NRG Energy, kuid tehing kukkus lõpuks siiski läbi. [[Eesti Raudtee]] enamusosaluse suutis Laari valitsus küll maha müüa, kuid kogu erastamisprotsess oli äärmiselt segane ning tekitas avalikkuses tõisiseid korruptsioonikahtlusi. Lisapingeid tekitas valitsuses seegi, et avalikkuses nähti skandaalide põhisüüdlastena Isamaaliidu ja Mõõdukate poliitikuid, samas Reformierakonna populaarsust mõjutasid valitsuse skandaalid mõnevõrra vähem.<ref name=":12322">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Vabariigi sünnimärgid. Varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987-2007 |kirjastus=Tulimuld |aasta=2013 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |lehekülg=151–187 |leheküljed=}}</ref><ref name=":12323">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=154–176}}</ref> Kolmikliidu omavaheline läbisaamine muutus eriti halvaks pärast [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimisi]], kus ühist kandidaati ei leitud ning kõik valitsuserakonnad tulid välja oma kandidaadiga. Lõpuks valis valimiskogu presidendiks hoopis [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]], keda toetasid opositsioonilised [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] ja [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]]. 2001. aasta sügisel lahkus erimeelsuste tõttu Reformierakond [[Tallinna linnavalitsus|Tallinna linnavalitsuses]] koalitsioonist Isamaaliidu ja Mõõdukatega ning moodustas uue võimuliidu Keskerakonnaga, millega [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaarest]] sai [[Tallinna linnapea]]. Peaminister Mart Laar pidas tõenäoliseks, et Reformierakond plaanib lähiajal koalitsioonist lahkuda ka Toompeal ning seetõttu otsustas pärast 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmist tagasi astuda.<ref name=":12323" /> Reformierakonna esimees [[Siim Kallas]] moodustaski 2002. aasta jaanuaris uue valitsuse koos Keskerakonnaga. Kuna Reformierakonnal ja Keskerakonnal oli mitmetes küsimuses teineteisest väga erinevad vaated, siis uus valitsus suuri reforme läbi ei viinud ning esitles end ühiskondlike pingete leevendajana pärast Laari valitsuse ajal toimunud tugevat poliitilist vastandumist. Sarnaselt eelmisele valitsusele pööras Kallase valitsus palju tähelepanu välispoliitilistele küsimustele, sest vaja oli edukalt lõpetada Eesti liitumisläbirääkimised [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO|NATOga]].<ref name=":12323" /> 1989. aastal oli grupp parempoolsete vaadetega inimesi loonud [[Ühendus Res Publica|ühenduse Res Publica]], millega 1990. aastate alguses liitus hulk poliitikahuvilisi noori, kes võtsid ühenduse juhtimise enda kätte. 1990. keskpaigas moodustasid Res Publica tuumiku [[Tõnis Kons]], [[Ken-Marti Vaher]], [[Taavi Veskimägi]], [[Maret Maripuu]], [[Toomas Tauts]], [[Indrek Raudne]] ja [[Urmas Reinsalu]]. Sajandi lõpus töötasid mitmed Res Publica noored juhtliikmed president [[Lennart Meri]] kantseleis, sest Merile meeldis andekaid noori edutada. 1999. aasta Riigikogu valimiste eel püüdsid mitmed Res Publica tuumikusse kuulunud liikmed saada kõrgeid kohti Isamaaliidu ja Reformierakonna valimisnimekirjades, kuid erakonnad lükasid need soovid tagasi. See pani Res Publica juhid senistes parempoolsetes erakondades pettuma ning aina enam hakati mõtlema uue erakonna loomise peale.<ref name=":12322" /> 2000. aastal hakkasid Res Publica liikmed uue erakonna loomiseks rahastajaid otsima. Üks esimesi suuremaid rahastajaid oli ettevõtja [[Olari Taal]], kes kutsus ka mitmeid teisi Eesti ärimehi Res Publicale annetama. 2001. aastaks oli Laari teine valitsus muutnud väga ebapopulaarseks ning rahvas soovis aina enam näha riigis uut poliitilist jõudu. [[Erakond Res Publica|Res Publica]] erakonna loomise suurejooneline üldkogu toimus 8. detsembril 2001. Esimeseks erakonna esimeheks valiti [[Rein Taagepera]] ning oma õnnistuse uuele erakonnale andis ka endine president Lennart Meri. Taagepera nõustus Res Publica esimees olema kuni 2002. aasta kevadeni, sest Res Publica tuumikusse kuulunud poliitikud olid liiga noored ja kogenematud, et edukalt uut erakonda juhtida. 2002. aastal valiti Res Publica esimeheks ja peaministrikandidaadiks senine [[riigikontrolör]] [[Juhan Parts]]. [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta oktoobris toimunud kohalikel]] valimistel läks Res Publical üle ootuste hästi - võideti 21 omavalitsuses ning üle riigi saadi 15 protsenti häältest.<ref name=":12322" /> == Valimissüsteem == Valimised toimusid 2002. aastal vastu võetud uue [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seaduse]] alusel. Uus seadus tõstis valimisringkondade arvu üheteistkümnelt kaheteistkümnele, sest [[Lääne-Virumaa|Lääne-Virumaast]] ja [[Ida-Virumaa|Ida-Virumaast]] said eraldiseisvad ringkonnad. Samuti piirati nimekirjade kandidaatide arvu - erakonnad võisid igas ringkonnas esitada kaks kandidaati rohkem võrreldes mandaatide arvuga ringkonnas. Seega sai üleriigilistes nimekirjades olla maksimaalselt 125 kandidaati. Lisaks tegi uus seadus muudatusi ringkonnamandaatide ja kompensatsioonimandaatide jaotamise reeglites, et jaotada rohkem mandaate välja ringkondades ning vähendada väikese häälte arvuga saadud kompensatsioonimandaatide arvu.<ref name=":3">{{Netiviide |autor=Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel |aeg=2015 |pealkiri=Valimised Eestis 1992-2015. Statistikat ja selgitusi |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf |vaadatud=21.12.2025 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon |koht=Tallinn |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230319225413/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf |arhiivimisaeg=19.03.2023 |url-olek=ei tööta}}</ref> Uue valimisseadusega moodustatud 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: * [[valimisringkond nr 1]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 2]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 3]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 4]] – [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]; * [[valimisringkond nr 5]] – [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]; * [[valimisringkond nr 6]] – [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; * [[valimisringkond nr 7]] – [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]; * [[valimisringkond nr 8]] – [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]; * [[valimisringkond nr 9]] – [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a Tartu linn); * [[valimisringkond nr 10]] – [[Tartu]] linn; * [[valimisringkond nr 11]] – [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; * [[valimisringkond nr 12]] – [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]. Riigikogu mandaatide jaotus toimus kolmes etapis – kõigepealt tehti kindlaks [[Isikumandaat|isikumandaadi]] saanud kandidaadid, siis jagati ringkonnamandaadid ja viimaks kompensatsioonimandaadid. Kompensatsioonimandaadid jagati vaid nende nimekirjade vahel, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutati modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d’Hondti jagajate meetodit]], mis tagas, et nimekirja saadud kohtade arv Riigikogus oli proportsionaalne nimekirjale antud häälte arvuga. == Valimiskampaania == === Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valimisloosung oli "Meiega võidavad kõik". Keskerakond lubas maksusüsteemi muudatustega pidurdada nn "teise Eesti" teket, kõige põhilisemaks nimetati astmelise tulumaksu kehtestamist. Lisaks lubati pensionite kiiret tõstmist ja hinnatõusu ohjeldamist. Samas suhtus erakond leigelt Euroopa Liitu astumisse. Keskerakonna kampaania keskendus palju erakonna juhi [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] isiksusele ning valimiskampaania käigus vastanduti eelkõige [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]] ja [[Erakond Res Publica|Res Publicale]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 2003: Raha on oluline - hääli said rohkem need, kes tampisid kampaanisasse miljoneid |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70795011/riigikogu-valimised-2003-raha-on-oluline-haali-said-rohkem-need-kes-tampisid-kampaanisasse-miljoneid |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> === Res Publica === Uus erakond [[Erakond Res Publica|Res Publica]] läks valimistele loosungiga "Vali kord", millega lubati suure muutuse toomist Eesti poliitikasse. Nimelt lubas Res Publica aggressiivselt võidelda korruptsiooniga, muuta riigijuhtimine läbipaistvamaks ning kehtestada poliitikutele eetikareeglid. Veel lubas Res Publica jõulisemalt vähendada kuritegevust kriminaalkaristuste karmistamise läbi. Res Publica lubas ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 2000 kroonile ning ettevõtlusega tegelemise lihtsustamist. Res Publica valimiskampaanias figureerisid palju lisaks erakonna esimees [[Juhan Parts|Juhan Partsile]] ka [[Taavi Veskimägi]], [[Indrek Raudne]], [[Urmas Reinsalu]] ja [[Ken-Marti Vaher]], kes nimetasid end äraostmatuteks.<ref name=":0" /> === Reformierakond === [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] hüüdlause valimistel oli "Vali parem tulevik". Kampaania alguses saatis Reformierakond 150 000 inimesele koju siniste kaantega reklaamvihiku, mille peal oli suur [[Riigivapp|riigivapi]] kujutis. Nime "Eesti pass tulevikku" kandev reklaam sisaldas Reformierakonna valimislubadusi peaminister [[Siim Kallas|Siim Kallase]] pöördumise näol. Erakonna üks tähtsamaid lubadusi oli tulumaksu langetamine 26 protsendilt 20 protsendini ning kindlalt seista vastu astmelisele tulumaksule. Lisaks keskendus Reformierakonna valimisprogramm sündimuse suurendamisele, peamise ideena pakuti välja [[Emapalk|emapalga]] kehtestamise.<ref name=":1232">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |lehekülg=190–192 |leheküljed=}}</ref> === Rahvaliit === [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]] lubas suurendada valitsuse kulutusi rahva heaolu parandamiseks. Suurendatud kulutuste katteks sooviti võtta laenu. Erakonna programmi kohaselt pidanuks täiendavad riigi investeeringud tooma stabiilse 10 protsendilise majanduskasvu aastas. Maksusüsteemi osas pooldas Rahvaliit tulumaksuvaba miinimumi tõstmist 2000 kroonile ning makukoormuse vähendmaist lastega peredel. Lisaks keskendus erakonna programm veel põllumeeste toetamisele ja siseturvalisuse suurendamisele. Rahvaliit kasutas valimiskampaanias palju ametisoleva presidendi ja erakonna auesimehe [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] nime.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvaliidul on lubadused ja võimalused tasakaalus |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/02/20/rahvaliidul-on-lubadused-ja-voimalused-tasakaalus |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> === Isamaaliit === [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] valimisloosung oli "Teeme, mida lubame". Lubati kaitsta eesti keelt ja kultuuri ning seista Eesti rahvuslike huvide eest [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO|NATOs]]. Vastu oldi astmelise tulumaksu kehtestamisele. Isamaaliit lubas ka jätkata [[Mart Laari teine valitsus|Laari teise valitsuse]] saavutusi [[E-riik|e-riigi]] arendamisel.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-02-27 |pealkiri=Sisepoliitika: Isamaaliit |url=https://www.postimees.ee/2002435/sisepoliitika-isamaaliit |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> === Mõõdukad === [[Mõõdukad]] keskendusid valimiskampaanias riigi demograafilise olukorra parandamisele ja tööpuuduse vähendamisele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-02-27 |pealkiri=Sisepoliitika: Mõõdukad |url=https://www.postimees.ee/2002439/sisepoliitika-moodukad |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Tulemused== Riigikogu valimistest võttis osa 58,24% valijatest, mis oli 0,8 protsendipunkti võrra suurem võrreldes eelmiste valimistega. 5% künnis oli 24 744,4 häält, mille ületas 6 nimekirja.{{Valimistulemused|electorate=859714|invalid=5798|party1=[[Eesti Keskerakond]]|party2=[[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]]|party3=[[Eesti Reformierakond]]|party4=[[Eestimaa Rahvaliit]]|party5=[[Erakond Isamaaliit]]|party6=[[Mõõdukad|Rahvaerakond Mõõdukad]]|party7=[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]]|party8=[[Eesti Kristlik Rahvapartei]]|party9=[[Eesti Iseseisvuspartei]]|party10=[[Eesti Vasakliit|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei]]|party12=Üksikkandidaadid|votes1=125709|votes2=121856|votes3=87551|votes4=64463|votes5=36169|votes6=34837|votes7=11113|votes8=5275|votes9=2705|votes10=2059|votes11=990|votes12=2161|party11=[[Vene Erakond Eestis]]|seats1=28|seats2=28|seats3=19|seats4=13|seats5=7|seats8=0|seats7=0|seats9=0|seats10=0|seats11=0|seats12=0|seats6=6|color1=#007557|color2=#04427C|color3=#FFE200|color4=#F5B453|color5=#014F9A|color6=#E10600|color7=#E56509|color9=#6495ED|color8=#000191|color10=#D33131|color11=#2B677F|source=[http://vvk.ee/varasemad/?v=r03 VVK]|partytitle=Erakond|color12=#EEEEEE|sc1=0|sc2=Uus|sc3=+1|sc4=+6|sc5=-11|sc6=-11|sc7=-6|sc8=0|sc9=Uus|sc10=Uus|sc11=0|sc12=-|total_sc=101}} === Tulemused valimisringkondades === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;font-size:90%;line-height:14px" ! rowspan="3" style="width:200px;" |Valimisringkond ! style="width:65px;" |[[Eesti Keskerakond|Kesk-erakond]] ! style="width:65px;" |Res Publica ! style="width:65px;" |[[Eesti Reformierakond|Reformi-erakond]] ! style="width:65px;" |Rahvaliit ! style="width:65px;" |Isamaaliit ! style="width:65px;" |Mõõdukad ! rowspan="2" style="width:65px;" |Teised |- ! style="background:#007557;" | ! style="background:#04427C;" | ! style="background:#FFE200;" | ! style="background:#F5B453;" | ! style="background:#014F9A;" | ! style="background:#E10600;" | |- !% !% !% !% !% !% !% |- | align="left" |(1) [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] | style="background:#9DFFE6;" |'''29.6''' |29.5 |18.8 |3.3 |6.7 |5.4 |6.7 |- | align="left" |(2) [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] | style="background:#9DFFE6;" |'''33.1''' |24.4 |19.8 |3.5 |6.6 |5.3 |7.2 |- | align="left" |(3) [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] |24.3 |25.7 | style="background:#FFF8BF;" |'''26.5''' |3.6 |8.2 |5.0 |6.7 |- | align="left" |(4) [[Harju maakond|Harju]] (v.a. [[Tallinn]])- ja [[Rapla maakond|Raplamaa]] |19.0 | style="background:#46A2F9;" |'''27.8''' |23.0 |10.7 |6.9 |6.6 |6.0 |- | align="left" |(5) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] |23.1 | style="background:#46A2F9;" |'''26.1''' |14.9 |16.7 |6.4 |7.5 |5.4 |- | align="left" |(6) [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''28.2''' |27.2 |10.6 |14.6 |6.7 |8.6 |4.1 |- | align="left" |(7) [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''40.5''' |16.6 |13.1 |7.8 |4.0 |4.6 |13.3 |- | align="left" |(8) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''27.0''' |23.6 |12.7 |16.6 |10.9 |5.6 |3.6 |- | align="left" |(9) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a. [[Tartu]]) |17.7 |17.9 |10.2 | style="background:#FAD9A9;" |'''40.9''' |4.9 |4.9 |3.4 |- | align="left" |(10) [[Tartu]] linn |15.3 |24.6 | style="background:#FFF8BF;" |'''27.8''' |8.0 |11.5 |8.5 |4.3 |- | align="left" |(11) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''24.6''' |19 |11.1 |20.2 |5.0 |14.8 |5.3 |- | align="left" |(12) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |22.6 | style="background:#46A2F9;" |'''28.5''' |12.5 |15.4 |8.6 |6.5 |6.0 |} === Valitud Riigikogu liikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Erakond ! style="width:1000px;" |Valituks osutunud kandidaadid !Kokku |- | style="background:#007557;" | |[[Eesti Keskerakond]] |[[Toomas Alatalu]]&nbsp;(R), [[Küllo Arjakas]]&nbsp;(K), [[Enn Eesmaa]]&nbsp;(R), [[Mati Jostov]]&nbsp;(R), [[Arnold Kimber]]&nbsp;(R), [[Peeter Kreitzberg]]&nbsp;(R), [[Heimar Lenk]]&nbsp;(R), [[Robert Lepikson]]&nbsp;(R), [[Värner Lootsmann]]&nbsp;(K), [[Jaanus Marrandi]]&nbsp;(R), [[Sven Mikser]]&nbsp;(R), [[Siiri Oviir]]&nbsp;(R), [[Nelli Privalova]]&nbsp;(R), [[Kaarel Pürg]]&nbsp;(R), [[Mailis Rand]]&nbsp;(K), [[Edgar Savisaar]]&nbsp;(I), [[Vilja Savisaar]]&nbsp;(I), [[Evelyn Sepp]]&nbsp;(K), [[Ain Seppik]]&nbsp;(R), [[Mark Soosaar]]&nbsp;(R), [[Jüri Šehovtsov]]&nbsp;(R), [[Mihhail Stalnuhhin]]&nbsp;(I), [[Toivo Tootsen]]&nbsp;(K), [[Marika Tuus-Laul|Marika Tuus]]&nbsp;(R), [[Liina Tõnisson]]&nbsp;(R), [[Toomas Varek]]&nbsp;(K), [[Vladimir Velman]]&nbsp;(R), [[Harri Õunapuu]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''28''' |- | style="background:#04427C;" | |[[Erakond Res Publica|Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica]] |[[Olav Aarna]]&nbsp;(R), [[Ene Ergma]]&nbsp;(K), [[Teet Jagomägi]]&nbsp;(R), [[Andres Jalak]]&nbsp;(R), [[Nelli Kalikova]]&nbsp;(K), [[Elle Kull]]&nbsp;(R), [[Urmo Kööbi]]&nbsp;(R), [[Tarmo Leinatamm]]&nbsp;(R), [[Külvar Mand]]&nbsp;(I), [[Marko Mihkelson]]&nbsp;(K), [[Tõnis Palts]]&nbsp;(I), [[Juhan Parts]]&nbsp;(I), [[Ants Pauls]]&nbsp;(R), [[Marko Pomerants]]&nbsp;(I), [[Henn Pärn]]&nbsp;(K), [[Jaanus Rahumägi]]&nbsp;(R), [[Indrek Raudne]]&nbsp;(R), [[Urmas Reinsalu]]&nbsp;(R), [[Reet Roos]]&nbsp;(R), [[Sven Sester]]&nbsp;(K), [[Imre Sooäär]]&nbsp;(R), [[Olari Taal]]&nbsp;(R), [[Ela Tomson]]&nbsp;(R), [[Ken-Marti Vaher]]&nbsp;(K), [[Taavi Veskimägi]]&nbsp;(I), [[Ülo Vooglaid]]&nbsp;(R), [[Hannes Võrno]]&nbsp;(R), [[Avo Üprus]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''28''' |- | style="background:#FFE200;" | |[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakod]] |[[Rein Aidma]]&nbsp;(R), [[Andrus Ansip]]&nbsp;(I), [[Peep Aru]]&nbsp;(R), [[Meelis Atonen]]&nbsp;(K), [[Margus Hanson]]&nbsp;(R), [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]&nbsp;(R), [[Siim Kallas]]&nbsp;(I), [[Signe Kivi]]&nbsp;(I), [[Rein Lang|Kaljo Kiisk]]&nbsp;(R), [[Väino Linde]]&nbsp;(R), [[Andres Lipstok]]&nbsp;(R), [[Maret Maripuu]]&nbsp;(R), [[Leino Mägi]]&nbsp;(R), [[Kristiina Ojuland]]&nbsp;(K), [[Urmas Paet]]&nbsp;(I), [[Märt Rask]]&nbsp;(K), [[Rain Rosimannus]]&nbsp;(R), [[Toomas Savi]]&nbsp;(R), [[Toomas Tein]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''19''' |- | style="background:#F5B453;" | |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Jaak Allik]]&nbsp;(R), [[Margi Ein]]&nbsp;(R), [[Margus Leivo]]&nbsp;(K), [[Jaanus Männik]]&nbsp;(R), [[Mart Opmann]]&nbsp;(K), [[Rein Randver]]&nbsp;(R), [[Janno Reiljan]]&nbsp;(R), [[Villu Reiljan]]&nbsp;(I), [[Jüri Saar]]&nbsp;(R), [[Vello Tafenau]]&nbsp;(R), [[Tiit Tammsaar]]&nbsp;(R), [[Mai Treial]]&nbsp;(K), [[Jaan Õunapuu]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''13''' |- | style="background:#014F9A;" | |[[Erakond Isamaaliit]] |[[Andres Herkel]]&nbsp;(K), [[Tunne-Väldo Kelam]]&nbsp;(R), [[Mart Laar]]&nbsp;(K), [[Tõnis Lukas]]&nbsp;(R), [[Helir-Valdor Seeder]]&nbsp;(R), [[Peeter Tulviste]]&nbsp;(K), [[Trivimi Velliste]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''7''' |- | style="background:#E10600;" | |[[Rahvaerakond Mõõdukad]] |[[Toomas Hendrik Ilves]]&nbsp;(K), [[Eiki Nestor]]&nbsp;(K), [[Ivari Padar]]&nbsp;(I), [[Kadi Pärnits]]&nbsp;(K), [[Katrin Saks]]&nbsp;(K), [[Andres Tarand]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | colspan="4" |''I – isikumandaat, R – ringkonnamandaat, K – kompensatsioonimandaat'' |} [[Isikumandaat|Isikumandaadi]] teel osutus valituks 14 kandidaati: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] 3, [[Erakond Res Publica|Res Publicast]] 5, [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnast]] 4, [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidust]] 1, [[Mõõdukad|Mõõdukatest]] 1. [[Ringkonnamandaat|Ringkonnamandaate]] (60) sai Keskerakond: 19, Res Publica: 16, Reformierakond: 12, Rahvaliit: 9, [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]: 3, Mõõdukad 1. [[Kompensatsioonimandaat|Kompensatsioonimandaate]] (27) sai Keskerakond: 6, Res Publica 7, Reformierakond 3, Rahvaliit 3, Isamaaliit 4, Mõõdukad 4. === Isikumandaadi saanud kandidaadid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" ! colspan="2" |Nimi|| Kvoote !Hääli |- | style="background:#007557;" | | [[Edgar Savisaar]] || style="text-align:right;" | 2,399 | style="text-align:right;" | 12960 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Siim Kallas]] || style="text-align:right;" | 1,937 | style="text-align:right;" | 10008 |- | style="background:#04427C;" | | [[Tõnis Palts]] || style="text-align:right;" | 1,391 | style="text-align:right;" | 7514 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Andrus Ansip]] || style="text-align:right;" | 1,384 | style="text-align:right;" | 7177 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Urmas Paet]] || style="text-align:right;" | 1,347 | style="text-align:right;" | 7560 |- | style="background:#04427C;" | | [[Juhan Parts]] || style="text-align:right;" | 1,345 | style="text-align:right;" | 6890 |- | style="background:#04427C;" | | [[Külvar Mand]] || style="text-align:right;" | 1,302 | style="text-align:right;" | 5873 |- | style="background:#04427C;" | | [[Taavi Veskimägi]] || style="text-align:right;" | 1,165 | style="text-align:right;" | 6020 |- | style="background:#007557;" | | [[Vilja Savisaar]] || style="text-align:right;" | 1,156 | style="text-align:right;" | 5919 |- | style="background:#F5B453;" | | [[Villu Reiljan]] || style="text-align:right;" | 1,116 | style="text-align:right;" | 5329 |- | style="background:#007557;" | | [[Mihhail Stalnuhhin]] || style="text-align:right;" | 1,112 | style="text-align:right;" | 4626 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Signe Kivi]] || style="text-align:right;" | 1,065 | style="text-align:right;" | 5753 |- | style="background:#E10600;" | | [[Ivari Padar]] || style="text-align:right;" | 1,029 | style="text-align:right;" | 5253 |- | style="background:#04427C;" | | [[Marko Pomerants]] || style="text-align:right;" | 1,001 | style="text-align:right;" | 4324 |} [[Pilt:Rk2003kov.png|thumb|470px| Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa: {| style="width:100%;" |- ! KE ! RP ! RE ! ERL ! IL ! RM ! EÜRP |- | valign=top | {{legend|#00BB00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0e0787|Võitis}} | valign=top | {{legend|#FFFF00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DE8500|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0000DD|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DD0000|Võitis}} | valign=top | {{legend|#c500bf|Võitis}} |} ]] == Valitsuse moodustamine == Kohe pärast valimistulemuste selgumist tegi [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] juhile [[Siim Kallas|Siim Kallasele]] ettepaneku jätkata koos valitsemist. Savisaar pakkus Kallasele taas ka peaministri kohta. Siim Kallas aga ei soovinud koalitsiooni Keskerakonnaga jätkata, sest erakonnad ei saanud kahe peale [[Riigikogu]]s enamust ning seetõttu oleks tulnud koalitsiooni kaasata ka [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliit]]. Rahvaliidu kaasamine oleks aga tähendanud, et [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]] erakonnad oleksid valitsuses ülekaalus ning see Kallasele ei meeldinud. Juba Keskerakonnaga koos valitsuses olemine oli paljudele reformierakondlasele ebamugav. Lisaks oli rahvas selgelt usaldanud uut poliitilist jõudu [[Erakond Res Publica|Res Publicat]] ning Kallase meelest tuli anda neile võimalus valitsusvastutust kanda.<ref name=":1232" /><ref name=":02">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kallas |eesnimi=Siim |pealkiri=Mina |kirjastus=Kava Kirjastus |aasta=2023 |isbn=9789916980644 |lehekülg=261-265}}</ref> Kui selgus, et Reformierakond pooldab valitsusliitu Res Publicaga ning Siim Kallas on nõus peaministri kohast loobuma, siis võttis Res Publica esimees [[Juhan Parts]] initsiatiivi endale ning kutsus Reformierakonna, Rahvaliidu ja [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] koalitsioonikõnelustele. Res Publica poliitikud ristisid loodava valitsusliidu koosmeele koalitsiooniks, sest see pidi olema üles ehitatud erakondade vahel valitsevale koosmeelele. 12. märtsil saatsid aga Reformierakond ja Rahvaliit Res Publicale kirja, milles soovisid Isamaaliidu võimuliidust välja jätmist, sest ka kolme osapoolega koalitsioonil oli Riigikogus enamus ning Isamaaliit oli valimistel saanud võrdlemisi nõrga mandaadi. Parts nõustus Isamaaliidu kõrvalejätmisega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-03-09 |pealkiri=Koosmeele koalitsioon |url=https://arvamus.postimees.ee/2004543/koosmeele-koalitsioon |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Isamaaliit jäi võimukõnelustest välja |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/03/12/isamaaliit-jai-voimukonelustest-valja |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> Kolm erakonda esitlesid koalitsioonilepingut 27. märtsil 2003. Peamised koalitsioonilepingu lubadused olid [[Emapalk|emapalga]] kehtestamine ja sünnitoetuse tõstmine, järkjärguline tulumaksu langetamine 20 protsendile ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini aastaks 2006, tasakaalus riigieelarve, kriminaalkaristuste karmistamine ja õpetajate palga tõstmine. Välispoliitikas lubas koalitsioon kaitsta Eesti huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ning hoida häid suhteid [[Ameerika Ühendriigid|USA-ga]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kolme R-i valitsemisleping |url=https://www.ohtuleht.ee/137714/kolme-r-i-valitsemisleping |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> President [[Arnold Rüütel]] tegi 1. aprillil 2003 ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimised võitnud Keskerakonna juhile Edgar Savisaarele, kuid Savisaar lükkas ettepaneku tagasi, sest teised erakonnad olid koalitsioonikõnelused praktiliselt lõpetanud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-01 |pealkiri=Rüütel tegi Savisaarele ettepaneku moodustada valitsus |url=https://www.postimees.ee/2010231/ruutel-tegi-savisaarele-ettepaneku-moodustada-valitsus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> 2. aprillil tegi president Juhan Partsile ettepaneku valitsuse moodustamiseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-02 |pealkiri=Rüütel tegi Partsile ettepaneku valitsuse moodustamiseks |url=https://www.postimees.ee/2010413/ruutel-tegi-partsile-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Parts sai 7. aprillil Riigikogult volitused valitsuse moodustamiseks ning [[Juhan Partsi valitsus|uus valitsus]] astus ametisse 10. aprillil 2003. == Viited == <references /> == Välislingid == *[http://www.vvk.ee/r03 Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht 2003. aasta RK valimiste kohta] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2003. aasta Eestis|Riigikogu valimised, 2003. aasta]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:X Riigikogu]] [[Kategooria:2003. aasta valimised]] 65ppi8395zbcfs9iv3qkz6x5neptuy9 0 7935 7249037 7246394 2026-10-07T12:05:56Z N1releh 199583 7249037 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Taksonitabel | nimi = Tüvetutik | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik hallsamblik ja tüvetutik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta'' | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida'' | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales'' | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae'' | perekond = [[Tutik]] ''Orthotrichum'' | liik = '''Tüvetutik''' | binaarne = ''Orthotrichum speciosum'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Tüvetutik''' (''Orthotrichum speciosum'') on [[Tutik|tutikute]] perekonda kuuluv [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] [[samblad|sambla]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ingerpuu, N |eesnimi=Vellak, K |pealkiri=Eesti sammalde määraja |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=180 |keel=eesti keel}}</ref> See kasvab puutüvedel ja kividel ning eelistab valgusrikkamaid paiku. Samuti talub see mõõdukalt saastatust. Tüvetutik on ka Eestis laialt levinud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalda, A. |eesnimi=Randlane, T |pealkiri=Väike sammalde ja samblike raamat |aasta=2004 |leheküljed=56 |keel=eesti keel}}</ref> == Tunnused == Tüvetutik kasvab kuni 5 cm kõrguste kohevate padjanditena ning on kollakasrohelist või rohelist, harvemal juhul pruunikat värvi. Selle lehed on kitsad, lantsetjad, kuivalt püstised või kogu varre ulatuses eemaldunud.<ref name=":0" /> Niiskena hoiavad lehed varrest eemale.<ref name=":1" /> Tipust on lehed enamasti pikalt ja ühtlaselt ahenenud ning leheserv on peaaegu tipuni allapoole käändunud või lame. Tüvetutiku [[Leherood|rood]] on kitsas ja pikk ning lõpeb enne lehe tippu.<ref name=":0" /> Tüvetutiku [[Tippkupar|tippkupralised]] [[Eoskupar|eoskuprad]] jäävad pooleldi kõrglehtede vahele või ulatuvad neist üle.<ref name=":1" /> Kupar on kitsas ja silinderjas, helepruun ning osaliselt või üleni periheetsilehtede kohal. Kupra tanu on helepruun ning tumeda tipuga, pind tihedalt karvane ja vaoline, kuju kitsas ning kooniline. Eosed valmivad varasuvel ja on suuruselt 18–20 µm.<ref name=":0" /> == Rakkude ehitus == Tüvetutiku [[Taimerakk|rakud]] on tugevalt paksenenud kestaga ning ümarad või ebakorrapärased. Roo lähedal on rakud pikemad: need on ristkülikukujulised ja pikivaheseinad on tugevalt sõlmjate paksenditega.<ref name=":0" /> [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5433.JPG|pisi|Tüvetutiku eoskuprad]] [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5472.JPG|pisi|Tüvetutik mikroskoobi all]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tutikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti samblad]] gza9hz6t87yif286qyq4ldedvxgziz2 7249038 7249037 2026-10-07T12:06:19Z N1releh 199583 7249038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüvetutik | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik hallsamblik ja tüvetutik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik hallsamblik]] ja tüvetutik | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Lehtsammaltaimed]] ''Bryophyta'' | klass = [[Lehtsamblad]] ''Bryopsida'' | selts = [[Tutikulaadsed]] ''Orthotrichales'' | sugukond = [[Tutikulised]] ''Orthotrichaceae'' | perekond = [[Tutik]] ''Orthotrichum'' | liik = '''Tüvetutik''' | binaarne = ''Orthotrichum speciosum'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Tüvetutik''' (''Orthotrichum speciosum'') on [[Tutik|tutikute]] perekonda kuuluv [[Ühekojaline taim|ühekojaline]] [[samblad|sambla]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ingerpuu, N |eesnimi=Vellak, K |pealkiri=Eesti sammalde määraja |aasta=1998 |koht=Tartu |leheküljed=180 |keel=eesti keel}}</ref> See kasvab puutüvedel ja kividel ning eelistab valgusrikkamaid paiku. Samuti talub see mõõdukalt saastatust. Tüvetutik on ka Eestis laialt levinud.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalda, A. |eesnimi=Randlane, T |pealkiri=Väike sammalde ja samblike raamat |aasta=2004 |leheküljed=56 |keel=eesti keel}}</ref> == Tunnused == Tüvetutik kasvab kuni 5 cm kõrguste kohevate padjanditena ning on kollakasrohelist või rohelist, harvemal juhul pruunikat värvi. Selle lehed on kitsad, lantsetjad, kuivalt püstised või kogu varre ulatuses eemaldunud.<ref name=":0" /> Niiskena hoiavad lehed varrest eemale.<ref name=":1" /> Tipust on lehed enamasti pikalt ja ühtlaselt ahenenud ning leheserv on peaaegu tipuni allapoole käändunud või lame. Tüvetutiku [[Leherood|rood]] on kitsas ja pikk ning lõpeb enne lehe tippu.<ref name=":0" /> Tüvetutiku [[Tippkupar|tippkupralised]] [[Eoskupar|eoskuprad]] jäävad pooleldi kõrglehtede vahele või ulatuvad neist üle.<ref name=":1" /> Kupar on kitsas ja silinderjas, helepruun ning osaliselt või üleni periheetsilehtede kohal. Kupra tanu on helepruun ning tumeda tipuga, pind tihedalt karvane ja vaoline, kuju kitsas ning kooniline. Eosed valmivad varasuvel ja on suuruselt 18–20 µm.<ref name=":0" /> == Rakkude ehitus == Tüvetutiku [[Taimerakk|rakud]] on tugevalt paksenenud kestaga ning ümarad või ebakorrapärased. Roo lähedal on rakud pikemad: need on ristkülikukujulised ja pikivaheseinad on tugevalt sõlmjate paksenditega.<ref name=":0" /> [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5433.JPG|pisi|Tüvetutiku eoskuprad]] [[Fail:Orthotrichum speciosum (a, 144608-474750) 5472.JPG|pisi|Tüvetutik mikroskoobi all]] == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Tutikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti samblad]] qoa3qt4c2fvuzzqp834agqeia91stpc 0 8176 7249187 7179733 2026-10-07T18:46:23Z Heakeel 122460 7249187 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{See artikkel|räägib USA linnast; Arvo Pärdi sümfoonia kohta vaata artiklit [[Los Angeles (Pärt)]]; Tšiili linna kohta vaata artikli [[Los Ángeles (Tšiili)]]}} {{Infokast asula | nimi = Los Angeles | hääldus = los 'ändželes | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Los Angeles | pilt_üldvaade = LA.jpg | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Seal of Los Angeles.svg | vapi_link = [[Los Angelese vapp]] | lipp = Flag of Los Angeles, California.svg | lipu_link = [[Los Angelese lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaardi_pilt = LA in LA County map.png | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaart = California | asendikaardi_seletus = }} '''Los Angeles''' ([[hispaania keel]]es '''Los Ángeles'''; sageli lühendatakse linna nime '''L.A.''') on linn [[USA]]-s [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] idarannikul [[California]] osariigi lõunaosas. [[2024]]. aasta hinnangu järgi elas linnas ligi 3,88 miljonit inimest. Los Angeles on rahvaarvult teisel kohal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], jäädes alla vaid [[New York|New Yorgile]]. [[Los Angelese linnastu]]s ehk Suur Los Angeleses on üle 18,5 miljoni elaniku. Linn paikneb suures osas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres, ulatudes osaliselt [[Santa Monica mäed|Santa Monica mägedesse]] ja põhjas [[San Fernando org|San Fernando orgu]] ning piirnedes idas [[San Gabrieli org|San Gabrieli oruga]]. Los Angeles katab umbes 1210 km² ning on [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonna]] halduskeskus ja suurim linn. See maakond on Ameerika Ühendriikide rahvarohkeim, seal elas [[2022]]. aasta seisuga umbes 9,86 miljonit inimest. Los Angeles on turismi poolest kolmas linn USA-s ning [[2023]]. aastal käis seal üle 3,6 miljoni turisti.<ref name="Tourism" /> Piirkonda asustas esialgu Tongva põlisrahvas.<ref name="History" /> Los Angeles rajati 4. septembril [[1781]] Hispaania kuberneri [[Felipe de Neve]] juhtimisel Tongva küla [[Yaanga]] kohale. 1821. aastal sai sellest pärast [[Mehhiko]] iseseisvumist osa [[Esimene Mehhiko Keisririik|Esimesest Mehhiko Keisririigist]]. 1848. aastal, pärast [[Ameerika-Mehhiko sõda|Mehhiko-Ameerika sõja]] lõppu ja [[Guadalupe Hidalgo rahuleping]]ut, liideti Los Angeles Ameerika Ühendriikidega. Linn sai ametlikult omavalitsuseks 4. aprillil 1850, viis kuud enne California osariigiks saamist. Los Angelesel on mitmekesine majandus, millele tuginevad erinevad tööstusharud. Kuigi pärast [[koroonapandeemia]]t on paljud filmi- ja telestuudiod linnast lahkunud, on Los Angeles siiski üks olulisemaid Ameerika filmi- ja meelelahutustööstuse keskusi. Linnal on üks riigi kõige aktiivsemaid [[Los Angelese sadam|konteinerisadamaid]]. 2018. aastal ulatus Los Angelese metropoli piirkonna [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] üle 1 triljoni [[Ameerika Ühendriikide dollar|USA dollari]], mis tegi sellest maailmas kolmanda suurima majandusega linna, jäädes alla vaid New Yorgile ja [[Tōkyō]]le. ==Nimi== Linna esialgne nimi hispaania keeles oli ''El pueblo de Nuestra Señora la Reina de Los Ángeles del Rio de Porciúncula'' ('meie emanda inglite kuninganna küla Portiúncula jõe ääres'). Meie emanda inglite kuninganna all on mõeldud [[neitsi Maarja]]t. [[Pilt:Los Angelisse kliimadiagramm.png|pisi|Los Angelese kliimadiagramm]] ==Ajalugu== Los Angelese rannikualal elasid [[indiaanlased]] juba aastatuhandeid tagasi. Esimesed eurooplased jõudsid sinna [[1542]]. Selle ekspeditsiooni organiseeris [[Uus-Hispaania asevalitsejate loend|Uus-Hispaania asevalitseja]] [[Antonio de Mendoza]] ja seda juhtis [[Portugal]]is sündinud maadeavastaja [[Juan Rodriguez Cabrillo]], kes kuulutas kogu tänapäevase Lõuna-California [[Hispaania]] valduseks. Kuid ta jätkas oma reisi ega rajanud sinna asulat. Järgmistena sattusid sinnakanti alles [[1769]] [[California]] kuberner [[Gaspar de Portolá]] ja [[frantsiskaanid|frantsiskaani]] [[misjonär]] [[Juan Crespí]]. Nad jõudsid praeguse Los Angelese kohale [[2. august]]il ja Crespí täheldas, et see paik sobib suure asula rajamiseks. [[1771]] rajas frantsiskaani [[munk]] [[Junípero Serra]] sinna peainglile pühale [[Gabriel]]ile pühitsetud misjonimaja. Seda orgu nimetatakse tänapäeval [[San Gabrieli org|San Gabrieli oruks]]. [[4. september|4. septembril]] [[1781]] jõudsid sinna 44 kolonisti, kes panid aluse Los Angelese asulale. Need olid 11 meest, 11 naist ja nende 22 last. 22 täiskasvanud kolonisti seas oli 1 hispaanlane (Hispaanias sündinud), 1 kreool (Ameerikas sündinud), 2 neegrit, 8 mulatti, 9 indiaanlast ja 1 mestiits. 22 lapsest oli vähemalt 16 osalt neegriverd. Asula oli kaua üsna väike, aga 1820. aastal elas seal juba 650 inimest. Küla asukohas on tänapäeval Pueblo Plaza ja Olvera tänav. [[Mehhiko]] iseseisvus [[1821]] ja Los Angeles läks selle koosseisu nagu kogu California. Mehhikole kuulus asula kuni [[Ameerika-Mehhiko sõda|Mehhiko-USA sõjani]], mille lõpetas [[13. jaanuar]]il [[1847]] sõlmitud [[Cahuenga rahuleping]]. Lepingu alusel läks Põhja-California USA koosseisu ja selle põhjal moodustati [[9. september|9. septembril]] [[1850]] California. Linnaõigused sai Los Angeles aastal [[1835]]. Los Angelesse jõudis [[raudtee]] [[1876]]. [[Nafta]]t avastati sealkandis [[1892]] ja 1923. aastaks oli Los Angelesest saanud USA suurim naftatootja: seal toodeti veerand maailma naftast. ==Rahvastik== [[Pilt:LosAngeles06.jpg|thumb|Vaade kesklinnale]] Los Angeleses elas 2009. aastal 3 831 868 inimest.<ref name="lmJE7" /> Los Angeles on [[New York|New Yorgi]] järel USA suuruselt teine linn. Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast.<ref name="FVOc2" /> Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgmist päritolu (2006–2008):<ref name="woQva" /> * saksa 4,5% (170 483) * iiri 3,9% (146 658) * inglise 3,5% (129 684) * itaalia 2,8% (100 145) * vene 2,6% (98,737) * poola 1,6% (59,774) * prantsuse 1,2% (45,127) * šoti 0,8% (28,931) * rootsi 0,6% (23,227) * šoti-iiri 0,6% (22,651) ==Majandus== Los Angelese majandust juhivad rahvusvaheline kaubandus, [[meelelahutus]], lennundus, tehnoloogia, nafta, [[mood]], rõivad ja turism. 2008. aastal oli Los Angelese [[SKP]] 792 miljardit [[USA dollar|dollar]]it, millega oli linn maailmas kolmandal ja USA-s teisel kohal.<ref name="dp2lW" /> {{panoraampilt|Los angeles mountains to ocean pano.jpg|2700px|Los Angelese panoraamvaade}} ==Sport== Los Angeles on korraldanud kahed olümpiamängud: [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932.]] ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]]. Linnas tegutsevad korvpalliklubid [[Los Angeles Lakers]] ja [[Los Angeles Clippers]] ning jäähokiklubi [[Los Angeles Kings]]. ==Vaata ka== * [[Los Angelese Eesti Täienduskool]] * [[U.S. Bank Tower]] * [[Staples Center]] * [[Los Angeles Memorial Coliseum]] * [[Los Angelese politsei]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=The 10 Most Visited Cities In The United States |väljaanne=World Atlas |url=https://www.worldatlas.com/cities/america-s-10-most-visited-cities.html |vaadatud=2025-07-05}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=The History of Los Angeles |väljaanne=Los Angeles City |url=https://lacity.gov/government/history-los-angeles |vaadatud=2025-07-05}}</ref> <ref name="lmJE7">[http://factfinder.census.gov/servlet/SAFFPopulation?_event=ChangeGeoContext&geo_id=16000US0644000&_geoContext=01000US|04000US48|16000US4835000&_street=&_county=Los+Angeles&_cityTown=Los+Angeles&_state=&_zip=&_lang=en&_sse=on&ActiveGeoDiv=geoSelect&_useEV=&pctxt=fph&pgsl=010&_submenuId=population_0&ds_name=null&_ci_nbr=null&qr_name=null&reg=null%3Anull&_keyword=&_industry= Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} vaadatud 4.02.11</ref> <ref name="FVOc2">[https://archive.today/20200211182414/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&-geo_id=16000US0644000&-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR5&-ds_name=&-_lang=en&-redoLog=false Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo] vaadatud 4.02.11</ref> <ref name="woQva">[https://web.archive.org/web/20111124023945/http://factfinder.census.gov/servlet/ADPTable?_bm=y&-geo_id=16000US0644000&-qr_name=ACS_2008_3YR_G00_DP3YR2&-ds_name=&-_lang=en&-redoLog=false Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo] vaadatud 4.02.11</ref> <ref name="dp2lW">[https://web.archive.org/web/20110504031739/https://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562], [https://web.archive.org/web/20130531000745/http://www.ukmediacentre.pwc.com/imagelibrary/downloadMedia.ashx?MediaDetailsID=1562 Allalaaditav tabel] vaadatud 1.05.11</ref> }} ==Kirjandus== * Olev Remsu, "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008 == Välislingid == {{Commons}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.lacity.org/ Los Angelese koduleht] [[Kategooria:Los Angeles| ]] [[Kategooria:California linnad]] {{Los Angelese maakond}} {{USAsuurimadlinnad}} dcrf5dt1tq110x2ne9fix6ribsvxf44 0 8646 7249438 7248866 2026-10-08T11:21:38Z Ojassaar 206682 /* V */ 7249438 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[Aix (linnuperekond)|''Aix'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis''), sgk [[partlased]] *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Mareca americana''), sgk [[partlased]] *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavädrak]] (''Argya squamiceps''), sgk [[vädraklased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk [[papagoilased]] *[[araripe tantsulind]] (''Chiroxiphia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[aurikpart]] (''Tachyeres''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buguni hundvädrak]] (''Liocichla bugunorum''), sgk [[vädraklased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Chauna]]'', perekond, sgk [[ogatiiblased]] *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *[[eeselpingviin]] (''Pygoscelis papua''), sgk [[pingviinlased]] *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Eudyptes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[kärbsenäplased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[flamingolased]] (''Phoenicopteridae''), sugukond *[[flamingolised]] (''Phoenicopteriformes''), selts *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[guaanopelikan]] (''Pelecanus thagus''), sgk [[pelikanlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Emberiza calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harakhani]] (''Anseranas semipalmata''), sgk [[harakhanilased]] *[[harakhani (perekond)|harakhani]] (''Anseranas''), perekond, sgk [[harakhanilased]] *[[harakhanilased]] (''Anseranatidae''), sugukond *[[harksaba (linnuperekond)|harksaba]] (''Milvus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heleflamingo]] ehk flamingo (''Phoenicopterus roseus''), sgk [[flamingolased]] *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händpart]] (''Oxyura''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta americana''), sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Setophaga chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaelus-ogatiib]] (''Chauna torquata''), sgk [[ogatiiblased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto''), sgk [[tuvilased]] *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus''), sgk [[tuvilased]] *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia''), sgk [[tuvilased]] *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Antigone canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis''), sgk [[partlased]] *[[kanakull]] (''Astur gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Linaria cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Ichthyaetus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Nok hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiilasbülbül (perekond)|kiilasbülbül]] (''Nok''), perekond, sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Machlolophus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Icthyophaga vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjuhahk (perekond)|kirjuhahk]] (''Polysticta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua''), sgk [[kaklased]] *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivisiirak]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vorm, teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans''), sgk [[kajaklased]] *[[koldsäälik]] (''Setophaga petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Phonygammus keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Diphyllodes magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis''), sgk [[partlased]] *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningpingviin]] (''Aptenodytes patagonicus''), sgk [[pingviinlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuupart]] (''Sibirionetta formosa''), sgk [[partlased]] *[[kuupart (perekond)|kuupart]] (''Sibirionetta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Ichthyaetus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Leiothlypis luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kääbuspingviin (perekond)|kääbuspingviin]] (''Eudyptula''), perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus''), sgk [[partlased]] *[[kübarkoskel (perekond)|kübarkoskel]] (''Lophodytes''), perekond, sgk [[partlased]] *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Tetrastes bonasia''), sgk [[faasanlased]] *[[laanerähn]] (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Poikilocarbo gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Catriscus brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lasuurtihane]] (''Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Sittiparus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Iduna pallida''), sgk [[roolindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *''[[Leiothrix]]'', perekond, sgk [[vädraklased]] *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia''), sgk [[iibislased]] *[[luitsnokk-part]] (''Spatula clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Bubo scandiacus''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus''), sgk ''[[Calcariidae]]'' *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis''), sgk [[õgijalased]] *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis''), sgk [[kajaklased]] *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Iduna rama''), sgk [[roolindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge''), sgk [[alklased]] *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica''), sgk [[partlased]] *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus''), sgk [[partlased]] *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond, sgk [[lüürasabalased]] ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Mareca]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[faasanlased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[Netta (linnuperekond)|''Netta'']], perekond, sgk [[partlased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ogatiiblased]] (''Anhimidae''), sugukond *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Phoenicoparrus]]'', perekond, sgk [[flamingolased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisipart]] (''Nettapus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunpelikan]] (''Pelecanus occidentalis''), sgk [[pelikanlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punaflamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sugukond [[flamingolased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] *''[[Pygoscelis]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[sidriklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *[[ristpart (perekond)|ristpart]] (''Tadorna''), perekond, sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosa-luitsnokkiibis]] (''Platalea ajaja''), sgk [[iibislased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Spatula querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Tachyspiza albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *''[[Sarkidiornis]]'', perekond, sgk [[partlased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvik-ogatiib]] (''Anhima cornuta''), sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvik-ogatiib (perekond)|sarvik-ogatiib]] (''Anhima''), perekond, sgk [[ogatiiblased]] *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Spatula discors''), sgk [[partlased]] *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *''[[Spatula]]'', perekond, sgk [[partlased]] *''[[Spheniscus]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sõtkas (perekond)|sõtkas]] (''Bucephala''), perekond, sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Lyrurus tetrix''), sgk [[faasanlased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tutt-ogatiib]] (''Chauna chavaria''), sgk [[ogatiiblased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[valjaspingviin]] (''Pygoscelis antarcticus''), sgk [[pingviinlased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikeflamingo (perekond)|väikeflamingo]] (''Phoeniconaias''), perekond, sgk [[flamingolased]] *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoskel (perekond)|väikekoskel]] (''Mergellus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] j174nxcwyt2cis7nm9cspc6ajuc02l6 0 9804 7249126 7248840 2026-10-07T15:47:35Z Velirand 67997 /* Y */ 7249126 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Kees Aarts]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Yunus Akgün]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Nilson Angulo]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Waldemar Anton]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Adam Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Jure Balkovec]] - [[Michael Ballack]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Enis Bardhi]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] – [[Martin Baturina]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Patrick Beach]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Maximilian Beier]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Etrit Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Tyler Bindon]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[David Bisconti]] - [[Marco Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[Jarrad Branthwaite]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Brian Brobbey]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Ben Cabango]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Cameron Carter-Vickers]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Rayan Cherki]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] - [[Levi Colwill]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[José Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Nuno da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Conor Coventry]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[Jay Dasilva]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Promise David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Zeno Debast]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Justin Devenny]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] – [[Ousmane Diomande]] – [[Yan Diomande]] - [[Issa Diop]] - [[Andy Diouf]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Bruno Duarte]] - [[Deroy Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Pavel Dõmov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Jurgen Ekkelenkamp]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Endrick]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Abde Ezzalzouli]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Emerse Faé]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Alan Franco]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alex Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Victor Froholdt]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Luke Garbutt]] - [[Aleix García]] - [[Dani García]] - [[Joan Garcia]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rudi Garcia]] - [[Rubén García]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Garrincha]] - [[Rodrigo Garro]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giórgios Georgiádis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Billy Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Mika Godts]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Amine Gouiri]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marco Grüll]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[Arda Güler]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Santiago Hezze]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Timo Horn]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Dominic Hyam]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Adam Idah]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Igor Jesus]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Aivar Israel]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Jordan James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Josip Juranović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Ferran Jutglà]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaan Kairinen]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Toomas Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Janek Kiisman]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Sergei Kulitšenko]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Enzo Le Fée]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Joleon Lescott]] - [[Artem Levizi]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Érik Lira]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Rafael Márquez]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Birger Meling]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Gideon Mensah]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Alan Minda]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Mirandinha]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Tyrick Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Jayson Molumby]] - [[Jon Moncayola]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Jacob Murphy]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Pedro Neto]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Phil Neumann]] - [[Oliver Neuville]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Felix Nmecha]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Ernest Nuamah]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Antonio Nusa]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Adam Obert]] - [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Jake O'Brien]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Michael Olise]] - [[Christian Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Dani Olmo]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Jerome Opoku]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Leo Østigård]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Cole Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Troy Parrott]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Nico Paz]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Pepê]] - [[Kojo Peprah Oppong]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Máximo Perrone]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Lukas Petkov]] - [[Vladimir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Marc Pubill]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Nicolas Raskin]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Rayan]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Federico Redondo]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Ludovit Reis]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Chadi Riad]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Morgan Rogers]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Vitor Roque]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Joe Rothwell]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Emerson Royal]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Matteo Ruggeri]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Noah Sadiki]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Alexis Saelemaekers]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Romano Schmid]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Alex Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Nicolas Seiwald]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Joaquin Seys]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Ellis Simms]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Danel Sinani]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] – [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Renato Steffen]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Luka Sučić]] - [[Petar Sučić]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Pavel Šulc]] - [[Anton Šunin]] - [[Josip Šutalo]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Zeca]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[Jackson Tchatchoua]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Igor Thiago]] - [[Malick Thiaw]] - [[Sorba Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Philipp Treu]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Adrien Truffert]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Bill Tuiloma]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Jonas Urbig]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Victor Pálsson]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Luka Vušković]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Christian Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Paul Wanner]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Mats Wieffer]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] 6v5sfw6m7lax3q5y8eum8g60nkka9x6 7249279 7249126 2026-10-07T22:19:07Z Velirand 67997 /* M */ 7249279 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[jalgpallur]]eid. {{tähed}} ==A== [[Hans Aabech]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Kim Aabech]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Carlos Aalbers]] - [[Mika Aaltonen]] - [[Gert Aandewiel]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Kees Aarts]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Liel Abada]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Besart Abdurahimi]] - [[Éric Abidal]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Aleksandrs Abramenko]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Alberto Acosta]] - [[Luciano Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Ché Adams]] - [[Tyler Adams]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Karim Adeyemi]] - [[Simon Adingra]] - [[Dominic Adiyiah]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[David Affengruber]] - [[Benik Afobe]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Sergio Agüero]] - [[Ernest Agyiri]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Kassim Aidara]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Semi Ajayi]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Yunus Akgün]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Maghnes Akliouche]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[David Alaba]] - [[Richard Aland]] - [[Oswaldo Alanís]] - [[Lucas Alario]] - [[Jordi Alba]] - [[Albert Guðmundsson]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Raúl Albiol]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] – [[Toby Alderweireld]] - [[Uota Ale]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]] - [[Pavel Aleksejev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Rejal Alijev]] - [[Rene Aljas]] - [[Teet Allas]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Joe Allen]] - [[Martin Allik]] - [[Rauno Alliku]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] - [[Manuel Almunia]] - [[Kevin Aloe]] - [[Viktor Alonen]] - [[Júnior Alonso]] - [[Marcos Alonso]] - [[Xabier Alonso]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Guido Alvarenga]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Sammy Ameobi]] - [[Shola Ameobi]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Sofyan Amrabat]] - [[Carlo Ancelotti]] - [[Joachim Andersen]] - [[Peter Ankersen]] - [[Chris Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[Benjamin André]] - [[Kirill Andrejev]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Robert Andrich]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Wilker Ángel]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Nilson Angulo]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Tambet Anso]] - [[Waldemar Anton]] - [[Michail Antonio]] - [[Ilja Antonov]] - [[Houssem Aouar]] - [[Alberto Aquilani]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Eduardo Aranda]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Néstor Araujo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Francisco Arce]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Joe Aribo]] - [[Anton Aristov]] - [[Franco Armani]] - [[Ionel Armean]] - [[Pablo Armero]] - [[Adam Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Graham Arnold]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Alan Arruda]] - [[Axel Rodrigues de Arruda]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Artjom Artjunin]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Taavi Azarov]] - [[Márcio Azevedo]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Charlie Austin]] - [[Alen Avdić]] - [[Vlada Avramov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Luke Ayling]] ==B== [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Ryan Babel]] - [[Srđan Babić]] - [[Boban Babunski]] - [[Carlos Bacca]] - [[Irfan Bachdim]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Daniel Bachmann]] - [[Hans Backe]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Richart Báez]] - [[Roberto Baggio]] - [[Karim Bagheri]] - [[Alexander Bah]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Tiémoué Bakayoko]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Jure Balkovec]] - [[Michael Ballack]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Abudramae Bamba]] - [[Jonathan Bamba]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Patrick Bamford]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nikita Baranov]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Danilo Barbosa]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Valentín Barco]] - [[Bradley Barcola]] - [[Enis Bardhi]] - [[Keidi Bare]] - [[Franco Baresi]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Bismarck Barreto Faria]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marco van Basten]] - [[Alessandro Bastoni]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Gabriel Batistuta]] – [[Michy Batshuayi]] – [[Martin Baturina]] - [[Ivans Baturins]] - [[Frank Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Éric Bauthéac]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Patrick Beach]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Alisson Becker]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Zakaria Beglarišvili]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Maximilian Beier]] - [[Uwe Bein]] - [[Younès Belhanda]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Jude Bellingham]] - [[Andrea Belotti]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Hatem Ben Arfa]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Wissam Ben Yedder]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Medhi Benatia]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[Darío Benedetto]] - [[László Bénes]] - [[Pierre Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Lucas Beraldo]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Henning Berg]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Jo Inge Berget]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Giuseppe Bergomi]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Sebastian Berhalter]] - [[Besart Berisha]] - [[Etrit Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Orlando Berrío]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Ryan Bertrand]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Jordan Beyer]] - [[Claudio Biaggio]] - [[Marco Bianchi]] - [[Giulian Biancone]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Slaven Bilić]] - [[Philip Billing]] - [[Tyler Bindon]] - [[Matthew Bingley]] - [[Dragiša Binić]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Daniel Bîrligea]] - [[David Bisconti]] - [[Marco Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] – [[Birkir Bjarnason]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Álex Blanco]] - [[Ludodvic Blas]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Miha Blažič]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Daley Blind]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Eduard Blossfeldt]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Oscar Bobb]] - [[Fredi Bobic]] - [[Bobô]] - [[Frank de Boer]] - [[Niels Bohr]] - [[Dmitri Boiko]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Yannick Bolasie]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Dante Bonfim Costa Santos]] - [[Zbigniew Boniek]] - [[Giampiero Boniperti]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Dmitrijs Borisovs]] - [[Andrei Borissov]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Rafael Santos Borré]] - [[Marco Borriello]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Mauro Boselli]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Jay Bothroyd]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Mark Bowen]] - [[Dedryck Boyata]] - [[Lucas Boyé]] - [[Jakub Brabec]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Robbie Brady]] - [[Sergei Bragin]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Martin Braithwaite]] - [[Julian Brandt]] - [[Berle Brant]] - [[Jarrad Branthwaite]] - [[David Braz]] - [[Elton Brauer]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Paul Breitner]] - [[Filipp Breitveit]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Jimmy Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Miguel Britos]] - [[Brian Brobbey]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Brooks (jalgpallur)|David Brooks]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Carl Brown]] - [[Nathaniel Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Karlo Bručić]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Joe Bryan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Ante Budimir]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Andrei Burcă]] - [[Dan Burn]] - [[Nathan Burns]] - [[Igor Burzanović]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Hans-Jörg Butt]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Daniel Van Buyten]] - [[‎Alo Bärengrub]] ==C== [[Roberto Cabañas]] - [[Willy Caballero]] - [[Ben Cabango]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Arthur Cabral]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Leandro Cabrera]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Jens Cajuste]] - [[Davide Calabria]] - [[Riccardo Calafiori]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Alessandro Cambalhota]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Mauro Camoranesi]] - [[Sol Campbell]] - [[Djalma Campos]] - [[Emre Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Éric Cantona]] - [[Todd Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[Joan Capdevila]] - [[Fabio Capello]] - [[John Carew]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Cameron Carter-Vickers]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Timothy Castagne]] - [[Kevin Castaño]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Santi Cazorla]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Emanuel Cecchini]] - [[Alvin Ceccoli]] - [[Petr Čech]] - [[Yankuba Ceesay]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Pavel Černý]] - [[Murilo Cerqueira]] - [[Franco Cervi]] - [[Nacer Chadli]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Yimmi Chará]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Bobby Charlton]] - [[Edvaldo Oliveira Chaves]] - [[Mateo Chávez]] - [[Rayan Cherki]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Ben Chilwell]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Andreas Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Anders Christiansen]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Alexandru Cicâldău]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Viktor Claesson]] - [[Ciaran Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Jordy Clasie]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Conor Coady]] - [[Phillip Cocu]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Antonio Čolak]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Maxime Colin]] - [[Omar Colley]] - [[Nathan Collins]] - [[Fabricio Coloccini]] - [[Levi Colwill]] – [[Kingsley Coman]] – [[Sérgio Conceição]] - [[Kévin Constant]] - [[Antonio Conte]] - [[Diego Contento]] - [[Lewis Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Jonathan Copete]] - [[Francis Coquelin]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Danilson Córdoba]] - [[José Córdoba]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Jesús Manuel Corona]] - [[Ángel Correa]] - [[Joaquín Correa]] - [[Christian Corrêa Dionisio]] - [[Bruno Cortez]] - [[Alex Rodrigo Dias da Costa]] - [[Nuno da Costa]] - [[Diego Costa]] - [[Diogo Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Manuel Rui Costa]] – [[Benoît Costil]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] – [[Vladimír Coufal]] – [[Lassana Coulibaly]] - [[Thibaut Courtois]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Conor Coventry]] - [[Alessio Cragno]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Peter Crouch]] - [[Johan Cruijff]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Patrick Cutrone]] - [[Eray Cömert]] ==D== [[Damien Da Silva]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Mats Møller Dæhli]] - [[Johan Dahlin]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Stuart Dallas]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Leandro Damião]] - [[Claude Dambury]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Mikkel Damsgaard]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Kevin Danso]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Vladimír Darida]] - [[Matteo Darmian]] - [[Jay Dasilva]] - [[David Luiz]] - [[Jonathan David]] - [[Promise David]] - [[Edgar Davids]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Steven Davis]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Michael Dawson]] - [[Kevin De Bruyne]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Ciprian Deac]] - [[Zeno Debast]] - [[Deco]] (Anderson Luis De Souza) - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Andy Delort]] - [[Casiano Delvalle]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Diego Demme]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Marcel Desailly]] - [[Didier Deschamps]] - [[Kiril Despodov]] - [[Ranko Despotović]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Justin Devenny]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Ángel Di María]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Abdou Diallo]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Carlos Alberto Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Brahim Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Ramón Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Dida]] – [[Lucas Digne]] - [[Kevin Diks]] - [[Federico Dimarco]] – [[Stole Dimitrievski]] – [[Arley Dinas]] – [[Ousmane Diomande]] – [[Yan Diomande]] - [[Issa Diop]] - [[Andy Diouf]] - [[Mame Biram Diouf]] - [[Axel Disasi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Landon Donovan]] - [[Allan Dorbek]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Bas Dost]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Désiré Doué]] - [[Guéla Doué]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Julian Draxler]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Royston Drenthe]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Anto Drobnjak]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Balázs Dzsudzsák]] - [[Edin Džeko]] - [[Georgi Džikija]] - [[Du Wei]] - [[Bruno Duarte]] - [[Deroy Duarte]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Léo Dubois]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Kevin Dubrovski]] - [[Marvin Ducksch]] – [[Ondrej Duda]] - [[Igor Dudarev]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Mitchell Duke]] - [[Denzel Dumfries]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Richard Dunne]] - [[‎Alo Dupikov]] - [[Jhon Durán]] - [[Filip Đuričić]] - [[Pavel Dõmov]] - [[Paulo Dybala]] ==E== [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Richard Eckersley]] - [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Mark Edur]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Johannes Eggestein]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Albin Ekdal]] - [[Jurgen Ekkelenkamp]] - [[Verner Eklöf]] - [[Emmanuel Mbia Ekobena]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Souffian El Karouani]] - [[Anthony Elanga]] - [[Trevor Elhi]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Lauri Ellram]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Irié Bi Séhi Elysée]] - [[Breel Embolo]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Endrick]] - [[Orlando Engelaar]] - [[Stanislav Engovatov]] - [[Robert Enke]] - [[Tomislav Erceg]] - [[Roman Eremenko]] - [[Christian Eriksen]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Fabian Ernst]] - [[Sergio Escudero]] - [[Triinu Esken]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Abde Ezzalzouli]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Tengiz Eteria]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Evair]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Jonny Evans]] - [[Patrice Évra]] ==F== [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Giacinto Facchetti]] - [[Emerse Faé]] - [[Collins Fai]] - [[Fayçal Fajr]] - [[Radamel Falcao]] - [[Jefferson Farfán]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Abdul Fatawu]] - [[Ansu Fati]] - [[Adam Federici]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Miklós Fehér]] - [[Nabil Fekir]] - [[Felipe Felicio]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mateus Fernandes (jalgpallur)|Mateus Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Equi Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Gatito Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Victor Ferreyra]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Luís Figo]] - [[Roberto Firmino]] - [[Junior Firpo]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Vladislav Fjodorov]] - [[Mathieu Flamini]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Edison Flores]] - [[Franco Foda]] - [[Phil Foden]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Daniil Fomin]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[Just Fontaine]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Pablo Fornals]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Vegard Forren]] - [[Emil Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Ben Foster]] - [[Dimitri Foulquier]] - [[Robbie Fowler]] - [[Hayden Foxe]] - [[França]] - [[Enzo Francescoli]] - [[Alan Franco]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Ryan Fraser]] - [[Fred]] - [[Alex Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Marlon Freitas]] - [[Iván Fresneda]] - [[Remo Freuler]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Jeremie Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Victor Froholdt]] - [[Andre Frolov]] - [[Ray Fränkel]] - [[Christian Fuchs]] - [[Argel Fucks]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Ramiro Funes Mori]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] ==G== [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Fernando Gago]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Ethan Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Conor Gallagher]] - [[Jesús Gallardo]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Kevin Gameiro]] - [[Ben Gannon-Doak]] - [[Luke Garbutt]] - [[Aleix García]] - [[Dani García]] - [[Joan Garcia]] - [[Luan Garcia]] - [[Raúl García]] - [[Rudi Garcia]] - [[Rubén García]] - [[James Garner (jalgpallur)|James Garner]] - [[Garrincha]] - [[Rodrigo Garro]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Johannes Geis]] - [[Giórgios Georgiádis]] - [[Vladimir Gerassimov]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Gervinho]] - [[Rudy Gestede]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Ben Gibson]] - [[Ryan Giggs]] – [[André-Pierre Gignac]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Hans Gillhaus]] - [[Billy Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] – [[Olivier Giroud]] - [[Shay Given]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Kamil Glik]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Diego Godín]] - [[Mika Godts]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Stanislav Goldberg]] - [[Connor Goldson]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Gustavo Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Papu Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Armando González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[Nico González]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Robin Gosens]] - [[Dan Gosling]] - [[Amine Gouiri]] - [[Lewis Grabban]] - [[Jevgeni Grafski]] - [[Esteban Granero]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Archie Gray]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Mason Greenwood]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Dominik Greif]] - [[Clément Grenier]] – [[Antoine Griezmann]] - [[Joel Griffiths]] - [[Erik Grigorjev]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Pascal Groß]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Ilia Gruev]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marco Grüll]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Josep Guardiola]] - [[Fredy Guarín]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Raphaël Guerreiro]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Mihkel Gull]] - [[Ruud Gullit]] - [[Aleksandr Gultjajev]] - [[Angus Gunn]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Malo Gusto]] - [[Nahuel Guzmán]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Teófilo Gutiérrez]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[Arda Güler]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Şenol Güneş]] - [[Emre Güngör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] ==H== [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Gheorghe Hagi]] - [[Ianis Hagi]] - [[Amadou Haidara]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Hákon Haraldsson]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Erling Braut Håland]] - [[Lewis Hall]] - [[Ben Halloran]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Mia Hamm]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Henri Hang]] - [[Grant Hanley]] - [[André Hansen]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Martin Harnik]] - [[Joe Hart]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Jimmy Floyd Hasselbaink]] - [[Eden Hazard]] - [[Thorgan Hazard]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Ando Hausenberg]] - [[Kai Havertz]] - [[Isaac Hayden]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Aune Heggebø]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Marek Heinz]] - [[Gabriel Heinze]] - [[John Heitinga]] - [[Filip Helander]] - [[Tomer Hemed]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Jürgen Henn]] - [[Markus Henriksen]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Thierry Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Mads Hermansen]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Geir André Herrem]] - [[Ander Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Santiago Hezze]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Guus Hiddink]] - [[Josef Rudolf Hiden]] - [[Fernando Hierro]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Piero Hincapié]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[George Hirst]] - [[Marwin Hitz]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Aliaksandr Hleb]] - [[Adam Hložek]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Junior Hoilett]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Rasmus Højlund]] - [[Rob Holding]] - [[José Holebas]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Markus Holst]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Timo Horn]] - [[Ricardo Horta]] - [[Pavel Horváth]] - [[Majīd Ḩoseynī]] - [[Gérard Houllier]] - [[Even Hovland]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Pieter Huistra]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Mats Hummels]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Hwang Ui-jo]] - [[Oskar Hõim]] - [[Dominic Hyam]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] ==I== [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Renato Ibarra]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Adam Idah]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Matvei Igonen]] - [[Igor Jesus]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Baže Ilijoski]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Andre Ilves]] - [[Indrek Ilves]] - [[Ciro Immobile]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Nestory Irankunda]] - [[Jackson Irvine]] - [[Alexander Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Mauricio Isla]] - [[Aivar Israel]] - [[Juan Iturbe]] - [[Georgi Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Odd Iversen]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Alex Iwobi]] ==J== [[Aleksei Jablotškin]] - [[Ryan Jack]] - [[Nicolas Jackson]] - [[Jérémy Jacquet]] - [[Phil Jagielka]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Michael Jakobsen]] - [[Joan Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Christophe Jallet]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Jordan James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Jakub Jankto]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Lev Jašin]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Jefferson (jalgpallur)|Jefferson]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Aleksandr Jelisejenok]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Ignat Jepifanov]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jorge Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Viktor Johansson]] - [[Frode Johnsen]] - [[Adam Johnson]] - [[Brennan Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Phil Jones]] - [[Luuk de Jong]] – [[Nigel de Jong]] – [[Siem de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Joan Jordán]] - [[Mathias Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Diogo Jota]] - [[Luka Jović]] - [[Jakub Jugas]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Erkki Junolainen]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Josip Juranović]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Ferran Jutglà]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]] - [[Deniss Jõgiste]] - [[Endrik Jäger]] - [[Stefan Järv]] - [[Andre Järva]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Oliver Jürgens]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Janno Jürisson]] ==K== [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Kaarel Kaarlimäe]] - [[Harald Kaarman]] - [[Rene Kaas]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Elbasan Kabashi]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Oliver Kahn]] - [[Kahraba]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaan Kairinen]] - [[Carlos Kaiser]] - [[Kaká]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Rauno Kald]] - [[Janek Kalda]] - [[Sten Kaldma]] - [[Sören Kaldma]] - [[Toomas Kaldma]] - [[Kaspar Kaldoja]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Julius Kaljo]] - [[Elmar Kaljot]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Salomon Kalou]] - [[Michael Kaltenhauser]] - [[Samuel Kalu]] - [[Pierre Kalulu]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Harry Kane]] – [[N'Golo Kanté]] – [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Amir Karić]] - [[Ali Karimi]] - [[Ramiz Karitšev]] - [[Loris Karius]] - [[Jesper Karlström]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Edmund Karp]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Aleksandr Karpõtšev]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Martin Kase]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Sergei Kazakov]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Tõnis Kaukvere]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Kevin Keegan]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Naby Keïta]] - [[Seydou Keita]] - [[Jaan Kekišev]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Olivier Kemen]] - [[Mario Kempes]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Andy Keogh]] - [[Milos Kerkez]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Vladimir Kessarev]] - [[Franck Kessié]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Kaarel Kiidron]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Janek Kiisman]] - [[Volodõmõr Kilikevitš]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Presnel Kimpembe]] - [[Arawa Kimura]] - [[Andy King]] - [[Joshua King]] - [[Tarmo Kink]] - [[Helmuth Kippar]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Urmas Kirs]] - [[Robert Kirss]] - [[Filip Kiss]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Sami-Sander Kivi]] - [[Kaur Kivila]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Simon Kjær]] - [[Davy Klaassen]] - [[Elmar Klaos]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Bert Klemmer]] - [[Mateusz Klich]] - [[Jan Kliment]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Vladimir Klotškov]] - [[Märt Kluge]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Anthony Knockaert]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Sergei Kobjakov]] - [[Robin Koch]] - [[Ronald Koeman]] - [[Hervé Koffi]] - [[Nikita Koger]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Jan Kokla]] - [[Aleksandar Kolarov]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Jan Koller]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Vincent Kompany]] - [[Ibrahima Konaté]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Terence Kongolo]] - [[Otto Konrad]] - [[Emmelie Konradsson]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Raymond Kopa]] - [[Kaido Koppel]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Igor Koroljov]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Sergei Korsunov]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Tristan Koskor]] - [[Kopel Koslovski]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Filip Kostić]] - [[Artur Kotenko]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Kalidou Koulibaly]] - [[Jules Koundé]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[Mateo Kovačić]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Arvo Kraam]] - [[Emil Krafth]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Dario Krešić]] - [[Rene Krhin]] - [[Eron Krillo]] - [[Roy Krishna]] - [[Marko Kristal]] - [[Rasmus Kristensen]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Bojan Krkić]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[‎Dmitri Kruglov]] - [[Tim Krul]] - [[Rade Krunić]] - [[Robbie Kruse]] - [[Toomas Krõm]] - [[Maksim Krõtšanov]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Juraj Kucka]] - [[Masato Kudō]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Andre Kukk]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Aleksandr Kulikov]] - [[Aleksandr Kulinitš]] - [[Sergei Kulitšenko]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Pierre Kunde]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Ats Kutter]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Timo Kuus]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Ervin Kõll]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Risto Kägo]] - [[Kristen Kähr]] - [[Mattias Käit]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[Martin Käos]] - [[Siim Kärson]] - [[Greger Könninge]] - [[Karel Kübar]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Karli Kütt]] ==L== [[Reio Laabus]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Mikk Laas]] - [[Arnold Laasner]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Stefan Lainer]] - [[Tauno Laja]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Adam Lallana]] - [[Thomas Lam]] - [[Rickie Lambert]] - [[Daniela Mona Lambin]] - [[Érik Lamela]] - [[Senne Lammens]] - [[Frank Lampard]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Kristen Lapa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Andrei Lapuškin]] - [[Cyle Larin]] - [[Glen Atle Larsen]] - [[Jørgen Strand Larsen]] - [[Henrik Larsson]] - [[Hugo Larsson]] - [[Sam Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Jamaal Lascelles]] - [[August Lass]] - [[Darko Lazović]] - [[Brian Laudrup]] - [[Michael Laudrup]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Mihhail Lavrentjev (jalgpallur)|Mihhail Lavrentjev]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Enzo Le Fée]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Rafael Leão]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Mathew Leckie]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Liivo Leetma]] - [[Adam Legzdins]] - [[Jens Lehmann]] - [[Richard Leht]] - [[Jaan Leimann]] - [[Fabiano Leismann]] - [[Vitali Leitan]] - [[Moritz Leitner]] - [[Lucas Leiva]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Mario Lemina]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Sergei Leontovitš]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Jefferson Lerma]] - [[Joleon Lescott]] - [[Artem Levizi]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Philipp Lienhart]] - [[Frank Liivak]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Robin Limberg]] - [[Nikolai Linberg]] - [[Andreas Linde]] - [[Anders Lindegaard]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gary Lineker]] - [[Karol Linetty]] - [[Jesse Lingard]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Marko Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Érik Lira]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Adem Ljajić]] - [[Dejan Ljubičić]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Hugo Lloris]] - [[Ivan Lobai]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Tom Lockyer]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Timo Lomp]] - [[Pavel Londak]] - [[Shane Long]] - [[Sean Longstaff]] - [[Katrin Loo]] - [[Ademola Lookman]] - [[Alexandre Lopes]] - [[Anthony Lopes]] - [[Diego López]] - [[Fermín López]] - [[Javi López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Imran Louza]] - [[Vágner Love]] - [[Dejan Lovren]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Lúcio]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Ľubomír Luhový]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrus Lukjanov]] - [[Marco Lukka]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Adam Lundqvist]] - [[Massimo Luongo]] - [[Siim Luts]] - [[Amor Luup]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Silver Lätt]] - [[Jonas Lössl]] - [[Joachim Löw]] - [[Chris Löwe]] ==M== [[Awer Mabil]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Kōki Machida]] - [[Jamie Maclaren]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[James Maddison]] - [[Reimo Madissoo]] - [[Noni Madueke]] - [[Daizen Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Darius Magdišauskas]] - [[Josh Magennis]] - [[Christian Maggio]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Thiago Maia]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Sepp Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Kobbie Mainoo]] - [[Josh Maja]] - [[Róbert Mak]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Paolo Maldini]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Vladimir Malinin]] - [[Vladimir Malkov]] - [[Hugo Mallo]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Rameš Mamedov]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Dennis Man]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] – [[Steve Mandanda]] – [[Aïssa Mandi]] - [[Mario Mandžukić]] – [[Eliaquim Mangala]] - [[Orel Mangala]] - [[Maniche]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[İlhan Mansız]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Carlos Marchena]] - [[Fernando Marçal]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Emiliano Marcondes]] - [[Moussa Marega]] - [[Pablo Marí]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Tomislav Marić]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Reno Mark]] - [[Eero Markkanen]] - [[Andri Markovitš]] - [[Kristian Marmor]] - [[Omar Marmoush]] - [[Rafael Márquez]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Roger Martí]] – [[Anthony Martial]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Jackson Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Osvaldo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Toni Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[André Martins]] - [[Gelson Martins]] - [[Obafemi Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Josef Masopust]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Arthur Masuaku]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Nikolai Mašitšev]] - [[Ibrahim Maza]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Walter Mazzarri‎]] - [[Andrei Mazurkevitš]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Igor Matanović]] - [[Marco Materazzi]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Joël Matip]] - [[Léo Matos]] - [[Alessandro Matri]] - [[Aleksei Matrossov]] - [[Juho Matsalu]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Konstantínos Mavropános]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Borja Mayoral]] - [[Emmanuel Mayuka]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Patrick M'Boma]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Oliver McBurnie]] - [[Alex McCarthy]] - [[Sean McDermott]] - [[Josh McEachran]] - [[Aiden McGeady]] - [[John McGinn]] - [[Niall McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Scott McKenna]] - [[Weston McKennie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Kenny McLean]] - [[Paddy McNair]] - [[Dwight McNeil]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Dmitrijs Medeckis]] - [[Gary Medel]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Ben Mee]] - [[Marko Meerits]] - [[Rihard Meesit]] - [[Janek Meet]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Meelis Meisalu]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Birger Meling]] - [[Olof Mellberg]] - [[Felipe Melo]] - [[Tanel Melts]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Gideon Mensah]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Alex Meret]] - [[Mikel Merino]] - [[Dries Mertens]] - [[Per Mertesacker]] - [[Illan Meslier]] - [[Lionel Messi]] - [[Junior Messias]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mikk Metsa]] - [[Christoph Metzelder]] - [[Thomas Meunier]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Erik Midtgarden]] - [[Fredrik Midtsjø]] - [[Simon Mignolet]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Mairo Miil]] - [[Markus Miiter]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Evald Mikson]] - [[Nikola Milenković]] - [[Arkadiusz Milik]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Željko Milinovič]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Liam Millar]] - [[Martin Miller]] - [[Mark Milligan]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Alan Minda]] - [[Tyrone Mings]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Ignasi Miquel]] - [[Mirandinha]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Tyrick Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Hiroyuki Mitsuyama]] - [[Andrus Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Atsuhiro Miura]] - [[Johan Mjällby]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Jayson Molumby]] - [[Jon Moncayola]] - [[Nacho Monreal]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Martín Montoya]] - [[Bobby Moore]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Baltazar Maria de Morais Júnior]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Jonathan Moreira]] - [[Alberto Moreno]] - [[Álex Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Fernando Morientes]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Sam Morsy]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Victor Moses]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Thiago Motta]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Lucas Moura]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Youssef Msakni]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[Deniss Muhametdinov]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Álex Mula]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Víctor Muñoz]] - [[Rasmus Munskind]] - [[Luis Muriel]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Vedat Muriqi]] - [[Muriqui]] - [[Jacob Murphy]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Jamal Musiala]] - [[Juan Musso]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Momodu Mutairu]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Roman Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]] - [[Andre Mägi]] - [[Valter Mäng]] - [[Karl Mööl]] - [[Mert Müldür]] - [[Gerd Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Thomas Müller]] - [[Marten Mütt]] ==N== [[Andrew Nabbout]] - [[Antônio Naelson]] - [[Akihiro Nagashima]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Sebastian Nanasi]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Akira Narahashi]] - [[Armand Naris]] - [[Gilberto Carlos Nascimento]] - [[Samir Nasri]] - [[Matija Nastasić]] - [[Atsushi Natori]] - [[Kyle Naughton]] - [[Aleksei Naumov]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Mike Trésor Ndayishimiye]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Dan Ndoye]] - [[Kosta Nedeljković]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Tarmo Neemelo]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Lucas Neill]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[David Neres]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Pedro Neto]] - [[Igor Netto]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Phil Neumann]] - [[Oliver Neuville]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)|Harald Nielsen]] - [[Håvard Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Mart-Mattis Niinepuu]] - [[Henry Niinlaub]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Antonis Nikopolidis]] - [[Johannes Niks]] - [[Alexander Nimo]] - [[Daigo Nishi]] - [[Akihiro Nishimura]] - [[Akira Nishino]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Florin Niță]] - [[Daiki Niwa]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Christopher Nkunku]] - [[Felix Nmecha]] - [[Christian Noboa]] - [[Craig Noone]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Håvard Nordtveit]] - [[Martin Normann]] - [[Jade North]] - [[Oliver Norwood]] - [[Akira Nozawa]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)|Jevgeni Novikov]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Olivier Ntcham]] - [[Ernest Nuamah]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Antonio Nusa]] - [[Ott Nõmm]] - [[Mait Nõmme]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Alexander Nübel]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Allan Nyom]] ==O== [[Adam Obert]] - [[Gabriel Obertan]] - [[John Mikel Obi]] - [[Michael Obiku]] - [[Jan Oblak]] - [[Jake O'Brien]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Massimo Oddo]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Timur Odinajev]] - [[Denis Odoi]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Aleksejs Kuplovs-Oginskis]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Janne Oinas]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Noah Okafor]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Daisuke Oku]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Michael Olise]] - [[Christian Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Sérgio Oliveira]] - [[John Sidney Oliver]] - [[Mathías Olivera]] - [[Ervin Ollik]] - [[Dani Olmo]] - [[Robin Olsen]] - [[Kristoffer Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Amadou Onana]] - [[André Onana]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Håkon Opdal]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Jerome Opoku]] - [[Willi Orbán]] - [[Frank Ordenewitz]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[‎Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Andrei Ornat]] - [[Karl Orren]] - [[Lale Orta]] - [[Mislav Oršić]] - [[José Ortigoza]] - [[Ángel Ortiz]] - [[Celso Ortiz]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Dara O'Shea]] - [[John O'Shea]] - [[Victor Osimhen]] - [[Yordan Osorio]] - [[David Ospina]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Leo Østigård]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Ott Ottis]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Marc Overmars]] - [[Bryan Oviedo]] - [[Igor Ovsjannikov]] - [[Michael Owen]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Ander Paabut]] - [[Heinrich Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Sergio Padt]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Connor Pain]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Maido Pakk]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Karl Palatu]] - [[João Palhinha]] - [[Siim-Sten Palm]] - [[Cole Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Emerson Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Kevor Palumets]] - [[Andrej Panadić]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Antonín Panenka]] - [[Marko Pantelić]] – [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Avraám Papadópoulos]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Jean-Pierre Papin]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Egon Parbo]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Scott Parker]] - [[Troy Parrott]] - [[Petri Pasanen]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Maksim Paskotši]] - [[Gérald Passi]] - [[Javier Pastore]] - [[Mario Pašalić]] - [[Nico Paz]] - [[Alexandre Pato]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Paulinho (sündinud 2000)|Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Anete Paulus]] - [[Benjamin Pavard]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] – [[Dimitri Payet]] - [[Andero Pebre]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Tore Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Albin Pelak]] - [[Pelé]] – [[Graziano Pellè]] – [[Lorenzo Pellegrini]] – [[Facundo Pellistri]] – [[Sergio Peña]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Michel Pensée]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Pepê]] - [[Kojo Peprah Oppong]] - [[Oribe Peralta]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Andrejs Perepļotkins]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Hernán Pérez]] - [[Rubén Pérez]] - [[Mattia Perin]] - [[Ivan Perišić]] - [[Romain Perraud]] - [[Máximo Perrone]] - [[Simone Perrotta]] - [[Robin van Persie]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Nils Petersen]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Lukas Petkov]] - [[Vladimir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Martin Petrov]] - [[Vladimir Pettai]] - [[Matt Phillips]] - [[Jordan Pickford]] - [[Fernando Picún]] - [[Erik Pieters]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Kristofer Piht]] - [[Uno Piir]] - [[Raio Piiroja]] - [[Artur Pikk]] - [[Priit Pikker]] - [[Václav Pilař]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Javier Pinola]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Robert Pirès]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Andri Pjatov]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Gintas Podelis]] - [[Maksim Podholjuzin]] - [[Lukas Podolski]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Pelle Pohlak]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Tony Popovic]] - [[Alexandra Popp]] - [[Pedro Porro]] - [[Francisco Portillo]] - [[Portu]] - [[Stefan Posch]] - [[‎Sander Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Freddie Potts]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Danijel Pranjić]] - [[Alexander Prass]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Aivar Priidel]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Alex Pritchard]] - [[Quincy Promes]] - [[Albert Prosa]] - [[Dado Pršo]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Grischa Prömel]] - [[Davy Pröpper]] - [[Marc Pubill]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Gustavo Puerta]] - [[Rene Puhke]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Christian Pulisic]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Kristofer Põldme]] ==Q== [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] ==R== [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Lukas Raeder]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Rafinha]] - [[Rafinha (sündinud 1993)]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Jukka Raitala]] - [[Lembit Rajala]] - [[Margus Rajaver]] - [[Predrag Rajković]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Benito Raman]] – [[Adil Rami]] - [[Ramires]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Krister-Kaspar Rannamaa]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Marcus Rashford]] - [[Nicolas Raskin]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Svajūnas Rauckis]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[David Raya]] - [[Rayan]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ante Rebić]] - [[Harry Redknapp]] - [[Nathan Redmond]] - [[Federico Redondo]] - [[Darius Regelskis]] - [[Walid Regragui]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Martin Reim]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Raido Reinsalu]] - [[Eerik Reinsoo]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Ludovit Reis]] - [[Michael Reiziger]] - [[Karim Rekik]] - [[Loïc Rémy]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Giovanni Reyna]] - [[Chadi Riad]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Declan Rice]] - [[Chris Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Herol Riiberg]] - [[John Arne Riise]] - [[Boris Riisik]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Arjen Robben]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Joel Robles]] - [[Bobby Robson]] - [[Hal Robson-Kanu]] - [[Marcos Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Sebastian Rode]] - [[Joe Rodon]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Mads Roerslev]] - [[Morgan Rogers]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Simon Rolfes]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Romário]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Wayne Rooney]] - [[Vitor Roque]] - [[Roberto Rosales]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Serhi Rožok]] - [[Joe Rothwell]] - [[Alessandro Rottoli]] - [[James Michael Rowe]] - [[Emerson Royal]] - [[Mark Rudan]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Matteo Ruggeri]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Karl-Heinz Rummenigge]] - [[Lukas Rupp]] - [[Miguel Ángel Russo]] - [[Sander Rõivassepp]] - [[Artur Rättel]] - [[Kevin Rääbis]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Mathew Ryan]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Julian Ryerson]] ==S== [[Kaimar Saag]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Youssouf Sabaly]] – [[Simão Sabrosa]] – [[Noah Sadiki]] – [[Armando Sadiku]] – [[Michal Sadílek]] – [[Alexis Saelemaekers]] – [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Ismael Saibari]] - [[Trent Sainsbury]] - [[Allan Saint-Maximin]] - [[Romain Saïss]] - [[Bukayo Saka]] - [[Daisuke Sakata]] - [[Janno Saks]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Anton Salétros]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[Brice Samba]] - [[Albert Sambi Lokonga]] - [[César Sampaio]] - [[Antonio Sanabria]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Oihan Sancet]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Alex Sandro]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Federico Santander]] - [[Andrey Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Josh Sargent]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Aljona Sasova]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Maarja Saulep]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Aleksei Savitski]] - [[Daniil Savitski]] - [[Liam Scales]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Gianluca Scamacca]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Louis Schaub]] - [[Patrik Schick]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Christopher Schindler]] - [[Andreas Schjelderup]] - [[Alexander Schlager]] - [[Nico Schlotterbeck]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Romano Schmid]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]] - [[Morgan Schneiderlin]] - [[Paul Scholes]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Nico Schulz]] - [[Stefan Schwab]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Luiz Felipe Scolari]] - [[Alex Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Sander Seeman]] - [[Haris Seferović]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Nicolas Seiwald]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Marcos Senna]] - [[Stefano Sensi]] - [[Seol Young-woo]] - [[Markkus Seppik]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Salva Sevilla]] - [[Joaquin Seys]] - [[Lawrence Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Luke Shaw]] - [[Alan Shearer]] - [[Rocco Robert Shein]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Donald-Olivier Sié]] - [[Viktor Sieger]] - [[Kolbeinn Sigþórsson]] - [[Georg Siimenson]] - [[Paulo Silas]] - [[August Martin Silber]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Joonas Sild]] - [[Kaspar Sillamaa]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Fernandes da Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Gilberto Silva]] - [[Lucas Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Abdallah Sima]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Ellis Simms]] - [[René Simões]] - [[Matt Simon]] - [[Moses Simon]] - [[Xavi Simons]] - [[Danel Sinani]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Dmitri Skiperski]] - [[Robert Skov]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Naïm Sliti]] - [[Chris Smalling]] - [[Valeri Smelkov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Roman Smiško]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[Evald Smitt]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Cédric Soares]] - [[Everton Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Sócrates]] - [[Roberto Soldado]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Ole Gunnar Solskjær]] - [[Yann Sommer]] - [[Alex Song]] - [[Erik Sorga]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Alexander Sørloth]] - [[Vadim Sorokin]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Yeferson Soteldo]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Matías Soulé]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Gary Speed]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Matthew Spiranovic]] - [[Stefan Spirovski]] - [[Ron Springett]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[Darijo Srna]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Jack Stacey]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Nicolae Stanciu]] – [[Bogdan Stancu]] – [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Carl Starfelt]] - [[Niklas Stark]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Renato Steffen]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Alen Stepanjan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Jack Stephens]] - [[Raheem Sterling]] - [[Enda Stevens]] - [[Lars Stindl]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Petar Stojanović (jalgpallur)|Petar Stojanović]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Modestas Stonys]] - [[Ilian Stoyanov]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Sander van de Streek]] - [[David Strelec]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Ivan Strinić]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Edwin Stüf]] - [[Ervin Stüf]] - [[Damián Suárez]] - [[Luis Suárez (sündinud 1997)|Luis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Igor Subbotin]] - [[Marek Suchý]] - [[Luka Sučić]] - [[Petar Sučić]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Daisuke Suzuki]] - [[Kristjan Suurjärv]] - [[Maarek Suursaar]] - [[Mattias Svanberg]] - [[Daniel Svensson]] - [[Jonas Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Karol Świderski]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Issiaga Sylla]] ==Š== [[Bojan Šaranov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Ilja Šesterkov]] - [[Benjamin Šeško]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Roman Širokov]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[German Šlein]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Michael Špaček]] - [[Marek Špilár]] - [[Andraž Šporar]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Davor Šuker]] - [[Pavel Šulc]] - [[Anton Šunin]] - [[Josip Šutalo]] - [[Mark Švets]] ==Z== [[Pablo Zabaleta]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Mário Zagallo]] - [[Antônio Carlos Zago]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Warren Zaïre-Emery]] - [[Miha Zajc]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Iván Zamorano]] - [[Javier Zanetti]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Gustavo Zapata]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Mauro Zárate]] - [[Zé Roberto]] - [[Zeca]] - [[Ned Zelić]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Besfort Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Roman Zobnin]] - [[Dino Zoff]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Marcin Zomerski]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Martín Zubimendi]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Konstantin Zõrjanov]] ==Ž== [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Aleksandar Živković]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] ==T== [[Albert Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Josip Tadič]] - [[Adam Taggart]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Jonathan Tah]] - [[Teemu Tainio]] - [[Taie Taiwo]] - [[Taye Taiwo]] - [[Daiki Takamatsu]] - [[Hideaki Takeda]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Alex Matthias Tamm]] - [[Heiko Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Annika Tammela]] - [[Lisette Tammik]] - [[Ao Tanaka]] - [[Renato Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Martin Taska]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Greg Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Ryan Taylor]] - [[Jackson Tchatchoua]] - [[‎Ingemar Teever]] - [[Sten Teino]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Vitali Teleš]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Siim Tenno]] - [[Simo Tenno]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Simon Terodde]] - [[John Terry]] - [[Robert Tesche]] - [[William Tesillo]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Tetê]] - [[Kenny Tete]] - [[Benjamin Tetteh]] - [[Alexander Tettey]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Igor Thiago]] - [[Malick Thiaw]] - [[Sorba Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Kieran Tierney]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Tiit Tikenberg]] - [[Annika Tikk]] - [[Guus Til]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Deniss Tjapkin]] - [[Ziad Tlemçani]] - [[Jean-Clair Todibo]] - [[Harry Toffolo]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Ola Toivonen]] - [[Stanislav Tokarev]] - [[Rafael Tolói]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Rasmus Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Ivan Toney]] - [[Luca Toni]] - [[Mait Toom]] - [[Janar Toomet]] - [[Jens Toornstra]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Kaarel Torop]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Roberto Torres]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[Francesco Totti]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Aleksandar Trajkovski]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Taavi Trasberg]] - [[Gernot Trauner]] - [[Emma Treiberg]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[Marius Trésor]] - [[David Trézéguet]] - [[Philipp Treu]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Adrien Truffert]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Martin Tšegodajev]] - [[Igor Tšeminava]] - [[Marek Tšernjavski]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Anton Tšuikov]] - [[Georgi Tšutšelov]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Carl Tubarik]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Bill Tuiloma]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Sven Tumba]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Evald Tupits]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Almir Turković]] - [[Ross Turnbull]] - [[Matt Turner]] - [[Rauno Tutk]] - [[Anatoli Tõmoštšuk]] - [[Erko Jonne Tõugjas]] - [[Raiko Tähhe]] - [[Rain Tölpus]] - [[Janar Tükk]] - [[Przemysław Tytoń]] ==U== [[Atsuto Uchida]] - [[Masao Uchino]] - [[Atsushi Uchiyama]] - [[Destiny Udogie]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] – [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] – [[Dayot Upamecano]] – [[Kacper Urbański]] – [[Jonas Urbig]] – [[Marco Ureña]] - [[Mateus Uribe]] – [[Jere Uronen]] - [[Martin Ustaal]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Anatoli Ušanov]] - [[Peter Utaka]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Rauno Uusküla]] ==V== [[Rafael van der Vaart]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Josha Vagnoman]] - [[Andreas Vaher]] - [[Reelika Vaher]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Georg Vain]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Victor Valdes]] - [[Bruno Valdez]] - [[Nelson Haedo Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Virgo Vallik]] - [[Karl Andre Vallner]] - [[Elari Valmas]] - [[Oleg Valov]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Hans Vanaken]] - [[Vanderson]] - [[Maarten Vandevoordt]] - [[André Vandeweyer]] - [[Gerald Vanenburg]] - [[Andris Vaņins]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Nikola Vasilj]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Jan Važinski]] - [[Rudi Vata]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Jaanus Veensalu]] - [[Robert Veering]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Andrei Veis]] - [[Carlos Vela]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Micky van de Ven]] - [[Stylianós Venetídis]] - [[Alan Ventsel]] - [[Fausto Vera]] - [[Bart Verbruggen]] - [[Jordan Veretout]] - [[Lucas Veríssimo]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Gabriel Veron]] - [[Juan Sebastián Verón]] - [[Māris Verpakovskis]] - [[Marco Verratti]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Martin Vetkal]] - [[Victor Pálsson]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Aurelio Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Christian Vieri]] - [[Luciano Vietto]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Taavi Viikna]] - [[Sander Viira]] - [[Tito Vilanova]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Anett Vilipuu]] - [[David Villa]] - [[Mathias Villota]] - [[Matías Viña]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Kevin Vogt]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Karel Voolaid]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Michel Vorm]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Denis Vnukov]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Martin Vunk]] - [[Luka Vušković]] - [[Tanel Võtti]] - [[Leo Väisänen]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Rudi Völler]] ==W== [[Hidetoshi Wakui]] - [[Theo Walcott]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Kyle Walker]] - [[Jonathan Walters]] - [[Christian Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Paul Wanner]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Adílson Warken]] - [[Daniel Wass]] - [[Ronald Waterreus]] - [[George Weah]] - [[Wout Weghorst]] - [[Julian Weigl]] - [[Patrick Weihrauch]] - [[Mitchell Weiser]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss II]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss III]] - [[Danny Welbeck]] - [[Nahki Wells]] - [[Wendell]] - [[Timo Werner]] - [[Sander Westerveld]] - [[Sean Tremaine Whalen]] - [[Connor Wickham]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Mats Wieffer]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[Alex Wilkinson]] - [[David Williams (jalgpallur)|David Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Callum Wilson]] - [[Patrick Wimmer]] - [[Jonas Wind]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Axel Witsel]] - [[Marius Wolf]] - [[Joe Worrall]] – [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Christian Wörns]] ==Õ== [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Kethy Õunpuu]] ==Ä== [[Mika Ääritalo]] ==Ö== [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] ==Ü== [[Enes Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Oskar Üpraus]] ==X== [[Granit Xhaka]] ==Y== [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Lamine Yamal]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Caleb Yirenkyi]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Atsushi Yoneyama]] - [[Dwight Yorke]] - [[Leny Yoro]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Yu Hai]] == Vaata ka == *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] [[Kategooria:Jalgpallurid| Jalgpallurid]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] [[Kategooria:Jalgpalli loendid]] fmi3dk044feelj7xqh7612j84ma6zlh 0 10081 7249380 7236307 2026-10-08T09:31:21Z Ojassaar 206682 7249380 wikitext text/x-wiki [[Fail:Antarctica satellite.jpg|pisi|Antarktika]] [[Pilt:Antarctica-Region.png|pisi|Antarktika]] [[Pilt:Antarctica Map est.png|pisi|Antarktika kaart]] [[Pilt:Ant_reljeef.png|pisi|Antarktise reljeef šelfiliustiketa]] [[Pilt:Ant hypso.png|pisi|Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus]] [[File:Mt_Herschel,_Antarctica,_Jan_2006.jpg|right|thumb|[[Moubray Bay]] ja [[Mount Herschel]]]] [[Fail:Ice tube.jpg|pisi|Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas]] '''Antarktika''' on [[maailmajagu]], mis hõlmab [[Antarktis]]e [[Manner|mandri]] ja seda ümbritsevad [[saar]]ed [[India ookean|India]], [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas (nn [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]]). Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka [[Bouvet' saar]], [[Lõuna-Georgia]] saar, [[Kerguéleni saared]], [[Lõuna-Sandwichi saared]], [[Lõuna-Orkney saared]] ja [[Lõuna-Shetlandi saared]]. Antarktika kasutamist reguleerib [[1959]]. aastal [[Washington]]is sõlmitud [[Antarktika leping]] koos [[1991]]. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, [[maavara]]de [[kaevandamine]] jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping [[17. mai]]l [[2001]]. Antarktika idaosa oli 34 miljonit aastat tagasi soine ja seal kasvas mets. Jää all on jõesänge meenutavad lohud.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-10-24 |pealkiri=Scientists discover hidden landscape ‘frozen in time’ under Antarctic ice |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/oct/24/scientist-discover-hidden-landscape-frozen-time-under-antarctic-ice |vaadatud=2026-07-26}}</ref> Rannikualalt on leitud pöökide ja palmipuude kivistunud õietolmu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barreda |eesnimi=Viviana D. |perekonnanimi2=Palazzesi |eesnimi2=Luis |perekonnanimi3=Tellería |eesnimi3=Maria C. |perekonnanimi4=Olivero |eesnimi4=Eduardo B. |perekonnanimi5=Raine |eesnimi5=J. Ian |perekonnanimi6=Forest |eesnimi6=Félix |kuupäev=2015-08-10 |pealkiri=Early evolution of the angiosperm clade Asteraceae in the Cretaceous of Antarctica |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1423653112 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=112 |üksiknumber=35 |lehekülg=10989–10994 |doi=10.1073/pnas.1423653112 |issn=0027-8424 |pmc=4568267 |pmid=26261324}}</ref> Antarktika idaosas [[Gamburtsevi mäeahelik|Gamburtsevi mäeahelikus]] on kolmekilomeetrise jääkihi all 500 miljonit aastat vanad umbes 2700 meetrit kõrged mäed.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Data reveals birth of Antarctica’s hidden mountain range 500 million years ago |keel=en |väljaanne=The Hindu |url=https://www.thehindu.com/sci-tech/science/data-reveals-birth-of-antarcticas-hidden-mountain-range-500-million-years-ago/article69567224.ece |vaadatud=2026-07-26}}</ref> Antarktika idaosas [[Wilkesi maa|Wilkesi maal]] on jää all umbes 300 km läbimõõduga erinevus pinnase massitiheduse keskmisest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=J. L. |perekonnanimi2=Wilson |eesnimi2=C. R. |perekonnanimi3=Blankenship |eesnimi3=D. D. |perekonnanimi4=Tapley |eesnimi4=B. D. |kuupäev=2006 |pealkiri=Antarctic mass rates from GRACE |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1029/2006GL026369 |ajakiri=Geophysical Research Letters |keel=en |aastakäik=33 |üksiknumber=11 |doi=10.1029/2006GL026369 |issn=1944-8007}}</ref> Antarktika lääneosas on 800 meetrise jääkihi all kaks meetrit sügav [[Whillansi järv]]. Seal elab rohkem kui 3900 bakteriliiki. Antarktika lääneosas on jääkihi all Maa suurim [[vulkaaniahelik]], 91 vulkaaniga.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=McKie |eesnimi=Robin |kuupäev=2017-08-12 |pealkiri=Scientists discover 91 volcanoes below Antarctic ice sheet |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2017/aug/12/scientists-discover-91-volcanos-antarctica |vaadatud=2026-07-26}}</ref> == Kliima == Antarktika asub [[Antarktiline kliimavööde|antarktilises]] ja [[Lähisantarktiline kliimavööde|lähisantarktilises kliimavöötmetes]]. Sellele on iseloomulikud väga madal õhutemperatuur ja madal [[sademete hulk]]. Rannikuäärseil aladel on kliima natuke pehmem, mandri keskel aga väga karm. === Kliimadiagrammid === <gallery> pilt:Presidente eduardo frei kliimadiagramm.png|<small>[[Presidente Eduardo Frei (polaarjaam)|Presidente Eduardo Frei polaarjaama]] kliimadiagramm</small> pilt:Novolazarevskaja kliimadiagramm.png|<small>[[Novolazarevskaja]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Molodjoznaja kliimadiagramm.png|<small>[[Molodjožnaja]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Mcmurdo kliimadiagramm.png|<small>[[McMurdo]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Davise kliimadiagramm.png|<small>Davise polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Casey kliimadiagramm.png|<small>Casey polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Bellingshauseni kliimadiagramm.png|<small>Bellingshauseni polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Arturo prat kliimadiagramm.png|<small>Arturo Prati polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Amundsen scott kliimadiagramm.png|<small>Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Orcadase kliimadiagramm.png|<small>[[Orcadas]]e polaarjaama kliimadiagramm</small> </gallery> == Eestlasi Antarktikas == <small>Kogumiku "Nabakirjad", Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi kodulehe andmed</small><ref name="9f6oE" /> * 1957–1958 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval Ob 26-aastane [[Ivar Murdmaa]]. * 1957–1958 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik [[Juhan Smuul]]. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. * 1963–1965 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas [[Amundsen-Scott]] virmaliste uurija [[Henn Oona]], kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ja pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes on käinud lõunapoolusel. * 1967–1968 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna [[Hain Oona]]. * 1963–1964, 1967–1968 ja 1972–1973 töötas seismoloogina [[Novolazarevskaja jaam]]as geoloog [[Anatoli Norman]]. * Aastatel 1965–1968 ja 1968–1970 talvitus [[Molodjožnaja jaam|Molodjožnaja]] ja [[Bellingshauseni jaam]]as [[Enn Kreem]]. Kogetu põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut. * 1968–1970 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas [[Andres Tarand]], hilisem keskkonnaminister, peaminister, Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi liige. * 1968–1969 töötas sesoonrühmas filmimees [[Andres Sööt]]. Koos [[Mati Kask|Mati Kasega]] valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa". * 1971–1972 talvitus Molodjožnaja jaamas meteoroloog-aktionometristina [[Jaak Lembra]]. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana [[Leo Saul]]. * 1971–1972 ja 1982–1984 talvitus roomikmasinate mehaanik-juhina Molodjožnaja ja Novolazarevskaja jaamas [[Ivan Zevnerov]]. * 1971–1972 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes [[Enderby maa|Enderby]] ja [[Mac Robertsoni maa]] piirkonnas [[Jüri Martin]]. * Ainsa eestlasena on neli korda Antarktikas talvitunud [[Vello Park]]. 1972–1974 oli ta Molodjožnaja jaamas meteoroloog, 1975–1977 ja 1977–1979 [[Mirnõi jaam|Mirnõis]] aerometeoroloog ja 1981–1983 [[Vostok (polaarjaam)|Vostokis]] meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta, kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös. Vello Park sai vapruse eest [[Tööpunalipu orden]]i. * 1983–1984 ja 1987–1988 oli sesoonses rühmas geograaf [[August Loopmann]]. * 1972–1973 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnajas [[Enn Kaup]]. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul. * 1981–1983 oli Mirnõis ja 1987–1988 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik. * [[21. jaanuar]]il [[1996]] seilas [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] poolt Kanada [[polaarturism]]i firmale Marine Expeditions renditud ökoturismilaev "[[Livonia (laev)|Livonia]]" [[Marguerite'i laht|Marguerite'i lahele]] Antarktika lähedal. Sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimene [[Eesti lipp|Eesti lipu]] all olnud laev, mis käinud nii kaugel [[lõunapolaarjoon]]e taga. Kapteni teadusabina naasis Antarktikasse Vello Park [http://www.reisijutud.com/node/481], laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.<ref name="J7MH2" /> * Detsembrist [[2010]] veebruarini [[2011]] osalesid Antarktise ilmastiku uurimisel Tartu Ülikooli geograafia instituudi doktorant [[Timo Palo]] ja meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]], kes töötasid [[Kuninganna Maudi maa]]l [[Soome meteoroloogiainstituut|Soome meteoroloogiainstituudi]] [[Aboa]] [[polaarjaam|uurimisjaamas]].<ref name="PSd1m" /><ref name="PSd5f" /> * 2013. aasta juunist augustini töötas Antarktikas meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. Peamiseks ülesandeks olid atmosfääriuuringud, kasutades selleks spetsiaalseid mehitamata õhusõidukeid ehk [[UAV]]-sid. Reis toimus saksa teaduslaeva-jäämurdjaga [[Polarstern]].<ref name="PSd6l" /> * 2014. aasta novembrist 2015. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. * 2016. aasta detsembrist 2017. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. * 2017. aasta novembrist 2018. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2017 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2018. aasta detsembrist 2019. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2018 ekspeditsiooni ülem).<ref name="PSd2m" /><ref name="PSd4k" /><ref name="PSd7l" /><ref name="PSd8l" /> * 2019. aasta 29. detsembril jõudis [[Tanel Tuuleveski]] esimese eestlasena suuskadel lõunapoolusele, pärast 35 päeva kestnud soolomatka, mille jooksul ta läbis 940 km. * 2019. aasta detsembrist 2020. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2019 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2021. aasta novembrist 2022. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2021 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2022. aasta novembrist 2023. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2022 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd9l" /> * 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2023 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd10l" /> * 2024. aasta detsembrist 2025. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2024 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd11l" /><ref name="PSd12l" /> * 2025. aasta detsembrist 2026. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2025 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd13l" /><ref name="PSd14l" /><ref name="PSd15l" /> == Vaata ka == * [[Antarktis]] * [[Antarktika laam]] * [[Arktika]] * [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9f6oE">[[Allar Viivik]] [http://www.ohtuleht.ee/104515 "Valge manner jääb igavesti kutsuma."] Õhtuleht, 31. märts 2001</ref> <ref name="J7MH2">Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref> <ref name="PSd1m">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/35549047/teadlased-lahevad-antarktikasse Teadlased lähevad Antarktikasse] Eesti Ekspress, 27. november 2010</ref> <ref name="PSd5f">[http://www.ilmajaam.ee/?id=371697 Eestlased uurivad Antarktikas ilma] Postimees, 13.01.2011</ref> <ref name="PSd6l">[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/antarktikas-droone-lennutamas Antarktikas droone lennutamas]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} GO Reisiajakiri, 7. juuni 2016</ref> <ref name="PSd2m">[https://www.ohtuleht.ee/909059/soome-ekspeditsiooni-antarktikasse-hakkab-juhtima-eestlane Soome ekspeditsiooni Antarktikasse hakkab juhtima eestlane] Õhtuleht, 28. november 2018</ref> <ref name="PSd4k">[https://epl.delfi.ee/artikkel/85634615/antarktika-uurimisretke-juht-vale-samm-samblikule-voib-okosusteemi-pikaks-ajaks-rikkuda Antarktika uurimisretke juht: vale samm samblikule võib ökosüsteemi pikaks ajaks rikkuda] Eesti Päevaleht, 18. märts 2019</ref> <ref name="PSd7l">[https://web.archive.org/web/20230205162751/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/priit-tisler-valjakutse-juhtida-polaarjaama/ Priit Tisler: väljakutse juhtida polaarjaama] GO Reisiajakiri, 10. juuni 2019</ref> <ref name="PSd8l">[https://teadus.postimees.ee/6741821/soomlaste-polaarjaama-juht-priit-tisler-a-faktor-ehk-antarktika-faktor-rokib-taiega-ja-kogu-aeg Soomlaste polaarjaama juht Priit Tisler: A-faktor ehk Antarktika-faktor rokib täiega ja kogu aeg] Postimees, 31. juuli 2019</ref> <ref name="PSd9l">[https://www.postimees.ee/7684382/intervjuu-antarktikas-lehvib-taas-eesti-trikoloor INTERVJUU ⟩ Antarktikas lehvib taas Eesti trikoloor] Postimees, 4. jaanuar 2023</ref> <ref name="PSd10l">[https://www.postimees.ee/7930358/seitsme-maa-ja-mere-taga-eestlasest-polaarteadlane-suurematest-tormidest-antarktikas-oleme-seni-paasenud SEITSME MAA JA MERE TAGA ⟩ Eestlasest polaarteadlane: suurematest tormidest Antarktikas oleme seni pääsenud] Postimees, 2. jaanuar 2024</ref> <ref name="PSd11l">[https://www.postimees.ee/8167671/kuninganna-maudi-maal-lehvib-taas-sinimustvalge-lipp Kuninganna Maudi maal lehvib taas sinimustvalge lipp] Postimees, 7. jaanuar 2025</ref> <ref name="PSd12l">[https://www.postimees.ee/8212919/eesti-polaarteadlane-plaan-peab-olema-sest-anarhia-toob-kaasa-kaose Eesti polaarteadlane: plaan peab olema, sest anarhia toob kaasa kaose] Postimees, 19. märts 2025</ref> <ref name="PSd13l">[https://www.postimees.ee/8391328/eesti-polaarteadlane-maabus-enne-uue-aasta-saabumist-antarktikas Eesti polaarteadlane maabus enne uue aasta saabumist Antarktikas] Postimees, 6. jaanuar 2026</ref> <ref name="PSd14l">[https://eeter.err.ee/1609907761/polaarteadlane-antarktika-uurimisjaamas-on-minu-jaoks-mitu-tipphetke Polaarteadlane: Antarktika uurimisjaamas on minu jaoks mitu tipphetke] ERR, Vikerraadio, 12. jaanuar 2026</ref> <ref name="PSd15l">[https://www.postimees.ee/8401828/kiri-teiseltpoolt-maakera-jaiselt-kontinendilt-kuid-soojade-tunnetega KIRI TEISELTPOOLT MAAKERA ⟩ Jäiselt kontinendilt, kuid soojade tunnetega...] Postimees, 22. jaanuar 2026</ref> }} == Kirjandus == * [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]] "Nabakirjad" (Sarjast "Maailm ja mõnda"), Olion 1992 * Rein Vahisalu "Laevaarstina Antarktikas", BNSi kirjastus 1998, ISBN 9985-883-05-5 * Rein Vahisalu "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas", Varrak 2004, ISBN 9985-3-0836-0 == Välislingid == {{commonskat|Antarctica}} * [http://www.ats.aq/documents/recatt/Att006_e.pdf Antarktika lepingu tekst] * [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/antarktika.htm Enn Kaup. Eestist pärit Antarktika uurijatest] Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd. 1998, lk 117–138 * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel287_280.html Enn Kaup. Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad] Eesti Loodus 02-03/2003 * [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/polaarklubi.htm Enn Kaup. Polaarklubi ja Eesti polaarfond] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/78617 Antarktika: Külas on Enn Kreem ja Priit Tisler (Raadio Kuku, Meretund 2015-12-19)] * [https://etv.err.ee/943279/tartu-meteoroloog-priit-tisler-juhtis-soome-polaarretke Tartu meteoroloog Priit Tisler juhtis Soome polaarretke (ETV, Pealtnägija 2019-02-27)] * [https://vikerraadio.err.ee/1052188/priit-tisler-ekspeditsioonil-antarktikas Priit Tisler. Ekspeditsioonil Antarktikas (Vikerraadio 2019-03-18)] * [http://www.looduseomnibuss.ee/content/antarktika-suvi-ja-talv-polaaruurija-priit-tisleri-ja-kitarrivirtuoos-jaak-soo%C3%A4%C3%A4re-%C3%B5htu Antarktika suvi ja talv. Polaaruurija Priit Tisleri ja kitarrivirtuoos Jaak Sooääre õhtu (Looduse Omnibuss 2019-03-18)] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/85138 Priit Tisler külas Marek Strandbergil (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2019-06-02)] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/147085 Antarktika jääkiht pakseneb – kus on siis kliimasoojenemine? Priit Tisler ja Marek Strandberg (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2023-05-02)] * [https://menu.err.ee/1609307745/polaarteadlane-priit-tisler-antarktikas-on-karmid-reeglid Polaarteadlane Priit Tisler: Antarktikas on karmid reeglid (ETV, Ringvaade 2024-04-09)] * [https://nova.err.ee/1609516390/eestlased-polaarekspeditsioonidel Priit Tisler ja Katrin Savomägi: Eestlased polaarekspeditsioonidel (ETV, Terevisioon 2024-11-8)] {{maailmajagu}} {{koord |NS=-90.0 |EW=0.0 |type=landmark |region=AQ}} [[Kategooria:Mandrid ja maailmajaod]] [[Kategooria:Antarktika| ]] 7qza8lsteaf3pfg10mr3pe2pbpgewcm 0 10703 7249151 7248057 2026-10-07T17:01:40Z Sjur 66496 /* Võistluse ülesehitus ja arvestused */ 7249151 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Tour de France logo (black background).svg|thumb|Tour de France'i logo]] '''Tour de France''' (prantsuse keeles 'Prantsusmaa tuur') on peamiselt [[Prantsusmaa]]l peetav iga-aastane meeste maanteeratturite mitmepäevasõit. Koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga kuulub see jalgrattaspordi kolme [[suurtuur]]i hulka ning on neist vanim. Tour de France'i peetakse maanteerattaspordi tähtsaimaks ja mainekamaks võistluseks. Esimene Tour de France toimus [[1903]]. aastal. Võistlus loodi Prantsuse spordilehe ''[[L'Auto]]'' tiraaži suurendamiseks. Esimese Touri võitis [[Maurice Garin]]. Touri on sellest ajast korraldatud igal aastal, välja arvatud [[Esimene maailmasõda|esimese]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. Võistlus toimub peamiselt Prantsusmaal, kuid etappe ja starte on korraldatud ka paljudes teistes Euroopa riikides. Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja puhkepäevadest. Marsruut hõlmab tasaseid ja mägiseid grupisõiduetappe ning eraldistarte. Üldvõitjaks saab rattur, kelle kõigi etappide koguaeg on väikseim, ning üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]]. Lisaks peetakse eraldi punktiarvestust, mägede arvestust, noorratturite arvestust ja meeskondlikku arvestust. == Ajalugu == === Esimene Tour de France === Tour de France sai alguse Prantsuse spordilehtede konkurentsist. 20. sajandi algul konkureerisid omavahel ''[[Le Vélo]]'' ja selle rivaal ''[[L'Auto]]'', mille peatoimetaja oli endine jalgrattur [[Henri Desgrange]]. ''L'Auto'' otsis võimalusi oma tiraaži suurendamiseks ning 1902. aastal pakkus lehe jalgrattaspordiajakirjanik [[Géo Lefèvre]] Desgrange'ile välja idee korraldada mitmest etapist koosnev jalgrattavõistlus ümber Prantsusmaa. Desgrange suhtus kavatsusse esialgu skeptiliselt, kuid nõustus lõpuks selle korraldamisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letemps.ch/sport/lorigine-un-conflit-entre-deux-hommes-presse |pealkiri=A l'origine, un conflit entre deux hommes de presse |autor=Pierre Raymond |väljaanne=Le Temps |kuupäev=25. oktoober 2002 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref name="Tour1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/one-day-one-story-july-1st-1903/1283454 |pealkiri=One day, One story : July 1st 1903 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. juuni 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimene Tour de France algas 1. juulil 1903 Pariisi lähistel [[Montgeron]]is. Võistlus koosnes kuuest etapist ja selle kogupikkus oli 2428 km. Etapid kulgesid Pariisi lähistelt Lyoni, Marseille', Toulouse'i, Bordeaux' ja Nantes'i kaudu tagasi Pariisi ümbrusse.<ref name="Guardian1903">{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2003/jun/01/cycling.features |pealkiri=Summit or nothing |autor=John Carlin |väljaanne=The Guardian |kuupäev=1. juuni 2003 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimest, Montgeronist Lyoni kulgenud etappi alustas 60 ratturit ja etapi pikkus oli 467 km.<ref name="Tour1903" /> Kogu võistluse lõpetas 21 ratturit.<ref name="Finish1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Viimase etapi finiš ei asunud Pariisis, vaid [[Ville-d'Avray]]s. Pärast finišit sõitsid ratturid Pariisi [[Parc des Princes]]'i velodroomile, kus neid tervitas umbes 15 000 pealtvaatajat.<ref name="Finish1903" /> Esimese Tour de France'i võitis [[Maurice Garin]], kes võitis kuuest etapist kolm, sealhulgas esimese ja viimase.<ref name="Tour1903" /><ref name="Finish1903" /> Ta edestas üldarvestuses teiseks tulnud [[Lucien Pothier]]'d ligi kolme tunniga.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/annee-1903/page-classement-individuel/general |pealkiri=Classement général Tour de France 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Touri korraldati edu järel uuesti 1904. aastal ning sellest sai iga-aastane võistlus.<ref name="Finish1903" /> === Algusaastad === 1904. aasta Tour de France'i saatsid arvukad pettused ja vägivallajuhtumid. Mõned ratturid kasutasid osa teekonna läbimiseks autosid või ronge. Pealtvaatajad takistasid ja ründasid võistlejaid, et aidata kohalikke soosikuid; eriti tõsiseid kokkupõrkeid toimus Saint-Étienne'i lähistel ja Nîmes'is.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/sport/article/2013/07/12/en-1904-le-pire-tour-de-france-de-l-histoire_3446550_3242.html |pealkiri=En 1904, le pire Tour de France de l'histoire |autor=Adrien Pécout |väljaanne=Le Monde |kuupäev=12. juuli 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast mitu kuud kestnud uurimist diskvalifitseeris Prantsusmaa jalgrattaliit (Union Vélocipédique de France) üldarvestuse neli esimest ratturit, nende seas esialgse võitja [[Maurice Garin]]i. Võitjaks kuulutati algselt viienda koha saanud 19-aastane [[Henri Cornet]], kes on siiani Tour de France'i noorim üldvõitja. Skandaal pani [[Henri Desgrange]]'i kaaluma võistluse lõpetamist, kuid Tour jätkus 1905. aastal.<ref name="Tour1904">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/jul/29/cycling.tourdefrance3 |pealkiri=Plus ça change ... they started cheating in 1904 |autor=François Thomazeau |väljaanne=The Observer |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast 1904. aasta skandaali muudeti 1905. aastaks võistlusformaati: üldarvestust hakati senise kogutud aja asemel määrama etapikohtade eest antavate punktide järgi. Punktisüsteemi kasutati Touril aastatel 1905–1912.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/60-years-of-green/1263584 |pealkiri=60 years of green |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnevatel aastatel muutus Tour de France pikemaks ja raskemaks ning korraldajad hakkasid marsruudile lisama järjest nõudlikumaid tõuse. 1905. aastal ületas võistlus esimest korda [[Ballon d'Alsace]]'i, mida peetakse Touri esimeseks suuremaks mäekuruks; esimesena jõudis selle tippu [[René Pottier]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-14/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 14: Mulhouse > Le Markstein Fellering |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline muutus toimus 1910. aastal, kui korraldaja [[Alphonse Steinès]]i ettepanekul viidi võistlejad esimest korda [[Püreneed]]esse. Marsruudile lisati muu hulgas [[Col du Tourmalet]], mille läbimist oli Henri Desgrange esialgu pidanud peaaegu võimatuks.<ref name="Pyrenees1910">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/the-tour-to-the-power-of-10/1283461 |pealkiri=The Tour to the power of 10 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=1. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal ületas Tour esimest korda [[Col du Galibier]]' mäekuru [[Alpid]]es.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2017/etape-17/galibier-les-retrouvailles |pealkiri=Galibier, les retrouvailles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Püreneedest ja Alpidest said hiljem Tour de France'i marsruudi püsivad osad. 1914. aasta Tour de France algas 28. juunil, samal päeval kui [[Sarajevo]]s tapeti ertshertsog [[Franz Ferdinand]].<ref name="Sarajevo1914">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2014/gp-de-sarajevo-la-petite-reine-au-service-de-la-grande-histoire/1263653 | pealkiri = GP de Sarajevo : la petite reine au service de la grande histoire | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 22. juuni 2014 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> Võistluse võitis teist aastat järjest belglane [[Philippe Thys]], kes oli Touri võitnud ka 1913. aastal.<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 | pealkiri = Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 19. juuni 2024 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise }}</ref> Mõni nädal hiljem alanud [[Esimene maailmasõda]] katkestas Touri korraldamise ning aastatel 1915–1918 võistlust ei peetud. Sõjas hukkusid ka varasemad Tour de France'i võitjad [[Lucien Petit-Breton]], [[François Faber]] ja [[Octave Lapize]].<ref name="Sarajevo1914" /> === Tour sõdadevahelisel perioodil === Tour de France jätkus 1919. aastal. Võistlus startis 29. juunil ehk päev pärast [[Versailles' rahuleping]]u allkirjastamist.<ref name="Return1919">{{netiviide| url = https://www.letour.fr/en/news/2018/tour-de-france-2019-the-yellow-jersey-will-hit-the-heights/1275988| pealkiri = The Yellow Jersey Will Hit the Heights| väljaanne = Tour de France| kuupäev = 25. oktoober 2018| vaadatud = 4. oktoobril 2026| keel = inglise}}</ref> Sama aasta Touril võeti kasutusele üldarvestuse liidri [[kollane särk]]. Esimesena kandis seda [[Eugène Christophe]], kes sai särgi Grenoble'ist Genfi kulgenud etapi hommikul ning juhtis üldarvestust kuni eelviimase etapini.<ref name="Yellow1919">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 | pealkiri = The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 14. mai 2019 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise}}</ref><ref name="Return1919" /> Esimese sõjajärgse Touri üldvõitjaks tuli belglane [[Firmin Lambot]].<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour | pealkiri = Les double-vainqueurs du Tour | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 26. juuli 2015 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> 1920. aastatel jäid Prantsuse ratturid Tour de France'il sageli Belgia, Luksemburgi ja Itaalia sportlaste varju.<ref name="Tour1930">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1930-the-tour-revolutionizes-3-10/1283535 |pealkiri=1930: The Tour revolutionizes (3/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1926. aasta Tour oli 5745 kilomeetriga võistluse ajaloo pikim ning selle võitis belglane [[Lucien Buysse]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-achievement-of-a-lifetime-jules-buysse-ii-x |pealkiri=The achievement of a lifetime: Jules Buysse (II/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. juuni 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline korralduslik muutus toimus 1930. aastal, kui loobuti jalgrattatootjate moodustatud meeskondadest ja asendati need rahvusmeeskondadega. Muudatuse eesmärk oli vähendada tootjate mõju võistluse käigule. Reform suurendas korraldajate kulusid, sest Tour võttis enda kanda tippratturite jalgrattad ning võistlejate majutuse ja toitlustuse. Lisatulu saamiseks loodi ametlik [[reklaamikaravan]], mille reklaamsõidukid liikusid võistluse eel ning mille ettevõtted maksid korraldajatele osalemise eest. Esimesse, 1930. aasta reklaamikaravani kuulusid Menieri šokolaadi, La Vache Qui Riti juustu, Delfti kuivikute ja Noveltexi kellade reklaamsõidukid.<ref name="Tour1930"/> Rahvusmeeskonnad jäid Tourile kuni 1961. aastani, 1962. aastal naasid võistlusele profiklubide ehk sponsorite meeskonnad.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/a-day-in-yellow-tom-simpson-iv-x/1276095 |pealkiri=A day in yellow: Tom Simpson (IV/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Reklaamikaravanist kujunes seevastu Tour de France'i püsiv traditsioon.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/follow-the-publicity-caravan |pealkiri=The publicity caravan |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1930. aastate alguses domineerisid Tour de France'il Prantsuse ratturid: aastatel 1930–1934 võitsid kõik viis Touri prantslased. [[André Leducq]] võitis aastatel 1930 ja 1932, [[Antonin Magne]] 1931. ja 1934. aastal ning [[Georges Speicher]] 1933. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2024/arrivee-finale-arrivee-capitale-parc-des-princes-le-temple-du-velo-ii-iv/1316958 |pealkiri=Arrivée finale, arrivée capitale ! Parc des Princes, le temple du vélo (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Viimase sõjaeelse Tour de France'i võitis 1939. aastal belglane [[Sylvère Maes]], kes oli võitnud ka 1936. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour |pealkiri=Les double-vainqueurs du Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2015 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist kavandati veel 1940. aasta Touri, kuid sõjaoludest tingitud korralduslike raskuste tõttu otsustati 1940. aasta aprillis võistlus ära jätta.<ref name="Tour1940">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1940-the-tour-that-wasnt-4-10/1283547 |pealkiri=1940: The Tour that wasn’t (4/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri looja Henri Desgrange suri sama aasta 16. augustil ning tema järglaseks sai [[Jacques Goddet]].<ref name="Tour1940" /> Goddet keeldus sõja ajal Tour de France'i korraldamisest, kuna [[Vichy valitsus]] oleks saanud võistluse prestiiži enda huvides ära kasutada.<ref name="Tour1940" /> === Tour sõjajärgsel ajal === Esimese sõjajärgse Touri 1947. aastal võitis [[Jean Robic]], kes alustas viimast etappi üldarvestuse kolmandalt kohalt. Ta ründas Caeni ja Pariisi vahelisel etapil pärast Rouenist väljumist ning saavutas üldarvestuse liidri [[Pierre Brambilla]] ees piisava edu, et tõusta esikohale. Robic võitis seega Tour de France'i ilma, et oleks enne viimase etapi lõppu kordagi kollast särki kandnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1948. aasta Touri võitis itaallane [[Gino Bartali]], kes oli võitnud võistluse ka 1938. aastal. Tema kahe üldvõidu vahele jäi kümme aastat, mis on endiselt pikim ajavahemik kahe Tour de France'i üldvõidu vahel.<ref name="GrandDepart2024">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1949. aasta Touril võistlesid esikoha eest Itaalia jalgrattaspordi legendid Bartali ja [[Fausto Coppi]]. Touri võitis Coppi, kes oli samal aastal võitnud ka [[Giro d'Italia]] ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.giroditalia.it/news/torino-e-giro-ditalia-un-legame-indissolubile/ |pealkiri=Torino e Giro d’Italia: un legame indissolubile |väljaanne=Giro d'Italia |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=itaalia}}</ref> Coppi võitis Tour de France'i uuesti 1952. aastal. Ta võitis muu hulgas ajaloo esimese Tour de France'i mäefiniši [[Alpe d'Huez]]il ning Sestrières'i mägietapi.<ref name="GrandDepart2024" /> 1950. ja 1960. aastatel muutus Tour de France järjest rahvusvahelisemaks. 1954. aastal algas võistlus esimest korda väljaspool Prantsusmaad, kui [[Grand Départ]] toimus [[Amsterdam]]is. Sellele järgnesid välisstardid 1958. aastal [[Brüssel]]is ja 1965. aastal [[Köln]]is.<ref name="GrandsDeparts">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs |pealkiri=Grands Départs |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal suurenes televisiooni tähtsus Tour de France'i jälgimisel. [[Parc des Princes]]'is toimunud Touri finišist tehti 1948. aastal otseülekanne televisioonis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnenud aastatel muutus telekajastus järjest ulatuslikumaks ning 1955. aastal näidati Prantsuse televisioonis juba iga päev sama päeva etappi.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/archives/article/1955/07/29/le-tour-de-france-sur-nos-ecrans_1961848_1819218.html |pealkiri=Le Tour de France sur nos écrans |väljaanne=Le Monde |kuupäev=29. juuli 1955 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Selle perioodi edukaimate ratturite hulka kuulus [[Louison Bobet]], kes võitis Touri aastatel 1953, 1954 ja 1955 ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis võistluse kolmel järjestikusel aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/car-101-a-team-on-the-go-v-vi/1300194 |pealkiri=Car 101: a team on the go (V/VI) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Veelgi edukam oli [[Jacques Anquetil]], kes võitis oma esimese Tour de France'i 1957. aastal ning seejärel neli korda järjest aastatel 1961–1964. Temast sai esimene rattur, kes võitis Touri viis korda.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 |pealkiri=The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1960. aastatel tekkis üldarvestuses Anquetili ja [[Raymond Poulidor]]i vastasseis, mis jõudis haripunkti 1964. aasta Touril.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/one-day-one-story-1964-a-duel-at-the-summit-on-the-puy-de-dome/1283525 |pealkiri=1964: a duel at the summit on the Puy-de-Dôme |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Poulidor jõudis oma karjääri jooksul Tour de France'i üldarvestuses kaheksal korral esikolmikusse, kuid ei võitnud võistlust ega kandnud kordagi kollast särki.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/le-tour-bids-farewell-to-poulidor/1283420 |pealkiri=Le Tour bids farewell to Poulidor… |väljaanne=Tour de France |kuupäev=13. november 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 1969–1996 === 1960. aastate lõpus algas Tour de France'il belglase [[Eddy Merckx]]i ajastu. Oma esimesel Touril 1969. aastal võitis Merckx kuus etappi ja üldarvestuse ning edestas teiseks tulnud [[Roger Pingeon]]i ligi 18 minutiga.<ref name="Merckx1974">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-la-cipale-a-feast-fit-for-a-cannibal-iii-iv/1316967 |pealkiri=Finish with a capital F – La Cipale — A feast fit for a Cannibal (III/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx võitis Touri ka 1970., 1971. ja 1972. aastal. 1971. aastal oli tema peamine konkurent hispaanlane [[Luis Ocaña]]. Orcières-Merlette'i mägietapil võitis Ocaña etapi ligi üheksaminutilise eduga Merckxi ees ning sai üldarvestuses suure edumaa. Hiljem kukkus ta Püreneedes Col de Menté laskumisel ja pidi võistluse pooleli jätma.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-18/town/orcieres-merlette |pealkiri=Heritage – Orcières-Merlette |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx jättis 1973. aasta Touri vahele ning tema puudumisel võitis üldarvestuse Ocaña.<ref name="Merckx1974" /> 1974. aastal naasis Merckx võistlusele, võitis kaheksa etappi ja saavutas oma viienda Tour de France'i üldvõidu. Sellega kordas ta [[Jacques Anquetil]]i üldvõitude rekordit.<ref name="Merckx1974" /> Merckxi võiduseeria Tour de France'il lõppes 1975. aastal, kui prantslane [[Bernard Thévenet]] võttis temalt Alpides Pra-Loupi etapil kollase särgi ning võitis lõpuks ka Touri üldarvestuse. See oli esimene kord, kui Merckx osales Tour de France'il ega tulnud selle üldvõitjaks.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iv-iv-thevenet-devours-the-cannibal/1324936 |pealkiri=1975: a landmark year (IV/IV) – Thévenet devours the Cannibal |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1975. aasta Tour de France tõi kaasa mitu hiljem püsima jäänud uuendust. Mägede arvestuse liider hakkas kandma punaste täppidega valget särki. Esimesena võitis täpilises särgis mägede arvestuse belglane [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal aastal hakati valget särki andma parimale noorratturile; varem oli valge särk tähistanud kombineeritud arvestuse liidrit. Esimeseks noorratturite arvestuse võitjaks sai itaallane [[Francesco Moser]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri viimase etapi finiš viidi esimest korda [[Champs-Élysées]]'le. Esimese Champs-Élysées'l lõppenud etapi võitis belglane [[Walter Godefroot]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2016/champs-elysees-the-happy-end-6-6/1263916 |pealkiri=Champs-Elysées: The happy end (6/6) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2016 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Champs-Élysées' finišist sai Tour de France'i üks tuntumaid traditsioone.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iii-iv-avenue-of-champions/1324932 |pealkiri=1975: a landmark year (III/IV) – Avenue of Champs |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1978. aastal võitis Touri debütant [[Bernard Hinault]], kes kaitses järgmisel aastal tiitlit, edestades mõlemal korral üldarvestuses hollandlast [[Joop Zoetemelk]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/stage-21/jordi-meeus-takes-the-final-stage/1316722 |pealkiri=Jordi Meeus takes the final stage |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1980. aastal juhtis Hinault taas võistlust, kuid pidi enne esimesi suuri Püreneede etappe põlvevigastuse tõttu katkestama; Touri võitis Zoetemelk.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1980-hinault-brought-to-his-knees-8-10/1283574 |pealkiri=1980: Hinault brought to his knees (8/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. august 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault tuli üldvõitjaks uuesti 1981. ja 1982. aastal. 1983. ja 1984. aasta Touri võitis tema endine meeskonnakaaslane [[Laurent Fignon]], kes edestas 1984. aastal teiseks jäänud Hinault'd.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2014/panorama-traditional-nations-are-back-on-track/1263706 |pealkiri=Panorama: Traditional nations are back on track |väljaanne=Tour de France |kuupäev=31. juuli 2014 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1985. aastal võitis Hinault Tour de France'i viiendat korda ning tõusis [[Jacques Anquetil]]i ja [[Eddy Merckx]]i kõrvale viiekordsete võitjate hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> See on jäänud seni viimaseks Prantsusmaa ratturi üldvõiduks Tour de France'il.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/info-with-three-days-to-go/1324951 |pealkiri=Info with three days to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=2. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault' meeskonnakaaslane [[Greg LeMond]] lõpetas 1985. aasta Touri teisena ning Hinault lubas teda järgmisel aastal üldvõiduni aidata. 1986. aasta Touril kujunes nende omavaheline võitlus siiski pingeliseks, kuid LeMond võitis lõpuks üldarvestuse ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide ratturiks, kes Tour de France'i võitis. Hinault lõpetas teisena ning loobus hooaja lõpus tippspordist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/the-tours-sixth-sense-iii-iv-1/1333110 |pealkiri=The Tour’s sixth sense (IV/IV) – 1986: LeMond-Hinault: a changing world |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuni 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1989. aasta Tour de France oli võistluse ajaloo tasavägiseim. Enne viimast, Versailles'st Champs-Élysées'le kulgenud eraldistarti juhtis [[Laurent Fignon]] üldarvestust [[Greg LeMond]]i ees 50 sekundiga. LeMond võitis etapi ja edestas Fignoni kokkuvõttes vaid kaheksa sekundiga, mis on Tour de France'i ajaloo väikseim võidumarginaal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-champs-elysees-welcome-to-sprinter-heaven-iv-iv/1316968 |pealkiri=Finish with a capital F – Champs-Élysées — Welcome to sprinter heaven (IV/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> LeMond võitis Touri uuesti 1990. aastal ning sai sellega oma kolmanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/fiche/greg-lemond/118717 |pealkiri=Greg LeMond |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Aastatel 1991–1995 võitis hispaanlane [[Miguel Indurain]] Tour de France'i viis korda järjest ning sai esimeseks ratturiks, kes saavutas viis järjestikust üldvõitu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Induraini edu põhines eelkõige tugevatel eraldistardisõitudel. 1991. aasta Touril sai otsustavaks Püreneede etapp, kus tiitlikaitsja LeMond jäi [[Col du Tourmalet]]'l maha ning Indurain ründas järgnenud laskumisel koos [[Claudio Chiappucci]]ga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/MOV/movistar-team |pealkiri=Profile of Movistar Team |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Induraini viie järjestikuse võidu seeria lõppes 1996. aastal, kui Touri võitis taanlane [[Bjarne Riis]].<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/page-palmares-individuel |pealkiri=Tour de France : le palmarès par année depuis 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> === 1997–2011 === Sakslane [[Jan Ullrich]], kes oli 1996. aastal lõpetanud [[Bjarne Riis]]i järel teisena, võitis 1997. aasta Touri, saades esimeseks Saksamaa ratturiks, kes võistluse üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.washingtonpost.com/archive/sports/1997/07/28/ullrich-is-first-german-to-win-tour-de-france/db484212-0551-4cd1-9789-d70c5a174a08/ |pealkiri=Ullrich Is First German to Win Tour de France |väljaanne=The Washington Post |kuupäev=28. juuli 1997 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ullrich võitis samal aastal ka noorratturite arvestuse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1998. aastal jäi ta üldarvestuses teiseks itaallase [[Marco Pantani]] järel. Pantani rajas oma võidu eelkõige mägietappidel ning võitis samal hooajal ka [[Giro d'Italia]], saavutades Giro ja Touri kaksikvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/la-course/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/de/aktuelles/2024/einen-tag-vor-dem-start/1316983 |pealkiri=Einen Tag vor dem Start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=saksa}}</ref> 1998. aasta Touri varjutas ulatuslik dopingujuhtum, mis sai tuntuks [[Festina skandaal]]ina. Mõni päev enne võistluse algust pidasid Prantsuse tolliametnikud Belgia piiril kinni Festina meeskonna hooldaja [[Willy Voet]]' auto, millest leiti suures koguses keelatud aineid. Järgnenud politseiuurimine avalikkustas meeskonnas korraldatud süstemaatilise dopingu kasutamise ning Festina eemaldati võistluselt.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Uurimised laienesid ka teistele meeskondadele ning ratturid korraldasid politsei tegevuse ja meediakajastuse vastu proteste. Üks etapp tühistati protesti tõttu ning mitu meeskonda lahkus võistluselt enne selle lõppu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-17/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 17: Chambéry > Voiron |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Festina juhtumist sai üks Tour de France'i ajaloo suurimaid skandaale ning see tõi professionaalse jalgrattaspordi dopinguprobleemile ulatusliku rahvusvahelise tähelepanu.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 1999–2005 kuulutati kõigi seitsme Tour de France'i võitjaks ameeriklane [[Lance Armstrong]]. Ta naasis tippsporti pärast 1996. aastal diagnoositud munandivähi ravi ning võitis tollaste tulemuste järgi 1999. aasta Touri oma esimesel osalemisel pärast haigust. Armstrong kuulutati võitjaks ka aastatel 2000–2005 ning tema seitset järjestikust üldvõitu peeti toona Tour de France'i rekordiks.<ref>{{netiviide |url=https://www.history.com/this-day-in-history/july-24/lance-armstrong-wins-seventh-tour-de-france |pealkiri=Lance Armstrong wins seventh Tour de France |väljaanne=History |kuupäev=16. november 2009 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Armstrongi tulemusi saatsid juba tema karjääri ajal dopingukahtlused, kuid otsustav muutus toimus 2012. aastal pärast [[Ameerika Ühendriikide Antidopinguagentuur]]i (USADA) uurimist. USADA leidis, et Armstrong oli osalenud aastaid kestnud süstemaatilises dopinguprogrammis, ning diskvalifitseeris kõik tema võistlustulemused alates 1. augustist 1998 ja määras talle eluaegse võistluskeelu.<ref name="USADAArmstrong">{{netiviide |url=https://icompeteclean.usada.org/sanction/lance-armstrong-receives-lifetime-ban-and-disqualification-of-competitive-results-for-doping-violations-stemming-from-his-involvement-in-the-united-states-postal-service-pro-cycling-team-doping-conspi/ |pealkiri=Lance Armstrong Receives Lifetime Ban And Disqualification Of Competitive Results For Doping Violations Stemming From His Involvement In The United States Postal Service Pro-Cycling Team Doping Conspiracy |väljaanne=U.S. Anti-Doping Agency |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit]] (UCI) kinnitas otsuse 2012. aasta oktoobris ning Armstrong jäeti ilma kõigist seitsmest Tour de France'i tiitlist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/tour-de-france-1999-2005-armstrong-stripped-of-titles/1263507 |pealkiri=Tour de France 1999–2005: Armstrong stripped of titles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> UCI otsustas, et aastate 1999–2005 võite teistele ratturitele ei määrata, mistõttu jäid need Tourid üldvõitjata.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/Actualites/Sept-epreuves-sans-vainqueur/322403 |pealkiri=Sept éditions sans vainqueur |väljaanne=L'Équipe |kuupäev=26. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Armstrongi ajastule järgnenud aastaid saatsid jätkuvalt dopinguskandaalid. Vahetult enne 2006. aasta Tour de France'i algust kõrvaldati võistluselt mitu soosikut, nende seas 1997. aasta võitja [[Jan Ullrich]] ja sama aasta [[Giro d'Italia]] võitja [[Ivan Basso]], kuna nende nimed olid seotud Hispaanias toimunud veredopingut käsitlenud [[Operación Puerto]] uurimisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2006/jun/30/tourdefrance2006.tourdefrance1 |pealkiri=Basso and Ullrich ruled out of Tour |väljaanne=The Guardian |kuupäev=30. juuni 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Spordiarbitraažikohus]] (CAS) leidis 2012. aastal, et Ullrich oli rikkunud dopinguvastaseid reegleid, ning tühistas kõik tema tulemused alates 1. maist 2005 kuni karjääri lõpuni.<ref name="UllrichCAS">{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release202012.02.09.pdf |pealkiri=Jan Ullrich found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=9. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2006. aasta Touril kuulutati esialgu võitjaks ameeriklane [[Floyd Landis]], kuid pärast 17. etappi võetud dopinguproov näitas ebanormaalselt kõrget testosteroonitaset.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2006/floyd-landis-tested-positive/1044577 |pealkiri=Floyd Landis tested positive |väljaanne=Tour de France |kuupäev=5. september 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Landise tulemus tühistati ning 2006. aasta Touri võitjaks sai algselt teise koha saanud [[Óscar Pereiro]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/2006-oscar-pereiro-the-right-move |pealkiri=2006: Oscar Pereiro, the right move |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal tulid päevavalgele ka varasemate aastate dopingujuhud. 1996. aasta Touri võitja [[Bjarne Riis]] tunnistas 2007. aastal, et oli aastatel 1993–1998 kasutanud keelatud aineid, sealhulgas [[erütropoetiin]]i (EPO), ning et ta oli dopingut kasutanud ka oma Tour de France'i võidu ajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/may/26/cycling.tourdefrance |pealkiri=Riis urged to return yellow jersey |autor=Richard Moore |väljaanne=The Guardian |kuupäev=26. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal perioodil tunnistasid EPO kasutamist ka mitmed tema endised [[Team Telekom|Telekomi]] meeskonnakaaslased, teiste seas [[Erik Zabel]] ja [[Rolf Aldag]].<ref>{{netiviide |url=https://www.rte.ie/sport/cycling/2007/0524/218212-zabele/ |pealkiri=Zabel admits EPO use |väljaanne=RTÉ |kuupäev=24. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ka 2007. aasta Touri tabas mitu dopinguskandaali. [[XDS Astana Team|Astana]] meeskond loobus võistlusest korraldajate nõudel pärast seda, kui [[Aleksandr Vinokurov]] andis vereülekandele viidanud positiivse dopinguproovi.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/rasmussen-again/1044679 |pealkiri=Rasmussen... Again |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Cofidis]] loobus võistlusest pärast [[Cristian Moreni]] positiivset testosterooniproovi. Üldarvestust juhtinud [[Michael Rasmussen]] eemaldati Tourilt tema enda [[Rabobank]]i meeskonna poolt, sest ta oli esitanud meeskonnale valeandmeid oma asukoha kohta. Lisaks oli tal olnud probleeme võistlusväliste dopingukontrollide jaoks nõutava asukohateabe õigeaegse esitamisega.<ref name="Tour2007">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/bennati-wins-while-contador-turns-white-into-yellow/1044686 |pealkiri=Bennati Wins While Contador Turns White Into Yellow |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast Rasmusseni eemaldamist tõusis liidriks [[Alberto Contador]], kes võitis 2007. aasta Touri.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/contador-another-victory-for-discovery/1044704 |pealkiri=Contador: Another Victory For Discovery |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmistel aastatel võitis Touri 2008. aastal [[Carlos Sastre]]<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2008/sastre-une-attaque-suffit/1044827 |pealkiri=Sastre: une attaque suffit |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> ja 2009. aastal taas Contador.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-21/montereau-fault-yonne/paris-champs-elysees |pealkiri=Heritage – Stage 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Contador lõpetas esimesena ka 2010. aasta Touri, kuid tema võistluse ajal antud proovist leiti keelatud ainet [[klenbuterool]]i. CAS määras talle 2012. aastal kaheaastase võistluskeelu ja tühistas tema 2010. aasta Touri tulemuse, mistõttu sai selle aasta ametlikuks võitjaks algselt teiseks jäänud [[Andy Schleck]].<ref>{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release20_English_2012.02.06.pdf |pealkiri=Alberto Contador found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2011. aasta Touri võitis [[Cadel Evans]], kellest sai esimene Austraalia rattur, kes Tour de France'i üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2011/cadel-australia-s-first-tour-champion/1045125 |pealkiri=Cadel: Australia's First Tour Champion! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2011 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 2012– === 2010. aastatel oli edukaim meeskond Briti [[Team Sky]], hilisema nimega Team Ineos. 2012. aastal võitis [[Bradley Wiggins]] Touri ja sai esimeseks Suurbritannia ratturiks, kes võistluse üldarvestuses esikoha saavutas.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2012/great-brit-wiggins-creates-history/1045209 |pealkiri=Great Brit: Wiggins creates history |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal võitis tema meeskonnakaaslane [[Chris Froome]], kes kordas edu aastatel 2015, 2016 ja 2017 ning tõusis nelja üldvõiduga Touri ajaloo edukaimate ratturite hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/last-sprint-for-groenewegen-froome-wins-his-fourth-tour/1264157 |pealkiri=Last sprint for Groenewegen, Froome wins his fourth Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Sky võiduseeria katkestas 2014. aastal itaallane [[Vincenzo Nibali]]. 2018. aastal tuli üldvõitjaks [[Geraint Thomas]] ning 2019. aastal tema meeskonnakaaslane [[Egan Bernal]], kellest sai 22-aastaselt esimene Colombia rattur, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/stage-15/kristoff-and-thomas-share-the-honours-in-paris/1275948 |pealkiri=Kristoff and Thomas share the honours in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/bernal-phenomenal/1283313 |pealkiri=Bernal, phenomenal! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 2012–2019 võitsid Sky või Ineos seega kaheksast Tourist seitse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/NCI/netcompany-ineos |pealkiri=Profile of NETCOMPANY INEOS CYCLING TEAM |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Team Sky edu saatsid ka vaidlused meeskonna meditsiinipraktika üle. 2016. aastal avalikustatud dokumendid näitasid, et Wiggins oli saanud enne 2011. ja 2012. aasta Touri ning 2013. aasta Giro d'Italiat ravi eesmärgil eriloa kasutada kortikosteroidi triamtsinolooni. Suurbritannia parlamendi kultuuri-, meedia- ja spordikomisjon leidis 2018. aasta raportis, et ravimi kasutamine vastas toonastele WADA reeglitele, kuid komisjoni hinnangul kasutati seda enne 2012. aasta Touri ka sooritusvõime parandamiseks; Wiggins ja Team Sky eitasid dopingureeglite rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm201719/cmselect/cmcumeds/366/36606.htm |pealkiri=Combatting doping in sport – British Cycling and Team Sky |väljaanne=House of Commons Digital, Culture, Media and Sport Committee |kuupäev=2. märts 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Froome'i suhtes algatati 2017. aastal menetlus pärast seda, kui tema [[Vuelta a España]] ajal võetud proovist leiti normist kõrgem salbutamooli sisaldus. UCI lõpetas menetluse 2018. aasta juulis WADA hinnangu alusel, leides, et juhtum ei kujutanud endast dopingureegli rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/q-a-response-to-public-comments-on-the-proceedings-involving-mr.-froome/1dGLzbh19LMOjwTUl6JGV3 |pealkiri=Q&A response to public comments on the proceedings involving Mr. Froome |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2020. aasta Tour de France lükati [[Koroonapandeemia]] tõttu tavapärasest ajast edasi ning peeti 29. augustist 20. septembrini.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tour-de-france-2020-29th-august-29th-to-20th-september/1283443 |pealkiri=Tour de France 2020: 29th August to 20th September |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. aprill 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldvõidu eest heitlesid kaks sloveeni, [[Primož Roglič]] ja 21-aastane [[Tadej Pogačar]]. Roglič juhtis üldarvestust enne eelviimast etappi 57 sekundiga, kuid Pogačar võitis [[La Planche des Belles Filles]]'l lõppenud eraldistardi ning tõusis üldliidriks. Ta võitis Touri 59-sekundilise eduga Rogliči ees ning sai esimeseks Sloveenia ratturiks, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/stage-20/news-detail/1291376 |pealkiri=Tadej Pogacar wins ITT and takes the yellow jersey |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tadej-pogacar-the-second-wave/1291645 |pealkiri=Tadej Pogacar, the second wave |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis samal Touril ka mägede ja noorratturite arvestuse. 2021. aastal kaitses ta üldvõitu, edestades teiseks jäänud taanlast [[Jonas Vingegaard]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2021/van-aert-and-pogacar-triumph-in-paris/1299931 |pealkiri=Van Aert and Pogacar triumph in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Vingegaard võitis Touri 2022. ja 2023. aastal. 2023. aastal edestas ta Pogačari üldarvestuses 7 minuti ja 29 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/stage-21/jasper-philipsen-and-jonas-vingegaard-crowned-in-paris/1308831 |pealkiri=Jasper Philipsen and Jonas Vingegaard crowned in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/once-you-give-the-dane-yellow-you-never-get-rid-of-the-dane/1316746 |pealkiri=Once you give the Dane yellow, you never get rid of the Dane |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri uuesti 2024. aastal, saavutades kuus etapivõitu ja edestades Vingegaardi kokkuvõttes 6 minuti ja 17 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/stage-21/sublime-pogacar-seals-third-tour-victory-in-nice/1324643 |pealkiri=Sublime Pogacar seals third Tour victory in Nice |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Temast sai esimene rattur pärast [[Marco Pantani]]t 1998. aastal, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/tour-de-france-2024-preview-info-with-one-day-to-go/1316981 |pealkiri=Tour de France 2024 – Preview info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Tour de France'i ka 2025. aastal, saavutades oma neljanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/van-aert-and-pogacar-set-paris-alight/1332859 |pealkiri=Van Aert and Pogacar set Paris alight |väljaanne=Tour de France |kuupäev=27. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touril katkestas Vingegaard 15. etapil toimunud kukkumise järel, olles kõigil viiel varasemal osalemisel lõpetanud üldarvestuses esimese või teisena.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/stage-15/history-for-evenepoel-tragedy-for-vingegaard/1349694 |pealkiri=History for Evenepoel, tragedy for Vingegaard |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri viiendat korda, millega tõusis üldvõitude arvult [[Jacques Anquetil]]i, [[Eddy Merckx]]i, [[Bernard Hinault]]' ja [[Miguel Indurain]]i kõrvale.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/van-der-poel-and-pogacar-illuminate-paris/1356643 |pealkiri=Van der Poel and Pogacar illuminate Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Korraldus == === Korraldaja ja juhtimine === Tour de France'i korraldab Prantsuse ettevõte [[Amaury Sport Organisation]] (ASO), mis kuulub meedia- ja spordikontserni [[Groupe Amaury]]. ASO korraldab lisaks Tour de France'ile mitmeid teisi spordivõistlusi, sealhulgas [[Dakari ralli]]t. Ettevõte vastutab oma võistluste korralduse, meediatootmise ja kommertstegevuse eest.<ref name="ASO">{{netiviide |url=https://www.aso.fr/en/ |pealkiri=Amaury Sport Organisation – Presentation |väljaanne=Amaury Sport Organisation |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France kuulub [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit|Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu]] (UCI) kõrgeima taseme meeste maanteerattavõistluste sarja [[UCI WorldTour]] ning on koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga üks sarja kolmest suurtuurist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France'i direktor on alates 2007. aastast endine spordiajakirjanik [[Christian Prudhomme]], kes järgnes selles ametis [[Jean-Marie Leblanc]]ile.<ref>{{netiviide |url=https://www.indre.fr/fr/paroles-dacteurs/christian-prudhomme |pealkiri=Christian Prudhomme |väljaanne=Conseil départemental de l'Indre |kuupäev=28. juuni 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Direktor osaleb muu hulgas marsruudi loomises ja esindab Touri suhetes võõrustavate linnade, partnerite ja teiste organisatsioonidega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2026 |pealkiri=Grand Départ Barcelona 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskonnad ja võistlejad === Tour de France'il osalevad [[UCI WorldTeam]]i ja [[UCI ProTeam]]i taseme profimeeskonnad. Kõigil 18 UCI WorldTeamil on kohustus osaleda kolmel suurtuuril, sealhulgas Tour de France'il. Lisaks peab suurtuuri korraldaja kutsuma eelmise hooaja UCI edetabeli kolm parimat ProTeami ning võib anda vabapääsme veel kahele ProTeamile.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-bans-repeated-inhalation-of-carbon-monoxide-and-introduces-measures/vvSYoDzCDZBPjA1dXNoWq |pealkiri=The UCI bans repeated inhalation of carbon monoxide, and introduces measures to ensure participation of best teams in top-tier road events |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touri stardis oli 184 ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Osales 23 meeskonda: kõik 18 WorldTeami ning viis ProTeami. Neist [[Tudor Pro Cycling Team]], [[Q36.5 Pro Cycling Team]] ja [[Cofidis]] kvalifitseerusid tulemuste põhjal, [[Team TotalEnergies]] ja [[Caja Rural–Seguros RGA]] said korraldajalt vabapääsme.<ref name="Teams2026">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/tour-de-france-2026-the-teams-at-the-start/1333029 |pealkiri=Tour de France 2026: the teams at the start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. jaanuar 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Iga meeskond alustab võistlust kaheksa ratturiga. Kaheksa ratturi süsteem võeti Touril kasutusele 2018. aastal, varem oli meeskonnas üheksa ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-2018-tour-de-france-peloton-at-a-glance/1268680 |pealkiri=The 2018 Tour de France peloton at a glance |väljaanne=Tour de France |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Võistluse ülesehitus ja arvestused == === Etapid === Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja kahest või kolmest puhkepäevast. Etappide arv, pikkus ja iseloom on eri aastatel muutunud. Võistluse marsruut sisaldab tasaseid, künklikke ja mägiseid grupisõiduetappe ning [[eraldistart|individuaalseid eraldistarte]]. Mõnel aastal kuulub kavva ka [[meeskondlik eraldistart]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/overall-route |pealkiri=Official route of Tour de France 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Igal etapil selgitatakse välja etapivõitja ning ratturite sõiduajad lähevad üldjuhul individuaalsesse üldarvestusse. === Üldarvestus ja kollane särk === Tour de France'i tähtsaim arvestus on individuaalne üldarvestus, mis põhineb sõiduajal. Ratturi üldaja saamiseks liidetakse tema kõigil etappidel saavutatud ajad ning liidetakse juurde võimalikud ajakaristused ja lahutatakse ajaboonused. Väikseima koguajaga rattur juhib üldarvestust ning on Touri lõppedes üldvõitja.<ref name="TDFregulations">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf25-reglement-fr-en.pdf |pealkiri=Tour de France 2025 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]] (prantsuse keeles ''maillot jaune'').<ref name="YellowJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-yellow-jersey |pealkiri=The Yellow Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Kollane särk võeti kasutusele 1919. aasta Touril. Särgi kollane värv tuleneb Touri tollase korraldaja ajalehe ''[[L'Auto]]'' kollasest paberist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2019/la-vie-en-jaune-1/1275991 |pealkiri=La vie en Jaune |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. oktoober 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Etapi järel üldarvestust juhtiv rattur kannab kollast särki järgmisel etapil, pärast viimast etappi saab selle lõplik üldvõitja.<ref name="YellowJersey" /> Kui kahe või enama ratturi koguajad on võrdsed, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks individuaalsetel eraldistardietappidel mõõdetud sajandiksekundeid. Kui ratturid on ka seejärel võrdsed või eraldistarti pole toimunud, võrreldakse nende etapikohtade summat ning viimase võimalusena kohta viimasel etapil.<ref name="TDFregulations" /> === Punktiarvestus === Punktiarvestuses saavad ratturid punkte etappide finišites ja grupisõiduetappidel paiknevates vahefinišites. Punktide arv sõltub etapi liigist ja saavutatud kohast: tasaste etappide finišites jagatakse rohkem punkte kui mägietappidel, mistõttu soosib arvestus eelkõige sprintereid.<ref name="GreenJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-green-jersey |pealkiri=The Green Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati punkte järgmise süsteemi järgi:<ref name="Points2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Etapi või finiši liik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. ! 9. ! 10. ! 11. ! 12. ! 13. ! 14. ! 15. |- | [[Pilt:Plainstage.svg|20px]] | Tasase etapi finiš | 70 || 50 || 40 || 35 || 30 || 26 || 24 || 22 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 |- | | Künkliku etapi finiš | 50 || 30 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | Keskmise raskusega mägietapi finiš | 30 || 25 || 22 || 19 || 17 || 15 || 13 || 11 || 9 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | Kõrgmäestikuetapi finiš | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | [[Pilt:Time Trial.svg|22px]] | Individuaalne eraldistart | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | | Vahefiniš | 25 || 20 || 16 || 14 || 12 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |} Punktiarvestuse liider kannab rohelist särki (prantsuse keeles ''maillot vert''). Punktiarvestus ja roheline särk võeti kasutusele 1953. aastal Tour de France'i 50. aastapäeva puhul. Särgi värv tuli selle esimeselt sponsorilt, rõivakaupluste ketilt La Belle Jardinière.<ref name="GreenJersey" /> Touri lõppedes võidab punktiarvestuse kõige rohkem punkte kogunud rattur. Enim võite on [[Peter Sagan]]il, kes võitis rohelise särgi seitsmel korral.<ref name="GreenJersey" /> === Mägede arvestus === Mägede arvestuses saavad ratturid punkte marsruudil paiknevate arvestuslike tõusude tipus. Tõusud jagatakse raskusastme järgi viide kategooriasse: kõrgeim on kategooriaväline ehk ''hors catégorie'' (HC), millele järgnevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda kategooria tõusud. Kategooria määramisel arvestatakse muu hulgas tõusu pikkust, keskmist tõusuprotsenti ja asukohta etapil. Mida raskem on tõus, seda rohkem punkte selle tipus jagatakse. Kui kõrgeima kategooria tõusu lõpp asub merepinnast kõrgemal kui 2000 meetrit, jagatavad punktid kahekordistatakse. <ref name="Mountains2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati mägede arvestuse punkte järgmise süsteemi järgi.<ref name="Mountains2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Tõusu kategooria ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | Kategooriaväline (HC) | 20 || 15 || 12 || 10 || 8 || 6 || 4 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 1. kategooria | 10 || 8 || 6 || 4 || 2 || 1 || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 2. kategooria | 5 || 3 || 2 || 1 || || || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 3. kategooria | 2 || 1 || || || || || || |- | [[Pilt:Hillystage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 4. kategooria | 1 || || || || || || || |} Mägede arvestuse liider kannab valget punaste täppidega särki (prantsuse keeles ''maillot blanc à pois rouges''). Mägede arvestus võeti Tour de France'il kasutusele 1933. aastal ning selle esimene võitja oli hispaanlane [[Vicente Trueba]].<ref name="PolkaDot">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Punaste täppidega liidrisärk võeti kasutusele 1975. aastal. Esimesena kandis seda [[Joop Zoetemelk]], kuid 1975. aasta mägede arvestuse võitis [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/e-leclerc-to-take-polka-dot-jersey-to-new-heights/1275980 |pealkiri=E.Leclerc to take polka-dot jersey to new heights |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. september 2018 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Enim võite on [[Richard Virenque]]'il, kes võitis täpilise särgi seitsmel korral aastatel 1994–2004.<ref name="PolkaDot" /> === Noorratturite arvestus === Noorratturite arvestus põhineb individuaalsel üldarvestusel. Selles osalevad ratturid, kes on võistlusaastal alla 26 aasta vanused, ning arvestust juhib neist üldarvestuses kõige kõrgemal kohal olev rattur. 2026. aasta Tour de France'il võisid noorratturite arvestuses osaleda 1. jaanuaril 2001 või hiljem sündinud ratturid.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Noorratturite arvestuse liider kannab [[valge särk|valget särki]] (prantsuse keeles ''maillot blanc''). Valge särk võeti Tour de France'il kasutusele 1968. aastal, kuid esialgu tähistas see kombineeritud arvestuse liidrit. Alates 1975. aastast hakati valget särki andma parimale noorratturile ning esimese noorratturite arvestuse võitis itaallane [[Francesco Moser]].<ref name="WhiteJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Mõnel juhul võib sama rattur juhtida korraga nii üld- kui ka noorratturite arvestust. Tour de France'i on nii kollase kui ka valge särgi lõpliku võitjana lõpetanud teiste seas [[Laurent Fignon]], [[Jan Ullrich]], [[Alberto Contador]], [[Andy Schleck]], [[Egan Bernal]] ja [[Tadej Pogačar]].<ref name="WhiteJersey" /> Pogačar võitis noorratturite arvestuse neljal järjestikusel aastal 2020–2023.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/four-jerseys-for-four-men/1316750 |pealkiri=Four jerseys for four men |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2023 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskondlik arvestus ja muud auhinnad === Meeskondlikus üldarvestuses liidetakse igal etapil meeskonna kolme kiireima ratturi sõiduajad ning nende etappide tulemuste summa moodustab meeskondliku üldaja. Kui meeskonnad saavad etapil võrdse aja, võrreldakse nende kolme parema ratturi etapikohtade summat ja seejärel meeskonna parima ratturi etapikohta. Üldarvestuse viigi korral võrreldakse esmalt meeskondlike etapivõitude arvu, seejärel teisi, kolmandaid ja järgnevaid kohti. Kui ka nii võitjat ei selgu, määrab paremusjärjestuse meeskonna parima ratturi koht individuaalses üldarvestuses. Vähem kui kolme ratturiga jätkav meeskond eemaldatakse meeskondlikust arvestusest.<ref name="TDFregulations2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=7. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Meeskondliku arvestuse liidermeeskonna ratturid kannavad kollase taustaga võistlusnumbreid ja kollaseid kiivreid.<ref name="TDFregulations2026" /> Võitluslikuima ratturi auhinna (prantsuse keeles ''prix de la combativité'') saab rattur, kes on žürii hinnangul näidanud kõige rohkem võitlusvaimu ja sportlikku aktiivsust. Auhind antakse grupisõiduetappidel, välja arvatud viimasel etapil, ning laureaat kannab järgmisel etapil kuldse taustaga võistlusnumbreid. Touri lõpus valib žürii kogu võistluse aktiivseima ratturi (''Super-combatif'').<ref name="TDFregulations2026" /> Parima abilise auhinnaga (prantsuse keeles ''prix du meilleur équipier'') tunnustatakse oma meeskonna heaks enim ennastsalgavust ja pühendumust näidanud ratturit. 2026. aastal valis žürii parima abilise mõlema esimese võistlusnädala ja 20. etapi järel ning Touri lõpus määrati kogu võistluse parim abiline.<ref name="TDFregulations2026" /> Korraldajad annavad välja ka kahte traditsioonilist mägedega seotud mälestusauhinda. ''Souvenir Henri Desgrange'' on pühendatud Tour de France'i loojale ja esimesele direktorile [[Henri Desgrange]]'ile. Auhinda hakati välja andma 1947. aastal, kui Tour pärast Teist maailmasõda taas korraldati. ''Souvenir Henri Desgrange'' antakse üldjuhul esimesele [[Col du Galibier]] tippu jõudnud ratturile; kui Galibier marsruudil puudub, määratakse auhind tavaliselt võistluse kõrgeimas punktis.<ref name="DesgrangeGoddet">{{netiviide |url=https://www.cyclingnews.com/features/what-is-the-souvenir-henri-desgrange-and-souvenir-jacques-goddet-in-the-tour-de-france/ |pealkiri=The high point of the Tour de France? The story behind the Souvenir Henri Desgrange and Souvenir Jacques-Goddet |väljaanne=Cyclingnews |kuupäev=25. juuni 2025 |vaadatud=7. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> ''Souvenir Jacques Goddet'' loodi 2001. aastal Tour de France'i kauaaegse juhi [[Jacques Goddet]]' mälestuseks. Auhind antakse tavaliselt esimesele ratturile, kes ületab [[Col du Tourmalet]]'.<ref name="DesgrangeGoddet" /> Kui Tourmalet ei kuulu vastava aasta marsruuti, ei anta auhinda tingimata välja. Erandina määrati see 2002. aastal [[Col d'Aubisque]]'il ja 2007. aastal [[Port de Pailhères]]'il.<ref name="DesgrangeGoddet" /> == Eestlased velotuuril == Eestlastest on velotuuril osalenud [[Jaanus Kuum]], [[Lauri Aus]], [[Tanel Kangert]], [[Jaan Kirsipuu]], [[Janek Tombak]] ja [[Rein Taaramäe]]. Kõige rohkem kordi, 10, on velotuuril võistelnud Kirsipuu, kes aga pole kordagi tuuri lõpetanud. Kuid ta on võitnud neli etappi ja 1999. aastal sõitis ta kogu velotuuri esimese poole liidrina. Esimese eestlasena lõpetas velotuuri Jaanus Kuum. Parima kohaga on velotuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal sai 12. koha ja noorte arvestuses 2. koha. == Vaata ka == * [[Tour de France'i võitjate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * [http://www.letour.fr/ Tour de France'i koduleht] (prantsuse ja inglise keeles) [[Kategooria:Tour de France| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa sport]] 44fof8c3ubizjasytcgh8tq1q6wwl36 7249157 7249151 2026-10-07T17:22:37Z Sjur 66496 /* Võistluse ülesehitus ja arvestused */ 7249157 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} [[Pilt:Tour de France logo (black background).svg|thumb|Tour de France'i logo]] '''Tour de France''' (prantsuse keeles 'Prantsusmaa tuur') on peamiselt [[Prantsusmaa]]l peetav iga-aastane meeste maanteeratturite mitmepäevasõit. Koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga kuulub see jalgrattaspordi kolme [[suurtuur]]i hulka ning on neist vanim. Tour de France'i peetakse maanteerattaspordi tähtsaimaks ja mainekamaks võistluseks. Esimene Tour de France toimus [[1903]]. aastal. Võistlus loodi Prantsuse spordilehe ''[[L'Auto]]'' tiraaži suurendamiseks. Esimese Touri võitis [[Maurice Garin]]. Touri on sellest ajast korraldatud igal aastal, välja arvatud [[Esimene maailmasõda|esimese]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. Võistlus toimub peamiselt Prantsusmaal, kuid etappe ja starte on korraldatud ka paljudes teistes Euroopa riikides. Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja puhkepäevadest. Marsruut hõlmab tasaseid ja mägiseid grupisõiduetappe ning eraldistarte. Üldvõitjaks saab rattur, kelle kõigi etappide koguaeg on väikseim, ning üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]]. Lisaks peetakse eraldi punktiarvestust, mägede arvestust, noorratturite arvestust ja meeskondlikku arvestust. == Ajalugu == === Esimene Tour de France === Tour de France sai alguse Prantsuse spordilehtede konkurentsist. 20. sajandi algul konkureerisid omavahel ''[[Le Vélo]]'' ja selle rivaal ''[[L'Auto]]'', mille peatoimetaja oli endine jalgrattur [[Henri Desgrange]]. ''L'Auto'' otsis võimalusi oma tiraaži suurendamiseks ning 1902. aastal pakkus lehe jalgrattaspordiajakirjanik [[Géo Lefèvre]] Desgrange'ile välja idee korraldada mitmest etapist koosnev jalgrattavõistlus ümber Prantsusmaa. Desgrange suhtus kavatsusse esialgu skeptiliselt, kuid nõustus lõpuks selle korraldamisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letemps.ch/sport/lorigine-un-conflit-entre-deux-hommes-presse |pealkiri=A l'origine, un conflit entre deux hommes de presse |autor=Pierre Raymond |väljaanne=Le Temps |kuupäev=25. oktoober 2002 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref name="Tour1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/one-day-one-story-july-1st-1903/1283454 |pealkiri=One day, One story : July 1st 1903 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. juuni 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimene Tour de France algas 1. juulil 1903 Pariisi lähistel [[Montgeron]]is. Võistlus koosnes kuuest etapist ja selle kogupikkus oli 2428 km. Etapid kulgesid Pariisi lähistelt Lyoni, Marseille', Toulouse'i, Bordeaux' ja Nantes'i kaudu tagasi Pariisi ümbrusse.<ref name="Guardian1903">{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2003/jun/01/cycling.features |pealkiri=Summit or nothing |autor=John Carlin |väljaanne=The Guardian |kuupäev=1. juuni 2003 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Esimest, Montgeronist Lyoni kulgenud etappi alustas 60 ratturit ja etapi pikkus oli 467 km.<ref name="Tour1903" /> Kogu võistluse lõpetas 21 ratturit.<ref name="Finish1903">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Viimase etapi finiš ei asunud Pariisis, vaid [[Ville-d'Avray]]s. Pärast finišit sõitsid ratturid Pariisi [[Parc des Princes]]'i velodroomile, kus neid tervitas umbes 15 000 pealtvaatajat.<ref name="Finish1903" /> Esimese Tour de France'i võitis [[Maurice Garin]], kes võitis kuuest etapist kolm, sealhulgas esimese ja viimase.<ref name="Tour1903" /><ref name="Finish1903" /> Ta edestas üldarvestuses teiseks tulnud [[Lucien Pothier]]'d ligi kolme tunniga.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/annee-1903/page-classement-individuel/general |pealkiri=Classement général Tour de France 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Touri korraldati edu järel uuesti 1904. aastal ning sellest sai iga-aastane võistlus.<ref name="Finish1903" /> === Algusaastad === 1904. aasta Tour de France'i saatsid arvukad pettused ja vägivallajuhtumid. Mõned ratturid kasutasid osa teekonna läbimiseks autosid või ronge. Pealtvaatajad takistasid ja ründasid võistlejaid, et aidata kohalikke soosikuid; eriti tõsiseid kokkupõrkeid toimus Saint-Étienne'i lähistel ja Nîmes'is.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/sport/article/2013/07/12/en-1904-le-pire-tour-de-france-de-l-histoire_3446550_3242.html |pealkiri=En 1904, le pire Tour de France de l'histoire |autor=Adrien Pécout |väljaanne=Le Monde |kuupäev=12. juuli 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast mitu kuud kestnud uurimist diskvalifitseeris Prantsusmaa jalgrattaliit (Union Vélocipédique de France) üldarvestuse neli esimest ratturit, nende seas esialgse võitja [[Maurice Garin]]i. Võitjaks kuulutati algselt viienda koha saanud 19-aastane [[Henri Cornet]], kes on siiani Tour de France'i noorim üldvõitja. Skandaal pani [[Henri Desgrange]]'i kaaluma võistluse lõpetamist, kuid Tour jätkus 1905. aastal.<ref name="Tour1904">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-i-iv-ville-davray-you-never-forget-your-first/1316955 |pealkiri=Finish with a capital F (I/IV) – Ville-d'Avray — You never forget your first |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/jul/29/cycling.tourdefrance3 |pealkiri=Plus ça change ... they started cheating in 1904 |autor=François Thomazeau |väljaanne=The Observer |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast 1904. aasta skandaali muudeti 1905. aastaks võistlusformaati: üldarvestust hakati senise kogutud aja asemel määrama etapikohtade eest antavate punktide järgi. Punktisüsteemi kasutati Touril aastatel 1905–1912.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/60-years-of-green/1263584 |pealkiri=60 years of green |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2013 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnevatel aastatel muutus Tour de France pikemaks ja raskemaks ning korraldajad hakkasid marsruudile lisama järjest nõudlikumaid tõuse. 1905. aastal ületas võistlus esimest korda [[Ballon d'Alsace]]'i, mida peetakse Touri esimeseks suuremaks mäekuruks; esimesena jõudis selle tippu [[René Pottier]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-14/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 14: Mulhouse > Le Markstein Fellering |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline muutus toimus 1910. aastal, kui korraldaja [[Alphonse Steinès]]i ettepanekul viidi võistlejad esimest korda [[Püreneed]]esse. Marsruudile lisati muu hulgas [[Col du Tourmalet]], mille läbimist oli Henri Desgrange esialgu pidanud peaaegu võimatuks.<ref name="Pyrenees1910">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/the-tour-to-the-power-of-10/1283461 |pealkiri=The Tour to the power of 10 |väljaanne=Tour de France |kuupäev=1. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal ületas Tour esimest korda [[Col du Galibier]]' mäekuru [[Alpid]]es.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2017/etape-17/galibier-les-retrouvailles |pealkiri=Galibier, les retrouvailles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Püreneedest ja Alpidest said hiljem Tour de France'i marsruudi püsivad osad. 1914. aasta Tour de France algas 28. juunil, samal päeval kui [[Sarajevo]]s tapeti ertshertsog [[Franz Ferdinand]].<ref name="Sarajevo1914">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2014/gp-de-sarajevo-la-petite-reine-au-service-de-la-grande-histoire/1263653 | pealkiri = GP de Sarajevo : la petite reine au service de la grande histoire | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 22. juuni 2014 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> Võistluse võitis teist aastat järjest belglane [[Philippe Thys]], kes oli Touri võitnud ka 1913. aastal.<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 | pealkiri = Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 19. juuni 2024 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise }}</ref> Mõni nädal hiljem alanud [[Esimene maailmasõda]] katkestas Touri korraldamise ning aastatel 1915–1918 võistlust ei peetud. Sõjas hukkusid ka varasemad Tour de France'i võitjad [[Lucien Petit-Breton]], [[François Faber]] ja [[Octave Lapize]].<ref name="Sarajevo1914" /> === Tour sõdadevahelisel perioodil === Tour de France jätkus 1919. aastal. Võistlus startis 29. juunil ehk päev pärast [[Versailles' rahuleping]]u allkirjastamist.<ref name="Return1919">{{netiviide| url = https://www.letour.fr/en/news/2018/tour-de-france-2019-the-yellow-jersey-will-hit-the-heights/1275988| pealkiri = The Yellow Jersey Will Hit the Heights| väljaanne = Tour de France| kuupäev = 25. oktoober 2018| vaadatud = 4. oktoobril 2026| keel = inglise}}</ref> Sama aasta Touril võeti kasutusele üldarvestuse liidri [[kollane särk]]. Esimesena kandis seda [[Eugène Christophe]], kes sai särgi Grenoble'ist Genfi kulgenud etapi hommikul ning juhtis üldarvestust kuni eelviimase etapini.<ref name="Yellow1919">{{netiviide | url = https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 | pealkiri = The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 14. mai 2019 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = inglise}}</ref><ref name="Return1919" /> Esimese sõjajärgse Touri üldvõitjaks tuli belglane [[Firmin Lambot]].<ref>{{netiviide | url = https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour | pealkiri = Les double-vainqueurs du Tour | väljaanne = Tour de France | kuupäev = 26. juuli 2015 | vaadatud = 4. oktoobril 2026 | keel = prantsuse}}</ref> 1920. aastatel jäid Prantsuse ratturid Tour de France'il sageli Belgia, Luksemburgi ja Itaalia sportlaste varju.<ref name="Tour1930">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1930-the-tour-revolutionizes-3-10/1283535 |pealkiri=1930: The Tour revolutionizes (3/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1926. aasta Tour oli 5745 kilomeetriga võistluse ajaloo pikim ning selle võitis belglane [[Lucien Buysse]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-achievement-of-a-lifetime-jules-buysse-ii-x |pealkiri=The achievement of a lifetime: Jules Buysse (II/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. juuni 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Oluline korralduslik muutus toimus 1930. aastal, kui loobuti jalgrattatootjate moodustatud meeskondadest ja asendati need rahvusmeeskondadega. Muudatuse eesmärk oli vähendada tootjate mõju võistluse käigule. Reform suurendas korraldajate kulusid, sest Tour võttis enda kanda tippratturite jalgrattad ning võistlejate majutuse ja toitlustuse. Lisatulu saamiseks loodi ametlik [[reklaamikaravan]], mille reklaamsõidukid liikusid võistluse eel ning mille ettevõtted maksid korraldajatele osalemise eest. Esimesse, 1930. aasta reklaamikaravani kuulusid Menieri šokolaadi, La Vache Qui Riti juustu, Delfti kuivikute ja Noveltexi kellade reklaamsõidukid.<ref name="Tour1930"/> Rahvusmeeskonnad jäid Tourile kuni 1961. aastani, 1962. aastal naasid võistlusele profiklubide ehk sponsorite meeskonnad.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/a-day-in-yellow-tom-simpson-iv-x/1276095 |pealkiri=A day in yellow: Tom Simpson (IV/X) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Reklaamikaravanist kujunes seevastu Tour de France'i püsiv traditsioon.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/follow-the-publicity-caravan |pealkiri=The publicity caravan |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1930. aastate alguses domineerisid Tour de France'il Prantsuse ratturid: aastatel 1930–1934 võitsid kõik viis Touri prantslased. [[André Leducq]] võitis aastatel 1930 ja 1932, [[Antonin Magne]] 1931. ja 1934. aastal ning [[Georges Speicher]] 1933. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2024/arrivee-finale-arrivee-capitale-parc-des-princes-le-temple-du-velo-ii-iv/1316958 |pealkiri=Arrivée finale, arrivée capitale ! Parc des Princes, le temple du vélo (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Viimase sõjaeelse Tour de France'i võitis 1939. aastal belglane [[Sylvère Maes]], kes oli võitnud ka 1936. aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2015/etape-21/les-double-vainqueurs-du-tour |pealkiri=Les double-vainqueurs du Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2015 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist kavandati veel 1940. aasta Touri, kuid sõjaoludest tingitud korralduslike raskuste tõttu otsustati 1940. aasta aprillis võistlus ära jätta.<ref name="Tour1940">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1940-the-tour-that-wasnt-4-10/1283547 |pealkiri=1940: The Tour that wasn’t (4/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri looja Henri Desgrange suri sama aasta 16. augustil ning tema järglaseks sai [[Jacques Goddet]].<ref name="Tour1940" /> Goddet keeldus sõja ajal Tour de France'i korraldamisest, kuna [[Vichy valitsus]] oleks saanud võistluse prestiiži enda huvides ära kasutada.<ref name="Tour1940" /> === Tour sõjajärgsel ajal === Esimese sõjajärgse Touri 1947. aastal võitis [[Jean Robic]], kes alustas viimast etappi üldarvestuse kolmandalt kohalt. Ta ründas Caeni ja Pariisi vahelisel etapil pärast Rouenist väljumist ning saavutas üldarvestuse liidri [[Pierre Brambilla]] ees piisava edu, et tõusta esikohale. Robic võitis seega Tour de France'i ilma, et oleks enne viimase etapi lõppu kordagi kollast särki kandnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1948. aasta Touri võitis itaallane [[Gino Bartali]], kes oli võitnud võistluse ka 1938. aastal. Tema kahe üldvõidu vahele jäi kümme aastat, mis on endiselt pikim ajavahemik kahe Tour de France'i üldvõidu vahel.<ref name="GrandDepart2024">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1949. aasta Touril võistlesid esikoha eest Itaalia jalgrattaspordi legendid Bartali ja [[Fausto Coppi]]. Touri võitis Coppi, kes oli samal aastal võitnud ka [[Giro d'Italia]] ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.giroditalia.it/news/torino-e-giro-ditalia-un-legame-indissolubile/ |pealkiri=Torino e Giro d’Italia: un legame indissolubile |väljaanne=Giro d'Italia |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=itaalia}}</ref> Coppi võitis Tour de France'i uuesti 1952. aastal. Ta võitis muu hulgas ajaloo esimese Tour de France'i mäefiniši [[Alpe d'Huez]]il ning Sestrières'i mägietapi.<ref name="GrandDepart2024" /> 1950. ja 1960. aastatel muutus Tour de France järjest rahvusvahelisemaks. 1954. aastal algas võistlus esimest korda väljaspool Prantsusmaad, kui [[Grand Départ]] toimus [[Amsterdam]]is. Sellele järgnesid välisstardid 1958. aastal [[Brüssel]]is ja 1965. aastal [[Köln]]is.<ref name="GrandsDeparts">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs |pealkiri=Grands Départs |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal suurenes televisiooni tähtsus Tour de France'i jälgimisel. [[Parc des Princes]]'is toimunud Touri finišist tehti 1948. aastal otseülekanne televisioonis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-parc-des-princes-the-home-of-cycling-ii-iv/1316959 |pealkiri=Finish with a capital F – Parc des Princes — The home of cycling (II/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgnenud aastatel muutus telekajastus järjest ulatuslikumaks ning 1955. aastal näidati Prantsuse televisioonis juba iga päev sama päeva etappi.<ref>{{netiviide |url=https://www.lemonde.fr/archives/article/1955/07/29/le-tour-de-france-sur-nos-ecrans_1961848_1819218.html |pealkiri=Le Tour de France sur nos écrans |väljaanne=Le Monde |kuupäev=29. juuli 1955 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Selle perioodi edukaimate ratturite hulka kuulus [[Louison Bobet]], kes võitis Touri aastatel 1953, 1954 ja 1955 ning sai esimeseks ratturiks, kes võitis võistluse kolmel järjestikusel aastal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/car-101-a-team-on-the-go-v-vi/1300194 |pealkiri=Car 101: a team on the go (V/VI) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Veelgi edukam oli [[Jacques Anquetil]], kes võitis oma esimese Tour de France'i 1957. aastal ning seejärel neli korda järjest aastatel 1961–1964. Temast sai esimene rattur, kes võitis Touri viis korda.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/mj-tour-de-france-anglais/1276081 |pealkiri=The Yellow Jersey centenary: twenty unique specimens |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1960. aastatel tekkis üldarvestuses Anquetili ja [[Raymond Poulidor]]i vastasseis, mis jõudis haripunkti 1964. aasta Touril.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/one-day-one-story-1964-a-duel-at-the-summit-on-the-puy-de-dome/1283525 |pealkiri=1964: a duel at the summit on the Puy-de-Dôme |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Poulidor jõudis oma karjääri jooksul Tour de France'i üldarvestuses kaheksal korral esikolmikusse, kuid ei võitnud võistlust ega kandnud kordagi kollast särki.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/le-tour-bids-farewell-to-poulidor/1283420 |pealkiri=Le Tour bids farewell to Poulidor… |väljaanne=Tour de France |kuupäev=13. november 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 1969–1996 === 1960. aastate lõpus algas Tour de France'il belglase [[Eddy Merckx]]i ajastu. Oma esimesel Touril 1969. aastal võitis Merckx kuus etappi ja üldarvestuse ning edestas teiseks tulnud [[Roger Pingeon]]i ligi 18 minutiga.<ref name="Merckx1974">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-la-cipale-a-feast-fit-for-a-cannibal-iii-iv/1316967 |pealkiri=Finish with a capital F – La Cipale — A feast fit for a Cannibal (III/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx võitis Touri ka 1970., 1971. ja 1972. aastal. 1971. aastal oli tema peamine konkurent hispaanlane [[Luis Ocaña]]. Orcières-Merlette'i mägietapil võitis Ocaña etapi ligi üheksaminutilise eduga Merckxi ees ning sai üldarvestuses suure edumaa. Hiljem kukkus ta Püreneedes Col de Menté laskumisel ja pidi võistluse pooleli jätma.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-18/town/orcieres-merlette |pealkiri=Heritage – Orcières-Merlette |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Merckx jättis 1973. aasta Touri vahele ning tema puudumisel võitis üldarvestuse Ocaña.<ref name="Merckx1974" /> 1974. aastal naasis Merckx võistlusele, võitis kaheksa etappi ja saavutas oma viienda Tour de France'i üldvõidu. Sellega kordas ta [[Jacques Anquetil]]i üldvõitude rekordit.<ref name="Merckx1974" /> Merckxi võiduseeria Tour de France'il lõppes 1975. aastal, kui prantslane [[Bernard Thévenet]] võttis temalt Alpides Pra-Loupi etapil kollase särgi ning võitis lõpuks ka Touri üldarvestuse. See oli esimene kord, kui Merckx osales Tour de France'il ega tulnud selle üldvõitjaks.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iv-iv-thevenet-devours-the-cannibal/1324936 |pealkiri=1975: a landmark year (IV/IV) – Thévenet devours the Cannibal |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1975. aasta Tour de France tõi kaasa mitu hiljem püsima jäänud uuendust. Mägede arvestuse liider hakkas kandma punaste täppidega valget särki. Esimesena võitis täpilises särgis mägede arvestuse belglane [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal aastal hakati valget särki andma parimale noorratturile; varem oli valge särk tähistanud kombineeritud arvestuse liidrit. Esimeseks noorratturite arvestuse võitjaks sai itaallane [[Francesco Moser]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Touri viimase etapi finiš viidi esimest korda [[Champs-Élysées]]'le. Esimese Champs-Élysées'l lõppenud etapi võitis belglane [[Walter Godefroot]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2016/champs-elysees-the-happy-end-6-6/1263916 |pealkiri=Champs-Elysées: The happy end (6/6) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2016 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Champs-Élysées' finišist sai Tour de France'i üks tuntumaid traditsioone.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/1975-a-landmark-year-iii-iv-avenue-of-champions/1324932 |pealkiri=1975: a landmark year (III/IV) – Avenue of Champs |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuni 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1978. aastal võitis Touri debütant [[Bernard Hinault]], kes kaitses järgmisel aastal tiitlit, edestades mõlemal korral üldarvestuses hollandlast [[Joop Zoetemelk]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/stage-21/jordi-meeus-takes-the-final-stage/1316722 |pealkiri=Jordi Meeus takes the final stage |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1980. aastal juhtis Hinault taas võistlust, kuid pidi enne esimesi suuri Püreneede etappe põlvevigastuse tõttu katkestama; Touri võitis Zoetemelk.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/1980-hinault-brought-to-his-knees-8-10/1283574 |pealkiri=1980: Hinault brought to his knees (8/10) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=20. august 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault tuli üldvõitjaks uuesti 1981. ja 1982. aastal. 1983. ja 1984. aasta Touri võitis tema endine meeskonnakaaslane [[Laurent Fignon]], kes edestas 1984. aastal teiseks jäänud Hinault'd.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2014/panorama-traditional-nations-are-back-on-track/1263706 |pealkiri=Panorama: Traditional nations are back on track |väljaanne=Tour de France |kuupäev=31. juuli 2014 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1985. aastal võitis Hinault Tour de France'i viiendat korda ning tõusis [[Jacques Anquetil]]i ja [[Eddy Merckx]]i kõrvale viiekordsete võitjate hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> See on jäänud seni viimaseks Prantsusmaa ratturi üldvõiduks Tour de France'il.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/info-with-three-days-to-go/1324951 |pealkiri=Info with three days to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=2. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Hinault' meeskonnakaaslane [[Greg LeMond]] lõpetas 1985. aasta Touri teisena ning Hinault lubas teda järgmisel aastal üldvõiduni aidata. 1986. aasta Touril kujunes nende omavaheline võitlus siiski pingeliseks, kuid LeMond võitis lõpuks üldarvestuse ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide ratturiks, kes Tour de France'i võitis. Hinault lõpetas teisena ning loobus hooaja lõpus tippspordist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/the-tours-sixth-sense-iii-iv-1/1333110 |pealkiri=The Tour’s sixth sense (IV/IV) – 1986: LeMond-Hinault: a changing world |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuni 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1989. aasta Tour de France oli võistluse ajaloo tasavägiseim. Enne viimast, Versailles'st Champs-Élysées'le kulgenud eraldistarti juhtis [[Laurent Fignon]] üldarvestust [[Greg LeMond]]i ees 50 sekundiga. LeMond võitis etapi ja edestas Fignoni kokkuvõttes vaid kaheksa sekundiga, mis on Tour de France'i ajaloo väikseim võidumarginaal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/finish-with-a-capital-f-champs-elysees-welcome-to-sprinter-heaven-iv-iv/1316968 |pealkiri=Finish with a capital F – Champs-Élysées — Welcome to sprinter heaven (IV/IV) |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> LeMond võitis Touri uuesti 1990. aastal ning sai sellega oma kolmanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/fiche/greg-lemond/118717 |pealkiri=Greg LeMond |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Aastatel 1991–1995 võitis hispaanlane [[Miguel Indurain]] Tour de France'i viis korda järjest ning sai esimeseks ratturiks, kes saavutas viis järjestikust üldvõitu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/data/data-du-jour-etape-21 |pealkiri=Data du jour – Étape 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Induraini edu põhines eelkõige tugevatel eraldistardisõitudel. 1991. aasta Touril sai otsustavaks Püreneede etapp, kus tiitlikaitsja LeMond jäi [[Col du Tourmalet]]'l maha ning Indurain ründas järgnenud laskumisel koos [[Claudio Chiappucci]]ga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/MOV/movistar-team |pealkiri=Profile of Movistar Team |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Induraini viie järjestikuse võidu seeria lõppes 1996. aastal, kui Touri võitis taanlane [[Bjarne Riis]].<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/tour-de-france/page-palmares-individuel |pealkiri=Tour de France : le palmarès par année depuis 1903 |väljaanne=L'Équipe |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> === 1997–2011 === Sakslane [[Jan Ullrich]], kes oli 1996. aastal lõpetanud [[Bjarne Riis]]i järel teisena, võitis 1997. aasta Touri, saades esimeseks Saksamaa ratturiks, kes võistluse üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.washingtonpost.com/archive/sports/1997/07/28/ullrich-is-first-german-to-win-tour-de-france/db484212-0551-4cd1-9789-d70c5a174a08/ |pealkiri=Ullrich Is First German to Win Tour de France |väljaanne=The Washington Post |kuupäev=28. juuli 1997 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ullrich võitis samal aastal ka noorratturite arvestuse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 1998. aastal jäi ta üldarvestuses teiseks itaallase [[Marco Pantani]] järel. Pantani rajas oma võidu eelkõige mägietappidel ning võitis samal hooajal ka [[Giro d'Italia]], saavutades Giro ja Touri kaksikvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/la-course/grands-departs/grand-depart-2024 |pealkiri=Grand Départ Florence Émilie-Romagne 2024 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/de/aktuelles/2024/einen-tag-vor-dem-start/1316983 |pealkiri=Einen Tag vor dem Start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=saksa}}</ref> 1998. aasta Touri varjutas ulatuslik dopingujuhtum, mis sai tuntuks [[Festina skandaal]]ina. Mõni päev enne võistluse algust pidasid Prantsuse tolliametnikud Belgia piiril kinni Festina meeskonna hooldaja [[Willy Voet]]' auto, millest leiti suures koguses keelatud aineid. Järgnenud politseiuurimine avalikkustas meeskonnas korraldatud süstemaatilise dopingu kasutamise ning Festina eemaldati võistluselt.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Uurimised laienesid ka teistele meeskondadele ning ratturid korraldasid politsei tegevuse ja meediakajastuse vastu proteste. Üks etapp tühistati protesti tõttu ning mitu meeskonda lahkus võistluselt enne selle lõppu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-17/on-the-road |pealkiri=Heritage – Stage 17: Chambéry > Voiron |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Festina juhtumist sai üks Tour de France'i ajaloo suurimaid skandaale ning see tõi professionaalse jalgrattaspordi dopinguprobleemile ulatusliku rahvusvahelise tähelepanu.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2018/jul/03/tour-de-france-festina-affair |pealkiri=Twenty years on the Festina affair casts shadow over the Tour de France |autor=Jeremy Whittle |väljaanne=The Guardian |kuupäev=3. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 1999–2005 kuulutati kõigi seitsme Tour de France'i võitjaks ameeriklane [[Lance Armstrong]]. Ta naasis tippsporti pärast 1996. aastal diagnoositud munandivähi ravi ning võitis tollaste tulemuste järgi 1999. aasta Touri oma esimesel osalemisel pärast haigust. Armstrong kuulutati võitjaks ka aastatel 2000–2005 ning tema seitset järjestikust üldvõitu peeti toona Tour de France'i rekordiks.<ref>{{netiviide |url=https://www.history.com/this-day-in-history/july-24/lance-armstrong-wins-seventh-tour-de-france |pealkiri=Lance Armstrong wins seventh Tour de France |väljaanne=History |kuupäev=16. november 2009 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Armstrongi tulemusi saatsid juba tema karjääri ajal dopingukahtlused, kuid otsustav muutus toimus 2012. aastal pärast [[Ameerika Ühendriikide Antidopinguagentuur]]i (USADA) uurimist. USADA leidis, et Armstrong oli osalenud aastaid kestnud süstemaatilises dopinguprogrammis, ning diskvalifitseeris kõik tema võistlustulemused alates 1. augustist 1998 ja määras talle eluaegse võistluskeelu.<ref name="USADAArmstrong">{{netiviide |url=https://icompeteclean.usada.org/sanction/lance-armstrong-receives-lifetime-ban-and-disqualification-of-competitive-results-for-doping-violations-stemming-from-his-involvement-in-the-united-states-postal-service-pro-cycling-team-doping-conspi/ |pealkiri=Lance Armstrong Receives Lifetime Ban And Disqualification Of Competitive Results For Doping Violations Stemming From His Involvement In The United States Postal Service Pro-Cycling Team Doping Conspiracy |väljaanne=U.S. Anti-Doping Agency |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit]] (UCI) kinnitas otsuse 2012. aasta oktoobris ning Armstrong jäeti ilma kõigist seitsmest Tour de France'i tiitlist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2013/tour-de-france-1999-2005-armstrong-stripped-of-titles/1263507 |pealkiri=Tour de France 1999–2005: Armstrong stripped of titles |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> UCI otsustas, et aastate 1999–2005 võite teistele ratturitele ei määrata, mistõttu jäid need Tourid üldvõitjata.<ref>{{netiviide |url=https://www.lequipe.fr/Cyclisme-sur-route/Actualites/Sept-epreuves-sans-vainqueur/322403 |pealkiri=Sept éditions sans vainqueur |väljaanne=L'Équipe |kuupäev=26. oktoober 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Armstrongi ajastule järgnenud aastaid saatsid jätkuvalt dopinguskandaalid. Vahetult enne 2006. aasta Tour de France'i algust kõrvaldati võistluselt mitu soosikut, nende seas 1997. aasta võitja [[Jan Ullrich]] ja sama aasta [[Giro d'Italia]] võitja [[Ivan Basso]], kuna nende nimed olid seotud Hispaanias toimunud veredopingut käsitlenud [[Operación Puerto]] uurimisega.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2006/jun/30/tourdefrance2006.tourdefrance1 |pealkiri=Basso and Ullrich ruled out of Tour |väljaanne=The Guardian |kuupäev=30. juuni 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Spordiarbitraažikohus]] (CAS) leidis 2012. aastal, et Ullrich oli rikkunud dopinguvastaseid reegleid, ning tühistas kõik tema tulemused alates 1. maist 2005 kuni karjääri lõpuni.<ref name="UllrichCAS">{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release202012.02.09.pdf |pealkiri=Jan Ullrich found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=9. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2006. aasta Touril kuulutati esialgu võitjaks ameeriklane [[Floyd Landis]], kuid pärast 17. etappi võetud dopinguproov näitas ebanormaalselt kõrget testosteroonitaset.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2006/floyd-landis-tested-positive/1044577 |pealkiri=Floyd Landis tested positive |väljaanne=Tour de France |kuupäev=5. september 2006 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Landise tulemus tühistati ning 2006. aasta Touri võitjaks sai algselt teise koha saanud [[Óscar Pereiro]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/2006-oscar-pereiro-the-right-move |pealkiri=2006: Oscar Pereiro, the right move |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal ajal tulid päevavalgele ka varasemate aastate dopingujuhud. 1996. aasta Touri võitja [[Bjarne Riis]] tunnistas 2007. aastal, et oli aastatel 1993–1998 kasutanud keelatud aineid, sealhulgas [[erütropoetiin]]i (EPO), ning et ta oli dopingut kasutanud ka oma Tour de France'i võidu ajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.theguardian.com/sport/2007/may/26/cycling.tourdefrance |pealkiri=Riis urged to return yellow jersey |autor=Richard Moore |väljaanne=The Guardian |kuupäev=26. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Samal perioodil tunnistasid EPO kasutamist ka mitmed tema endised [[Team Telekom|Telekomi]] meeskonnakaaslased, teiste seas [[Erik Zabel]] ja [[Rolf Aldag]].<ref>{{netiviide |url=https://www.rte.ie/sport/cycling/2007/0524/218212-zabele/ |pealkiri=Zabel admits EPO use |väljaanne=RTÉ |kuupäev=24. mai 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Ka 2007. aasta Touri tabas mitu dopinguskandaali. [[XDS Astana Team|Astana]] meeskond loobus võistlusest korraldajate nõudel pärast seda, kui [[Aleksandr Vinokurov]] andis vereülekandele viidanud positiivse dopinguproovi.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/rasmussen-again/1044679 |pealkiri=Rasmussen... Again |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> [[Cofidis]] loobus võistlusest pärast [[Cristian Moreni]] positiivset testosterooniproovi. Üldarvestust juhtinud [[Michael Rasmussen]] eemaldati Tourilt tema enda [[Rabobank]]i meeskonna poolt, sest ta oli esitanud meeskonnale valeandmeid oma asukoha kohta. Lisaks oli tal olnud probleeme võistlusväliste dopingukontrollide jaoks nõutava asukohateabe õigeaegse esitamisega.<ref name="Tour2007">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/bennati-wins-while-contador-turns-white-into-yellow/1044686 |pealkiri=Bennati Wins While Contador Turns White Into Yellow |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pärast Rasmusseni eemaldamist tõusis liidriks [[Alberto Contador]], kes võitis 2007. aasta Touri.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2007/contador-another-victory-for-discovery/1044704 |pealkiri=Contador: Another Victory For Discovery |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2007 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmistel aastatel võitis Touri 2008. aastal [[Carlos Sastre]]<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2008/sastre-une-attaque-suffit/1044827 |pealkiri=Sastre: une attaque suffit |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> ja 2009. aastal taas Contador.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/heritage/stage-21/montereau-fault-yonne/paris-champs-elysees |pealkiri=Heritage – Stage 21 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Contador lõpetas esimesena ka 2010. aasta Touri, kuid tema võistluse ajal antud proovist leiti keelatud ainet [[klenbuterool]]i. CAS määras talle 2012. aastal kaheaastase võistluskeelu ja tühistas tema 2010. aasta Touri tulemuse, mistõttu sai selle aasta ametlikuks võitjaks algselt teiseks jäänud [[Andy Schleck]].<ref>{{netiviide |url=https://www.tas-cas.org/fileadmin/user_upload/Media20Release20_English_2012.02.06.pdf |pealkiri=Alberto Contador found guilty of an anti-doping rule violation by the Court of Arbitration for Sport |väljaanne=Court of Arbitration for Sport |kuupäev=6. veebruar 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2011. aasta Touri võitis [[Cadel Evans]], kellest sai esimene Austraalia rattur, kes Tour de France'i üldarvestuse võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2011/cadel-australia-s-first-tour-champion/1045125 |pealkiri=Cadel: Australia's First Tour Champion! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2011 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === 2012– === 2010. aastatel oli edukaim meeskond Briti [[Team Sky]], hilisema nimega Team Ineos. 2012. aastal võitis [[Bradley Wiggins]] Touri ja sai esimeseks Suurbritannia ratturiks, kes võistluse üldarvestuses esikoha saavutas.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2012/great-brit-wiggins-creates-history/1045209 |pealkiri=Great Brit: Wiggins creates history |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. juuli 2012 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Järgmisel aastal võitis tema meeskonnakaaslane [[Chris Froome]], kes kordas edu aastatel 2015, 2016 ja 2017 ning tõusis nelja üldvõiduga Touri ajaloo edukaimate ratturite hulka.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2017/last-sprint-for-groenewegen-froome-wins-his-fourth-tour/1264157 |pealkiri=Last sprint for Groenewegen, Froome wins his fourth Tour |väljaanne=Tour de France |kuupäev=23. juuli 2017 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Sky võiduseeria katkestas 2014. aastal itaallane [[Vincenzo Nibali]]. 2018. aastal tuli üldvõitjaks [[Geraint Thomas]] ning 2019. aastal tema meeskonnakaaslane [[Egan Bernal]], kellest sai 22-aastaselt esimene Colombia rattur, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/stage-15/kristoff-and-thomas-share-the-honours-in-paris/1275948 |pealkiri=Kristoff and Thomas share the honours in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2019/bernal-phenomenal/1283313 |pealkiri=Bernal, phenomenal! |väljaanne=Tour de France |kuupäev=29. juuli 2019 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Aastatel 2012–2019 võitsid Sky või Ineos seega kaheksast Tourist seitse.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/team/NCI/netcompany-ineos |pealkiri=Profile of NETCOMPANY INEOS CYCLING TEAM |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Team Sky edu saatsid ka vaidlused meeskonna meditsiinipraktika üle. 2016. aastal avalikustatud dokumendid näitasid, et Wiggins oli saanud enne 2011. ja 2012. aasta Touri ning 2013. aasta Giro d'Italiat ravi eesmärgil eriloa kasutada kortikosteroidi triamtsinolooni. Suurbritannia parlamendi kultuuri-, meedia- ja spordikomisjon leidis 2018. aasta raportis, et ravimi kasutamine vastas toonastele WADA reeglitele, kuid komisjoni hinnangul kasutati seda enne 2012. aasta Touri ka sooritusvõime parandamiseks; Wiggins ja Team Sky eitasid dopingureeglite rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://publications.parliament.uk/pa/cm201719/cmselect/cmcumeds/366/36606.htm |pealkiri=Combatting doping in sport – British Cycling and Team Sky |väljaanne=House of Commons Digital, Culture, Media and Sport Committee |kuupäev=2. märts 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Froome'i suhtes algatati 2017. aastal menetlus pärast seda, kui tema [[Vuelta a España]] ajal võetud proovist leiti normist kõrgem salbutamooli sisaldus. UCI lõpetas menetluse 2018. aasta juulis WADA hinnangu alusel, leides, et juhtum ei kujutanud endast dopingureegli rikkumist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/q-a-response-to-public-comments-on-the-proceedings-involving-mr.-froome/1dGLzbh19LMOjwTUl6JGV3 |pealkiri=Q&A response to public comments on the proceedings involving Mr. Froome |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2020. aasta Tour de France lükati [[Koroonapandeemia]] tõttu tavapärasest ajast edasi ning peeti 29. augustist 20. septembrini.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tour-de-france-2020-29th-august-29th-to-20th-september/1283443 |pealkiri=Tour de France 2020: 29th August to 20th September |väljaanne=Tour de France |kuupäev=15. aprill 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldvõidu eest heitlesid kaks sloveeni, [[Primož Roglič]] ja 21-aastane [[Tadej Pogačar]]. Roglič juhtis üldarvestust enne eelviimast etappi 57 sekundiga, kuid Pogačar võitis [[La Planche des Belles Filles]]'l lõppenud eraldistardi ning tõusis üldliidriks. Ta võitis Touri 59-sekundilise eduga Rogliči ees ning sai esimeseks Sloveenia ratturiks, kes Tour de France'i võitis.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/stage-20/news-detail/1291376 |pealkiri=Tadej Pogacar wins ITT and takes the yellow jersey |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2020/tadej-pogacar-the-second-wave/1291645 |pealkiri=Tadej Pogacar, the second wave |väljaanne=Tour de France |kuupäev=22. september 2020 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis samal Touril ka mägede ja noorratturite arvestuse. 2021. aastal kaitses ta üldvõitu, edestades teiseks jäänud taanlast [[Jonas Vingegaard]]i.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2021/van-aert-and-pogacar-triumph-in-paris/1299931 |pealkiri=Van Aert and Pogacar triumph in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=18. juuli 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Vingegaard võitis Touri 2022. ja 2023. aastal. 2023. aastal edestas ta Pogačari üldarvestuses 7 minuti ja 29 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2022/stage-21/jasper-philipsen-and-jonas-vingegaard-crowned-in-paris/1308831 |pealkiri=Jasper Philipsen and Jonas Vingegaard crowned in Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=24. juuli 2022 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/once-you-give-the-dane-yellow-you-never-get-rid-of-the-dane/1316746 |pealkiri=Once you give the Dane yellow, you never get rid of the Dane |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. juuli 2023 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri uuesti 2024. aastal, saavutades kuus etapivõitu ja edestades Vingegaardi kokkuvõttes 6 minuti ja 17 sekundiga.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/stage-21/sublime-pogacar-seals-third-tour-victory-in-nice/1324643 |pealkiri=Sublime Pogacar seals third Tour victory in Nice |väljaanne=Tour de France |kuupäev=21. juuli 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Temast sai esimene rattur pärast [[Marco Pantani]]t 1998. aastal, kes võitis Giro ja Touri samal hooajal.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2024/tour-de-france-2024-preview-info-with-one-day-to-go/1316981 |pealkiri=Tour de France 2024 – Preview info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=28. juuni 2024 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Tour de France'i ka 2025. aastal, saavutades oma neljanda üldvõidu.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2025/van-aert-and-pogacar-set-paris-alight/1332859 |pealkiri=Van Aert and Pogacar set Paris alight |väljaanne=Tour de France |kuupäev=27. juuli 2025 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touril katkestas Vingegaard 15. etapil toimunud kukkumise järel, olles kõigil viiel varasemal osalemisel lõpetanud üldarvestuses esimese või teisena.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/stage-15/history-for-evenepoel-tragedy-for-vingegaard/1349694 |pealkiri=History for Evenepoel, tragedy for Vingegaard |väljaanne=Tour de France |kuupäev=19. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Pogačar võitis Touri viiendat korda, millega tõusis üldvõitude arvult [[Jacques Anquetil]]i, [[Eddy Merckx]]i, [[Bernard Hinault]]' ja [[Miguel Indurain]]i kõrvale.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/van-der-poel-and-pogacar-illuminate-paris/1356643 |pealkiri=Van der Poel and Pogacar illuminate Paris |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Korraldus == === Korraldaja ja juhtimine === Tour de France'i korraldab Prantsuse ettevõte [[Amaury Sport Organisation]] (ASO), mis kuulub meedia- ja spordikontserni [[Groupe Amaury]]. ASO korraldab lisaks Tour de France'ile mitmeid teisi spordivõistlusi, sealhulgas [[Dakari ralli]]t. Ettevõte vastutab oma võistluste korralduse, meediatootmise ja kommertstegevuse eest.<ref name="ASO">{{netiviide |url=https://www.aso.fr/en/ |pealkiri=Amaury Sport Organisation – Presentation |väljaanne=Amaury Sport Organisation |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France kuulub [[Rahvusvaheline Jalgratturite Liit|Rahvusvahelise Jalgratturite Liidu]] (UCI) kõrgeima taseme meeste maanteerattavõistluste sarja [[UCI WorldTour]] ning on koos [[Giro d'Italia]] ja [[Vuelta a España]]ga üks sarja kolmest suurtuurist.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Tour de France'i direktor on alates 2007. aastast endine spordiajakirjanik [[Christian Prudhomme]], kes järgnes selles ametis [[Jean-Marie Leblanc]]ile.<ref>{{netiviide |url=https://www.indre.fr/fr/paroles-dacteurs/christian-prudhomme |pealkiri=Christian Prudhomme |väljaanne=Conseil départemental de l'Indre |kuupäev=28. juuni 2021 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Direktor osaleb muu hulgas marsruudi loomises ja esindab Touri suhetes võõrustavate linnade, partnerite ja teiste organisatsioonidega.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-race/grands-departs/grand-depart-2026 |pealkiri=Grand Départ Barcelona 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskonnad ja võistlejad === Tour de France'il osalevad [[UCI WorldTeam]]i ja [[UCI ProTeam]]i taseme profimeeskonnad. Kõigil 18 UCI WorldTeamil on kohustus osaleda kolmel suurtuuril, sealhulgas Tour de France'il. Lisaks peab suurtuuri korraldaja kutsuma eelmise hooaja UCI edetabeli kolm parimat ProTeami ning võib anda vabapääsme veel kahele ProTeamile.<ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-approves-the-2026-calendars-for-the-uci-womens-worldtour-and-uci/4Eom6DCpjNwy5BeppuLXg3 |pealkiri=The UCI approves the 2026 calendars for the UCI Women’s WorldTour and UCI WorldTour, and takes measures to support the development of cycling |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.uci.org/pressrelease/the-uci-bans-repeated-inhalation-of-carbon-monoxide-and-introduces-measures/vvSYoDzCDZBPjA1dXNoWq |pealkiri=The UCI bans repeated inhalation of carbon monoxide, and introduces measures to ensure participation of best teams in top-tier road events |väljaanne=Union Cycliste Internationale |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Touri stardis oli 184 ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Osales 23 meeskonda: kõik 18 WorldTeami ning viis ProTeami. Neist [[Tudor Pro Cycling Team]], [[Q36.5 Pro Cycling Team]] ja [[Cofidis]] kvalifitseerusid tulemuste põhjal, [[Team TotalEnergies]] ja [[Caja Rural–Seguros RGA]] said korraldajalt vabapääsme.<ref name="Teams2026">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/tour-de-france-2026-the-teams-at-the-start/1333029 |pealkiri=Tour de France 2026: the teams at the start |väljaanne=Tour de France |kuupäev=30. jaanuar 2026 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Iga meeskond alustab võistlust kaheksa ratturiga. Kaheksa ratturi süsteem võeti Touril kasutusele 2018. aastal, varem oli meeskonnas üheksa ratturit.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/the-2018-tour-de-france-peloton-at-a-glance/1268680 |pealkiri=The 2018 Tour de France peloton at a glance |väljaanne=Tour de France |kuupäev=6. juuli 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> == Võistluse ülesehitus ja arvestused == === Etapid === Tänapäevane Tour de France kestab ligikaudu kolm nädalat ning koosneb tavaliselt 21 etapist ja kahest või kolmest puhkepäevast. Etappide arv, pikkus ja iseloom on eri aastatel muutunud. Võistluse marsruut sisaldab tasaseid, künklikke ja mägiseid grupisõiduetappe ning [[eraldistart|individuaalseid eraldistarte]]. Mõnel aastal kuulub kavva ka [[meeskondlik eraldistart]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/overall-route |pealkiri=Official route of Tour de France 2026 |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Igal etapil selgitatakse välja etapivõitja ning ratturite sõiduajad lähevad üldjuhul individuaalsesse üldarvestusse. === Üldarvestus ja kollane särk === Tour de France'i tähtsaim arvestus on individuaalne üldarvestus, mis põhineb sõiduajal. Ratturi üldaja saamiseks liidetakse tema kõigil etappidel saavutatud ajad ning liidetakse juurde võimalikud ajakaristused ja lahutatakse ajaboonused. Väikseima koguajaga rattur juhib üldarvestust ning on Touri lõppedes üldvõitja.<ref name="TDFregulations">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf25-reglement-fr-en.pdf |pealkiri=Tour de France 2025 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Üldarvestuse liider kannab [[kollane särk|kollast särki]] (prantsuse keeles ''maillot jaune'').<ref name="YellowJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-yellow-jersey |pealkiri=The Yellow Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Kollane särk võeti kasutusele 1919. aasta Touril. Särgi kollane värv tuleneb Touri tollase korraldaja ajalehe ''[[L'Auto]]'' kollasest paberist.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/fr/actus/2019/la-vie-en-jaune-1/1275991 |pealkiri=La vie en Jaune |väljaanne=Tour de France |kuupäev=25. oktoober 2018 |vaadatud=4. oktoobril 2026 |keel=prantsuse}}</ref> Etapi järel üldarvestust juhtiv rattur kannab kollast särki järgmisel etapil, pärast viimast etappi saab selle lõplik üldvõitja.<ref name="YellowJersey" /> Kui kahe või enama ratturi koguajad on võrdsed, kasutatakse paremusjärjestuse määramiseks individuaalsetel eraldistardietappidel mõõdetud sajandiksekundeid. Kui ratturid on ka seejärel võrdsed või eraldistarti pole toimunud, võrreldakse nende etapikohtade summat ning viimase võimalusena kohta viimasel etapil.<ref name="TDFregulations" /> === Punktiarvestus === Punktiarvestuses saavad ratturid punkte etappide finišites ja grupisõiduetappidel paiknevates vahefinišites. Punktide arv sõltub etapi liigist ja saavutatud kohast: tasaste etappide finišites jagatakse rohkem punkte kui mägietappidel, mistõttu soosib arvestus eelkõige sprintereid.<ref name="GreenJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-green-jersey |pealkiri=The Green Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati punkte järgmise süsteemi järgi:<ref name="Points2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Etapi või finiši liik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. ! 9. ! 10. ! 11. ! 12. ! 13. ! 14. ! 15. |- | [[Pilt:Plainstage.svg|20px]] | Tasase etapi finiš | 70 || 50 || 40 || 35 || 30 || 26 || 24 || 22 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 |- | | Künkliku etapi finiš | 50 || 30 || 20 || 18 || 16 || 14 || 12 || 10 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | Keskmise raskusega mägietapi finiš | 30 || 25 || 22 || 19 || 17 || 15 || 13 || 11 || 9 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | Kõrgmäestikuetapi finiš | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | [[Pilt:Time Trial.svg|22px]] | Individuaalne eraldistart | 20 || 17 || 15 || 13 || 11 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |- | | Vahefiniš | 25 || 20 || 16 || 14 || 12 || 10 || 9 || 8 || 7 || 6 || 5 || 4 || 3 || 2 || 1 |} Punktiarvestuse liider kannab rohelist särki (prantsuse keeles ''maillot vert''). Punktiarvestus ja roheline särk võeti kasutusele 1953. aastal Tour de France'i 50. aastapäeva puhul. Särgi värv tuli selle esimeselt sponsorilt, rõivakaupluste ketilt La Belle Jardinière.<ref name="GreenJersey" /> Touri lõppedes võidab punktiarvestuse kõige rohkem punkte kogunud rattur. Enim võite on [[Peter Sagan]]il, kes võitis rohelise särgi seitsmel korral.<ref name="GreenJersey" /> === Mägede arvestus === Mägede arvestuses saavad ratturid punkte marsruudil paiknevate arvestuslike tõusude tipus. Tõusud jagatakse raskusastme järgi viide kategooriasse: kõrgeim on kategooriaväline ehk ''hors catégorie'' (HC), millele järgnevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda kategooria tõusud. Kategooria määramisel arvestatakse muu hulgas tõusu pikkust, keskmist tõusuprotsenti ja asukohta etapil. Mida raskem on tõus, seda rohkem punkte selle tipus jagatakse. Kui kõrgeima kategooria tõusu lõpp asub merepinnast kõrgemal kui 2000 meetrit, jagatavad punktid kahekordistatakse. <ref name="Mountains2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> 2026. aasta Tour de France'il jagati mägede arvestuse punkte järgmise süsteemi järgi.<ref name="Mountains2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" ! colspan="2" | Tõusu kategooria ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. ! 7. ! 8. |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | Kategooriaväline (HC) | 20 || 15 || 12 || 10 || 8 || 6 || 4 || 2 |- | [[Pilt:Mountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 1. kategooria | 10 || 8 || 6 || 4 || 2 || 1 || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 2. kategooria | 5 || 3 || 2 || 1 || || || || |- | [[Pilt:Mediummountainstage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 3. kategooria | 2 || 1 || || || || || || |- | [[Pilt:Hillystage.svg|20px]] | style="text-align:left" | 4. kategooria | 1 || || || || || || || |} Mägede arvestuse liider kannab valget punaste täppidega särki (prantsuse keeles ''maillot blanc à pois rouges''). Mägede arvestus võeti Tour de France'il kasutusele 1933. aastal ning selle esimene võitja oli hispaanlane [[Vicente Trueba]].<ref name="PolkaDot">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-polka-dot-jersey |pealkiri=The Polka Dot Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Punaste täppidega liidrisärk võeti kasutusele 1975. aastal. Esimesena kandis seda [[Joop Zoetemelk]], kuid 1975. aasta mägede arvestuse võitis [[Lucien Van Impe]].<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2018/e-leclerc-to-take-polka-dot-jersey-to-new-heights/1275980 |pealkiri=E.Leclerc to take polka-dot jersey to new heights |väljaanne=Tour de France |kuupäev=17. september 2018 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Enim võite on [[Richard Virenque]]'il, kes võitis täpilise särgi seitsmel korral aastatel 1994–2004.<ref name="PolkaDot" /> === Noorratturite arvestus === Noorratturite arvestus põhineb individuaalsel üldarvestusel. Selles osalevad ratturid, kes on võistlusaastal alla 26 aasta vanused, ning arvestust juhib neist üldarvestuses kõige kõrgemal kohal olev rattur. 2026. aasta Tour de France'il võisid noorratturite arvestuses osaleda 1. jaanuaril 2001 või hiljem sündinud ratturid.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2026/info-with-one-day-to-go-1/1333148 |pealkiri=Info with one day to go |väljaanne=Tour de France |kuupäev=3. juuli 2026 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Noorratturite arvestuse liider kannab [[valge särk|valget särki]] (prantsuse keeles ''maillot blanc''). Valge särk võeti Tour de France'il kasutusele 1968. aastal, kuid esialgu tähistas see kombineeritud arvestuse liidrit. Alates 1975. aastast hakati valget särki andma parimale noorratturile ning esimese noorratturite arvestuse võitis itaallane [[Francesco Moser]].<ref name="WhiteJersey">{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/the-jerseys-tour-de-france/the-white-jersey |pealkiri=The White Jersey |väljaanne=Tour de France |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Mõnel juhul võib sama rattur juhtida korraga nii üld- kui ka noorratturite arvestust. Tour de France'i on nii kollase kui ka valge särgi lõpliku võitjana lõpetanud teiste seas [[Laurent Fignon]], [[Jan Ullrich]], [[Alberto Contador]], [[Andy Schleck]], [[Egan Bernal]] ja [[Tadej Pogačar]].<ref name="WhiteJersey" /> Pogačar võitis noorratturite arvestuse neljal järjestikusel aastal 2020–2023.<ref>{{netiviide |url=https://www.letour.fr/en/news/2023/four-jerseys-for-four-men/1316750 |pealkiri=Four jerseys for four men |väljaanne=Tour de France |kuupäev=26. juuli 2023 |vaadatud=5. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> === Meeskondlik arvestus ja muud auhinnad === Meeskondlikus üldarvestuses liidetakse igal etapil meeskonna kolme kiireima ratturi sõiduajad ning nende etappide tulemuste summa moodustab meeskondliku üldaja. Kui meeskonnad saavad etapil võrdse aja, võrreldakse nende kolme parema ratturi etapikohtade summat ja seejärel meeskonna parima ratturi etapikohta. Üldarvestuse viigi korral võrreldakse esmalt meeskondlike etapivõitude arvu, seejärel teisi, kolmandaid ja järgnevaid kohti. Kui ka nii võitjat ei selgu, määrab paremusjärjestuse meeskonna parima ratturi koht individuaalses üldarvestuses. Vähem kui kolme ratturiga jätkav meeskond eemaldatakse meeskondlikust arvestusest.<ref name="TDFregulations2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=7. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Meeskondliku arvestuse liidermeeskonna ratturid kannavad kollase taustaga võistlusnumbreid ja kollaseid kiivreid.<ref name="TDFregulations2026" /> Võitluslikuima ratturi auhinna (prantsuse keeles ''prix de la combativité'') saab rattur, kes on žürii hinnangul näidanud kõige rohkem võitlusvaimu ja sportlikku aktiivsust. Auhind antakse grupisõiduetappidel, välja arvatud viimasel etapil, ning laureaat kannab järgmisel etapil kuldse taustaga võistlusnumbreid. Touri lõpus valib žürii kogu võistluse aktiivseima ratturi (''Super-combatif'').<ref name="TDFregulations2026" /> Parima abilise auhinnaga (prantsuse keeles ''prix du meilleur équipier'') tunnustatakse oma meeskonna heaks enim ennastsalgavust ja pühendumust näidanud ratturit. 2026. aastal valis žürii parima abilise mõlema esimese võistlusnädala ja 20. etapi järel ning Touri lõpus määrati kogu võistluse parim abiline.<ref name="TDFregulations2026" /> Korraldajad annavad välja ka kahte traditsioonilist mägedega seotud mälestusauhinda. ''Souvenir Henri Desgrange'' on pühendatud Tour de France'i loojale ja esimesele direktorile [[Henri Desgrange]]'ile. Auhinda hakati välja andma 1947. aastal, kui Tour pärast Teist maailmasõda taas korraldati. ''Souvenir Henri Desgrange'' antakse üldjuhul esimesele [[Col du Galibier]] tippu jõudnud ratturile; kui Galibier marsruudil puudub, määratakse auhind tavaliselt võistluse kõrgeimas punktis.<ref name="DesgrangeGoddet">{{netiviide |url=https://www.cyclingnews.com/features/what-is-the-souvenir-henri-desgrange-and-souvenir-jacques-goddet-in-the-tour-de-france/ |pealkiri=The high point of the Tour de France? The story behind the Souvenir Henri Desgrange and Souvenir Jacques-Goddet |väljaanne=Cyclingnews |kuupäev=25. juuni 2025 |vaadatud=7. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> ''Souvenir Jacques Goddet'' loodi 2001. aastal Tour de France'i kauaaegse juhi [[Jacques Goddet]]' mälestuseks. Auhind antakse tavaliselt esimesele ratturile, kes ületab [[Col du Tourmalet]]'.<ref name="DesgrangeGoddet" /> Kui Tourmalet ei kuulu vastava aasta marsruuti, ei anta auhinda tingimata välja. Erandina määrati see 2002. aastal [[Col d'Aubisque]]'il ja 2007. aastal [[Port de Pailhères]]'il.<ref name="DesgrangeGoddet" /> === Auhinnarahad === Tour de France'il makstakse auhinnaraha etapikohtade, üldarvestuse ja teiste arvestuste tulemuste ning mitmesuguste eriauhindade eest. Auhinnarahade suurus määratakse iga Touri võistlusjuhendis ja võib aastati muutuda. 2026. aastal oli auhinnafond 2 302 800 eurot.<ref name="PrizeMoney2026">{{netiviide |url=https://storage-aso.lequipe.fr/ASO/cycling_tdf/tdf26-reglement.pdf |pealkiri=Tour de France 2026 – Rules and regulations |väljaanne=Tour de France |aasta=2026 |vaadatud=7. oktoobril 2026 |keel=inglise}}</ref> Suurim osa auhinnafondist on seotud individuaalse üldarvestusega. 2026. aastal sai Touri üldvõitja 500 000 eurot, teise koha omanik 200 000 ja kolmanda koha omanik 100 000 eurot. Auhinnaraha maksti kõigile üldarvestuses lõpetanud ratturitele kuni 160. kohani, 20.–160. koha eest maksti 1000 eurot. Kollase särgi kandja sai lisaks iga etapi eest 500 eurot.<ref name="PrizeMoney2026" /> Etapivõidu eest maksti 2026. aastal 11 000 eurot, teise koha eest 5500 ja kolmanda koha eest 2800 eurot. Auhinnaraha said iga etapi 20 paremat ning ühe etapi auhinnafond oli kokku 28 650 eurot. Kõigi 21 etapi peale jagati etapikohtade eest kokku 601 650 eurot.<ref name="PrizeMoney2026" /> {| class="wikitable" ! Arvestus või auhind ! 2026. aasta võitja auhinnaraha |- | Individuaalne üldarvestus | 500 000 € |- | Punktiarvestus | 25 000 € |- | Mägede arvestus | 25 000 € |- | Noorratturite arvestus | 20 000 € |- | Meeskondlik üldarvestus | 50 000 € |- | Touri aktiivseim rattur | 20 000 € |- | Etapivõit | 11 000 € |- | ''Souvenir Jacques Goddet'' | 5000 € |- | ''Souvenir Henri Desgrange'' | 5000 € |} Punkti- ja mägede arvestuse võitja sai 2026. aastal kumbki 25 000 eurot ning noorratturite arvestuse võitja 20 000 eurot. Rohelise, täpilise ja valge särgi kandjale maksti võistluse ajal iga etapi eest 300 eurot. Punktiarvestuse vahefinišites jagati esimesele kolmele vastavalt 1500, 1000 ja 500 eurot ning mägede arvestuse tõusudel maksti eraldi preemiaid vastavalt tõusu kategooriale.<ref name="PrizeMoney2026" /> Meeskondliku üldarvestuse võitnud meeskond sai 50 000 eurot ning iga etapi parim meeskond 2800 eurot. Etapi aktiivseimale ratturile maksti 2000 eurot ja kogu Touri aktiivseimale ratturile 20 000 eurot. ''Souvenir Jacques Goddet'' ja ''Souvenir Henri Desgrange'' olid kumbki 5000 euro suurused. Parima abilise auhindadele oli 2026. aastal ette nähtud kokku 9000 eurot.<ref name="PrizeMoney2026" /> 2026. aastal jagunes auhinnafond eri arvestuste vahel järgmiselt.<ref name="PrizeMoney2026" /> {| class="wikitable" ! Auhinnakategooria ! Auhinnafond |- | Etapikohad | 601 650 € |- | Individuaalne üldarvestus | 1 138 800 € |- | Punktiarvestus | 128 000 € |- | Mägede arvestus | 114 050 € |- | Noorratturite arvestus | 66 500 € |- | Meeskondlik arvestus | 178 800 € |- | Aktiivseima ratturi auhinnad | 56 000 € |- | Eriauhinnad | 19 000 € |- ! Kokku ! 2 302 800 € |} == Eestlased velotuuril == Eestlastest on velotuuril osalenud [[Jaanus Kuum]], [[Lauri Aus]], [[Tanel Kangert]], [[Jaan Kirsipuu]], [[Janek Tombak]] ja [[Rein Taaramäe]]. Kõige rohkem kordi, 10, on velotuuril võistelnud Kirsipuu, kes aga pole kordagi tuuri lõpetanud. Kuid ta on võitnud neli etappi ja 1999. aastal sõitis ta kogu velotuuri esimese poole liidrina. Esimese eestlasena lõpetas velotuuri Jaanus Kuum. Parima kohaga on velotuuri lõpetanud Rein Taaramäe, kes 2011. aastal sai 12. koha ja noorte arvestuses 2. koha. == Vaata ka == * [[Tour de France'i võitjate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons}} * [http://www.letour.fr/ Tour de France'i koduleht] (prantsuse ja inglise keeles) [[Kategooria:Tour de France| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa sport]] bstm5v8ynszo8h7ah3owryw9i8ge5w9 0 14014 7249154 7245852 2026-10-07T17:06:50Z Sendrasendra 225202 /* K */ 7249154 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Keemiline aine|keemilisi aineid]]. {{tähed}} ==#== *[[1,1-dietoksüetaan]] *[[1,2-dikloroetaan]] *[[1,2-etaandiool]] *[[1,3-butadieen]] *[[1,3-dikloropropeen]] *[[1,4-butaandiool]] *[[2-etüülheksanool]] *[[2-fenetüülbensoehape]] *[[2-metüül-2-buteen]] *[[3,4-dihüdroksüfenüülalaniin]] *[[3-bensülideenftaliid]] *[[3-(dimetüülamino)propüülkloriid]] *[[3-hüdroksübensüülalkohol]] *[[4-hüdroksübensüülalkohol]] *[[5-dibensosuberenoon]] *[[7-dehüdrokolesterool]] ==A== *[[abietiinhape]] *[[abirateroon]] *[[abstsiishape]] *[[adeniin]] *[[adenosiin]] *[[adenosiindifosfaat]] *[[adenosiinmonofosfaat]] *[[adenosiintrifosfaat]] *[[adipiinhape]] *[[adrenaliin]] *[[aflatoksiinid]] *[[agar-agar]] (E 406) *[[akridiin]] *[[akrihhiin]] *[[akroleiin]] *[[akrüülamiid]] *[[aktiin]] *[[alaniin]] *[[alfametüülfentanüül]] *''α''-tokoferool ([[E-vitamiin]]) *[[algiinhapped]] *[[allüülkloriid]] *[[alumiiniumkaaliumsulfaat]] *[[alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat]] (maarjajää, maarjas, alaun E 522) *[[alumiiniumkloriid]] *[[alumiiniumoksiid]] *[[amfetamiin]] *[[amiodaroon]] *[[amitriptüliin]] *[[ammoniaak]] * [[ammooniumdikromaat]] *[[ammooniumfosfaat]] (E 517) *[[ammooniumhüdroksiid]] *[[ammooniumkloriid]] *[[amoksitsilliin]] *[[aniliin]] *[[antrakinoon]] *[[askorbiinhape]] *[[asparagiinhape]] *[[aspartaam]] *[[aspiriin]] *[[atseetaldehüüd]] *[[atseetanhüdriid]] *[[atsetoon]] *[[atsetüleen]] *[[atsetüülkloriid]] *[[atsetüülkoliin]] *[[atsetüültselluloos]] ==B== *[[baariumhüdroksiid]] *[[baariumsulfaat]] *[[bakeliit]] *[[BCX4430]] *[[beetakaroteen]] (E 160a) *[[benseen]] *[[bensoehape]] (E 210) *[[bensopüreen]] *[[bensüülkloriid]] *[[bensoüülperoksiid]] *[[bevatsisumaab]] *[[biotiin]] (H-vitamiin, koensüüm R) *[[bisfenool A]] *[[bombükool]] *[[boorhape]] *[[botuliin]] *[[brintsidofoviir]] *[[butanool]] *[[butüülhüdroksüanisool]] (E 320) *[[butüülhüdroksütolueen]] (E 321) ==C== *[[C-vitamiin]] (E 300) ==D== *[[DDT]] *[[dekaan (süsivesinik)|dekaan]] *[[dekanool]] *[[dekstrometorfaan]] *[[desoksüribonukleiinhape]] (DNA) *[[desoksüriboos]] *[[desomorfiin]] *[[Dessi-Martini perjodinaan]] *[[di(2-etüülheksüül)ftalaat]] *[[diaminopimeliinhape]] *[[diatsetüüldihüdromorfiin]] *[[dibroom]] *[[dienestrool]] *[[dietüüleeter]] (eeter) *[[dietüülstilbestrool]] *[[difenüül]] (E 230) *[[difluor]] *[[dihapnik]] *[[dihüdrotahhüsterool]] *[[dijood]] *[[dikamba]] *[[dikloor]] *[[dilämmastik]] *[[dilämmastikoksiid]] *[[dimenhüdrinaat]] *[[dimetüülaniliin]] *[[dimetüültrüptamiin]] *[[dioksaan]] *[[dioksiinid]] *[[di-tert-butüüldikarbonaat|di-''tert''-butüüldikarbonaat]] *[[divesinik]] *[[dopamiin]] ==E== *[[elavhõbe(II)tiotsüanaat]] *[[eosiin]] * [[etaan]] *[[etaanhape]] *[[etanool]] *[[etkloorvünool]] *[[etüleen]] *[[etüleenvinüülatsetaat]] *[[etünüülöstradiool]] *[[etüülatsetaat]] *[[Evansi sinine]] ==F== *[[farnesool]] *[[favipiraviir]] *[[fenatsetiin]] *[[fenibut]] *[[fenool]] *[[fenoolftaleiin]] *[[fenotiasiin]] *[[fenüüläädikhape]] *[[fluoksetiin]] *[[fluorestseiin]] *[[formaldehüüd]] *[[formaliin]] *[[formamiid]] *[[fosforhape]] *[[fosgeen]] *[[fruktoos]] *[[ftaalanhüdriid]] *[[furaan]] *[[furfurool]] *[[furosemiid]] ==G== *[[galaktoos]] *[[galaktoosdiatsetoniid]] *[[galliumarseniid]] *[[γ-butürolaktoon]] *[[gammahüdroksübutüraat]] (GHB, korgijook) *[[genisteiin]] *[[geosmiin]] *[[geraniool]] *[[ginkgoliid B]] *[[glutamiinhape]] (E 620) *[[glutatioon]] *[[glüfosaat]] *[[glükoos]] *[[glükoos-6-fosfaat]] *[[glükuroonhape]] *[[glütserool]] *[[glütsiin]] *[[grafiit]] *[[guaniin]] ==H== *[[haloperidool]] *[[halotaan]] *[[heksaan]] *[[heksajodobenseen]] *[[heksanool]] *[[hekseen]] *[[hemoglobiin]] *[[heptaan]] *[[heptanool]] *[[heroiin]] *[[histamiin]] *[[histidiin]] *[[homosidrunhape]] *[[hõbejodiid]] *[[hüdrasiin]] ==I== *[[ibuprofeen]] *[[imidasool]] *[[imipramiin]] *[[indometatsiin]] *[[indool]] *[[indool-3-äädikhape]] *[[inositool]] *[[ipriit]] *[[isobutaan]] *[[isobuteen]] *[[isopreen]] *[[isopropüülalkohol]] *[[isosorbiid]] *[[isotretinoiin]] ==J== *[[jonoon]] <!--*[[jää]]--> ==K== *[[kaadmiumkollane]] *[[kaaliumfosfaat]] (E 340) *[[kaaliumhüdroksiid]] (E 525) *[[kaaliumkarbonaat]] *[[kaaliumkloriid]] *[[kaaliumnitraat]] *[[kaaliumpermanganaat]] *[[kaaliumtsüaniid]] *kaltsiferool ([[D-vitamiin]]) *[[kaltsiumhüdriid]] *[[kaltsiumhüdroksiid]] (E 526) *[[kaltsiumkarbonaat]] *[[kaltsiumkloriid]] (E 509) *[[kaltsiumoksiid]] *[[kaltsiumsulfiid]] *[[kaneelaldehüüd]] *[[kannabionool]] *[[karbamiid]] *[[karnitiin]] *[[karrageen]] (E 407) *[[keedusool]] *[[ketamiin]] *[[kiniin]] *[[kitiin]] *[[kloor]] *[[kloordioksiid]] *[[kloorlubi]] *[[kloroform]] *[[klorofüll]] *[[klorokviin]] *[[klorometüülmetüüleeter]] *[[kloropreen]] *[[kodeiin]] *[[kofeiin]] *[[kokaiin]] *[[kolesterool]] *[[koliin]] *[[kortikosteroon]] *[[kreatiin]] *[[krisotiniib]] *[[kroomhüdroksiidroheline]] *[[krotüülalkohol]] *[[ksantaan]] ehk ksantaankummi (E 415) *[[ksanteen]] *[[ksantiin]] *[[ksantoon]] *[[kumariin]] *[[kurkumiin]] *[[kusihape]] ==L== *[[laktoos]] *[[lamivudiin]] *[[letsitiin]] (E 322) *[[leutsiin]] *[[levodopa]] *[[liitiumhüdriid]] *[[liitiumhüdroksiid]] *[[liitiumkloriid]] *[[limoneen]] *[[linalool]] *[[lipoehape]] *[[L-karnitiin]] *[[LSA]] *[[luteiin]] ehk ksantofüll (E 161b) *[[lämmastik]] *[[lämmastikhape]] *[[lämmastikushape]] *[[lükopeen]] (E 160d) *[[lüsergiinhappe dietüülamiid]] (LSD) *[[lüsiin]] ==M== *[[magneesiumbromiid]] *[[magneesiumhüdroksiid]] *[[magneesiumkarbonaat]] *[[magneesiumkloriid]] (E 511) *[[magneesiumoksiid]] *[[magneesiumsulfaat]] *[[maitansiin]] *[[malahhiitroheline]] *[[maloonhape]] *[[maltoos]] *[[mannoos]] *[[MDMA]] *[[meflokviin]] *[[melatoniin]] *[[mentool]] *[[meskaliin]] *[[metadoon]] *[[metallüülkloriid]] *[[metamfetamiin]] *[[metaan]] *[[metaanhape]] *[[metanool]] *[[metioniin]] *[[metüleenkloriid]] *[[metüülmaloonhape]] *[[metüüloranž]] *[[metüültert-butüüleeter]] *[[modafiniil]] *[[molübdeendisulfiid]] *[[morfiin]] *[[muskariin]] *[[muskimool]] ==N== *[[naatrium]] *[[naatriumatsetaat]] ehk naatriumetanaat (E 262) *[[naatriumdodetsüülsulfaat]] ehk naatriumlaurüülsulfaat *[[naatriumfluoriid]] *[[naatriumfosfaat]] (E 339) *[[naatriumhüdriid]] *[[naatriumhüdroksiid]] (E 524) *[[naatriumkarbonaat]] *[[naatriumkloriid]] *[[naatriumklorit]] *[[naatriumnitraat]] (E 251) *[[naatriumnitrit]] (E 250) *[[naatriumortofenüülfenool]] (E 232) *[[naatriumpermanganaat]] *[[naatriumsulfaat]] *[[naatriumvesinikglutamaat]] (E 621) *[[naatriumvesinikkarbonaat]] *[[nafion]] *[[naftaleen]] *[[naloksoon]] *[[naltrindool]] *[[naprokseen]] *[[N-bromosuksiinimiid]] *[[N-butüülliitium]] *[[nikotiin]] *[[ninhüdriin]] *[[nitroglütseriin]] *[[N,N-dimetüülaniliin]] *[[nonaan]] *[[nonanool]] *[[noradrenaliin]] *[[nortriptüliin]] ==O== *[[oksütotsiin]] *[[oktaan]] *[[oktanool]] *[[olansapiin]] *[[olehape]] *[[oleiinhape]] *[[ortofenüülfenool]] (E 231) *[[osoon]] (trihapnik) ==P== *[[palderjanhape]] *[[palmitiinhape]] *[[panitumumaab]] *[[pantoteenhape]] *[[paratsetamool]] *[[pasopaniib]] *[[pektiin]] (E 440) *[[pentaan]] *[[pentanool]] *[[pentetrasool]] *[[perkloorhape]] *[[perüleenviolett]] *[[piimhape]] *[[pikriinhape]] *[[plii(II)oksiid]] *[[podofüllotoksiin]] *[[polüstüreen]] *[[polütetrafluoroetüleen]] *[[polüisotsüanuraat]] *[[polüvinüülatsetaat]] *[[prenool]] *[[prenüülkloriid]] *[[proflaviin]] *[[propanool]] *[[propüleenglükool]] *[[psilotsübiin]] *[[puriin]] *[[purpuriin]] *[[püridiin]] *[[pürimidiin]] ==R== *[[raske vesi]] *[[raud]] *[[raud(II)oksiid]] *[[raud(II)sulfaat]] *[[raud(III)oksiid]] *[[raud(III)sulfaat]] *[[resasuriin]] *[[retinool]] ([[A-vitamiin]]) *[[ribonukleiinhape]] (RNA) *[[rilusool]] *[[ritsiin]] *[[rivanool]] *[[rofekoksiib]] *[[ränidioksiid]] ==S== *[[sahharoos]] *[[salitsiin]] *[[salitsüülaldehüüd]] *[[salitsüülalkohol]] *[[salitsüülhape]] *[[saltser]] (tsinkkloriid) *[[salvinoriin A]] *[[sariin]] *[[seriin]] *[[serotoniin]] *[[sertraliin]] *[[sfingolipiid]] *[[sidrunhape]] *[[silikageel]] *[[sinihape]] *[[sipelghape]] *[[solaniin]] *[[sorbiinhape]] (E 200) *[[spinellkollane]] *[[stearhape]] *[[streptomütsiin]] *[[stüreen]] *[[sunitiniib]] *[[süsihape]] *[[süsihappegaas]] (süsinikdioksiid) == Z == *[[zeaksantiin]] ==T== *[[tauriin]] *[[teemant]] *[[teobromiin]] *[[tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]] *[[tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]] *[[testosteroon]] *[[tetraetüülplii]] *[[tetrahüdrofuraan]] *[[tetrahüdrokannabinool]] *[[tetraklorometaan]] *[[tetrodotoksiin]] *[[tiabendasool]] (E 233) *[[tiamiin]] (B₁-vitamiin) *[[titaan(IV)oksiid]] *[[tolueen]] *[[tramadool]] *[[treoniin]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[trotüül]] *[[tselluloos]] *[[tsementiit]] *[[tseruleum]] *[[tsetuksimaab]] *[[tsinkkaaliumkromaat]] *[[tsinkkromaat]] *[[tsitraal]] *[[tsüaan]] *[[tsükliline adenosiinmonofosfaat]] *[[tsüklobarbitaal]] *[[tsükloheksanool]] *[[tsüklohekseen]] *[[tsüklopentadieen]] *[[tsüsteiin]] *[[tsütidiin]] *[[tujoon]] *[[tärklis]] *[[tümiin]] *[[tümokinoon]] *[[tümoolsinine]] *[[tümosiin]] *[[türoksiin]] *[[türosiin]] ==U== *[[urotropiin]] ==V== *[[valge fosfor]] *[[valge tina]] *[[valiin]] *[[varfariin]] *[[vasksulfaat]] *[[vaskvitriol]] *[[vesi]] *[[vesinik]] *[[vesinikbromiid]] *[[vesinikbromiidhape]] *[[vesinikjodiidhape]] *[[vesinikfluoriidhape]] *[[vesinikkloriid]] *[[vesinikkloriidhape]] *[[vesinikperoksiid]] *[[vesiniksulfiid]] *[[vingugaas]] *[[vinüülkloriid]] *[[väävel]] *[[vääveldioksiid]] *[[väävelhape]] ==Ö== *[[östradiool]] ==Ü== *[[üliraske vesi]] [[Kategooria:Keemia]] [[Kategooria:Keemilised ained| Keemiliste ainete loend]] [[Kategooria:Keemia loendid]] 8jik4gyswsl0b8sp7lko2ud18za8nuv 0 14146 7249039 7247078 2026-10-07T12:08:45Z N1releh 199583 7249039 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Kitagawa Utamaro - Toji san bijin (Three Beauties of the Present Day)From Bijin-ga (Pictures of Beautiful Women), published by Tsutaya Juzaburo - Google Art Project.jpg|pisi|[[Kitagawa Utamaro]]. "Meie aja kolm iludust". Värviline puulõige, u 1793. [[Toledo Kunstimuuseum]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]]] '''''Ukiyo-e''''' ([[jaapani keel]]es 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli [[Jaapan]]is [[Edo ajastu|Edo ajastul]] (1603–1868) valitsev kunstisuund, mille kõrgaeg oli 17.–19. sajandil. == Ajalugu == Tokugawa ajastu, mida tuntakse ka Edo ajastuna, kestis Jaapanis [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] võimu all aastatel 1608–1867. Seda peetakse majandusliku kasvu, poliitilise stabiilsuse ja rahu perioodiks. [[Šogunaat|Šogunaadi]] üks eesmärk oli säilitada tasakaal nelja klassi vahel: talupojad, käsitöölised, sõdalased ja kaupmehed. Klassisüsteem oli šogunaadile tulus, kuna talupojad, kes moodustasid 80% elanikkonnast, olid sunnitud [[põllumajandus|põllumajandusega]] elatist teenima. [[1633|1633.]] aastal kehtestati Jaapanisse imbunud võõraste vaadete ja sõjaliste leiutiste tõttu isolatsioonipoliitika, mille kohaselt ei võinud jaapanlased välismaale reisida ega välismaalt tagasi pöörduda. 1680–1700 aastatel kestis majanduse õitseaeg: hoo said sisse [[tootmine]], [[kaubandus]] ja [[töötlev tööstus|töötlev tööstus.]] Kiire areng toimus ka suurlinnades [[Ōsaka|Ōsakas]], [[Kyōto|Kyōtos]] ja Edos (tänapäeva [[Tōkyō|Tōkyōs]]). Siidi, puuvilla, paberi, portselani ja [[sake]] tootmine aitas kaasa kaupmeeste klassi edenemisele, mis omakorda andis lükke uutele kirjandus- ja kunstiliikidele, nende hulgas ''ukiyo-e''<nowiki/>'le.<ref name=":0">Gilbert, Sophie 2019. ''Ukiyo-e: An overview of Japanese Woodblock. Lk-d 1–3, 5–7, 13–14, 25–26 Prints''. <nowiki>https://issuu.com/hercampusamerican/docs/typebook</nowiki> (kasutatud 30.04.23)</ref> ''Ukiyo'' (憂き世) oli algselt [[Budism|budistlik]] mõiste, mis viitas inimelu ja kogemuse mööduvale olemusele<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Andreas |pealkiri=Japanese woodblock prints. |url=https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark |kirjastus=Tuttle Publishing |aasta=2010 |isbn=978-4-8053-1055-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=[https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark/page/9 9], 13 |keel=inglise}}</ref>. ''Uki'' tähistas kurbust ja ''yo'' elu, mille kombineerimisel kerkis esile budistlik vaade sünnist, surmast, kannatusest ja uuestisünnist<ref name=":0" />. ''Ukiyo'' hakkas varauusaegses Jaapani [[Hedonism|hedonistlikus]] linnakultuuris tähistama ujuvat maailma (浮世), mis kujundas uut moodi, linnakultuuri elustiili, modernsust, igapäevaelu ja hetkes elamise rõõme. Eesmärk ei olnud enda soove rahuldada, vaid leppida sellega, mis on ja õppida seda väärtustama. Väideti, et kui naudingud on sama hetkelised nagu kirsiõiedki, peab neid nautima nii palju kui võimalik.<ref name=":1" /> <ref name=":0" /> === Varasemad puugravüürid === [[Puugravüürid]] said tuntuks juba palju varem. See kunst jõudis Jaapanisse [[8. sajand|8. sajandil]] [[Hiina|Hiinast]] tulnud reisijatega, kes kandsid endaga kaasas puuplokkidega trükitud tekste. Nendega tulid kaasa ka vajalikud võtted ja oskused.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Harris |eesnimi=Frederick |pealkiri='Ukiyo–e: The Art of the Japanese Print' |url=https://archive.org/details/ukiyoeartofjapan0000harr |kirjastus=[[Tuttle Publishing]] |aasta=2010 |isbn=978-1-4629-0614-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=16–18, 24–25, 107, 110–112, 115, 135 |keel=inglise}}</ref> [[764]]. aastal andis tollane Jaapani [[keisrinna Kōken]] käsu budistlike [[Tempel|templite]] vahel miljon paberile trükitud kujutist laiali jagada.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Penkoff |eesnimi=Ronald |pealkiri=Roots of the ukiyo-e: Early Woodcuts of the Floating World |url=https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040 |aasta=1964 |koht=Ball State Teachers College, Muncie, Indiana |leheküljed=[https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040/page/n5 2], 16–17 |keel=inglise}}</ref> Palveid ehk ''[[Dhāraṇā|dhāraṇī]]''<nowiki/>'sid sisaldavad paberitrükid rulliti kokku ning paigutati väikestesse käsitsi nikerdatud õõnsatesse Jaapani küpressipuust [[Pagood|pagoodidesse]], mis hiljem müüdi maha või anti templi annetajatele. Miljoni pagoodi valmistamiseks ja laiali jagamiseks kulus umbes kuus aastat.<ref name=":2" /> Arvatavasti olid ''dhāraṇī''<nowiki/>'de levitajateks preestrid, kes pakkusid neid talupoegadele odava [[Religioon|religioosse]] maali aseainena. Kuna eesmärk oli levitada budistlikku usku, olid ühed nende levitajad palverändurid, kes kandsid trükiseid pühamutest laia maailma, uskudes, et ''dhāraṇī''<nowiki/>'d levitavad hea tervise õnne.<ref name=":3" /> [[11. sajand|11. sajandil]] jõudis Hiinast Jaapanisse puidust liikuv trükkimisviis, millega trükiti budistlikke palveraamatuid. [[15. sajand|15. sajandil]] hakati kasutama horisontaalrullikuid, millega oli võimalik valmistada 4,5-meetriseid illustratsioone. [[12. sajand|12. sajandist]] kuni [[16. sajand|16. sajandi]] lõpuni kestnud [[Kodusõda|kodusõdade]] ja tüliperioodide käigus tekkinud tulekahjud hävitasid mitmete [[Aadel|aadlike]] ja jõukate inimeste templilaod. Samuti põletati maha ka paljud tuntud [[Klooster|kloostrid]], kus kirjutisi avaldati.<ref name=":2" /> Muudatused toimusid Edo perioodil, kui riigis võttis võimu [[Tokugawa šogunaat]], kes poliitilised rahutused ära hoidis. Sellele järgnenud rahu andis tõuke [[Popkultuur|popkultuuri]], sealhulgas ka kunsti, arengule.<ref name=":2" /> === ''Ukiyo-e'' tekkimine === Edo perioodil (1603–1868), kui majandus oli Jaapanis kasvamas, tekkis kodanike seas suur nõudlus kunsti järele. Puuplokitrükiseid oli võimalik toota odavalt ja suures koguses. Kui varem olid puuplokitrükised jõuka rahva pärusmaa, siis nüüd said seda lubada ka vaesemad inimesed. Nii said ka kunstnikud kuulsamaks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Gwenanne |perekonnanimi2=Joyner |eesnimi2=Chloe |pealkiri=The Colorful World of Ukiyo-e: Color in Japanese Woodblock Prints |url=https://www.loc.gov/ghe/cascade/index.html?appid=2ea96b5ec90e4378a363c01d10131192 |vaadatud=30. aprillil 2023}}</ref> <ref name=":5">Bell, David 2002. ''Explaining Ukiyo-e.'' Lk 6 <nowiki>https://ourarchive.otago.ac.nz/bitstream/handle/10523/598/BellDavid2004PhD.pdf?sequence=3&isAllowed=y</nowiki> (kasutatud 29.04.23)</ref> Teiste stiilide seas tegi ''ukiyo-e'' maalid eriliseks see, et igast teosest õhkus kunstnike omamoodi välja arenenud iseloom. Kui varasemad Jaapani [[Kunstistiil|kunstivormid]] – ''[[kanō]]'', ''[[Tosa kool|tosa]]'' ja ''[[yamato-e]]'' – pälvisid väiksemate, privaatsemate [[Eliitkoolkond|eliitkoolkondade]] huvi, siis ''ukiyo-e'' avaldus laiema spektrina. See sobis Edo kodanike – nii linnastunud [[Samurai|samuraide]], ametnike kui ka ''[[chōnin]]''<nowiki/>'ide (kaupmeeste) – põhimõtete ja ootustega ning kõigil avanes võimalus enda nõudmisi ja huve avaldada.<ref name=":5" /><ref name=":0" /> === ''Ukiyo-e'' teemad === ''Ukiyo-e'' põhiteemad olid ''[[kabuki]]'' teatri näitlejad, lõbustuskvartali kaunitarid, legendaarsed samuraid ja muud ajaloolised teemad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Pildid ilmusid algul maalitud sirmidel ja rullpiltidel, mis reklaamisid teatrietendusi, maadlust ning söögikohtades või bordellides pakutavaid teenuseid.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piper |eesnimi=David |pealkiri=Kunstiajalugu |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2006 |koht=Tallinn |leheküljed=298-299 |keel=eesti}}</ref><ref name=":2" /> Aja jooksul tekkis nõudlus uute ideede järele ning lisandusid uued teemad: linnud, lilled, portreed, maastikud, näitlejad (''[[yakusha-e]]),'' kevadpildid (''shunga'') ja ka erootika, mida inspireeris naudingu otsingu põhimõte. Kuna klientide huvidega tuli arvestada, oli väga oluline käia moega kaasas ja leida õige [[Kunst|kunstnik]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Trükitehnika areng == [[17. sajand|17. sajandil]] olid trükised [[Ühevärviline|ühevärvilised]] ehk kasutati ainult musta tinti. [[Sumizuri-e|S''umizuri-e'']] ehk must trükitud pilt jõudis Hiinast Jaapanisse juba 8. sajandil budistlike tekstide ja piltide trükistena. Mustvalged puuplokitrükid, millele kanti käsitsi pintsliga värvi, olid väga nõutud ning selliseid trükiseid toodeti 17. sajandi lõpust [[18. sajand|18. sajandi]] keskpaigani. <ref name=":4" /><ref name=":0" /> [[Fail:Sugimura Jihei-Kume no sennin.jpg|pisi|Sugimura Jihei, ''Kume no sennin'', 1685–95]] 18. sajandi alguses võtsid voolu üle puugravüürimeistrid ja trükitehnikate arengu käigus moodustati käsitöölistega ''ukiyo-e'' kvartette. Neljasesse rühma kuulusid [[kirjastaja]] ehk ''hanmoto'', kunstnik ehk ''eshi'', [[plokilõikaja]] ehk ''horishi'' ja [[trükiprintija]] ehk ''surishi''.<ref name=":0" /> Kirjastaja tegeles rahastamisega ning tootmise algatamisega, tellides kunstnikult trükise disaini. Ainult musta tinti kasutades lõi kunstnik [[Visand|visandi]] ehk ''gako'', hiljem loodi lõplik [[sketš]] ehk ''hanashita-e''. Vastavad ''ukiyo-e'' gravüüride kavandid toimetas kunstnik [[Trükikoda|trükikotta]] plokilõikaja kätte, kes joonise järgi nikerdas puust ühevärvilise versiooni ehk ''omohani''. Hiljem nikerdas ''horishi'' ka teistele värvikihtidele oma puuploki. Printimisprotsessis osales ka kunstnik, kes andis ''surishi''<nowiki/>'le printimisel värvijuhiseid. Printimine nõudis ''surishi''<nowiki/>'lt täpsust, mille jaoks ta arvutas välja üldise tasakaalu ja tegi peened kohandused. Trükkimist alustati musta tindiga kaetud võtmeplokist, mis sisaldas kujunduse piirjooni ja teksti. Sellele järgnesid värvilised kihid. Valminud ''ukiyo-e'' trükised illustreerisid mitmeid [[Romaan|romaane]], aga pälvisid kuulsuse ka iseseisvate [[Graafiline teos|graafiliste teostena]].<ref name=":4" /><ref name=":0" /><ref name=":6" /> == Värvi areng == [[Fail:Okumura Masanobu - Taking the Evening Cool by Ryōgoku Bridge.png|pisi|Okumura Masanobu "Taking the Evening Cool by Ryogōku Bridge", 1745]] Esimesed värvid, lisaks mustale, võttis kasutusele 1740. aastatel [[Okumura Masanobu]] (1691–1768). Enda ajal piirdus küll musta ja valge tindiga, kuid hiljem lisandusid ka käsitsi maalitud [[punakaspruun]] ja [[oranž]] värvus ehk ''[[tan-e]].'' Tema oli ka esimene, kes pintseldas oma trükistele lakki. ''Tan-e''<nowiki/>'le lisandus ''[[benizuri-e]]'' ehk [[Roosakaspunane|roosakaspunased]] ja [[Maaroheline (pigment)|maarohelised]] värvid. Nende värvidega trükkimine laienes [[19. sajand|19. sajandil]], mis võimaldas keerukamaid trükikujundusi. Tekkisid nõudlikumad värvimustrid ja kaunistatud maastikud.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> ''Ukiyo-e'' tegemisel kasutatud värvained olid nii loodusest kättesaadavad kui ka sünteetilisel viisil valmistatavad. Looduslikud värvained saadi taimedest ja putukatest: kõik looduslikud osad – lehed, juured, õie kroonlehed, õienupud, rohi, vaik, puidu sisu ja koor, aga ka kuivatatud puuviljad – kasutati ära. [[Meiji periood|Meiji perioodil]] (1868–1912), kui toimus kiire [[moderniseerimine]] ja paranes [[kaubandusvõrgustik]], võeti kasutusele keemiliselt valmistatud [[sünteetilised värvid]]. Need lisasid pigmendile intensiivsust ning tänu dünaamilisele värvipaletile muutus pilt elavamaks.<ref name=":4" /> [[Fail:Suzuki Harunobu - Two Women in a Storm.jpg|pisi|Suzuki Harunobu, ''Two Women in a Storm'', 1764–1772]] [[1760]]. aastatest hakati tootma mitmevärvilisi trükiseid (''[[nishiki-e]]).''<ref name=":4" /> Selle alusepanija [[Suzuki Harunobu]] (1725–1770) oli kõige silmapaistvam ''[[bijin-ga]]'' kunstnik, kes jäädvustas oma teostes [[Yoshiwara|Yoshiwarat]] ehk Edo lõbustuspiirkonda. Peamiselt kujutas ta õrna ja lapseliku näoga naisi, kes maitsesid armurõõme, jalutasid mööda tänavaid või lesisid kodus. Enda teostega pani ta ''ukiyo-e''<nowiki/>'s aluse elegantse eluolu kujutamisele.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> ''Nishiki-e'' ehk brokaadipilt sisaldas eri viisil prinditud värve, mis andsid ''ukiyo-e''<nowiki/>'le visuaalse rikkuse.<ref name=":4" /> Läänest tuleva [[fotograafia]] tõttu hakkas Meiji perioodil ''ukiyo-e'' moest kaduma ja sellega langes ka ''nishiki-e'' väärtus. Aega nõudev puuplokkidega trükkimine jäi tänapäevastele graafikameetoditele jalgu ning kõik see asendati mehaaniliste vahenditega.<ref name=":2" /> == Kunstnikud == [[Fail:Hishikawa Moronobu, Kosode no sugatami, Edo period, Freer gallery of Art.jpg|pisi|Hishikawa Moronobu "Kosode no sugatami (Kosode in a full-length mirror)", 1683]] ''Ukiyo-e''<nowiki/>'l polnud ühte kindlat alusepanijat, vaid selle arengule aitasid kaasa romaanide ja [[Näidend|näidendite]] loomine. Esimesed ''ukiyo-e'' n-ö algatajad oli [[Iwasa Matabei]] (1578–1650) ja [[Hishikawa Moronobu]] (1618–1694). Maalikunstnikust Matabei tegeles peamiselt ajalooliste stseenide ning klassikaliste hiina ja jaapani teoste illustreerimisega. Moronobu andis lisaks maalingutele välja ka enda illustreeritud raamatute trükiseid.<ref name=":2" /> Põhiliselt kujutas ta Edos elavate ''kabuki'' näitlejaid, lillede vaatamist ja jõe ääres olevate inimeste igapäevaseid harjumusi.<ref name=":0" /> Aastal [[1672]] dateeris ja allkirjastas Moronobu neli must-valget teost, mis andsid nõusoleku ja tunnistasid ''ukiyo-e''<nowiki/>'d kunstistiilina.<ref name=":0" /> Sellega pälvis ta n-ö primitiivse ''ukiyo-e'' trükiperioodi tõelise rajaja tiitli.<ref name=":2" /> [[Fail:MET DP124449.jpg|pisi|Isoda Koryūsai "The Kango Returning from Go-ju-ken", 1770]] Edo esimesel kõrgperioodil tegutsesid mitmed kuulsad kunstnikud, kuid kõige silmapaistvamad olid [[Isoda Koryūsai]] (1735–1790), [[Torii Kiyonaga]] (1752–1815) ja [[Kitagawa Utamaro]] (1753–1806). Harunobu õpilane Koryūsai sai kuulsaks [[1770]]. aastal, luues seeriatena suurema formaadiga trükke [[Kurtisaan|kurtisaanidest]] ehk prostituutidest. Erinevalt enda õpetajast, kes kujutas naisi õrnade ja habrastena, muutis Koryūsai naised robustsemaks ning lisas ohtralt roostepunast värvi. Lisaks oli ta kuulus ka oma linnu- ja taimekompositsioonide ning armustseenide kujutamise poolest. <ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:TORII Kiyonaga. Cherry blossoms viewing at Asukayama.Edo,Japan.Tokyo National Museum collection.jpg|pisi|Torii Kiyonaga "Cherry blossoms viewing at Asukayama", 1787]] [[Fail:Ukiyo-e illustration by Utamaro Kitagawa, digitally enhanced by rawpixel-com 3.jpg|pisi|Kitagawa Utamaro, ''Transparent Comb'', 1780s]] Kiyonaga maalis inimesi majade ja maastike taustal peene perspektiivitunnetusega. Enda loomingu vedas ta mitmele lehele, mis jutustasid stseenidena teatud jaapani rahvuslikku lugu ''ukiyo-e'' vormis.<ref name=":6" /> Utamarot peetakse kõige suuremaks ''ukiyo-e'' gravüürimeistriks. Terve oma kunstnikuelu pühendas ta naiseilu uurimisele ja tänu sellele suutis ta oma trükistes tabada igas klassis ja vanuses olevate naiste peeneid tundemärke. Tema ''bijin-ga''<nowiki/>'d on peetud kõige meeldejäävamaks, sest ta on naisi kujutanud pehmetena, kuid tugeva kehaehitusega, ning nende süsimustad juuksed annavad [[kimono]]ga edasi silmatorkavat kontrasti. Tema käe läbi uuendusid erinevad tehnikad, näiteks lisandusid teostele läbipaistva kanga efektid, mis muutis figuurid poolenisti nähtamatuks.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:Toshusai Sharaku- Otani Oniji, 1794.jpg|pisi|T''ō''sh''ū''sai Sharaku "Ōtani Oniji III in the Role of the Servant Edobei", 1794]] [[Fail:Tsunami by hokusai 19th century.jpg|pisi|Katsushika Hokusai "The Great Wave of Kanagawa", 1831]] [[Fail:東海道五十三次之内 箱根 湖水図-Hakone; Kosui MET DP122184.jpg|pisi|Utagawa Hiroshige "Hakone; Kosui", 1833–1834 ]] 18. sajandi lõpus tulid esile uued, nooremad ''ukiyo-e'' kunstnikud. Näiteks [[Tōshūsai Sharaku]], kelle kunstnikukarjäär kestis ainult kümme kuud, kuid selle lühikese ajaga suutis ta valmis maalida 136 ''kabuki''-näitleja [[Portree|portreed]].<ref name=":6" /> Üks pikema karjääriga, eksperimenteerimist armastav ja humoorikas kunstnik oli [[Hokusai|Katsushika Hokusai]] (1760–1849). Tema stiilid muutusid aastatega: algul tegi ta gravüüre ''kabuki'' näitlejatest ja kurtisaanidest, hiljem huvitas teda maastikul dramaatika kujutamine. Lisaks gravüüridele lisandusid tema kogusse sesoonsed õnnitluskaardid, pildid lindudest ja lilledest, ning ka tema n-ö ''[[Manga|mangad]]''. Hokusaid nimetatakse 18. sajandi ja 19. sajandi gravüürikunsti ühendajaks. Tema tööd inspireerisid ka teisi kunstnikke, näiteks mõjutas tema teos „Vaadetes“ [[Utagawa Hiroshigest]] (1797–1858), kes sai kuulsaks poeetilist atmosfääri õhkavate maastike kujutamisega.<ref name=":6" /> Aastal [[1868]], kui Tokugawa periood oli läbi saamas, avanes uks välismaailma ja ''ukiyo-''e'st sai üks esimesi Jaapani kunstistiile, mis kandus edasi [[Ameerika|Ameerikasse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Erilist mõju avaldas “ujuva maailma“ stiil [[Impressionism|impressionismile]], mis hiljem inspireeris paljusid tolleaegseid kunstnikke.<ref name=":0" /> Samal ajal kui ''ukiyo-e'' oli lääne kunstnike seas populaarsust kogumas, hakkasid need samad mõjud jaapani gravüüride nõudlust vähendama.<ref name=":6" /> [[20. sajand|20. sajandil]] muutusid ''ukiyo-e'' traditsioonilised puugravüürid eksperimentaalsemaks ja [[Abstraktne|abstraktsemaks]]. Uue kunstivooluna kujunes välja ''[[sosaku-hanga]]'' ehk loomingtrükised, mis kasutasid küll ''ukiyo-e'' uhkeid värvipalette, kuid kaotati kunstnike, graafikute ja nikerdajate koostöö, asendades selle ühe inimese isikliku loominguga.<ref name=":4" /> == Vaata ka == *[[Sumi-e]] == Viited == <references responsive="0" /> {{commons|Category:Ukiyo-e|Ukiyo-e}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] gd6akmnwjyr3m5xwcr9h7poywpvx034 7249050 7249039 2026-10-07T12:45:52Z N1releh 199583 7249050 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Kitagawa Utamaro - Toji san bijin (Three Beauties of the Present Day)From Bijin-ga (Pictures of Beautiful Women), published by Tsutaya Juzaburo - Google Art Project.jpg|pisi|[[Kitagawa Utamaro]]. "Meie aja kolm iludust". Värviline puulõige, u 1793. [[Toledo Kunstimuuseum]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]]] '''''Ukiyo-e''''' ([[jaapani keel]]es 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli [[Jaapan]]is [[Edo ajastu|Edo ajastul]] (1603–1868) valitsev kunstisuund, mille kõrgaeg oli 17.–19. sajandil. == Ajalugu == Tokugawa ajastu, mida tuntakse ka Edo ajastuna, kestis Jaapanis [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] võimu all aastatel 1608–1867. Seda peetakse majandusliku kasvu, poliitilise stabiilsuse ja rahu perioodiks. [[Šogunaat|Šogunaadi]] üks eesmärk oli säilitada tasakaal nelja klassi vahel: talupojad, käsitöölised, sõdalased ja kaupmehed. Klassisüsteem oli šogunaadile tulus, kuna talupojad, kes moodustasid 80% elanikkonnast, olid sunnitud [[põllumajandus|põllumajandusega]] elatist teenima. [[1633|1633.]] aastal kehtestati Jaapanisse imbunud võõraste vaadete ja sõjaliste leiutiste tõttu isolatsioonipoliitika, mille kohaselt ei võinud jaapanlased välismaale reisida ega välismaalt tagasi pöörduda. 1680–1700 aastatel kestis majanduse õitseaeg: hoo said sisse [[tootmine]], [[kaubandus]] ja [[töötlev tööstus|töötlev tööstus.]] Kiire areng toimus ka suurlinnades [[Ōsaka|Ōsakas]], [[Kyōto|Kyōtos]] ja Edos (tänapäeva [[Tōkyō|Tōkyōs]]). Siidi, puuvilla, paberi, portselani ja [[sake]] tootmine aitas kaasa kaupmeeste klassi edenemisele, mis omakorda andis lükke uutele kirjandus- ja kunstiliikidele, nende hulgas ''ukiyo-e''<nowiki/>'le.<ref name=":0">Gilbert, Sophie 2019. ''Ukiyo-e: An overview of Japanese Woodblock. Lk-d 1–3, 5–7, 13–14, 25–26 Prints''. <nowiki>https://issuu.com/hercampusamerican/docs/typebook</nowiki> (kasutatud 30.04.23)</ref> ''Ukiyo'' (憂き世) oli algselt [[Budism|budistlik]] mõiste, mis viitas inimelu ja kogemuse mööduvale olemusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Andreas |pealkiri=Japanese woodblock prints. |url=https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark |kirjastus=Tuttle Publishing |aasta=2010 |isbn=978-4-8053-1055-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=[https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark/page/9 9], 13 |keel=inglise}}</ref> ''Uki'' tähistas kurbust ja ''yo'' elu, mille kombineerimisel kerkis esile budistlik vaade sünnist, surmast, kannatusest ja uuestisünnist.<ref name=":0" /> ''Ukiyo'' hakkas varauusaegses Jaapani [[Hedonism|hedonistlikus]] linnakultuuris tähistama ujuvat maailma (浮世), mis kujundas uut moodi, linnakultuuri elustiili, modernsust, igapäevaelu ja hetkes elamise rõõme. Eesmärk ei olnud enda soove rahuldada, vaid leppida sellega, mis on ja õppida seda väärtustama. Väideti, et kui naudingud on sama hetkelised nagu kirsiõiedki, peab neid nautima nii palju kui võimalik.<ref name=":1" /> <ref name=":0" /> === Varasemad puugravüürid === [[Puugravüürid]] said tuntuks juba palju varem. See kunst jõudis Jaapanisse [[8. sajand|8. sajandil]] [[Hiina|Hiinast]] tulnud reisijatega, kes kandsid endaga kaasas puuplokkidega trükitud tekste. Nendega tulid kaasa ka vajalikud võtted ja oskused.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Harris |eesnimi=Frederick |pealkiri='Ukiyo–e: The Art of the Japanese Print' |url=https://archive.org/details/ukiyoeartofjapan0000harr |kirjastus=[[Tuttle Publishing]] |aasta=2010 |isbn=978-1-4629-0614-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=16–18, 24–25, 107, 110–112, 115, 135 |keel=inglise}}</ref> [[764]]. aastal andis tollane Jaapani [[keisrinna Kōken]] käsu budistlike [[Tempel|templite]] vahel miljon paberile trükitud kujutist laiali jagada.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Penkoff |eesnimi=Ronald |pealkiri=Roots of the ukiyo-e: Early Woodcuts of the Floating World |url=https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040 |aasta=1964 |koht=Ball State Teachers College, Muncie, Indiana |leheküljed=[https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040/page/n5 2], 16–17 |keel=inglise}}</ref> Palveid ehk ''[[Dhāraṇā|dhāraṇī]]''<nowiki/>'sid sisaldavad paberitrükid rulliti kokku ning paigutati väikestesse käsitsi nikerdatud õõnsatesse Jaapani küpressipuust [[Pagood|pagoodidesse]], mis hiljem müüdi maha või anti templi annetajatele. Miljoni pagoodi valmistamiseks ja laiali jagamiseks kulus umbes kuus aastat.<ref name=":2" /> Arvatavasti olid ''dhāraṇī''<nowiki/>'de levitajad preestrid, kes pakkusid neid talupoegadele odava [[Religioon|religioosse]] maali aseainena. Kuna eesmärk oli levitada budistlikku usku, olid ühed nende levitajad palverändurid, kes kandsid trükiseid pühamutest laia maailma, uskudes, et ''dhāraṇī''<nowiki/>'d levitavad hea tervise õnne.<ref name=":3" /> [[11. sajand|11. sajandil]] jõudis Hiinast Jaapanisse puidust liikuv trükkimisviis, millega trükiti budistlikke palveraamatuid. [[15. sajand|15. sajandil]] hakati kasutama horisontaalrullikuid, millega oli võimalik valmistada 4,5-meetriseid illustratsioone. [[12. sajand|12. sajandist]] kuni [[16. sajand|16. sajandi]] lõpuni kestnud [[Kodusõda|kodusõdade]] ja tüliperioodide käigus tekkinud tulekahjud hävitasid mitmete [[Aadel|aadlike]] ja jõukate inimeste templilaod. Samuti põletati maha ka paljud tuntud [[Klooster|kloostrid]], kus kirjutisi avaldati.<ref name=":2" /> Muudatused toimusid Edo perioodil, kui riigis võttis võimu [[Tokugawa šogunaat]], kes poliitilised rahutused ära hoidis. Sellele järgnenud rahu andis tõuke [[Popkultuur|popkultuuri]], sealhulgas ka kunsti, arengule.<ref name=":2" /> === ''Ukiyo-e'' tekkimine === Edo perioodil (1603–1868), kui majandus oli Jaapanis kasvamas, tekkis kodanike seas suur nõudlus kunsti järele. Puuplokitrükiseid oli võimalik toota odavalt ja suures koguses. Kui varem olid puuplokitrükised jõuka rahva pärusmaa, siis nüüd said seda lubada ka vaesemad inimesed. Nii said ka kunstnikud kuulsamaks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Gwenanne |perekonnanimi2=Joyner |eesnimi2=Chloe |pealkiri=The Colorful World of Ukiyo-e: Color in Japanese Woodblock Prints |url=https://www.loc.gov/ghe/cascade/index.html?appid=2ea96b5ec90e4378a363c01d10131192 |vaadatud=30. aprillil 2023}}</ref><ref name=":5">Bell, David 2002. ''Explaining Ukiyo-e.'' Lk 6 <nowiki>https://ourarchive.otago.ac.nz/bitstream/handle/10523/598/BellDavid2004PhD.pdf?sequence=3&isAllowed=y</nowiki> (kasutatud 29.04.23)</ref> Teiste stiilide seas tegi ''ukiyo-e'' maalid eriliseks see, et igast teosest õhkus kunstnike omamoodi välja arenenud iseloom. Kui varasemad Jaapani [[Kunstistiil|kunstivormid]] – ''[[kanō]]'', ''[[Tosa kool|tosa]]'' ja ''[[yamato-e]]'' – pälvisid väiksemate, privaatsemate [[Eliitkoolkond|eliitkoolkondade]] huvi, siis ''ukiyo-e'' avaldus laiema spektrina. See sobis Edo kodanike – nii linnastunud [[Samurai|samuraide]], ametnike kui ka ''[[chōnin]]''<nowiki/>'ide (kaupmeeste) – põhimõtete ja ootustega ning kõigil avanes võimalus enda nõudmisi ja huve avaldada.<ref name=":5" /><ref name=":0" /> === ''Ukiyo-e'' teemad === ''Ukiyo-e'' põhiteemad olid ''[[kabuki]]'' teatri näitlejad, lõbustuskvartali kaunitarid, legendaarsed samuraid ja muud ajaloolised teemad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Pildid ilmusid algul maalitud sirmidel ja rullpiltidel, mis reklaamisid teatrietendusi, maadlust ning söögikohtades või bordellides pakutavaid teenuseid.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piper |eesnimi=David |pealkiri=Kunstiajalugu |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2006 |koht=Tallinn |leheküljed=298-299 |keel=eesti}}</ref><ref name=":2" /> Aja jooksul tekkis nõudlus uute ideede järele ning lisandusid uued teemad: linnud, lilled, portreed, maastikud, näitlejad (''[[yakusha-e]]),'' kevadpildid (''shunga'') ja ka erootika, mida inspireeris naudingu otsingu põhimõte. Kuna klientide huvidega tuli arvestada, oli väga oluline käia moega kaasas ja leida õige [[Kunst|kunstnik]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Trükitehnika areng == [[17. sajand|17. sajandil]] olid trükised [[Ühevärviline|ühevärvilised]] ehk kasutati ainult musta tinti. [[Sumizuri-e|S''umizuri-e'']] ehk must trükitud pilt jõudis Hiinast Jaapanisse juba 8. sajandil budistlike tekstide ja piltide trükistena. Mustvalged puuplokitrükid, millele kanti käsitsi pintsliga värvi, olid väga nõutud ning selliseid trükiseid toodeti 17. sajandi lõpust [[18. sajand|18. sajandi]] keskpaigani.<ref name=":4" /><ref name=":0" /> [[Fail:Sugimura Jihei-Kume no sennin.jpg|pisi|Sugimura Jihei, ''Kume no sennin'', 1685–95]] 18. sajandi alguses võtsid voolu üle puugravüürimeistrid ja trükitehnikate arengu käigus moodustati käsitöölistega ''ukiyo-e'' kvartette. Neljasesse rühma kuulusid [[kirjastaja]] ehk ''hanmoto'', kunstnik ehk ''eshi'', [[plokilõikaja]] ehk ''horishi'' ja [[trükiprintija]] ehk ''surishi''.<ref name=":0" /> Kirjastaja tegeles rahastamisega ning tootmise algatamisega, tellides kunstnikult trükise disaini. Ainult musta tinti kasutades lõi kunstnik [[Visand|visandi]] ehk ''gako'', hiljem loodi lõplik [[sketš]] ehk ''hanashita-e''. Vastavad ''ukiyo-e'' gravüüride kavandid toimetas kunstnik [[Trükikoda|trükikotta]] plokilõikaja kätte, kes joonise järgi nikerdas puust ühevärvilise versiooni ehk ''omohani''. Hiljem nikerdas ''horishi'' ka teistele värvikihtidele oma puuploki. Printimisprotsessis osales ka kunstnik, kes andis ''surishi''<nowiki/>'le printimisel värvijuhiseid. Printimine nõudis ''surishi''<nowiki/>'lt täpsust, mille jaoks ta arvutas välja üldise tasakaalu ja tegi peened kohandused. Trükkimist alustati musta tindiga kaetud võtmeplokist, mis sisaldas kujunduse piirjooni ja teksti. Sellele järgnesid värvilised kihid. Valminud ''ukiyo-e'' trükised illustreerisid mitmeid [[Romaan|romaane]], aga pälvisid kuulsuse ka iseseisvate [[Graafiline teos|graafiliste teostena]].<ref name=":4" /><ref name=":0" /><ref name=":6" /> == Värvi areng == [[Fail:Okumura Masanobu - Taking the Evening Cool by Ryōgoku Bridge.png|pisi|Okumura Masanobu "Taking the Evening Cool by Ryogōku Bridge", 1745]] Esimesed värvid lisaks mustale võttis kasutusele 1740. aastatel [[Okumura Masanobu]] (1691–1768). Enda ajal piirdus küll musta ja valge tindiga, kuid hiljem lisandusid ka käsitsi maalitud [[punakaspruun]] ja [[oranž]] värvus ehk ''[[tan-e]].'' Tema oli ka esimene, kes pintseldas oma trükistele lakki. ''Tan-e''<nowiki/>'le lisandus ''[[benizuri-e]]'' ehk [[Roosakaspunane|roosakaspunased]] ja [[Maaroheline (pigment)|maarohelised]] värvid. Nende värvidega trükkimine laienes [[19. sajand|19. sajandil]], mis võimaldas keerukamaid trükikujundusi. Tekkisid nõudlikumad värvimustrid ja kaunistatud maastikud.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> ''Ukiyo-e'' tegemisel kasutatud värvained olid nii loodusest kättesaadavad kui ka sünteetilisel viisil valmistatavad. Looduslikud värvained saadi taimedest ja putukatest: kõik looduslikud osad – lehed, juured, õie kroonlehed, õienupud, rohi, vaik, puidu sisu ja koor, aga ka kuivatatud puuviljad – kasutati ära. [[Meiji periood|Meiji perioodil]] (1868–1912), kui toimus kiire [[moderniseerimine]] ja paranes [[kaubandusvõrgustik]], võeti kasutusele keemiliselt valmistatud [[sünteetilised värvid]]. Need lisasid pigmendile intensiivsust ning tänu dünaamilisele värvipaletile muutus pilt elavamaks.<ref name=":4" /> [[Fail:Suzuki Harunobu - Two Women in a Storm.jpg|pisi|Suzuki Harunobu, ''Two Women in a Storm'', 1764–1772]] [[1760]]. aastatest hakati tootma mitmevärvilisi trükiseid (''[[nishiki-e]]).''<ref name=":4" /> Selle alusepanija [[Suzuki Harunobu]] (1725–1770) oli kõige silmapaistvam ''[[bijin-ga]]'' kunstnik, kes jäädvustas oma teostes [[Yoshiwara|Yoshiwarat]] ehk Edo lõbustuspiirkonda. Peamiselt kujutas ta õrna ja lapseliku näoga naisi, kes maitsesid armurõõme, jalutasid mööda tänavaid või lesisid kodus. Enda teostega pani ta ''ukiyo-e''<nowiki/>'s aluse elegantse eluolu kujutamisele.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> ''Nishiki-e'' ehk brokaadipilt sisaldas eri viisil prinditud värve, mis andsid ''ukiyo-e''<nowiki/>'le visuaalse rikkuse.<ref name=":4" /> Läänest tuleva [[fotograafia]] tõttu hakkas Meiji perioodil ''ukiyo-e'' moest kaduma ja sellega langes ka ''nishiki-e'' väärtus. Aega nõudev puuplokkidega trükkimine jäi tänapäevastele graafikameetoditele jalgu ning kõik see asendati mehaaniliste vahenditega.<ref name=":2" /> == Kunstnikud == [[Fail:Hishikawa Moronobu, Kosode no sugatami, Edo period, Freer gallery of Art.jpg|pisi|Hishikawa Moronobu "Kosode no sugatami (Kosode in a full-length mirror)", 1683]] ''Ukiyo-e''<nowiki/>'l polnud ühte kindlat alusepanijat, vaid selle arengule aitasid kaasa romaanide ja [[Näidend|näidendite]] loomine. Esimesed ''ukiyo-e'' n-ö algatajad oli [[Iwasa Matabei]] (1578–1650) ja [[Hishikawa Moronobu]] (1618–1694). Maalikunstnikust Matabei tegeles peamiselt ajalooliste stseenide ning klassikaliste hiina ja jaapani teoste illustreerimisega. Moronobu andis lisaks maalingutele välja enda illustreeritud raamatute trükiseid.<ref name=":2" /> Põhiliselt kujutas ta Edos elavate ''kabuki'' näitlejaid, lillede vaatamist ja jõe ääres olevate inimeste igapäevaseid harjumusi.<ref name=":0" /> Aastal [[1672]] dateeris ja allkirjastas Moronobu neli must-valget teost, mis andsid nõusoleku ja tunnistasid ''ukiyo-e''<nowiki/>'d kunstistiilina.<ref name=":0" /> Sellega pälvis ta n-ö primitiivse ''ukiyo-e'' trükiperioodi tõelise rajaja tiitli.<ref name=":2" /> [[Fail:MET DP124449.jpg|pisi|Isoda Koryūsai "The Kango Returning from Go-ju-ken", 1770]] Edo esimesel kõrgperioodil tegutsesid mitmed kuulsad kunstnikud, kuid kõige silmapaistvamad olid [[Isoda Koryūsai]] (1735–1790), [[Torii Kiyonaga]] (1752–1815) ja [[Kitagawa Utamaro]] (1753–1806). Harunobu õpilane Koryūsai sai kuulsaks [[1770]]. aastal, luues seeriatena suurema formaadiga trükke [[Kurtisaan|kurtisaanidest]] ehk prostituutidest. Erinevalt enda õpetajast, kes kujutas naisi õrnade ja habrastena, muutis Koryūsai naised robustsemaks ning lisas ohtralt roostepunast värvi. Lisaks oli ta kuulus oma linnu- ja taimekompositsioonide ning armustseenide kujutamise poolest.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:TORII Kiyonaga. Cherry blossoms viewing at Asukayama.Edo,Japan.Tokyo National Museum collection.jpg|pisi|Torii Kiyonaga "Cherry blossoms viewing at Asukayama", 1787]] [[Fail:Ukiyo-e illustration by Utamaro Kitagawa, digitally enhanced by rawpixel-com 3.jpg|pisi|Kitagawa Utamaro, ''Transparent Comb'', 1780s]] Kiyonaga maalis inimesi majade ja maastike taustal peene perspektiivitunnetusega. Enda loomingu vedas ta mitmele lehele, mis jutustasid stseenidena teatud jaapani rahvuslikku lugu ''ukiyo-e'' vormis.<ref name=":6" /> Utamarot peetakse kõige suuremaks ''ukiyo-e'' gravüürimeistriks. Terve oma kunstnikuelu pühendas ta naiseilu uurimisele ja tänu sellele suutis ta oma trükistes tabada igas klassis ja vanuses olevate naiste peeneid tundemärke. Tema ''bijin-ga''<nowiki/>'d on peetud kõige meeldejäävamaks, sest ta on naisi kujutanud pehmetena, kuid tugeva kehaehitusega, ning nende süsimustad juuksed annavad [[kimono]]ga edasi silmatorkavat kontrasti. Tema käe läbi uuendusid erinevad tehnikad, näiteks lisandusid teostele läbipaistva kanga efektid, mis muutis figuurid poolenisti nähtamatuks.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:Toshusai Sharaku- Otani Oniji, 1794.jpg|pisi|T''ō''sh''ū''sai Sharaku "Ōtani Oniji III in the Role of the Servant Edobei", 1794]] [[Fail:Tsunami by hokusai 19th century.jpg|pisi|Katsushika Hokusai "The Great Wave of Kanagawa", 1831]] [[Fail:東海道五十三次之内 箱根 湖水図-Hakone; Kosui MET DP122184.jpg|pisi|Utagawa Hiroshige "Hakone; Kosui", 1833–1834 ]] 18. sajandi lõpus tulid esile uued, nooremad ''ukiyo-e'' kunstnikud. Näiteks [[Tōshūsai Sharaku]], kelle kunstnikukarjäär kestis ainult kümme kuud, kuid selle lühikese ajaga suutis ta valmis maalida 136 ''kabuki''-näitleja [[Portree|portreed]].<ref name=":6" /> Üks pikema karjääriga, eksperimenteerimist armastav ja humoorikas kunstnik oli [[Hokusai|Katsushika Hokusai]] (1760–1849). Tema stiilid muutusid aastatega: algul tegi ta gravüüre ''kabuki'' näitlejatest ja kurtisaanidest, hiljem huvitas teda maastikul dramaatika kujutamine. Lisaks gravüüridele lisandusid tema kogusse sesoonsed õnnitluskaardid, pildid lindudest ja lilledest, ning ka tema n-ö ''[[Manga|mangad]]''. Hokusaid nimetatakse 18. sajandi ja 19. sajandi gravüürikunsti ühendajaks. Tema tööd inspireerisid ka teisi kunstnikke, näiteks mõjutas tema teos „Vaadetes“ [[Utagawa Hiroshigest]] (1797–1858), kes sai kuulsaks poeetilist atmosfääri õhkavate maastike kujutamisega.<ref name=":6" /> Aastal [[1868]], kui Tokugawa periood oli läbi saamas, avanes uks välismaailma ja ''ukiyo-''e'st sai üks esimesi Jaapani kunstistiile, mis kandus edasi [[Ameerika|Ameerikasse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Erilist mõju avaldas “ujuva maailma“ stiil [[Impressionism|impressionismile]], mis hiljem inspireeris paljusid tolleaegseid kunstnikke.<ref name=":0" /> Samal ajal kui ''ukiyo-e'' oli lääne kunstnike seas populaarsust kogumas, hakkasid need samad mõjud jaapani gravüüride nõudlust vähendama.<ref name=":6" /> [[20. sajand|20. sajandil]] muutusid ''ukiyo-e'' traditsioonilised puugravüürid eksperimentaalsemaks ja [[Abstraktne|abstraktsemaks]]. Uue kunstivooluna kujunes välja ''[[sosaku-hanga]]'' ehk loomingtrükised, mis kasutasid küll ''ukiyo-e'' uhkeid värvipalette, kuid kaotati kunstnike, graafikute ja nikerdajate koostöö, asendades selle ühe inimese isikliku loominguga.<ref name=":4" /> == Vaata ka == *[[Sumi-e]] == Viited == <references responsive="0" /> {{commons|Category:Ukiyo-e|Ukiyo-e}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] 7x1jx6ogljjcihei6s5x3fd1gs3sl1k 7249053 7249050 2026-10-07T12:48:18Z N1releh 199583 7249053 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Kitagawa Utamaro - Toji san bijin (Three Beauties of the Present Day)From Bijin-ga (Pictures of Beautiful Women), published by Tsutaya Juzaburo - Google Art Project.jpg|pisi|[[Kitagawa Utamaro]]. "Meie aja kolm iludust". Värviline puulõige, u 1793. [[Toledo Kunstimuuseum]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]]] '''''Ukiyo-e''''' ([[jaapani keel]]es 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli [[Jaapan]]is [[Edo ajastu|Edo ajastul]] (1603–1868) valitsev kunstisuund, mille kõrgaeg oli 17.–19. sajandil. == Ajalugu == Tokugawa ajastu, mida tuntakse ka Edo ajastuna, kestis Jaapanis [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] võimu all aastatel 1608–1867. Seda peetakse majandusliku kasvu, poliitilise stabiilsuse ja rahu perioodiks. [[Šogunaat|Šogunaadi]] üks eesmärk oli säilitada tasakaal nelja klassi vahel: talupojad, käsitöölised, sõdalased ja kaupmehed. Klassisüsteem oli šogunaadile tulus, kuna talupojad, kes moodustasid 80% elanikkonnast, olid sunnitud [[põllumajandus|põllumajandusega]] elatist teenima. [[1633|1633.]] aastal kehtestati Jaapanisse imbunud võõraste vaadete ja sõjaliste leiutiste tõttu isolatsioonipoliitika, mille kohaselt ei võinud jaapanlased välismaale reisida ega välismaalt tagasi pöörduda. 1680–1700 aastatel kestis majanduse õitseaeg: hoo said sisse [[tootmine]], [[kaubandus]] ja [[töötlev tööstus|töötlev tööstus.]] Kiire areng toimus ka suurlinnades [[Ōsaka|Ōsakas]], [[Kyōto|Kyōtos]] ja Edos (tänapäeva [[Tōkyō|Tōkyōs]]). Siidi, puuvilla, paberi, portselani ja [[sake]] tootmine aitas kaasa kaupmeeste klassi edenemisele, mis omakorda andis lükke uutele kirjandus- ja kunstiliikidele, nende hulgas ''ukiyo-e''<nowiki/>'le.<ref name=":0">Gilbert, Sophie 2019. ''Ukiyo-e: An overview of Japanese Woodblock. Lk-d 1–3, 5–7, 13–14, 25–26 Prints''. <nowiki>https://issuu.com/hercampusamerican/docs/typebook</nowiki> (kasutatud 30.04.23)</ref> ''Ukiyo'' (憂き世) oli algselt [[Budism|budistlik]] mõiste, mis viitas inimelu ja kogemuse mööduvale olemusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Andreas |pealkiri=Japanese woodblock prints. |url=https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark |kirjastus=Tuttle Publishing |aasta=2010 |isbn=978-4-8053-1055-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=[https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark/page/9 9], 13 |keel=inglise}}</ref> ''Uki'' tähistas kurbust ja ''yo'' elu, mille kombineerimisel kerkis esile budistlik vaade sünnist, surmast, kannatusest ja uuestisünnist.<ref name=":0" /> ''Ukiyo'' hakkas varauusaegses Jaapani [[Hedonism|hedonistlikus]] linnakultuuris tähistama ujuvat maailma (浮世), mis kujundas uut moodi, linnakultuuri elustiili, modernsust, igapäevaelu ja hetkes elamise rõõme. Eesmärk ei olnud enda soove rahuldada, vaid leppida sellega, mis on ja õppida seda väärtustama. Väideti, et kui naudingud on sama hetkelised nagu kirsiõiedki, peab neid nautima nii palju kui võimalik.<ref name=":1" /> <ref name=":0" /> === Varasemad puugravüürid === [[Puugravüürid]] said tuntuks juba palju varem. See kunst jõudis Jaapanisse [[8. sajand|8. sajandil]] [[Hiina|Hiinast]] tulnud reisijatega, kes kandsid endaga kaasas puuplokkidega trükitud tekste. Nendega tulid kaasa ka vajalikud võtted ja oskused.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Harris |eesnimi=Frederick |pealkiri='Ukiyo–e: The Art of the Japanese Print' |url=https://archive.org/details/ukiyoeartofjapan0000harr |kirjastus=[[Tuttle Publishing]] |aasta=2010 |isbn=978-1-4629-0614-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=16–18, 24–25, 107, 110–112, 115, 135 |keel=inglise}}</ref> [[764]]. aastal andis tollane Jaapani [[keisrinna Kōken]] käsu budistlike [[Tempel|templite]] vahel miljon paberile trükitud kujutist laiali jagada.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Penkoff |eesnimi=Ronald |pealkiri=Roots of the ukiyo-e: Early Woodcuts of the Floating World |url=https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040 |aasta=1964 |koht=Ball State Teachers College, Muncie, Indiana |leheküljed=[https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040/page/n5 2], 16–17 |keel=inglise}}</ref> Palveid ehk ''[[Dhāraṇā|dhāraṇī]]''<nowiki/>'sid sisaldavad paberitrükid rulliti kokku ning paigutati väikestesse käsitsi nikerdatud õõnsatesse Jaapani küpressipuust [[Pagood|pagoodidesse]], mis hiljem müüdi maha või anti templi annetajatele. Miljoni pagoodi valmistamiseks ja laiali jagamiseks kulus umbes kuus aastat.<ref name=":2" /> Arvatavasti olid ''dhāraṇī''<nowiki/>'de levitajad preestrid, kes pakkusid neid talupoegadele odava [[Religioon|religioosse]] maali aseainena. Kuna eesmärk oli levitada budistlikku usku, olid ühed nende levitajad palverändurid, kes kandsid trükiseid pühamutest laia maailma, uskudes, et ''dhāraṇī''<nowiki/>'d levitavad hea tervise õnne.<ref name=":3" /> [[11. sajand|11. sajandil]] jõudis Hiinast Jaapanisse puidust liikuv trükkimisviis, millega trükiti budistlikke palveraamatuid. [[15. sajand|15. sajandil]] hakati kasutama horisontaalrullikuid, millega oli võimalik valmistada 4,5-meetriseid illustratsioone. [[12. sajand|12. sajandist]] kuni [[16. sajand|16. sajandi]] lõpuni kestnud [[Kodusõda|kodusõdade]] ja tüliperioodide käigus tekkinud tulekahjud hävitasid mitmete [[Aadel|aadlike]] ja jõukate inimeste templilaod. Samuti põletati maha ka paljud tuntud [[Klooster|kloostrid]], kus kirjutisi avaldati.<ref name=":2" /> Muudatused toimusid Edo perioodil, kui riigis võttis võimu [[Tokugawa šogunaat]], kes poliitilised rahutused ära hoidis. Sellele järgnenud rahu andis tõuke [[Popkultuur|popkultuuri]], sealhulgas ka kunsti, arengule.<ref name=":2" /> === ''Ukiyo-e'' tekkimine === Edo perioodil (1603–1868), kui majandus oli Jaapanis kasvamas, tekkis kodanike seas suur nõudlus kunsti järele. Puuplokitrükiseid oli võimalik toota odavalt ja suures koguses. Kui varem olid puuplokitrükised jõuka rahva pärusmaa, siis nüüd said seda lubada ka vaesemad inimesed. Nii said ka kunstnikud kuulsamaks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Gwenanne |perekonnanimi2=Joyner |eesnimi2=Chloe |pealkiri=The Colorful World of Ukiyo-e: Color in Japanese Woodblock Prints |url=https://www.loc.gov/ghe/cascade/index.html?appid=2ea96b5ec90e4378a363c01d10131192 |vaadatud=30. aprillil 2023}}</ref><ref name=":5">Bell, David 2002. ''Explaining Ukiyo-e.'' Lk 6 <nowiki>https://ourarchive.otago.ac.nz/bitstream/handle/10523/598/BellDavid2004PhD.pdf?sequence=3&isAllowed=y</nowiki> (kasutatud 29.04.23)</ref> Teiste stiilide seas tegi ''ukiyo-e'' maalid eriliseks see, et igast teosest õhkus kunstnike omamoodi välja arenenud iseloom. Kui varasemad Jaapani [[Kunstistiil|kunstivormid]] – ''[[kanō]]'', ''[[Tosa kool|tosa]]'' ja ''[[yamato-e]]'' – pälvisid väiksemate, privaatsemate [[Eliitkoolkond|eliitkoolkondade]] huvi, siis ''ukiyo-e'' avaldus laiema spektrina. See sobis Edo kodanike – nii linnastunud [[Samurai|samuraide]], ametnike kui ka ''[[chōnin]]''<nowiki/>'ide (kaupmeeste) – põhimõtete ja ootustega ning kõigil avanes võimalus enda nõudmisi ja huve avaldada.<ref name=":5" /><ref name=":0" /> === ''Ukiyo-e'' teemad === ''Ukiyo-e'' põhiteemad olid ''[[kabuki]]'' teatri näitlejad, lõbustuskvartali kaunitarid, legendaarsed samuraid ja muud ajaloolised teemad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Pildid ilmusid algul maalitud sirmidel ja rullpiltidel, mis reklaamisid teatrietendusi, maadlust ning söögikohtades või bordellides pakutavaid teenuseid.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piper |eesnimi=David |pealkiri=Kunstiajalugu |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2006 |koht=Tallinn |leheküljed=298-299 |keel=eesti}}</ref><ref name=":2" /> Aja jooksul tekkis nõudlus uute ideede järele ning lisandusid uued teemad: linnud, lilled, portreed, maastikud, näitlejad (''[[yakusha-e]]),'' kevadpildid (''shunga'') ja ka erootika, mida inspireeris naudingu otsingu põhimõte. Kuna klientide huvidega tuli arvestada, oli väga oluline käia moega kaasas ja leida õige [[Kunst|kunstnik]].<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Trükitehnika areng == [[17. sajand|17. sajandil]] olid trükised [[Ühevärviline|ühevärvilised]] ehk kasutati ainult musta tinti. [[Sumizuri-e|S''umizuri-e'']] ehk must trükitud pilt jõudis Hiinast Jaapanisse juba 8. sajandil budistlike tekstide ja piltide trükistena. Mustvalged puuplokitrükid, millele kanti käsitsi pintsliga värvi, olid väga nõutud ning selliseid trükiseid toodeti 17. sajandi lõpust [[18. sajand|18. sajandi]] keskpaigani.<ref name=":4" /><ref name=":0" /> [[Fail:Sugimura Jihei-Kume no sennin.jpg|pisi|Sugimura Jihei, ''Kume no sennin'', 1685–95]] 18. sajandi alguses võtsid voolu üle puugravüürimeistrid ja trükitehnikate arengu käigus moodustati käsitöölistega ''ukiyo-e'' kvartette. Neljasesse rühma kuulusid [[kirjastaja]] ehk ''hanmoto'', kunstnik ehk ''eshi'', [[plokilõikaja]] ehk ''horishi'' ja [[trükiprintija]] ehk ''surishi''.<ref name=":0" /> Kirjastaja tegeles rahastamisega ning tootmise algatamisega, tellides kunstnikult trükise disaini. Ainult musta tinti kasutades lõi kunstnik [[Visand|visandi]] ehk ''gako'', hiljem loodi lõplik [[sketš]] ehk ''hanashita-e''. Vastavad ''ukiyo-e'' gravüüride kavandid toimetas kunstnik [[Trükikoda|trükikotta]] plokilõikaja kätte, kes joonise järgi nikerdas puust ühevärvilise versiooni ehk ''omohani''. Hiljem nikerdas ''horishi'' ka teistele värvikihtidele oma puuploki. Printimisprotsessis osales ka kunstnik, kes andis ''surishi''<nowiki/>'le printimisel värvijuhiseid. Printimine nõudis ''surishi''<nowiki/>'lt täpsust, mille jaoks ta arvutas välja üldise tasakaalu ja tegi peened kohandused. Trükkimist alustati musta tindiga kaetud võtmeplokist, mis sisaldas kujunduse piirjooni ja teksti. Sellele järgnesid värvilised kihid. Valminud ''ukiyo-e'' trükised illustreerisid mitmeid [[Romaan|romaane]], aga pälvisid kuulsuse ka iseseisvate [[Graafiline teos|graafiliste teostena]].<ref name=":4" /><ref name=":0" /><ref name=":6" /> == Värvi areng == [[Fail:Okumura Masanobu - Taking the Evening Cool by Ryōgoku Bridge.png|pisi|Okumura Masanobu "Taking the Evening Cool by Ryogōku Bridge", 1745]] Esimesed värvid lisaks mustale võttis kasutusele 1740. aastatel [[Okumura Masanobu]] (1691–1768). Enda ajal piirdus küll musta ja valge tindiga, kuid hiljem lisandusid ka käsitsi maalitud [[punakaspruun]] ja [[oranž]] värvus ehk ''[[tan-e]].'' Tema oli ka esimene, kes pintseldas oma trükistele lakki. ''Tan-e''<nowiki/>'le lisandus ''[[benizuri-e]]'' ehk [[Roosakaspunane|roosakaspunased]] ja [[Maaroheline (pigment)|maarohelised]] värvid. Nende värvidega trükkimine laienes [[19. sajand|19. sajandil]], mis võimaldas keerukamaid trükikujundusi. Tekkisid nõudlikumad värvimustrid ja kaunistatud maastikud.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> ''Ukiyo-e'' tegemisel kasutatud värvained olid nii loodusest kättesaadavad kui ka sünteetilisel viisil valmistatavad. Looduslikud värvained saadi taimedest ja putukatest: kõik looduslikud osad – lehed, juured, õie kroonlehed, õienupud, rohi, vaik, puidu sisu ja koor, aga ka kuivatatud puuviljad – kasutati ära. [[Meiji periood|Meiji perioodil]] (1868–1912), kui toimus kiire [[moderniseerimine]] ja paranes [[kaubandusvõrgustik]], võeti kasutusele keemiliselt valmistatud [[sünteetilised värvid]]. Need lisasid pigmendile intensiivsust ning tänu dünaamilisele värvipaletile muutus pilt elavamaks.<ref name=":4" /> [[Fail:Suzuki Harunobu - Two Women in a Storm.jpg|pisi|Suzuki Harunobu, ''Two Women in a Storm'', 1764–1772]] [[1760]]. aastatest hakati tootma mitmevärvilisi trükiseid (''[[nishiki-e]]'')''.''<ref name=":4" /> Selle alusepanija [[Suzuki Harunobu]] (1725–1770) oli kõige silmapaistvam ''[[bijin-ga]]'' kunstnik, kes jäädvustas oma teostes [[Yoshiwara|Yoshiwarat]] ehk Edo lõbustuspiirkonda. Peamiselt kujutas ta õrna ja lapseliku näoga naisi, kes maitsesid armurõõme, jalutasid mööda tänavaid või lesisid kodus. Enda teostega pani ta ''ukiyo-e''<nowiki/>'s aluse elegantse eluolu kujutamisele.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> ''Nishiki-e'' ehk brokaadipilt sisaldas eri viisil prinditud värve, mis andsid ''ukiyo-e''<nowiki/>'le visuaalse rikkuse.<ref name=":4" /> Läänest tuleva [[fotograafia]] tõttu hakkas Meiji perioodil ''ukiyo-e'' moest kaduma ja sellega langes ka ''nishiki-e'' väärtus. Aega nõudev puuplokkidega trükkimine jäi tänapäevastele graafikameetoditele jalgu ning kõik see asendati mehaaniliste vahenditega.<ref name=":2" /> == Kunstnikud == [[Fail:Hishikawa Moronobu, Kosode no sugatami, Edo period, Freer gallery of Art.jpg|pisi|Hishikawa Moronobu "Kosode no sugatami (Kosode in a full-length mirror)", 1683]] ''Ukiyo-e''<nowiki/>'l polnud ühte kindlat alusepanijat, vaid selle arengule aitasid kaasa romaanide ja [[Näidend|näidendite]] loomine. Esimesed ''ukiyo-e'' n-ö algatajad oli [[Iwasa Matabei]] (1578–1650) ja [[Hishikawa Moronobu]] (1618–1694). Maalikunstnikust Matabei tegeles peamiselt ajalooliste stseenide ning klassikaliste hiina ja jaapani teoste illustreerimisega. Moronobu andis lisaks maalingutele välja enda illustreeritud raamatute trükiseid.<ref name=":2" /> Põhiliselt kujutas ta Edos elavate ''kabuki'' näitlejaid, lillede vaatamist ja jõe ääres olevate inimeste igapäevaseid harjumusi.<ref name=":0" /> Aastal [[1672]] dateeris ja allkirjastas Moronobu neli must-valget teost, mis andsid nõusoleku ja tunnistasid ''ukiyo-e''<nowiki/>'d kunstistiilina.<ref name=":0" /> Sellega pälvis ta n-ö primitiivse ''ukiyo-e'' trükiperioodi tõelise rajaja tiitli.<ref name=":2" /> [[Fail:MET DP124449.jpg|pisi|Isoda Koryūsai "The Kango Returning from Go-ju-ken", 1770]] Edo esimesel kõrgperioodil tegutsesid mitmed kuulsad kunstnikud, kuid kõige silmapaistvamad olid [[Isoda Koryūsai]] (1735–1790), [[Torii Kiyonaga]] (1752–1815) ja [[Kitagawa Utamaro]] (1753–1806). Harunobu õpilane Koryūsai sai kuulsaks [[1770]]. aastal, luues seeriatena suurema formaadiga trükke [[Kurtisaan|kurtisaanidest]] ehk prostituutidest. Erinevalt enda õpetajast, kes kujutas naisi õrnade ja habrastena, muutis Koryūsai naised robustsemaks ning lisas ohtralt roostepunast värvi. Lisaks oli ta kuulus oma linnu- ja taimekompositsioonide ning armustseenide kujutamise poolest.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:TORII Kiyonaga. Cherry blossoms viewing at Asukayama.Edo,Japan.Tokyo National Museum collection.jpg|pisi|Torii Kiyonaga "Cherry blossoms viewing at Asukayama", 1787]] [[Fail:Ukiyo-e illustration by Utamaro Kitagawa, digitally enhanced by rawpixel-com 3.jpg|pisi|Kitagawa Utamaro, ''Transparent Comb'', 1780s]] Kiyonaga maalis inimesi majade ja maastike taustal peene perspektiivitunnetusega. Enda loomingu vedas ta mitmele lehele, mis jutustasid stseenidena teatud jaapani rahvuslikku lugu ''ukiyo-e'' vormis.<ref name=":6" /> Utamarot peetakse kõige suuremaks ''ukiyo-e'' gravüürimeistriks. Terve oma kunstnikuelu pühendas ta naiseilu uurimisele ja tänu sellele suutis ta oma trükistes tabada igas klassis ja vanuses olevate naiste peeneid tundemärke. Tema ''bijin-ga''<nowiki/>'d on peetud kõige meeldejäävamaks, sest ta on naisi kujutanud pehmetena, kuid tugeva kehaehitusega, ning nende süsimustad juuksed annavad [[kimono]]ga edasi silmatorkavat kontrasti. Tema käe läbi uuendusid erinevad tehnikad, näiteks lisandusid teostele läbipaistva kanga efektid, mis muutis figuurid poolenisti nähtamatuks.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:Toshusai Sharaku- Otani Oniji, 1794.jpg|pisi|T''ō''sh''ū''sai Sharaku "Ōtani Oniji III in the Role of the Servant Edobei", 1794]] [[Fail:Tsunami by hokusai 19th century.jpg|pisi|Katsushika Hokusai "The Great Wave of Kanagawa", 1831]] [[Fail:東海道五十三次之内 箱根 湖水図-Hakone; Kosui MET DP122184.jpg|pisi|Utagawa Hiroshige "Hakone; Kosui", 1833–1834 ]] 18. sajandi lõpus tulid esile uued, nooremad ''ukiyo-e'' kunstnikud. Näiteks [[Tōshūsai Sharaku]], kelle kunstnikukarjäär kestis ainult kümme kuud, kuid selle lühikese ajaga suutis ta valmis maalida 136 ''kabuki''-näitleja [[Portree|portreed]].<ref name=":6" /> Üks pikema karjääriga, eksperimenteerimist armastav ja humoorikas kunstnik oli [[Hokusai|Katsushika Hokusai]] (1760–1849). Tema stiilid muutusid aastatega: algul tegi ta gravüüre ''kabuki'' näitlejatest ja kurtisaanidest, hiljem huvitas teda maastikul dramaatika kujutamine. Lisaks gravüüridele lisandusid tema kogusse sesoonsed õnnitluskaardid, pildid lindudest ja lilledest, ning ka tema n-ö ''[[Manga|mangad]]''. Hokusaid nimetatakse 18. sajandi ja 19. sajandi gravüürikunsti ühendajaks. Tema tööd inspireerisid ka teisi kunstnikke, näiteks mõjutas tema teos „Vaadetes“ [[Utagawa Hiroshigest]] (1797–1858), kes sai kuulsaks poeetilist atmosfääri õhkavate maastike kujutamisega.<ref name=":6" /> Aastal [[1868]], kui Tokugawa periood oli läbi saamas, avanes uks välismaailma ja ''ukiyo-''e'st sai üks esimesi Jaapani kunstistiile, mis kandus edasi [[Ameerika|Ameerikasse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Erilist mõju avaldas “ujuva maailma“ stiil [[Impressionism|impressionismile]], mis hiljem inspireeris paljusid tolleaegseid kunstnikke.<ref name=":0" /> Samal ajal kui ''ukiyo-e'' oli lääne kunstnike seas populaarsust kogumas, hakkasid need samad mõjud jaapani gravüüride nõudlust vähendama.<ref name=":6" /> [[20. sajand|20. sajandil]] muutusid ''ukiyo-e'' traditsioonilised puugravüürid eksperimentaalsemaks ja [[Abstraktne|abstraktsemaks]]. Uue kunstivooluna kujunes välja ''[[sosaku-hanga]]'' ehk loomingtrükised, mis kasutasid küll ''ukiyo-e'' uhkeid värvipalette, kuid kaotati kunstnike, graafikute ja nikerdajate koostöö, asendades selle ühe inimese isikliku loominguga.<ref name=":4" /> == Vaata ka == *[[Sumi-e]] == Viited == <references responsive="0" /> {{commons|Category:Ukiyo-e|Ukiyo-e}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] dd1dn5g1dtdbm3mdxuz3ev5uoce0r01 7249390 7249053 2026-10-08T09:58:24Z N1releh 199583 7249390 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}} [[Pilt:Kitagawa Utamaro - Toji san bijin (Three Beauties of the Present Day)From Bijin-ga (Pictures of Beautiful Women), published by Tsutaya Juzaburo - Google Art Project.jpg|pisi|[[Kitagawa Utamaro]] „Meie aja kolm iludust“ u 1793, värviline puulõige. [[Toledo Kunstimuuseum]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]]] '''''Ukiyo-e''''' ([[jaapani keel]]es 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli [[Jaapan]]is [[Edo ajastu|Edo ajastul]] (1603–1868) valitsev kunstisuund. == Ajalugu == Tokugawa ajastu, mida tuntakse ka Edo ajastuna, kestis Jaapanis [[Tokugawa šogunaat|Tokugawa šogunaadi]] võimu all aastatel 1608–1867. Seda peetakse majandusliku kasvu, poliitilise stabiilsuse ja rahu perioodiks. [[Šogunaat|Šogunaadi]] üks eesmärk oli säilitada tasakaal nelja klassi vahel: talupojad, käsitöölised, sõdalased ja kaupmehed. Klassisüsteem oli šogunaadile tulus, kuna talupojad, kes moodustasid 80% elanikkonnast, olid sunnitud [[põllumajandus|põllumajandusega]] elatist teenima. [[1633|1633.]] aastal kehtestati Jaapanisse levinud võõraste vaadete ja sõjaliste leiutiste tõttu isolatsioonipoliitika, mille kohaselt ei võinud jaapanlased välismaale reisida ega välismaalt naasta. 1680–1700 aastatel oli majanduse õitseaeg: hoo said sisse [[tootmine]], [[kaubandus]] ja [[töötlev tööstus|töötlev tööstus.]] Kiirelt arenesid ka suurlinnad, nagu [[Ōsaka]], [[Kyōto]] ja Edo (tänapäeva [[Tōkyō]]). Siidi, puuvilla, paberi, portselani ja [[sake]] tootmine aitas kaasa kaupmeeste klassi edenemisele, mis omakorda pani aluse uutele kirjandus- ja kunstiliikidele, nende hulgas ''ukiyo-e''<nowiki/>'le.<ref name=":0">Gilbert, Sophie 2019. ''Ukiyo-e: An overview of Japanese Woodblock. Lk-d 1–3, 5–7, 13–14, 25–26 Prints''. <nowiki>https://issuu.com/hercampusamerican/docs/typebook</nowiki> (kasutatud 30.04.23)</ref> ''Ukiyo'' (憂き世) oli algselt [[Budism|budistlik]] mõiste, mis viitas inimelu ja kogemuse mööduvale olemusele.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Andreas |pealkiri=Japanese woodblock prints. |url=https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark |kirjastus=Tuttle Publishing |aasta=2010 |isbn=978-4-8053-1055-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=[https://archive.org/details/japanesewoodbloc0000mark/page/9 9], 13 |keel=inglise}}</ref> ''Uki'' tähistas kurbust ja ''yo'' elu. Nende kombineerimisel kerkis esile budistlik vaade sünnist, surmast, kannatusest ja uuestisünnist.<ref name=":0" /> ''Ukiyo'' hakkas varauusaegses Jaapani [[Hedonism|hedonistlikus]] linnakultuuris tähistama ujuvat maailma (浮世), mis kujundas uut linnakultuuri elustiili, moodi, modernsust, igapäevaelu ja hetkes elamise rõõme. Eesmärk ei olnud enda soove rahuldada, vaid leppida sellega, mis on ja õppida seda väärtustama. Väideti, et kui naudingud on sama hetkelised nagu kirsiõiedki, peab neid nautima nii palju kui võimalik.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Varasemad puugravüürid === [[Puulõige|Puugravüür]] jõudis Jaapanisse [[8. sajand|8. sajandil]] [[Hiina|Hiinast]] tulnud reisijatega, kes kandsid endaga kaasas puuplokkidega trükitud tekste. Nendega tulid kaasa ka vajalikud võtted ja oskused.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Harris |eesnimi=Frederick |pealkiri='Ukiyo–e: The Art of the Japanese Print' |url=https://archive.org/details/ukiyoeartofjapan0000harr |kirjastus=[[Tuttle Publishing]] |aasta=2010 |isbn=978-1-4629-0614-7 |koht=Tokyo; Rutland, Vermont; Singapore |leheküljed=16–18, 24–25, 107, 110–112, 115, 135 |keel=inglise}}</ref> [[764]]. aastal andis tollane Jaapani [[keisrinna Kōken]] käsu budistlike [[Tempel|templite]] vahel miljon paberile trükitud kujutist laiali jagada.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Penkoff |eesnimi=Ronald |pealkiri=Roots of the ukiyo-e: Early Woodcuts of the Floating World |url=https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040 |aasta=1964 |koht=Ball State Teachers College, Muncie, Indiana |leheküljed=[https://archive.org/details/bwb_O5-PYU-040/page/n5 2], 16–17 |keel=inglise}}</ref> Palveid ehk ''[[Dhāraṇā|dhāraṇī]]''<nowiki/>'sid sisaldavad paberitrükid rulliti kokku ning paigutati väikestesse käsitsi nikerdatud õõnsatesse Jaapani küpressipuust [[Pagood|pagoodidesse]], mis hiljem müüdi maha või anti templi annetajatele. Miljoni pagoodi valmistamiseks ja laiali jagamiseks kulus umbes kuus aastat.<ref name=":2" /> Arvatavasti levitasid ''dhāraṇī''<nowiki/>'sid preestrid, kes pakkusid neid talupoegadele odava [[Religioon|religioosse]] maali aseainena. Kuna eesmärk oli levitada budistlikku usku, olid ühed nende levitajad ka palverändurid, kes kandsid trükiseid pühamutest laia maailma, uskudes, et ''dhāraṇī''<nowiki/>'d levitavad hea tervise õnne.<ref name=":3" /> [[11. sajand|11. sajandil]] jõudis Hiinast Jaapanisse puidust liikuv trükkimisviis, millega trükiti budistlikke palveraamatuid. [[15. sajand|15. sajandil]] hakati kasutama horisontaalrullikuid, millega oli võimalik valmistada 4,5-meetriseid illustratsioone. [[12. sajand|12. sajandist]] kuni [[16. sajand|16. sajandi]] lõpuni kestnud [[Kodusõda|kodusõdade]] ja tüliperioodide käigus toimunud tulekahjud hävitasid mitmete [[Aadel|aadlike]] ja jõukate inimeste templilaod. Samuti põletati maha ka paljud tuntud [[Klooster|kloostrid]], kus kirjutisi avaldati.<ref name=":2" /> Muudatused toimusid Edo perioodil, kui riigis võttis võimu [[Tokugawa šogunaat]], kes poliitilised rahutused ära hoidis. Sellele järgnenud rahu andis tõuke [[Popkultuur|popkultuuri]], sealhulgas ka kunsti, arengule.<ref name=":2" /> === ''Ukiyo-e'' tekkimine === Edo perioodil (1603–1868), kui majandus oli Jaapanis kasvamas, tekkis kodanike seas suur nõudlus kunsti järele. Puuplokitrükiseid oli võimalik toota odavalt ja suures koguses. Kui varem said puuplokitrükiseid lubada vaid jõukas rahvas, siis nüüd oli see kättesaadav vaesematele inimestele. Nii said ka kunstnikud kuulsamaks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Gwenanne |perekonnanimi2=Joyner |eesnimi2=Chloe |pealkiri=The Colorful World of Ukiyo-e: Color in Japanese Woodblock Prints |url=https://www.loc.gov/ghe/cascade/index.html?appid=2ea96b5ec90e4378a363c01d10131192 |vaadatud=30. aprillil 2023}}</ref><ref name=":5">Bell, David 2002. ''Explaining Ukiyo-e.'' Lk 6 <nowiki>https://ourarchive.otago.ac.nz/bitstream/handle/10523/598/BellDavid2004PhD.pdf?sequence=3&isAllowed=y</nowiki> (kasutatud 29.04.23)</ref> Teiste stiilide seas tegi ''ukiyo-e'' maalid eriliseks see, et igast teosest õhkus kunstnike omamoodi iseloom. Kui varasemad Jaapani [[Kunstistiil|kunstivormid]] – ''[[kanō]]'', ''[[Tosa kool|tosa]]'' ja ''[[yamato-e]]'' – pälvisid väiksemate, privaatsemate [[Eliitkoolkond|eliitkoolkondade]] huvi, siis ''ukiyo-e'' avaldus laiemalt. See sobis Edo kodanike –nii linnastunud [[Samurai|samuraide]], ametnike kui ka ''[[chōnin]]''<nowiki/>'ide (kaupmeeste) – põhimõtete ja ootustega ning kõigil avanes võimalus enda nõudmisi ja huve avaldada.<ref name=":5" /><ref name=":0" /> === ''Ukiyo-e'' teemad === ''Ukiyo-e'' põhiteemad olid ''[[kabuki]]'' teatri näitlejad, lõbustuskvartali kaunitarid, legendaarsed samuraid ja muud ajaloolised teemad.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Pildid ilmusid algul maalitud sirmidel ja rullpiltidel, mis reklaamisid teatrietendusi, maadlust ning söögikohtades või bordellides pakutavaid teenuseid.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Piper |eesnimi=David |pealkiri=Kunstiajalugu |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2006 |koht=Tallinn |leheküljed=298-299 |keel=eesti}}</ref><ref name=":2" /> Aja jooksul tekkis nõudlus uute ideede järele ning lisandusid uued teemad: linnud, lilled, portreed, maastikud, näitlejad (''[[yakusha-e]]),'' kevadpildid (''shunga'') ja erootika, mida inspireeris naudingu otsingu põhimõte. Kuna klientide huvidega tuli arvestada, oli väga oluline käia moega kaasas ja leida õige kunstnik.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> == Trükitehnika areng == [[17. sajand|17. sajandil]] olid trükised ühevärvilised ehk kasutati ainult musta tinti. [[Sumizuri-e|S''umizuri-e'']] ehk must trükitud pilt jõudis Hiinast Jaapanisse juba 8. sajandil budistlike tekstide ja piltide trükistena. Mustvalged puuplokitrükid, millele kanti käsitsi pintsliga värvi, olid väga nõutud ning selliseid trükiseid toodeti 17. sajandi lõpust [[18. sajand|18. sajandi]] keskpaigani.<ref name=":4" /><ref name=":0" /> [[Fail:Sugimura Jihei-Kume no sennin.jpg|pisi|Sugimura Jihei „Kume no sennin“ 1685–95]] 18. sajandi alguses võtsid voolu üle puugravüürimeistrid ja trükitehnikate arengu käigus moodustati käsitöölistega ''ukiyo-e'' kvartette. Neljasesse rühma kuulusid [[kirjastaja]] ehk ''hanmoto'', kunstnik ehk ''eshi'', [[plokilõikaja]] ehk ''horishi'' ja [[trükiprintija]] ehk ''surishi''.<ref name=":0" /> Kirjastaja tegeles rahastamisega ning tootmise algatamisega, tellides kunstnikult trükise disaini. Ainult musta tinti kasutades lõi kunstnik [[Visand|visandi]] ehk ''gako'', hiljem loodi lõplik [[sketš]] ehk ''hanashita-e''. ''Ukiyo-e'' gravüüride kavandid toimetas kunstnik [[Trükikoda|trükikotta]] plokilõikaja kätte, kes joonise järgi nikerdas puust ühevärvilise versiooni ehk ''omohani''. Hiljem nikerdas ''horishi'' ka teistele värvikihtidele oma puuploki. Printimisprotsessis osales ka kunstnik, kes andis printimisel ''surishi''<nowiki/>'le värvijuhiseid. Printimine nõudis ''surishi''<nowiki/>'lt täpsust: ta arvutas välja üldise tasakaalu ja tegi peened kohandused. Trükkimist alustati musta tindiga kaetud võtmeplokist, mis sisaldas kujunduse piirjooni ja teksti. Sellele järgnesid värvilised kihid. Valminud ''ukiyo-e'' trükised illustreerisid mitmeid [[Romaan|romaane]], aga pälvisid kuulsust ka iseseisvate [[Graafiline teos|graafiliste teostena]].<ref name=":4" /><ref name=":0" /><ref name=":6" /> == Värvi areng == [[Fail:Okumura Masanobu - Taking the Evening Cool by Ryōgoku Bridge.png|pisi|Okumura Masanobu „Taking the Evening Cool by Ryogōku Bridge“ 1745]] Esimesed värvid (lisaks mustale) võttis kasutusele 1740. aastatel [[Okumura Masanobu]] (1691–1768). Enda ajal piirdus ta musta ja valge tindiga, kuid hiljem lisandusid ka käsitsi maalitud [[punakaspruun]] ja [[oranž]] värv ehk ''[[tan-e]].'' Samuti oli ta esimene, kes pintseldas oma trükistele lakki. ''Tan-e''<nowiki/>'le lisandus ''[[benizuri-e]]'' ehk [[Roosakaspunane|roosakaspunased]] ja [[Maaroheline (pigment)|maarohelised]] värvid. Nende värvidega trükkimine laienes [[19. sajand|19. sajandil]], mis võimaldas keerukamaid trükikujundusi. Tekkisid nõudlikumad värvimustrid ja kaunistatud maastikud.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":4" /> ''Ukiyo-e'' tegemisel kasutatud värvained olid nii loodusest kättesaadavad kui ka keemiliselt valmistatavad. Looduslikud värvained saadi taimedest ja putukatest: kõik looduslikud osad – lehed, juured, õie kroonlehed, õienupud, rohi, vaik, puidu sisu ja koor, aga ka kuivatatud puuviljad – kasutati ära. [[Meiji periood|Meiji perioodil]] (1868–1912), kui toimus kiire [[moderniseerimine]] ja paranes [[kaubandusvõrgustik]], võeti kasutusele keemiliselt valmistatud [[sünteetilised värvid]]. Need lisasid pigmendile intensiivsust ning tänu dünaamilisele värvipaletile muutus pilt elavamaks.<ref name=":4" /> [[Fail:Suzuki Harunobu - Two Women in a Storm.jpg|pisi|Suzuki Harunobu „Two Women in a Storm“ 1764–1772]] [[1760]]. aastatest hakati tootma mitmevärvilisi trükiseid [[nishiki-e]]'sid''.''<ref name=":4" /> Selle alusepanija [[Suzuki Harunobu]] (1725–1770) oli kõige silmapaistvam ''[[bijin-ga]]'' kunstnik, kes jäädvustas oma teostes [[Yoshiwara|Yoshiwarat]] ehk Edo lõbustuspiirkonda. Peamiselt kujutas ta õrna ja lapseliku näoga naisi, kes maitsesid armurõõme, jalutasid mööda tänavaid või lesisid kodus. Enda teostega pani ta ''ukiyo-e''<nowiki/>'s aluse elegantse eluolu kujutamisele.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> ''Nishiki-e'' ehk brokaadipilt sisaldas eri viisil prinditud värve, mis andsid ''ukiyo-e''<nowiki/>'le visuaalse rikkuse.<ref name=":4" /> Läänest tuleva [[fotograafia]] tõttu hakkas Meiji perioodil ''ukiyo-e'' moest kaduma ja sellega langes ka ''nishiki-e'' väärtus. Aega nõudev puuplokkidega trükkimine jäi tänapäevastele graafikameetoditele jalgu ning asendati mehaaniliste vahenditega.<ref name=":2" /> == Kunstnikud == [[Fail:Hishikawa Moronobu, Kosode no sugatami, Edo period, Freer gallery of Art.jpg|pisi|Hishikawa Moronobu „Kosode no sugatami“ ('Kosode in a full-length mirror') 1683]] ''Ukiyo-e''<nowiki/>'l polnud ühte kindlat alusepanijat, vaid selle arengule aitasid kaasa romaanide ja [[Näidend|näidendite]] loomine. Esimesed ''ukiyo-e'' n-ö algatajad oli [[Iwasa Matabei]] (1578–1650) ja [[Hishikawa Moronobu]] (1618–1694). Maalikunstnikust Matabei tegeles peamiselt ajalooliste stseenide ning klassikaliste Hiina ja Jaapani teoste illustreerimisega. Moronobu andis lisaks maalingutele välja enda illustreeritud raamatute trükiseid.<ref name=":2" /> Põhiliselt kujutas ta Edos elavaid ''kabuki'' näitlejaid, lillede vaatamist ja jõe ääres olevate inimeste igapäevaseid tegevusi.<ref name=":0" /> [[1672]] aastal dateeris ja allkirjastas Moronobu neli must-valget teost, mis tunnistasid ''ukiyo-e''<nowiki/>'d kunstistiilina.<ref name=":0" /> Sellega pälvis ta n-ö primitiivse ''ukiyo-e'' trükiperioodi rajaja tiitli.<ref name=":2" /> [[Fail:MET DP124449.jpg|pisi|Isoda Koryūsai „The Kango Returning from Go-ju-ken“ 1770]] Edo esimesel kõrgperioodil tegutsesid mitmed kuulsad kunstnikud, kuid kõige silmapaistvamad olid [[Isoda Koryūsai]] (1735–1790), [[Torii Kiyonaga]] (1752–1815) ja [[Kitagawa Utamaro]] (1753–1806). Suzuki Harunobu õpilane Koryūsai sai kuulsaks [[1770]]. aastal, luues seeriatena suurema formaadiga trükke [[Kurtisaan|kurtisaanidest]] ehk prostituutidest. Erinevalt enda õpetajast, kes kujutas naisi õrnade ja habrastena, muutis Koryūsai naised robustsemaks ning lisas ohtralt roostepunast värvi. Lisaks oli ta kuulus oma linnu- ja taimekompositsioonide ning armustseenide kujutamise poolest.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:TORII Kiyonaga. Cherry blossoms viewing at Asukayama.Edo,Japan.Tokyo National Museum collection.jpg|pisi|Torii Kiyonaga „Cherry blossoms viewing at Asukayama“ 1787]] [[Fail:Ukiyo-e illustration by Utamaro Kitagawa, digitally enhanced by rawpixel-com 3.jpg|pisi|Kitagawa Utamaro „Transparent Comb“ 1780s]] Kiyonaga maalis majade ja maastike taustal inimesi peene perspektiivitunnetusega. Enda loomingu vedas ta mitmele lehele, mis jutustasid stseenidena jaapani rahvuslikku lugu ''ukiyo-e'' vormis.<ref name=":6" /> Utamarot peetakse kõige suuremaks ''ukiyo-e'' gravüürimeistriks. Ta pühendas terve oma kunstnikuelu naiseilu uurimisele ja tänu sellele suutis ta oma trükistes tabada igas klassis ja vanuses olevate naiste peeneid tundemärke. Tema ''bijin-ga''<nowiki/>'d on peetud kõige meeldejäävamaks, sest ta kujutas naisi pehmete, kuid tugeva kehaehitusega, ning nende süsimustad juuksed andsid [[kimono]]ga edasi silmatorkavat kontrasti. Tänu temale uuendusid erinevad tehnikad, näiteks lisandusid teostele läbipaistva kanga efektid, mis muutis figuurid poolenisti nähtamatuks.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> [[Fail:Toshusai Sharaku- Otani Oniji, 1794.jpg|pisi|Tōshūsai Sharaku „Ōtani Oniji III in the Role of the Servant Edobei“ 1794]] [[Fail:Tsunami by hokusai 19th century.jpg|pisi|Katsushika Hokusai „The Great Wave of Kanagawa“ 1831]] [[Fail:東海道五十三次之内 箱根 湖水図-Hakone; Kosui MET DP122184.jpg|pisi|Utagawa Hiroshige „Hakone; Kosui“ 1833–1834 ]] 18. sajandi lõpus tulid esile uued, nooremad ''ukiyo-e'' kunstnikud. Näiteks [[Tōshūsai Sharaku]], kelle kunstnikukarjäär kestis ainult kümme kuud, kuid selle lühikese ajaga suutis ta maalida 136 ''kabuki'' näitleja [[Portree|portreed]].<ref name=":6" /> Üks pikema karjääriga, eksperimenteerimist armastav ja humoorikas kunstnik oli [[Hokusai|Katsushika Hokusai]] (1760–1849). Tema stiilid muutusid aastate jooksul: algul tegi ta gravüüre ''kabuki'' näitlejatest ja kurtisaanidest, hiljem huvitas teda maastikul dramaatika kujutamine. Lisaks gravüüridele lisandusid tema kogusse sesoonsed õnnitluskaardid, pildid lindudest ja lilledest ning ka tema n-ö [[Manga|mangad]]. Hokusaid nimetatakse 18. ja 19. sajandi gravüürikunsti ühendajaks. Tema tööd inspireerisid ka teisi kunstnikke, näiteks mõjutas tema teos „Vaadetes“ [[Utagawa Hiroshigest]] (1797–1858), kes sai kuulsaks poeetilist atmosfääri õhkavate maastike kujutamisega.<ref name=":6" /> [[1868]] aastal, kui Tokugawa periood oli läbi saamas, avanes uks välismaailma ja ''ukiyo-''e'st sai üks esimesi Jaapani kunstistiile, mis levis [[Ameerika|Ameerikasse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Erilist mõju avaldas “ujuva maailma“ stiil [[Impressionism|impressionismile]], mis hiljem inspireeris paljusid tolleaegseid kunstnikke.<ref name=":0" /> Samal ajal kui ''ukiyo-e'' oli lääne kunstnike seas populaarsust kogumas, hakkasid need samad mõjud jaapani gravüüride nõudlust vähendama.<ref name=":6" /> [[20. sajand|20. sajandil]] muutusid ''ukiyo-e'' traditsioonilised puugravüürid eksperimentaalsemaks ja [[Abstraktne|abstraktsemaks]]. Uue kunstivooluna kujunes välja ''[[sosaku-hanga]]'' ehk loomingtrükised, mis kasutasid küll ''ukiyo-e'' uhkeid värvipalette, kuid kaotati kunstnike, graafikute ja nikerdajate koostöö asendati ühe inimese isikliku loominguga.<ref name=":4" /> == Vaata ka == *[[Sumi-e]] == Viited == <references responsive="0" /> {{commons|Category:Ukiyo-e|Ukiyo-e}} [[Kategooria:Jaapani kunst]] eaenfnwkbyy1ucfg2ui608tmk53ffgw 0 14920 7249250 7017776 2026-10-07T20:19:38Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7249250 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Horisondi vestlusring ENE teemal 1989 Kärt Jänes Mart Laar Hannes Walter.jpg|pisi|[[Kärt Jänes-Kapp|Kärt Jänes]], [[Mart Laar]] ja Hannes Walter [[Horisont (ajakiri)|Horisondi]] ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989.]] '''Hannes Walter''' (ka '''Valter'''; [[3. detsember]] [[1952]] [[Tallinn]] – [[26. november]] [[2004]]) oli eesti sõjaajaloolane. ==Haridus== *[[1971]] [[Tallinna 10. keskkool]] (praegu Nõmme Gümnaasium) *[[1978]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]], lõpetas ajaloo eriala kiitusega *[[2000]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]], kultuuriajaloo eriala filosoofiadoktor ==Põhitöökohad== *[[1971]]–[[1989]] [[Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *[[1978]] laborant ja vanemlaborant kuni *[[1989]] nooremteadur ja teadur kuni *[[1989]]–[[1992]] [[Eesti Ajaloomuuseum|Eesti Ajaloomuuseumi]] Maarjamäe filiaali juhataja *[[1992]] [[Eesti Vabariigi Riigikantselei]] sotsiaalelu osakonna juhataja *1992–1994 [[Kaitseministeerium]] **1992 ministri asetäitja **1992–1993 ministri nõunik **1993–1994 kantsler *1994–1995 [[G4S Eesti|turvafirma ESS]] tegevdirektor *1995–1997 [[Mees (ajakiri)|ajakirja Mees]] peatoimetaja *1997–2001 Eesti Vabariigi Kaitseministeerium **1997–1999 ministri nõunik **1999–2001 avalike suhete nõunik *2001–2004 Riigimuuseumi Laidoneri Muuseum direktor *tegutsenud õppejõuna **1995–1996 [[Eesti Kunstiakadeemia]]s **1990–1992 [[Helsingi ülikool]]is ja Baltic studies kursustel **1997 [[Open European University]] Helsingi tsüklis **1993 [[Oulu ülikool]]is ==Ühiskondlik tegevus== *1992–1998 ja 2000–2004 [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] esimees *1999–2004 [[Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit|Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu]] president *1990–... [[Rootsi Armeemuuseumi Sõprade Selts]]i välisliige *1999–... [[Soome Sõjalise Pärimuse Ühing]]u välisliige ==Teoseid== *Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust, Riia operatsioonist. Tallinn: Perioodika, 1989 *Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations. Tallinn: SE&JS, 1998. ISBN 9985-9001-7-0. *Detsembrimäss oli Eesti huvides : 75 aasta tagune detsembrimäss Eestis oli Nõukogude Liidu globaalse agressiooni tüüpiline episood. Luup, 1406-0612, (1999) nr 24(107), 29. november, lk 36 *"Salaluure Eesti Vabariigi sündimise ajal". // Luuramisi. Tallinn 1999. ISBN 9985-895-10-X. lk 11-33 *Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus. Autor Ülo Uluots. Toimetaja-kaasautor Hannes Walter. SE & JS. Tallinn 1999. ISBN 9985-9199-1-2. *"Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid". Kaasautor Tiina Tojak. Kaitseministeerium, Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, SE & JS. Tallinn 2000. ISBN 9985854349, 9789985854341. 240 lk *Husaar. Horisont, 0134-2282, (2001) aprill, nr 2. Lk 36-39 *Sada aastat sõdu - sada aastat ohvreid. Eessõna Leho Lõhmus. Tallinn: SE&JS, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, 2002. ISBN 9985-854-49-7 *28. juulil 1914 algas 20. sajand. Horisont 0134-2282, (2004) juuli, nr 4. Lk 12-18 *Sõdadest lähemal ja kaugemal. Hannes Walter. Artiklite kogumik. Koostaja ja eessõna Küllo Arjakas. Tallinn: Menu 2012. ISBN 978-9949-495-31-3. *Vabadussõda 1918-1920. Hannes Walter. Artiklite kogumik. Koostaja ja eessõna Hanno Ojalo. Tallinn: Vesta 2021. ISBN 978-9916-634-75-2. ===Filmistsenaariumid=== *"Tagasi Euroopasse" (1989) *"Kaks rahvast – üks meri" (1990) == Tunnustus == * [[1978]] – [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], [[Tuui Koort]], [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], Hannes Valter, [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) *Kaitseministeeriumi kuldmärk *[[Kaitseministeeriumi teeneterist]]i II ja III klass *[[Kaitseväe teenetemärk]] *Medal "[[10 aastat taastatud kaitseväge]]" *Piirivalve teeneteristi III klass *Medal "[[10 aastat taastatud piirivalvet]]" *Kaitseliidu teenetemedali eriklass *Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu I klassi teeneterist *Eesti Eruohvitseride Kogu teeneterist *KL Toompea malevkonna rinnamärk *Tallinna Garnisoni Komandantuuri teenetemärk *ESS Teenete Aumärk *Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst *Soome Vabadussõja Pärimusliidu Sinine Rist *Soome Reservväelaste Liidu teenetemedal *Soome Kodukandiliidu 100. juubeli teenetemedal *Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu teenetemedal == Isiklikku == Ta oli abielus ehtekunstnik [[Ene Valter|Ene Valteriga]], nende poeg on arhitekt [[Armin Valter]]. ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=d6PaXbMqrJO0 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul]{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{JÄRJESTA:Walter, Hannes}} [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 2g8dcal4vkupedh0mmj5zy515d6ili7 0 15950 7249421 7248578 2026-10-08T10:54:51Z Neptuunium 58653 7249421 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest [[Rooma-katoliku kirik]]u piiskopkonnast; [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Saare-Lääne piiskopkonna kohta vaata artiklit [[EELK Saare-Lääne piiskopkond]].}} {{Endine riik |nimi = Saare-Lääne piiskopkond<br>''Ecclesia Osiliensis'' <small>([[ladina keel]]es)</small><br>''Bistum Ösel-Wiek'' <small>([[saksa keel]]es)</small> |lipp = |lipp-tekst = |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Saare-Laane pk.PNG |asendikaart-tekst = Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused |algusaasta = [[1228]] |lõppaasta = [[1573]] |valitsusvorm = |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[ladina keel|ladina]], [[alamsaksa keel|alamsaksa]], [[eesti keel|eesti]] |pealinn = [[Lihula]] ([[1234]]–[[1251]])<br> [[Vana-Pärnu]] ([[1251]]–[[1279]])<br> [[Haapsalu]] ([[1279]]–[[1575]]) |riigipea = [[Saare-Lääne piiskop]] |riigipea-nimi = ''[[Saare-Lääne piiskop#Saare-Lääne piiskopid|Loend...]]'' |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[katoliiklus]] |pindala = 7600 km² |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = – |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} [[Pilt:S-L pk Liivis.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna stiftid (helekollane) ja diötsees (vaimuliku võimu ala orduvaldustes, viirutatud tumekollane)]] '''Saare-Lääne piiskopkond''' ([[ladina keel]]es ''Episcopatus Osiliensis'') oli [[Rooma-katoliku kirik]]u [[piiskopkond]] ja ühtlasi [[Saksa-Rooma riik]]i kuulunud [[vürstlik piiskop]]iriik Eesti lääneosas ja saartel, mille territoorium hõlmas [[Läänemaa]]d (koos hilisema parem-kalda [[Pärnumaa]] ja [[Hiiumaa]] saarega) ja [[Saaremaa]]d. [[Saare-Lääne piiskop]]i kiriklik haldusüksus ([[diötsees]]) kuulus [[1255]]. aastal moodustatud [[Riia]] kirikuprovintsi ja piiskop allus kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile. Ilmalikult oli Saare-Lääne [[vürstlik piiskop]] talle kuuluvatest maa-aladest ([[stift]]idest) moodustunud [[riik|riigi]] ainuvalitseja ning algselt [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[vasall]], hiljem vahetult [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[vasall]]. [[Vana-Liivimaa]] piiskopkondade, [[Saksa ordu]] kohaliku haru ja linnade tihedama koostöö (ehk nn [[Liivimaa konföderatsioon]]i) perioodil (1435–1561) oli Saare-Lääne piiskopkond üks sellesse "konföderatsiooni" koondunud liitlasriikidest. Piiskopkonna keskus ja piiskopi residents asus algselt [[Lihula]]s, [[1251]]. aastast Pärnus ning [[1260|1260.]] aastate algul viidi üle [[Haapsalu piiskopilinnus]]esse, kus asuv [[Haapsalu toomkirik]] oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk [[katedraal]] ja kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium – Saare-Lääne [[toomkapiitel]]. ==Nimest== 13. jaanuaril 1260 kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], et piiskopkonna nimi peab edaspidi olema Saaremaa (Saare-Lääne – ''Osiliensis ecclesia''), mitte Pärnu piiskopkond (''ecclesiam Peronensem''). Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks<ref>[[Ivar Leimus]], [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/LeimusIvar%20Maritima%20TUNA2005%203.pdf Maritima recovered. Raamat Läänemaa keskajast]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2005 nr 3</ref> (''ecclesia Osiliensis'', ''Bistum Ösel''), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Alates [[19. sajand]]ist on ajalookirjutuses kasutatud aga nimetust Saare-Lääne piiskopkond, rõhutamaks seda, et piiskopkonna valdused hõlmasid nii saared kui ka Lääne-Eesti mandriosa. ==Ajalugu== ===Loomine=== Piiskopkond loodi [[1228]]. aastal [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] [[piiskop Albert|Albert]]i poolt [[Läänemaa]]st, [[Saaremaa|Saare-]], [[Hiiumaa|Hiiu]]- ja [[Muhu]]maast ning väiksematest saartest. 29. juunil [[1228]] sõlmis esimene Saare-Lääne piiskop [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]] lepingu [[Mõõgavendade ordu]]ga. Viimasele määrati kõikidest piiskopkonna saartest kolmandik, piiskopile jäid aga sealsed vaimulikud õigused. Ordu pidi pakkuma vastutasuks piiskopkonnale sõjalist kaitset. Ametlik [[lään]]istamine toimus 1. oktoobril [[1228]], kui Gottfried sai Saare-Lääne piiskopkonna lääniks [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII]] käest.<ref name="vAgWM" /> Esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai senine Dünamünde (praegune [[Daugavgrīva]]) [[tsistertslased|tsistertslaste]] [[klooster|kloostri]] [[abt]] [[Gottfried (Saare-Lääne piiskop)|Gottfried]]. Oma võimu kinnistamiseks jagas esimene [[Saare-Lääne piiskop]] piiskopkonna valduseid [[vasall]]idele ja määras piiskopkonna [[foogt]]iks ([[stiftifoogt]]iks) [[Johannes de Lode]]. [[Läänemaa stiftifoogt]]i asukohaks sai [[Kullamaa vasallilinnus|Kullamaa]]. Sellega läks ilmalik võim piirkonnas suurima maavaldaja [[Lode]]de perekonna kätte. 1234. aastal kinnitati ametisse uus piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I.]] Kuna Läänemaa stiftifoogt [[Johannes de Lode]] pojad ei soovinud uue [[maahärra]] võimule alluda, rajasid nad oma võimu kindlustamiseks aastatel [[1234]]–[[1238]] [[Koluvere linnus]]e. 1238. aastal palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasivallutamiseks vendade Lodede käest, mida too ka andis. 1238. aastal leppis [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] kokku Liivi Saksa orduga, et Perona jõe äärse 300 vakamaa suuruse maa-ala sissetulek läheb [[Vana-Pärnu toomkirik|katedraal]]i ehituseks ja korrashoiuks ja [[28. veebruar]]il [[1238]] avaldas Heinrich orduga lepingu osa [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] maa-alade loovutamise osas, vastutasuks ühise [[Lihula linnus]]e ehitamiseks. [[4. september|4. septembril]] [[1245]] võttis paavst [[Innocentius IV]] piiskop Heinrichi ja Saare-Lääne piiskopkonna oma kaitse alla. Paavst kohustas [[5. september|5. septembril]] 1245 [[Riia peapiiskop|Riia]] ja [[Tartu piiskop|Tartu]] piiskoppe kaitsma Saare-Lääne piiskopkonda. [[1251]] teatas [[Taani kuningas]] [[Abel (Taani)|Abel]] oma nõudluste loobumisest [[Saaremaa]] ja [[Läänemaa]] aladele. 1251 rajas [[Saare-Lääne piiskop]] [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] [[Vana-Pärnu]] (''Perona''), kus õnnistas sisse Jeesus Kristuse, Neitsi Maarja ja Evangelist Johannese [[toomkirik]]u ning 1250/1260. aastatel ehitati Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk [[katedraal]] [[Vana-Pärnu]]s, kus asus [[Saare-Lääne piiskop]]i ametitool ehk [[kateeder (kirik)|kateeder]] ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium [[Saare-Lääne toomkapiitel]], mille privileegid kinnitas paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] 1260. aastal. 1279. aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalule [[Linnaõigus|linnaõigused]]. ===Saare-Lääne piiskopkond 13.–16. sajandil=== [[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|thumb|1241. aasta rahuleping Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopi ja saarlaste vahel. Ordu poolt kirjutas alla [[ordumeister]] [[Andreas de Velven]]]] [[1263]]. aastal toimus leedulaste sõjaretk [[Žemaitija]] valitseja vürst [[Treniota]] juhtimisel ning [[2. veebruar]]il hävitati [[Vana-Pärnu]]. Vana-Pärnu mahapõletamise järel viis Saare-Lääne piiskop oma residentsi Pärnust Haapsallu. [[1270]]. aastal toimus leedulaste sõjakäik suurvürst [[Traidenis]]e juhtimisel Saaremaale. [[Läänemaa]]l, [[Virtsu]] lähedal merejääl toimus Leedu väe ja Saksa ordu, Tartu piiskopi ja [[Saare-Lääne piiskop]]i vägede vahel [[Karuse lahing]]u, mille võitsid leedulased. Sõjakäigul Leedu väed suundusid suurvürst [[Traidenis]]e juhatuse all läbi [[Läänemaa]] ning üle jäätunud mere [[Saaremaa]]le, kus nad kõvasti rüüstasid. Ordumeister oli leedulaste järel liikunud Läänemaale ning tema väega olid ühinenud [[Tartu piiskop]] [[Friedrich (Tartu piiskop)|Friedrich]] ja [[Saare-Lääne piiskop]] [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] oma vägedega, samuti [[Taani kuninga vasallid Eestimaal|Taani kuninga vasallid]] [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnast]]. Lahing leidis aset merejääl. Leedulased võitsid lahingu ning sundisid vastased põgenema. Kroonika andmeil hukkus lahingus 1600 leedulast ja 600 liivimaalast. Teiste hulgas hukkus ordumeister ja 52 ordurüütlit. Piiskop Hermann sai vigastada. [[1298]]. aastal puhkes [[Liivimaa kodusõda (1297–1330)|Liivimaa kodusõja]] raames uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel, orduvägi Conrad von der Jocke juhatusel tungis [[Läänemaa stift|Läänemaa]]le ning ordu vallutas [[Haapsalu piiskopilinnus|Haapsalu]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1934/09/02/7 Haapsalu lossi saladused], Päewaleht, nr 241, 2. 09.1934</ref> ja [[Lihula linnus]]e, kus parajasti viibis Saare-Lääne piiskop [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] ja [[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]]e, mis jäi selle valdusse mitmeks aastaks. Piiskop võeti vangi ja [[Martna kirik|Martna]], [[Lihula Eliisabeti kirik]] hävitati. Sisetülide käigus Koluvere linnus hävitati. Ordult saadi maad tagasi alles pärast paavsti esindaja järjekordset sekkumist [[1302]]. aastal. 1960. aastail tehtud uuringute põhjal hindas [[Villem Raam]], et [[Saare-Lääne piiskop]] [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] valitsemisajal, ajavahemikul 1385–1419 ehitati linna ja [[Haapsalu piiskopilinnus]]t ümbritsenud [[Haapsalu linnamüür]]. [[Haapsalu raad|Haapsalu rae]]arhiivi Haapsalu linnamüüri kirjelduse põhjal oli Haapsalul varem merepoolses osas ringmüür ning maa poolt oli linn kaitstud veekraavi ja muldvalliga. Veekraav ulatus merest kuni ringmüürini. Kokku oli linnamüür 550 sülda ehk ligikaudu 1173 meetrit pikk ning veekraav ja muldvall pikkusega 330 sülda ehk ligikaudu 703 meetrit. Linnamüüril oli neli väravat: Karja (''Carrie''), Vene (''Reuschische''), Saksa (''Deutsche'') ja Vee (''Wasser'') värav. Müüri hilisemat kadumist linnapildist seostas ta 16. sajandi teise poole [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] sündmustega, mil Haapsalu rohkete vallutamistega kaasnes ka linnamüüri purustamine.<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.1 HAAPSALU LINNAMÜÜRIST VIIMASTE UURIMISTÖÖDE TAUSTAL], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, juuli 2018</ref>. Piiskoppide ametisse nimetamisega tekkis sageli suuri tülisid, eriti [[15. sajand]]il, kui piiskopkonda valitsesid üle kahekümne aasta kaks piiskoppi (üks valitses Saaremaa, teine Läänemaa [[stift]]i). Viimane suurem sisetüli oli aastatel [[1532]]–[[1536]], mil Riia peapiiskopi [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i ambitsioonide tõttu leidis aset [[Saare-Lääne vaenus]]. ===Läänemaa kodusõda=== {{Vaata|Saare-Lääne vaenus}} [[1530]]. aastal valiti uueks [[Saare-Lääne piiskop]]iks [[Reinhold von Buxhövden]]. Kohe oma ametiaja alguses tekitas ta kohalikus vasalkonnas vastasseisu sellega, et ei kinnitanud aadlike privileege. Lisaks ei lasknud ta end [[paavst]]il ametlikult kinnitada. Seda seetõttu, et paavstilt kinnituse saamine oli suur väljaminek ning piiskopkonna majanduslik olukord ei olnud kiita. [[1532]]. aastal tühistasid [[toomkapiitel]] ja [[vasall|vasal]]kond Buxhövdenile antud truudusvande ning sellega kaotas Buxhövden oma võimu Läänemaal. Tema vastased kutsusid uueks piiskopiks [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]i [[Wilhelm von Hohenzollern]]i, kes juba samal aastal hõivas [[Läänemaa]]. Buxhövdeni võim [[Saaremaa]] üle säilis tänu kohaliku aadli toetusele. Buxhövden põgenes Saaremaale, kust ta rüüstas [[Läänemaad]]. Kuna Hohenzollernil ei olnud endal laevastiku, oli ta sunnitud passiivsesse kaitsesse. Ta lootis oma võimu piiskopkonnas diplomaatilisi teid pidi kindlustada, ent see venis pikale. Kuna oli üldiselt teada, et kõik piiskopid olid paavsti kinnitatud kandidaati poolt (Buxhövden sai paavsti kinnituse 1532. aastal), siis üritas ta [[Maapäev]]a kokkukutsumist takistada. [[1534]]. aastal talvel [[Viljandi]]sse kogunenud Liivimaa seisused otsustasid Buxhövdenit toetada. Sama aasta sügisel alustas Buxhövden ulatuslikumaid rüüsteretki [[Läänemaa]]le. Hohenzollern ei leidnud endale Liivimaalt toetajaid ning ka tema diplomaatilised katsed olid läbi kukkunud. Hohenzollern põgenes enda väega [[Läänemaa]]lt [[Riia|Riiga]]. Ametlikult lõppes kodusõda [[1536]]. aastal, kui läbirääkimistel kuulutati süüdlasteks lääne aadlikud. ===Likvideerimine=== [[1559]]. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas [[Frederik II]] ning kinkis selle oma vennale hertsog [[Magnus]]ele, kes saabus viimase Saare-Lääne piiskopina Liivimaale [[1560]]. aasta alguses. Magnus oli küll protestant, kuid Saare-Lääne piiskopkond eksisteeris ametlikult siiski veel üle kümne aasta. Alles [[1573]]. aastast lakkas see olemast, pärast seda, kui selle valdused võeti Magnuselt ära ja liideti Taani kuninga omadega. ==Piiskopkonna valitsemine== [[Pilt:Saare-Laane pk.PNG|thumb|300 px|Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ([[Saaremaa stift]], [[Läänemaa stift]]) ja olulisemad keskused]] Ametlikult oli Saare-Lääne piiskop [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[vasall]] ning kuulus seega (pigem nimeliselt, kui tegelikult) ka Saksa [[riigivürst]]ide hulka, kui Saksamaa kuningas [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] annetas Saare-Lääne piiskopile [[Vürstlik piiskop|vürstliku piiskop]]i tiitli. Kiriklikult allus [[Saare-Lääne piiskop]] [[Riia peapiiskop]]ile ja selle vahendusel Rooma [[paavst]]ile. Kiriklikes küsimustes oli piiskopi tähtsaim abiline [[toompraost]], ilmaliku administratsiooni ja sõjaliste küsimustega tegelesid Saaremaa ja Läänemaa [[stiftifoogt]]id. Suurem osa maaomandist kuulus piiskopile ja oli jaotatud 13 ametkonnaks. Vaimulikku järelevalvet teostas [[piiskop]] [[sinod]]i ja [[visitatsioon]]ide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina<ref>[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2019/07/0/6.5 Saare-Lääne toomhärrad piiskop Peter Wetbergi ajal (1471–91)], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 22, juuli 2019</ref> [[Saare-Lääne toomkapiitel|Saare-Lääne]] [[toomkapiitel]], mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas [[paavst]], kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Alles 1524. aasta 15. detsembril andis Saare-Lääne piiskop [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes Kievel]] (1515–1527) oma piiskopkonna [[lään]]imeestele privileegikirja, mis tuntavalt laiendas nende eesõigusi ja privileegidega reserveeriti ka kohaliku toomkapiitli kohad selle maa päritolu aadlikele<ref>[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2018/07/0/6.3 Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr 21, juuli 2018, lk 33</ref> Saare-Lääne piiskopi [[diötsees]]i alla kuulusid peale piiskopi domeeni ka Saare- ja Läänemaal asuvad ordu läänid ([[Maasilinna foogtkond]] ja [[Lihula komtuurkond]], viimane oli hiljem osaks [[Pärnu komtuurkond|Pärnu komtuurkonnast]]). Maavaldused olid [[Läänistamine|läänista]]tud [[vasall]]idele ja vasallisuguvõsadele ([[Lode]]d, [[Uexküll]]id, [[Ungern-Sternberg|Ungernid]], [[Fahrensbach]]id jt.), kes teostasid haldust läänides, kasutades kindlustatud tugipunktidena [[vasallilinnus]]eid. Lään anti vasallile kui madalamal astmel seisvale [[feodaal]]ile haldus- või sõjaliste teenete eest koos sellel maa-alal elavate talupoegadega ja muude tuluallikatega. (vt. [[:Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad|Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]]) Piiskopkonna läänistamata valdusi haldasid [[stiftifoogt]]id. Saare-Lääne piiskopkonna [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Jämaja kihelkond]], [[Anseküla kihelkond]], [[Kärla kihelkond]], [[Kaarma kihelkond]], [[Kuressaare kihelkond]], [[Karja kihelkond]], [[Valjala kihelkond]], [[Püha kihelkond]] ja [[Hiiumaa]]l [[Käina kihelkond]]. [[Läänemaa stift]]i kuulusid [[Vormsi kihelkond]], [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi (St. Katharina) kihelkond]], [[Lääne-Nigula kihelkond]], [[Ridala kihelkond]], [[Hanila kihelkond]], [[Martna kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti linnusepiirkond]], [[Kirbla kihelkond]], [[Vigala kihelkond]], [[Velise vasallilinnus|Velise linnusepiirkond]], [[Haapsalu kihelkond]], [[Lihula kihelkond]], [[Soontagana]] [[Mihkli kihelkond|kihelkond]], [[Paadrema vasallilinnus|Paadrema]] kihelkond, Sp... kihelkond, St Martin kihelkond, [[Vana-Pärnu|Vana-Pärnu kihelkond]] {{vaata|Saaremaa stift|Saaremaa stiftifoogt|Saaremaa stiftifoogtide loend}} {{vaata|Läänemaa stift|Läänemaa stiftifoogt|Läänemaa stiftifoogtide loend}} ==Olulisemad keskused== [[Pilt:Hapsals slott 1889.jpg|thumb|280px|Haapsalu piiskopilinnus (1889)]] Piiskopkonna alal oli kaks linna: [[Vana-Pärnu]], mis sai stiftiõiguse [[1251]]. aastal, ja [[Haapsalu]], mis sai [[Lübecki linnaõigus]]e [[1279]]. aastal. Küllaltki suur alev asus [[Lihula]]s. [[Pilt:Haapsalu linnuse kirik.jpg|pisi|[[Haapsalu toomkirik]] (2011)]][[Pilt:Haapsalu Castle.jpg|thumb|Vaade [[Haapsalu piiskopilinnus]]e varemetele idast (2007)]] Ehkki piiskopkond asus strateegiliselt heas kohas, ei kujunenud seal suuremaid linnalisi keskusi. Sellise olukorra tingis arvatavasti piiskopi majanduslik ja õiguslik domineerimine. Ükski Saare-Lääne piiskopkonna asula ei saavutanud keskaja jooksul üleliivimaalist tähtsust.<ref name="ReferenceA" /><ref name="IOHa0" /> * [[Lihula]]. Piiskopi residents asus aastatel [[1234]]–[[1251]] [[Lihula linnus|Lihula]]s. Keskaja kontekstis oli Lihula alevik teiste omanäoliste hulgas hästi toimiv keskus. Samas kaotas asula keskaja jooksul oma tähtsuse täielikult.<ref name="ReferenceA" /><ref name="7i577" /> Lihulas asus [[Lihula linnus]]. *[[Vana-Pärnu]]. Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] määras [[1251]]. aastal Vana-Pärnu enda residentsi asukohaks. Selleks ajaks oli linn juba sinna rajatud. Piiskopi residents viidi [[1279]]. aastal üle [[Haapsalu]].<ref name="ReferenceA" /> *[[Haapsalu ajalugu|Haapsalu]]. Haapsalu sai linnaõiguse [[1279]]. aastal, kui piiskop rajas sinna enda residentsi. Residentsi valikut on põhjendatud soodsa asendiga laevateede suhtes ning sadamaga. Viimane tähendas keskajal suuri sissetulekuid, mistõttu olid Saare-Lääne piiskopi tulud arvatavasti suuremad kui teistel [[Liivimaa]] piiskoppidel.<ref name="StDLZ" /><ref name="Jkc4h" /> Haapsalus asusid [[Saare-Lääne toomkapiitel|toomkapiitel]], [[Haapsalu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] ja [[Haapsalu Toomkirik|toomkirik]]. *[[Kuressaare]]. Alates [[14. sajand]]ist asus piiskopi residents vaheldumisi [[Haapsalu]]s ja [[Kuressaare]]s. Kuressaares asus [[Kuressaare piiskopilinnus|piiskopilinnus]]. *Koluvere. [[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga..jpg|pisi|[[Koluvere piiskopilinnus|Koluvere linnus]] (2012)]] [[Koluvere linnus]] oli [[1439]]. aastast üks Saare-Lääne piiskoppide residentslinnustest, ühtlasi asus seal ka [[Läänemaa stiftifoogt]], kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus on üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ([[palgasõdur]]id). == Saare-Lääne piiskopkonna linnused == * [[Haimre vasallilinnus]] * [[Kasti vasallilinnus]] * [[Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)|Kiltsi vasallilinnus]] * [[Koluvere piiskopilinnus]] * [[Kullamaa vasallilinnus]] *[[Kuressaare piiskopilinnus]] * [[Paadrema vasallilinnus]] *[[Vana-Pärnu piiskopilinnus]] * [[Velise vasallilinnus]] * [[Vigala vasallilinnus]] * [[Virtsu vasallilinnus]] {{vaata|Piiskopilinnus|Vasallilinnus|ordulinnus|Eesti linnuste loend|Eesti keskaegsed kivilinnused}} == Vaata ka == *[[Saare-Lääne piiskoppide loend]] *[[Vana-Liivimaa]] *[[Kuressaare rahuleping]] *[[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] *[[Lossidroost]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ReferenceA">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 24</ref> <ref name="vAgWM">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 13</ref> <ref name="IOHa0">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 33</ref> <ref name="7i577">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 23</ref> <ref name="StDLZ">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 25</ref> <ref name="Jkc4h">Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu 2004, lk 26</ref> }} ==Kirjandus== *Parun [[Peter Wilhelm von Buxhövden]]: ''Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell '', Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, [http://books.google.ee/books?id=OGoEAAAAQAAJ Digitaalselt] *[[Nikolaus Busch]]: "Geschichte und Verfassung des Bistums Ösel bis zur Mitte des 14. Jahrhunderts." Riga, 1934. *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Zur ältesten Geschichte des Bistums Ösel-Wiek. In: Liber saecularis. Litterarum societas Esthonica 1838-1938, S. 321-328. [[Õpetatud Eesti Seltsi Toimetused]] [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b10eae7c-a215-4a3c-a9dc-d80ae93cd11f/content XXX], Tartu 1938 *Saare-Lääne piiskopkond. Artikleid Lääne-Eesti keskajast. Bistum Ösel-Wiek. Artikelsammlung zum Mittelalter in Westestland (Rööptekstiga saksa keeles). Toim. [[Ülla Paras]]. [[Läänemaa Muuseum]], Haapsalu, 2004, 287 lk. ISBN: 9985913388 ==Välislingid== {{commonskat|Bishopric of Ösel-Wiek}} *[https://sites.google.com/site/osiliensis/home] {{Vana-Liivimaa}} [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond| ]] [[Kategooria:Eesti ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Eesti ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Eesti keskaeg]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] guadhlmmpvjx8gw7jm1q3zgnf49lxu1 0 15963 7249392 7205082 2026-10-08T10:02:38Z Kuuskinen 33651 /* Pinnamood */ 7249392 wikitext text/x-wiki {{see artikkel| on linnast Ameerika Ühendriikides; osariigi kohta vaata artiklit [[New Yorgi osariik]]}} {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2019}} {{Linn | nimi = New York | hääldus = nj'uu j'ork | nimi1_keel = | nimi1 = | pilt_üldvaade = September 11th Tribute in Light from Bayonne, New Jersey.jpg | pildiallkiri = [[Vabadussammas]] ja [[Lower Manhattan]]i siluett ning valguskiired installatsioonilt [[Tribute in Light]] | lipp = Flag of New York City.svg | lipu_link = [[New Yorgi lipp]] | vapp = Seal of New York City.svg | vapi_link = [[New Yorgi pitsat]] | pindala = 1214 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Map of New York Highlighting New York City.svg | asendikaardi_pilt_seletus = New Yorgi asukoht [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] }} '''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suurim [[linn]]<ref name="wkxN2" /> ja [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskus. [[Globaalne linn|Globaalse suurlinna]] eristamiseks [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta [[inglise keel]]es enamasti nime ''New York City'' (lühendatult NYC) või vanapäraselt ''City of New York''.<ref name="RVIuK" /> New York asub [[Port of New York and New Jersey|maailma suurima loodusliku sadama]] ääres. Seetõttu on ta läbi aegade avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on [[Washington]].<ref name="Tak9T" /> New Yorgis asub [[ÜRO peakorter]], kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.<ref name="tpEuP" /> [[Suurlinn]] koosneb [[New Yorgi linnaosad|viiest linnaosa]]st, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.<ref name="RrNNB" /> Need viis linnaosa – [[Brooklyn]], [[Queens]], [[Bronx]], [[Manhattan]] ja [[Staten Island]] – on ühinenud ühtseks linnaks 1898. aastal.<ref name="eVQsT" /> [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas 790&nbsp;km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,<ref name="cxI67" /><ref name="lDZU7" /> mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna [[Põhja-Ameerika]]s.<ref name="KYBUR" /> Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.<ref name="UQEQt" /> New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400&nbsp;km² kohta – on USA suurim.<ref name="DB9J8" /> Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.<ref name="PPZy9" /> New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, mil [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal [[Uus-Amsterdam]]iks.<ref name="tLKHV" /> 1664. aastal sattus [[faktooria]] ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui [[Inglismaa]] kuningas [[Charles II]] oli need maad kinkinud oma vennale, [[James II (Inglismaa kuningas)|Yorki hertsogile]], nimetati linn ümber New Yorgiks.<ref name="olYI7" /> Aastail 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.<ref name="d6BcJ" /> Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.<ref name="fXv3f" /> Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid [[Vabadussammas]]. Seda sammast tuntakse üle maailma kui Ameerika Ühendriikide ja selle [[demokraatia]] sümbolit. Igal aastal külastab New Yorki keskmiselt 50 miljonit inimeset. Linna mitu piirkonda ja vaatamisväärsust on saanud külastajate hulgas väga tuntuks. [[Times Square]], mida hüütakse maailma ristteeks (''The Crossroads of the World''), üks vilkama liiklusega jalakäijate ristmikke maailmas, on [[Broadway (teater)|Broadway teatrite]] eredalt valgustatud keskus<ref name="mjuM6" /> ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas on palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuva [[Wall Street]]iga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub [[New Yorgi börs]], mis on oma noteeritud ettevõtete [[turukapitalisatsioon]]i järgi maailma suurim börs.<ref name="wvrJF" /> [[Manhattan]]i kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani [[Hiinalinn]]as elab kõige rohkem [[hiinlased|hiinlasi]] [[läänepoolkera]]l.<ref name="Y1y0t" /> Katkematult töötav [[New Yorgi metroo]] on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas [[Columbia ülikool]], [[New Yorgi ülikool]] ja [[Rockefelleri ülikool]], mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.<ref name="nKAWH" /> New York, kus asub veidi üle 6000 kõrghoone, on [[Hongkong]]i järel teine kõige suurema [[kõrghoone]]te tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem<ref>http://skyscraperpage.com/cities</ref>.<ref>https://www.6sqft.com/nyc-has-the-worlds-second-highest-concentration-of-tall-towers</ref> == Nimi == [[Pilt:ISS-35 New York City metropolitan area.jpg|pisi|püsti|[[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisest Kosmosejaamast]] avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (2013)]] [[Fail:Aerial view of MTA Subway Trains on Williamsburg Bridge, The East River, Downtown Manhattan, Williamsburg Brooklyn, 420 Kent, Brooklyn Shipyard, Williamsburg Bank, New York City, USA.webm|pisi|Droonivideo New Yorgi [[metroo]]rongidest 2022. aastal]] New Yorgile anti nimi 1664. aastal [[Yorki hertsog]]i järgi, kellest sai hiljem Inglismaa kuningas [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]].<ref>{{cite web|last=Badoe|first=Etta|url=https://www.qchron.com/editions/queenswide/new-amsterdam-becomes-new-york/article_dd6e910f-a882-5b2e-9771-a2caa1574e07.html|title=1664 New Amsterdam becomes New York Dutch rulers surrender to England|publisher=[[Queens Chronicle]]|date=November 11, 2015|access-date=March 13, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20170201120328/https://www.qchron.com/editions/queenswide/new-amsterdam-becomes-new-york/article_dd6e910f-a882-5b2e-9771-a2caa1574e07.html|archive-date=February 1, 2017|url-status=dead}}</ref> Jamesi vanem vend kuningas [[Charles II]] määras hertsogi [[Uus-Madalmaad]]e endise territooriumi valdajaks pärast selle konfiskeerimist Hollandi võimu alt, ning selle hulka kuulus ka [[Uus-Amsterdam]]i linn.<ref name="Archdeacon2013a">{{cite book|last=Archdeacon|first=Thomas J.|year=2013|title=New York City, 1664–1710: Conquest and Change|publisher=[[Cornelli Ülikool]]|isbn=978-0-8014-6891-9|page=19|url=https://books.google.com/books?id=9bTxAAAAQBAJ&pg=PT19}}</ref> New Yorgi hüüdnimed: {{Veergude loend|laius=25em| * The Big Apple * The Capital of the World<br>([[ladina keel]]es Caput Mundi) * The Greatest City in the World * The Center of the Universe * The City So Nice They Named It Twice * The City That Never Sleeps * The Empire City * The Melting Pot * The Five Boroughs * The Modern Gomorrah * New Amsterdam * Metropolis * Fun City * Gotham }} == Asend ja suurus == [[Pilt:Aster newyorkcity_lrg.jpg|pisi|püsti|Satelliidikujutis [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskmest]] New York asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirdeosas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] kaguosas [[Washington]]i ja [[Boston]]i vahel [[Atlandi ookean]]i voolava [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suudmes. Hudsoni jõgi eraldab linna [[New Jersey]]st. Linna kogupindala on 1214&nbsp;km², millest 425&nbsp;km² on veepindala ja 789&nbsp;km² maismaa pindala.<ref name="G2ss8" /> New York nihkub Londonist eemale aastas umbes 2,5 cm võrra. == Loodus == === Pinnamood === Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: [[Manhattan]]ile, [[Staten Island]]ile ja [[Long Island]]ile. New Yorki läbib [[East River]], mis eraldab Manhattanit Long Islandist. Manhattani ja Bronxi linnaosa vahel voolab [[Harlem River|Harlemi jõgi]]. Nimetatud jõed alluvad [[looded|loodetele]]. [[Bronxi jõgi]], mis voolab läbi Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.<ref name="1SdC8" /> Linnaalust maad on inimtegevusega suuresti muudetud. Alates [[Holland]]i [[Kolonialism|koloniaalajast]] on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid. [[Melioratsioon]] on kõige märgatavam Lower Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse tulemusel [[Battery Park City]]. Mõningaid looduslikke pinnavorme on tasandatud eelkõige Manhattanil. Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9&nbsp;m üle merepinna), mis on idaranniku kõrgeim tipp [[Maine]]'ist lõuna pool.<ref name="3Ylxh" /> Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa Staten Islandi rohelisest vööndist. === Ilmastik === [[Pilt:New York.png|pisi|püsti|New Yorgi kliimadiagramm]] Vastavalt [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]ile valitseb New Yorgis niiske [[Lähistroopikavööde|lähistroopiline]] kliima (''Cfa''). 0&nbsp;°C lävendi järgi on New York kõige põhjapoolseim [[suurlinn]], kus valitseb selline ilmastu. Aastas on keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva, päikesepaiste keskmine võimalus on 58%,<ref name="oK7bY" /> mis kokku teeb 2400–2800 päikesepaistelist tundi aastas. Talv on külm ja niiske; valdavad on maatuuled, mis vähendavad [[Atlandi ookean]]i leevendavat mõju. Samas hoiavad nii Atlandi ookean kui ka [[Apalatši mäestik|Apalatši mägede]] osaline tuulevari linna talvel soojemana, võrreldes [[Põhja-Ameerika]] sisemaa samadel või väiksematel [[laiuskraad]]idel asuvate linnadega, nagu [[Pittsburgh]], [[Cincinnati|Cincinnat]] ja [[Indianapolis]]. Piirkonna külmima kuu jaanuari keskmine õhutemperatuur on 0,1&nbsp;°C. Samas võib talvel temperatuur mõne päeva jooksul kõikuda −12&nbsp;°C-st kuni +10&nbsp;°C-ni.<ref name="twav2" /> Kevad ja sügis on ettearvamatud: ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas temperatuur ja väike õhuniiskus. Suvi on reeglina kuum ja niiske; juuli keskmine õhutemperatuur on 24,7&nbsp;°C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32&nbsp;°C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38&nbsp;°C piiri. Linnas sajab aastas 1260&nbsp;mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastail 1971–2000 sadas talvel keskmiselt 57&nbsp;cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastati märkimisväärselt.<ref name="bZhEW" /> [[Orkaan]]id ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud 9. veebruaril 1934 (−26&nbsp;°C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41&nbsp;°C).<ref name="9mbzZ" /> {{Ilmakast |asukoht = New Yorgi ([[Central Park]]) |aeg = 1981–2010 |laius = auto |jaan_max = 3.5 |jaan_absoluut_max = 22 |veebr_max = 5.3 |veebr_absoluut_max = 24 |märts_max = 9.8 |märts_absoluut_max = 30 |aprill_max = 16.2 |aprill_absoluut_max = 36 |mai_max = 21.6 |mai_absoluut_max = 37 |juuni_max = 26.3 |juuni_absoluut_max = 38 |juuli_max = 28.9 |juuli_absoluut_max = 41 |aug_max = 28.1 |aug_absoluut_max = 40 |sept_max = 24.0 |sept_absoluut_max = 39 |okt_max = 17.7 |okt_absoluut_max = 34 |nov_max = 12.1 |nov_absoluut_max = 29 |dets_max = 6.1 |dets_absoluut_max = 24 |aasta_max = 16.7 |aasta_absoluut_max = 41 |jaan_min = -2.8 |jaan_absoluut_min = -12 |veebr_min = -1.7 |veebr_absoluut_min = -26 |märts_min = 1.8 |märts_absoluut_min = -16 |aprill_min = 7.1 |aprill_absoluut_min = -11 |mai_min = 12.2 |mai_absoluut_min = 0 |juuni_min = 17.6 |juuni_absoluut_min = 7 |juuli_min = 20.4 |juuli_absoluut_min = 11 |aug_min = 19.9 |aug_absoluut_min = 10 |sept_min = 16.0 |sept_absoluut_min = 4 |okt_min = 10.0 |okt_absoluut_min = -2 |nov_min = 5.3 |nov_absoluut_min = -14 |dets_min = 0.0 |dets_absoluut_min = -25 |aasta_min = 8.8 |aasta_absoluut_min = -26 |jaan_sademed = 92.7 |veebr_sademed = 78.5 |märts_sademed = 110.7 |aprill_sademed = 114.3 |mai_sademed = 106.4 |juuni_sademed = 112.0 |juuli_sademed = 116.8 |aug_sademed = 112.8 |sept_sademed = 108.7 |okt_sademed = 111.8 |nov_sademed = 102.1 |dets_sademed = 101.6 |aasta_sademed = 1268.2 |jaan_lumi = 17.8 |veebr_lumi = 23.4 |märts_lumi = 9.9 |aprill_lumi = 1.5 |mai_lumi = 0 |juuni_lumi = 0 |juuli_lumi = 0 |aug_lumi = 0 |sept_lumi = 0 |okt_lumi = 0 |nov_lumi = 0.8 |dets_lumi = 12.2 |aasta_lumi = 65.5 |jaan_sajupäevi = 10.4 |veebr_sajupäevi = 9.2 |märts_sajupäevi = 10.9 |aprill_sajupäevi = 11.5 |mai_sajupäevi = 11.1 |juuni_sajupäevi = 11.2 |juuli_sajupäevi = 10.4 |aug_sajupäevi = 9.5 |sept_sajupäevi = 8.7 |okt_sajupäevi = 8.9 |nov_sajupäevi = 9.6 |dets_sajupäevi = 10.6 |aasta_sajupäevi = 122.0 |jaan_lumepäevi = 4.0 |veebr_lumepäevi = 2.8 |märts_lumepäevi = 1.8 |aprill_lumepäevi = 0.3 |mai_lumepäevi = 0 |juuni_lumepäevi = 0 |juuli_lumepäevi = 0 |aug_lumepäevi = 0 |sept_lumepäevi = 0 |okt_lumepäevi = 0 |nov_lumepäevi = 0.2 |dets_lumepäevi = 2.3 |aasta_lumepäevi = 11.4 |jaan_päikesetunnid = 162.7 |veebr_päikesetunnid = 163.1 |märts_päikesetunnid = 212.5 |aprill_päikesetunnid = 225.6 |mai_päikesetunnid = 256.6 |juuni_päikesetunnid = 257.3 |juuli_päikesetunnid = 268.2 |aug_päikesetunnid = 268.2 |sept_päikesetunnid = 219.3 |okt_päikesetunnid = 211.2 |nov_päikesetunnid = 151.0 |dets_päikesetunnid = 139.0 |aasta_päikesetunnid = 2534.7 |allikas = Riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus (NOAA) }} == Rahvastik == {| class="wikitable floatright sortable" style="width:250px; font-size:90%; text-align:right" |+ Rahvaarv ajaloo jooksul ! Aasta ! data-sort-type="number" | Rahvaarv ! ±% |- | 1698 | 4937 | – |- | 1712 | 5840 | +18,3% |- | 1723 | 7248 | +24,1% |- | 1737 | 10 664 | +47,1% |- | 1746 | 11 717 | +9,9% |- | 1756 | 13046 | +11,3% |- | 1771 | 21 863 | +67,6% |- | 1790 | 49 401 | +126,0% |- | 1800 | 79 216 | +60,4% |- | 1810 | 119 734 | +51,1% |- | 1820 | 152 056 | +27,0% |- | 1830 | 242 278 | +59,3% |- | 1840 | 391 114 | +61,4% |- | 1850 | 696 115 | +78,0% |- | 1860 | 1 174 779 | +68,8% |- | 1870 | 1 478 103 | +25,8% |- | 1880 | 1 911 698 | +29,3% |- | 1890 | 2 507 414 | +31,2% |- | 1900 | 3 437 202 | +37,1% |- | 1910 | 4 766 883 | +38,7% |- | 1920 | 5 620 048 | +17,9% |- | 1930 | 6 930 446 | +23,3% |- | 1940 | 7 454 995 | +7,6% |- | 1950 | 7 891 957 | +5,9% |- | 1960 | 7 781 984 | −1,4% |- | 1970 | 7 894 862 | +1,5% |- | 1980 | 7 071 639 | −10,4% |- | 1990 | 7 322 564 | +3,5% |- | 2000 | 8 008 288 | +9,4% |- | 2010 | 8 175 133 | +2,1% |- | 2018 | 8 398 748 |- !colspan="3" style="background:#CCCCFF; text-align:left; font-weight:normal"| <small>(Märkus: Rahvaloenduste andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics.<ref name="EncNYC" /> Allikad: 1698–1771,<ref name="uQqMg" /> 1790–1890,<ref name="EncNYC" /><ref name="K38qt" /> 1900–1990,<ref name="eezD8" /> 2000. ja 2010. aasta rahvaloendus.<ref name="2009 est pop" /><ref name="Roberts-census" /> 2011. aasta rahvaloenduse hinnangud.<ref name="nytimes.com" />)</small> |} New York on [[rahvaarv]]ult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest.<ref name="nytimes.com" /> 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku<ref name="0195J" /><ref name="SUNwB" /> ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas.<ref name="SFyIp" /> Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas [[New Yorgi linnapea|linnapea]] [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.<ref name="Sam Roberts" /> See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini. 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esimest korda alates kodusõjast vähenes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.<ref name="Sam Roberts" /> [[Pilt:Mulberry Street NYC c1900 LOC 3g04637u edit.jpg|pisi|vasakul|[[Little Italy]] piirkond [[Lower East Side]]'il, u 1900]] Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.<ref name="qDMwR" /> Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta,<ref name="oHCXf" /> mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.<ref name="c5NVH" /> New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast [[Ellise saar]]e kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.<ref name="odmKM" /> Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side'is, tekkis mõiste "sulatusahi". 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.<ref name="Os8NJ" /> 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.<ref name="ba5oe" /> [[Pilt:Chinatown manhattan 2009.JPG|pisi|vasakul|Hiinalinn Manhattanil]] Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.<ref name="NYC immigration" /> Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles]]es ja [[Miami]]s. Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]] ja [[Guyana]].<ref name="77u2b" /> New Yorgi piirkond on endiselt peamine "värav", mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.<ref name="PqQ1T" /><ref name="5eHFA" /><ref name="Vm2vR" /> New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav [[Juudid|juudi kogukond]] on suurim omataoline väljaspool [[Iisrael]]i. Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest [[Indiaanlased|indiaanlastest]] ja 15% [[Korealased|korealastest]]. Seal asub läänepoolkera suurim [[Indialased|indialaste]] kogukond ja kõikide USA linnade suurim [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, mille [[Hiinlased|hiinlastest]] elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui [[San Francisco]]s ja [[Los Angeles]]es kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas. New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. [[Korealased]] moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja [[jaapanlased]] 0,3%. [[Filipiinlased]] kui suurim [[Kagu-Aasia]] päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad [[vietnamlased]] üksnes 0,2%-ga. Suurimad [[Lõuna-Aasia]] rahvusrühmad on [[indialased]] (2,4% linna rahvaarvust), [[bangladeshlased]] (0,7%) ja [[pakistanlased]] (0,5%). Samuti elab New Yorgis palju [[puertoricolased|puertoricolasi]] ja [[dominikaanlased|dominikaanlasi]]. Oluline rahvusrühm on ka [[itaallased]], kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiselt [[Sitsiilia]]st ja mujalt [[Lõuna-Itaalia]]st. Märkimisväärne on ka [[iirlased|iirlaste]] osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu newyorklastest kannab oma [[Y-kromosoom]]is erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil elanud [[Iiri kuningas Niall|Iiri kuninga Nialli]] või temaga suguluses olevatelt [[Uí Briúin]]i ja [[Uí Fiachrach]]i klannilt. Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end [[homoseksuaalsus|homo]]- või [[Biseksuaalsus|biseksuaalseks]], moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s. [[Samasooliste abielu]] seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata. New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonna [[leibkond|leibkonna]] mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit. Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas. Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja [[Moskva]]. Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla viie aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%. === Kohalik murre === New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse [[New Yorgi murre|New Yorgi murdeks]] või ka Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige arusaadavamaks murdeks. Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitteeurooplastest sisserändajate sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi. Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne kaashäälikut asuvat r-i välja, seega hääldatakse linna nime [nju: jo:k]. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades nagu ''park'' [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), "butter" [bʌɾə] või "here" [hiə]. Teiseks tunnuseks on ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades ''talk'', ''law'', ''cross'', ''chocolate'', ''coffee'' jne, ning sageli samakõlaline [ɔr] sõnades ''core'' ja ''more'' on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika ühiskeeles. New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikumates variantides on täishäälikust sellistes sõnades nagu ''girl'' ja ''oil'' saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda sageli vastupidisena, nii et sõna ''girl'' hääldatakse [gɔil] ja sõna ''oil'' hääldatakse [ɜ:l], millest lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad omapäraselt selliseid nimesid nagu Jersey (Joizey), [[33rd Street (Manhattan)|33rd Street]] (Toidy-Toid Street) ning sõna ''toilet'' (terlet). 1970. aastate situatsioonikomöödia "All in the Family" tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise kõnemaneeriga rääkijast. === Religioon === {{bar box |title = Religioosne kuuluvus (2014)<ref name="NYCReligion1"/><ref name="NYCReligion2"/> |titlebar=#ccf |float= |width=400px |bars = {{bar percent|[[Kristlus|kristlased]]|darkblue|59}} {{bar percent|[[Rooma-Katoliku Kirik|katoliiklased]]|mediumblue|33}} {{bar percent|[[Protestantism|protestandid]]|mediumblue|23}} {{bar percent|muud kristlased|mediumblue|3}} {{bar percent|usutunnistuseta|purple|24}} {{bar percent|[[juudid]]|lightgreen|8}} {{bar percent|[[muslimid]]|lightgreen|3}} {{bar percent|[[Hinduism|hindud]]|lightgreen|3}} {{bar percent|[[Budism|budistid]]|lightgreen|1}} {{bar percent|muud usundid|lightgreen|1}} }} == Ajalugu == === Kolonisatsioon === Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[delavarid]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island]]i, [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan.<ref name="Z6kp6" /> [[Delavari keeled|Delavari keeltest]] tuleb sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid<ref name="MGDtm" /> ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.<ref name="JNeNx" /> Esimene eurooplane, kelle sealsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]]. Prantsuse kuninga [[François I]] teenistuses tegutsenud [[Firenze Vabariik|firenze]] maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevaga [[La Dauphine]] New Yorgi ülemisse sadamasse ([[Upper Bay]]), veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas edasi kirdesuunal. Ta taotles selle ala kuulumist [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigile]] ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême).<ref name="F6HHm" /> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse [[Estêvão Gomes]], Aafrika päritolu portugallane, kes seilas [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitud keisri [[Karl V]] lipu all, ning kaardistas [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suudme, mida ta ise kutsus ''Rio de San Antonio''<nowiki/>'ks. Rasked jääolud ei lasknud tal siiski uurimisreisi mööda jõge jätkata.<ref name="6rrNM" /> [[Pilt:GezichtOpNieuwAmsterdam.jpg|pisi|vasakul|[[Uus-Amsterdam]] 1664. aastal, kui inglased saavutasid selle üle kontrolli ja nimetasid ümber New Yorgiks]] Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurija [[Henry Hudson]] selle piirkonna, kui ta oma tööandja [[Hollandi Ida-India Kompanii]] jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga [[Halve Maen]] ('Poolkuu') New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna [[Albany]] asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid [[Cape Cod]]i ja Delaware'i lahe vahelist ala endale [[Madalmaad]] ning nimetasid selle piirkonna ''Nieuw-Nederland''<nowiki/>'iks ([[Uus-Madalmaad]]). 1614. aastal asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimi ''Nieuw-Amsterdam'' ([[Uus-Amsterdam]]). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur [[Pierre Minuit]] Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt<ref name="l47jX" /> 60 kuldna eest,<ref name="WUa2l" /> mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 dollarit.<ref name="69qKq" /> Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.<ref name="7qhaO" /><ref name="ELjHs" /> 1657. aastal saabus Uus-Amsterdami teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal – [[Martin Hoffman]].<ref name="up8k5" /> Esimesena jõudis [[Uus-Rootsi]] [[Johan Schalbrick]] 1654. aastal. 1664. aastal andis Uus-Madalmaade kolooniakuberner [[Peter Stuyvesant]] Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna [[James II (Inglismaa kuningas)|Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi]] järgi New Yorgiks.<ref name="8Hcnf" /> Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.<ref name="kTIsA" /> 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.<ref name="mrKYD" /> 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast [[kollapalavik]]u tõttu.<ref name="syJNt" /> Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.<ref name="Jp4Iw" /> === Uusaeg === [[Pilt:BattleofLongisland.jpg|pisi|[[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] suurim, [[Long Islandi lahing]] toimus 1776. aastal [[Brooklyn]]is]] Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga [[George II]] korraldusel Lower Manhattanile King's College'i nime all [[Columbia ülikool]].<ref name="MtIkL" /> Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideerivate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress. [[Long Islandi lahing]], suurim kokkupõrge [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House'is Ameerika delegaatide, sealhulgas [[Benjamin Franklin]]i, ja Briti kindrali Lord Howe' kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas kirik [[Trinity Church (Lower Manhattan)|Trinity Church]].<ref name="0AlKt" /> Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]i jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president [[George Washington]], oma esimesele istungile kogunesid nii [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ning kooskõlastati [[Bill of Rights (1791)|Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni]] eelnõu.<ref name="aeeaX" /> 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest [[Philadelphia]]st ning sai USA suurimaks linnaks. [[Pilt:Hippolyte Sebron - Rue De New-York En 1840.jpg|pisi|[[Broadway]] umbes 1840. aastal]] 19. sajandil kujundasid linna oluliselt [[sisseränne]] ja arendustegevus.<ref name="uqQmC" /> 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (''[[Commissioners' Plan]]'') kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati [[Erie kanal]]iga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.<ref name="LFmca" /> Kohalikku poliitikat hakkas valitsema [[Tammany Hall]], iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.<ref name="n8MX4" /> 1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park]]i rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.<ref name="Yraby" /> Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.<ref name="xuQ9l" /> [[Pilt:George Schlegel - George Degen - New York 1873.jpg|pisi|vasakul|1873. aasta New Yorki kujutav gravüür: esiplaanil linnulennu vaade üle [[Alam-Manhattan]]i]] Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.<ref name="hv9IX" /> 1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn.<ref name="powER" /> 1904. aastal avati [[New Yorgi metroo|metroo]], mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes [[East River]]il sõitval aurulaeval [[General Slocum]] tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aasta [[Triangle Shirtwaist Factory tulekahju]]s, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning karmistati oluliselt vabrikute ohutusnõudeid.<ref name="igDXq" /> [[Pilt:NewYorkCityManhattanRockefellerCenter.jpg|pisi|[[Kesk-Manhattan]]i vaade [[Rockefeller Center]]ist, 1932]] New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.<ref name="0ZBtr" /> 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New Yorgis suurim Aafrika juurtega linnakogukond Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn [[Harlemi renessanss]], millega samal ajal valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega. ==== Uusim aeg ==== New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.<ref name="4BHBM" /> [[Suur depressioon|Suure depressiooni]] rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne [[Fiorello La Guardia]] ja pärast 80 tegevusaastat lõppes [[Tammany Hall]]i poliitiline valitsemisaeg.<ref name="U9tZe" /> [[Pilt:UA Flight 175 hits WTC south tower 9-11 edit.jpeg|pisi|vasakul|United Airlinesi lennuk (lend 175) sööstab 11. septembril 2001 [[Maailma Kaubanduskeskus]]e lõunatorni]] Tänu koju tagasi pöördunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. [[ÜRO]] peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. [[Abstraktne ekspressionism|Abstraktse ekspressionismi]] tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.<ref name="WQcDu" /> 1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni.<ref name="GwXSV" /> Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed.<ref name="wLkzT" /> Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid. Linn oli üks [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute]] sihtkohti ning [[Maailma Kaubanduskeskus]]e kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest.<ref name="MuZWb" /> Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust ([[One World Trade Center]]), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541&nbsp;m pikk.<ref name="qmv1V" /> == Arhitektuur == [[Pilt:Manhattan at Dusk by slonecker.jpg|pisi|püsti|''[[Art déco]]'' stiilis ehitatud [[Empire State Building]] ja [[Chrysler Building]]]] [[Fail:Aerial View of The Vessel at Hudson Yards, New York City.webm|pisi|Droonivideo [[Hudson Yards]]is asuvast rajatisest [[Vessel]]]] New Yorgis on märkimisväärselt paljudes arhitektuuristiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alates [[Brooklyn]]is asuvast ''[[saltbox]]''{{'}}i-stiilis [[Pieter Claesen Wyckoff]]i majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse [[One World Trade Center]]iga, [[pilvelõhkuja]]ga, mida ehitati Lower Manhattanile [[Ground Zero]] alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn. Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud [[Kõrgeimate hoonete loend|maailma kõrgeimad ehitised]]. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100&nbsp;m kõrged, konkureerides maailma mastaabis [[Hongkong]]iga. Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200&nbsp;m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja [[Woolworth Building]], mis valmis 1913. aastal. 1916. aasta linnaplaneerimisotsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest. Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid ''[[art déco]]'' stiilis [[Chrysler Building]] (valminud 1930. aastal) ja [[Empire State Building]] (1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks ''art déco'' stiili parimatest näidetest. Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud [[Seagram Building]], mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. [[Condé Nast Building]] 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide. New Yorgi suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–1930. Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi. Sellistes rajoonides nagu [[Riverdale]] Bronxis, [[Ditmas Park]] Brooklynis ja [[Douglaston]] Queensis on levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis, ühepereelamud. Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid. Kivi ja tellised said linna eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati piirama majade ehitamist puitsõrestikele. Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vajadust suure veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorustiku. Kaugemates piirkondades, näiteks [[Jackson Heights]]is, said 1920. aastatel populaarseks aiamajade rajoonid. [[Pilt:Panorama Skyline Manhattan Empire State Building.jpg|450px|pisi|center|Manhattani kesklinn ([[Midtown Manhattan|Midtown]]) päeval]] == Pargid == [[Pilt:Manhattan from helicopter edit1.jpg|pisi|[[Vabadussammas]] New Yorgi sadamas, taustal endised [[Maailma Kaubanduskeskus]]e kaksiktornid]] New Yorgis on üle 110&nbsp;km² linnale kuuluvaid [[park]]e ja 23&nbsp;km avalikke randu.<ref name="lDzAF" /> Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke. === Riiklikud pargid === [[Gateway riiklik puhkeala]] hõlmab kokku 10 521,83 hektarit ning suurem osa sellest asub New Yorgis. [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] territooriumil asub [[Brooklyn]]i ja [[Queens]]i piiresse jääv [[Jamaica Bay looduskaitseala]] (Jamaica Bay Wildlife Refuge), mis oma 36&nbsp;km² soolamadalike, saarte ja veealadega hõlmab suuremat osa Jamaica Bayst. Ka Queensis hõlmavad pargid olulise osa [[Rockaway poolsaar]]e läänealadest, millest kõige märkimisväärsemad on [[Jacob Riisi park]] ja [[Fort Tilden]]. Staten Islandil asuvad [[Fort Wadsworth]], ajaloolised kodusõjaeelsed [[Battery Weed]] ja [[Fort Tompkins]] ning [[Great Kills Park]] koos oma randade, matkaradade ja jahisadamaga. Riiklik parkide talitus haldab [[Vabadussammas|Vabadussamba rahvusmonumenti]] ja [[Ellise saar]]e immigratsioonimuuseumi, mis mõlemad asuvad [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis. Sadamas ühendab neid omavahel New Yorgi linnas paiknev Governors Islandi rahvusmonument. [[Manhattan]]i saarel asuvatest ajaloolise väärtusega paikadest hallatakse föderaalselt Castle Clintoni riiklik mälestusmärki, [[Bill of Rights (1791)|Federal Halli]] riiklikku memoriaalansamblit, [[Theodore Roosevelt]]i sünnikohta, [[Ulysses S. Grant|kindral Granti]] riiklikku memoriaalansamblit (nn "Granti mausoleumi" – Grant's Tomb), aafriklaste kalmistu riiklikku mälestusmärki ning Hamilton Grange'i riiklikku memoriaalansamblit. Stonewall Inn Greenwich Village'is, kus algatati tänapäeva liikumine geiõiguste kaitseks, on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.<ref name="HJmcg" /> === New Yorgi osariigi pargid === New Yorgi piiresse jääb seitse osariigile kuuluvat parki, sealhulgas pikkade ratsutamisradadega looduspiirkond [[Clay Pit Ponds State Park]] ning 11&nbsp;ha hõlmav ja 21&nbsp;m kõrgusel [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] kohale ulatuv [[Riverbank State Park]]. === New Yorgi parkide ja puhkealade valitsus === * [[Central Park]] [[Manhattan]]il (3,57&nbsp;km²) on külastatavaim park [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] – igal aastal käib seal 25 miljonit inimest.<ref name="IH3Mw" /> Pargis on rohkesti huvipakkuvaid kohti: mitu järve ja tiiki, kaks liuvälja, [[Central Parki loomaaed]], Central Parki talveaed, 0,43&nbsp;km² hõlmav [[Jackie Onassise nimeline veehoidla]]. Siseatraktsioonide hulka kuuluvad [[Belvedere'i loss]] ja selles asuv looduskeskus, "Rootsi majakese" marionetiteater (Swedish Cottage Marionette Theatre) ja ajalooline karussell. * [[Prospect Park]]is [[Brooklyn]]is 360 000 m²suurune aas, järv ja ulatuslikud metsaalad. Pargis asub ajalooline Battle Pass, mis paistis silma [[Long Islandi lahing]]us.<ref name="udtPb" /> * [[Flushing Meadows–Corona Park]] on Queensi suurim park ning seal toimusid 1939. aasta ja 1964. aasta [[maailmanäitus]]. Pargis on [[Billie Jean King]]i nimeline tennisekeskus, kus alates 1978. aastast peetakse [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtisi meistrivõistlusi tennises]]. * 28&nbsp;km² ehk enam kui ühte viiendikku [[Bronx]]i territooriumist katavad haljasalad ja pargid, mille hulgas on Van Cortlandti park, Pelham Bay park, [[Bronxi loomaaed]] ning [[New Yorgi botaanikaaed]].<ref name="o9aVh" /> * [[Staten Island]]il [[Conference House Park]]is asub ajalooline konverentsimaja, kus tehti üks ja ainus katse leida [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjale]] rahumeelne lahendus. Rahukonverentsil osalesid ameeriklaste esindaja [[Benjamin Franklin]] ja Briti kuninga valduste esindaja [[William Howe, Sir|lord Howe]]. Pargis asub ajalooline [[Burial Ridge]], suurim põlisameeriklaste kalme New Yorgis. [[Pilt:26 - New York - Octobre 2008.jpg|pisi|600px|center|[[Central Park]] on kõige külastatavam linnapark [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]]] == Linnaosad == {{Vaata|New Yorgi linnaosad}} [[Pilt:5 Boroughs Labels New York City Map.png|pisi|New Yorgi linnaosad: 1. Manhattan 2. Brooklyn 3. Queens 4. Bronx 5. Staten Island]] {| class="wikitable floatright sortable" style="width: 350px;" |+New Yorgi viie linnaosa ülevaade<small><br />Allikas: Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo</small> |- ! style="background: #DEDEBB;" colspan="2" |Allvuvus ! style="background: #DEDEBB;" |Rahvaarv ! style="background: #DEDEBB;" |Pindala |- |style="background: #EFEFCC;" |''Linnaosa'' |style="background: #EFEFCC;" |''Maakond'' |style="background: #EFEFCC;" | ''1. aprilli 2010<small><br />rahvaloenduse andmed</small>'' |style="background: #EFEFCC;" |''km²'' |- |style="background: #87CEFA;" |Manhattan |New York |style="text-align:right;" |1 585 873 |style="text-align:right;" |59 |- |style="background: #EE5555;" |Bronx |Bronx |style="text-align:right" |1 385 108 |style="text-align:right" |109 |- |style="background: #FFEE77;" |Brooklyn |Kings |style="text-align:right" |2 504 700 |style="text-align:right" |183 |- |style="background: #FFA500;" |Queens |Queens |style="text-align:right" |2 230 722 |style="text-align:right" |283 |- |style="background: #DDA0DD;" |Staten&nbsp;Island |Richmond |style="text-align:right" |468 730 |style="text-align:right" |151 |- | colspan="2" style="background:#DDDDDD;"|New York |style="text-align:right; background:#DDDDDD;"|8 175 133 |style="text-align:right; background:#DDDDDD;"|786 |- | colspan="2" style="background:#CCCCCC;"|New Yorgi osariik |style="text-align:right; background:#CCCCCC;"|19 378 102 |style="text-align:right; background:#CCCCCC;"|122 284 |} New York koosneb viiest [[linnaosa]]st. Iga linnaosa on ühtlasi [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] vastav maakond, nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli (Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas. * [[Manhattan]] (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)<ref name="Znt8w" /> on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad [[Central Park]] ja enamik linna [[pilvelõhkuja]]id. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkontsernide peakorteri, [[ÜRO]], mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Lower Manhattaniks, kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub [[Harlem]]. * [[Bronx]] (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)<ref name="qdeP5" /> on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna [[New York Yankees]] kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui [[Marble Hill]], on Bronxi linnaosa linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka [[Bronxi loomaaed]], USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07&nbsp;km² ja kus elab üle 6000 looma.<ref name="n0hzM" /> Bronxi linnaosa on [[räpp]]- ja [[hiphop]]kultuuri sünnikoht. * [[Brooklyn]] (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)<ref name="Znt8w" /> [[Long Island]]i läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja [[Coney Island]], kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid. * [[Queens]] (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)<ref name="qdeP5" /> on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] mediaansissetulek (u 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.<ref name="jiL5M" /> Queensis asub pesapallimeeskonna [[New York Mets]] kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]]. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: [[LaGuardia lennujaam]] ja [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]]. (Kolmas on [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]], mis asub [[Newark]]i linnas [[New Jersey]] osariigis.) * [[Staten Island]] (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)<ref name="qdeP5" /> on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarsemaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid [[Vabadussammas|Vabadussambale]], Ellise saarele ja Lower Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10&nbsp;km² hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45&nbsp;km ulatuses matkaradu ja linna üks viimaseid puutumatuid metsi.<ref name="LtGC5" /> Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki. == Kultuur == [[Pilt:New York (6035034993).jpg|pisi|[[Hotel Chelsea]] fassaaditähis]] [[Pilt:Stonewall Inn New York 002.JPG|pisi|Greenwich Village'is asuv [[Stonewall Inn]] kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on arvatud riiklikuks ajaloomälestiseks]] [[Island]]i ja [[Läti]] diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut "New York, culture capital of the world, 1940–1965". Linnas on algatatud mitu suuremat üleameerikalist kultuuriliikumist, nagu nn [[Harlemi renessanss]], millest sai alguse [[afroameerika kirjandus]] USA-s. 1940. aastatel oli linn [[džäss]]muusika keskus, 1950. aastatel [[abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] tugipunkt ning 1970. aastatel [[hiphop]]i sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju ''[[punk rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ja ''[[Hardcore punk|hardcore]]''<nowiki>'</nowiki>i esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud [[juudi-ameerika kirjandus]]t. [[Pilt:Metropolitan museum of art 2.jpg|pisi|Metropolitani Kunstimuuseum on üks maailma suurimaid muuseume]] New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri, sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu kultuuriliikumist, mille hulgas on [[Harlem]]i renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; [[abstraktne ekspressionism]] (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; [[hiphop]], [[punk rock|punk]], [[salsa]], [[disko]], ''freestyle'' ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks. Linn on au sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete tegevuspaigana. === Meelelahutus ja etenduskunst === [[Pilt:Lincoln Center Twilight.jpg|pisi|[[Lincoln Center]] on etenduskunstide peamine esituskoht]] New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest seal toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas. New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit. Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid. Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku Kunstikapitali panused. 19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa [[Carnegie Hall]]i ja [[Metropolitani Kunstimuuseum]]i. Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma Broadway [[muusikal]]ina. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid. Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square'i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse koos nime Broadway all. Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka "suureks tüveks" (The Main Stem), "suureks valgeks teeks" (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ameerika Ühendriikide suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center, [[Metropolitan Opera]], [[New York City Opera]], [[New Yorgi Filharmoonia]], New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall. Central Park Summer Stage'il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte. === Kohalik köök === New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajad [[Ida-Euroopa]]st ja [[Itaalia]]st on teinud linna kuulsaks soolakringlite (''bagels''), juustukoogi (''cheesecake'') ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka Hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinud [[Lähis-Ida]] toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (''hot dogs'') ja soolakringlid või -pulgad (''pretzels''). Linnas asub ka palju USA parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane. == Massiteabevahendid == [[Pilt:Rockefeller Center (2006).JPG|pisi|NBC stuudiote asukoht [[Rockefeller Center]]]] New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise keskus ning samuti [[Los Angeles]]e, [[Chicago]] ja [[Toronto]] ees [[Põhja-Ameerika]] suurim meediaturg. Massiteabega seotud monopolide hulgas on [[Time Warner]], [[Thomson Reuters Corporation]], [[News Corporation]], [[The New York Times Company]], [[NBC Universal]], [[Hearst Corporation]] ja [[Viacom]]. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast reklaamiagentuurivõrgustikust. Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva plaaditootja – [[Sony Music Entertainment]]i ja [[Warner Music Group]]i – peakorter. New Yorgis on ka [[Universal Music Group]]i ja [[EMI]] peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest filmidest toodetakse New Yorgis. Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest. New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest: [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]] (viimane on võitnud enamiku [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri]] ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad tabloidid on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja [[New York Post]], mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton. Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles. New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa. Samuti tuleks esile tõsta [[Harlem]]is kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice. Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – [[American Broadcasting Company|ABC]], [[CBS]], [[FOX]] ja [[NBC]] – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas [[MTV]], [[Fox News]], [[HBO]] ja [[Comedy Central]]. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja. New Yorgis tegutseb avalik ringhääling [[NYCTV]], kus on toodetud mitu [[Emmy]] auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist. New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network. Linna suurim avalik telejaam ja avaõigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avaõiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond. == Sport == [[Pilt:Citi Field 2011.JPG|pisi|[[Citi Field]] on alates 2009. aastast pesapalliklubi [[New York Mets]]i kodustaadion]] New Yorgi spordiklubid mängivad USA kõikides suurimates USA profiliigades. New York on vaid üks viiest suurlinnast ([[Chicago]], [[Los Angeles]]e, [[San Francisco]] linnastu ja [[Baltimore]]-[[Washington]]i kõrval), kus tegutseb kaks [[pesapall]]iklubi. Lisaks on seal toimunud 14 [[World Series]]i (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn, kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii [[American League]]'is kui ka [[National League]]'is. Linna kaks praegust [[Major League Baseball]]i (MLB) kuuluvat pesapallimeeskonda on [[New York Mets]] ja [[New York Yankees]], kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway Seriesiks. Yankees on võitnud pesapalli profiliiga finaalsarja [[World Series]]i rekordiliselt 27 korda, samas kui Mets on võitnud selle kahel korral. Linnas baseerusid kunagi ka Brooklyn Dodgersi (nüüd [[Los Angeles Dodgers]]) ja New York Giantsi (nüüd [[San Francisco Giants]]) klubid. Mõlemad meeskonnad kolisid California osariiki 1958. aastal. Linnal on kaks [[Minor League Baseball]]i kuuluvat meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees. [[Pilt:Arthur ashe stadium interior.jpg|pisi|vasakul|USA lahtisi meistrivõistlusi tennises peetakse igal aastal augustis ja septembris Queensis Flushing Meadowsi väljakutel]] [[Ameerika jalgpall]]i profiligas [[National Football League]] (NFL) esindavad linna [[New York Giants]] (ametliku nimega New York Football Giants) ja [[New York Jets]], kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys [[East Rutherford]]i lähedal paikneval [[MetLife Stadium]]il. Jäähokiklubi [[New York Rangers]] esindab linna [[National Hockey League]]'is (NHL). New Yorgi linnastus tegutseb veel kaks NHL-i klubi: [[New Jersey Devils]], kes mängib [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark]]i lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning [[New York Islanders]], kes mängib [[Long Island]]il Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast. [[Pilt:2005 New York City Marathon.jpg|pisi|[[New Yorgi maraton]] on kõige osavõtjarohkem maraton maailmas]] [[National Basketball Association]]isse (NBA-sse) kuulub linnameeskond [[New York Knicks]] ja [[Women's National Basketball Association]]isse (WNBA-sse) naiskond [[New York Liberty]]. Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond [[New Jersey Nets]], kes jagab praegu koos Devilsitega Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012. aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeks Brooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal ning need on sestpeale ikka seal toimunud. [[Harlem]]is Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi. Jalgpallis esindavad New Yorki [[Major League Soccer]]isse kuuluvad klubid [[New York City FC]] ja [[New York Red Bulls]]. Red Bulls mängib oma kodumänge [[Red Bull Arena (New Jersey)|Red Bull Arenal]] New Jerseys Harrisoni lähistel. Queensis toimuvad [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]], mis on üks neljast igal aastal toimuvast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]]. [[New Yorgi maraton]] on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav harrastuspoksivõistlus Golden Gloves. Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (''stickball'') muutsid 1930. aastatel saksa, iiri ja itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks. == Majandus == {| class="wikitable floatright" style="font-size:90%; width:320px" |+ Börsil noteeritud New Yorgi ettevõtete esitosin ! New York ! Ettevõte ! USA |- bgcolor="#FFCC00" | 1. | J.P. Morgan Chase & Co. | 13. |- bgcolor="#FFCC00" | 2. | Citigroup | 14. |- bgcolor="#FFFAFA" | 3. | Verizon Communications | 16. |- bgcolor="#FFCC00" | 4. | American International Group | 17. |- bgcolor="#FFFAFA" | 5. | Pfizer | 31. |- bgcolor="#FFCC00" | 6. | MetLife | 46. |- bgcolor="#FFCC00" | 7. | INTL FCStone | 51. |- bgcolor="#FFCC00" | 8. | Goldman Sachs Group | 54. |- bgcolor="#FFCC00" | 9. | Morgan Stanley | 63. |- bgcolor="#FFCC00" | 10. | New York Life Insurance | 71. |- bgcolor="#FFFAFA" | 11. | Hess | 79. |- bgcolor="#FFFAFA" | 12. | News Corporation | 83. |- |colspan="3"| Ettevõtted on reastatud tulude põhjal New Yorgis ja USA-s 2010. aasta seisuga. Finantsteenuseid osuvad äriühingud on märgitud kollase värviga. Allikas: Fortune 500<ref name="7DcmE" /> |} New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning [[London]]i ja [[Tōkyō]] kõrval üks kolmest [[maailmamajandus]]e juhtimiskeskustest. Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonna [[sisemajanduse koguprodukt]] ligikaudu 1,28 miljardit dollarit, seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga. Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailma [[rahandus]]est, mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse. [[Pilt:NYC NYSE.jpg|pisi|[[Wall Street]]il asuv [[New Yorgi börs]] on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs]] New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes. New Yorgis asuvad paljude korporatiivsete suurettevõtete peakorterid, mille hulgas on 45 ajakirja Fortune koostatavasse pingeritta "Fortune 500" kuuluvat firmat. New York on teiste Ameerika linnade hulgas ainulaadne ka selles shutes, et seal paikneb suur hulk välismaiseid ettevõtteid. Iga kümnes töökoht linna eraettevõtluses asub välisfirmas. Manhattanil oli 2001. aastal 32 860 000 m² kontoripinda. Manhattani kesklinn on USA suurim keskne ärirajoon. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA-s ning seal asuvad [[New Yorgi börs]] ([[Wall Street]]il) ja [[NASDAQ|Ameerika väärtpaberibörs NASDAQ]], mis esindavad vastavalt maailma suurimaid ja suuruselt järgmisi börse, kui arvutada päeva keskmise kauplemismahu ja üldise turukapitalisatsiooni järgi. Finantsteenused moodustavad linna palgatulust üle 35%. Linna majanduselu peamine tugisammas on kinnisvara – 2006. aastal oli New Yorgi kinnisvara koguväärtus 802,4 miljardit dollarit. Kõige suurema turuväärtusega (2006. aastal 1,1 miljardit dollarit) omand linnas on [[Time Warner Center]]. New Yorgis asub ka mitu kõige väärtuslikumat valdust nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Park Avenue 450 müüdi 2. juulil 2007 510 miljoni dollari eest (ehk ligikaudse hinnaga 17 104 USD/m²), millega purustati vaevalt üks kuu varem, juunis 2007, Madison Avenue 660 asuva kontoripinna eest makstud USA hinnarekord (15 887 USD/m²). Linna tele- ja filmitööstus on [[Hollywood]]i järel riigis teisel kohal. Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis. Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagu [[biotehnoloogia]], [[tarkvaraarendus]], [[mängude väljatöötamine]] ja [[internetiteenused]], mida toetab linna asend mitme üleatlandilise [[Kiudoptiline kaabel|kiudoptilise]] ühendusliini sihtkohas. Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel. Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus, mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad. === Turism === [[Pilt:New york times square-terabass.jpg|pisi|[[Times Square]] on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas]] Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas. Peamiste huviväärsuste hulgas on [[Empire State Building]], [[Vabadussammas]], [[Ellise saar]], [[Broadway]] teatrilavastused, muuseumid (nt [[Metropolitani Kunstimuuseum]]), haljasalad (nt [[Central Park]] ja [[Washington Square Park]]), [[Rockefeller Center]], [[Times Square]], ostlemine luksuskaupade poodides [[Fifth Avenue]]l ja [[Madison Avenue|Madison Avenuel]], sellised üritused nagu ''[[halloween]]''<nowiki>'</nowiki>i-paraad Greenwich Village'is, Macy'se [[tänupüha]]paraad ja [[püha Patricku päev]]a paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage'i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas [[Bronxi loomaaed]]a, [[Coney Island]]it ja [[New Yorgi botaanikaaed]]a. 2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti, kuid see rekord purustati 2011. aastal 50 miljoni turistiga. == Õiguskord ja valitsemine == Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga. New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel. Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks, kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida. [[Pilt:New York City Hall.jpg|pisi|vasakul|[[New Yorgi raekoda]] on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid]] Praegune linnapea [[Michael Bloomberg]], endine [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]], veel varem [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] (2001–2008) ja praegu poliitiliselt sõltumatu, osutus valituks [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] ja [[Iseseisvuspartei (USA)|Iseseisvuspartei]] nimekirjas [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku]] ja [[Töötavate Perede Partei (USA)|Töötavate Perede Partei]] vastaskandidaatide vastu nii aastal 2001 (50,3% häältest 47,9% vastu), 2005 (58,4% 39% vastu) kui ka 2009 (50,6% 46% vastu). Bloomberg on tuntud riigi käest linna haridusvõrgustiku üle kontrolli võtmise, detailplaneeringu muutmise, majandusarengu, mõistliku eelarve haldamise ja jõulise tervishoiupoliitika poolest. Oma teisel ametiajal viis ta läbi koolireformi, vähendas vaesust ning kehtestas oma haldusaparaadile ranged eesõigused relvade omandamise ja valdamise kontrolli suhtes. 2006. aastal asutas ta koos [[Boston]]i linnapea [[Thomas Menino]]ga organisatsiooni "Linnapeade liit ebaseaduslike relvade vastu", mille eesmärk on "muuta ühiskond turvalisemaks, eemaldades tänavatelt ebaseaduslikud relvad". Suurem osa omavalitsusameteid on [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] mõjuvõimu all. 2008. aasta novembri seisuga oli 67% linnas registreeritud hääleõiguslikest elanikest demokraadid. Alates 1924. aastast ei ole vabariiklased võitnud New Yorgis ühtegi osariiklikku ega presidendivalimist. Erakondade programmides on kesksel kohal taskukohase hinnaga eluasemed, haridus, majandusareng ja tööjõupoliitika, mis on linnas olulise tähtsusega. [[Pilt:Municipal Building - New York City.jpg|pisi|püsti|[[Manhattan]]i omavalitsushoones ([[Manhattan Municipal Building]]) paikneb palju linnaasutusi]] New York on USA kõige olulisem poliitiliste vahendite kogumise allikas, sest riigi viiest peamisest kõige enam poliitilisi annetusi teinud sihtnumbriga piirkonnast neli asub [[Manhattan]]il. Parim sihtnumber on 10021 Upper East Side'il, kust saadi suurim osa rahast [[George W. Bush]]i ja [[John Kerry]] 2004. aasta valimiskampaania jaoks. Linnas puudub tasakaal föderaal- ja osariigi valitsusele määratud maksete vahel. Linn saab teenustasuna 83 senti iga dollari pealt, mille ta kannab maksudena üle föderaalvalitsusele (ehk saadab igal aastal 11,4 miljardit dollarit rohkem, kui tagasi saab). Lisaks annab linn igal aastal [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigile]] 11 miljonit dollarit rohkem, kui tagasi saab. Kõikide linnaosade piirid langevad kokku [[New Yorgi Ülemkohus|New Yorgi Ülemkohtu]] kohtupiirkonnaga ning linnaosades asuvad ka muud osariigi- ja linnakohtud. Lisaks asub Manhattanil ülemkohtu apellatsiooniosakonna esimene talitus ja Brooklynis apellatsiooniosakonna teine talitus. Raekoja lähedal asuvate föderaalkohtute hulgas on New Yorgi lõunaringkonna USA ringkonnakohus, USA teise ringkonna apellatsioonikohus ning rahvusvahelise kaubanduse kohus. Brooklynis paikneb New Yorgi idaringkonna USA ringkonnakohus. === Linnaplaneerimine === New Yorgis kasutatakse [[ühistransport]]i USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel. 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA [[gallon]]it (6 800 000 m³) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast. Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusamaid]] linnu USA-s. Kui riigi keskmine [[kasvuhoonegaasid]]e [[heide|heitkogus]] on 24,5 tonni [[CO2|CO₂]] ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1. Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi [[kasvuhoonegaasid]]e [[Heide|heitest]]. Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui [[San Francisco]] elanik ja alla veerandi [[Dallas]]e elaniku tarvitavast elektrikogusest. [[Pilt:NYC Hybrid Taxi.JPG|pisi|vasakul|Juulis 2010 oli linnas kasutusel 3715 [[Hübriidauto|hübriidtaksot]] – rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas]] Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu [[keskkonnamõju]] vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju [[astma]]- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid. Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige [[energiasääst]]likumaid seadmeid. New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park. 2010. aasta suveks oli linnas 3715 [[hübriidauto|hübriidtaksot]] ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas. Linnavalitsus oli [[hageja]] Ülemkohtusse jõudnud kohtuasjas [[Massachusetts|Massachusettsi osariik]] ''vs''. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur]] (USEPA), mille pretsedenti loova otsuse alusel peab USEPA käsitlema [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaase]] [[saasteaine]]tena. Samuti on linn juhtinud [[Energiatõhusus|energiatõhusate]] "[[Roheline elamisviis|roheliste]]" kontorihoonete, sealhulgas [[Hearst Tower]]i ehitamist. Linna varustab joogiveega looduskaitsealustes Catskilli mägedes asuv veelahe. Tänu veelahkme terviklikkusele ja puutumatule loodusliku vee filtreerumissüsteemile on New York üks neljast suuremast USA linnast, kus joogivesi on piisavalt puhas ega vaja puhastamist veepuhastusjaamades. New York on ainus linn USA-s, kus suuremal osal [[leibkond]]adest (52%) ei ole autot. [[Manhattan]]i elanikest on auto üksnes 22%-l. === Kuritegevus === Alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas esinenud New Yorgis kõige vähem [[kuritegevuse tase|kuritegevust]]. Linn on muutunud oluliselt turvalisemaks pärast seda, kui [[kuritegevus]] 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses linna paljusid piirkondi mõjutanud n-ö ''[[crack]]''<nowiki>'</nowiki>i-epideemia tõttu järsult kasvas ja kiiresti ka vähenes. 2002. aastaks oli [[kuritegevuse tase|kuritegevust]] New Yorgis umbes sama vähe [[Utah]]' osariigis Provos ning linn oli selles suhtes USA 216 üle 100 000 elanikuga linna hulgas 197. kohal. Vägivallakuriteod New Yorgis vähenesid aastatel 1993–2005 rohkem kui 75% ning nende arv on jätkuvalt langenud ka neil perioodidel, mil see kogu riigis kasvas. 2005. aastal oli mõrvade arv alates 1966. aastast madalaimal tasemel ning esimest korda pärast kuritegevusstatistika avaldama hakkamist 1963. aastal registreeriti 2007. aastal linnas vähem kui 500 mõrva. New Yorgis on 95,1% kõigist mõrvaohvritest ja 95,9% kõigist tulistamisohvritest, aga samas ka 90,2% mõrva ja 96,7% kellegi tulistamise eest arreteeritutest mustanahalised või hispaania keelt emakeelena kõnelejad. Sotsioloogid ja kriminoloogid ei ole jõudnud üksmeelele küsimuses, mis on linna kuritegevuse taseme järsu langemise põhjus. Mõned omistavad selle [[New Yorgi politsei]] uue taktika, sealhulgas CompStati ja nn katkise akna teooria rakendamisele. Teised viitavad ''[[crack]]''<nowiki>'</nowiki>i-epideemia ja demograafiliste muutuste lõppemisele. New Yorki on kaua seotud [[organiseeritud kuritegevus]]ega, alates jõukude Forty Thieves ('40 varast') ja Roach Guards ('särjevahid') tegutsemisest 1820. aastatel Five Pointsis. 20. sajandil tegutses [[maffia]], mida kontrollis viis perekonda ning mis on senini suurim ja võimsaim kuritegelik organisatsioon linnas. 20. sajandi teisel poolel kerkisid esile jõugud Black Spades jt. On teada, et juba 1850. aastal peeti New Yorgis üle 200 peamiselt noortejõukude vahelise sõja. Tänapäeval annavad New Yorgis tooni sellised jõugud nagu Bloods, Crips, Latin Kings ja MS-13. == Haridus == [[Pilt:Low Library Columbia University 8-11-06.jpg|pisi|[[Columbia ülikool]]i Low Memoriali raamatukogu]] Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast. Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides u 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas. 2005. aastal oli viiest [[Manhattan]]i elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi. New Yorgis asuvad sellised tuntud eraülikoolid nagu [[Barnardi kolledž]], [[Columbia ülikool]], [[Cooper Unioni kolledž]], [[Fordhami ülikool]], [[New Yorgi ülikool]], [[New Schooli ülikool]], [[Pace’i ülikool|Pace'i ülikool]] ja [[Yeshiva ülikool]]. Riiklik New Yorgi ülikool on üks suuremaid ülikoole USA-s ning see hõlmab suurt hulka rakenduskõrgharidust ja diplomiõpet andvaid kolledžeid, millel on igas linnaosas eri ainevalik. Linnas on kümneid muid väiksemaid erakolledžeid ja -ülikoole, sealhulgas palju religioosseid ja erikallakuga õppeasutusi, nagu [[St. John's University]], [[Juilliard School]], [[College of Mount Saint Vincent]] ja [[School of Visual Arts]]. [[Pilt:Fordham University Keating Hall.JPG|pisi|[[Fordhami ülikool]]i Keating Hall [[Bronx]]is]] Linnas tehakse palju teadusuuringuid meditsiini ja bioteaduste vallas. New Yorgis antakse igal aastal välja Ameerika Ühendriikide kohta kõige rohkem doktorikraade bioteaduste alal. Linnas töötab 40 000 tegevusloaga arsti ja 127 kohalikes haridusasutustes õppinut on [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid. [[National Institutes of Health]] rahastab igal aastal New Yorgi kõigi USA linnade hulgas suuruselt teise summaga. Suuremate biomeditsiini vallas tegutsevate uurimisasutuste hulgas on Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskus, Rockefelleri ülikool, SUNY Downstate'i meditsiinikeskus, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Mount Sinai meditsiinikool ja Weill Cornelli meditsiinikolledž. 19. detsembril 2011 teatas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] oma otsusest eraldada Cornelli ülikoolile ja Technion-Israeli tehnoloogiaülikoolile kaks miljardit dollarit [[Rakendusteadused|rakendusteaduste]] kõrgkooli ehitamiseks Roosevelti saarele eesmärgiga muuta New York maailma keskseks tehnoloogiapealinnaks. New Yorgi avalik raamatukogu, kus paikneb riigi kõikide avalike raamatukogude seas suurim [[teavik]]ukogu, teenindab [[Manhattan]]it, [[Bronx]]i ja [[Staten Island]]it. Raamatukogul on mitu teadusuuringutega tegelevat haru, sealhulgas Schomburgi mustanahaliste kultuuri uurimise keskus. [[Queens]]is tegutseb Queensi avalik raamatukogu, mis on riigis suuruselt teine avalik raamatukogu. [[Brooklyn]]i linnaosa teenindab Brooklyni avalik raamatukogu. == Transport == [[Pilt:Image-Grand central Station Outside Night 2.jpg|pisi|New Yorgis asub kaks kõige liiklustihedamat raudteejaama [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], sealhulgas [[Grand Central Terminal]]]] New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäev läbi, on [[Põhja-Ameerika]] kõige komplekssem ja ulatuslikum [[Ühistransport|ühistranspordivõrk]]. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades. Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum [[metroo]]võrk [[läänepoolkera]]l ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim [[raudteejaam]]. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. [[Manhattan]]it ja [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] asuvat Bergeni maakonda ühendav [[George Washingtoni sild]] on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas. New Yorgis kasutatakse palju [[ühistransport]]i. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga, kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest.. [[USA Rahvaloenduse büroo]] andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg. Kuid tänu rohkele [[ühistransport|ühistranspordi]] kasutamisele kulutavad newyorklased oma [[leibkond|leibkonna]] teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit. [[Pilt:NYC Subway R160A 9237 on the E.jpg|pisi|[[New Yorgi metroo]] on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk]] New Yorki teenindav [[Amtrak]] kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendust [[Boston]]i, [[Philadelphia]] ja [[Washington]]iga, mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistesse [[Põhja-Ameerika]] linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas. New Yorgi [[metroo]] on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas. New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgas [[London]]ist, [[Pariis]]ist, [[Montréal]]ist, [[Washington]]ist, [[Madrid]]ist, ja [[Tōkyō]]st, kus metroo ööseks suletakse, on seal peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikim [[Verrazzano-Narrowsi sild|Verrazzano-Narrowsi]] rippsild, maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel, üle 12 000 kollase takso, Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendav [[parvlaev]]ade võrk. Kõige koormatum [[parvlaev]] Ameerika Ühendriikides on [[Staten Island]]i praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Lower Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnes [[Staten Island]]it. Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Lower Manhattanit [[New Jersey osariik|New Jersey osariigi]] kirdeosaga, eelkõige [[Hoboken]]i, [[Jersey City]] ja [[Newark]]iga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäev läbi toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on [[Chicago]] "L" ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning [[Philadelphia]]t teenindav PATCO Speedline). [[Pilt:Jfkairport.jpg|pisi|vasakul|[[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvahelise lennujaama]] 5. terminal]] New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on [[Põhja-Ameerika]] suurim ühistranspordivõrk. Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi ([[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] ja [[Connecticut]]i) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini. New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks. Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] ja [[LaGuardia lennujaam]]. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh' lähedal paiknevat [[Stewarti rahvusvaheline lennujaam|Stewarti rahvusvahelist lennujaama]], mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum. [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK]] ja [[Newarki lennujaam]]ast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest. [[Pilt:Verrazano-Narrows Bridge at night.jpg|pisi|[[Brooklyn]]it ja [[Staten Island]]it ühendav üle [[Narrowsi väin]]a ehitatud [[Verrazzano-Narrowsi sild]] on üks maailma pikimaid rippsildu]] Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusam]] [[suurlinn]] Ameerika Ühendriikides. Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitaja [[metroo]]ga varustatud piirkondades on umbes 8%). 2011. aastal kõnniti Walk Score'i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis. New Yorgi tohutusuure linnatranspordivõrgu täienduseks on linnas ka ulatuslik [[kiirtee]]de võrgustik, mis eri sildade ja tunnelite abil ühendab linna New Jersey põhjaosa, Westchesteri maakonna, Long Islandi ja Connecticuti edelaosaga. Kuna nimetatud kiirteed teenindavad miljoneid eeslinnaelanikke, kes sõidavad New Yorki tööle ja õhtul tagasi koju, on üsna tavaline, et iga päev, eelkõige tipptunnil, tekivad mitmeks tunniks [[liiklusummik]]ud. Kuigi New Yorgis on usaldusväärne [[ühistransport]], on linnale iseloomulikud ka selle teed ja tänavad. [[Manhattan]]i tänavavõrgustiku kava mõjutas suuresti linna füüsilist arengut. Linna mitme tänava ja avenüü, nagu [[Broadway]], [[Wall Street]]i, [[Madison Avenue]] ja [[Seventh Avenue]] nime kasutatakse ka kõnekujundina seal tegutsevate majandusharude, vastavalt teatri, rahanduse, reklaaminduse ja moeasutuste, kohta. == Sõjavägi == USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis on [[Fort Hamilton]], mis rajati 1825. aastal [[Brooklyn]]isse [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest. Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon. Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, on [[Fort Wadsworth]] [[Staten Island]]il ja [[Fort Totten]] [[Queens]]is. == Sõpruslinnad == New York on ajaloo jooksul saanud endale kümme [[sõpruslinn]]a. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks "New York City Global Partners", mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid. New Yorgi sõpruslinnad (sulgudes sõpruslinnaks saamise aasta): {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:25em| * [[Tōkyō]] (1960) * [[Peking]] (1980) * [[Kairo]] (1982) * [[Madrid]] (1982) * [[Santo Domingo]] (1983) * [[Budapest]] (1992) * [[Rooma]] (1992) * [[Jeruusalemm]] (1993) * [[London]] (2001) * [[Johannesburg]] (2003) }} Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatud [[Peking]]) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn, kuid erinevalt New Yorgist (ja [[Johannesburg]]ist) on kõik teised linnad ''[[de facto]]'' või ''[[de jure]]'' asjaomase riigi [[pealinn]]. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad. == Vaata ka == {{veergude loend| * [[New York: A Documentary Film]] * [[The Sidewalks of New York]] * [[New York Harbour]] * [[I Love New York]] * [[Empire State]] * [[Jersey City]] * [[New Yorgi Eesti Maja]] * [[New Yorgi Eesti Kool]] * [[New Yorgi Eesti Haridusselts]] * [[New Yorgi Pauluse Kogudus]] * [[New Yorgi tuletõrje]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NYCReligion1">[http://www.pewresearch.org/fact-tank/2015/07/29/major-u-s-metropolitan-areas-differ-in-their-religious-profiles/ Major U.S. metropolitan areas differ in their religious profiles], Pew Research Center. Vaadatud 30. juulil 2015.</ref> <ref name="NYCReligion2">{{Cite web|date=|title=Religion in America: U.S. Religious Data, Demographics and Statistics|url=https://www.pewforum.org/religious-landscape-study/|access-date=11.7.2020|website=Pew Research Center's Religion & Public Life Project|language=en}}</ref> <ref name="wkxN2">"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011.</ref> <ref name="tpEuP">"United Nations Visitors Centre". United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011.</ref> <ref name="Tak9T">"Consulate General of Iceland New York Culture". Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13.</ref> <ref name="RVIuK">"Welcome to the official New York City Web site". The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18.</ref> <ref name="RrNNB">"Boroughs of New York City". ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03.</ref> <ref name="eVQsT">"A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-History". Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26.</ref> <ref name="cxI67">http://2010.census.gov/2010census/popmap/ipmtext.php?fl=36</ref> <ref name="lDZU7">U.S. Census Bureau press release, "U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...", March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites "U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.", retrieved on April 2, 2011</ref> <ref name="KYBUR">County and City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.</ref> <ref name="UQEQt">Roberts, Sam (April 28, 2010). "Listening to (and Saving) the World's Languages". The New York Times. Retrieved April 29, 2010.</ref> <ref name="DB9J8">"NYC The Official Guide nycgo.com – nyc statistics". © 2006–2011 NYC & Company, Inc. All rights reserved. Retrieved 2011-09-17.</ref> <ref name="PPZy9">"New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009". U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011.</ref> <ref name="tLKHV">"United States HISTORY New York City, New York". Retrieved May 8, 2011.</ref> <ref name="olYI7">"The New Jersey Colony". MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.</ref> <ref name="d6BcJ">"The Nine Capitals of the United States". United States Senate. Retrieved September 7, 2008.</ref> <ref name="fXv3f">"Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990". U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009.</ref> <ref name="mjuM6">"The Most Jivin' Streetscapes in the World". Luigi Di Serio. 2010. Retrieved May 10, 2011.</ref> <ref name="wvrJF">"Market highlights for first half-year 2010". World Federation of Exchanges. Retrieved April 13, 2011.</ref> <ref name="Y1y0t">"Chinatown New York City Fact Sheet". www.explorechinatown.com. Retrieved 2011-12-18.</ref> <ref name="nKAWH">"Academic Ranking of World Universities". Arwu.org. Retrieved January 18, 2011.</ref> <ref name="Z6kp6">Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2</ref> <ref name="MGDtm">James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk 290</ref> <ref name="JNeNx">Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X</ref> <ref name="F6HHm">Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> <ref name="6rrNM">Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref> <ref name="l47jX">Frederick M. Binder, David M. Reimers: All the Nations Under Heaven: An Ethnic and Racial History of New York City, lk 4;(1996)ISBN 0-231-07879-X</ref> <ref name="WUa2l">Pieter Schaghen Letter 1626: "... hebben t'eylant Manhattes van de wilde gekocht, voor de waerde van 60 gulden: is groot 11000 morgen. ... "("... They have purchased the Island Manhattes from the Indians for the value of 60 guilders. It is 11,000 morgens in size ...)</ref> <ref name="69qKq">"Value of the Guilder / Euro". International Institute of Social History. Retrieved August 19, 2008.</ref> <ref name="7qhaO">"Letter describing purchase by Pieter Schaghen from Dutch National Archive, The Hague, with transcription". Nnp.org. Retrieved October 28, 2010.</ref> <ref name="ELjHs">Miller, Christopher L., George R. Hamell; Hamell, George R (September 1986). "A New Perspective on Indian-White Contact: Cultural Symbols and Colonial Trade". The Journal of American History (Organization of American Historians) 73 (2): 311–328. doi:10.2307/1908224. JSTOR 1908224.</ref> <ref name="EncNYC">''The [[Encyclopedia of New York City]]'', ed. Kenneth T. Jackson (Yale 1995, ISBN 0-300-05536-6), page 923, citing "U.S. Department of Commerce, Bureau of the Census, Census of Population 1960 (vol.1, part A, table 28), 1970, 1980, 1990". After annexing part of the Bronx in 1874, the population of the then-New York City was 1,206,299 in 1880 and 1,515,301 in 1890.</ref> <ref name="up8k5">[http://www.oocities.org/vienna/8921/colonial.html Estonians in North America: 1627–1896]</ref> <ref name="2009 est pop">[[United States Census Bureau|U.S. Census Bureau]], Population Division, [https://web.archive.org/web/20110429224122/http://www.census.gov/popest/cities/tables/SUB-EST2009-05-36.xls Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and [https://web.archive.org/web/20110514000702/http://www.census.gov/popest/cities/SUB-EST2009.html Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)], Release Date: June 2010, Retrieved 2010-07-31</ref> <ref name="8Hcnf">Homberger, Eric (2005). The Historical Atlas of New York City: A Visual Celebration of 400 Years of New York City's History. Owl Books. lk 34. ISBN 0-8050-7842-8.</ref> <ref name="Roberts-census">{{cite news|last=Roberts|first=Sam|title=City Population Barely Grew in the '00s, Census Finds|url=http://www.nytimes.com/2011/03/25/nyregion/25census.html|accessdate=24.03.2011|newspaper=The New York Times|date=24. märts 2011}}</ref> <ref name="kTIsA">"Native Americans". Penn Treaty Museum.</ref> <ref name="nytimes.com">{{cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/04/05/nyregion/census-estimates-for-2011-show-population-growth-in-new-york.html|title=Population Growth in New York City Is Outpacing 2010 Census, 2011 Estimates Show|author=Sam Roberts|publisher=© 2012 The New York Times Company|date=5. aprill 2012|accessdate=24.04.2012}}</ref> <ref name="mrKYD">"Gotham Center for New York City History" Timeline 1700–1800</ref> <ref name="Sam Roberts">{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2011/03/25/nyregion/25census.html?_r=1&scp=9&sq=new%20york%20census%202010%20asians%20queens&st=cse|title=New York City's Population Barely Rose in the Last Decade, the Census Finds|author=Sam Roberts|date=24. märts 2011|accessdate=1.05.2011|work=The New York Times}}</ref> <ref name="syJNt">"Timeline of Yellow Fever in America". Public Broadcasting Service (PBS).</ref> <ref name="NYC immigration">{{cite web |title=The Newest New Yorkers: 2000 |publisher=[[New York City Department of City Planning]] |year=2005 |url=http://www.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_briefing_booklet.pdf |format=PDF |accessdate=1.09.2008 |archive-date=29.03.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090329053958/http://www.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_briefing_booklet.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="Jp4Iw">"The Early History of Yellow Fever" (PDF). Pedro Nogueira, Thomas Jefferson University. 2009.</ref> <ref name="MtIkL">Moore, Nathaniel Fish (1876). An Historical Sketch of Columbia College, in the City of New York, 1754–1876. Columbia College. lk 8.</ref> <ref name="0AlKt">Trinity Church bicentennial celebration, May 5, 1897 By Trinity Church (New York, N.Y.) lk 37</ref> <ref name="aeeaX">"The People's Vote: President George Washington's First Inaugural Speech (1789)". U.S. News and World Report. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="uqQmC">Ira Rosenwaike (1972)."Population history of New York City". lk 55.</ref> <ref name="LFmca">Bridges, William (181 1). Map Of The City Of New York And Island Of Manhattan With Explanatory Remarks And References.; Lankevich (1998), lk 67–68.</ref> <ref name="n8MX4">Mushkat, Jerome Mushkat (1990). Fernando Wood: A Political Biography. Kent State University Press. lk 36. ISBN 0-87338-413-X.</ref> <ref name="Yraby">"African-Americans in New York City, 1626–1863 by Leslie M. Harris". Department of History at Emory University.</ref> <ref name="xuQ9l">"Cholera in Nineteenth Century New York". VNY, City University of New York.</ref> <ref name="hv9IX">Cook, Adrian (1974). The Armies of the Streets: The New York City Draft Riots of 1863. lk 193–195.</ref> <ref name="powER">The 100 Year Anniversary of the Consolidation of the 5 Boroughs into New York City, New York City. Retrieved June 29, 2007.</ref> <ref name="igDXq">"Cornell University Library: Triangle Factory Fire". Cornell University. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="0ZBtr">Ira Rosenwaike (1972)."Population history of New York City". lk 78.</ref> <ref name="4BHBM">"New York Urbanized Area: Population & Density from 1800 (Provisional)". Demographia.com. Retrieved July 8, 2009.</ref> <ref name="U9tZe">Allen, Oliver E. (1993). "Chapter 9: The Decline". The Tiger – The Rise and Fall of Tammany Hall. Addison-Wesley Publishing Company. ISBN 0-201-62463-X.</ref> <ref name="WQcDu">Burns, Ric (August 22, 2003). "The Center of the World – New York: A Documentary Film (Transcript)". PBS. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="GwXSV">Allan Tannenbaum. "New York in the 70s: A Remembrance". © The Digital Journalist. Retrieved 2011-12-18.</ref> <ref name="wLkzT">Christopher Effgen (September 11, 2001). "New York Crime Rates 1960–2009". Disastercenter.com. Retrieved October 28, 2010.</ref> <ref name="MuZWb">"2008 9/11 Death Toll". Associated Press. July 2008. Retrieved September 11, 2006.</ref> <ref name="qmv1V">"Report: WTC Faces Up To 3-Year Delay". Associated Press via New York Post. (New York, New York). June 30, 2008. Retrieved July 5, 2008.</ref> <ref name="1SdC8">Berger, Joseph (July 19, 2010). "Reclaimed Jewel Whose Attraction Can Be Perilous". New York Times. Retrieved July 21, 2010.</ref> <ref name="G2ss8">"NYC Profile" (PDF). New York City Department of City Planning. Retrieved May 22, 2008.</ref> <ref name="3Ylxh">Lundrigan, Margaret (2004). Staten Island: Isle of the Bay, NY. Arcadia Publishing. p. 10. ISBN 0-7385-2443-3.</ref> <ref name="oK7bY">"WXPART4". Public.asu.edu. Retrieved September 25, 2010.</ref> <ref name="twav2">"The Climate of New York". New York State Climate Office. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="bZhEW">"Weatherbase". Weatherbase: Weather for New York, New York. Retrieved November 23, 2011.</ref> <ref name="9mbzZ">Monthly Weather Averages and Records for New York, NY http://www.weather.com/outlook/travel/vacationplanner/vacationclimatology/monthly/USNY0996</ref> <ref name="uQqMg">{{Cite book|author=Greene and Harrington|title=American Population Before the Federal Census of 1790|url=https://archive.org/details/bwb_Y0-BDY-089|location=New York|year=1932}}, as cited in: {{Cite book|last=Rosenwaike|first=Ira|title=Population History of New York City|url=https://archive.org/details/populationhistor00irar|publisher=Syracuse University Press|location=Syracuse, N.Y.|year=1972|isbn=0-8156-2155-8|page=[https://archive.org/details/populationhistor00irar/page/8 8]}}</ref> <ref name="K38qt">U.S. Census, from ''The [[World Almanac]] and Book of Facts,'' 1929 (reprinted in 1971 by American Heritage Press and Workman Publishing, ISBN 0-07-071881-4), page 503.</ref> <ref name="eezD8">Gibson, Campbell.[http://www.census.gov/population/www/documentation/twps0027.html Population of the 100 Largest Cities and Other Urban Places in the United States:1790 to 1990], [[United States Census Bureau]], June 1998. Retrieved 2007-06-12.</ref> <ref name="0195J">{{cite web|url=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/06/0644000lk.html|title=Los Angeles city, California QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=24.04.2012|archive-date=15.04.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120415235828/http://quickfacts.census.gov/qfd/states/06/0644000lk.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="SUNwB">{{cite web|url=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/17/1714000lk.html|title=Chicago city, Illinois QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=24.04.2012|archive-date=22.04.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120422140937/http://quickfacts.census.gov/qfd/states/17/1714000lk.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="SFyIp">{{cite web|url=http://www.bayareacensus.ca.gov/bayarea.htm|title=Bay Area Census|publisher=MTC-ABAG Library, 101 Eighth St., Oakland, CA 94607|accessdate=8.05.2012|archive-date=26.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111026075508/http://www.bayareacensus.ca.gov/bayarea.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="qDMwR">{{cite web|url=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-context=gct&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-mt_name=DEC_2000_SF1_U_GCTPH1_ST7&-CONTEXT=gct&-tree_id=4001&-geo_id=04000US34&-format=ST-7%7CST-7S&-_lang=en|title=New Jersey – Place and County Subdivision GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=1.05.2011|archive-date=12.02.2020|archive-url=https://archive.today/20200212034304/http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-context=gct&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-mt_name=DEC_2000_SF1_U_GCTPH1_ST7&-CONTEXT=gct&-tree_id=4001&-geo_id=04000US34&-format=ST-7%7CST-7S&-_lang=en|url-status=dead}}</ref> <ref name="oHCXf">{{cite web|url=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-geo_id=04000US36&-_box_head_nbr=GCT-PH1&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-format=ST-2|title=New York – County GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=1.10.2011|archive-date=12.02.2020|archive-url=https://archive.today/20200212033949/http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&-geo_id=04000US36&-_box_head_nbr=GCT-PH1&-ds_name=DEC_2000_SF1_U&-format=ST-2|url-status=dead}}</ref> <ref name="c5NVH">[https://web.archive.org/web/20070210010305/http://gislounge.com/features/aa041101c.shtml "Population Density"], Geographic Information Systems&nbsp;– GIS of Interest. Accessed 2007-05-17. "What I discovered is that out of the 3140 counties listed in the Census population data only 178 counties were calculated to have a population density over one person per acre. Not surprisingly, New York County (which contains Manhattan) had the highest population density with a calculated 104.218 persons per acre."</ref> <ref name="odmKM">"[http://www.usatoday.com/news/nation/2008-09-23-ellis-island_N.htm Ellis Island strives to tell more complete immigration story]". [[USA Today]]. September 24, 2008.</ref> <ref name="Os8NJ">"[http://www.1911encyclopedia.org/New_York_(City) New York City]". 1911 Encyclopædia Britannica.</ref> <ref name="ba5oe">{{cite web|title=Race and Hispanic Origin for Selected Cities and Other Places: Earliest Census to 1990|publisher=U.S. Census Bureau|url=http://www.census.gov/population/www/documentation/twps0076/twps0076.html}}</ref> <ref name="77u2b">{{cite web |title=Appendix Table 5-4: Ten Largest Sources of the Foreign-Born by County New York Metropolitan Region, 2000 |publisher=New York City Department of City Planning |year=2005 |url=http://home2.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_table_5_4.pdf |format=PDF |accessdate=26.03.2007 |archive-date=14.06.2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070614001800/http://home2.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_table_5_4.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="PqQ1T">{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR11.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2011 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}</ref> <ref name="5eHFA">{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR10.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2010 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}</ref> <ref name="Vm2vR">{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR09.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2009 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}</ref> <ref name="lDzAF">"Mayor Giuliani Announces Amount of Parkland in New York City has Passed 28,000-acre Mark". New York City Mayor's Office. February 3, 1999. Retrieved September 1, 2008.; "Beaches". New York City Department of Parks & Recreation. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="HJmcg">"Workforce Diversity The Stonewall Inn, National Historic Landmark National Register Number: 99000562". National Park Service, U.S. Department of the Interior. Retrieved April 30, 2011.</ref> <ref name="IH3Mw">"City Park Facts". The Trust for Public Land, Center for City Park Excellence. June 2006. Retrieved September 1, 2008.[</ref> <ref name="udtPb">"General Information". Prospect Park Alliance. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="o9aVh">Ladies and gentlemen, the Bronx is blooming! by Beth J. Harpaz, Travel Editor of The Associated Press (AP), June 30, 2008, retrieved on July 11, 2008</ref> <ref name="Znt8w">U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> <ref name="qdeP5">U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010</ref> <ref name="n0hzM">Ward, Candace (2000). New York City Museum Guide. Dover Publications. lk 72. ISBN 0-486-41000-5.</ref> <ref name="jiL5M">Roberts, Sam (January 10, 2006). "Black Incomes Surpass Whites in Queens". The New York Times. Retrieved September 1, 2008.</ref> <ref name="LtGC5">"Staten Island Greenbelt | New York-New Jersey Trail Conference". Nynjtc.org. Retrieved October 28, 2010.</ref> <ref name="7DcmE">Fortune 500 website (New York state), retrieved July 20, 2011, and Fortune, Volume 163, Number 7 (May 23, 2011), page F-45</ref> }} == Kirjandus == * [[Olev Remsu]], "Toronto, New York, Los Angeles", Go Group 2008 == Välislingid == {{commonskat|New York City}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.nyc.gov/ New Yorgi koduleht] * [http://www.nycvisit.com/ New Yorgi turismi ametlik koduleht] * [http://collections.mcny.org/C.aspx?VP3=CMS3&VF=MNYO28_7_VForm&AERID=24UPN47B97/ 62 000 ajaloolist fotot New Yorgist, kogutud New Yorgi Muuseumi poolt.] * 27. juuni 2016, [[Reuters]], [https://widerimage.reuters.com/story/mass-graves-in-the-heart-of-new-york Mass graves in the heart of New York] {{New Yorgi osariigi maakonnad}} {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:New Yorgi osariigi linnad]] [[Kategooria:New Yorgi osariigi regioonid]] [[Kategooria:New York| ]] 3laoitarksls0wd9sd8mkh1oqh2zmkz 0 18350 7249442 7198868 2026-10-08T11:26:39Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7249442 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = |pildiallkiri = |lühend = [[EAÕK]] |asutatud = [[1920]], taastatud [[1996]]<ref name="Saard, Riho 2018">Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.</ref> |lõpp = |tüüp = |staatus = autonoomne |eesmärk = |peakorter = [[Wismari tänav|Wismari]] 32, 10136 Tallinn |asukoht = |piirkond = Eesti |liikmed = u 27 000 (2011)<ref name="Toomas Schvak 2015">Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 80</ref> |keeled = |juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] |juht_nimi = [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.eoc.ee/ Koduleht] }} '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik''' ([[lühend]] '''EAÕK''') on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. EAÕK on [[autonoomia (õigeusk)|autonoomne]] kirik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsioonis. Eestis kehtiva kiriku- ja omandiõiguse kohaselt on nüüdne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik aastatel [[1920]]–[[1945]] Eesti territooriumil tegutsenud samanimelise kiriku õigusjärglane, mis säilitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aastatel oma järjepidevuse [[pagulus]]es ja taastas tegevuse Eesti territooriumil augustis [[1993]]. Kuna aastatel 1920–1945 tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks peab ennast ka teine Eestis tegutsev õigeusu kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), kestab Eestis alates 1993. aastast [[Eesti kirikutüli (1993)|kirikutüli]]. 2025. aastal muutis MPEÕK nime ning tegutseb [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik|Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku]] nime all. == Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku struktuur == === Juhtimine === Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[eestseisja]] on alates [[1999]]. aastast [[Stefanus (Charalambides)]], kes kannab tiitlit "[[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]". 2009. aastal pühitseti ametisse Tartu piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] ning Pärnu ja Saare piiskop [[Aleksander (Hopjorski)]]. Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist [[2000]] metropoliit Stefanus.<ref name="Toomas Schvak 2015" /> [[2025]]. aastal pühitseti Haapsalu piiskopiks (sisuliselt Tallinna abipiiskopiks) [[Damaskinós (Olkinuora)]]. === Piiskopkonnad === Kiriku kanooniline territoorium koosneb tänapäeval kolmest piiskopkonnast: [[Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning [[Pärnu ja Saare piiskopkond]], kuhu 2023. aastal kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 33 000 liikmega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul täitub sada aastat — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |url=https://www.eoc.ee/uudised-teated/strong-eesti-apostlik-oigeusu-kirikul-taitub-sada-aastat-strong/ |vaadatud=2024-09-03 |keel=et}}</ref> === Kloostrid === Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus Eesti Vabariigis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kaks suurt kloostrit: [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster|Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naisklooster]] ja [[Petseri Jumalaema Uinumise Meesklooster]]. Petseri kloostri juures tegutses aastatel [[1933]]–[[1940]] ka [[Petseri vaimulik seminar|Eesti Apostliku Õigeusu Vaimulik Seminar]]. Esimene neist kloostritest jäi pärast kiriku tegevuse taastamist Eestis [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i alluvusse ja teine paikneb [[1945]]. aastast [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] territooriumil. Seetõttu on alates [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpust olnud kõne all nii uue nunna- kui ka mungakloostri rajamine Eestisse. Mungakloostri võimaliku asukohana kaaluti [[Plaani]] küla [[Võru maakond|Võrumaal]], kuid Plaani kirikukompleksi taastamisega seotud suurte kulude tõttu ei ole see projekt käivitunud.<ref name="f5cRT" /> ==== Püha Eelkäija Skiita ==== {{Vaata|Püha Eelkäija Skiita}} [[Anatoli-Agia Ausa Eelkäija klooster|Anatoli-Agia Ausa Eelkäija kloostri]] osakloostri nunnakloostri Püha Eelkäija skiita rajamist alustati [[2008]]. aastal [[Saaremaa]]l [[Ööriku]]l, kasutades hoonena eraannetuste ja laenu abil taastatud [[19. sajand]]ist pärinevat köstrimaja.<ref name="U11Ve" /> Klooster pühitseti 13. juunil 2009.<ref name="eTlKm" /> Vähem kui aasta hiljem otsustas EAÕK Sinod kloostri asukohaga seotud omandivaidluse ja arendustegevuse piirangute tõttu skiita kolida [[Pihtla vald]]a [[Reo]] külla.<ref name="a23654"/>. Skiita lõpetas tegevuse 2023. aasta märtsis, kui nunnad kolisid Kreeka emakloostrisse tagasi. ==== Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel ==== 2024. aasta novembris avati Püha Eelkäija skiita asukohas EAÕK klooster nimega [[Reomäe klooster|Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel]].<ref name="t-veldre-r">[https://saartehaal.postimees.ee/8143687/video-reomae-skiitast-sai-paris-klooster T. Veldre. Reomäe skiitast sai päris klooster. - Saarte Hääl, 28. november 2024]</ref> Kloostri vaimulik isa on [[Haapsalu piiskop]] [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]] Kreekast Athose mäelt<ref>[https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/skiita/ Klooster. - eoc.ee]</ref>. Kloostris elab ja tegutseb nunn õde Porfyria.<ref name="t-veldre-r" /> == Ajalugu == {{Vaata|Õigeusu kirik Eestis}} === Eellugu === ==== Õigeusu levik Eestis ja eestlaste seas ==== Õigeusu jõudmist Eesti aladele on seostatud eelkõige [[Kiievi-Vene]]st lähtunud kaubanduse ja sõjaretkedega, arvatakse, et hiljemalt 11. sajandil oli siinsetes venelaste tugipunktides (näiteks [[Tartu|Jurjevis]]) nende usuliste vajaduste rahuldamiseks püstitatud kabeleid või kirikuid, kuid ulatuslikku ja süsteemset õigeusu misjonit ei ole tõenäoliseks peetud. Vene kaupmeestele ja nende kaaskondadele mõeldud õigeusu pühakojad asusid ka keskaegse katoliikliku [[Vana-Liivimaa]] linnades.<ref name=selart>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 114–116.</ref> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esimest korda õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref> Õigeusu levik eestlaste seas on seotud 19. sajandiga, mil mitmesuguste sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus leidis aset [[usuvahetusliikumine]] ehk üleminek luteri kirikust õigeusu kirikusse. Usu- ehk kirikuvahetusliikumise esimene, ulatuslikum laine leidis aset 1840. aastatel [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosas, teine, tagasihoidlikum laine 1880. aastatel [[Eestimaa kubermang]]us. Nii saab alates 19. sajandi keskpaigast rääkida ka õigeusu levimisest kohalike põliselanike seas.<ref name=schvak2>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 191–194, 196–197.</ref> ==== Õigeusu kirikustruktuuride areng ==== 1725. aastal liideti Liivi- ja Eestimaa õigeusu kogudused ametlikult Pihkva piiskopkonnaga ja 1750. aastal nimetati Liivimaa vaimulik keskus ümber Pihkva piiskopkonna Liivimaa vaimulikuks valitsuseks. 1850. aastal moodustati iseseisev Riia ja Miitavi piiskopkond. Sai teoks ka [[Riia Vaimulik Seminar|vaimuliku seminari avamine Riias]], kus õppis enamus Eestimaa pinnal hiljem kogudusi teeninud vaimulikke. === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse",<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/7 Nr. 72. Ajutise Walitsuse poolt 19. apr. 1919. a. wastuwõetud seadus. Greeka-katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja koguduste omawalitsuse ajutine korraldus.], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919</ref> mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastu võetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnistasid [[Nõukogude Venemaa]]l asuv [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[autonoomia]]t. Iseseisva Eesti õigeusu kiriku ülempiiskopiks valiti Pärnu preester [[Aleksander Paulus]], kes kinnitati ametisse Moskva patriarhi Tihhoni poolt; tema ametissepühitsejaiks olid Soome ja [[Pihkva peapiiskop]]. Olukorras, kus [[kommunistid]]e [[ateism|ateistlik]] võim [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik|Venemaal]] oli õigeusu kirikut hävitamas, patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] mais 1922 vangistatud ja igasugune normaalne ühendus Venemaaga katkenud, otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kirikukogul [[1922]]. aastal pöörduda [[Konstantinoopoli patriarh]]i poole palvega võtta Eesti õigeusklikud enda eestkoste ja kaitse alla. Taotleti [[autokefaalia]]t, kuid [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] sõnul ei saanud oikumeenilise patriarhaadi Püha Sinod seda anda, sest EAÕK-l puudus selleks vajalik kolme piiskopiga Püha Sinod. [[1923]]. aastal siirdus EAÕK Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi [[jurisdiktsioon]]i alla, mida patriarh tunnistas [[7. juuli]]l [[1923]] oma [[tomos]]ega, mis andis EAÕK-le [[Autokefaalne kirik|autokefaalia]] asemel [[Autonoomne kirik|autonoomia]].<ref>Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 283</ref> Vastavalt tomosele oleks pidanud moodustatama 3 piiskopkonda: [[EAÕK Tallinna piiskopkond]], [[EAÕK Saaremaa piiskopkond]] ja [[EAÕK Petseri piiskopkond]].<ref>[https://www.eoc.ee/ajalugu/aasta1923/ Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st aastast)], Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Ajalugu</ref> Tallinnas asunud [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliidi]], eesistumisel tegutses piiskoppide [[Sinod]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks: Tallinna Eesti piiskopkonnaks ja Narva Vene piiskopkonnaks. 18. septembril 1924 toimunud EAÕK Täiskogul loodi [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]], Narva ja Irboska ülempiiskopiks oli aastail 1925–1929 [[Jevsevi (Grozdov)]], kes oli aastail 1912–1918 Pihkva ja Porhovi ülempiiskop ning aastail 1919–1920 [[Loodearmee]] piiskop. 29. detsembril 1924 avati [[EAÕK Sinod]]i otsusega EAÕK Petseri piiskopkond, Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)]]. Petseri piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri praostkonnad]]. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kirikupea, [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], oli ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige. [[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]es määratleti EAÕK usuelu juhtimise ja järelevalveorganid. Praostkonna organid olid praost, praostkonna täiskogu ja praostkonna nõukogu, [[praost]] valiti praostkonna täiskogul viieks aastaks, ametisse kinnitas ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (vt [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]). 1937. aasta täiskogul valiti [[Narva piiskop]] ja [[Petserimaa piiskop]]. EAÕK-s oli kaks [[piiskopkond]]a. [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond]]a kuulusid üheksa praostkonda: [[EAÕK Harju praostkond|EAÕK Harju]], [[EAÕK Lääne praostkond|Lääne]], [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri]], [[EAÕK Pärnu praostkond|Pärnu]], [[EAÕK Saare praostkond|Saare]] ja [[EAÕK Muhu praostkond|Muhu]], [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Viljandi praostkond|Viljandi]], [[EAÕK Viru praostkond|Viru]] ja [[EAÕK Võru praostkond|Võru praostkond]]. [[EAÕK Narva piiskopkond|Narva piiskopkonnas]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=596 8.3.3.9. Narva piiskopkond], www.eha.ee/fondiloend</ref> praostkondi ei olnud. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a [[Petserimaa]] viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšeremitsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.<ref>[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU], www.eoc.ee</ref> === Okupatsioonide periood === ==== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) ==== Pärast Eesti [[anneksioon|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergius (Voskressenski)|Sergiusele]] ([[1897]]–[[1944]]).<ref name="PM5B4" /> 1941. aastal kandis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] esimees [[Vsevolod Merkulov]] [[Jossif Stalin]]ile ettevalmistustest ette: {{tsitaat2|''1) oma agentuuri kaudu Moskva patriarhaadis allutada Läti, Eesti ja Leedu õigeusu kirikud Moskva Patriarhaadile. Selleks kasutatakse avaldusi, mida kirjutavad koguduste lihtvaimulikkond ja usklikud koguduseliikmed. ''2) Balti vabariikide piiskopkondade juhtimiseks määrata Moskva Patriarhaadi otsusega arhipiiskop Voskressenski, Dmitri Nikolai p, kes on julgeoleku agent.''<ref name="w63S6" />|}} Moskva Patriarhaadi ukaasiga nr 10 [[25. veebruar]]ist [[1941]] määrati ülipühitsetud arhipiiskop Sergius (Voskressenski) Vilniuse ja Leedu metropoliidiks ning Eesti ja Läti eksarhiks. ==== Saksa okupatsioon (1941–1944) ==== Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] [[3. september|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga metropoliit Aleksandrit. ==== Nõukogude okupatsioon (1944–1991) ==== [[1944]]. aastal okupeerisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed taas Eesti. Vahetult enne seda [[Suur põgenemine|põgenes]] metropoliit Aleksander koos suure osa kirikurahva ja 22 vaimulikuga Nõukogude okupatsiooni eest, jätkates EAÕK juhtimist ning säilitades EAÕK õigusliku ja kanoonilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[10. detsember|10. detsembril]] 1944 andis Moskva Patriarhaadi Püha Sinod välja ukaasi lõpetada EAÕK Sinodi tegevus ning luua Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsus.  [[9. märts]]il [[1945]] toimunud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkonnad ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel. [[16. aprill]]il 1945 lõpetas Moskva patriarh Eesti Apostliku Õigeusu Metropoolia, Sinodi ja Narva piiskopkonna õigusliku tegevuse ning moodustas Moskva patriarhaadile alluva [[Tallinna ja Eesti piiskopkond|Tallinna ja Eesti piiskopkonna]]. [[12. jaanuar]]il [[1951]] muudeti [[Leningradi ja Novgorodi metropoliit|Leningradi ja Novgorodi metropoliidi]] Gregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel. 1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond. === EAÕK tegevus paguluses ja pärast 1993. aastat kodumaal === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[1993]]. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik [[restitutsioon]]i korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Teenistusi peetakse eesti ja [[kirikuslaavi keel]]es. [[20. veebruar]]il [[1996]] taasjõustas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud ''tomos''<nowiki>'</nowiki>e. 2004. aastal toimunud EAÕK täiskogul otsustati praostkonnad likvideerida ja nende asemel moodustati [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond|Pärnu ja Saare piiskopkond]] ning [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]]. == Liturgiline kalender == [[2012]]. aastast tähistatakse liikumatuid pühasid [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] järgi ning liikuvaid pühasid ([[ülestõusmispühad]], [[nelipühad]]) [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi.<ref>Metropoolia 57, oktoober 2011</ref> == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] * [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koosseis 1943]] * [[Kirikla klooster]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bb7dq">Tamm, Merike (toim). [http://www.postimees.ee/?id=316408 Stefanus: metropoliit Illarioni sõnavõtud väljendasid põlgust]. [[Postimees]], 22. september 2010</ref> <ref name="l3JOt">Filippov, Madis. [http://www.postimees.ee/?id=328071 Eesti õigeusklike tüli vajab kiiret lahendust]. [[Postimees]], 18. oktoober 2010</ref> <ref name="f5cRT">[https://web.archive.org/web/20060319035729/http://www.postimees.ee/210205/esileht/siseuudised/158241.php Võrumaale plaanitakse ehitada mungaklooster] Postimees, 19. veebruar 2005</ref> <ref name="U11Ve">[http://www.epl.ee/artikkel/443293 Saaremaa nunnaklooster valmib jõuluks] Eesti Päevaleht, 30. september 2008</ref> <ref name="eTlKm">[[Margus Muld]], [http://uudised.err.ee/index.php?06167976 "Saaremaal pühitseti sisse nunnaklooster"], ERR Uudised, 13. juuni 2009</ref> <ref name="a23654">[[Raul Vinni|Vinni, Raul]]. [http://www.saartehaal.ee/2010/05/25/nunnad-kolivad-oorikult-ara/ Nunnad kolivad Öörikult ära]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Saarte Hääl]], 25. mai 2010.</ref> <ref name="PM5B4">[http://drevo.pravbeseda.ru/index.php?v=13334 Сергий (Воскресенский), митрополит]</ref> <ref name="w63S6">Юрий Стецовский. ''История советских репрессий''. Том 2, стр 86. Общественный фонд "Гласность", Москва, 1997)</ref> }} == Kirjandus == * Võitlus jumala ümber. Rahvaleht, 7. jaanuar 1932, nr 3, lk 2. * Miks eesti ortodoks-usulised ei saa piiskoppi? Võitleja, jaanuar 1972, nr 1, lk 3. * Kasala, K., Petterberg-Laurila, I. 2016 Mida? Miks? Kuidas? Õigeusu teadmiste käsiraamat, EAÕK kirjastus * Sarapik, A. 1992, Ortodoksi teadmiste käsiraamat * Ware, K. 2001 , Õigeusu tee, Tallinn EAÕK kirjastustoimkond * Quenot, M. 1987, Ikoon. Aken kuningriiki, Logos * Zetterberg, S. 2011, Eesti Ajalugu * Kala, T. Kaljundi, L. Kreem, J. jt 2012 Eesti Ajalugu II == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/ Koduleht] * [http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sünnilugu] ''Kultuur ja Elu'' * [http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm Mattias Palli. A Brief History Of The Orthodox Church Of Estonia] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] b4ahsbqmhzd8bqjygfwfblb8gy6p0lw 7249443 7249442 2026-10-08T11:29:55Z Evlper 104506 /* Kloostrid */ 7249443 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = |pildiallkiri = |lühend = [[EAÕK]] |asutatud = [[1920]], taastatud [[1996]]<ref name="Saard, Riho 2018">Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.</ref> |lõpp = |tüüp = |staatus = autonoomne |eesmärk = |peakorter = [[Wismari tänav|Wismari]] 32, 10136 Tallinn |asukoht = |piirkond = Eesti |liikmed = u 27 000 (2011)<ref name="Toomas Schvak 2015">Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 80</ref> |keeled = |juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] |juht_nimi = [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.eoc.ee/ Koduleht] }} '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik''' ([[lühend]] '''EAÕK''') on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. EAÕK on [[autonoomia (õigeusk)|autonoomne]] kirik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsioonis. Eestis kehtiva kiriku- ja omandiõiguse kohaselt on nüüdne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik aastatel [[1920]]–[[1945]] Eesti territooriumil tegutsenud samanimelise kiriku õigusjärglane, mis säilitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aastatel oma järjepidevuse [[pagulus]]es ja taastas tegevuse Eesti territooriumil augustis [[1993]]. Kuna aastatel 1920–1945 tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks peab ennast ka teine Eestis tegutsev õigeusu kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), kestab Eestis alates 1993. aastast [[Eesti kirikutüli (1993)|kirikutüli]]. 2025. aastal muutis MPEÕK nime ning tegutseb [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik|Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku]] nime all. == Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku struktuur == === Juhtimine === Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[eestseisja]] on alates [[1999]]. aastast [[Stefanus (Charalambides)]], kes kannab tiitlit "[[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]". 2009. aastal pühitseti ametisse Tartu piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] ning Pärnu ja Saare piiskop [[Aleksander (Hopjorski)]]. Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist [[2000]] metropoliit Stefanus.<ref name="Toomas Schvak 2015" /> [[2025]]. aastal pühitseti Haapsalu piiskopiks (sisuliselt Tallinna abipiiskopiks) [[Damaskinós (Olkinuora)]]. === Piiskopkonnad === Kiriku kanooniline territoorium koosneb tänapäeval kolmest piiskopkonnast: [[Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning [[Pärnu ja Saare piiskopkond]], kuhu 2023. aastal kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 33 000 liikmega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul täitub sada aastat — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |url=https://www.eoc.ee/uudised-teated/strong-eesti-apostlik-oigeusu-kirikul-taitub-sada-aastat-strong/ |vaadatud=2024-09-03 |keel=et}}</ref> === Kloostrid === Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus Eesti Vabariigis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kaks suurt kloostrit: [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster|Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naisklooster]] ja [[Petseri Jumalaema Uinumise Meesklooster]]. Petseri kloostri juures tegutses aastatel [[1933]]–[[1940]] ka [[Petseri vaimulik seminar|Eesti Apostliku Õigeusu Vaimulik Seminar]]. Esimene neist kloostritest jäi pärast kiriku tegevuse taastamist Eestis [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i alluvusse ja teine paikneb [[1945]]. aastast [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] territooriumil. Seetõttu on alates [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpust olnud kõne all nii uue nunna- kui ka mungakloostri rajamine Eestisse. Mungakloostri võimaliku asukohana kaaluti [[Plaani]] küla [[Võru maakond|Võrumaal]], kuid Plaani kirikukompleksi taastamisega seotud suurte kulude tõttu ei ole see projekt käivitunud.<ref name="f5cRT" /> ==== Püha Eelkäija Skiita ==== {{Vaata|Püha Eelkäija Skiita}} [[Anatoli-Agia Ausa Eelkäija klooster|Anatoli-Agia Ausa Eelkäija kloostri]] osakloostri nunnakloostri Püha Eelkäija skiita rajamist alustati [[2008]]. aastal [[Saaremaa]]l [[Ööriku]]l, kasutades hoonena eraannetuste ja laenu abil taastatud [[19. sajand]]ist pärinevat köstrimaja.<ref name="U11Ve" /> Klooster pühitseti 13. juunil 2009.<ref name="eTlKm" /> Vähem kui aasta hiljem otsustas EAÕK Sinod kloostri asukohaga seotud omandivaidluse ja arendustegevuse piirangute tõttu skiita kolida [[Pihtla vald]]a [[Reo]] külla.<ref name="a23654"/>. Skiita lõpetas tegevuse 2023. aasta märtsis, kui nunnad kolisid Kreeka emakloostrisse tagasi. ==== Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel ==== 2024. aasta novembris avati Püha Eelkäija skiita asukohas EAÕK klooster nimega [[Reomäe klooster|Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel]].<ref name="t-veldre-r">[https://saartehaal.postimees.ee/8143687/video-reomae-skiitast-sai-paris-klooster T. Veldre. Reomäe skiitast sai päris klooster. - Saarte Hääl, 28. november 2024]</ref> Kloostri vaimulik isa on [[Haapsalu piiskop]] [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]] Kreekast Athose mäelt<ref>[https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/skiita/ Klooster. - eoc.ee]</ref>. Kloostris elab ja tegutseb nunn õde Porfyria.<ref name="t-veldre-r" /> ==== Kirikla klooster ==== 2025. aastal asutati õigeusu mungaklooster Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas, mis asub ajutiselt [[Pihali]] külas [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Kloostrikompleks rajatakse [[Kirikla küla|Kirikla külla]]. Kloostriülem ja kloostri vaimulik isa on Haapsalu piiskop Damaskinós. Kloostri vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja. == Ajalugu == {{Vaata|Õigeusu kirik Eestis}} === Eellugu === ==== Õigeusu levik Eestis ja eestlaste seas ==== Õigeusu jõudmist Eesti aladele on seostatud eelkõige [[Kiievi-Vene]]st lähtunud kaubanduse ja sõjaretkedega, arvatakse, et hiljemalt 11. sajandil oli siinsetes venelaste tugipunktides (näiteks [[Tartu|Jurjevis]]) nende usuliste vajaduste rahuldamiseks püstitatud kabeleid või kirikuid, kuid ulatuslikku ja süsteemset õigeusu misjonit ei ole tõenäoliseks peetud. Vene kaupmeestele ja nende kaaskondadele mõeldud õigeusu pühakojad asusid ka keskaegse katoliikliku [[Vana-Liivimaa]] linnades.<ref name=selart>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 114–116.</ref> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esimest korda õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref> Õigeusu levik eestlaste seas on seotud 19. sajandiga, mil mitmesuguste sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus leidis aset [[usuvahetusliikumine]] ehk üleminek luteri kirikust õigeusu kirikusse. Usu- ehk kirikuvahetusliikumise esimene, ulatuslikum laine leidis aset 1840. aastatel [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosas, teine, tagasihoidlikum laine 1880. aastatel [[Eestimaa kubermang]]us. Nii saab alates 19. sajandi keskpaigast rääkida ka õigeusu levimisest kohalike põliselanike seas.<ref name=schvak2>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 191–194, 196–197.</ref> ==== Õigeusu kirikustruktuuride areng ==== 1725. aastal liideti Liivi- ja Eestimaa õigeusu kogudused ametlikult Pihkva piiskopkonnaga ja 1750. aastal nimetati Liivimaa vaimulik keskus ümber Pihkva piiskopkonna Liivimaa vaimulikuks valitsuseks. 1850. aastal moodustati iseseisev Riia ja Miitavi piiskopkond. Sai teoks ka [[Riia Vaimulik Seminar|vaimuliku seminari avamine Riias]], kus õppis enamus Eestimaa pinnal hiljem kogudusi teeninud vaimulikke. === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse",<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/7 Nr. 72. Ajutise Walitsuse poolt 19. apr. 1919. a. wastuwõetud seadus. Greeka-katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja koguduste omawalitsuse ajutine korraldus.], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919</ref> mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastu võetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnistasid [[Nõukogude Venemaa]]l asuv [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[autonoomia]]t. Iseseisva Eesti õigeusu kiriku ülempiiskopiks valiti Pärnu preester [[Aleksander Paulus]], kes kinnitati ametisse Moskva patriarhi Tihhoni poolt; tema ametissepühitsejaiks olid Soome ja [[Pihkva peapiiskop]]. Olukorras, kus [[kommunistid]]e [[ateism|ateistlik]] võim [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik|Venemaal]] oli õigeusu kirikut hävitamas, patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] mais 1922 vangistatud ja igasugune normaalne ühendus Venemaaga katkenud, otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kirikukogul [[1922]]. aastal pöörduda [[Konstantinoopoli patriarh]]i poole palvega võtta Eesti õigeusklikud enda eestkoste ja kaitse alla. Taotleti [[autokefaalia]]t, kuid [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] sõnul ei saanud oikumeenilise patriarhaadi Püha Sinod seda anda, sest EAÕK-l puudus selleks vajalik kolme piiskopiga Püha Sinod. [[1923]]. aastal siirdus EAÕK Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi [[jurisdiktsioon]]i alla, mida patriarh tunnistas [[7. juuli]]l [[1923]] oma [[tomos]]ega, mis andis EAÕK-le [[Autokefaalne kirik|autokefaalia]] asemel [[Autonoomne kirik|autonoomia]].<ref>Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 283</ref> Vastavalt tomosele oleks pidanud moodustatama 3 piiskopkonda: [[EAÕK Tallinna piiskopkond]], [[EAÕK Saaremaa piiskopkond]] ja [[EAÕK Petseri piiskopkond]].<ref>[https://www.eoc.ee/ajalugu/aasta1923/ Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st aastast)], Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Ajalugu</ref> Tallinnas asunud [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliidi]], eesistumisel tegutses piiskoppide [[Sinod]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks: Tallinna Eesti piiskopkonnaks ja Narva Vene piiskopkonnaks. 18. septembril 1924 toimunud EAÕK Täiskogul loodi [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]], Narva ja Irboska ülempiiskopiks oli aastail 1925–1929 [[Jevsevi (Grozdov)]], kes oli aastail 1912–1918 Pihkva ja Porhovi ülempiiskop ning aastail 1919–1920 [[Loodearmee]] piiskop. 29. detsembril 1924 avati [[EAÕK Sinod]]i otsusega EAÕK Petseri piiskopkond, Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)]]. Petseri piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri praostkonnad]]. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kirikupea, [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], oli ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige. [[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]es määratleti EAÕK usuelu juhtimise ja järelevalveorganid. Praostkonna organid olid praost, praostkonna täiskogu ja praostkonna nõukogu, [[praost]] valiti praostkonna täiskogul viieks aastaks, ametisse kinnitas ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (vt [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]). 1937. aasta täiskogul valiti [[Narva piiskop]] ja [[Petserimaa piiskop]]. EAÕK-s oli kaks [[piiskopkond]]a. [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond]]a kuulusid üheksa praostkonda: [[EAÕK Harju praostkond|EAÕK Harju]], [[EAÕK Lääne praostkond|Lääne]], [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri]], [[EAÕK Pärnu praostkond|Pärnu]], [[EAÕK Saare praostkond|Saare]] ja [[EAÕK Muhu praostkond|Muhu]], [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Viljandi praostkond|Viljandi]], [[EAÕK Viru praostkond|Viru]] ja [[EAÕK Võru praostkond|Võru praostkond]]. [[EAÕK Narva piiskopkond|Narva piiskopkonnas]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=596 8.3.3.9. Narva piiskopkond], www.eha.ee/fondiloend</ref> praostkondi ei olnud. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a [[Petserimaa]] viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšeremitsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.<ref>[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU], www.eoc.ee</ref> === Okupatsioonide periood === ==== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) ==== Pärast Eesti [[anneksioon|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergius (Voskressenski)|Sergiusele]] ([[1897]]–[[1944]]).<ref name="PM5B4" /> 1941. aastal kandis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] esimees [[Vsevolod Merkulov]] [[Jossif Stalin]]ile ettevalmistustest ette: {{tsitaat2|''1) oma agentuuri kaudu Moskva patriarhaadis allutada Läti, Eesti ja Leedu õigeusu kirikud Moskva Patriarhaadile. Selleks kasutatakse avaldusi, mida kirjutavad koguduste lihtvaimulikkond ja usklikud koguduseliikmed. ''2) Balti vabariikide piiskopkondade juhtimiseks määrata Moskva Patriarhaadi otsusega arhipiiskop Voskressenski, Dmitri Nikolai p, kes on julgeoleku agent.''<ref name="w63S6" />|}} Moskva Patriarhaadi ukaasiga nr 10 [[25. veebruar]]ist [[1941]] määrati ülipühitsetud arhipiiskop Sergius (Voskressenski) Vilniuse ja Leedu metropoliidiks ning Eesti ja Läti eksarhiks. ==== Saksa okupatsioon (1941–1944) ==== Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] [[3. september|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga metropoliit Aleksandrit. ==== Nõukogude okupatsioon (1944–1991) ==== [[1944]]. aastal okupeerisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed taas Eesti. Vahetult enne seda [[Suur põgenemine|põgenes]] metropoliit Aleksander koos suure osa kirikurahva ja 22 vaimulikuga Nõukogude okupatsiooni eest, jätkates EAÕK juhtimist ning säilitades EAÕK õigusliku ja kanoonilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[10. detsember|10. detsembril]] 1944 andis Moskva Patriarhaadi Püha Sinod välja ukaasi lõpetada EAÕK Sinodi tegevus ning luua Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsus.  [[9. märts]]il [[1945]] toimunud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkonnad ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel. [[16. aprill]]il 1945 lõpetas Moskva patriarh Eesti Apostliku Õigeusu Metropoolia, Sinodi ja Narva piiskopkonna õigusliku tegevuse ning moodustas Moskva patriarhaadile alluva [[Tallinna ja Eesti piiskopkond|Tallinna ja Eesti piiskopkonna]]. [[12. jaanuar]]il [[1951]] muudeti [[Leningradi ja Novgorodi metropoliit|Leningradi ja Novgorodi metropoliidi]] Gregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel. 1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond. === EAÕK tegevus paguluses ja pärast 1993. aastat kodumaal === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[1993]]. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik [[restitutsioon]]i korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Teenistusi peetakse eesti ja [[kirikuslaavi keel]]es. [[20. veebruar]]il [[1996]] taasjõustas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud ''tomos''<nowiki>'</nowiki>e. 2004. aastal toimunud EAÕK täiskogul otsustati praostkonnad likvideerida ja nende asemel moodustati [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond|Pärnu ja Saare piiskopkond]] ning [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]]. == Liturgiline kalender == [[2012]]. aastast tähistatakse liikumatuid pühasid [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] järgi ning liikuvaid pühasid ([[ülestõusmispühad]], [[nelipühad]]) [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi.<ref>Metropoolia 57, oktoober 2011</ref> == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] * [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koosseis 1943]] * [[Kirikla klooster]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bb7dq">Tamm, Merike (toim). [http://www.postimees.ee/?id=316408 Stefanus: metropoliit Illarioni sõnavõtud väljendasid põlgust]. [[Postimees]], 22. september 2010</ref> <ref name="l3JOt">Filippov, Madis. [http://www.postimees.ee/?id=328071 Eesti õigeusklike tüli vajab kiiret lahendust]. [[Postimees]], 18. oktoober 2010</ref> <ref name="f5cRT">[https://web.archive.org/web/20060319035729/http://www.postimees.ee/210205/esileht/siseuudised/158241.php Võrumaale plaanitakse ehitada mungaklooster] Postimees, 19. veebruar 2005</ref> <ref name="U11Ve">[http://www.epl.ee/artikkel/443293 Saaremaa nunnaklooster valmib jõuluks] Eesti Päevaleht, 30. september 2008</ref> <ref name="eTlKm">[[Margus Muld]], [http://uudised.err.ee/index.php?06167976 "Saaremaal pühitseti sisse nunnaklooster"], ERR Uudised, 13. juuni 2009</ref> <ref name="a23654">[[Raul Vinni|Vinni, Raul]]. [http://www.saartehaal.ee/2010/05/25/nunnad-kolivad-oorikult-ara/ Nunnad kolivad Öörikult ära]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Saarte Hääl]], 25. mai 2010.</ref> <ref name="PM5B4">[http://drevo.pravbeseda.ru/index.php?v=13334 Сергий (Воскресенский), митрополит]</ref> <ref name="w63S6">Юрий Стецовский. ''История советских репрессий''. Том 2, стр 86. Общественный фонд "Гласность", Москва, 1997)</ref> }} == Kirjandus == * Võitlus jumala ümber. Rahvaleht, 7. jaanuar 1932, nr 3, lk 2. * Miks eesti ortodoks-usulised ei saa piiskoppi? Võitleja, jaanuar 1972, nr 1, lk 3. * Kasala, K., Petterberg-Laurila, I. 2016 Mida? Miks? Kuidas? Õigeusu teadmiste käsiraamat, EAÕK kirjastus * Sarapik, A. 1992, Ortodoksi teadmiste käsiraamat * Ware, K. 2001 , Õigeusu tee, Tallinn EAÕK kirjastustoimkond * Quenot, M. 1987, Ikoon. Aken kuningriiki, Logos * Zetterberg, S. 2011, Eesti Ajalugu * Kala, T. Kaljundi, L. Kreem, J. jt 2012 Eesti Ajalugu II == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/ Koduleht] * [http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sünnilugu] ''Kultuur ja Elu'' * [http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm Mattias Palli. A Brief History Of The Orthodox Church Of Estonia] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] 40v80yoaexyf92te45oz1fwrp9fhrg1 7249444 7249443 2026-10-08T11:30:24Z Evlper 104506 /* Kirikla klooster */ 7249444 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |embleem = |embleemiallkiri = |pilt = |pildiallkiri = |lühend = [[EAÕK]] |asutatud = [[1920]], taastatud [[1996]]<ref name="Saard, Riho 2018">Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 438.</ref> |lõpp = |tüüp = |staatus = autonoomne |eesmärk = |peakorter = [[Wismari tänav|Wismari]] 32, 10136 Tallinn |asukoht = |piirkond = Eesti |liikmed = u 27 000 (2011)<ref name="Toomas Schvak 2015">Toomas Schvak. Eesti õigeusu kiriku lugu 19. sajandist tänaseni. – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 80</ref> |keeled = |juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]] |juht_nimi = [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.eoc.ee/ Koduleht] }} '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik''' ([[lühend]] '''EAÕK''') on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust. EAÕK on [[autonoomia (õigeusk)|autonoomne]] kirik [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsioonis. Eestis kehtiva kiriku- ja omandiõiguse kohaselt on nüüdne Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik aastatel [[1920]]–[[1945]] Eesti territooriumil tegutsenud samanimelise kiriku õigusjärglane, mis säilitas [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aastatel oma järjepidevuse [[pagulus]]es ja taastas tegevuse Eesti territooriumil augustis [[1993]]. Kuna aastatel 1920–1945 tegutsenud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks peab ennast ka teine Eestis tegutsev õigeusu kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), kestab Eestis alates 1993. aastast [[Eesti kirikutüli (1993)|kirikutüli]]. 2025. aastal muutis MPEÕK nime ning tegutseb [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik|Eesti Kristliku Õigeusu Kiriku]] nime all. == Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku struktuur == === Juhtimine === Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[eestseisja]] on alates [[1999]]. aastast [[Stefanus (Charalambides)]], kes kannab tiitlit "[[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]". 2009. aastal pühitseti ametisse Tartu piiskop [[Eelija (Ojaperv)]] ning Pärnu ja Saare piiskop [[Aleksander (Hopjorski)]]. Tallinna peapiiskopkonda juhib alates märtsist [[2000]] metropoliit Stefanus.<ref name="Toomas Schvak 2015" /> [[2025]]. aastal pühitseti Haapsalu piiskopiks (sisuliselt Tallinna abipiiskopiks) [[Damaskinós (Olkinuora)]]. === Piiskopkonnad === Kiriku kanooniline territoorium koosneb tänapäeval kolmest piiskopkonnast: [[Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]] ning [[Pärnu ja Saare piiskopkond]], kuhu 2023. aastal kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 33 000 liikmega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikul täitub sada aastat — Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik |url=https://www.eoc.ee/uudised-teated/strong-eesti-apostlik-oigeusu-kirikul-taitub-sada-aastat-strong/ |vaadatud=2024-09-03 |keel=et}}</ref> === Kloostrid === Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuulus Eesti Vabariigis Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule kaks suurt kloostrit: [[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster|Pühtitsa Jumalaema Uinumise Naisklooster]] ja [[Petseri Jumalaema Uinumise Meesklooster]]. Petseri kloostri juures tegutses aastatel [[1933]]–[[1940]] ka [[Petseri vaimulik seminar|Eesti Apostliku Õigeusu Vaimulik Seminar]]. Esimene neist kloostritest jäi pärast kiriku tegevuse taastamist Eestis [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i alluvusse ja teine paikneb [[1945]]. aastast [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] territooriumil. Seetõttu on alates [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpust olnud kõne all nii uue nunna- kui ka mungakloostri rajamine Eestisse. Mungakloostri võimaliku asukohana kaaluti [[Plaani]] küla [[Võru maakond|Võrumaal]], kuid Plaani kirikukompleksi taastamisega seotud suurte kulude tõttu ei ole see projekt käivitunud.<ref name="f5cRT" /> ==== Püha Eelkäija Skiita ==== {{Vaata|Püha Eelkäija Skiita}} [[Anatoli-Agia Ausa Eelkäija klooster|Anatoli-Agia Ausa Eelkäija kloostri]] osakloostri nunnakloostri Püha Eelkäija skiita rajamist alustati [[2008]]. aastal [[Saaremaa]]l [[Ööriku]]l, kasutades hoonena eraannetuste ja laenu abil taastatud [[19. sajand]]ist pärinevat köstrimaja.<ref name="U11Ve" /> Klooster pühitseti 13. juunil 2009.<ref name="eTlKm" /> Vähem kui aasta hiljem otsustas EAÕK Sinod kloostri asukohaga seotud omandivaidluse ja arendustegevuse piirangute tõttu skiita kolida [[Pihtla vald]]a [[Reo]] külla.<ref name="a23654"/>. Skiita lõpetas tegevuse 2023. aasta märtsis, kui nunnad kolisid Kreeka emakloostrisse tagasi. ==== Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel ==== 2024. aasta novembris avati Püha Eelkäija skiita asukohas EAÕK klooster nimega [[Reomäe klooster|Aulise Eelkäija Ristija Johannese ja püha apostel Andreas Esmakutsutu püha klooster Reomäel]].<ref name="t-veldre-r">[https://saartehaal.postimees.ee/8143687/video-reomae-skiitast-sai-paris-klooster T. Veldre. Reomäe skiitast sai päris klooster. - Saarte Hääl, 28. november 2024]</ref> Kloostri vaimulik isa on [[Haapsalu piiskop]] [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]] Kreekast Athose mäelt<ref>[https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/skiita/ Klooster. - eoc.ee]</ref>. Kloostris elab ja tegutseb nunn õde Porfyria.<ref name="t-veldre-r" /> ==== Kirikla klooster ==== 2025. aastal asutati õigeusu mungaklooster [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas]], mis asub ajutiselt [[Pihali]] külas [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Kloostrikompleks rajatakse [[Kirikla küla|Kirikla külla]]. Kloostriülem ja kloostri vaimulik isa on Haapsalu piiskop Damaskinós. Kloostri vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja. == Ajalugu == {{Vaata|Õigeusu kirik Eestis}} === Eellugu === ==== Õigeusu levik Eestis ja eestlaste seas ==== Õigeusu jõudmist Eesti aladele on seostatud eelkõige [[Kiievi-Vene]]st lähtunud kaubanduse ja sõjaretkedega, arvatakse, et hiljemalt 11. sajandil oli siinsetes venelaste tugipunktides (näiteks [[Tartu|Jurjevis]]) nende usuliste vajaduste rahuldamiseks püstitatud kabeleid või kirikuid, kuid ulatuslikku ja süsteemset õigeusu misjonit ei ole tõenäoliseks peetud. Vene kaupmeestele ja nende kaaskondadele mõeldud õigeusu pühakojad asusid ka keskaegse katoliikliku [[Vana-Liivimaa]] linnades.<ref name=selart>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 114–116.</ref> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 16. sajandi teisel poolel moodustati [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] allutatud Vana-Liivimaa aladel esimest korda õigeusu piiskopkond keskustega [[Viljandi]]s ja Tartus. Venelaste lüüasaamise järel piiskopkond likvideeriti ja suurem osa õigeusu kirikuid tänase Eesti territooriumil suleti.<ref name=selart/> 17. sajandi lõpuks oli ainsana säilinud Tallinnas Rootsi kuninga kaitse all tegutsenud Püha Nikolai kirik. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus sõlmisid [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] rüütelkonnad [[1710]]. aastal Moskva tsaaririigiga kapitulatsioonilepingud. Nende kohaselt läksid tänase Eesti alad küll õigeuskliku Venemaa koosseisu, kuid kohalik elanikkond säilitas vabaduse järgida [[luterlus]]t ja õigeusu misjonit liidetud aladel läbi ei viidud.<ref name=schvak1>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 189–191.</ref> Õigeusu levik eestlaste seas on seotud 19. sajandiga, mil mitmesuguste sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus leidis aset [[usuvahetusliikumine]] ehk üleminek luteri kirikust õigeusu kirikusse. Usu- ehk kirikuvahetusliikumise esimene, ulatuslikum laine leidis aset 1840. aastatel [[Liivimaa kubermang]]u põhjaosas, teine, tagasihoidlikum laine 1880. aastatel [[Eestimaa kubermang]]us. Nii saab alates 19. sajandi keskpaigast rääkida ka õigeusu levimisest kohalike põliselanike seas.<ref name=schvak2>Eesti kiriku- ja religioonilugu. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018, lk 191–194, 196–197.</ref> ==== Õigeusu kirikustruktuuride areng ==== 1725. aastal liideti Liivi- ja Eestimaa õigeusu kogudused ametlikult Pihkva piiskopkonnaga ja 1750. aastal nimetati Liivimaa vaimulik keskus ümber Pihkva piiskopkonna Liivimaa vaimulikuks valitsuseks. 1850. aastal moodustati iseseisev Riia ja Miitavi piiskopkond. Sai teoks ka [[Riia Vaimulik Seminar|vaimuliku seminari avamine Riias]], kus õppis enamus Eestimaa pinnal hiljem kogudusi teeninud vaimulikke. === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Eesti Vabariigis === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik moodustati [[Eesti]] koguduste täiskogul märtsis [[1919]]. Pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lagunemist 1918. aastal võttis [[Eesti Ajutine Valitsus]] [[19. aprill]]il [[1919]] vastu "Kreekakatoliku kiriku valitsuse ja koguduste omavalitsuse ajutise korralduse",<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/04/30/7 Nr. 72. Ajutise Walitsuse poolt 19. apr. 1919. a. wastuwõetud seadus. Greeka-katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja koguduste omawalitsuse ajutine korraldus.], Riigi Teataja, nr. 28-29, 30 aprill 1919</ref> mille järgi tunnistati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] kehtivaks Moskvas aastatel 1917–1918 peetud ülevenemaalisel [[kirikukogu]]l vastu võetud õigeusu kiriku määrused. Kirikumääruste põhjal määras praostkondade piirid piiskopkonna täiskogu. 1919. aasta juunis moodustati Eesti Piiskopkonna nõukogu määrusega Tallinna piiskopkonda, 1918. aastani [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[Pihkva piiskopkond]]a kuulunud [[Petserimaa]] kogudustest [[Petseri praostkond]]. 1920. aasta [[10. mai]]l tunnistasid [[Nõukogude Venemaa]]l asuv [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]], [[Vene Õigeusu Kiriku Kõrgeim Kirikunõukogu]] ja [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku [[autonoomia]]t. Iseseisva Eesti õigeusu kiriku ülempiiskopiks valiti Pärnu preester [[Aleksander Paulus]], kes kinnitati ametisse Moskva patriarhi Tihhoni poolt; tema ametissepühitsejaiks olid Soome ja [[Pihkva peapiiskop]]. Olukorras, kus [[kommunistid]]e [[ateism|ateistlik]] võim [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik|Venemaal]] oli õigeusu kirikut hävitamas, patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhon]] mais 1922 vangistatud ja igasugune normaalne ühendus Venemaaga katkenud, otsustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma kirikukogul [[1922]]. aastal pöörduda [[Konstantinoopoli patriarh]]i poole palvega võtta Eesti õigeusklikud enda eestkoste ja kaitse alla. Taotleti [[autokefaalia]]t, kuid [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]] [[Meletios IV]] sõnul ei saanud oikumeenilise patriarhaadi Püha Sinod seda anda, sest EAÕK-l puudus selleks vajalik kolme piiskopiga Püha Sinod. [[1923]]. aastal siirdus EAÕK Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi [[jurisdiktsioon]]i alla, mida patriarh tunnistas [[7. juuli]]l [[1923]] oma [[tomos]]ega, mis andis EAÕK-le [[Autokefaalne kirik|autokefaalia]] asemel [[Autonoomne kirik|autonoomia]].<ref>Saard, Riho. Ristitud eestlane: kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani. Argo, 2018, lk 283</ref> Vastavalt tomosele oleks pidanud moodustatama 3 piiskopkonda: [[EAÕK Tallinna piiskopkond]], [[EAÕK Saaremaa piiskopkond]] ja [[EAÕK Petseri piiskopkond]].<ref>[https://www.eoc.ee/ajalugu/aasta1923/ Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st aastast)], Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Ajalugu</ref> Tallinnas asunud [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliidi]], eesistumisel tegutses piiskoppide [[Sinod]]. 1923. aastal jagati EAÕK kaheks piiskopkonnaks: Tallinna Eesti piiskopkonnaks ja Narva Vene piiskopkonnaks. 18. septembril 1924 toimunud EAÕK Täiskogul loodi [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]], Narva ja Irboska ülempiiskopiks oli aastail 1925–1929 [[Jevsevi (Grozdov)]], kes oli aastail 1912–1918 Pihkva ja Porhovi ülempiiskop ning aastail 1919–1920 [[Loodearmee]] piiskop. 29. detsembril 1924 avati [[EAÕK Sinod]]i otsusega EAÕK Petseri piiskopkond, Petseri piiskopiks pühitseti 25. aprillil 1926 [[setu]] päritolu [[Petseri klooster|Petseri kloostriülem]] [[Joann (Bulin)]]. Petseri piiskopkonda arvati [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Võru praostkond|Võru]] ja [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri praostkonnad]]. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oli [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u järel suurima liikmete arvuga usuühing Eestis. Kirikupea, [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], oli ameti poolest [[Riiginõukogu]] liige. [[1935]]. aasta [[22. mai]]l kinnitatud EAÕK [[põhimäärus]]es määratleti EAÕK usuelu juhtimise ja järelevalveorganid. Praostkonna organid olid praost, praostkonna täiskogu ja praostkonna nõukogu, [[praost]] valiti praostkonna täiskogul viieks aastaks, ametisse kinnitas ta Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (vt [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]). 1937. aasta täiskogul valiti [[Narva piiskop]] ja [[Petserimaa piiskop]]. EAÕK-s oli kaks [[piiskopkond]]a. [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond]]a kuulusid üheksa praostkonda: [[EAÕK Harju praostkond|EAÕK Harju]], [[EAÕK Lääne praostkond|Lääne]], [[EAÕK Petseri praostkond|Petseri]], [[EAÕK Pärnu praostkond|Pärnu]], [[EAÕK Saare praostkond|Saare]] ja [[EAÕK Muhu praostkond|Muhu]], [[EAÕK Tartu praostkond|Tartu]], [[EAÕK Viljandi praostkond|Viljandi]], [[EAÕK Viru praostkond|Viru]] ja [[EAÕK Võru praostkond|Võru praostkond]]. [[EAÕK Narva piiskopkond|Narva piiskopkonnas]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=596 8.3.3.9. Narva piiskopkond], www.eha.ee/fondiloend</ref> praostkondi ei olnud. 1938. aastal koondati [[EAÕK Narva ja Irboska piiskopkond]]a [[Petserimaa]] viis vene kogudust ([[Lisje]], [[Irboska]] Jumalaema, [[Senno]], [[Petški]] ja [[Štšeremitsa]]), mille järel piiskopkond sai uue nimetuse – Narva (vene) piiskopkond.<ref>[[Andrei Sõtšov]], [https://www.eoc.ee/wp-content/uploads/2013/11/metro_47.pdf TAGASIVAADE EAÕK PIISKOPKONDADE JA NENDE ESIKARJASTE AJALUKKU], www.eoc.ee</ref> === Okupatsioonide periood === ==== Nõukogude okupatsioon (1940–1941) ==== Pärast Eesti [[anneksioon|annekteerimist]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu likvideerisid Moskva võimud [[24. veebruar]]il [[1941]] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia ja senise struktuuri ja muutsid selle [[Vene Õigeusu Kirik]]u [[piiskopkond|piiskopkonnaks]], alluvusega Baltimaade [[eksarh]]ile [[Sergius (Voskressenski)|Sergiusele]] ([[1897]]–[[1944]]).<ref name="PM5B4" /> 1941. aastal kandis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] esimees [[Vsevolod Merkulov]] [[Jossif Stalin]]ile ettevalmistustest ette: {{tsitaat2|''1) oma agentuuri kaudu Moskva patriarhaadis allutada Läti, Eesti ja Leedu õigeusu kirikud Moskva Patriarhaadile. Selleks kasutatakse avaldusi, mida kirjutavad koguduste lihtvaimulikkond ja usklikud koguduseliikmed. ''2) Balti vabariikide piiskopkondade juhtimiseks määrata Moskva Patriarhaadi otsusega arhipiiskop Voskressenski, Dmitri Nikolai p, kes on julgeoleku agent.''<ref name="w63S6" />|}} Moskva Patriarhaadi ukaasiga nr 10 [[25. veebruar]]ist [[1941]] määrati ülipühitsetud arhipiiskop Sergius (Voskressenski) Vilniuse ja Leedu metropoliidiks ning Eesti ja Läti eksarhiks. ==== Saksa okupatsioon (1941–1944) ==== Pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] algust kuulutas Tallinna ja kogu Eesti metropoliit [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] [[3. september|3. septembril]] [[1941]] ennast taas Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni all oleva EAÕK peaks. Selle peale andis metropoliit Sergius Aleksandri kirikukohtu alla ning see keelas 5. novembril 1942 tal kirikuteenistuste toimetamise. Seejärel toimus lahknemine ka kogudustes: osa venekeelseid kogudusi tunnistasid juhina [[Narva piiskop]]pi [[Pavel (Dmitrovski)|Pavelit]], eestikeelsete koguduste liikmed aga metropoliit Aleksandrit. ==== Nõukogude okupatsioon (1944–1991) ==== [[1944]]. aastal okupeerisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed taas Eesti. Vahetult enne seda [[Suur põgenemine|põgenes]] metropoliit Aleksander koos suure osa kirikurahva ja 22 vaimulikuga Nõukogude okupatsiooni eest, jätkates EAÕK juhtimist ning säilitades EAÕK õigusliku ja kanoonilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[10. detsember|10. detsembril]] 1944 andis Moskva Patriarhaadi Püha Sinod välja ukaasi lõpetada EAÕK Sinodi tegevus ning luua Tallinna ja Eesti piiskopkonna valitsus.  [[9. märts]]il [[1945]] toimunud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Eesti piiskopkonna nõukogu koosolekul liideti EAÕK endised Tallinna ja Narva piiskopkonnad ning kogudused jagunesid Harju-Järvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saare- ja Muhumaa, Tallinna, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Virumaa ja Võrumaa praostkondade vahel. [[16. aprill]]il 1945 lõpetas Moskva patriarh Eesti Apostliku Õigeusu Metropoolia, Sinodi ja Narva piiskopkonna õigusliku tegevuse ning moodustas Moskva patriarhaadile alluva [[Tallinna ja Eesti piiskopkond|Tallinna ja Eesti piiskopkonna]]. [[12. jaanuar]]il [[1951]] muudeti [[Leningradi ja Novgorodi metropoliit|Leningradi ja Novgorodi metropoliidi]] Gregoriuse resolutsiooniga praostkondade piire ja nimetusi: kogudused jagunesid Tallinna, Harju-Lääne, Tapa-Narva, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu ja Saare-Hiiu praostkondade vahel. 1965. aastal jagati praostkondade piirid uuesti ümber, kogudused jaotusid järgmiste praostkondade vahel: Tallinn, Tartu, Narva, Harju-Lääne, Viljandi, Pärnu, Võru, Saare-Muhu ja Valga praostkond. === EAÕK tegevus paguluses ja pärast 1993. aastat kodumaal === Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik säilitas Nõukogude võimu perioodil ajaloolise ja juriidilise järjepidevuse [[pagulus]]es. [[1993]]. aastal taastas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik [[restitutsioon]]i korras oma tegevuse järjepidevuse Eestis: enamik tänase Eesti õigeusu kogudustest kuulub sellesse kirikusse. Teenistusi peetakse eesti ja [[kirikuslaavi keel]]es. [[20. veebruar]]il [[1996]] taasjõustas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud ''tomos''<nowiki>'</nowiki>e. 2004. aastal toimunud EAÕK täiskogul otsustati praostkonnad likvideerida ja nende asemel moodustati [[EAÕK Tallinna peapiiskopkond|Tallinna peapiiskopkond]], [[EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkond|Pärnu ja Saare piiskopkond]] ning [[EAÕK Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkond]]. == Liturgiline kalender == [[2012]]. aastast tähistatakse liikumatuid pühasid [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] järgi ning liikuvaid pühasid ([[ülestõusmispühad]], [[nelipühad]]) [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi.<ref>Metropoolia 57, oktoober 2011</ref> == Vaata ka == * [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]] * [[Eesti Kristlik Õigeusu Kirik]] * [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] * [[Õigeusu kirik Eestis]] * [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku koosseis 1943]] * [[Kirikla klooster]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bb7dq">Tamm, Merike (toim). [http://www.postimees.ee/?id=316408 Stefanus: metropoliit Illarioni sõnavõtud väljendasid põlgust]. [[Postimees]], 22. september 2010</ref> <ref name="l3JOt">Filippov, Madis. [http://www.postimees.ee/?id=328071 Eesti õigeusklike tüli vajab kiiret lahendust]. [[Postimees]], 18. oktoober 2010</ref> <ref name="f5cRT">[https://web.archive.org/web/20060319035729/http://www.postimees.ee/210205/esileht/siseuudised/158241.php Võrumaale plaanitakse ehitada mungaklooster] Postimees, 19. veebruar 2005</ref> <ref name="U11Ve">[http://www.epl.ee/artikkel/443293 Saaremaa nunnaklooster valmib jõuluks] Eesti Päevaleht, 30. september 2008</ref> <ref name="eTlKm">[[Margus Muld]], [http://uudised.err.ee/index.php?06167976 "Saaremaal pühitseti sisse nunnaklooster"], ERR Uudised, 13. juuni 2009</ref> <ref name="a23654">[[Raul Vinni|Vinni, Raul]]. [http://www.saartehaal.ee/2010/05/25/nunnad-kolivad-oorikult-ara/ Nunnad kolivad Öörikult ära]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Saarte Hääl]], 25. mai 2010.</ref> <ref name="PM5B4">[http://drevo.pravbeseda.ru/index.php?v=13334 Сергий (Воскресенский), митрополит]</ref> <ref name="w63S6">Юрий Стецовский. ''История советских репрессий''. Том 2, стр 86. Общественный фонд "Гласность", Москва, 1997)</ref> }} == Kirjandus == * Võitlus jumala ümber. Rahvaleht, 7. jaanuar 1932, nr 3, lk 2. * Miks eesti ortodoks-usulised ei saa piiskoppi? Võitleja, jaanuar 1972, nr 1, lk 3. * Kasala, K., Petterberg-Laurila, I. 2016 Mida? Miks? Kuidas? Õigeusu teadmiste käsiraamat, EAÕK kirjastus * Sarapik, A. 1992, Ortodoksi teadmiste käsiraamat * Ware, K. 2001 , Õigeusu tee, Tallinn EAÕK kirjastustoimkond * Quenot, M. 1987, Ikoon. Aken kuningriiki, Logos * Zetterberg, S. 2011, Eesti Ajalugu * Kala, T. Kaljundi, L. Kreem, J. jt 2012 Eesti Ajalugu II == Välislingid == * [http://www.eoc.ee/ Koduleht] * [http://kultuur.elu.ee/ke474_kirik.htm Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Sünnilugu] ''Kultuur ja Elu'' * [http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm Mattias Palli. A Brief History Of The Orthodox Church Of Estonia] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti personaalsed omavalitsused]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] plmkhw02limj996n6bvsorfyvo7qgd9 0 20053 7249402 7200976 2026-10-08T10:13:14Z ~2026-54084-24 239273 Lisasin täpsustava ülevaate Eesti füüsilise isiku palgaga seotud maksumäärade kohta. 7249402 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} {{Riigi rahandus}} '''Maks''' on rahaline kohustis, mida [[füüsiline isik]] või [[juriidiline isik]] maksab [[riik|riigile]] või [[omavalitsus]]ele vastavalt [[seadus]]ele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka [[riigilõiv]]ud. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse tähenduses on maks ükskõik missugune praegu kehtiv või tulevikus kehtestatav [[lõiv]], maks, [[koormis]] ja [[tasu]].<ref name="C7uM8" /> [[Üldkeel]]es nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid [[makse]]id: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: [[altkäemaks]], "katusemaks" [[maffia]]le vms. [[Eesti]] [[maksukorralduse seadus]]e järgi on maks "seadusega või seaduse alusel [[Vallavolikogu|valla- või linnavolikogu]] [[Määrus|määrusega]] riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.<ref>''[https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020020?leiaKehtiv Maksukorralduse] seadus § 2''</ref> == Rahvusvaheline klassifikatsioon == Rahvusvahelises plaanis on mõiste "maks" ja selle sisemine jagunemine sätestatud [[OECD]] klassifikaatoriga, milles maksutulusid märgitakse numbritega 1000–6000, sh * ''1000 – tulu, kasumi ja kapitalitulud;'' * ''2000 – sotsiaalkindlustuse sissemaksed;'' * ''3000 – palgafondi ja töötasu maksed;'' * ''4000 – omandi- ja rikkusemaksud;'' * ''5000 – maksud kaupadele ja teenustele;'' * ''6000 – muud maksud.'' Mõiste "maks" ei hõlma OECD arvestuses [[trahv]]e, [[Rahaline karistus|rahalise karistuse]] summasid ega valitsusele sundkorras laenatud rahalisi ülekandeid.<ref name=":0">''OECD Tax Revenue Statistics 1965-2017 Interpretative guide. P. 1; osa A.4 ja lisa A. [https://www.oecd.org/tax/tax-policy/oecd-classification-taxes-interpretative-guide.pdf]''</ref> ==Maksude funktsioonid== Maksude kogumine on üks vanemaid [[majandus]]e reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: #fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; #reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline [[majanduspoliitika]] aspektist, sest [[maksumäär]]ade muutmise ja [[maksusoodus]]tuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse soovitud suunas. ==Maksusüsteemi printsiibid== [[Maksusüsteemid|Maksusüsteem]] peab vastama teatud printsiipidele: *'''Neutraalsus'''. Kui maks ei ole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või selle ärahoidmiseks, siis peab maks ahendama vaba turgu võimalikult vähe. Mitteneutraalse maksustamise näitena võib tuua olukorra, kus inimene on ära värvinud oma maja, korrastanud aia ja seejärel järsku tõstetakse kinnisvaramaksu. Selle tagajärjeks on kõrvalmõjud, mis antud näite puhul tähendavad seda, et inimene laseb kõrgematest maksudest pääsemiseks majal laguneda. *'''Suunatus'''. Maks võib olla suunatud turu puudulikkuse vastu. Selleks et vältida looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada [[saastemaks]]uga. Kuid maksudega võib ka soodustada teatud tegevust, näiteks ettevõtlust ääremaadel. *'''Lihtsus'''. Maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad. See kehtib kõigi maksude kohta, sest segaselt sätestatud ja paljude tõlgendamisvõimalustega maksud tekitavad riigile kasu asemel kahju. Selle asemel et eelarvesse raha juurde saada, peab riik kodanike ja ettevõtetega kohtus käima. Maksusüsteemi lihtsus ja selgus peaksid tagama ka maksude laekumise, s.t maksude vältimine peab olema raske. * '''Võrdsus'''. Maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. Võrdsuse määratlemisel on kaks kriteeriumi: #horisontaalne võrdsus ja #vertikaalne võrdsus. '''Horisontaalne võrdsus''' tähendab kõige üldisemalt seda, et ühesuguse jõukusastmega indiviide koheldakse maksustamise seisukohalt ühtmoodi. See ei pea alati tähendama, et nad maksaksid täpselt ühepalju, näiteks võivad suitsetajatel olla suuremad maksud ([[aktsiis]]imaks tubakatoodetele). '''Vertikaalne võrdsus''' tähendab seda, et erineva sissetulekuga subjektid peaksid maksma erineva suurusega makse. Mida suurem on sissetulek, seda suuremad peaksid olema ka maksud. Seda printsiipi järgibki enamikus riikides kasutusel olev [[maksusüsteemid|progresseeruv tulumaks]]. Üheks võrdsuse väljenduseks on ka maksudest kasusaamise põhimõte – eeldatavalt peaksid mingi konkreetse ühishüve eest maksma rohkem need, kes seda hüve tarbivad. Näiteks maanteede kasutajad peaksid maksma teede ja sildade remondi eest rohkem kui need, kellel autot ei ole. Sellepärast ongi mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille abil hoitakse maanteed korras. *'''Efektiivsus'''. Maksusüsteem peab olema efektiivne. Ei ole mõtet kehtestada maksu, mille kogumisel on kulutused suuremad kui laekuv tulu. ==Fiskaalpoliitilised otsused== Maksudega seotud otsused kuuluvad '''[[fiskaalpoliitika]]''' alla. [[SKT]] [[Intressimäär]] Maksude tõstmine väheneb langeb Maksude alandamine kasvab tõuseb Kirjeldatud tulemust võib loota siis, kui muud tingimused majanduses ei muutu. Aga nii ei ole see kunagi – näiteks majanduse edendamiseks makse alandades peab valitsus oma kulutusi vähendama või rohkem laenama. Mõlemal juhul [[majanduskasv]] aeglustub. Riigi majanduskasvu mõjutavaid sündmusi on maailmas muidki. Peale selle ei ilmne majanduspoliitiliste sammude mõju kohe, vaid see võtab aega (täpset ajakulu ei teata). Samuti on võimalik, et enne kui maksude mõju alandamine hakkab mõju avaldama, on riigi majandus muude tegurite mõjul juba kasvama hakanud. Maksukulud suurendavad [[elukallidus]]t riigis: mida kõrgem on maksukoormus, seda kallimaks muutuvad kaubad ja teenused antud riigis. Tõsi, kaudselt võib maksutuludest finantseeritud teenused, mida inimene tarbib tasuta (näiteks alg- ja põhikooli õpe, autoteed jms) või alandatud hinnaga (näiteks lasteaiateenus jms) ka elukallidust alandada, kuid see kehtib vaid nende inimeste osas, kes vastavat teenust tarbivad. Tööjõuga seotud maksude arvutamiseks on loodud [https://entity.ee/palgakalkulaator Palga ja maksude kalkulaator]ied, mis annavad täpse ülevaate erinevate maksude suurusest ja proportsioonidest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palgakalkulaator 2026 |url=https://entity.ee/palgakalkulaator |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=entity.ee |keel=et}}</ref> ==Põhiterminid== *[[Maksukohustuslane]] ehk ''maksu subjekt'' on [[juriidiline isik|juriidiline]] või [[füüsiline isik]], kes peab maksu maksma. *[[Maksustamise alus]] on ''maksu objekt'', mille alusel määratakse maksukohustus. Maksustamise alus ehk maksuobjekt on näiteks üksikisiku tulumaksu korral kodaniku sissetulekud, kinnisvaramaksu puhul [[kinnisvara]] koguväärtus jne. *[[Maksuvaba miinimum]] on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu kogusummast. *[[Maksukoormus]] on summa, mida maksukohustuslane peab maksudena maksma riigile ja kohalikule omavalitsusele. *[[Maksumäär]] näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksumäär võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta). *[[Maksutoime]] näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda see lõpuks jääb. Näiteks aktsiisimaksu maksukohustuslane on tootja või kauba maaletooja, aga see on tootjal või maaletoojal arvestatud toote hinna sisse kui osa tootmiskulust. Aktsiisimaksu tõstmine suurendab kohe ka toote hinda ja tulemuseks on see, et tegelikult maksab maksumäära tõusu kinni lõpptarbija. Järelikult saab riik mõjutada majandusprotsesse, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamisega piiratakse [[import]]i antud riiki, sest see muudab sisseveetavad kaubad kallimaks ja vähendab nende [[konkurentsivõime]]t kodumaiste kaupade seas. *[[Maksu piirmäär]] on igalt täiendavalt teenitud rahaühikult makstav maksumäär. *[[Maksupettus]] on ebaseaduslik maksude maksmata jätmine. *[[Maksude vältimine]] on maksukoormuse vähendamine seaduslike meetoditega (Eestis näiteks abikaasade ühine tulumaksu [[deklareerimine]]). [[Uno Mereste]] järgi on maksu elementideks: maksumaksja, maksuobjekt, maksuallikas, maksukandja, maksustamisühik ja maksumäär.<ref name="C7uM8" /> '''Maksed''' on rahalised ülekanded, mida tehakse eelnevalt sõlmitud lepingu alusel ühelt isikult teisele. [[Töötuskindlustus|Töötuskindlustuse]] ja kohustusliku pensionikindlustuse ülekandeid tuleb nimetada makseteks, sest need laekuvad mitte riigieelarvesse, vaid avalik-õiguslikule isikule ([[Eesti Haigekassa|Haigekassa]], [[Eesti Töötukassa|Töötukassa]]) või eraõiguslikele äriühingutele (pensionikindlustuse fondid) kuigi neid kogub [[Maksu- ja Tolliamet]]. Kuna nimetatud maksetega maandab makse tegija enda toimetuleku riski tulevikus, siis ei tohiks neid ülekandeid lugeda riikliku maksukohustuse osaks. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti [[maksukoormus]] seetõttu kõrgem, kuna paljudes võrdluses olevates riikides tasuvad inimesed sotsiaalkindlustusmaksed ise oma netotuludest. Tavakeeles nimetatakse makseteks ka ebaseaduslikke makse, nagu altkäemaks ametnikule, või katusemaks kuritegelikule grupeeringule puutumatuse eest. ==Otsesed ja kaudsed maksud== Majandusteoreetiliselt liigitatakse maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud arvatakse maha otse isiku sissetulekutelt: *[[tulumaks]], *[[sotsiaalmaks]]. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: *[[aktsiis]], *[[käibemaks]]. == Maksutüübid == Maksud koormavad erinevaid objekte ja nendele rakendatakse riigiti erinevaid makse. Siinkohal loetelu nendest: '''Tulumaks''': maksustamise objektiks on [[Ettevõte|ettevõtete]] tulu (''corporate tax''), kapitalitulu, sh [[intress]], [[Dividend|dividendid]], [[müügitulu]] (''capital gains tax''), [[Füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]] ettevõtlustulu (''business income tax'') ja [[Töötasu|töötasud]] (''payroll tax'', ''Wwithholding tax''). Mõned riigid ([[Šveits|Šveitsis]] [[Kanton (Šveits)|kantonid]], [[Malta]], [[Küpros]] jts) on kehtestanud rikastele inimestele ühekordse maksu (''lump-sum tax''), kui nad tahavad saada antud riigis elamisluba või soovivad koguni osta [[kodakondsus]]t. Vanal- ja keskajal oli tavaks nõuda iga-aastast peamaksu (''poll tax'', ''head, tax'' või ''capitation''), mille suurus oli kõigi jaoks sama suur ning mida pidid tasuma kõik inimesed. '''Omandimaks''': Aastamaksuna on kogutud [[Maamaks|maamaksu]] (''Land tax''), hoonemaksu (''House tax''), kinnisvaramaksu (''Real estate tax'') ja rikkusemaksu (''Wealth tax''). Ettevõtete omandile on rakendatud põhivaramaksu ja omavahendite maksu (''Net Worth tax''). Ajalooliselt on kogutud veel Inglismaal aknamaksu (''Windows tax''), sambamaksu. Ühelt isikult teisele üleantavat vara on maksustatud pärandi ja kinkemaksuga (Eestis maksustatakse seda [[riigilõiv]]uga). Isikutele, kes lahkuvad suure varaga riigist on nõutud sisse lahkumismaksu (''Expatriation tax''). Tehingute käigus üleantavale vara on maksustatud ülekandemaksuga (''Transfer tax'') – Eestis riigilõiv. Tarbimismaksud jagunevad üldisteks tarbimismaksudeks ja tootemaksudeks. Üldised tarbimismaksud ei tohi moonutada tehinguid ning peavad vähemalt teoorias koormama kõiki tehinguid ühesugusel määral. Tootemaksud on taas teatavad rahalised karistused halva teo eest ning nende ülesandeks ongi moonutada tarbimist ning teha taunimisväärsed tehingud tavalisest kallimaks. '''Üldised tarbimismaksud''' on käibemaks (''Turnover tax''), müügimaks (''Sales tax'') ja [[Käibemaks|lisandväärtusmaks]] (''Value added tax'' ehk VAT). '''Tootemaksude''' gruppi kuuluvad '''[[Tollimaks|tollimaksud]]''', mis maksustavad vaid välisriikidest imporditavaid tooteid vastavalt igale kaubagrupile määratud tariifiga ja on seega käsitletavad siseturu kaitsmise vahendina. Kuna Eesti on osa Euroopa Liidu tolliterritooriumist, siis tollimaksud kehtestab Euroopa Liit ja temale laekuvad maksutulud. Teine grupp tootemakse on '''[[Aktsiis|aktsiisid]]''', mis koormavad võrdselt nii välisriikidest toodud kui ka siseriiklikult toodetud maksustamise objekte. Sõltuvalt riigist võivad selle maksu objektiks olla ükskõik millised kaubad või teenused, kui valitsusvõim on nii määranud. Kõige keerulisem on klassifitseerida sotsiaalkindlustusmakse, sest enamikus maailma maades need kas puuduvad üldse või on eraviisilised, s.t inimene ostab kindlustust ise oma tuludest, mis on talle laekunud peale tulumaksu tasumist. Riikliku maksuna või riigi maksuameti poolt kogutavana ning avalik- või eraõiguslikule isikule ülekantavana on see vormistatud kuni 90 riigis ning vastav praktika algas valdavalt alles 20. sajandi teisel poolel. '''Sotsiaalkindlustusmaksud''': haiguskindlus, pensionikindlustus, töötuskindlustus, õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, toitjakaotuskindlustus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |pealkiri=Maksu- ja Tollipoliitika |vaadatud=2020-06-15 |arhiivimisaeg=2020-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617111316/https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> == Maksusoodustused == Eesti ainulaadne ettevõtete tulumaksu mudel kohaldab makse ainult jaotatud kasumile, mitte reinvesteeritud tuludele. Selles süsteemis saavad ettevõtted maha arvata oma teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulud 150% ulatuses, mis suurendab veelgi kasumi uuesti innovatsiooni suunamise atraktiivsust.<ref>{{cite web|url=https://swansonreed.ee/|title=Innovatsiooni fiskaalpoliitika lahknevad teed Põhja-Euroopas}}</ref> ==Kes peaksid makse maksma?== [[Kasumiprintsiip|Kasumiprintsiibi]] järgi peaksid need, kes saavad valitsuse programmist tulu, selle eest ka maksma. Selle alusel peaksid maantee või silla ehituse eest maksma need, kes neid ka kasutavad – sõidukijuhid. '''Maksuvõimelisuse printsiibi''' järgi tuleks makse koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju inimesed on võimelised maksma. Inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, on võimeline enam makse maksma kui see, kes teenib 25 000 krooni. Aga kui palju enam peaks makse maksma suurema sissetulekuga inimene – kas tema maksevõime on neli, kümme või ainult kaks korda suurem? Majandusteadlased ei oska sellele vastata. Eeldatakse vaid, et kuna üks kroon rikkale annab tundavalt vähem kui vaesele, siis peaks ka jõukam inimene olema valmis protsentuaalselt rohkem raha maksudeks loovutama ehk tema maksevõime on suurem. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest suurem sissetulek on jõukamate inimeste oma tarkuse ja püüdlikkuse tulemus. Samas on neid, kes leiavad, et jõukamad inimesed peaksid maksma maksudest suurema protsendi tuludest. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel. == Eesti maksusüsteem == {{Vaata|Eesti maksusüsteem}} Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on Eestis: tulumaks (sh ettevõtte-, kapitali- ja töötasu tulumaks); sotsiaalmaks; maamaks (kantakse otse asukohajärgse valla eelarvesse); hasartmängumaks (läheb kultuuri, spordi ja heategevuse toetamiseks); käibemaks; tollimaks; (alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektri- ja pakendi) aktsiisid; raskeveokimaks; ettevõtlustulu maks.<ref>''Maksukorralduse seadus § 3''</ref> Lisaks kogub Maksu- ja Tolliamet veel riigilõivusid, keskkonnatasusid, töötuskindlustusemaksu ja kohustusliku kogumispensioni sissemakseid (kantakse otse üle vastavatele avalikele või eraõiguslikele isikutele) ning Tollimaksu (laekub Euroopa Liidu eelarvesse). Kohaliku omavalitsuse maksud on Eestis reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. 1990. aastatel olid veel isikumaks; ettevõtte tulumaks; müügimaks ja paadimaks. Neid koguvad kohaliku omavalitsuse asutused ise.<ref>''Kohalike maksude seadus § [https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005?leiaKehtiv 5]''</ref> == Maksudest kõrvalehoidmine == {{Vaata|Maksupettus}} Maksudest kõrvalehoidmine on tahtlik ebaseaduslik tegevus, millega isik vähendab enda maksukoormust. Eestis on maksukohustuse täitmata jätmine või sellest kõrvalehoidmine karistatav vastavalt maksukorralduse seaduse 15. peatükis sätestatule. Tasumata maksusumma tuleb tasuda, lisaks tasumata jäänud perioodilt arvestatakse intressi määratakse karistus, mille suurus võib ulatuda 300 [[Trahviühik|trahviühikuni]]. 2020. aastal on trahviühiku suurus 4 eurot. Juriidilisele isikule võidakse väärteo puhul määrata karistuseks rahatrahv vahemikus 100 – 400 000 eurot. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} <table><tr valign=top><td> * [[Aktsiis]] * [[Maamaks]] * [[Magustatud jookide maks]] * [[Maksude loend]] * [[Maksude osakaal SKPs]] * [[Maksu- ja Tolliamet]] * [[Maksukiil]] <td> * [[Maksukoormus]] * [[Maksumaksja sõber]] * [[Maksumaksja vaenlane]] * [[Maksumäär]] * [[Maksupoliitika]] * [[Maksusüsteemid]] * [[Omandimaks]] <td> * [[Rikkusemaks]] * [[Sotsiaalmaks]] * [[Tarbimismaks]] * [[Tollimaks]] * [[Tootemaks]] * [[Tulumaks]] </table> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="C7uM8">[[Uno Mereste]], Majandusleksikon I, A-M, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 579, 2003, ISBN 9985 70 130 5</ref> }} [[Kategooria:Maksud| ]] kd4lad7r57lcu0thxbvpvq3xvs7w00w 7249405 7249402 2026-10-08T10:14:51Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54084-24|~2026-54084-24]] ([[User talk:~2026-54084-24|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. 7200976 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} {{Riigi rahandus}} '''Maks''' on rahaline kohustis, mida [[füüsiline isik]] või [[juriidiline isik]] maksab [[riik|riigile]] või [[omavalitsus]]ele vastavalt [[seadus]]ele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka [[riigilõiv]]ud. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse tähenduses on maks ükskõik missugune praegu kehtiv või tulevikus kehtestatav [[lõiv]], maks, [[koormis]] ja [[tasu]].<ref name="C7uM8" /> [[Üldkeel]]es nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid [[makse]]id: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: [[altkäemaks]], "katusemaks" [[maffia]]le vms. [[Eesti]] [[maksukorralduse seadus]]e järgi on maks "seadusega või seaduse alusel [[Vallavolikogu|valla- või linnavolikogu]] [[Määrus|määrusega]] riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.<ref>''[https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020020?leiaKehtiv Maksukorralduse] seadus § 2''</ref> == Rahvusvaheline klassifikatsioon == Rahvusvahelises plaanis on mõiste "maks" ja selle sisemine jagunemine sätestatud [[OECD]] klassifikaatoriga, milles maksutulusid märgitakse numbritega 1000–6000, sh * ''1000 – tulu, kasumi ja kapitalitulud;'' * ''2000 – sotsiaalkindlustuse sissemaksed;'' * ''3000 – palgafondi ja töötasu maksed;'' * ''4000 – omandi- ja rikkusemaksud;'' * ''5000 – maksud kaupadele ja teenustele;'' * ''6000 – muud maksud.'' Mõiste "maks" ei hõlma OECD arvestuses [[trahv]]e, [[Rahaline karistus|rahalise karistuse]] summasid ega valitsusele sundkorras laenatud rahalisi ülekandeid.<ref name=":0">''OECD Tax Revenue Statistics 1965-2017 Interpretative guide. P. 1; osa A.4 ja lisa A. [https://www.oecd.org/tax/tax-policy/oecd-classification-taxes-interpretative-guide.pdf]''</ref> ==Maksude funktsioonid== Maksude kogumine on üks vanemaid [[majandus]]e reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: #fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; #reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline [[majanduspoliitika]] aspektist, sest [[maksumäär]]ade muutmise ja [[maksusoodus]]tuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse soovitud suunas. ==Maksusüsteemi printsiibid== [[Maksusüsteemid|Maksusüsteem]] peab vastama teatud printsiipidele: *'''Neutraalsus'''. Kui maks ei ole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või selle ärahoidmiseks, siis peab maks ahendama vaba turgu võimalikult vähe. Mitteneutraalse maksustamise näitena võib tuua olukorra, kus inimene on ära värvinud oma maja, korrastanud aia ja seejärel järsku tõstetakse kinnisvaramaksu. Selle tagajärjeks on kõrvalmõjud, mis antud näite puhul tähendavad seda, et inimene laseb kõrgematest maksudest pääsemiseks majal laguneda. *'''Suunatus'''. Maks võib olla suunatud turu puudulikkuse vastu. Selleks et vältida looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada [[saastemaks]]uga. Kuid maksudega võib ka soodustada teatud tegevust, näiteks ettevõtlust ääremaadel. *'''Lihtsus'''. Maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad. See kehtib kõigi maksude kohta, sest segaselt sätestatud ja paljude tõlgendamisvõimalustega maksud tekitavad riigile kasu asemel kahju. Selle asemel et eelarvesse raha juurde saada, peab riik kodanike ja ettevõtetega kohtus käima. Maksusüsteemi lihtsus ja selgus peaksid tagama ka maksude laekumise, s.t maksude vältimine peab olema raske. * '''Võrdsus'''. Maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. Võrdsuse määratlemisel on kaks kriteeriumi: #horisontaalne võrdsus ja #vertikaalne võrdsus. '''Horisontaalne võrdsus''' tähendab kõige üldisemalt seda, et ühesuguse jõukusastmega indiviide koheldakse maksustamise seisukohalt ühtmoodi. See ei pea alati tähendama, et nad maksaksid täpselt ühepalju, näiteks võivad suitsetajatel olla suuremad maksud ([[aktsiis]]imaks tubakatoodetele). '''Vertikaalne võrdsus''' tähendab seda, et erineva sissetulekuga subjektid peaksid maksma erineva suurusega makse. Mida suurem on sissetulek, seda suuremad peaksid olema ka maksud. Seda printsiipi järgibki enamikus riikides kasutusel olev [[maksusüsteemid|progresseeruv tulumaks]]. Üheks võrdsuse väljenduseks on ka maksudest kasusaamise põhimõte – eeldatavalt peaksid mingi konkreetse ühishüve eest maksma rohkem need, kes seda hüve tarbivad. Näiteks maanteede kasutajad peaksid maksma teede ja sildade remondi eest rohkem kui need, kellel autot ei ole. Sellepärast ongi mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille abil hoitakse maanteed korras. *'''Efektiivsus'''. Maksusüsteem peab olema efektiivne. Ei ole mõtet kehtestada maksu, mille kogumisel on kulutused suuremad kui laekuv tulu. ==Fiskaalpoliitilised otsused== Maksudega seotud otsused kuuluvad '''[[fiskaalpoliitika]]''' alla. [[SKT]] [[Intressimäär]] Maksude tõstmine väheneb langeb Maksude alandamine kasvab tõuseb Kirjeldatud tulemust võib loota siis, kui muud tingimused majanduses ei muutu. Aga nii ei ole see kunagi – näiteks majanduse edendamiseks makse alandades peab valitsus oma kulutusi vähendama või rohkem laenama. Mõlemal juhul [[majanduskasv]] aeglustub. Riigi majanduskasvu mõjutavaid sündmusi on maailmas muidki. Peale selle ei ilmne majanduspoliitiliste sammude mõju kohe, vaid see võtab aega (täpset ajakulu ei teata). Samuti on võimalik, et enne kui maksude mõju alandamine hakkab mõju avaldama, on riigi majandus muude tegurite mõjul juba kasvama hakanud. Maksukulud suurendavad [[elukallidus]]t riigis: mida kõrgem on maksukoormus, seda kallimaks muutuvad kaubad ja teenused antud riigis. Tõsi, kaudselt võib maksutuludest finantseeritud teenused, mida inimene tarbib tasuta (näiteks alg- ja põhikooli õpe, autoteed jms) või alandatud hinnaga (näiteks lasteaiateenus jms) ka elukallidust alandada, kuid see kehtib vaid nende inimeste osas, kes vastavat teenust tarbivad. ==Põhiterminid== *[[Maksukohustuslane]] ehk ''maksu subjekt'' on [[juriidiline isik|juriidiline]] või [[füüsiline isik]], kes peab maksu maksma. *[[Maksustamise alus]] on ''maksu objekt'', mille alusel määratakse maksukohustus. Maksustamise alus ehk maksuobjekt on näiteks üksikisiku tulumaksu korral kodaniku sissetulekud, kinnisvaramaksu puhul [[kinnisvara]] koguväärtus jne. *[[Maksuvaba miinimum]] on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu kogusummast. *[[Maksukoormus]] on summa, mida maksukohustuslane peab maksudena maksma riigile ja kohalikule omavalitsusele. *[[Maksumäär]] näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksumäär võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta). *[[Maksutoime]] näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda see lõpuks jääb. Näiteks aktsiisimaksu maksukohustuslane on tootja või kauba maaletooja, aga see on tootjal või maaletoojal arvestatud toote hinna sisse kui osa tootmiskulust. Aktsiisimaksu tõstmine suurendab kohe ka toote hinda ja tulemuseks on see, et tegelikult maksab maksumäära tõusu kinni lõpptarbija. Järelikult saab riik mõjutada majandusprotsesse, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamisega piiratakse [[import]]i antud riiki, sest see muudab sisseveetavad kaubad kallimaks ja vähendab nende [[konkurentsivõime]]t kodumaiste kaupade seas. *[[Maksu piirmäär]] on igalt täiendavalt teenitud rahaühikult makstav maksumäär. *[[Maksupettus]] on ebaseaduslik maksude maksmata jätmine. *[[Maksude vältimine]] on maksukoormuse vähendamine seaduslike meetoditega (Eestis näiteks abikaasade ühine tulumaksu [[deklareerimine]]). [[Uno Mereste]] järgi on maksu elementideks: maksumaksja, maksuobjekt, maksuallikas, maksukandja, maksustamisühik ja maksumäär.<ref name="C7uM8" /> '''Maksed''' on rahalised ülekanded, mida tehakse eelnevalt sõlmitud lepingu alusel ühelt isikult teisele. [[Töötuskindlustus|Töötuskindlustuse]] ja kohustusliku pensionikindlustuse ülekandeid tuleb nimetada makseteks, sest need laekuvad mitte riigieelarvesse, vaid avalik-õiguslikule isikule ([[Eesti Haigekassa|Haigekassa]], [[Eesti Töötukassa|Töötukassa]]) või eraõiguslikele äriühingutele (pensionikindlustuse fondid) kuigi neid kogub [[Maksu- ja Tolliamet]]. Kuna nimetatud maksetega maandab makse tegija enda toimetuleku riski tulevikus, siis ei tohiks neid ülekandeid lugeda riikliku maksukohustuse osaks. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti [[maksukoormus]] seetõttu kõrgem, kuna paljudes võrdluses olevates riikides tasuvad inimesed sotsiaalkindlustusmaksed ise oma netotuludest. Tavakeeles nimetatakse makseteks ka ebaseaduslikke makse, nagu altkäemaks ametnikule, või katusemaks kuritegelikule grupeeringule puutumatuse eest. ==Otsesed ja kaudsed maksud== Majandusteoreetiliselt liigitatakse maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud arvatakse maha otse isiku sissetulekutelt: *[[tulumaks]], *[[sotsiaalmaks]]. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: *[[aktsiis]], *[[käibemaks]]. == Maksutüübid == Maksud koormavad erinevaid objekte ja nendele rakendatakse riigiti erinevaid makse. Siinkohal loetelu nendest: '''Tulumaks''': maksustamise objektiks on [[Ettevõte|ettevõtete]] tulu (''corporate tax''), kapitalitulu, sh [[intress]], [[Dividend|dividendid]], [[müügitulu]] (''capital gains tax''), [[Füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]] ettevõtlustulu (''business income tax'') ja [[Töötasu|töötasud]] (''payroll tax'', ''Wwithholding tax''). Mõned riigid ([[Šveits|Šveitsis]] [[Kanton (Šveits)|kantonid]], [[Malta]], [[Küpros]] jts) on kehtestanud rikastele inimestele ühekordse maksu (''lump-sum tax''), kui nad tahavad saada antud riigis elamisluba või soovivad koguni osta [[kodakondsus]]t. Vanal- ja keskajal oli tavaks nõuda iga-aastast peamaksu (''poll tax'', ''head, tax'' või ''capitation''), mille suurus oli kõigi jaoks sama suur ning mida pidid tasuma kõik inimesed. '''Omandimaks''': Aastamaksuna on kogutud [[Maamaks|maamaksu]] (''Land tax''), hoonemaksu (''House tax''), kinnisvaramaksu (''Real estate tax'') ja rikkusemaksu (''Wealth tax''). Ettevõtete omandile on rakendatud põhivaramaksu ja omavahendite maksu (''Net Worth tax''). Ajalooliselt on kogutud veel Inglismaal aknamaksu (''Windows tax''), sambamaksu. Ühelt isikult teisele üleantavat vara on maksustatud pärandi ja kinkemaksuga (Eestis maksustatakse seda [[riigilõiv]]uga). Isikutele, kes lahkuvad suure varaga riigist on nõutud sisse lahkumismaksu (''Expatriation tax''). Tehingute käigus üleantavale vara on maksustatud ülekandemaksuga (''Transfer tax'') – Eestis riigilõiv. Tarbimismaksud jagunevad üldisteks tarbimismaksudeks ja tootemaksudeks. Üldised tarbimismaksud ei tohi moonutada tehinguid ning peavad vähemalt teoorias koormama kõiki tehinguid ühesugusel määral. Tootemaksud on taas teatavad rahalised karistused halva teo eest ning nende ülesandeks ongi moonutada tarbimist ning teha taunimisväärsed tehingud tavalisest kallimaks. '''Üldised tarbimismaksud''' on käibemaks (''Turnover tax''), müügimaks (''Sales tax'') ja [[Käibemaks|lisandväärtusmaks]] (''Value added tax'' ehk VAT). '''Tootemaksude''' gruppi kuuluvad '''[[Tollimaks|tollimaksud]]''', mis maksustavad vaid välisriikidest imporditavaid tooteid vastavalt igale kaubagrupile määratud tariifiga ja on seega käsitletavad siseturu kaitsmise vahendina. Kuna Eesti on osa Euroopa Liidu tolliterritooriumist, siis tollimaksud kehtestab Euroopa Liit ja temale laekuvad maksutulud. Teine grupp tootemakse on '''[[Aktsiis|aktsiisid]]''', mis koormavad võrdselt nii välisriikidest toodud kui ka siseriiklikult toodetud maksustamise objekte. Sõltuvalt riigist võivad selle maksu objektiks olla ükskõik millised kaubad või teenused, kui valitsusvõim on nii määranud. Kõige keerulisem on klassifitseerida sotsiaalkindlustusmakse, sest enamikus maailma maades need kas puuduvad üldse või on eraviisilised, s.t inimene ostab kindlustust ise oma tuludest, mis on talle laekunud peale tulumaksu tasumist. Riikliku maksuna või riigi maksuameti poolt kogutavana ning avalik- või eraõiguslikule isikule ülekantavana on see vormistatud kuni 90 riigis ning vastav praktika algas valdavalt alles 20. sajandi teisel poolel. '''Sotsiaalkindlustusmaksud''': haiguskindlus, pensionikindlustus, töötuskindlustus, õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, toitjakaotuskindlustus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |pealkiri=Maksu- ja Tollipoliitika |vaadatud=2020-06-15 |arhiivimisaeg=2020-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617111316/https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> == Maksusoodustused == Eesti ainulaadne ettevõtete tulumaksu mudel kohaldab makse ainult jaotatud kasumile, mitte reinvesteeritud tuludele. Selles süsteemis saavad ettevõtted maha arvata oma teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulud 150% ulatuses, mis suurendab veelgi kasumi uuesti innovatsiooni suunamise atraktiivsust.<ref>{{cite web|url=https://swansonreed.ee/|title=Innovatsiooni fiskaalpoliitika lahknevad teed Põhja-Euroopas}}</ref> ==Kes peaksid makse maksma?== [[Kasumiprintsiip|Kasumiprintsiibi]] järgi peaksid need, kes saavad valitsuse programmist tulu, selle eest ka maksma. Selle alusel peaksid maantee või silla ehituse eest maksma need, kes neid ka kasutavad – sõidukijuhid. '''Maksuvõimelisuse printsiibi''' järgi tuleks makse koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju inimesed on võimelised maksma. Inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, on võimeline enam makse maksma kui see, kes teenib 25 000 krooni. Aga kui palju enam peaks makse maksma suurema sissetulekuga inimene – kas tema maksevõime on neli, kümme või ainult kaks korda suurem? Majandusteadlased ei oska sellele vastata. Eeldatakse vaid, et kuna üks kroon rikkale annab tundavalt vähem kui vaesele, siis peaks ka jõukam inimene olema valmis protsentuaalselt rohkem raha maksudeks loovutama ehk tema maksevõime on suurem. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest suurem sissetulek on jõukamate inimeste oma tarkuse ja püüdlikkuse tulemus. Samas on neid, kes leiavad, et jõukamad inimesed peaksid maksma maksudest suurema protsendi tuludest. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel. == Eesti maksusüsteem == {{Vaata|Eesti maksusüsteem}} Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on Eestis: tulumaks (sh ettevõtte-, kapitali- ja töötasu tulumaks); sotsiaalmaks; maamaks (kantakse otse asukohajärgse valla eelarvesse); hasartmängumaks (läheb kultuuri, spordi ja heategevuse toetamiseks); käibemaks; tollimaks; (alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektri- ja pakendi) aktsiisid; raskeveokimaks; ettevõtlustulu maks.<ref>''Maksukorralduse seadus § 3''</ref> Lisaks kogub Maksu- ja Tolliamet veel riigilõivusid, keskkonnatasusid, töötuskindlustusemaksu ja kohustusliku kogumispensioni sissemakseid (kantakse otse üle vastavatele avalikele või eraõiguslikele isikutele) ning Tollimaksu (laekub Euroopa Liidu eelarvesse). Kohaliku omavalitsuse maksud on Eestis reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. 1990. aastatel olid veel isikumaks; ettevõtte tulumaks; müügimaks ja paadimaks. Neid koguvad kohaliku omavalitsuse asutused ise.<ref>''Kohalike maksude seadus § [https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005?leiaKehtiv 5]''</ref> == Maksudest kõrvalehoidmine == {{Vaata|Maksupettus}} Maksudest kõrvalehoidmine on tahtlik ebaseaduslik tegevus, millega isik vähendab enda maksukoormust. Eestis on maksukohustuse täitmata jätmine või sellest kõrvalehoidmine karistatav vastavalt maksukorralduse seaduse 15. peatükis sätestatule. Tasumata maksusumma tuleb tasuda, lisaks tasumata jäänud perioodilt arvestatakse intressi määratakse karistus, mille suurus võib ulatuda 300 [[Trahviühik|trahviühikuni]]. 2020. aastal on trahviühiku suurus 4 eurot. Juriidilisele isikule võidakse väärteo puhul määrata karistuseks rahatrahv vahemikus 100 – 400 000 eurot. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} <table><tr valign=top><td> * [[Aktsiis]] * [[Maamaks]] * [[Magustatud jookide maks]] * [[Maksude loend]] * [[Maksude osakaal SKPs]] * [[Maksu- ja Tolliamet]] * [[Maksukiil]] <td> * [[Maksukoormus]] * [[Maksumaksja sõber]] * [[Maksumaksja vaenlane]] * [[Maksumäär]] * [[Maksupoliitika]] * [[Maksusüsteemid]] * [[Omandimaks]] <td> * [[Rikkusemaks]] * [[Sotsiaalmaks]] * [[Tarbimismaks]] * [[Tollimaks]] * [[Tootemaks]] * [[Tulumaks]] </table> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="C7uM8">[[Uno Mereste]], Majandusleksikon I, A-M, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 579, 2003, ISBN 9985 70 130 5</ref> }} [[Kategooria:Maksud| ]] r7frch7ufo78l3251czp30al2k0m4r7 0 24891 7249320 7146238 2026-10-08T06:54:55Z ~2026-54153-86 239256 /* Albumid */ Parandatud viide 7249320 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ansamblist; selle ansambli samanimelise kasseti kohta vaata artiklit [[Singer Vinger (album)]]}} [[Pilt:Singer Vinger.JPG|thumb|Ansambel Singer Vinger Toompea lossi hoovis.<br>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 23. aprill 2009]] '''Singer Vinger''' on [[eesti]] [[progressiivne rokk|progeroki]] sugemetega ''[[punk rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel. ==Ansambli ajaloost== Singer Vinger tegutseb alates [[1986]]. aastast, selle eelkäijad kandsid nime Sülf, [[Pära Trust]] (1979–1983), Uus Waev (1981–1982), Trust (1982), [[Turist (ansambel)|Turist]] (1983–1985) ja Aken (1985). Nime Aken kanti sel ajal, kui Turistil oli esinemiskeeld Eesti NSV Kultuuriministeeriumi poolt, mis anti sõjaveteranide koostatud kaebekirja põhjal.<ref name="">[http://skisofreeniad.blogspot.com/2014/02/loominguline-kollektiiv-turist-ehk.html Loominguline kollektiiv Turist ehk Singer-Vinger] 27. veebruar 2014.</ref> Populaarset ansamblit täielikult keelustada ei juletud, seepärast anti võimalus nimevahetuseks. Uue nime Singer Vinger valisid tollased kultuuriametnikud kaheteistkümne bändi liikmete pakutud variandi seast.<ref>[https://sky.ee/rockfm/hardi-volmer-singer-vingerile-osaks-saanud-tsensuurist-mis-votab-taas-voimust-tanagi-ei Hardi Volmer Singer Vingerile osaks saanud tsensuurist...]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sky.ee, 1. juuni 2022.</ref> Osa Turisti liikmeid, kes Singer Vingeriga ei liitunud, panid aluse ansamblile [[Vanemõde]]. Lugude sõnum on enamasti [[huumor]]i abil esitatud [[iroonia]]. Ansambli juht ja solist on olnud [[Hardi Volmer]], laulude põhiline autor on Roald Jürlau. Singer Vingeri esimeseks looks peavad liikmed laulu "Mina pean sambat tantsima saama". Ansambli solisti Hardi Volmeri eripära on selles, et ta esitab laulusõnu alati sõnu puldi peal paiknevast mapist maha lugedes. Kõige keerulisemaks peab Volmer teksti laulule "Ei midagi erilist". Volmer on 2004. aastal öelnud: "Singer Vinger on olnud ajutine projekt kakskümmend viis viimast aastat – pole olnud põhjust laulutekste õppima hakata. Eriti kui tead, et oled ajutine nähtus."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/160136/hardi-volmerile-pole-veerandsaja-aastaga-laulusonad-pahe-jaanud Hardi Volmerile pole veerandsaja aastaga laulusõnad pähe jäänud.] ohtuleht.ee, 22. juuli 2004.</ref> ==Koosseis== *[[Hardi Volmer]] – vokaal *[[Roald Jürlau]] – kitarr (kuni 2020) *[[Mihkel Raud]] – kitarr *[[Kaarel Eno Raud]] – kitarr *[[Rein Joasoo]] – trummid (kuni 2025) *[[Simo Atso]] – trummid *[[Eerik Olle]] – bass *[[Ülo Krigul]] – klahvpillid *[[Avo Ulvik]] – klahvpillid (kuni 2011) *[[Elmu Värk]] – kitarr (1987 Tartu Muusikapäevad) *[[Jaanus Raudkats]] – basskitarr (1995–1999) ==Albumid== * 1988 – "[[Sinni vinni]]" MC * 1988 – "[[Singer Vinger (album)|Singer Vinger]]" MC * 1989 – "[[Jää jumalaga puberteet|Jää jumalaga puberteet!]]" 12" LP * 1995 – "[[Reanimatsioon (Singer Vinger)|Reanimatsioon]]" [[Aidem Pot]] * 1996 – "[[Amneesia (Singer Vinger)|Amneesia]]" [[Aidem Pot]] * 2000 – "[[Troinoi (Singer Vinger)|Troinoi]]" ([[Pära Trust]], [[Turist (ansambel)|Turist]], Singer Vinger) * 2003 – "[[Ärq ei lääq]]" * 2005 – "[[Eesti kullafond (Singer Vinger)|Eesti kullafond]]" 2CD Hitivabrik * 2006 – "[[20 aastat singumist ja vingumist]]" CD+DVD * 2012 – "[[Suu laulab, süda läigib]]" CD * 2020 – "Kuhu?" CD, LP * 2022 – "[[Turistina sündinud]]" LP ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{MusicBrainz nimi|id=06293fe4-c43f-4348-85c4-25a919d7b8b7|nimi=Singer Vinger}} *[https://opleht.ee/2016/04/hardi-volmer-paratrustist-singer-vingerini-genealoogiline-vaatlus/ Hardi Volmer: Päratrustist Singer Vingerini. Genealoogiline vaatlus.] Õpetajate leht, 1. aprill 2016. * [https://leht.postimees.ee/7131123/kas-paris-viimane-voi-siiski-mitte-singer-vingeri-varskest-plaadist-raagivad-hardi-volmer-ja-roald-jurlau Kas päris viimane või siiski mitte?] leht.postimees.ee, 12. detsember 2020. *[https://kuku.pleier.ee/podcast/tagasi-algusesse/56184 Tagasi algusse: Hardi Volmer ja Singer Vinger.] kuku.pleier.ee. {{Commonskat}} {{Singer Vinger}} [[Kategooria:Singer Vinger| Singer Vinger]] [[Kategooria:Eesti punkansamblid]] 8pxdkinikzd4mamb86rwd1kw6vsd7kd 0 28937 7249372 7185684 2026-10-08T09:12:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249372 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 1995 | järgmine_aasta = 2003 | valimiste_kuupäev = 7. märts 1999 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Edgar Savisaar]] | pilt1 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg | partei1 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | värv1 = 007557 | kohad_enamuseks = 51 | osavõtt = 57,4% ({{langus}}11,5[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] | juht2 = [[Mart Laar]] | pilt2 = Mart Laar, poliitik ja ajaloolane 99 (cropped3).jpg | pilt4 = Andres Tarand, geograaf, klimatoloog ja poliitik 2006 (cropped) (2).jpg | pilt5 = Mart Siimann (ESMF654 402-A12951 1 pisipilt) (cropped2).jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''113 378''' | kohti1 = '''28''' | kohtade_muutus1 = {{tõus}}12 | muutus1 = {{tõus}} 9,2[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''23,4%''' | juht4 = [[Andres Tarand]] | juht5 = [[Mart Siimann]] | värv2 = 014F9A | värv4 = E10600 | värv5 = F0953A | partei5 = [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] | partei4 = [[Mõõdukad]] | kohti2 = 18 | kohti5 = 7 | hääli2 = 77 917 | hääli5 = 36 692 | protsent2 = 16,1% | protsent5 = 7,6% | muutus2 = {{tõus}} 8,2[[Protsendipunkt|pp]] | muutus4 = {{tõus}} 9,2[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = {{langus}} 24,6[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus2 = {{tõus}}10 | kohtade_muutus5 = {{langus}}34 | eelmised_valimised = 1995. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 2003. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 1999. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 1999. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa. | enne_valimisi = [[Mart Siimann]] | pärast_valimisi = [[Mart Laar]] | enne_partei = [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] | pärast_partei = [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] | eelmised_valimised1 = 16 kohta, 14,2% | eelmised_valimised2 = 8 kohta, 7,9% | eelmised_valimised5 = 41 kohta, 32,2% | toimumata = ei | valitud_liikmed = IX Riigikogu | lahkuvad_liikmed = VIII Riigikogu | kaart_suurus = 350px | pilt3 = Siim Kallas 2004 (cropped).jpg | värv3 = FFE200 | juht3 = [[Siim Kallas]] | partei3 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | kohti3 = 18 | eelmised_valimised3 = 19 kohta, 15,9% | hääli3 = 77 088 | protsent3 = 15,9% | muutus3 = {{langus}} 0,3[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus3 = {{langus}}1 | värv7 = F5B453 | juht7 = [[Arnold Rüütel]] | pilt7 = Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg | partei7 = [[Eesti Maarahva Erakond|EME]] | kohti4 = 17 | kohtade_muutus4 = {{tõus}}11 | eelmised_valimised4 = 6 kohta, 6,0% | hääli4 = 73 630 | protsent4 = 15,2% | kohti7 = 7 | hääli7 = 35 204 | protsent7 = 7,3% | muutus7 = - | eelmised_valimised7 = ''Ei osalenud iseseisvalt'' | kohtade_muutus7 = {{tõus}}7 | värv8 = E56509 | juht8 = [[Viktor Andrejev]] | partei8 = [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei|EÜRP]] | kohti8 = 6 | eelmised_valimised8 = 6 kohta, 5,9% | hääli8 = 29 682 | kohtade_muutus8 = {{kriips}}0 | protsent8 = 6,1% | muutus8 = {{tõus}} 0,2[[Protsendipunkt|pp]] | pildisuurus = 85px }} '''1999. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[IX Riigikogu|üheksanda koosseisu]] korralised [[valimised]], mis toimusid [[7. märts]]il [[1999]]. Valimised võitis [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], kes sai 23,4% häältest ja 28 kohta Riigikogus. [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] kogusid vastavalt 16,1% ja 15,9% häältest, mis andis mõlemale erakonnale Riigikogus 18 kohta. Neljandad olid Mõõdukad, kes võitsid 15,2% häältega 17 kohta. Valitsuserakonnad edukad ei olnud – [[Eesti Koonderakond|Koonerakond]] ja [[Eesti Maarahva Erakond]] võitsid mõlemad vaid 7 mandaati ning hääli saadi vastavalt 7,6% ja 7,3%. Viimasena pääses Riigikokku [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]], mis sai 6,1% häältest ning kuus kohta Riigikogus. Enne valimisi sõlmisid Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad koostööleppe, millega lubati moodustada koos valitsus, kui kolme peale saadakse Riigikogus enamus. [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioon saigi Riigikogus 53 mandaati ning sellega jäeti valimised võitnud Keskerakond valitsuse moodustamisest kõrvale. Vastavalt kolmikliidu kokkuleppele pidi peaministriks saama enim hääli saanud erakonna juht. Kuna Isamaaliit kogus Reformierakonnast rohkem hääli, siis sai teist korda peaministriks Isamaaliidu esinumber [[Mart Laar]], kelle moodustatud [[Mart Laari teine valitsus|valitsus]] astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vaitmaa |eesnimi=Ester |perekonnanimi2=Kallakas |eesnimi2=Priit |kuupäev=6. veebruar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1999: Kuidas sõideti vanakooli valimisrallil ja kes oli edukas? |väljaanne=Delfi.ee |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70736973/riigikogu-valimised-1999-kuidas-soideti-vanakooli-valimisrallil-ja-kes-oli-edukas |vaadatud=06.02.2023}}</ref> == Taust == Pärast [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimisi]] moodustasid koalitsiooni valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) ning [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi juhitud valitsus]] püsis ametis vaid seitse kuud, kuna [[Lindiskandaal|lindiskandaali]] tõttu otsustas KMÜ Keskerakonnaga koostöö lõpetada. [[Tiit Vähi]] ja KMÜ moodustasid [[Tiit Vähi kolmas valitsus|uue valitsuse]] [[Siim Kallas|Siim Kallase]] juhitud [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], kuid kuna vahepeal oli Reformierakonnast saanud Eesti populaarseim erakond, siis tekitas see valitsuses pingeid. Eriti teravaks muutusid koalitsioonipartnerite suhted [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalike valimiste ajal]], kuna [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] ja Reformierakond olid sisuliselt konkurendid. Pärast kohalike valimisi sõlmis Koonderakond koostööleppe Keskerakonnaga, mis tähendas, et valimised võitnud Reformierakond jäi [[Tallinn|Tallinnas]] opositsiooni. Selle peale otsustas Reformierakond valitsusest lahkuda ning Vähi pidi jätkama vähemusvalitsusega. Valitsuse kandepinna laiendamiseks tõi Vähi ministriteks mitmeid sõltumatuid spetsialiste, neist kõige olulisem oli [[Toomas Hendrik Ilves|Toomas Hendrik Ilvese]] toomine välisministriks.<ref name=":42">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> Tiit Vähi otsustas peaministriametist tagasi astuda 1997. aasta jaanuaris, kuna seoses [[Korteriskandaal|korteriskandaaliga]] oli ta kaotamas Riigikogu usaldust. KMÜ esitas uueks peaministrikandidaadiks Koonderakonna aseesimehe [[Mart Siimann|Mart Siimanni]], kes üritas esialgu moodustada enamusvalitsuse, kuid edutult. Seetõttu kuulus [[Mart Siimanni valitsus|Siimanni valitsusse]] vaid KMÜ. Valitsust toetasid Riigikogus enam-vähem pidevalt ka Keskerakond ja [[Arengupartei]]. Kuigi KMÜ suutis kogu nelja aasta jooksul koos püsida, siis oli erimeelsusi ka valimisliidu sees. Maarahva Ühenduse moodustanud maaerakonnad nõudsid kaitsetollide kehtestamist imporditud põllumajandussaadustele, kuid Koonerakond oli sellele vastu. Kaitsetollide küsimuses peeti Riigikogus maha ka esimesed ööistungid.<ref name=":42" /><ref name=":122">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=115–119}}</ref> Ajal, kui Tiit Vähi oli korteriskandaali tõttu sattunud avalikkuse kriitika alla, avalikustas ta oma skandaalilt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks, et [[Põhja-Eesti Pank]] (PEP) oli 1993. aastal laenanud 10 miljonit dollarit [[Šveits|Šveitsi]] firmale Paradiso SAL. Pärast esimest intressimakset aga selgus, et sellist firmat ei ole üldse olemas ning firma esindajad olid koos rahaga kadunud. Kuna PEP-ile oli need 10 miljonit dollarit laenanud [[Eesti Pank]], mida juhtis sellel ajal [[Siim Kallas]], siis vihjas Vähi, et Kallas ise on need miljonid ära varastanud. [[10 miljoni dollari afäär|10 miljoni dollari afääri]] uurimiseks alustati kriminaalmenetlust, mille tulemusena esitati Siim Kallasele süüdistus nii ametiseisundi kuritarvitamises kui ka riigivara suures ulatuses riisumise ettevalmistamises. Vahetult enne valimisi mõisteti Kallas esimese astme kohtu poolt kõigis süüdistustes õigeks.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmet Kook]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=112}}</ref> 1997. aasta septembris sõlmisid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]], [[Mõõdukad]] ja [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]] koostööleppe, millega loodi saadikuteühendus Ühinenud Opositsioon, et seista vastu [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] aina suuremale [[Populism|populismile]] ning liigselt vasakule kalduva majanduspoliitikale. 1998. aasta jaanuaris astus välisminister [[Toomas Hendrik Ilves]] vähetuntud [[Eesti Talurahva Erakond|Eesti Talurahva Erakonna]] liikmeks, mis hiljem liitus Parempoolsetega. Uue erakonna nimeks sai [[Rahvaerakond]] ning selle esimeheks valiti Ilves. Kuna Ilves soovis koostööd teha opositsioonierakondadega, siis otsustas ta 1998. aasta sügisel valitsusest lahkuda. Samal ajal tegi Reformierakond Isamaaliidule, Mõõdukatele ja Rahvaerakonnale ettepaneku sõlmida kokkulepe valitsuse moodustamiseks juhul, kui eelseisvatel Riigikogu valimistel saadakse parlamendienamus. 1998. aasta lõpus kirjutasid nimetatud erakondade esindajad kokkuleppe alla, kuid peaministrikandidaadi osas oli veel erimeelsusi. Reformierakonna esimees Siim Kallas soovis, et peaministriks saab valimistel enim hääli saanud erakonna juht. Teised erakonnad olid esialgu sellele vastu, kuna Reformierakonna toetus oli küsitluste järgi palju suurem kui teistel erakondadel, lisaks räsis Kallase mainet ka 10 miljoni dollari skandaal. Lõpuks sai Reformierakond siiski oma tahtmise ning peaministriks pidi kokkuleppe järgi saama kõige rohkem hääli saanud erakonna esimees. Kuna Rahvaerakonna liikmed otsustasid kandideerida Mõõdukate nimekirjas ning peale valimis sooviti ka liituda, siis hakati loodud koalitsiooni kutsuma [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliiduks]].<ref name=":12">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=123–132}}</ref> == Valimissüsteem == Kuigi [[Riigikogu valimise seadus|Riigikogu valimise seadust]] muudeti valimiste vahelisel ajal kuus korda, siis suuri muudatusi valimisüsteemis ei tehtud. Kõige olulisem seadusemuudatus tehti 17. novembril 1998, kui kehtestati valimisliitude moodustamise keeld. Nüüd said Riigikogu valimistel kandideerida ainult erakonnad ja üksikkandidaadid.<ref name=":3" /> Vastavalt valimisseadusele moodustati 11 mitmemandaadilist valimisringkonda: * [[valimisringkond nr 1]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 2]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 3]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa; * [[valimisringkond nr 4]] – [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]; * [[valimisringkond nr 5]] – [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]; * [[valimisringkond nr 6]] – [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]; * [[valimisringkond nr 7]] – [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]; * [[valimisringkond nr 8]] – [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu]] linn); * [[valimisringkond nr 9]] – [[Tartu]] linn; * [[valimisringkond nr 10]] – [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; * [[valimisringkond nr 11]] – [[Pärnu maakond|Pärnumaa]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimise seadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/897963 |vaadatud=09.02.2023 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> Riigikogu mandaatide jaotus toimus kolmes etapis – kõigepealt tehti kindlaks [[Isikumandaat|isikumandaadi]] saanud kandidaadid, siis jagati ringkonnamandaadid ja viimaks kompensatsioonimandaadid. Kompensatsioonimandaadid jagati vaid nende nimekirjade vahel, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutati modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d’Hondti jagajate meetodit]], mis tagas, et nimekirja saadud kohtade arv Riigikogus oli proportsionaalne nimekirjale antud häälte arvuga.<ref name=":3" /> == Kandidaadid == Valimistel osales 12 [[erakond]]a ja 19 [[üksikkandidaat]]i. Kokku seati üles 1885 kandidaati, seega ühele [[Riigikogu]] kohale kandideeris 18,7 inimest.<ref name=":3">{{Netiviide |autor=Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel |aeg=2015 |pealkiri=Valimised Eestis 1992-2015. Statistikat ja selgitusi |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf |vaadatud=07.02.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon |koht=Tallinn |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230319225413/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf |arhiivimisaeg=19.03.2023 |url-olek=ei tööta}}</ref> {| class="wikitable sortable" ! colspan="2" |Erakonna nimi !Esinumber !'''Kandidaate''' |- | style="background-color:#FFE200;" | |[[Eesti Reformierakond]] |[[Siim Kallas]] |212 |- | style="background-color:#007557;" | |[[Eesti Keskerakond]] |[[Edgar Savisaar]] |242 |- | style="background-color:#E10600;" | |[[Mõõdukad]] |[[Andres Tarand]] |303 |- | style="background-color:#014F9A;" | |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laar]] |178 |- | style="background-color:#F5B453;" | |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Arnold Rüütel]] |167 |- | style="background-color:#2B677F;" | |[[Vene Erakond Eestis]] |[[Nikolai Maspanov]] |148 |- | style="background-color:#1B4D3E;" | |[[Põllumeeste Kogu]] |[[Eldur Parder]] |36 |- | style="background-color:#F0953A;" | |[[Eesti Koonderakond]] |[[Mart Siimann]] |216 |- | style="background-color:#000191;" | |[[Eesti Kristlik Rahvapartei]] |[[Aldo Vinkel]] |65 |- | style="background-color:#FCBF30;" | |[[Arengupartei]] |[[Krista Kilvet]] |65 |- | style="background-color:#E56509;" | |[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] |[[Viktor Andrejev]] |172 |- | style="background-color:#1F3A8D;" | |[[Eesti Sinine Erakond]] |[[Jaan Laas]] |62 |} Valimistel osalenud üksikkandidaadid olid [[Ülo Siinmaa]], [[Gennadi Belov]], [[Jaan Kivi]], [[Ilmar Altvälja]], [[Dimitri Klenski]], [[Vaino Rauba]], [[Malle Salupere]], [[Aatso Kooskora]], [[Helju Orr]], [[Michel Zdankevitch]], [[Lembit Kandrov]], [[Heikki Heinrich Tann]], [[Eino Paju]], [[Elmar Lepp (ettevõtja)|Elmar Lepp]], [[Eldur Peterson]], [[Toomas Roosileht]], [[Rein Haggi]], [[Mark Soosaar]] ja [[Anne Taklaja]].<ref name=":3" /> == Valimiskampaania == === Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valimisloosung oli "Meie teame lahendusi!". Erakonna esimees [[Edgar Savisaar]] ründas kampaania jooksul peaaegu kõiki teisi erakondi. Eriti teravalt vastanduti [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnale]], kuid kriitikat said ka valitsusse kuulunud erakonnad. Näiteks süüdistas Keskerakond valitsuses tegutsenud maaerakondi põllumajanduse huvide ignoreerimises. Keskerakonna üks peamiseid lubadusi oli astmelise tulumaksu kehtestamine. Lisaks soovis erakond loobuda eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekust ning luua munitsipaalpolitsei.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=96–105 |keel=eesti}}</ref><ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ester Vaitmaa, Priit Kallakas |kuupäev=3. veebruar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1999: Lubati keskmine palk kahekordistada ja meelitati telefoniühenduse rajamisega |väljaanne=Delfi.ee |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70711101/riigikogu-valimised-1999-lubati-keskmine-palk-kahekordistada-ja-meelitati-telefoniuhenduse-rajamisega |vaadatud=13.02.2023}}</ref> === Isamaaliit === [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] valimisloosung oli "Parema elu nimel!". Kampaania jooksul rõhutati, et Isamaaliit ei karda teha ka keerulisi ning ebapopulaarseid otsuseid. Erakonna peamine valimislubadus olid demograafilise olukorra parandamine, kuid veel keskenduti ka haridusele ning julgeolekule. Isamaaliidu valimiskampaania oli võrreldes [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] omaga tagasihoidlikum, kuna küsitluste järgi jäi Isamaaliit eelmainitud erakondadest selgelt maha ning ka Isamaaliidu esinumber [[Mart Laar]] oli skeptiline, et temast võiks uuesti peaminister saada.<ref name=":1" /> === Reformierakond === [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] valimisloosung oli "Tugev majandus, kindel tulevik!". Kuna küsitluste järgi oli [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliidu]] moodustanud erakondadest suurim toetus Reformierakonnal, siis oli erakonna esimees [[Siim Kallas]] üks peamisi pretendente peaministri kohale. Seetõttu vastanduti valimiskampaania käigus Keskerakonnale ja Savisaarele, kelles nähti oma suurimat konkurenti. Reformierakonna peamisteks lubadusteks oli keskmise palga tõstmine 2003. aastaks 9000 kroonini ning ettevõtte tulumaksu kaotamine.<ref name=":12" /><ref name=":2" /> ==Tulemused== Riigikogu valimistest võttis osa 57,4% valijatest, mis on seni väikseim valimisaktiivsus Riigikogu valimistel alates 1992. aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika ja analüüs |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/statistika-ja-analuus |vaadatud=07.02.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}</ref> 5% künnis oli 24 211,95 häält, mille ületas 7 nimekirja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimispäev |url=http://vvk.ee/varasemad/?v=r99 |vaadatud=07.02.2023 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon}}</ref> Valimised võitis [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]], kes sai üle 110 000 hääle ja 28 kohta Riigikogus. [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] võitsid mõlemad 18 kohta. Neljandaks tulid [[Mõõdukad]], kes said 17 kohta. [[Eesti Koonderakond|Koonerakond]] ja [[Eesti Maarahva Erakond]] said mõlemad seitse kohta. Parlamenti pääses veel [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]], kellele kuulus kuus 6 kohta.<ref name=":0" />{{Valimistulemused|electorate=857270|invalid=8117|party1=[[Eesti Keskerakond]]|party2=[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]|party3=[[Eesti Reformierakond]]|party4=[[Mõõdukad]]|party5=[[Eesti Koonderakond]]|party6=[[Eesti Maarahva Erakond]]|party7=[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]]|party8=[[Eesti Kristlik Rahvapartei]]|party9=[[Vene Erakond Eestis]]|party10=[[Eesti Sinine Erakond]]|party12=[[Arengupartei]]|party13=Üksikkandidaadid|votes1=113378|votes2=77917|votes3=77088|votes4=73630|votes5=36692|votes6=35204|votes7=29682|votes8=11745|votes9=9825|votes10=7745|votes11=2421|votes12=1854|votes13=7058|party11=[[Põllumeeste Kogu]]|seats1=28|seats2=18|seats3=18|seats4=17|seats5=7|seats8=0|seats7=6|seats9=0|seats10=0|seats11=0|seats12=0|seats13=0|seats6=7|color1=#007557|color2=#014F9A|color3=#FFE200|color4=#E10600|color5=#F0953A|color6=#F5B453|color7=#E56509|color9=#2B677F|color8=#000191|color10=#1F3A8D|color11=#1B4D3E|source=[http://vvk.ee/varasemad/?v=r99 VVK]|partytitle=Erakond|color12=#FCBF30|color13=#EEEEEE|sc1=+12|sc2=+10|sc3=-1|sc4=+11|sc5=-34|sc6=Uus|sc7=0|sc8=Uus|sc9=Uus|sc10=0|sc11=Uus|sc12=Uus|total_sc=101}} === Tulemused valimisringkondades === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;font-size:90%;line-height:14px" ! rowspan="3" style="width:200px;" |Valimisringkond ! style="width:65px;" |[[Eesti Keskerakond|Kesk-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Reformierakond|Reformi-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Mõõdukad]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Koonderakond|Koond-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Maarahva Erakond|EME]] ! style="width:65px;" |[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei|EÜRP]] ! rowspan="2" style="width:65px;" |Teised |- ! style="background:#007557;" | ! style="background:#014F9A;" | ! style="background:#FFE200;" | ! style="background:#E10600;" | ! style="background:#F0953A;" | ! style="background:#F5B453;" | ! style="background:#E56509;" | |- !% !% !% !% !% !% !% !% |- | align="left" |(1) [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] |17,6 | style="background:#A7D3FE;" |'''22,3''' |17,8 |13,2 |4,9 |1,6 |6,6 |15,9 |- | align="left" |(2) [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] | style="background:#9DFFE6;" |'''20,5''' |19,7 |19,7 |10,0 |3,1 |1,7 |15,9 |9,4 |- | align="left" |(3) [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] |17,6 |21,2 | style="background:#FFF8BF;" |'''23,2''' |14,3 |3,8 |1,8 |7,0 |11,2 |- | align="left" |(4) [[Harju maakond|Harju]] (v.a. [[Tallinn]])- ja [[Rapla maakond|Raplamaa]] |20,7 |13,5 |17,9 | style="background:#FFBAB8;" |'''23,6''' |4,8 |7,0 |2,9 |9,5 |- | align="left" |(5) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''25,7''' |10,7 |17,7 |18,6 |9,0 |8,7 |1,3 |8,4 |- | align="left" |(6) [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''34,0''' |11,1 |9,2 |12,1 |6,1 |4,9 |15,8 |7,0 |- | align="left" |(7) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''24,6''' |19,1 |10,0 |18,2 |14,2 |6,5 |0,4 |7,0 |- | align="left" |(8) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a. [[Tartu]]) |19,9 |10,7 |11,7 |14,1 |10,4 | style="background:#FAD9A9;" |'''22,9''' |3,2 |7,1 |- | align="left" |(9) [[Tartu]] linn |17,2 |24,9 | style="background:#FFF8BF;" |'''25,7''' |14,9 |4,9 |2,8 |2,1 |7,4 |- | align="left" |(10) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''26,9''' |9,7 |9,2 |14,9 |13,8 |14,8 |1,5 |9,2 |- | align="left" |(11) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] | style="background:#9DFFE6;" |'''23,4''' |12,8 |12,8 |10,5 |9,7 |9,8 |1,6 |19,4 |} [[Pilt:Rk1999kov.png|thumb|470px| Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa: {| style="width:100%;" |- ! KE ! IL ! RE ! M ! KO ! EME ! EÜRP |- | valign=top | {{legend|#00BB00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0000DD|Võitis}} | valign=top | {{legend|#FFFF00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DD0000|Võitis}} | valign=top | {{legend|#ff5e00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DE8500|Võitis}} | valign=top | {{legend|#c500bf|Võitis}} |} ]] === Valitud Riigikogu liikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Erakond ! style="width:1000px;" |Valituks osutunud kandidaadid !Kokku |- | style="background:#007557;" | |[[Eesti Keskerakond]] |[[Küllo Arjakas]]&nbsp;(K), [[Arvo Haug]]&nbsp;(R), [[Arvo Jaakson]]&nbsp;(K), [[Kalev Kallo]]&nbsp;(K), [[Tõnu Kauba]]&nbsp;(R), [[Peeter Kreitzberg]]&nbsp;(R), [[Urmas Laht]]&nbsp;(R), [[Anti Liiv]]&nbsp;(R), [[Värner Lootsmann]]&nbsp;(K), [[Jaanus Marrandi]]&nbsp;(R), [[Sven Mikser]]&nbsp;(K), [[Siiri Oviir]]&nbsp;(I), [[Georg Pelisaar]]&nbsp;(R), [[Koit Pikaro]]&nbsp;(R), [[Olev Raju]]&nbsp;(K), [[Viive Rosenberg]]&nbsp;(R), [[Ants Ruusmann]]&nbsp;(K), [[Erika Salumäe]]&nbsp;(R), [[Edgar Savisaar]]&nbsp;(I), [[Mihhail Stalnuhhin]]&nbsp;(R), [[Ülo Tärno]]&nbsp;(K), [[Laine Tarvis]]&nbsp;(K), [[Toivo Tootsen]]&nbsp;(K), [[Ülo Tootsen]]&nbsp;(R), [[Liina Tõnisson]]&nbsp;(R), [[Toomas Varek]]&nbsp;(R), [[Vladimir Velman]]&nbsp;(R), [[Harri Õunapuu]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''28''' |- | style="background:#014F9A;" | |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Jüri Adams]]&nbsp;(R), [[Sirje Endre]]&nbsp;(K), [[Andres Herkel]]&nbsp;(K), [[Kadri Jäätma]]&nbsp;(K), [[Kalle Jürgenson]]&nbsp;(K), [[Toivo Jürgenson]]&nbsp;(I), [[Mari-Ann Kelam]]&nbsp;(K), [[Tunne-Väldo Kelam]]&nbsp;(R), [[Mart Laar]]&nbsp;(I), [[Sakarias Jaan Leppik|Jaan Leppik]]&nbsp;(K), [[Tõnis Lukas]]&nbsp;(I), [[Jüri Mõis]]&nbsp;(I), [[Mart Nutt]]&nbsp;(K), [[Peeter Olesk]]&nbsp;(K), [[Jaana Padrik]]&nbsp;(R), [[Tiit Sinissaar]]&nbsp;(K), [[Lauri Vahtre]]&nbsp;(R), [[Trivimi Velliste]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''18''' |- | style="background:#FFE200;" | |[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakod]] |[[Andrus Ansip]]&nbsp;(R), [[Toivo Asmer]]&nbsp;(I), [[Siim Kallas]]&nbsp;(I), [[Tiit Käbin]]&nbsp;(K), [[Kaljo Kiisk]]&nbsp;(K), [[Valve Kirsipuu]]&nbsp;(R), [[Jürgen Ligi]]&nbsp;(R), [[Väino Linde]]&nbsp;(R), [[Andres Lipstok]]&nbsp;(R), [[Maret Maripuu]]&nbsp;(K), [[Uno Mereste]]&nbsp;(R), [[Kristiina Ojuland]]&nbsp;(R), [[Märt Rask]]&nbsp;(K), [[Paul-Eerik Rummo]]&nbsp;(K), [[Toomas Savi]]&nbsp;(I), [[Andres Taimla]]&nbsp;(K), [[Toomas Vilosius]]&nbsp;(K), [[Rein Voog]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''18''' |- | style="background:#E10600;" | |[[Mõõdukad]] |[[Vootele Hansen]]&nbsp;(K), [[Liia Hänni]]&nbsp;(K), [[Toomas Hendrik Ilves]]&nbsp;(R), [[Vambo Kaal]]&nbsp;(K), [[Liis Klaar]]&nbsp;(R), [[Kalev Kotkas]]&nbsp;(R), [[Jaak-Hans Kuks]]&nbsp;(R), [[Tõnu Kõiv]]&nbsp;(K), [[Marju Lauristin]]&nbsp;(R), [[Mart Meri]]&nbsp;(K), [[Eiki Nestor]]&nbsp;(R), [[Raivo Paavo]]&nbsp;(R), [[Mihkel Pärnoja]]&nbsp;(K), [[Rainis Ruusamäe]]&nbsp;(R), [[Jüri Tamm]]&nbsp;(R), [[Andres Tarand]]&nbsp;(I), [[Enn Tarto]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''17''' |- | style="background:#F0953A;" | |[[Eesti Koonderakond]] |[[Ivi Eenmaa]]&nbsp;(K), [[Ants Käärma]]&nbsp;(R), [[Ülo Nugis]]&nbsp;(K), [[Mart Siimann]]&nbsp;(R), [[Arvo Sirendi]]&nbsp;(K), [[Mai Treial]]&nbsp;(K), [[Elmar-Johannes Truu]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''7''' |- | style="background:#F5B453;" | |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Jaanus Männik]]&nbsp;(K), [[Jaan Pöör]]&nbsp;(K), [[Janno Reiljan]]&nbsp;(K), [[Villu Reiljan]]&nbsp;(I), [[Arnold Rüütel]]&nbsp;(R), [[Tiit Tammsaar]]&nbsp;(K), [[Andres Varik]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''7''' |- | style="background:#E56509;" | |[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] |[[Viktor Andrejev]]&nbsp;(R), [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]&nbsp;(R), [[Endel Paap]]&nbsp;(R), [[Jevgeni Tomberg]]&nbsp;(K), [[Tiit Toomsalu]]&nbsp;(K), [[Valentina Võssotskaja]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | colspan="4" |''I – isikumandaat, R – ringkonnamandaat, K – kompensatsioonimandaat'' |} [[Isikumandaat|Isikumandaadi]] teel osutus valituks 11 kandidaati: [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] 2, [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidust]] 4, [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnast]] 3, [[Mõõdukad|Mõõdukatest]] 1 ja [[Eesti Maarahva Erakond|Eesti Maarahva Erakonnast]] 1. [[Ringkonnamandaat]]e (44) sai Keskerakond 16, Isamaaliit 5, Reformierakond 7, Mõõdukad 10, [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] 2, EME 1 ja [[EÜRP]] 3. [[Kompensatsioonimandaat]]e (46) sai Keskerakond 10, Isamaaliit 9, Reformierakond 8, Mõõdukad 6, Koonderakond 5, EME 5 ja EÜRP 3. Riigikokku valiti 83 meest ja 18 naist keskmise vanusega 50,9 aastat. [[VIII Riigikogu|Eelmise koosseisu]] liikmetest valiti tagasi 53. Kõige rohkem hääli sai [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas kandideerinud [[Edgar Savisaar]] (14 320 häält) ja kõige väiksema häälte arvuga osutus valituks [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] nimekirjas kandideerinud [[Valentina Võssotskaja]] (64 häält).<ref name=":3" /> === Isikumandaadi saanud kandidaadid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" |- ! colspan="2" |Nimi|| Kvoote !Hääli |- | style="background:#007557;" | | [[Edgar Savisaar]] || style="text-align:right;" | 2,932 | style="text-align:right;" | 14320 |- | style="background:#E10600;" | | [[Andres Tarand]] || style="text-align:right;" | 2,410 | style="text-align:right;" | 11112 |- | style="background:#014F9A;" | | [[Toivo Jürgenson]] || style="text-align:right;" | 1,444 | style="text-align:right;" | 7506 |- | style="background:#014F9A;" | | [[Jüri Mõis]] || style="text-align:right;" | 1,393 | style="text-align:right;" | 6739 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Siim Kallas]] || style="text-align:right;" | 1,390 | style="text-align:right;" | 7465 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Toomas Savi]] || style="text-align:right;" | 1,345 | style="text-align:right;" | 6535 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Toivo Asmer]] || style="text-align:right;" | 1,212 | style="text-align:right;" | 5590 |- | style="background:#014F9A;" | | [[Tõnis Lukas]] || style="text-align:right;" | 1,167 | style="text-align:right;" | 5667 |- | style="background:#014F9A;" | | [[Mart Laar]] || style="text-align:right;" | 1,166 | style="text-align:right;" | 5446 |- | style="background:#F5B453;" | | [[Villu Reiljan]] || style="text-align:right;" | 1,152 | style="text-align:right;" | 5252 |- | style="background:#007557;" | | [[Siiri Oviir]] || style="text-align:right;" | 1,028 | style="text-align:right;" | 5346 |} == Valitsuse moodustamine == Juba päev pärast valimisi teatasid [[Kolmikliit (Eesti)|kolmikliidu]] moodustanud erakonnad, et on valimis kandma valitsusvastutust ning asuvad pidama koalitsiooniläbirääkimisi. [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] juht [[Edgar Savisaar]] ei tahtnud sellega leppida, et ta peaministritoolist ilma jääb ning hoiatas, et kõik uue koalitsiooni 53 saadikut ei pruugi hääletada valitsuse poolt. Samas pidasid [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja [[Mõõdukad]] kolmikliidu kokkuleppest kinni ja toetasid peaministrina [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esinumbrit [[Mart Laar|Mart Laari]]. Koalitsioonikõnelused möödusid väga kiirelt ning juba viis päeva pärast valimisi teatasid kolmikliidu juhid, et nii koalitsioonileppe kui ka ministrikandidaatide osas on kokkuleppe olemas. Kuna valitsuslepe oli juba sõlmitud, siis otsustas president [[Lennart Meri]] nimetada Laari peaministrikandidaadiks. Sellega ei olnud rahul Savisaare toetajad, kes väitsid, et valimised võitnud erakonnal peaks olema esimesena võimalus valitsus moodustada. 22. märtsil 1999 andis [[Riigikogu]] Laarile volitused valitsuse moodustamiseks ning [[Mart Laari teine valitsus]] astus ametisse 25. märtsil 1999.<ref name=":123">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=132–137}}</ref><ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Mart Laar]] |pealkiri=Ajaga võidu |kirjastus=Read |aasta=2020 |isbn=9789949730520 |koht=Tallinn |leheküljed=106–117 |keel=eesti}}</ref> ==Viited== <references /> == Välislingid == * [http://www.vvk.ee/r99/ Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht 1999. aasta Riigikogu valimiste kohta] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1999. aasta Eestis‎|Riigikogu valimised, 1999. aasta]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:IX Riigikogu]] [[Kategooria:1999. aasta valimised]] h302k2ct918qx2kk1lycfet1qdr076f 0 29085 7249035 7246452 2026-10-07T12:00:04Z N1releh 199583 7249035 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Computer virus code, x86-specific, ASM.png|pisi|400px| Viiruse koodvaade [[Assemblerkeel|assembleris]]]] [[Pilt:Stoned-virus-hexacode.png|pisi|Stoned Code]] '''Arvutiviirus''' ehk '''viirus''' on [[arvutiprogramm|programm]], mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja [[arvuti]]t nakatama. Ehtne viirus levib nakatunud peremeesprogrammi teise arvutisse ümber tõstes, näiteks failide saatmisel võrgu/[[internet]]i kaudu või transportimisel andmekandjatega, näiteks [[Diskett|disketi]], [[CD (andmekandja)|CD]], [[DVD]] ja [[USB|USB-mälupulgaga]]. Viirused suudavad ka oma levimisefektiivsust suurendada, nakatades [[Failisüsteem|failisüsteeme]], mis on samas võrgus, või mida teine arvuti sagedasti kasutab.<ref name="h5f5y" /> Mõistet ''viirus'' kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi, näiteks isepaljunemisvõimeta [[pahavara]]programmide ([[reklaamvara|reklaami]], [[nuhkvara]], [[Uss (programm)|ussviiruste]] ja [[Trooja hobune (informaatika)|Trooja hobuste]]) kohta, mis on toimeloogikalt erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid [[turvaauk]]e, et end võrgu kaudu uutesse samas võrgus olevatesse arvutitesse levitada. Trooja hobune on ohutuna näiv programm, kuhu on pahatahtlikke funktsioone peidetud. Selline pahavara kahjustab arvutis olevaid andmefaile ja vähendab arvuti jõudlust. Osa pahavaraprogramme tekitab arvutile märgatavad sümptomid, teised tegutsevad süsteemis kahtlust äratamata. == Ajalugu == === Viirusprogrammid === 1970. aastatel<ref name="1W0C4" /> avastati [[ARPANET]]-ist (interneti eelkäijast) viirus [[Creeper]]. Tegemist oli [[Bob Thomas|Bob Thomase]] eksperimentaalse isepaljuneva programmiga, mis kasutas [[TENEX]]-i operatsioonisüsteemiga DEC PDP-10 arvutite nakatamiseks ARPANET-i võrku. Olles saanud arvutile ligipääsu, kopeeris programm end teistesse süsteemidesse, kus kuvati sõnum „I'm the creeper, catch me if you can!''“'' (eesti keeles „Mina olen Creeper, püüa mind kinni, kui suudad!''“''). Viiruse eemaldamiseks loodi programm Reaper.<ref name="UlNVo" /> 1981. aastal Richard Skrenta kirjutatud programm [[Elk Cloner]] kinnitas end [[operatsioonisüsteem|Apple DOS 3.3 operatsioonisüsteem]]ile ja levis [[diskett]]ide kaudu. Pahavara, mille Skrenta keskkoolis õppimise ajal lõi, levis koos [[andmekandja]]l oleva mänguga, kus pärast 50 kasutuskorda aktiveeriti viirus ja kuvati lühike luuletus algusega „Elk Cloner: iseloomuga programm''“''. See oli esimene arvutiviirus, mis ilmus väljaspool oma loomiskeskkonda (arvutit või laborit). Enne arvutivõrkude ulatuslikku kasutama hakkamist levis enamik viirustest irdkandjate abil, peamiselt diskettidel ehk flopiketastel, mis olid [[personaalarvuti]]te algusaegadel peamised informatsiooni ja programmide vahendajad. Osa viirusi levis andmekandjal olevaid programme nakatades, teised kirjutasid end ketta [[Alglaadimissektor|alglaadimissektorisse]], et viirus aktiveeruks automaatselt arvuti vahendilt käivitamisel – seega kasutati ära tolle aja arvutite omadust käivitumisel diskette lugeda. Kuni selliste andmekandjate kasutusaja lõpuni olid [[alglaadesektor]]it kasutavad pahavaralised failid teiste arvutite nakatamisel kõige tavalisemad ja edukamad. Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel personaalarvutite, [[BBS]]-i (hiljem [[FidoNet]]) ja [[modem]]ite populaarsuse kasvades. Bulletin Boardil ([[BBS]]) põhinenud [[tarkvara]] jagamine aitas kaasa Trooja hobuse tüüpi viiruste levikule ning viirusi hakati kirjutama enimkasutatavate programmide jaoks. Makroviirused muutusid tavaliseks 1990. aastate keskpaigast. Enamik sellistest viirustest kirjutati [[Microsoft]]i programmidele, näiteks [[Microsoft Word|Word]] ja [[Microsoft Excel|Excel]], ning levisid [[Microsoft Office]]’i kaudu dokumente ja arvutustabeleid nakatades. Kuna samad programmid olid saadaval ka [[Mac OS]]-ile, olid [[Macintosh]]i arvutid samuti haavatavad. Mõned Microsoft Wordi vanemad versioonid lubavad [[makro]]del imiteerida end tühjade ridadega. Kui kaks makroviirust nakatavad dokumenti samal ajal, võib nende kombinatsioon olla tuvastatav täiesti uue pahalasena.<ref name="GtWFP" /> Viirused on võimelised ka arvutikasutaja nimekirjas olevatele kontaktidele [[Veebisait|veebisaitide]] linke saatma, et külastaja tehnikat nakatada. 2002. aastal<ref name="SPTgJ" /> teatati viirustest, mis kasutavad [[Murdskriptimine|murdskriptimist]] (XSS). Selliste pahavaraliste failidega on seotud mitmed juhtumid [[MySpace]]’i ja [[Yahoo]] saitidel. Tuntuim Eestist pärit arvutiviirus on 1997. aastal koostatud ning käiku lastud [[Raadioga.1000]], mis pühendati Eesti grafitipioneer [[Ülo Kiple]] „Haiguste ravile“. Autor avaldas 1999. aastal viiruse lähtekoodi, mille kommentaarides selgitab ta ka oma motivatsiooni viiruste kirjutajana. == Viiruste tüübid ja nakatamisstrateegiad == Et viirus saaks paljuneda, peab arvutis olema võimaldatud programmijuppide käitamine ja arvuti [[Mälu (arvuti)|mälusse]] kirjutamine. Selle tõttu kinnitavad paljud viirused end täitmis[[fail]]ide külge, mis võivad olla kasutaja installitud tarkvara osa. Sellise strateegia abil aktiveeritakse viirus tavaprogrammiga samal ajal. Aktiivsusperioodi järgi jagatakse viirused kaheks: mitteresidentsed ja residentsed. === Mitteresidentsed viirused === Mitteresidentsed viirused otsivad uusi nakatatavaid peremeesfaile kohe pärast käivitamist, seejärel paljundavad end ning annavad protsessi esile kutsunud põhiprogrammile kontrolli üle. Need viirused koosnevad leidja- ja replikatsioonimoodulist. Esimene otsib uusi faile, teine moodul nakatab need. === Residentsed viirused === Residentsed viirused sisaldavad mitteresidentsetega sarnast replikatsioonimoodulit, mis laaditakse aktiveerumisel arvuti mälusse. Erinevalt mitteresidentsetest viirustest jäävad residentsed taustal aktiivseks. Uusi faile nakatavad kasutatavad programmid või operatsioonisüsteem ise. Moodulit kasutatakse iga kord, mil operatsioonisüsteem täidab kindlat ülesannet, näiteks võib pahavara paljuneda iga täitmisfaili käitamisel, mille tulemusena nakatatakse kõik sobivad leitud programmid. Residentsed viirused jagunevad kaheks: kiiresti ja aeglaselt levivateks. Kiiresti levivad residentsed viirused on kavandatud nakatama võimalikult paljusid faile, mida süsteem kasutab, ja nende efektiivsus sõltub suuresti levimiskiirusest. Kiiresti paljunev pahavara on probleem [[Viirusetõrjeprogramm|viirusetõrjeprogrammidele]], sest süsteemi mälus märkamata jäänud aktiivne viirus võib üldkontrolli käigus igat kontrollitud faili nakatada. Kuna nakatunud [[arvuti]] töökiirus võib viiruse tõttu väheneda ja esineda võib muidki kahtlust äratavaid sümptomeid, suureneb pahavara avastamise tõenäosus. Aeglased residentsed viirused paljunevad harva, näiteks ainult failide kopeerimisel. Selliste programmide eesmärk on madalat profiili hoides tabamatuks jääda: arvuti aeglustumise võimalus on väiksem ja halvimal juhul tuvastavad tõrjeprogrammid vaid väheseid viiruse jälgi. === Nakatamise sihtmärgid === Viirused on suunatud eri tüüpi failidele ja meediumitele. Nendeks võivad olla: * binaarsed täitmisfailid, näiteks COM- ja EXE-failid MS-DOS-is, kaasaskantavad täitmisfailid [[Microsoft Windows]]is, Mach-O vorming OSX-is ja ELF-failid [[Linux]]is; * sektsiooni alglaadekirjed diskettidel ja [[kõvaketas]]tel. Samuti kõvaketaste peabuutsektorid. – Üldotstarbelised skriptfailid, nagu ''batch''-failid MS-DOS-is ja ka Microsoft Windowsis, VBScript-failid ja kest-skript (inglise keeles ''shell script'') failid Unixi platvormides. * programmipõhised skriptfailid (nt Telix-skriptid); * süsteemipõhised automaatse käivitamise failid, näiteks Autorun.inf-fail Windowsi opsüsteemis, mida vajatakse USB-andmekandjatelt tarkvara automaatseks käitamiseks; * dokumendid, mis võivad makrosid sisaldada, näiteks Microsoft Wordi dokumendid, [[Microsoft Excel]]i tabelid ja [[Microsoft Access]]i andmebaasifailid; * [[Murdskriptimine|''cross-site'']]'i ehk murdskriptimise turvaaugud veebirakendustes (nt XSS Uss); * programmides esinevad ärakasutatavad vead, näiteks puhvri ületäitumine, formaat string ja võidu-olek (''race condition''), mille puhul on võimalik tarkvarasse peidetud pahavaralise kood käivitada. Sellise pahavara tööd on võimalik raskendada sisseehitatud kaitsefunktsioonidega, nagu täitmist blokeeriv bitt (inglise keeles ''execute disable bit'') ja/või aadressiruumi suvaline paigutus (inglise keeles ''address space layout randomization''). [[PDF]]-ides nagu [[HTML]]-failideski on võimalik pahatahtlikule koodile viidata. PDF-failid võivad ka ise pahavaraga nakatunud olla. Operatsioonisüsteemides, kus fail seotakse programmiga failinimelaiendi kaudu (nt Microsoft Windows), võivad laiendid vaikeseadmena kasutaja eest peidetud olla. Selle tõttu on võimalik luua faile, mille näiv tüüp ei vasta tegelikkusele (nt täitmisfail ''pilt.png.exe'', millest kasutajale kuvatakse ''pilt.png''). Teine meetod on genereerida CRC16/CRC32 tsükkelkoodkontrolli kasutades erinevate operatsioonisüsteemi failide osadest viiruse kood, mis on mahuka pahavara lahti pakkimiseks üsna tõhus. Selline rünnak on traditsioonilise viiruse signatuuri tuvastamismeetodi kaudu kergesti leitav ning tänaseni pole seda avalikkuses leitud. == Avastamise vältimise meetodid == Kasutaja eest varjatuks jäämiseks kasutas osa viirustest, eriti [[MS-DOS|MS-DOS-i]] platvormil, ''viimati muudetud'' kuupäevaga manipuleerimist ehk välditi selle faili kirje uuendamist. Meetod on aga viirusetõrjeprogrammide vastu ebaefektiivne. Mõni viirus, näiteks [[süvendviirused|süvendviirus]] (inglise keeles ''cavity virus''), on võimeline nakatama operatsioonisüsteemi osi nende suurust muutmata ning sisu kahjustamata. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH-viirus nakatab täitmisfaile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 kB suurune pahavara märkamatult levida. Leidub ka pahavarasid, mis üritavad tuvastamise vältimiseks tõrjeprogrammidega seotud protsesse katkestada. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamaks, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikumat ja rangemat failide ligipääsupoliitika rakendamist. === Tahtmatud peremeesfailid === Arvutiviirus peab edasi levimiseks nakatama uusi faile, mille seas võib leiduda ka viirusetõrjeprogramme. Kuna paljud neist viivad iseenda peal läbi regulaarset kontrolli, suureneb vale faili nakatades viiruse tuvastamise tõenäosus. Sel põhjusel on teatud pahavarad programmeeritud ignoreerima kindlate tunnustega faile, näiteks väikeseid või kindla sisuga. Viimaste seas võib leiduda ka n-ö söötefaile, mis on viirusetõrjetarkvara loodud nakatamiseks mõeldud failid, mis on kasulikud mitmel põhjusel: * viirusetõrje spetsialistid saavad söötefaile kasutada viiruselt proovi võtmiseks. Sellise väikese failiga opereerimine on praktilisem kui töödelda kogu nakatunud programmi; * söötefaile kasutatakse viiruse käitumismudeli õppimiseks ning tõrjeprogrammi efektiivsuse hindamiseks. See on eriti kasulik mitmekujuliste viiruste puhul, kui pahavara on suuteline nakatama suurt hulka söötefaile. Söötefailide abiga saab tõrje kõikide viiruse variantide tuvastamist kontrollida; * teatud viirusetõrjeprogrammid kontrollivad loodud söötefaile regulaarselt. Kui neid on muudetud, hoiatatakse kasutajat võimalikust pahavarast. Et söötefailide kasutamist raskendada, on mõned viirused programmeeritud ignoreerima kindla käitumismudeliga faile, mis muidu nakatamiseks sobiksid. Näiteks võib levik toimuda kindlatel nädalapäevadel või ainult pisteliselt. === Varjatud viirused === Mõned pahavaralised programmid jälgivad tõrjeprogrammide tegevust ning aktiveeruvad, kui programm saadab operatsioonisüsteemile faili avamiseks päringu. Niimoodi on võimalik viirusetõrjetarkvarale tagastada nakatatud faili terve versioon ja programmile tundub, et fail on muutmata. Tänapäevased tõrjeprogrammid kasutavad sellega võitlemiseks erinevaid tehnikaid. Ainuke täielikult usaldusväärne meetod on aga arvuti nakatamata meediumilt käivitamine ja selle skannimine. === Moondumine === Enamik viirusetõrjeprogrammidest kasutab pahavara leidmiseks signatuuridel põhinevat kontrollimist. Selle käigus võrreldakse andmebaasis olevaid pahavarale omaseid baidimustreid kontrollitava faili sisuga. Kui selline muster leitakse, teavitatakse kasutajat pahavarast ning vastavalt tarkvarale lastakse valida järgmine toiming, näiteks faili kustutamine/parandamine, arvuti puhastamine. Et tuvastamist vältida, kasutab osa viirustest igal nakatamisel erinevat koodi, millest tekib uus signatuur. === Krüpteeritud viirused === Üks viiruste kaitsemeetod on enese krüpteerimine. Selline pahavara koosneb väikesest dekrüptijast ja krüpteeritud viiruskoodist. Kui iga uue faili nakatamisel kasutatakse krüpteerimiseks erinevat võtit, püsib muutumatuna vaid dekrüptimismoodul. Sellisel juhul ei suuda tõrjeprogrammid otseselt pahavara signatuuri skannimisega leida, kuid sellest hoolimata jääb dekrüptija osa tuvastatavaks. Kasutatavad võtmed on sümmeetrilised ning neid hoitakse nakatunud peremeesfailis, millega on võimalik krüpteeritud viirusi lahti kodeerida. Tihti pole aga viirusetõrjeprogrammidel selleks vajadust, kuna isemuutuv kood on piisavalt haruldane, et lugeda fail halvimal juhul kahtlaseks. === Mitmekujuline kood === Polümorfne kood oli esimene tehnika, mis kujutas endast viirusetõrjeprogrammidele tõsist ohtu. Selline pahavara nakatab uusi faile oma krüpteeritud koopiaga, mida kodeeritakse lahti dekrüptimisprogrammi abiga. Lisaks muudetakse igal uuel nakatamisel dekrüptimismoodulit, mille tõttu hästi kirjutatud polümorfsel viirusel puuduvad peremeesfailides korduvad osad. Tõrjeprogrammidel on keeruline sellist pahavara signatuuride võrdlemisega leida, sest arvatav viirus tuleb enne lahti krüptida või selle struktuuri analüüsida. Polümorfse koodi kasutamiseks peab viirusel oma krüpteeritud kehas olema vastav mootor. Osa pahavarast rakendab polümorfset koodi viisil, mis vähendab oluliselt viiruse muteerumissagedust, näiteks võib muutumine toimuda pikemate perioodide vahel. Samuti saab selliseid viirusi programmeerida muteerumisest hoiduma, kui nakatatakse fail, mis juba sisaldab sama viiruse krüpteeritud koopiaid. Selliste võimaluste kasutamine raskendab viirusetõrjeprogrammidel pahavarale omaste tunnuste leidmist, sest nende loodud söötefailid sisaldavad üldiselt identseid viiruse koopiaid. Nii suureneb tõenäosus, et viiruste otsimisel jäävad viiruse osakesed leidmata. == Haavatavus ja vastumeetmed == === Operatsioonisüsteemide haavatavus viirustele === Tarkvarasüsteemide mitmekesisus vähendab viiruste hävitavat potentsiaali. Vastupidine olukord leidis aset 1990. aastatel, mil kasvas [[Microsoft]]i operatsioonisüsteemi Windowsi ja kontoriprogrammide ([[Microsoft Office]]) turuosa. Firma tarkvara populaarsuse tõttu on selle kliendid kõige rohkem viirustest ohustatud. Pahameelt on põhjustanud erinevad vead ja turvaaugud, mida pahavara kirjutajad võivad ära kasutada. Kuigi Windows on populaarseim viirusekirjutajate sihtmärk, leidub sarnast tarkvara teistelgi platvormidel. Iga operatsioonisüsteem, mis lubab kolmandate osapoolte programme, võib kanda aktiivseid viirusi. Mõned opsüsteemid on aga turvalisemad kui teised, näiteks [[Unix|UNIXi-põhised]] keskkonnad lubavad kasutajatel programme käivitada vaid neile etteantud kaitstud mälupiirkonnas. Internetipõhine uuring näitas, et leidub inimesi, kes vajutaks viiruse allalaadimise nuppu tahtlikult. Turbeanalüütik [[Didier Stevens]] viis [[Google AdWords]]i kaudu läbi reklaamikampaania loosungiga „Kas sinu arvuti on viiruseta? Hangi nakkus siit!“. Kuue kuu jooksul koguti 409 klõpsu,<ref name="ZwTE9" /><ref name="oYibV" /> kuid arvuteid siiski ei nakatatud, sest tegemist oli kõigest eksperimendiga. Alates 2006. aastast on [[Mac OS X]]-ile suunatud pahavara üsna vähe leitud. [[Apple]]’i vanematele operatsioonisüsteemidele valmistatud viiruste koguarv varieerub eri allikate väitel suuresti: Apple'i sõnul on neid vaid neli, kuid sõltumatu allika väitel 63. [[Symantec]] avastas 2009. aasta jaanuaris Apple'i opsüsteemidele suunatud Trooja hobuse. [[Macintosh|Maci]] ja Windowsi haavatavus pahavarale on ka nende müüginumbrite suurim mõjutaja.<ref name="AfcNe" /> Erinevalt [[Windows]]ist, kus kasutatakse laialdaselt Microsofti operatsioonisüsteemide administraatorkontosid, on [[Linux]]i opsüsteemis kasutajal süsteemifailide muutmine blokeeritud. Unixi süsteemides on viirusel võimalik nakatada ainult neid faile, millele on aktiivsel kasutajal ligipääs. Kuna sellistes opsüsteemides (erinevalt Windowsist) ei logita vaikimisi administraatorina sisse, ei saa viirus pärast käivitamist failisüsteemi kahjustada. === Tarkvaraarenduse roll === Kuna tarkvarasse lisatakse omavolilise süsteemiressursside kasutamise vastu erinevaid turvaelemente, peavad edasi levivad viirused programmides leiduvaid vigu ära kasutama. Vigased tarkvara arendusstrateegiad suurendavad tavaliselt ka nende ärakasutamise tõenäosust. === Viirusetõrje === Paljud kasutajad kasutavad arvutis viirusetõrjetarkvara, mis on võimeline viirusi tuvastama ja eemaldama. Lisaks signatuuride võrdlemisele kasutatakse heuristilist algoritmi, mille abil otsitakse pahavarale omaseid käitumismudeleid. Selline tehnika on võimeline leidma ka neid viirusi, mille baidimustrid veel andmebaasidest puuduvad. Osa tõrjeprogramme kontrollib faile nende kasutamisel n-ö lennult. Sellest hoolimata vastuvõtlikkus pahavarale ei muutu, mistõttu on turvaaukude parandamiseks oluline programme regulaarselt uuendada. Samuti tuleks värskendada viirusetõrjetarkvara, et viiruste avastamise efektiivsus suureneks. Viiruse tehtava kahju vähendamiseks võib kasutaja teha tähtsamatest failidest regulaarseid koopiaid meediumile, mis pole süsteemiga pidevalt ühendatud või selle poolt korduvalt kasutatav. Näiteks kui teisaldada failid optilisele andmekandjale (nt [[CD (andmekandja)|CD]] või [[DVD]]), muutuvad need pahavarale immuunseks (kui just viirus kopeerimisega kaasa ei tule). == Taastemeetodid == Kui arvuti on juba viirusega nakatunud, pole selle kasutamist ilma operatsioonisüsteemi uuesti installimata reeglina turvaline jätkata. Siiski leidub taastevõimalusi, mille valimisel tuleb lähtuda nakkuse tüübist ja ulatusest. === Viiruse eemaldamine === Opsüsteemides [[Windows Me]], [[Windows XP]], [[Windows Vista]] ja [[Windows 7]] on võimalik kasutada süsteemitaastet (inglise keeles ''System Restore''), mis taastab registri ja kriitiliste süsteemifailide kindlal kuupäeval olnud seisu. Teatud pahavarad keelavad aga selle abivahendi kasutamise või teiste tähtsamate programmide, nagu tegumihaldur ja käsurida, käivitamise. Olukord saavutatakse administraatoriõigusi kuritarvitades. Microsofti operatsioonisüsteemi kasutajatele on firma veebilehel viirusekontrollile tasuta ligipääs, kus külastajalt küsitakse 20-kohalist registreerimiskoodi. Leidub teisigi saite, kus on tavaliselt võimalik kasutada vaid piiratud puhastamisvõimalusi – nii mõjutatakse inimesi oma tarkvara ostma. [[Internet]]is pakutakse ka ühe faili mitme tõrjeprogrammiga kontrollimist. === Operatsioonisüsteemi uuesti installimine === Teine võimalus viirus eemaldada on operatsioonisüsteem uuesti installida. See tähendab arvuti kõvaketta vormindamist ning platvormi ja programmide installimist või [[partitsioon]]i taastamist puhtalt varutõmmiselt. Sel viisil eemaldatakse pahavara täielikult. Tuleb aga arvestada, et kogu operatsioonisüsteemi ja programmide uuesti installimine võib olla keeruline ja võtta palju aega. Seevastu on varutõmmise kasutamine kiire, turvaline ja taastab probleemideta kõik koopia loomise seisuga kehtinud seaded. == Vaata ka == * [[Viirusetõrjetarkvara]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="h5f5y">[https://web.archive.org/web/20100527061602/http://www.actlab.utexas.edu/~aviva/compsec/virus/whatis.html "What is a Computer Virus?"] Actlab.utexas.edu</ref> <ref name="1W0C4">{{Netiviide |url=http://www.viruslist.com/en/viruses/encyclopedia?chapter=153310937 |pealkiri="Virus list" |vaadatud=2010-12-14 |arhiivimisaeg=2006-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061016141708/http://www.viruslist.com/en/viruses/encyclopedia?chapter=153310937 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="UlNVo">[http://books.google.co.uk/books?id=BtB1aBmLuLEC&printsec=frontcover&source=gbs_summary_r&cad=0#PPA86,M1 Computer Security Basics by Deborah Russell and G. T. Gangemi (lk 68)] O'Reilly, 1991. ISBN 0937175714</ref> <ref name="GtWFP">Vesselin Bontchev. [http://www.people.frisk-software.com/~bontchev/papers/macidpro.html "Macro Virus Identification Problems"] FRISK Software International</ref> <ref name="SPTgJ">Berend-Jan Wever. [http://seclists.org/bugtraq/2002/Oct/119 "XSS bug in hotmail login page"]</ref> <ref name="ZwTE9">[https://web.archive.org/web/20081020114307/http://www.infoniac.com/offbeat-news/computervirus.html "Need a computer virus?- download now"] Infoniac.com.</ref> <ref name="oYibV">[http://blog.didierstevens.com/2007/05/07/is-your-pc-virus-free-get-it-infected-here/ "Is your PC virus-free? Get it infected here!" « Didier Stevens"] Blog.didierstevens.com</ref> <ref name="AfcNe">{{cite web |url=http://www.apple.com/getamac |title=Apple – Get a Mac}}</ref> }} == Välislingid == === Vabavaralised viirusetõrjeprogrammid === * [http://free.avg.com/ AVG Free (arvutiviiruste tõrje)] * [http://wam.dasient.com/wam/ Dasient (veebilehe kontroll ja viiruse tuvastamine)] * [https://www.virustotal.com/ Virus Total (kahtlaste failide otsimine)] * [http://www.avast.com/free-antivirus-download Avast Free (vabavaraline viirusetõrjetarkvara)] === Artiklid === * [http://www.postimees.ee/?id=88626&print=1 Mees maksis kätte arvutiviirusega ] * [http://www.tarbija24.ee/1066874/riigi-infosusteem-petukiri-sisaldab-ohtlikku-arvutiviirust/ Riigi infosüsteem: petukiri sisaldab ohtlikku arvutiviirust. tarbija24.ee 7. detsember 2012] * [https://netsec.ee/mis-on-arvutiviirused-ja-kuidas-nad-tootavad/ Netsec.ee: Mis on arvutiviirused ja kuidas nad töötavad] * [https://leht.postimees.ee/4479366/viirus-kriimsilma-uheksa-ametit Viirus Kriimsilma üheksa ametit], Postimees, 11. mai 2018 [[Kategooria:Pahavara]] 7x1ucxzgfxxlay23lw6d4ilnymjp9pc 0 32785 7249227 7240147 2026-10-07T20:12:37Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249227 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on NSV Liidu riikliku julgeoleku asutusest; Valgevene Vabariigi Riikliku Julgeoleku Komitee kohta vaata artiklit [[KGB (Valgevene)]].}} {{Liita|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee}} {{täienda}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2011}} {{Infokast organisatsioon |nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee |embleem = KGB Symbol.png|embleemisuurus=150px |embleemiallkiri = |pilt = |pildiallkiri = |lühend = NSV Liidu RJK |asutatud = 1978 |lõpp = 1991 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Lubjanka väljak]] |töötajad = |eelarve = }} {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} [[Pilt:KGB-FSB headquarters, Lubyanka Square, Moscow, Russia.jpg|alt=KGB peamaja Lubjankal Moskvas|pisi|KGB peamaja Lubjankal Moskvas]] NSV Liidu '''Riikliku Julgeoleku Komitee''' ehk '''KGB''' ([[vene keel]]es ''Кoмитет государственной безопасности'', lühend ''КГБ CCCP'') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]], [[sisejulgeolek]]u ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991. Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee loodi 1954. aastal [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komiteena]] ning reorganiseeriti pärast 1978. aasta [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist 5. juulist 1978. aastal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komiteeks. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee allus kuni 1977. aastani formaalselt [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]]le, kuid alates 1978. aastast NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe kaudu ainult [[NLKP KK Poliitbüroo|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroole]] – NSV Liidu kõrgeimale poliitilise võimu organile. == NSV Liidu RJK juhid == * 1954–1958 [[Ivan Serov]]: * 1958–1961 [[Aleksandr Šelepin]]; * 1961–1967 [[Vladimir Semitšastnõi]]; * 1967–1982 [[Juri Andropov]]; * 1982 [[Vitali Fjodortšuk]]; * 1982–1988 [[Viktor Tšebrikov]]; * 1988–1991 [[Vladimir Krjutškov]]; * 1991 [[Leonid Šebaršin]] (2 päeva) * 1991 [[Vadim Bakatin]], kes määrati pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i KGB reformide läbiviijaks. {{Vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend}} == NSV Liidu RJK organisatsioon == Juhtkond * NSV Liidu RJK esimees ** NSV Liidu RJK esimehe asetäitjad * Kolleegium * NSV Liidu RJK parteikomitee * NSV Liidu RJK komsomolikomitee * NSV Liidu RJK sekretariaat/alates 18.07.1980 NSV Liidu RJK Asjadevalitsus, koos Korrapidamisteenistuse ja vastuvõturuumidega * NSV Liidu RJK esimehe juures asuv grupp * NSV Liidu RJK Operatiivstaap (moodustati 1990. aastal) * NSV Liidu RJK Inspektsioon === Funktsionaalvalitsused === * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus]] tegeles [[välisluure]]ga välisriikides asuvate [[legaalne residentuur|legaalsete]] ja [[illegaalne residentuur|illegaalsete residentuuride]] kaudu. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus]] teostas siseriiklikku [[vastuluure]]t, NSV Liidu kodanike ja ka välismaalaste suhtes; välisluuretegevuse kindlustamiseks vajalikud vastuluureüksused olid [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese peavalitsuse]] koosseisus – ''K Valitsus''. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus]] (1982. aastani [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]]|kolmas valitsus]]) tegeles sõjaväelise vastuluure ja sõjaväe poliitilise meelsuse kontrolliga; teostas kontrolli [[NSV Liidu Relvajõud]]ude sõjaväeosade juures asuvate [[eriosakond]]ade (''Особый отдел'') kaudu. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] tegeles julgeoleku tagamise ja järelevalvega transpordi ja sideliinidel. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus]] oli NSV Liidu julgeolekuorganite [[poliitiline politsei]], selle ülesasended olid "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, trükiste tsenseerimine, nimetati 1989. aasta 11. augustil [[Z valitsuseks]] (''Управление по защите советского конституционного строя (Управление "3") КГБ СССР''), [[Filipp Bobkov]]. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] tegeles majandusvastuluure ja tööstussaladuste kaitsega. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] tegeles salajase järelevalvega varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise meetodite ja vahendite abil ning [[NATO]] liikmesriikide saatkondade jälgimise ja kaitsega. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] tegeles sidesüsteemide ja šifreerimisega (''Восьмое Главное Управление КГБ CCCP (связь и шифровальная служба)''). * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas Peavalitsus]] (''Девятое управление КГБ CCCP'') tegeles NLKP ja NSV Liidu valitsuse juhtkonna füüsiline (füüsilise) valve ja ihukaitsega. 9. valitsuse 1. osakonna 18. jaoskonnas olid personaalsed ihukaitsjad NLKP juhtkonnale.<ref name="cKX5u" /> 9. valitsuse ülemad olid Nikolai Zahharov (1958–1961), Vladimir Tšekalov (''Владимир Яковлевич Чекалов'', 1961–1967), kindralleitnant Sergei Antonov (1968–1974), Juri Strožev (1974–1983) ja Juri Plehhanov (1983–1991). * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viieteistkümnes Peavalitsus]] (''Пятнадцатое Главное управление КГБ CCCP'') valvas [[NLKP|NSV Liidu kommunistliku partei]] juhtorganite ([[NLKP KK]] ja [[NLKP KK Sekretariaat]]) ja [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] poolt kasutatavaid ning riiklikku tähtsust omavaid objektide. Ülem kindralleitnant Sergei Antonov (1974–). Peavalitsuses oli vähemalt viis valitsust. [[NLKP KK]], [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i eriobjektid, [[NSV Liidu Tervishoiuministeeriumi 4. valitsus]]e objektid, Moskva maa-alune raudtee, varujuhtimiskeskus [[Tšeljabinsk]]is sõjaolukorraks jne. * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] (''Шестнадцатое управление КГБ CCCP'') tegeles [[raadioluure]], [[signaalluure]] ja [[elektrooniline luure]]ga. === Tugiteenistused === * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Operatiivtehniline Valitsus (''Оперативно-техническое КГБ CCCP (ОТУ)''), teostas RJK poolt läbiviidava jälitustoimingute tehnilise kindlustamise – (audio- ja audiovisuaalse salajase jälgimise tehniline kindlustamine), ülem Otar Gotsiridze (''Отар Гоциридзе''). * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Uurimisosakond Uurimisosakonna ülemad: * justiitsteenistuse kindralpolkovnik, Mihhail Maljarov (1955. aasta märts – 1957. aasta veebruar); * justiitsteenistuse kindralmajor/kindralleitnant, Nikolai Tšistjakov (7. juuli 1958 – 17. aprill 1964); * justiitsteenistuse kindralleitnant, A.F. Volkov (1964. aasta aprill – 1986. aasta detsember); * [[Leonid Barkov]], (1986. aasta detsember – 1989. aasta jaanuar); * Vladimir Rastorgujev, (1989. aasta jaanuar – 1991. aasta) * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. eriosakond (''Шестой отдел КГБ CCCP (перехват и перлюстрация корреспонденции)''), kirjavahetuse kontroll ja [[perlustatsioon]] * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 10. (arvestus)osakond, kandis aja jooksul ka nimetusi 1. Eriosakond ja A osakond, kus olid arvel: agendid ja informaatorid, tagaotsitavad ja kahtlustatavad ning läbitöödeldavad, endised poliitvangid, kõik välismaal käinud ning seal sugulasi omavad ja kõik NSV Liidus asuvad välismaalased. * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 12. osakond, (''Двенадцатый отдел КГБ CCCP (прослушивание)'',<ref name="yMtIT" /> milles vähemalt 6 jaoskonda; otsealluvusega RJK esimehele, ülem [[Juri Plehhanov]]. * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaadrite valitsus * 5. osakond vastutas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee töötajate füüsilise eriettevalmistus eest, kasutades selleks [[Spordiklubi Dünamo]] treeninguvõimalusi.<ref name="jmXYE" /> * NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakond (''Управление правительственной связи''),<ref name="yQsjU" /> moodustati 1971. aastal. Ülem Juri Tolmatšov (''Юрий Толмачев'') (1973–1986), milles vähemalt 3 jaoskonda; ** [[Sidesüsteem Iskra]] (''система связи «Искра»''),<ref name="vqMdQ" /> mida kasutati [[NSV Liidu Piirivalve]], [[Sõjatööstuskompleks]]i, [[NLKP]] ja nõukogude [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuuri]] omavaheliseks suhtlemiseks, sidesüsteem hõlmas ligi 500 asustatud punkti. * Füüsilise julgeoleku osakond, töötajate enda julgeoleku tagamiseks * NSV Liidu RJK Sekretariaat (''Секретариат КГБ'') * Inspektsioonivalitsus (''Инспекторское управление '') * Sõjalismeditsiiniline valitsus (''Военно-медицинское управление'') * Sõjalisehitusvalitsus (Sõjaliste Objektide Ehitusvalitsus) (''Военно-строительное управление'') * Majandusvalitsus (''Хозяйственное управление'') * Finantsplaaniline valitsus (''Финансово-плановый отдел '') * Mobilisatsiooniosakond (''Мобилизационный отдел'') * Juriidilisõiguslik valitsus (''Юридически-правовое управление'') * Operatiivanalüüsi ja informatsiooniteenistus, mis loodi 1989. aastal ja reorganiseeriti Analüüsivalitsuseks 1990. aastal (''Служба оперативного анализа и информации, Аналитическое управление'') === NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee õppeasutused === * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee F. E. Dzeržinski nimeline Kõrgem Punalipuline Kool]]<ref name="muzZb" /> Moskvas Pelše tänav 4 (''ул. Пельше,4''), * NSV Liidu RJK kool nr 101, 1968. aastast RJK Instituut ja 1984. aastast [[Andropovi nimeline Punalipuline luureinstituut]], (''Краснознаменный Институт разведки им.Ю.В.Андропова''), Moskva lähedal; * NSV Liidu RJK kool nr. 201 (territoriaalorganite ja [[vastuluure]]töötajate ettevalmistamine), [[Nižni Novgorod|Gorkis]], mis tegutses kuni 1960. aastani; * NSV Liidu RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 204, [[Kiiev]]is, [[Ukraina NSV]]-s, mis reorganiseeriti 1969. aastal RJK Kursusteks ja 1975. aastal RJK Kõrgemateks kursusteks * NSV Liidu RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 302 [[Minsk]]is, [[Valgevene NSV]]-s (''Высшие курсы КГБ по подготовке оперативных работников для территориальных органов госбезопасности''<ref name="YHlSa" />), mis 1964. aastal RJK Kõrgemateks kursusteks; * NSV Liidu RJK 2-aastase õppeajaga kool nr. 303, [[Vilnius]]es, [[Leedu NSV]]-s, mis tegutses kuni 1959. aastani; * NSV Liidu RJK 1-aastase õppeajaga kool nr. 305, [[Thbilisi]]s, [[Gruusia NSV]]-s, mis reorganiseeriti RJK Kõrgemateks kursusteks * NSV Liidu RJK vastuluurekool nr. 306, [[Harkov]]is, [[Ukraina NSV]]-s; * NSV Liidu RJK kool nr 311, [[Novosibirsk]]is, mis reorganiseeriti 1974. aastal RJK Kõrgemaks sõjaväe[[vastuluure]]kursusteks (''Высшие курсы военной контрразведки''); * NSV Liidu RJK kool nr 401, [[Leningrad]]is, mis reorganiseeriti 2-aastase õppeajaga RJK Kõrgemateks kursusteks ([[varjatud jälgimine|varjatud jälgimisega]] tegelevatele töötajatele) ;NSVL RJK organisatsiooniliste muudatuste kronoloogia: * 1990. aasta detsembris, moodustati "OK" valitsus (''Управление по борьбе с организованной преступностью – Управление "ОП"''), võitlus [[organiseeritud kuritegevus]]ega: * 1990. aastal, "SV" valitsus (''Управление «СЧ»''), RJK Spetsiaalsed väeosad * 1990. aastal loodi, Avalike suhete keskus (''Центр общественных связей''), juhataja [[Juri Kobaladze]]. == NSV Liidu RJK piirkondlikud struktuuriüksused == {{veergude loend|laius=20em| * [[Armeenia NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Aserbaidžaani NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Gruusia NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]], * [[Moldaavia NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; * [[Valgevene NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]<ref name="DMi2V" /> * [[Ukraina NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] * [[Usbeki NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] * [[Turkmeeni NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]], * [[Tadžiki NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]], * [[Kasahhi NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] * [[Kirgiisi NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] }} == NSV Liidu RJK variasutused, katte- või sirmorganisatsioon == * Pressiagentuur [[APN]]; * [[Injurkolleegium]]; * [[Intourist]]i turismiagentuur; * [[Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur]], lühend VAAP * [[NSV Liidu Rahukaitsekomitee]] * Kaasmaalaste ühing "Rodina" * NSV Liidu Riikliku Kinokomitee juures asuv Sovinterfest (''"Совинтерфесте" при Госкино СССР'') == NSV Liidu Riiklik Julgeoleku Komitee ja avalikud suhted == Riikliku Julgeoleku Komitee kirjanduses * [[Julian Semjonov]], "Seitseteist kevadist hetke" * Julian Semjonov, «TASS on volitatud teatama...», Eesti Raamat, 1981; * Julian Semjonov, "Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke", Eesti Raamat, 1984; * Aleksandr Avdejenko, "Tisza kaldal", Eesti Raamat, 1987; * [[John le Carre]], "Vene maja", Eesti Raamat, 1993; * Rafael Mihhailov, "Kutsumata külaline", Eesti Raamat, 1986; * I. Papulovski, V. NIkišin, "Kompromiss on välistatud", Eesti Raamat, 1984; Riikliku Julgeoleku Komitee filmograafia * "[[TASS on volitatud teatama]](''«ТАСС уполномочен заявить»''); * "[[Kilp ja mõõk]]" (''«Щит и меч»''); * "[[Major Vihur]]" (''Майор Вихрь''), peategelase prototüüp (''Березняк Евгений Степанович'')<ref name="6Md4B" />; * "[[Seitseteist kevadist hetke]]" (''«Семнадцать мгновений весны»''), peategelase prototüüp [[RSHA]] IV osakonna([[Gestapo]]) SS [[Hauptsturmführer]] [[Willi Lehmann]], Agent ''A-201/Breitenbach''; * "[[Residendi eksitus]]" (''«Ошибка резидента»''); * "[[Variant "Omega"]]" (''Вариант «Омега»'') * "[[Tee "Saturni"]]" (''Путь в «Сатурн»''); * "[["Saturni" lõpp]] (''Конец «Сатурна»''); * "[[Lahing pärast võitu]]" (''Бой после победы''); == Ülejooksikud nõukogude riikliku julgeoleku süsteemist == Kasutatav allikas: 2018, Vladislav Krasnov, Soviet Defectors: The KGB Wanted List<ref name="2018_KRASNOV">1. apr 2018, Vladislav Krasnov, Hoover Press, [https://books.google.ee/books?id=TF5YDwAAQBAJ&, Soviet Defectors: The KGB Wanted List]</ref> {{veergude loend|laius=20em| * ({{kas|1929}}) [[Georgi Agabekov]], [[OGPU]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Välisosakond]], [[Pärsia]] residentuuri resident; * (1946) [[Anatoli Granovski]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|NSV Liidu RJMi]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|2. valitsusest]], viibides Rootsis; * (1952) [[Vitali Jurtšenko]]; * (1953) [[Nikolai Hohlov]] ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SM 2. Peavalitsusest]]); * (1954) [[Juri Rastvorov]] (NSV Liidu Jaapani (Tokyo) saatkonnast); * (1954) [[Pjotr Derjabin]]; * (1954) [[Vladimir ja Jevdokina Petrova]] [[Austraalia]]s [[Canberra]]s; * (1961) [[Bogdan Stašinski]] ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SM 2. Peavalitsusest]] (välisluure aktiivmeetmed)); * (1961) [[Anatoli Golitsõn]] (NSV Liidu Soome saatkonnast); * (1964) [[Juri Nossenko]], (Šveitsist); * (1971) [[Oleg Ljalin]], (NSV Liidu kaubandusesindusest Suurbritannias); * (1976) Аnatoli Semjonov [[Nigeeria]] residentuuri [[radist]]-šifreerija; * (1979) [[Stanislav Levtšenko]] Jaapani Tokio legaalse residentuuri töötaja; * [[Vladimir Piguzov]] (hukatud 1986), EPV Luureinstituudi [[parteikomitee]] sekretär * (1982) Anatoli Bogatõi, [[Maroko]] legaalse residentuuri töötaja; * (1982) [[Vladimir Kuzitškin]], Iraani illegaalse residentuuri töötaja; * (1985) [[Oleg Gordijevski]], ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu RJK Esimese peavalitsuse]] Suurbritannia, Londoni [[legaalne residentuur|legaalse residentuuri]] ülem, NSV Liidu saatkonnast Suurbritannias) * (1986) Viktor Gundarev, Kreeka residentuuri töötaja; * (1990) Igor Belgin Belgia residentuuri töötaja; * (1991) Sergei Illarionov, ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimesest Peavalitsusest]] Ameerikasse; * (1992) [[Vassili Mitrohhin]], [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu RJK Esimese peavalitsuse]] arhivaar; * (1992) [[Viktor Oštšenko]]<ref name="ueNdM" /> }} Luuretegevust kirjanduses kajastavad endised luureohvitserid: [[Oleg Kalugin]]; [[Aleksandr Litvinenko]]; [[Oleg Gordijevski]], [[Aleksandr Kuzminov]], [[Vassili Mitrohhin]], [[Nikolai Hohlov]], [[Juri Švets]] (''Юрий Швец''), [[Leonid Šebaršin]], [[Pavel Sudoplatov]], [[Konstantin Preobraženski]], [[Oleg Netšiporenko]]. == NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee likvideerimine == 1991. aastal pärast RJK viimase juhi [[Vladimir Krjutškov]]i juhtimisel toime pandud [[Augustiputš]]i läbikukkumist reorganiseeris viimane [[NSV Liidu president]] [[Mihhail Gorbatšov]] 22. oktoobril 1991 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, lahutades RJK luure, vastuluure, piirivalve ja valitsussidega tegelevad struktuuriosad iseseisvateks teenistusteks. Senisest [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimesest peavalitsusest]] moodustati [[NSV Liidu Keskluureteenistus]] (''Центральная служба разведки СССР (ЦСР)''). Senisest [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisest peavalitsusest]] moodustati [[NSV Liidu Vabariikidevaheline Julgeolekuteenistus]] (''Межреспубликанская служба безопасности (МСБ)''). Senisest [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Piirivalve peavalitsus]]est moodustati [[NSV Liidu Riigipiiri Kaitse Komitee]] (''Комитет по охране государственной границы СССР''). Senisest [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakond|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakonnast]] moodustati [[NSV Liidu Valitsusside Komitee]] (''Kомитет правительственной связи СССР''). === Üleminekuperiood === 6. mail 1991 moodustati NSV Liidu RJK esimehe V. Krjutškovi ja Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini vahelise kokkuleppe alusel [[Vene NFSV Riikliku Julgeoleku Komitee]]; 26. novembril 1991 Vene NFSV presidendi Boriss Jeltsini [[seadlus]]ega reorganiseeriti Vene NFSV RJK – [[Vene NFSV Föderaalne Julgeolekuagentuur|Vene NFSV Föderaalseks Julgeolekuagentuuriks]] (''Агентство федеральной безопасности РСФСР (АФБ РСФСР)''); 19. detsembril 1991 välja antud [[Vene NFSV]] presidendi [[Boriss Jeltsin]] korraldusega reorganiseeriti senised [[Vene NFSV Föderaalne Julgeolekuagentuur]] ja [[Vene NFSV Siseministeerium]] [[Vene NFSV Julgeoleku- ja Siseministeerium]]iks (''Министерство безопасности и внутренних дел РСФСР'', lühend ''МБВД РСФСР'') ning pärast 25. detsembril 1991 Vene NFSV reorganiseerimist Venemaa Föderatsiooniks, 26. detsembril 1991 [[Venemaa Föderatsiooni Julgeoleku- ja Siseministeerium]]iks (''Министерство безопасности и внутренних дел Российской Федерации''). Koos Venemaa julgeolekuteenistuste loomisega liideti nendega ka NSV Liidu RJK koosseisus olnud allasutused: * senine [[NSV Liidu Keskluureteenistus]] reorganiseeriti 26. detsembril 1991 [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus]]eks; * senine [[NSV Liidu Vabariikidevaheline Julgeolekuteenistus]] reorganiseeriti [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalseks Julgeolekuteenistuseks]]; * senitegutsenud signaal/sideluureasutuste [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Valitsusside osakond]] reorganiseeriti 24. detsembril 1991 Venemaa Föderatsiooni [[Föderaalne Valitsusside ja Informatsiooniagentuur|Föderaalseks Valitsusside ja Informatsiooniagentuuriks]]; * senine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viieteistkümnes valitsus]] reorganiseeriti [[Presidendi Spetsiaalsete programmide peavalitsus]]eks; * senine [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas valitsus]] reorganiseeriti Presidendi juures asuvaks Valvevalitsuseks (''Управление охраны при Президенте'') ning seejärel [[Valve peavalitsus]]eks (''Главное управление охраны (ГУО)'') * senine [[NSV Liidu Riigipiiri Kaitse Komitee]] reorganiseeriti 12. juunil 1992 [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Piiriteenistus]]eks. 24. jaanuaril 1992 Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega moodustati [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuagentuur|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuagentuuri]] baasil [[Venemaa Föderatsiooni Julgeolekuministeerium]] (''Министерства безопасности Российской Федерации (МБР)''). 21. detsembril 1993 moodustati Venemaa Föderatsiooni presidendi B. Jeltsini korraldusega [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Vastuluureteenistus]] ning 3. aprillil 1995 [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus]]. == Vaata ka == * [[NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeerium]]i 235. üksik lennusalk<ref name="JzDFQ" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cKX5u">[http://lj.rossia.org/users/anticompromat/595591.html отставной подполковник КГБ Владимир Попов пишет историку]</ref> <ref name="yMtIT">[http://nvo.ng.ru/spforces/2010-07-30/13_nos.html "НОС", или "алло, это КГБ?"],nvo.ng.ru, 2010-07-30</ref> <ref name="jmXYE">[http://www.sovsekretno.ru/magazines/article/2076 Каратэ для КГБ «Совершенно секретно» 12/2008]</ref> <ref name="yQsjU">{{Netiviide |url=http://www.aboutphone.info/lib/ats-1.html |pealkiri=Краткая хроника истории органов и войск правительственной связи |vaadatud=2010-11-04 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927143527/http://www.aboutphone.info/lib/ats-1.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vqMdQ">{{Netiviide |url=http://www.ogoniok.com/archive/1997/4506/23-25-27/ |pealkiri=В ТЕНИ СПЕЦСЛУЖБЫ.«Огонек» |vaadatud=2010-01-08 |arhiivimisaeg=2013-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130517050020/http://www.ogoniok.com/archive/1997/4506/23-25-27/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="muzZb">АННА АЛЕКСАНДРОВА, [https://web.archive.org/web/20110614085215/http://www.kariera.orc.ru/07-01/Pravi024.html Движение безопасности], "Карьера" N 7, Июль 2001</ref> <ref name="YHlSa">[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/school/302.htm Школа №302 – Высшие курсы КГБ]*</ref> <ref name="DMi2V">[http://www.kgb.by/history/biography/ История органов госбезопасности]</ref> <ref name="6Md4B">[http://svr.gov.ru/smi/2005/trud20050427.htm КТО ВЫ, МАЙОР ВИХРЬ?]</ref> <ref name="ueNdM">{{Netiviide |url=http://www.fssb.ru/modules.php?name=News&file=article&sid=16 |pealkiri=Досье. Предатели, перебежчики и изменники |vaadatud=2010-04-20 |arhiivimisaeg=2010-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100420071217/http://www.fssb.ru/modules.php?name=News&file=article&sid=16 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="JzDFQ">{{Netiviide |url=http://solzhenicyn.ru/files/ideolog/kgb74-6.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2015-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150510123922/http://www.solzhenicyn.ru/files/ideolog/kgb74-6.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Christopher Andrew]], [[Oleg Gordijevski]]. "KGB: The Inside Story of Its Foreign Operations from Lenin to Gorbachev". [[Harpercollins]], 1992, ASIN: B000OA9FNO * [[Margus Lääne]], [[Valdur Ohmann]]. "Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal." [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2007/2007-4_sisu.pdf] – [[Tuna]] 2007, nr. 4, lk. 86–98 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://shieldandsword.mozohin.ru/personnel.htm Биографический справочник] * Heiki Suurkask. [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vene-diplomaatia-ametkond-millest-kgb-kombed-tegelikult-kunagi-ei-kadunud?id=71614183 Vene diplomaatia: ametkond, millest KGB kombed tegelikult kunagi ei kadunud]. FORTE 03. juuni 2015. * [http://www.diplomaatia.ee/artikkel/25-aastat-moskva-putsist-kuidas-paistsid-sundmused-kgb-seest/ 25 aastat Moskva putšist: kuidas paistsid sündmused KGB seest] {{koord |NS=55.76083333 |EW=37.62833333 |type=landmark |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:KGB| ]] ow7rlmtt8hqlasi5ma6uhc9ylg78rnt 0 33046 7249070 7065321 2026-10-07T13:31:49Z CommonsDelinker 1930 Fail Perm_Russia.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Perm Russia.jpg|]]. 7249070 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on linnast Venemaal; geoloogilise ajastu kohta vaata [[Perm (geoloogia)]]; riigitegelase kohta vaata artiklit [[Vjatšeslav Molotov]].}} {{linn | nimi = Perm | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Пермь | ''Perm'' | pilt = | pildiallkiri = Perm | lipp = Flag of Perm.svg | lipu_link = [[Permi lipp]] | vapp = Coat of Arms of Perm.svg | vapi_link = [[Permi vapp]] | logo_pilt = | logo_link = | pindala = 799 | elanikke = | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa }} [[Fail:Urban two-storey wooden house.png|pisi|Tüüpiline Permi arhitektuurinäidis 20. sajandi algusest. Klimenko tänav 14a]] '''Perm''' ([[vene keel]]es ''Пермь'') on linn [[Venemaa]]l, [[Uuralid|Uuralite]] eelmäestikus, [[Kama jõgi|Kama jõe]] ääres, [[Permi krai]] keskus. Linnas on palju rasketööstuse ettevõtteid ja [[Kama HEJ]]. == Ajalugu == Linn asutati [[1781]] '''Brjuhhanovo''' küla kohale. Aastatel [[1940]]–[[1957]] kandis nime '''Molotov'''. [[1916]] avati Permi Riiklik Ülikool. [[14. september|14. septembril]] [[2008]] kukkus Permis maandumisel alla lennufirma [[Aeroflot]] tütarettevõttele Aeroflot-Nord kuulunud reisilennuk Boeing 737-500, mis oli teel Moskvast Permi. Lennuki pardal viibis 88 inimest, kes kõik hukkusid. [[5. detsember|5. detsembril]] [[2009]] toimus ööklubis "Lombakas hobune" tulekahju, mille tagajärjel hukkus koha peal üle 100 inimese, koos hiljem haiglates surnutega ulatus ohvrite arv 156-ni. == Rahvastik == [[Pilt:View of Parkovy from the bridge.jpg|thumb|Vaade sillalt linnale]] Permi elanike arvu arengut kajastab allolev tabel: {| class="wikitable" |- ! Aasta !! Elanike arv |- | 1933 || align=right | 170 500 |- | 1939 || align=right | 306 000 |- | 1956 || align=right | 538 000 |- | 1959 || align=right | 628 000 |- | 1979 || align=right | 998 100 |- | 1989 || align=right | 1 094 100 |- | 2003 || align=right | 1 000 100 |- | 2005 || align=right | 989 500 |- | 2007 || align=right | 990 200 |- | 2008 || align=right | 987 200 |- | 2009 || align=right | 985 800 |- | 2011 || align=right | 991 900 |} Aastal [[1979]] sai Permist Venemaa üheksas [[miljonilinn]], kuid 2003. aastal langes elanike arv taas alla miljoni peamiselt negatiivse [[Loomulik iive|loomuliku iibe]] tõttu (2002. aastal –4,8‰; 2006. aastal –3,7‰, 2007. aastal –3,1‰). 88,6% elanikest on [[venelased]], 4,3% [[tatarlased]]. [[Pilt:Administrative divisions of Perm (ru).svg|thumb|Permi haldusjaotuse plaan]] Linn jaguneb halduslikult 7 linnaosaks (rajooniks) ja [[Novõje Ljadõ]] aleviks. ==Sport== Permis tegutsevad jalgpalliklubi [[Permi Amkar]] ja korvpalliklubi [[Ural Great]]. ==Vaata ka== *[[Permi ööklubi tulekahju]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Perm}} *[http://www.gorodperm.ru Permi koduleht] [[Kategooria:Permi krai linnad]] [[Kategooria:Perm| ]] ldysir9zfehn9amh7aqtm3ncxrx5wqq 0 33091 7249078 6491328 2026-10-07T14:04:43Z Maarjamaa 111667 Uuendatud artikkel 7249078 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}{{ajakohasta}} [[Fail:Kodulehe_uus_CoopPluss_3750x2571.jpg|pisi|Coop kliendikaardid]] '''Coop Säästukaart''' on [[Coop Eesti]] [[kliendikaart]], millega saab Coopi kauplustes kasutada kliendihindu, koguda ostuboonust ning kasutada mitmesuguseid kliendiprogrammi teenuseid. Säästukaart on üks Eesti pikaajalisemaid jaekaubanduse kliendikaarte ning võeti kasutusele 2000. aastal. Säästukaart on Coopi kliendiprogrammi põhiline kliendikaart. Lisaks füüsilisele kaardile on võimalik kasutada digitaalset Säästukaarti [[Coop Eesti|Coop Eesti äpis]]. 2026. aasta seisuga kuuluvad Coopi kliendikaartide hulka Säästukaart, Säästukaart Pluss, Coop Pluss ning Coopi pangakaardid.<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.coop.ee/kliendikaart|title=Coop Eesti kliendiprogramm|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Kasutuselevõtt === Säästukaart võeti kasutusele 2000. aastal Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) ja [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] ühise kliendikaardina. Kaart võimaldas saada allahindlusi ning koguda ostudelt boonust.<ref name=":2">{{cite web|url=https://www.ohtuleht.ee/majandus/185723/levinuim-pusikliendikaart-saastukaart|title=Levinuim püsikliendikaart – Säästukaart|publisher=Õhtuleht|date=11. november 2005|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> [[Fail:Säästukaartide_ajalugu.webp|pisi|Säästukaartide erinevad disainid kuni tänaseni]] Säästukaart levis kiiresti ETK kaupluste võrgus. 2005. aasta juulis ületas kaardiomanike arv 270 000 piiri, mistõttu oli Säästukaart Eesti populaarseim püsikliendikaart.<ref name=":2" /> 2005. aastal kehtis Säästukaart lisaks Prisma Peremarketitele ka Maksimarketites, Konsumites, EDU ja A ja O kauplustes. 2004. aastal maksis ETK klientidele ostuboonustena välja üle 63 miljoni Eesti krooni.<ref name=":2" /> 2006. aasta aprilliks oli Säästukaartide arv ületanud 332 000 ning klientidele oli tagasi makstud üle 277 miljoni krooni. 2009. aasta alguseks oli Säästukaardi omanikke Eestis ligikaudu 400 000.<ref name=":2" /> === Prisma loobumine === Prisma loobus Säästukaardi kasutamisest 2009. aastal. Pärast seda jäi kaart ETK ja selle liikmesühistute jaekaupluste kliendikaardiks.<ref>{{cite web|url=https://tarbija.postimees.ee/93944/prismast-kaob-saastukaart|title=Prismast kaob Säästukaart|publisher=Postimees|date=30. märts 2009|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> See lõpetas Säästukaardi algse ühise kasutamise ETK ja Prisma kauplustes. Hiljem kujunes Säästukaardist täielikult ETK ning alates 2014. aastast Coop Eesti kliendiprogrammi kaart. === Säästukaart Pluss === 2011. aasta detsembris lisandus Säästukaardile [[Säästukaart Pluss]], mis ühendas kliendikaardi ja maksekaardi funktsioonid. Säästukaart Plussi väljastas [[Coop Pank|Coop Panki]] eelkäija ning kaardiga oli võimalik saada tavalisest Säästukaardist rohkem boonuseid.<ref>{{cite web|url=https://www.saartehaal.ee/2012/04/11/saastukaart-plussile-joosti-tormi/|title=Säästukaart Plussile joosti tormi|publisher=Saarte Hääl|date=11. aprill 2012|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Säästukaart Plussist sai Coopi kliendiprogrammi krediitkaardi variant. Kaardi kasutajad said lisaks kliendisoodustustele kasutada kaardiga seotud krediidilimiiti ning teenida ostudelt boonust. 2026. aasta märtsis alustas Coop Eesti koos Coop Pangaga Säästukaart Plussi järkjärgulist asendamist uue Coop Pluss kaardiga. Uusi Säästukaart Plussi lepinguid enam ei sõlmita, kuid olemasolevad Säästukaart Pluss kaardid jäid esialgu kehtima. Coop Pluss pakub suuremat, kuni 2000 euro suurust ostulimiiti ja kuni 70-päevast intressivaba perioodi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-672-000-klienti-saavad-senisest-laiemate-voimalustega-krediitkaardi|title=Coopi 672 000 klienti saavad senisest laiemate võimalustega krediitkaardi|publisher=Coop Eesti|date=10. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kliendiprogramm == Säästukaart annab juurdepääsu Coopi kliendiprogrammile. Kliendiprogrammi peamised hüved on kliendihinnad, ostuboonus, personaalsed pakkumised, partnerite pakkumised ning võimalus osaleda Coop Lotos.<ref name=":1" /> Kõik Coopi kauplustes registreeritud ostud annavad kliendiprogrammis boonust. Boonussüsteem on astmeline: mida suurem on kliendi ühe kuu ostusumma, seda suurem on ostudelt saadav boonus. Boonusraha saab teenida kuni 2% kuu ostusummalt.<ref name=":1" /> === Coop Loto === Alates 2020. aastatest on Säästukaardi kliendiprogrammiga seotud kaubanduslik loterii [[Coop Loto]]. Klient saab valida, kas kasutada ostudelt kogutavat boonust boonusrahana või Coop Loto loosipiletite kogumiseks.<ref name=":3">{{cite web|url=https://www.coop.ee/cooploto|title=Coop Loto|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coop Loto loosimised toimuvad igakuiselt. 2026. aastal kuuluvad auhindade hulka muu hulgas sõiduauto, kodutehnika ja kinkekaardid.<ref name=":3" /> === Sünnipäevasoodustus === Coopi kliendiprogrammiga liitunud klientidele kehtib sünnipäeva puhul 10% soodustus paljudele peolauatoodetele. Soodustus kehtib viiel päeval enne ja viiel päeval pärast kliendi sünnipäeva.<ref name=":1" /> == Nutikassa == [[Fail:Uuenduslikud vanuse tuvastusega kassad Keila Coop Maksimarketis.jpg|pisi|Nutikassad Keila Coop Maksimarketis]] Säästukaardi isikustatud kasutajad saavad kasutada Coopi [[Nutikassa]] lahendusi. Nutikassa võimaldab kasutada nii iseteeninduskassasid kui ka ostupuldi lahendust, mille puhul klient skaneerib tooted juba kaupluses ostukorvi asetades.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/nutikassa|title=Nutikassa|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coop Eesti äpp võimaldab kasutada telefoni ostupuldina. Klient saab tooteid telefoni kaameraga skaneerida ja ostukorvi koostada enne kassasse jõudmist.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/app|title=Coop Eesti äpp|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Säästukaart ja Coop Pluss == Säästukaart ja Coop Pluss on 2026. aastal Coopi kliendiprogrammi erinevad kaardid. Säästukaart on eelkõige kliendi- ja liikmekaart, mida kasutatakse kliendihindade, boonuste ja muude kliendiprogrammi hüvede saamiseks. Füüsiline Säästukaart ei ole maksekaart.<ref name=":1" /> Coop Pluss on seevastu Coopi krediidifunktsiooniga kliendikaart, millega saab Coopi kauplustes ostude eest tasuda. Kaardiga kaasneb kuni 2000 euro suurune ostulimiit ning ostud on kuni 70 päeva intressivabad.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/coop-pluss|title=Coop Pluss|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Säästukaart Pluss oli nende kahe funktsiooni varasem ühendav kaart. Alates 2026. aastast uusi Säästukaart Plussi lepinguid enam ei sõlmita ning selle järglaseks on Coop Pluss.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-672-000-klienti-saavad-senisest-laiemate-voimalustega-krediitkaardi|title=Coopi 672 000 klienti saavad senisest laiema­te võimalustega krediitkaardi|publisher=Coop Eesti|date=10. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Pank]] * [[Coop Maksimarket]] * [[Coop Peremarket]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Väikepood|Coop väikepood]] * [[Coop Minimarket]] * [[Coop Ehituskeskus]] * [[Prisma Peremarket]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.coop.ee/saastukaartinfo Säästukaart – Coop Eesti] * [https://www.coop.ee/kliendikaart Coop Eesti kliendiprogramm] * [https://www.coop.ee/app Coop Eesti äpp] * [https://www.coop.ee/cooploto Coop Loto] [[Kategooria:Kliendikaardid]] 60sy7rlyhr6nuy2foorkwilcwbuldlg 0 33790 7249360 7109872 2026-10-08T08:49:02Z Tigudik 10604 Lisasin alanud telehooaja muudatused saate põhimeeskonnas. Allikas on osade alguses olev saatepea. 7249360 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast seriaal | nimi = Pealtnägija | hooaegu = 27 | kestus = 45 minutit | saatejuht = [[Mihkel Kärmas]]<br>[[Vahur Kersna]] | tootja = [[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR) | kanal = [[Eesti Televisioon]] (ETV) | koduleht = https://jupiter.err.ee/pealtnagija | kodulehe_pealkiri = "Pealtnägija" Jupiteris | imdb_id = 6498780 | esmalinastus = 29. september 1999 | žanr = [[uuriv ajakirjandus]] | produtsent = [[Piret Priisaar]]<br>[[Merike Viilup]] | seotud = [[Insight]]<br>[[Ochevidets]] | lavastaja = [[Jaak Tammearu]] (assistent) | uudistetoimetaja = [[Mariina Mälk]], [[Katrin Vaga]], [[Mari Kallas]], [[Rasmus Kagge]], [[Kadi Jaanisoo]], [[Heliis Raudsik]] }} '''"Pealtnägija"''' on [[Eesti Televisioon]]i [[uuriv ajakirjandus|uuriv-ajakirjanduslik]] [[saatesari]], mida on tehtud alates [[1999]]. aasta sügisest. 2017. aastal toetas "Pealtnägija" saadet [[ÜRO pagulasamet]] sihtotstarbeliselt 2400 [[dollar]]iga, arvatavalt loo jaoks, kus käidi [[Türgi]]s pagulasabi uurimas.<ref>{{Netiviide |Autor=[[Aleksander Pihlak]] |Aeg=1. august 2017 |Pealkiri=ERRi RAHAALLIKAD {{!}} ÜRO pagulasamet toetas "Pealtnägijat", rahasüsti abil on eetriaega saanud Kirikute Nõukogu, Hispaania suursaatkond ja paljud teised asutused |URL=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erri-rahaallikad-uro-pagulasamet-toetas-pealtnagijat-rahasusti-abil-on-eetriaega-saanud-kirikute-noukogu-hispaania-suursaatkond-ja-paljud-teised-asutu?id=79051374 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170806053716/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erri-rahaallikad-uro-pagulasamet-toetas-pealtnagijat-rahasusti-abil-on-eetriaega-saanud-kirikute-noukogu-hispaania-suursaatkond-ja-paljud-teised-asutu?id=79051374 |Arhiivimisaeg=6. august 2017 |Kasutatud= |Väljaanne=Delfi |Väljaandja=[[Ekspress Meedia]]}}</ref> == Meeskond == “Pealtnägija” sisu paneb kokku terve meeskond autoreid, kaasautoreid ja toimetajaid. Põhimeeskonna liikmeid tutvustatakse iga osa alguses saatepeas.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR {{!}} Pealtnägija |url=https://arhiiv.err.ee/video/pealtnagija |vaadatud=2025-05-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2025/2026. aasta telehooajal kuuluvad saate põhimeeskonda<ref name=":0" /> * [[Mihkel Kärmas]] – autor, saatejuht; * [[Heliis Raudsik]] – autor; * [[Kristjan Pihl]] – autor; * [[Margit Kilumets]] – autor; * [[Reimo Sildvee]] – autor. Aastate jooksul on saatesarja põhimeeskond muutunud vastavalt<ref name=":0" />: {| class="wikitable sortable" !Nimi !Hooajad !Aastad !Staaž |- |[[Mihkel Kärmas]] |1–28 |1999–2027 |28 hooaega ^* |- |[[Vahur Kersna]] |1–8 |1999–2007 |8 hooaega |- |[[Rasmus Kagge]] |9–17 |2007–2016 |9 hooaega |- |[[Roald Johannson]] |9–16 |2007–2015 |8 hooaega |- |[[Siiri Ottender]] |9 |2007–2008 |1 hooaeg |- |[[Kadi Jaanisoo]] |10–13 |2008–2012 |4 hooaega |- |[[Piret Järvis]] |14–18, 20–22 |2012–2021 |8 hooaega |- |[[Anna Pihl]] |16–22 |2014–2021 |7 hooaega |- |[[Kristjan Pihl]] |18–28 |2016–2027 |11 hooaega ^* |- |[[Taavi Eilat]] |18–27 |2016–2026 |10 hooaega  |- |[[Dmitri Pastuhhov]] |18–22 |2016–2021 |5 hooaega |- |[[Piia Osula]] |23–26 |2021–2025 |4 hooaega |- |[[Margit Kilumets]] |25–28 |2023–2027 |4 hooaega ^* |- |[[Merilin Pärli]] |27 |2025–2026 |1 hooaeg  |- |[[Heliis Raudsik]] |28 |2026–2027 |1 hooaeg ^* |- |[[Reimo Sildvee]] |28 |2026–2027 |1 hooaeg ^* |} ^* Sealhulgas jooksev hooaeg. == Tunnustus == Esimese telesaatena võitis "Pealtnägija" [[Bonnieri preemia|Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinna]], kui Rasmus Kagge ja Mihkel Kärmas pälvisid tunnustuse 2011. aastal ilmunud lugude eest isamaaliste poliitikute [[Elamislubade skandaal|sahkerdamisest elamislubadega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-02-28 |pealkiri=Bonnieri preemia said Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge |url=https://www.err.ee/365822/bonnieri-preemia-said-mihkel-karmas-ja-rasmus-kagge |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> "Pealtnägija" on võitnud mitu [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinda]] (EFTA)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-10-21 |pealkiri=Võitjad |url=https://eftagala.ee/arhiiv/voitjad/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref>: * 2017 – parim toimetaja, [[Mihkel Kärmas]] * 2017 – parim infosaade või publitsistika * 2018 – parim ajakirjanduslik lugu – "Haigekassale võltsarvete esitamine", autor [[Kristjan Pihl]] * 2020 – parim ajakirjanduslik lugu – Jane Paberiti lood, autor [[Taavi Eilat]] * 2021 – parim ajakirjanduslik lugu – "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil", autor [[Kristjan Pihl]] * 2022 – parim päevakajasaade, produtsent [[Piret Priisaar]] * 2023 – parim teleajakirjanik, [[Mihkel Kärmas]] * 2025 – aasta vormilooja televisioonis, [[Raivo Maripuu]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] sjjl8530u0skyn4upi3nnajwiv1r80m 7249361 7249360 2026-10-08T08:49:58Z Tigudik 10604 Parandasin infokastis hooaegade nr. 7249361 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast seriaal | nimi = Pealtnägija | hooaegu = 28 | kestus = 45 minutit | saatejuht = [[Mihkel Kärmas]]<br>[[Vahur Kersna]] | tootja = [[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR) | kanal = [[Eesti Televisioon]] (ETV) | koduleht = https://jupiter.err.ee/pealtnagija | kodulehe_pealkiri = "Pealtnägija" Jupiteris | imdb_id = 6498780 | esmalinastus = 29. september 1999 | žanr = [[uuriv ajakirjandus]] | produtsent = [[Piret Priisaar]]<br>[[Merike Viilup]] | seotud = [[Insight]]<br>[[Ochevidets]] | lavastaja = [[Jaak Tammearu]] (assistent) | uudistetoimetaja = [[Mariina Mälk]], [[Katrin Vaga]], [[Mari Kallas]], [[Rasmus Kagge]], [[Kadi Jaanisoo]], [[Heliis Raudsik]] }} '''"Pealtnägija"''' on [[Eesti Televisioon]]i [[uuriv ajakirjandus|uuriv-ajakirjanduslik]] [[saatesari]], mida on tehtud alates [[1999]]. aasta sügisest. 2017. aastal toetas "Pealtnägija" saadet [[ÜRO pagulasamet]] sihtotstarbeliselt 2400 [[dollar]]iga, arvatavalt loo jaoks, kus käidi [[Türgi]]s pagulasabi uurimas.<ref>{{Netiviide |Autor=[[Aleksander Pihlak]] |Aeg=1. august 2017 |Pealkiri=ERRi RAHAALLIKAD {{!}} ÜRO pagulasamet toetas "Pealtnägijat", rahasüsti abil on eetriaega saanud Kirikute Nõukogu, Hispaania suursaatkond ja paljud teised asutused |URL=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erri-rahaallikad-uro-pagulasamet-toetas-pealtnagijat-rahasusti-abil-on-eetriaega-saanud-kirikute-noukogu-hispaania-suursaatkond-ja-paljud-teised-asutu?id=79051374 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170806053716/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erri-rahaallikad-uro-pagulasamet-toetas-pealtnagijat-rahasusti-abil-on-eetriaega-saanud-kirikute-noukogu-hispaania-suursaatkond-ja-paljud-teised-asutu?id=79051374 |Arhiivimisaeg=6. august 2017 |Kasutatud= |Väljaanne=Delfi |Väljaandja=[[Ekspress Meedia]]}}</ref> == Meeskond == “Pealtnägija” sisu paneb kokku terve meeskond autoreid, kaasautoreid ja toimetajaid. Põhimeeskonna liikmeid tutvustatakse iga osa alguses saatepeas.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR {{!}} Pealtnägija |url=https://arhiiv.err.ee/video/pealtnagija |vaadatud=2025-05-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2025/2026. aasta telehooajal kuuluvad saate põhimeeskonda<ref name=":0" /> * [[Mihkel Kärmas]] – autor, saatejuht; * [[Heliis Raudsik]] – autor; * [[Kristjan Pihl]] – autor; * [[Margit Kilumets]] – autor; * [[Reimo Sildvee]] – autor. Aastate jooksul on saatesarja põhimeeskond muutunud vastavalt<ref name=":0" />: {| class="wikitable sortable" !Nimi !Hooajad !Aastad !Staaž |- |[[Mihkel Kärmas]] |1–28 |1999–2027 |28 hooaega ^* |- |[[Vahur Kersna]] |1–8 |1999–2007 |8 hooaega |- |[[Rasmus Kagge]] |9–17 |2007–2016 |9 hooaega |- |[[Roald Johannson]] |9–16 |2007–2015 |8 hooaega |- |[[Siiri Ottender]] |9 |2007–2008 |1 hooaeg |- |[[Kadi Jaanisoo]] |10–13 |2008–2012 |4 hooaega |- |[[Piret Järvis]] |14–18, 20–22 |2012–2021 |8 hooaega |- |[[Anna Pihl]] |16–22 |2014–2021 |7 hooaega |- |[[Kristjan Pihl]] |18–28 |2016–2027 |11 hooaega ^* |- |[[Taavi Eilat]] |18–27 |2016–2026 |10 hooaega  |- |[[Dmitri Pastuhhov]] |18–22 |2016–2021 |5 hooaega |- |[[Piia Osula]] |23–26 |2021–2025 |4 hooaega |- |[[Margit Kilumets]] |25–28 |2023–2027 |4 hooaega ^* |- |[[Merilin Pärli]] |27 |2025–2026 |1 hooaeg  |- |[[Heliis Raudsik]] |28 |2026–2027 |1 hooaeg ^* |- |[[Reimo Sildvee]] |28 |2026–2027 |1 hooaeg ^* |} ^* Sealhulgas jooksev hooaeg. == Tunnustus == Esimese telesaatena võitis "Pealtnägija" [[Bonnieri preemia|Bonnieri uuriva ajakirjanduse auhinna]], kui Rasmus Kagge ja Mihkel Kärmas pälvisid tunnustuse 2011. aastal ilmunud lugude eest isamaaliste poliitikute [[Elamislubade skandaal|sahkerdamisest elamislubadega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2012-02-28 |pealkiri=Bonnieri preemia said Mihkel Kärmas ja Rasmus Kagge |url=https://www.err.ee/365822/bonnieri-preemia-said-mihkel-karmas-ja-rasmus-kagge |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> "Pealtnägija" on võitnud mitu [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinda]] (EFTA)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-10-21 |pealkiri=Võitjad |url=https://eftagala.ee/arhiiv/voitjad/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref>: * 2017 – parim toimetaja, [[Mihkel Kärmas]] * 2017 – parim infosaade või publitsistika * 2018 – parim ajakirjanduslik lugu – "Haigekassale võltsarvete esitamine", autor [[Kristjan Pihl]] * 2020 – parim ajakirjanduslik lugu – Jane Paberiti lood, autor [[Taavi Eilat]] * 2021 – parim ajakirjanduslik lugu – "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil", autor [[Kristjan Pihl]] * 2022 – parim päevakajasaade, produtsent [[Piret Priisaar]] * 2023 – parim teleajakirjanik, [[Mihkel Kärmas]] * 2025 – aasta vormilooja televisioonis, [[Raivo Maripuu]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] hy6dwh9hhnphsv4bgcrcuetymdk1jwa 0 33917 7249288 7203876 2026-10-08T00:33:00Z Kent Wang 239163 /* Majandus */ Arco Triunfal da Rua Augusta from Praça do Comércio 41.jpg 7249288 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Lissabon | hääldus = | nimi1_keel = portugali | nimi1 = Lisboa | pilt_üldvaade = Montagem de Lisboa.png | pildiallkiri = | pildilaius = | vapp = Coat of Arms of Lisbon.svg | vapi_link = [[Lissaboni vapp]] | lipp = Flag of Lisbon.svg | lipu_link = [[Lissaboni lipp]] | deviis = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Portugal | asendikaardi_seletus = | osm = pind }} '''Lissabon''' ([[portugali keel]]es: '''Lisboa''') on [[Portugal]]i pealinn ja rahvaarvult suurim linn. 2025. aasta hinnangul elas linna halduspiirides 658 236 inimest ning suurlinnapiirkonnas 3 353 000 elanikku. Linn asub [[Pürenee poolsaar]]e lääneosas [[Atlandi ookean]]i rannikul, [[Tejo]] jõe suudmes. Selle suurlinnapiirkonna lääneosa ehk [[Portugali Riviera]] hõlmab Mandri-Euroopa kõige läänepoolsemat punkti – [[Cabo da Roca]]t. Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ning [[Ateena]] järel Euroopa vanuselt teine pealinn. See eksisteeris juba sajandeid enne paljude teiste tänapäevaste Euroopa pealinnade rajamist. Esmalt asustasid piirkonna eelkelti hõimud, hiljem rajasid ja arendasid linna [[foiniiklased]]. [[Julius Caesar]] andis linnale [[munitsiipium]]i staatuse ning nimetas selle Felicitas Julia Olisipoks. Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langemist valitsesid linna alates 5. sajandist mitmed germaani hõimud, eelkõige [[läänegoodid]]. 8. sajandil vallutasid selle [[maurid]]. 1147. aastal vallutas linna [[Afonso I]] ning 1255. aastal sai Lissabonist Portugali pealinn, asendades selles rollis [[Coimbra]]. Sellest ajast alates on Lissabon olnud riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Portugali poliitilise keskusena paiknevad Lissabonis valitsus, [[Portugali Vabariigi Assamblee|Vabariigi Assamblee]] (parlament), [[Portugali Ülemkohus|Ülemkohus]], [[Portugali relvajõud|relvajõudude]] staap ning [[Belémi palee|riigipea residents]]. Linn on ka Portugali diplomaatia keskus – seal resideerivad 86 riigi suursaadikud ning esindatud on ka [[Taiwan]] ja [[Palestiina]]. Lissabon on Pürenee poolsaare suuruselt kolmas suurlinnapiirkond [[Madrid]]i ja [[Barcelona]] järel ning see on üks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kümnest kõige rahvarohkemast linnastust. Piirkonnas elab ligikaudu 28% Portugali elanikkonnast. == Ajalugu == Lissabon on üks maailma vanimaid linnu ja Euroopa vanimalt teine ​​pealinn ( Ateena järel ). Portugali pealinnaks sai 1255. aastal. Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205 eKr rajati sinna roomlaste linn '''Olisipo'''. [[48 eKr]] sai '''Felicitas Julia''' ([[Julius Caesar]]i järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai [[Lusitaania]] provintsi keskus. [[719]]. aastal vallutasid linna maurid. [[1147]]. aastal vallutasid kristlased linna tagasi. [[1256]]. aastal kolis kuningas [[Alfons III]] oma residentsi [[Coimbra]]st Lissaboni. Portugali vanim ülikool asutati aastal 1290. <ref name="lissabon-e">{{Netiviide |pealkiri=Lissabon - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/lissabon1 |vaadatud=2025-04-19 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref> 9. sajandil valmis 2277 m pikkune São Jorge rippsild Tejol. 16. sajandil Belémi kindlus.<ref name="lissabon-e" /> [[16. sajand]]i alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn. 1. novembril [[1755]] tabas linna tugev [[Lissaboni maavärin|maavärin]] (hinnanguliselt 8,7–9,0 magnituudi), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. [[1959]]. aastal avati linnas [[Lissaboni metroo|metroo]]. [[Pilt:Lissabon kliimadiagramm.png|pisi|Lissaboni kliimadiagramm]] [[Pilt:Lisbon 3 of 3.jpg|400px|pisi|keskel|Osaline vaade [[Lissaboni vanalinn]]ale]] ==Sport== Linna spordiklubid [[SL Benfica]] ja [[Lissaboni Sporting]] on tuntud oma jalgpalliklubi poolest. ==Majandus== Lissaboni piirkond on Portugali üks jõukamaid. See produtseerib 45% Portugali SKP-st. 2007. aastal oli SKP ühe elaniku kohta Lissabonis 26 100 [[euro]]t.<ref>[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/1-18022010-AP/EN/1-18022010-AP-EN.PDF eurostat.eu] vaadatud 5.02.11</ref> <gallery> Jerónimos April 2009-4.jpg|[[Hieronymuse klooster]] Arco Triunfal da Rua Augusta from Praça do Comércio 41.jpg|Rua Augusta Se de Lisboa Frente.JPG|Lissaboni katedraal Torre Belém April 2009-4a.jpg|[[Belémi torn]] Tram 28 Lisbon Portuguese.jpg|Tramm 28 [[Chiadole]] </gallery> ==Vaata ka== *[[Lissaboni leping]] *[[São Jorge kindlus]] *[[Benfica]] *[[TAP Portugal]] *[[Lissaboni Portela lennujaam]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Lisbon}} {{vikisõnaraamatus}} {{vikitsitaadid}} *[http://www.cm-lisboa.pt Lissaboni linnavalitsuse veebileht] (portugali keeles) {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Lissabon| ]] [[Kategooria:Portugali linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] jqjldfk1es2nz4dgd2xk9a4an1gubhp 0 35036 7249281 7168852 2026-10-07T22:45:42Z Raippa-Valli 238367 Pilt 7249281 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Lech Wałęsa | pilt = Lech Walesa - 2009.jpg | pildiallkiri = Lech Wałęsa (2009) | amet = [[Poola president]] | ametiajaalgus = [[22. detsember]] [[1990]] | ametiajalõpp = [[22. detsember]] [[1995]] | eelmine = [[Wojciech Jaruzelski]] (de facto)<br>[[Ryszard Kaczorowski]] (viimane Poola president eksiilis) | järgmine = [[Aleksander Kwaśniewski]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1943|9|29}} | sünnikoht = [[Popowo]], [[Poola]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Nobeli rahuauhind]] (1983) | allkiri = Lech Walesa Signature.svg | moodul = }} [[File:Strajk sierpniowy w Stoczni Gdańskiej im. Lenina 22.jpg|thumb|right|Wałęsa (1980)]] '''Lech Wałęsa''' [lehh vau'ensa] (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1943]]) on [[Poola]] riigi- ja ühiskonnategelane; [[Poola president]] aastail 1990–1995. Lech Wałęsa töötas [[Gdańsk]]i laevatehastes elektrikuna. Aastast [[1978]] organiseeris ja juhtis ta Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühinguliikumist [[Solidarność|Solidaarsus]] (''Solidarność''). Wałęsa sai Solidaarsuse juhiks, kuna [[1980]]. aasta Poola laevatehase üldstreigi korraldaja [[Bogdan Borusewicz]] otsis streigi eestkõnelejat, keda laevatehase töölised kuulaksid, ning otsingute tulemusena valis Borusewicz streigi eestkõnelejaks Wałęsa.<ref name="Või" /> Ta oli 22. detsembrist 1990 kuni 22. detsembrini 1995 Poola [[president]]. [[1983]]. aastal sai Lech Wałęsa [[Nobeli preemia|Nobeli]] rahuauhinna. Wałęsa katkestas pärast [[1986]]. aastat kõik suhted [[Kommunism|kommunistliku]] julgeolekuteenistuse [[Służba Bezpieczeństwa]] (SB). Tema seost SB-ga mainitakse ka poola ajaloolaste [[2008]]. aastal välja antud raamatus.<ref name="Või" /> [[2006]]. aastal külastas Lech Wałęsa [[Eesti]]t, kus sai Eesti presidendilt [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti]] I klassi teenetemärgi. 2026. aasta kevadel määras [[Euroopa Parlament]] Walesale aumärgi [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Või">[https://web.archive.org/web/20160325193142/http://arvamus.postimees.ee/3628045/lech-wa-sa-kangelane-voi-reetur Lech Wałęsa – kangelane või reetur?], Postimees (vaadatud 25.3.2016).</ref> }} ==Välislingid== * Kaivo Kopli, [http://www.epl.ee/uudised/433642 "Ajaloolased: ekspresident ja vabadusvõitleja Walesa oli kommunistide spioon"], Eesti Päevaleht, 26. juuni 2008 {{NobelRahu}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Poola president]] [[Lech Wałęsa]]| aeg= [[1990]]–[[1995]] | järgnev=[[Aleksander Kwaśniewski]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Wałęsa, Lech}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Poola presidendid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 24i7yhdi4yqpvpzfrbv6rw4n7g76xwm 0 36612 7249282 6353760 2026-10-07T22:48:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249282 wikitext text/x-wiki [[Fail:MIT 2006 Standard Prechamp Final 2.jpg|pisi|paremal|Võistlustantsu võistlus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts Institute of Technology|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] juures]] '''Võistlustants''' ehk '''tantsusport''' on spordiala, milles võisteldakse peotantsude tantsimises. Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Võistlustantsu võistlustel jaotatakse tantsijad kategooriatesse vanuse ja tasemeklassi järgi. == Võistlustantsud == === [[Standardtantsud]] === *[[Aeglane valss]] *[[Tango]] *[[Viini valss]] *[[Aeglane fokstrott]] *''[[Quickstep]]'' === [[Ladina-Ameerika tantsud]] === *[[Samba]] *[[Tšatša]] *[[Rumba]] *[[Pasodoobel]] *[[Džaiv]] == Eestis == Eesti tantsuklubide ja tantsijate katusorganisatsiooniks on Eesti Tantsuspordi Liit (ETL)<ref>http://dancesport.ee {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja sellesse kuulub 45 tantsuklubi ja -kooli.{{lisa viide}} Eesti Tantsuspordi Liidu (edaspidi ETSL) määrustiku põhjal on võistlustantsus vanuserühmi kaksteist ja need kujunevad tantsupaari moodustanud tantsijate sünniaastate alusel järgmiselt: 1. Mudilased kuni 7-aastased. 2. Lapsed 1: kuni 8- või 9-aastased. 3. Lapsed 2: vanem partner saab jooksval kalendriaastal 10- või 11-aastaseks. 4. Juunior 1: 12- või 13-aastased. 5. Juunior 2: 14- või 15-aastased. 6. Noored: 16- kuni 18-aastased. 7. Noored 2: 19- kuni 21-aastased. 8. Täiskasvanute paarid, kus vanem partner saab jooksval kalendriaastal vähemalt 19-aastaseks. Seeniorid alates 35. eluaastast (ETSL 2009, lk 7). Kõik spordiala spetsiifikaga seotu on Eestis reguleeritud WDSF-i regulatsioonidega ja ETSL-i tantsuspordimäärustikuga.<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Olümpiakomitee|URL=http://www.eok.ee/tantsusport|Pealkiri=Tantsusport|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=13,05,2017|arhiivimisaeg=2016-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160419173213/http://www.eok.ee/tantsusport|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Tasemeklassid== Tasemeklassid ei ole seotud vanusega, vaid neid arvestatakse võistlustelt kogutud punktide põhjal. Madalamast tasemeklassist kõrgemasse jõudmiseks on vaja koguda 100 punkti. *Algajad 2–4 tantsu *E-klass 6 tantsu *D-klass 8 tantsu *C-klass 10 tantsu *B-S-klass vabaklass *''Tärniga paar'' (*) (tärniga paariks nimetatakse maailma tippvõistlustel stabiilselt finaali- või medalikohale tantsivat paari) ==Vaata ka== *[[Tantsusammud]] *[[Seltskonnatants]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Spordialad]] [[Kategooria:Tants]] in6tqg6tocnmfq7qe00dc80rja8yzbn 0 41277 7249318 7227293 2026-10-08T06:53:00Z ~2026-53897-93 239255 /* Liinilendude sihtkohad täpsemalt */ 7249318 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]], mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal. Lennujaam teenindab nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi lende. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida ka sellistel laiakerelistel lennukeil nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurim [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nimeliseks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivaile lennukeile või [[Vesilennuk|vesilennukeile]]. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandatud maast oli olnud üle 10 ha Dvigatel tehase ja 22 ha Wagnerite pärijate käes. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehas]], ning mille ühe külje moodustas [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevaist kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukeile 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Peilimis- ja raadiojaama hankekulude ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaamamaksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati ehitada uus maabumissild ja süvendada järve maabumissilla juures. Uus poolringikujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja ei saanud aasta ringi kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jäätekke ja -lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennurajad oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikuile. Neil põhjuseil muutus kõva kattega lennuraja ehitamine möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurkset 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli küll võimeline tõusma õhku lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukeil startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja haldushooneesisele perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks oli läinud 5396 m³ kuupmeetrit kive, 4100 m³ killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast hakati kasutama ratastelikutega lennukeid Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. 1937. aasta jaanuaris algas Helsingi–Tallinna liinil lennuliiklus ratastelikuile ümber ehitatud Soome lennukitega. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõne aasta. 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe jaoks ja kõik seal olnud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväesalk, reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes jäeti Aerofloti Eesti esinduse taotlusel Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja lõpetati Nehatu lennuvälja kasutamine tsiviillennuväljana. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned. Pärast sõda kasutati lennuvälja hoonetena ajutisi puidust barakke. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennundusele ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam oli plaanitud arendada lõplikult välja 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka haldushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal oli alustatud eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi reisijatehoone ehitust. Vahele tuli Teine maailmasõda ja reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Valminud hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Sisekujunduses domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisiterminali Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude okupatsioon === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad olid jäänud reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendusele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda.<ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 ei olnud Tallinna lennujaamal sihtkohti väljapoole Nõukogude Liitu. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat.<ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus ja tolle aja kohta moodne reisiterminal avati 1980. aastal ning see ehitati purjeregatti vaatama saabuvate välismaalaste teenindamiseks.<ref name=":2" /> 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. See oli tollal eriline sündmus, sest pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist.<ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 avas Soome lennufirma [[Finnair]] lennuliini Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinn–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid.<ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani oli Eesti tsiviillennundus allunud NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik asutus oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus. Sellele asutusele allusid kõik Eesti [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logo ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. [[vabariigi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] 1. juulil 1997 korraldusega nr 487 asutati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemisel aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. ==== 2000. aastad ==== [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisiterminali uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aasta laiendusega tõusis lennujaama läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud [[kaubapind]]ade nõudlus tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ning lennujaama läbis esimest korda üle kahe miljoni reisija. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} ==== 2008. aastal valminud laiendused ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 laiendati lennujaama ulatuslikult. Reisiterminali laiendati kolmes suunas; ehitustööde tulemusena vamis T-kujuline laiendatud reisiterminal, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, eraldatud [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alad, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. 19. septembril 2008 avatud uus reisiterminal suurendas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Nime muutmine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] tegi [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] ettepaneku nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitu näidet, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud reisijad said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> ==== Laiendused 2010. aastatel ==== [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul pikendada kauglendude teenindamiseks [[lennurada]] 600–700 meetri võrra,<ref name="U2fDo" /> ehitada uus [[ruleerimisrada]], odavlennufirmade reisiterminal ning laiendada [[ladu|ladusid]]de ja olemasolevat reisiterminali.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamine, milles uuriti muutusi, mida põhjustaksid: * lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; * põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; * lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; * CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; * lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; * [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; * osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukeil kõrgemalt üle [[Tallinn]]a lennata ja vähendada nii [[müratase]]t. Lennuraja pikendamise ja keskkonnamõjude avalik arutelu toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]]. Lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus oli üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmas peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest reisiterminali [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahtuvuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastail 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> ==== 2020. aastad ==== 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Sel aastal läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat, mis on võrreldav 2003. aastaga ning moodustab kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati ehitama [[päikesepark]]i. Neid plaaniti rajada kõigisse lennujaamadesse, et vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselennuga pääses Tallinnast 60 sihtkohta, neist 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Suurimad teenuse pakkujad olid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis laiendusega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Laienduse eeldatav maksumus on 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud vana reisiterminali lammutamise plaanist, et saada enam ruumi lennukite manööverdamiseks uue reisiterminali juures.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]] (lõpetab 30. september 2026), [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] (lõpetab 21. oktoober 2026), [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]] (lõpetab 23. oktoober 2026),<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]] (lõpetab 9. september 2026), [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Ateena]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ATH || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LGAV || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | [[airBaltic]]|| 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Ryanair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ryanair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || [[Ryanair]]|| 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[airBaltic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Billund]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BLL || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EKBI || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFE6BD" | BOJ || style="background-color: #FFE6BD" | LBBG || style="background-color: #FFE6BD" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. september 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || lõpetab 21. oktoober 2026 || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || lõpetab 23. oktoober 2026 || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | [[Scandinavian Airlines|SAS]] (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | [[Ellinair]]|| style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || ATR-42 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair|UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || lõpetab 23. oktoober 2026 || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | ORY || style="background-color: #FFE6BD" | LFPO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Orly lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Transavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 23. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 23. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Turkish Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] pgjiqwu19jf3x8s2x3o6pwy7fihozbj 7249321 7249318 2026-10-08T06:55:03Z ~2026-53897-93 239255 /* Regulaarlennud */ 7249321 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal | asukoht = Tallinn | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]] | IATA = TLL | ICAO = EETN | valdaja = Eesti riik | avati = [[20. september]] [[1936]] | kõrgus_merepinnast = 40<ref name="wad" /> | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Eesti | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km | rada1_suund = 08/26 | rada1_pikkus = 3480<ref name="EEQJG" /> | rada1_laius = 45 | rada1_kate = asfalt-betoon | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = | stat_aasta = 2025 | stat1_nimi = Reisijaid | stat1_väärtus = 3 488 104 | stat3_nimi = Riigisiseseid reisijaid | stat3_väärtus = | stat4_nimi = Rahvusvahelisi reisijaid | stat4_väärtus = | stat2_nimi = Muutus | stat2_väärtus = +0,1% (2024–2025) }} '''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]], mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal. Lennujaam teenindab nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi lende. Lennujaamas on üks 3480&nbsp;m pikkune ja 45&nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida ka sellistel laiakerelistel lennukeil nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurim [[Airbus A380|A380]].<ref>{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}</ref> Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat. [[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nimeliseks lennujaamaks.<ref name="fZ77L" /> ==Ajalugu== Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivaile lennukeile või [[Vesilennuk|vesilennukeile]]. Seetõttu arvati, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemaid. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotti võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. <ref name=":2">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}</ref> 26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu maade sundvõõrandamise seaduse Tallinna tsiviillennuvälja jaoks. Kuna Tallinna lähedal ei olnud korralikku tsiviillennuvälja, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Sundvõõrandatud maast oli olnud üle 10 ha Dvigatel tehase ja 22 ha Wagnerite pärijate käes. <ref name=":2" /> [[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehas]], ning mille ühe külje moodustas [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. <ref name=":2" /> Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaad olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. <ref name=":2" /> Lennuvälja ehitustööd algasid 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli lennuvälja murukate enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. <ref name=":2" /> Riik eraldas osa hädaabitööde summadest lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. <ref name=":2" /> 1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene reisilennuk (Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk) maandus 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. <ref name=":2" /> 1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevaist kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. <ref name=":2" /> Lennuvälja angaari katus valmis 1934. aasta jaanuaris. Angaaris oli põrandapinda 1440 m², sinna mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka veevarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukeile 2. mail 1934. <ref name=":2" /> Lennuohutuse suurendamiseks otsustati Tallinna rajada peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Peilimis- ja raadiojaama hankekulude ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaamamaksudest. <ref name=":2" /> 1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati ehitada uus maabumissild ja süvendada järve maabumissilla juures. Uus poolringikujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. <ref name=":2" /> 1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. <ref name=":2" /> 1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45, kuid vahel ka sada ja enam reisijat päevas. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. <ref name=":2" /> Pinnasekattega lennuvälja ei saanud aasta ringi kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jäätekke ja -lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennurajad oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikuile. Neil põhjuseil muutus kõva kattega lennuraja ehitamine möödapääsmatuks. <ref name=":2" /> 1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurkset 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tollane propellerlennuk oli küll võimeline tõusma õhku lühikeselt rajalt, kuid oli väga tundlik külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati siis lennujaamades mitu üksteise suhtes nurga all asuvat lennurada, see võimaldas lennukeil startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja haldushooneesisele perroonile. <ref name=":2" /> Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad, mis olid ühtlasi Eesti esimesed betoonist lennurajad. Nende ehitamiseks oli läinud 5396 m³ kuupmeetrit kive, 4100 m³ killustikku ja 137 t tsementi. <ref name=":2" /> 16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast hakati kasutama ratastelikutega lennukeid Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. 1937. aasta jaanuaris algas Helsingi–Tallinna liinil lennuliiklus ratastelikuile ümber ehitatud Soome lennukitega. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral sõjalistel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. <ref name=":2" /> 1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõne aasta. 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe jaoks ja kõik seal olnud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. <ref name=":2" /> Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväesalk, reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes jäeti Aerofloti Eesti esinduse taotlusel Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja lõpetati Nehatu lennuvälja kasutamine tsiviillennuväljana. <ref name=":2" /> 1944. aasta augustis purustasid sakslased Tallinnast taganemisel Ülemiste lennuvälja hooned. Pärast sõda kasutati lennuvälja hoonetena ajutisi puidust barakke. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradu. Läks veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennundusele ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. <ref name=":2" /> Ülemiste lennujaam oli plaanitud arendada lõplikult välja 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminali kui ka haldushoone projektikonkurss ja ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal oli alustatud eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi reisijatehoone ehitust. Vahele tuli Teine maailmasõda ja reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Valminud hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinad kaeti plaatide asemel [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohviga]]. <ref name=":2" /> Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Sisekujunduses domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijaile kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. <ref name=":2" /> Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisiterminali Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019</ref> === Nõukogude okupatsioon === [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)<ref name="Eesti Päevaleht" />]] 1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad olid jäänud reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. <ref name=":2" /> [[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}</ref> Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendusele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda.<ref name=":2" /> Aastail 1945–1989 ei olnud Tallinna lennujaamal sihtkohti väljapoole Nõukogude Liitu. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otseühendus 30 sihtkohaga Nõukogude Liidus ja aastas teenindati umbes 800&nbsp;000 reisijat.<ref name=":2" /> [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uus ja tolle aja kohta moodne reisiterminal avati 1980. aastal ning see ehitati purjeregatti vaatama saabuvate välismaalaste teenindamiseks.<ref name=":2" /> 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliin. See oli tollal eriline sündmus, sest pärast poole sajandi möödumist maandus lennujaamas taas rahvusvahelise lennuliini lennuk. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist.<ref name=":2" /> 26. märtsil 1990 avas Soome lennufirma [[Finnair]] lennuliini Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinn–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid.<ref name=":2" /> === Pärast iseseisvuse taastamist === 1991. aastani oli Eesti tsiviillennundus allunud NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik asutus oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus. Sellele asutusele allusid kõik Eesti [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logo ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]"<ref>[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045</ref>. [[vabariigi valitsus|Vabariigi Valitsuse]] 1. juulil 1997 korraldusega nr 487 asutati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemisel aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad. ==== 2000. aastad ==== [[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]] Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].<ref name="Cargo Terminal" /> Reisiterminali uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aasta laiendusega tõusis lennujaama läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.<ref name="Eesti Päevaleht" /> Suurenenud [[kaubapind]]ade nõudlus tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. 2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}} [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ning lennujaama läbis esimest korda üle kahe miljoni reisija. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.<ref name="RmEGK" /> Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}} ==== 2008. aastal valminud laiendused ==== Jaanuarist 2006 septembrini 2008 laiendati lennujaama ulatuslikult. Reisiterminali laiendati kolmes suunas; ehitustööde tulemusena vamis T-kujuline laiendatud reisiterminal, 9 reisijasilda,<ref name="5VbgZ" /> 18 uut väravat, eraldatud [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alad, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. 19. septembril 2008 avatud uus reisiterminal suurendas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}} [[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]] ==== Nime muutmine ==== Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] tegi [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] ettepaneku nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitu näidet, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}} Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.<ref name="6FJMM" /> Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.<ref name="PUbis" /> ==== Läänemere pööringud ==== 2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud reisijad said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.<ref name="I1ZkP" /> Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.<ref name="fem4P" /> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]] 2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.<ref name="KFPAX" /> Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.<ref name="3kMpO" /> Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].<ref name="lRPHG" /> ==== Laiendused 2010. aastatel ==== [[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]] 2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul pikendada kauglendude teenindamiseks [[lennurada]] 600–700 meetri võrra,<ref name="U2fDo" /> ehitada uus [[ruleerimisrada]], odavlennufirmade reisiterminal ning laiendada [[ladu|ladusid]]de ja olemasolevat reisiterminali.<ref name="mjpbI" /> [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamine, milles uuriti muutusi, mida põhjustaksid: * lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; * põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; * lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; * CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; * lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; * [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; * osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukeil kõrgemalt üle [[Tallinn]]a lennata ja vähendada nii [[müratase]]t. Lennuraja pikendamise ja keskkonnamõjude avalik arutelu toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]]. Lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.<ref name="zxhAQ" /> [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele alale [[lennukiremondihoone]].<ref name="y8QUW" /> Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus oli üle 100 miljoni [[euro]].<ref name="h1t9B" /> See hõlmas peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest reisiterminali [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahtuvuse ja VIP-alade suurendamist.<ref name="NfNtY" /> Aastail 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].<ref name="SNPoH" /> Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda "Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda"] ERR, 18. detsember 2018</ref> ==== 2020. aastad ==== 2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Sel aastal läbis lennujaama 863&nbsp;585 reisijat, mis on võrreldav 2003. aastaga ning moodustab kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust.<ref>[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele "Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele"] ERR, 5. jaanuar 2021</ref> 25. novembril 2020 hakati ehitama [[päikesepark]]i. Neid plaaniti rajada kõigisse lennujaamadesse, et vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas. 2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].<ref>[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari "Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri"] ERR, 16. juuli 2024</ref> 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselennuga pääses Tallinnast 60 sihtkohta, neist 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Suurimad teenuse pakkujad olid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).<ref>[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid "Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid"] ERR, 8. jaanuar 2025</ref> 2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis laiendusega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Laienduse eeldatav maksumus on 75 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist "Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist"] ERR, 3. detsember 2025</ref> Lennujaam on teatanud vana reisiterminali lammutamise plaanist, et saada enam ruumi lennukite manööverdamiseks uue reisiterminali juures.<ref>[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone "Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone"] ERR, 12. mai 2026</ref> == Terminalid == [[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]] Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}} === Reisijate asutused lennujaamas === Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}} Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel. [[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]] [[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}} Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}} == Lennufirmad ja sihtkohad == === Regulaarlennud === Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast. Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga. {| class="wikitable sortable" |+ !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Aeroflot]] |[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]) |- |[[Air Baltic|airBaltic]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] (lõpetab 21. oktoober 2026), [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]] (lõpetab 23. oktoober 2026),<ref name=":1" /> [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]<br>'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (lõpetab 23. oktoober 2026), [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |- |[[Belavia]] |[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]]) |- |[[Eurowings]] |'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]''' |- |[[Finnair]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Finnair]] <br>{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}} |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]] |- |[[Flydubai]] |[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu) |- |[[Jet2.com]] |'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Lufthansa]] |[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] |- |[[Marabu (lennufirma)|Marabu]] |[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]] |- |[[NyxAir]] |[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]<br>'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[Norwegian Air Shuttle]] |[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]] |- |[[Pegasus Airlines]] |[[Antalya]] |- |[[Ryanair]] |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]<br>'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]] |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Scandinavian Airlines]] <br>{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}} |[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]] |- |[[Sunexpress]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya]] |- |[[Swiss International Air Lines]] |[[Zürichi lennujaam|Zürich]] |- |[[Transavia]] |[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]] |- |[[Turkish Airlines]] |[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]] |- |[[Wizz Air]] |[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] <br>'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |} ==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ==== {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFFF99"| |Suvehooajaline |- |style="background-color: #B0E0E6"| |Talvehooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {| class="wikitable" |- ! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk |- | rowspan="7" | [[Amsterdam]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan="7" | AMS || rowspan="7" | EHAM || rowspan="7" | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Tupolev Tu-134]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 12. juuli 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 1999 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-500]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 7. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. mai 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]] || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016) |- | [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Ateena]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ATH || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LGAV || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 5. juuli 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Boeing 737|Boeing 737-300]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aegean Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 19. juuni 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. aprill 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="5" | [[Barcelona]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan="4" | BCN || rowspan="4" | LEBL || rowspan="4" | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | [[airBaltic]]|| 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | GRO || style="background-color: #FFE6BD" | LEGE || style="background-color: #FFE6BD" | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Ryanair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="12" | [[Berliin]] || rowspan="12" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | TXL || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | EDDT || rowspan="6" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 19. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 8. juuni 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[airBaltic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 6. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nordica]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SXF || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EDDB || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[easyJet]] || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Airbus A319]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ryanair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | BER || rowspan="3" | EDDB || rowspan="3" | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || [[Ryanair]]|| 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[airBaltic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. november 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | 10. juuni 2024 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremen]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | BRE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Bremeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="4" | [[Brüssel]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan="4" | BRU || rowspan="4" | EBBR || rowspan="4" | [[Brüsseli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 7. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Billund]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BLL || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EKBI || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Billundi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[Budapest]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan="2" | BUD || rowspan="2" | LHBP || rowspan="2" | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | talv 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Burgas]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style="background-color: #FFE6BD" | BOJ || style="background-color: #FFE6BD" | LBBG || style="background-color: #FFE6BD" | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. september 2026 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style="background-color: #FFE6BD" | CND || style="background-color: #FFE6BD" | LRCK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style="background-color: #DDFFDD" | DXB || style="background-color: #DDFFDD" | OMDB || style="background-color: #DDFFDD" | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #DDFFDD" | [[Flydubai]] || style="background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style="background-color: #DDFFDD" | – || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800NG/MAX 8 |- | rowspan="3" | [[Dublin]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan="3" | DUB || rowspan="3" | EIDW || rowspan="3" | [[Dublini lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 14. oktoober 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 |- | rowspan="2" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 14. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovnik]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | DBV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LDDU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Dubrovniki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 19. aprill 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 2. mai 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorf]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NRN || style="background-color: #FFE6BD" | EDLV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | DUS || style="background-color: #FFFF99" | EDDL || style="background-color: #FFFF99" | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | Eurowings || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2026 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nottingham|East Midlands]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #FFE6BD" | EMA || style="background-color: #FFE6BD" | EGNX || style="background-color: #FFE6BD" | [[East Midlandsi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" | [[Edinburgh]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | EDI || rowspan="3" | EGPH || rowspan="3" | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style="background-color: #FFE6BD" | FRL || style="background-color: #FFE6BD" | LIPK || style="background-color: #FFE6BD" | [[Forlì lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wind Jet]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | rowspan="6" | [[Frankfurt]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="5" | FRA || rowspan="5" | EDDF || rowspan="5" | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Lufthansa]] || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500 |- | 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Lufthansa CityLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021) |- | style="background-color: #FFE6BD" | HHN || style="background-color: #FFE6BD" | EDFH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Genf]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style="background-color: #B0E0E6" | GVA || style="background-color: #B0E0E6" | LSGG || style="background-color: #B0E0E6" | [[Genfi lennujaam]]|| style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 30. detsember 2023 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborg]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | GOT || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | ESGG || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. august 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[City Airline]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 135/145 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | rowspan="4" | [[Hamburg]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="4" | HAM || rowspan="4" | EDDH || rowspan="4" | [[Hamburgi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 12. mai 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style="background-color: #DDFFDD" | 16. juuni 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | airBaltic || 29. märts 2026 || lõpetab 21. oktoober 2026 || Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | HAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EDDV || style="background-color: #FFE6BD" | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. november 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkiv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | HRK || style="background-color: #FFE6BD" | UKHH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="13" | [[Helsingi]] || rowspan="13" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="13" | HEL || rowspan="13" | EFHK || rowspan="13" | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 340]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Karair]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 1990 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | [[ATR|ATR 72]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finnaviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1991 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Aero Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | märts 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Finncomm Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011|| style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Blue1]] || style="background-color: #FFE6BD" | 31. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Flybe Nordic]] || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair) |- | style="background-color: #FFFF99" | [[NyxAir]]|| style="background-color: #FFFF99" | 17. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[ATR 42]] ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | HER || style="background-color: #FFFF99" | LGIR || style="background-color: #FFFF99" | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" | [[İstanbul]] || rowspan="2" | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style="background-color: #FFE6BD" | ISL || style="background-color: #FFE6BD" | LTBA || style="background-color: #FFE6BD" | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Turkish Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 5. aprill 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900 |- | IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JOE || style="background-color: #FFE6BD" | EFJO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Joensuu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköping]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | JKG || style="background-color: #FFE6BD" | ESGJ || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | JYV || style="background-color: #FFE6BD" | EFJY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jyväskylä lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | KAJ || style="background-color: #FFE6BD" | EFKI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kajaani lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunas]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KUN || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EYKA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kaunase lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 14. juuli 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 17. august 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | KUT || style="background-color: #FFE6BD" | UGKO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Wizz Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. august 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. jaanuar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiiev]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | KBP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKBB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | IEV || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | UKKK || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 25. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. veebruar 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="8" | [[Kopenhaagen]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan="8" | CPH || rowspan="8" | EKCH || rowspan="8" | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1992 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 6. jaanuar 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordic Aviation || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. aprill 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | airBaltic || 2. juuni 2019 || lõpetab 23. oktoober 2026 || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020) |- | [[Scandinavian Airlines|SAS]] (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Korfu]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | CFU || style="background-color: #FFFF99" | LGKR || style="background-color: #FFFF99" | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | [[Ellinair]]|| style="background-color: #FFFF99" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A319/A320 |- | [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo |- | rowspan="7" | [[Kuressaare]] || rowspan="7" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="7" | URE || rowspan="7" | EEKE || rowspan="7" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016|| style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. detsember 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="6" | [[Kärdla]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="6" | KDL || rowspan="6" | EEKA || rowspan="6" | [[Kärdla lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. veebruar 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || ATR-42 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | LPP || style="background-color: #FFE6BD" | EFLP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lappeenranta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 12. november 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010) |- | style="background-color: #DDFFDD" | [[Leeds]] || style="background-color: #DDFFDD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style="background-color: #DDFFDD" | LBA || style="background-color: #DDFFDD" | EGNM || style="background-color: #DDFFDD" | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 27. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissabon]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | LIS || style="background-color: #FFE6BD" | LPTT || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | TAP Air Portugal || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuli 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. jaanuar 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpool]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LPL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EGGP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="10" | [[London]] || rowspan="10" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="4" | LGW || rowspan="4" | EGKK || rowspan="4" | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 1995 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012) |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. jaanuar 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 |- | airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #DDFFDD" | Jet2.com || style="background-color: #DDFFDD" | 19. november 2026 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Boeing 737-800 |- | rowspan="2" | STN || rowspan="2" | EGSS || rowspan="2" | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007) |- | Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="3" | LTN || rowspan="3" | EGGW || rowspan="3" | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 10. jaanuar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 17. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 |- | 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | LHR || style="background-color: #FFE6BD" | EGLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[British Airways]] || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lviv]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | LWO || style="background-color: #FFE6BD" | UKLL || style="background-color: #FFE6BD" | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. juuni 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | AGP || style="background-color: #FFFF99" | LEMG || style="background-color: #FFFF99" | [[Málaga lennujaam]] || style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. juuni 2019 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" |Airbus A220-300 |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style="background-color: #B0E0E6" | FNC || style="background-color: #B0E0E6" | LPMA || style="background-color: #B0E0E6" | [[Madeira lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 26. oktoober 2025 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" |Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | MLA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LMML || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 4. mai 2024 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Manchester]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan="3" | MAN || rowspan="3" | EGCC || rowspan="3" | [[Manchesteri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian air || style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG |- | rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano]] || rowspan="9" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | BGY || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | LIME || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Volareweb.com]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 16. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG/MAX |- | rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | MXP || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | LIMC || rowspan="6" style="background-color: #FFFF99" | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | easyJet || style="background-color: #FFE6BD" | 3. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 18. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/A321/A321N |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minsk]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | MSQ || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | UMMS || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Belavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | juuli 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-24 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. mai 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. mai 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air Regional]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. veebruar 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. mai 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340A |- | rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva]] || rowspan="4" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | SVO || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | UUEE || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Aeroflot || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | Tupolev Tu-134 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | VKO || style="background-color: #FFE6BD" | UUWW || style="background-color: #FFE6BD" | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[UTair|UTair Aviation]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. august 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR |- | rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[München]] || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | MUC || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | EDDM || rowspan="8" style="background-color: #FFFF99" | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 21. detsember 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 19. detsember 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style="background-color: #FFE6BD" | 4. november 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #DDFFDD" | Marabu || style="background-color: #DDFFDD" | 21. mai 2023 || style="background-color: #DDFFDD" | - || style="background-color: #DDFFDD" | Airbus A320neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | NAP || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRN ||rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Napoli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD"| Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD"| 17. september 2021 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A320/A321N |- | style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | NCE || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LFMN || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2021 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnberg]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style="background-color: #FFE6BD" | NUE || style="background-color: #FFE6BD" | EDDN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Nürnbergi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | ODS || style="background-color: #FFE6BD" | UKOO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Odessa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. mai 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style="background-color: #FFE6BD" | OHD || style="background-color: #FFE6BD" | LWOH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Ohrid "St. Paul Apostle" lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. september 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="9" | [[Oslo]] || rowspan="9" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="7" | OSL || rowspan="7" | ENGM || rowspan="7" | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 12. august 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013) |- | [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018) |- | 29. märts 2026 || lõpetab 23. oktoober 2026 || Airbus A220-300 |- | SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | RYG || style="background-color: #FFE6BD" | ENRY || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | TRF || style="background-color: #FFE6BD" | ENTO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuni 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | OUL || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EFOU || style="background-color: #FFE6BD" | [[Oulu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | (vahemaandusega Turus) || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | PJA || style="background-color: #FFE6BD" | ESUP || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style="background-color: #FFE6BD" | PLQ || style="background-color: #FFE6BD" | EYPA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Palanga lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | PMI || style="background-color: #FFFF99" | LEPA || style="background-color: #FFFF99" | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 13. aprill 2025 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphos]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | PFO || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LCPH || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 23. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" | [[Pariis]] || rowspan="5" | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan="3" | CDG || rowspan="3" | LFPG || rowspan="3" | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | BVA || style="background-color: #FFE6BD" | LFOB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | ORY || style="background-color: #FFE6BD" | LFPO || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pariisi Orly lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Transavia]] || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 20. oktoober 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Peterburi]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | LED || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | ULLI || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Pulkovo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1995 (oli paus 1994–1995) || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 27. juuli 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 30. detsember 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 15. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 13. jaanuar 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[RusLine]] || style="background-color: #FFE6BD" | 22. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | PRG || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LKPR || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Czech Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. aprill 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. jaanuar 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Eurowings]] || style="background-color: #FFFF99" | 31. märts 2024 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A320 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Reykjavík]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Island}} Island || style="background-color: #FFE6BD" | KEF || style="background-color: #FFE6BD" | BIKF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. mai 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. august 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFFF99" | RHO || style="background-color: #FFFF99" | LGRP || style="background-color: #FFFF99" | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 24. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="3" | [[Riia]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan="3" | RIX || rowspan="3" | EVRA || rowspan="3" | [[Riia lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1998 || style="background-color: #FFE6BD" | 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer E-170 ja Saab 340 |- | airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style="background-color: #FFE6BD" | RJK || style="background-color: #FFE6BD" | LDRI || style="background-color: #FFE6BD" | [[Rijeka lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017) |- | rowspan="6" | [[Rooma]] || rowspan="6" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="4" | FCO || rowspan="4" | LIRF || rowspan="4" | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. aprill 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. august 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vueling Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 21. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. september 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320/321/A321neo |- | 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | CIA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | LIRA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 3. november 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburg]] || style="background-color: #B0E0E6" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style="background-color: #B0E0E6" | SZG || style="background-color: #B0E0E6" | LOWS || style="background-color: #B0E0E6" | [[Salzburgi lennujaam]] || style="background-color: #B0E0E6" | airBaltic || style="background-color: #B0E0E6" | 21. detsember 2019 || style="background-color: #B0E0E6" | – || style="background-color: #B0E0E6" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | SVL || style="background-color: #FFE6BD" | EFSA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Savonlinna lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Transaviabaltika || style="background-color: #FFE6BD" | 10. oktoober 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. detsember 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopol]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style="background-color: #FFE6BD" | SIP || style="background-color: #FFE6BD" | UKFF || style="background-color: #FFE6BD" | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 26. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. september 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Split]] || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | SPU || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | LDSP || rowspan="3" style="background-color: #FFFF99" | [[Spliti lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 11. mai 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 17. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 1. mai 2023 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 23. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | rowspan="18" | [[Stockholm]] || rowspan="18" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan="15" | ARN || rowspan="15" | ESSA || rowspan="15" | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996) |- | rowspan="2" | SAS || style="background-color: #FFE6BD" | 25. november 1989 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. juuni 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009) |- | 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[FlyNordic]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 8. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | McDonnell Douglas MD-82/MD-83 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuni 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020) |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 kevad || style="background-color: #FFE6BD" | 2011 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 15. august 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Norwegian Air Shuttle || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2018 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD" | LOT (operaator Regional Jet) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | SAS (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | Veebruar 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. oktoober 2024 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG |- | Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG |- | SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72 |- | SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | NYO || style="background-color: #FFE6BD" | ESKN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 13. detsember 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | BMA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ESSB || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 21. aprill 2014 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42/72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. september 2014 ||style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | SDL || style="background-color: #FFE6BD" | ESNN || style="background-color: #FFE6BD" | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Svegs]]|| style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | EVG || style="background-color: #FFE6BD" | ESND || style="background-color: #FFE6BD" | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 20. jaanuar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="3" | [[Zürich]] || rowspan="3" | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan="3" | ZRH || rowspan="3" | LSZH || rowspan="3" | [[Zürichi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 18. aprill 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 26. september 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style="background-color: #FFFF99" | 19. aprill 2022 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]] |- | rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere]] || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | TMP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | EFTP || rowspan="5" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 29. aprill 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Söder Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2004 suvel || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Saab 2000]] |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 30. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TAY || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | EETU || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Tartu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 27. veebruar 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. detsember 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 340 |- | style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife]] || style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style="background-color: #FFFF99" | TFS || style="background-color: #FFFF99" | GCTS || style="background-color: #FFFF99" | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style="background-color: #FFFF99" | – || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style="background-color: #FFE6BD" | TBS || style="background-color: #FFE6BD" | UGTB || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 8. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 16. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana]] || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | TIA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | LITA || rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | [[Tirana lennujaam]]|| style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFFF99" | 2. juuni 2025 || style="background-color: #FFFF99" | lõpetab 23. oktoober 2026 || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 22. juuni 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style="background-color: #FFE6BD" | SKG || style="background-color: #FFE6BD" | LGKR || style="background-color: #FFE6BD" | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Ellinair || style="background-color: #FFE6BD" | 29. mai 2017 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD" | TYF || style="background-color: #FFE6BD" | ESST || style="background-color: #FFE6BD" | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | Avies || style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | BAe Jetstream 31/32 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheim]] || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | TRD || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | ENVA || rowspan="2" style="background-color: #FFE6BD" | [[Trondheimi lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu]] || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | TKU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | EFTU || rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | [[Turu lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. september 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 13. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Turku Air]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 16. aprill 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. oktoober 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Piper PA-31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style="background-color: #FFE6BD" | VAA || style="background-color: #FFE6BD" | EFVA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Vaasa lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Flybe Nordic || style="background-color: #FFE6BD" | 14. november 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 12. veebruar || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 |- | rowspan="8" | [[Varssavi]] || rowspan="8" | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan="8" | WAW || rowspan="8" | EPWA || rowspan="8" | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan="4" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style="background-color: #FFE6BD" | 10. juuli 1994 || style="background-color: #FFE6BD" | ? || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72 ja Boeing 737-400/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008) |- | style="background-color: #FFE6BD" | 10. mai 2010 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015) |- | 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style="background-color: #FFE6BD" | 1. juulil 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier Dash 8 Q400 (2015) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style="background-color: #FFE6BD" | 8. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style="background-color: #FFE6BD" | 1. juuli 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | 14. märts 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG |- | style="background-color: #FFFF99" | Wizz Air || style="background-color: #FFFF99" | 29. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A321neo |- | rowspan="4" | [[Veneetsia]] || rowspan="4" | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan="3" | VCE || rowspan="3" | LIPZ || rowspan="3" | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 9. juuni 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. september 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG |- | rowspan="2" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 21. märts 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 4. veebruar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A321Neo |- | 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo |- | style="background-color: #FFE6BD" | TFS || style="background-color: #FFE6BD" | LIPH || style="background-color: #FFE6BD" | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Ryanair || style="background-color: #FFE6BD" | 2. november 2022 || style="background-color: #FFE6BD" | 28. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-800NG |- | rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viin]] || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | VIE || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | LOWW || rowspan="11" style="background-color: #FFFF99" | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 26. oktoober 1997 || style="background-color: #FFE6BD" | 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000) |- | style="background-color: #FFE6BD" |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | 2003 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ100LR |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Rheintalflug]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2001 || style="background-color: #FFE6BD" | oktoober 2002 || style="background-color: #FFE6BD" | Embraer 145 |- | rowspan="3" style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 4. juuni 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 11. jaanuar 2009 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-300/500 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2012 || style="background-color: #FFE6BD" | 24. märts 2013 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | style="background-color: #FFE6BD" | 3. aprill 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 |- | rowspan="2" style="background-color: #FFFF99" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 7. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 18. oktoober 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020) |- | style="background-color: #FFFF99" | 30. märts 2026 || style="background-color: #FFFF99" | - || style="background-color: #FFFF99" | Airbus A220-300 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style="background-color: #FFE6BD" | 30. juuni 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 30. märts 2025 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG |- | style="background-color: #FFE6BD" | Wizz Air || style="background-color: #FFE6BD" | 2. juuli 2020 || style="background-color: #FFE6BD" | 9. august 2021 || style="background-color: #FFE6BD" | Airbus A320 |- | rowspan="11" | [[Vilnius]] || rowspan="11" | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan="11" | VNO || rowspan="11" | EYVI || rowspan="11" | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. oktoober 2005 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996) |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style="background-color: #FFE6BD" | 24. september 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 31. märts 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 340 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style="background-color: #FFE6BD" | 5. september 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | 7. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Lithuanian Airlines]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2000 || style="background-color: #FFE6BD" | 27. märts 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | Saab 2000 |- | rowspan="2" | airBaltic || style="background-color: #FFE6BD" | 15. september 2004 || style="background-color: #FFE6BD" | 29. oktoober 2011 || style="background-color: #FFE6BD" | Fokker 50 |- | 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020) |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[flyLAL]] || style="background-color: #FFE6BD" | 25. märts 2007 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2008 || style="background-color: #FFE6BD" | Boeing 737-500 ja Saab 2000 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Turkish Airlines]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 11. juuni 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 28. märts 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800 |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Air Lituanica]] || style="background-color: #FFE6BD"| 12. märts 2014 || style="background-color: #FFE6BD"| 22. mai 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| Embraer E-175 |- | style="background-color: #FFE6BD" | Nordica || style="background-color: #FFE6BD" | 9. november 2015 || style="background-color: #FFE6BD" | 25. oktoober 2019 || style="background-color: #FFE6BD" | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016) |- | Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo |- | style="background-color: #FFE6BD"| [[Östersund]] || style="background-color: #FFE6BD"| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style="background-color: #FFE6BD"| OSD || style="background-color: #FFE6BD"| ESNZ || style="background-color: #FFE6BD"| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]]|| style="background-color: #FFE6BD" | 2013 || style="background-color: #FFE6BD"| 2015 || style="background-color: #FFE6BD"| BAe Jetstream 31/32 |} === Tšarterlennud === {| class="wikitable sortable" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Austrian Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]<ref>{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Corendon Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Nordica]] |'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]] |- |[[Pegasus Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]] |- |[[Tailwind Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]] |- |[[SmartLynx Airlines]] |'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]] |} === Kaubalennud === [[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.<ref name="9m4FF" /><ref name="puZOK" />]] {| class="wikitable sortable jquery-tablesorter" !Lennufirma !Sihtkohad |- |[[Airest]] |[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]] |- |[[ASL Airlines Belgium]] |[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]] |- |[[Cargolux]] |[[Findeli lennujaam|Luxembourg]] |- |[[FedEx Express]] |[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]] |- |[[DHL Aviation]] |[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]] |- |[[Genex]] |[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] |- |[[Silk Way Airlines]] |[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]] |- |[[UPS Airlines]] |[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]] |} === Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad === [[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust. {| class="wikitable" |+ !Lennufirma !Lennufirma koduriik !Lennufirma sihtkohtade arv !Lennufirma lennukite arv |- |[[airBaltic]] |[[Läti]] |68 |30 |- |[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]] |[[Läti]] | – |20 |- |[[Austrian Airlines]] |[[Austria]] |130 |82 |- |[[Brussels Airlines]] |[[Belgia]] |96 |51 |- |[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]] |[[Suurbritannia]] |200 |88 |- |[[Finnair]] |[[Soome]] |132 |79 |- |[[Scandinavian Airlines]] |[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]] |119 |182 |- |[[Nordica]] |[[Eesti]] |27 |16 |- |[[Air Peace]] |[[Nigeeria]] |8 |11 |- |[[Vueling Airlines|Vueling]] |[[Hispaania]] |163 |107 |- |[[Jet Time]] |[[Taani]] |53 |10 |- |[[easyJet]] |[[Suurbritannia]] |124 |218 |- |[[Aeroflot]] |[[Venemaa]] |129 |224 |- |[[NextJet]] |[[Rootsi]] |20 |15 |- |[[Windrose Airlines]] |[[Ukraina]] |16 |11 |- |[[Air Nostrum]] |[[Hispaania]] |58 |45 |- |[[Grand Cru Airlines]] | – | – | – |- |[[Primera Air]] |[[Island]] |36 |9 |- |[[Rossiya]] |[[Venemaa]] |80 |61 |- |[[LOT Polish Airlines]] |[[Poola]] |90 |58 |- |[[Ryanair]] |[[Iirimaa]] |205 |413 |- |[[Turkish Airlines]] |[[Türgi]] |302 |328 |- |[[Onur Air]] |[[Türgi]] |38 |24 |- |[[Utair]] |[[Venemaa]] |72 |65 |- |[[ASL Airlines]] | – | – | – |- |[[Azman Air]] |[[Nigeeria]] |10 |5 |- |[[Med-View Airlines]] |[[Nigeeria]] |13 |7 |- |[[Cargoair]] |[[Bulgaaria]] | – |8 |- |[[ALROSA|Alrosa]] |[[Venemaa]] | – | – |- |[[Swift Air]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |1 |13 |- |[[British Airways]] |[[Suurbritannia]] |183 |273 |- |[[Cimber]] |[[Taani]] | – |9 |- |[[West Atlantic]] |[[Rootsi]] |– |56 |- |[[Air Astana]] |[[Kasahstan]] |64 |31 |- |[[SkyTaxi]] |[[Poola]] | – |2 |- |[[Airest]] |[[Eesti]] |14 |9 |- |[[Carpatair]] |[[Rumeenia]] |2 |3 |- |[[AerCap]] |[[Iirimaa]] | – | – |- |[[ExecuJet Aviation Group]] |[[Šveits]] | – | – |- |[[West Coast Aviation]] | – | – | – |- |[[Nordavia]] |[[Venemaa]] |21 |9 |} === Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri === ==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}</ref> ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad !Lisainfo |- |[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]] |[[Hispaania]] |[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]] | |- |[[Bergen]] |[[Norra]] |airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]] | |- |[[Billungid|Billund]] |[[Taani]] |airBaltic | |- |[[Budapest]] |[[Ungari]] |airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]] | |- |[[Bukarest]] |[[Rumeenia]] |airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air | |- |[[Dubai]] |[[Araabia Ühendemiraadid]] |airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]] |[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Düsseldorf]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair | |- |[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]] |[[Rootsi]] |airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}</ref> |- |[[Genf]] |[[Šveits]] |airBaltic, easyJet, Swiss | |- |[[Köln]] |[[Saksamaa]] |airBaltic, Eurowings, Ryanair | |- |[[Lissabon]] |[[Portugal]] |airBaltic, [[TAP Air Portugal]] | |- |[[Madrid]] |[[Hispaania]] |airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair | |- |[[Manchesteri lennujaam|Manchester]] |[[Suurbritannia]] |airBaltic, easyJet, Ryanair | |- |[[Praha]] |[[Tšehhi]] |airBaltic, [[Czech Airlines]] | |- |[[Reykjavík|Reykjavik]] |[[Island]] |airBaltic, [[Icelandair]] | |- |[[Rooma]] |[[Itaalia]] |airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |[[Sofia]] |[[Bulgaaria]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Stavanger]] |[[Norra]] |airBaltic, Norwegian, SAS | |- |[[Tel Aviv]] |[[Iisrael]] |airBaltic, Ryanair, Wizz Air | |- |[[Thbilisi]] |[[Gruusia]] |airBaltic, [[Georgian Airlines]] | |- |[[Veneetsia]] |[[Itaalia]] |airBaltic, easyJet | |- |[[Zürich]] |[[Šveits]] |airBaltic, Swiss |Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020) |} ==== TOP kaugmaa lennuliinid ==== {| class="wikitable" |+ !Sihtkoht !Sihtkoha riik !Potentsiaalsed lennufirmad |- |[[New York]] |[[Ameerika Ühendriigid]] |[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]] |- |[[Toronto]] |[[Kanada]] |LOT Polish Airlines, [[Air Canada]] |- |[[Peking]] |[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]] |LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]] |- |[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]] |[[Jaapan]] |LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]] |- |[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]] |[[Tai]] |LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]] |} == Statistika == Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.<ref name="EZqoX" /> 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri. 2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest. === Reisijate statistika === {{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992) ! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-<br />operatsioone !! Lennukaup<br />ja post<br />(tonnides) |- ! 1992 | 205 776 || 11 000 || 1124 |- ! 1993 | 239 760 || 12 170 || 1417 |- ! 1994 | 336 282 || 13 378 || 2362 |- ! 1995 | 366 919 || 13 784 || 2488 |- ! 1996 | 431 212 || 16 695 || 3997 |- ! 1997 | 502 442 || 21 455 || 5590 |- ! 1998 | 563 946 || 24 951 || 5991 |- ! 1999 | 550 747 || 23 590 || 5326 |- ! 2000 | 559 658 || 23 358 || 4690 |- ! 2001 | 573 493 || 23 633 || 4543 |- ! 2002 | 605 697 || 26 226 || 4292 |- ! 2003 | 715 859 || 25 294 || 5080 |- ! 2004 | 997 461 || 28 149 || 5237 |- ! 2005 | 1 401 059 || 33 610 || 9937 |- ! 2006 | 1 541 832 || 33 989 || 10 361 |- ! 2007 | 1 728 430 || 38 844 || 22 764 |- ! 2008 | 1 811 536 || 41 654 || 41 867 |- ! 2009 | 1 346 236 || 32 572 || 2001 |- ! 2010 | 1 384 831 || 33 587 || 11 960 |- ! 2011 | 1 913 172 || 40 298 || 18 371 |- ! 2012 | 2 206 692 || 48 531 || 23 921 |- ! 2013 | 1 958 801 || 37 856 || 20 941 |- ! 2014 | 2 017 371 || 37 791 || 19 860 |- ! 2015 | 2 166 820 || 41 513 || 16 156 |- ! 2016 | 2 221 615 || 40 938 || 12 054 |- ! 2017 | 2 648 361 || 45 235 || 11 345 |- ! 2018 | 3 007 644 || 48 568 || 11 518 |- ! 2019 | 3 267 909 || 47 867 || 10 916 |- ! 2020 | 863 585 || 22 962 || 9 181 |- ! 2021 | 1 301 066 || 26 689|| 9 559 |- ! 2022 | 2 748 089 || 38 044 || 11 110 |- ! 2023 | 2 961 569 || 38 155 || 8 753 |- ! 2024 | 3 491 799 || 42 403 || 9 909 |- ! 2025 | 3 488 104 || 41 595 || 12 283 |- |} {| style="border:solid 1px #aaa;" cellpadding="10" cellspacing="0" |+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025''' |- | {{Diagramm | width = 800 | height = 200 | type = rect | x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025 | xAxisAngle = -40 | y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488 | yGrid= }} Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026. |} '''Baltimaade hõivatumad lennujaamad''' {| class="wikitable sortable" style="text-align:right;font-size:85%" ! Lennujaam ! 2025 ! 2024 ! 2023 ! 2022 ! 2021 ! 2020 ! 2019 ! 2018 ! 2017 ! 2016 ! 2015 ! 2014 ! 2013 ! 2012 ! 2011 ! 2010 ! 2009 ! 2008 ! 2007 ! 2006 ! 2005 ! 2004 ! 2003 ! 2002 ! 2001 |- | style="text-align:left" | [[Riia lennujaam]] |nowrap| 7 111 000 |nowrap| 7 120 000 |nowrap| 6 630 891 |nowrap| 5 380 779 |nowrap| 2 353 051 |nowrap| 2 011 155 |nowrap| 7 798 382 |nowrap| 7 056 099 |nowrap| 6 097 765 |nowrap| 5 400 243 |nowrap| 5 162 675 |nowrap| 4 814 073 |nowrap| 4 793 045 |nowrap| 4 767 764 |nowrap| 5 106 692 |nowrap| 4 663 647 |nowrap| 4 066 854 |nowrap| 3 690 549 |nowrap| 3 160 945 |nowrap| 2 495 020 |nowrap| 1 878 035 |nowrap| 1 060 426 |nowrap| 711 753 |nowrap| 633 322 |nowrap| 622 647 |- | style="text-align:left" | [[Vilniuse lennujaam]] | 5 113 452 | 4 803 725 | 4 406 019 | 3 915 960 | 1 898 817 | 1 312 468 | 5 004 921 | 4 922 949 | 3 761 837 | 3 814 001 | 3 336 084 | 2 942 670 | 2 661 869 | 2 208 096 | 1 712 467 | 1 373 859 | 1 308 632 | 2 048 439 | 1 717 222 | 1 451 468 | 1 281 872 | 964 164 | 719 850 | 634 991 | 584 171 |- | style="text-align:left" | Tallinna lennujaam | 3 488 104 | 3 491 799 | 2 961 569 | 2 748 089 | 1 300 378 | 863 585 | 3 267 909 | 3 007 644 | 2 648 361 | 2 221 615 | 2 166 820 | 2 037 371 | 1 958 801 | 2 206 791 | 1 913 172 | 1 384 831 | 1 346 236 | 1 811 536 | 1 728 430 | 1 541 832 | 1 401 059 | 997 941 | 715 859 | 605 697 | 573 493 |- | style="text-align:left" nowrap | [[Kaunase lennujaam]] | 1 600 000 | 1 427 284 | 1 300 424 | 1 159 184 | 487 532 | 368 645 | 1 160 591 | 1 011 067 | 1 186 074 | 740 448 | 747 284 | 724 314 | 695 509 | 830 268 | 872 618 | 809 732 | 456 698 | 410 165 | 390 881 | 248 228 | 77 350 | 27 113 | 21 732 | 19 891 | 20 137 |- | style="text-align:left" | [[Palanga lennujaam]] | 448 400 | 377 615 | 307 090 | 274 879 | 85 895 | 123 948 | 338 309 | 316 643 | 297 197 | 232 630 | 145 441 | 132 931 | 127 890 | 128 169 | 111 133 | 102 528 | 104 600 | 101 586 | 93 379 | 110 828 | 94 000 | 76 020 | 46 666 | 45 971 | 45 660 |- | style="text-align:left" | [[Tartu lennujaam]] | 44 489 | 27 270 | 1 080 | 8 653 | 497 | 5 869 | 28 322 | 26 092 | 30 296 | 29 594 | 21 117 | 14 493 | 13 690 | 20 302 | 18 583 | 23 504 | 9 707 | 826 | 1 182 | 1 638 | 902 | 1 268 | 1 608 | 1 534 | 1 865 |- | style="text-align:left" | [[Kuressaare lennujaam]] | 34 776 | 42 490 | 42 232 | 38 749 | 29 447 | 16 858 | 24 614 | 23 166 | 19 231 | 13 289 | 14 458 | 13 665 | 13 163 | 11 421 | 17 822 | 19 702 | 19 519 | 23 752 | 20 026 | 18 341 | 18 071 | 15 091 | 12 156 | 10 976 | 3 752 |} == Ühistransport == [[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]] {| class="wikitable" |- |+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid ! Transpordiliik ! Vedaja ! Liin ! Sihtkoht |- |Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal) |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]] |- |[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]] |} Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele. Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga. == Rahvusvaheline tunnustus == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Auhind/tunnustus !Kategooria !Saavutus !Viide |- |2012 |EURO ANNIE "Lennujaama kasvu auhind" anna.aerolt |1–2 miljonit reisijat |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2013 |Design Management Euroopa auhind DME Awardilt |Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus |Tunnustatud | |- |2013 |Parim lennujaama maapealne teenus [[Lufthansa]]lt |Reisijate ja õhusõidukite teenindamine |Võitis | |- |2015 |Parima lennujaama auhind ACI Europe'ilt |Alla viie miljoni reisijaga lennujaam |Hõbe | |- |2017 |[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind Priority Passilt |Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s |Võitis |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2018 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2020 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2022 |Airports Council International (ACI) auhind |Parim lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2023 |Airports Council International (ACI) auhind |Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2024 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud |<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |- |2025 |Airport Service Quality (ASQ) auhind |2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam |Tunnustatud | |} == Õnnetused == * 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}</ref> * 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.<ref name="jDsYP" /> * 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.<ref name="4ivhs" /> * 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.<ref name="HdGcb" /><ref name="gD3ac" /> * 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="jsK02" /> [[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]] * 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.<ref name="bnAQ8" /> Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.<ref name="AH428d13ae" /> * 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.<ref name="TnLEu" /> * 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.<ref name="RgBLM" /><ref name="XksNq" /> Juhtunus inimesed viga ei saanud.<ref name="qZdZ7" /> * 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.<ref name="6ngAP" /> Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.<ref name="Vu5SE" /> * 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.<ref name="1PKfB" /> * 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}} == Vaata ka == * [[Nokakivi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wad">[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]</ref> <ref name="EEQJG">{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}</ref> <ref name="fZ77L">{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}</ref> <ref name="Eesti Päevaleht">{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="Cargo Terminal">{{cite news |title=Tallinn Airport&nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}</ref> <ref name="RmEGK">{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&year=2013&newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}</ref> <ref name="5VbgZ">{{cite web|title=Tallinn Airport&nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}</ref> <ref name="6FJMM">{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}</ref> <ref name="PUbis">{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}</ref> <ref name="I1ZkP">{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&year=2012&newsID=6070 |url-status=dead }}</ref> <ref name="fem4P">{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&view=article&id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&catid=43:latest-news-catecory&Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}</ref> <ref name="KFPAX">{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="3kMpO">{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}</ref> <ref name="lRPHG">{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="U2fDo">{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}</ref> <ref name="mjpbI">{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="zxhAQ">{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}</ref> <ref name="y8QUW">{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}</ref> <ref name="h1t9B">{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}</ref> <ref name="NfNtY">{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}</ref> <ref name="SNPoH">[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]</ref> <ref name="9m4FF">{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}</ref> <ref name="puZOK">{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}</ref> <ref name="EZqoX">{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="jDsYP">{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&doc=GetTRDoc.pdf&AD=ADA280694|url-status = dead}}</ref> <ref name="4ivhs">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="HdGcb">{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}</ref> <ref name="gD3ac">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="jsK02">{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}</ref> <ref name="bnAQ8">{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}</ref> <ref name="AH428d13ae">{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}</ref> <ref name="TnLEu">{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="RgBLM">{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}</ref> <ref name="XksNq">{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}</ref> <ref name="qZdZ7">{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}</ref> <ref name="6ngAP">{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="Vu5SE">{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}</ref> <ref name="1PKfB">{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://airport.ee/ Koduleht] * [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus * [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 "Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt"]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009 * [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011 * [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel] * [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee * [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019 {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Ülemiste]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] mo7cfzknup06s4b030tfrl0x0pmcox2 0 43104 7249409 7248965 2026-10-08T10:37:37Z Sendrasendra 225202 /* Areng */ 7249409 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast [[varbuss]]idel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] (sealhulgas naha, liigeste ja lihaste retseptoritelt) kesknärvisüsteemi ning [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] kesknärvisüsteemist [[skeletilihas]]tesse, mis on somaatilise motoorse süsteemi ainus efektororgan. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad närvid peaajust ja seljaajust ning jõuavad korduvalt hargnedes keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka [[närvivõrk]], milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == [[Pilt:Nervous system diagram unlabeled.svg|pisi|Inimese närvisüsteem: kollane: [[kesknärvisüsteem]]; sinine: [[piirdenärvisüsteem]]]] ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud]]e. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Paljusid elundeid innerveerivad mõlemad süsteemid, millel on sageli vastandlik toime (näiteks [[südame löögisagedus]]ele). See ei ole aga universaalne reegel: osa efektororganeid, näiteks enamik veresooni ja higinäärmed, saavad innervatsiooni ainult sümpaatiliselt süsteemilt; mõnel kahekordse innervatsiooniga organil pole kahe süsteemi toime vastandlik, vaid koostoimiv või tööjaotuslik. Näiteks suurendavad mõlemad süsteemid süljenäärmete sekretsiooni, kuid erineva koostisega sekreedi tekitamise kaudu (parasümpaatiline süsteem tekitab vesist, ensüümirikast sülge, sümpaatiline aga paksemat, limarikast sülge). Meeste suguelundite talitluses jagunevad rollid ajaliselt järjestikusteks etappideks: parasümpaatiline süsteem vastutab veresoonte laienemise kaudu erektsiooni eest, sümpaatiline süsteem aga silelihaste kokkutõmbumise kaudu ejakulatsiooni eest.<ref>D. Purves, G. J. Augustine, D. Fitzpatrick jt. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008.</ref> Üldistatult suurendab sümpaatilise süsteemi aktiivsus organismi valmisolekut kiireks reageerimiseks ("võitle või põgene"), parasümpaatilise süsteemi aktiivsus aga soodustab energia säästmist ja taastumist ("puhka ja seedi"), kuid tegelikkuses on tegu pideva, dünaamilise tasakaaluga mõlema süsteemi tooniliste mõjude vahel, mitte lihtsa binaarse lülitiga kahe seisundi vahel. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine nimetus pärineb selle värvusest konserveeritud koes, kus see on hall. Elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnikku]] ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ja rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ja hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mistõttu valgeaine jääb hallaine kõrval suhteliselt heledaks. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse kolme põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke. Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e, ja lõpevad [[presünaptiline lõpe|presünaptiliste lõpmetega]], mis moodustavad sünaptilised kontaktid teiste rakkudega. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega, mis depolariseerib membraani, ja sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse membraanipotentsiaali. Naatriumkanalite ja kaaliumkanalite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Mõnd tüüpi neuronites, eriti püramiidaalneuronites, on dendriidid elektriliselt aktiivsed: neis leidub pingesõltuvaid ioonkanaleid, mis võimaldavad lisaks aksonist dendriitidesse tagasilevivale aktsioonipotentsiaalile ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline sünaptilise plastilisuse seisukohast, tekitada ka dendriidi enda piires algatatud elektrilisi sündmusi (näiteks NMDA- või kaltsiumpurskeid), mis aitavad kaasa dendriitide mittelineaarsele signaaliintegratsioonile. <ref>M. E. Larkum, J. J. Zhu, B. Sakmann. A new cellular mechanism for coupling inputs arriving at different cortical layers. – ''Nature'', 1999, 398 (6725): 338–341.</ref> Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 4.</ref> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca²⁺-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca⁺⁺-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]] ütleb algupärasel kujul, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides sama virgatsainete komplekti. Hilisem, levinud lihtsustatud tõlgendus ("üks neuron — üks virgatsaine") on osutunud ekslikuks: neuronid vabastavad sageli üheaegselt mitut virgatsainet ([[kotransmissioon]]), sealhulgas kombinatsioone "klassikalisest" väikese molekuliga virgatsainest ja peptiidsest [[kaastransmitter]]ist.<ref>Gabrielle J. Gutierrez, Natasha Baas-Thomas, Eve Marder. What Dale never said: multiple incarnations of Dale's Law from the birth of pharmacology to modeling brain circuits. – ''Journal of Neurophysiology'', 2026, 136(2):702–708. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC13556283/ Täistekst.]</ref> Hiljem on leitud, et ka algupärane, "sama virgatsainete komplekti" versioon ei kehti alati universaalselt: eri virgatsained ja kaastransmitterid, eriti peptiidid, võivad vabaneda neuroni eri rakupiirkondadest ja erineda sõltuvalt sellest, millisesse sihtmärki konkreetne terminal projitseerub.<ref>D. W. Golding. Patterns of peptide discharge — implications for Dale's principle. – B. Krisch, R. Mentlein (toim). ''The Peptidergic Neuron'', Birkhäuser Verlag: Basel 1996, lk 7–12.</ref> Dale'i printsiip ei tähenda, nagu neuron avaldaks kõigile sihtrakkudele sama toimet, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]] (GABA). Glutamaat mõjub kesknärvisüsteemis valdavalt ergastavalt. Gamma-aminovõihape (GABA) on täiskasvanud kesknärvisüsteemi peamine pärssiv virgatsaine, kuid varajases arengus, mil neuronite rakusisene [[kloriidioon]]ide tase on kõrgem, mõjub see sageli hoopis ergastavalt. Pärssiva toime kujunemine on seotud rakusisese kloriidikontsentratsiooni langusega arengu käigus.<ref>Y. Ben-Ari. Excitatory actions of gaba during development: the nature of the nurture. – ''Nature Reviews Neuroscience'', 2002, 3 (9): 728–739.</ref> Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsiooni kodeerimises osalevad nii üksikute neuronite aktiivsus kui ka neuronipopulatsioonide aktiivsusmustrid. Nende osakaal on neuroteaduses jätkuvalt uuritav küsimus.<ref>R. Q. Quiroga, L. Reddy, G. Kreiman, C. Koch, I. Fried. Invariant visual representation by single neurons in the human brain. – ''Nature'', 2005, 435 (7045): 1102–1107.</ref> Aktiivsusmustrit iseloomustavad aktiivsete neuronite arv ja jaotumine, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu ja transpordivad närvikoesse [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Nad suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüüdid võivad glükoosi [[glükolüüs]]i käigus [[laktaat|laktaadik]]s (laktaatioon, piimhappe anioon) muuta ning laktaati rakuvälisesse keskkonda vabastada. Seda nähtust kirjeldab [[astrotsüüt-neuron-laktaadisüstiku hüpotees]], mille kohaselt võivad neuronid intensiivse aktiivsuse ajal kasutada astrotsüütidelt saadud laktaati täiendava energiaallikana, muutes selle laktaadi [[dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]] ja oksüdeerides seda mitokondrites. Hüpoteesi kasuks räägivad mitmed eksperimentaalsed tõendid, kuid laktaadiülekande üldine või oluline roll täiskasvanud peaaju energiavarustuses on jätkuvalt vaieldav: osa uurimusi pole saanud olulist laktaadivoogu astrotsüütidest neuronitesse kinnitada või on leidnud, et laktaadi üldine panus aju glükoosiainevahetusse on nii väike, et selle suund ja tähtsus jäävad vaieldavaks.<ref>L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk proposal: An important astrocyte-neuron lactate shuttle couples neuronal activity to glucose utilisation in the brain. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 351–353; L. K. Bak, A. B. Walls. CrossTalk opposing view: Lack of evidence supporting an important role of astrocyte-to-neuron lactate shuttling in brain energy metabolism. – ''Journal of Physiology'', 2018, 596 (3): 355–357.</ref> Glükoosi ja teiste energiaallikate oksüdatsiooni teel sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse muu hulgas [[närviimpulss]]ide tekkeks ja levimiseks vajalike ioonigradientide säilitamiseks ja taastamiseks ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Peaajus on gliiarakke kokku ligikaudu sama palju kui neuroneid, kuid piirkondlik varieeruvus on suur. Ajukoores on gliiarakke neuronitest ligikaudu neli korda rohkem, seevastu väikeajus, kus paikneb enamik peaaju neuronitest on gliiarakke neuronitega võrreldes vähe.<ref>C. S. von Bartheld, J. Bahney, S. Herculano-Houzel. The search for true numbers of neurons and glial cells in the human brain: A review of 150 years of cell counting. – ''Journal of Comparative Neurology'', 2016, 524 (18): 3865–3895.</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb infot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni. Näiteks reageerivad võrkkesta üksikud fotoretseptorid valguse intensiivsusele oma kitsas retseptiivses väljas. Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia, kus iga etapp ekstraheerib signaalide kogumist bioloogiliselt olulisi tunnuseid (näiteks servi, liikumissuunda või värvikontraste), jättes ebaolulise info kõrvale. Nii tekib hierarhiliselt organiseeritud aktiivsusmuster, mis on jaotunud mitme spetsialiseerunud ajupiirkonna vahel (nägemise puhul on kirjeldatud üle kolmekümne eri funktsiooniga visuaalset ajupiirkonda) ja esindab keskkonna objekte ja nende omadusi. See, kuidas hajutatud neuraalsest aktiivsusest kujuneb subjektiivne tajukogemus, on nii neuroteaduses kui ka teadvusefilosoofias lahtine küsimus. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid bioloogilisi rütme on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm — endogeenne, ligikaudu 24-tunnise perioodiga kõikumine, mis reguleerib paljusid füsioloogilisi protsesse, sealhulgas kehatemperatuuri, hormoonide eritumist ja ainevahetust ning paljudel loomadel ka une ja ärkveloleku rütmi. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "[[geneetiline kell]]", mis seisneb selles, et teatud geenide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. === Areng === {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Varajases arengujärgus kujuneb [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi [[epiteel]] või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> [[Pilt:Gray17.png|pisi|Inimese embrüo [[neuraalvagu|neuraalvaoga]]]] [[Pilt:Development of the neural tube.png|pisi|[[Neuraaltoru]] arengu neli staadiumi inimese embrüos]] Närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus on õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. [[Neuraalhari]] kujuneb [[neuraalvolt]]ide servades, [[neuroektoderm]]i ja mitteneuraalse (pindmise) [[ektoderm]]i piiril. Neuraaltoru sulgumise ajal või vahetult pärast seda eralduvad need rakud [[neuroepiteel]]ist ning rändavad embrüos laiali. Neist kujunevad mitmesugused struktuurid — sealhulgas suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist, aga ka pigmendirakud ja osal loomadest kraniofatsiaalne kõhr- ja luukude ja mitmed muud mitteneuraalsed koed. Rakkude eraldumise ajastus (enne või pärast toru sulgumist) on liigiti erinev. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemist [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] teel on uuritud alates 1920ndatest ([[Spemanni-Mangoldi organisaator]]i katsed), kuid selle aluseks olevad molekulaarsed mehhanismid jäid pikka aega lahtiseks küsimuseks. 1990ndatel hakati neid kiiresti täpsustama. Geneetiliste uurimismeetodite abil selgus, et närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Organisaatori piirkonnast ([[suur-kannuskonn]]a puhul peamiselt [[mesendoderm]]i rakkudest, kuid osaliselt ka eesmisest endodermist) pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad [[ektoderm]]i [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks.<ref>S. Piccolo jt. Dorsoventral patterning in Xenopus: inhibition of ventral signals by direct binding of chordin to BMP-4. – ''Cell'', 1996, 86 (4): 589–598.</ref> BMP-signaalide pärssimise allikas ja mehhanism on selgroogsete eri rühmadel ja eri arenguetappidel oluliselt erinev: näiteks koduhiirel osaleb eesmine vistseraalne endoderm ja kanal on ainult BMP-antagonism ebapiisav ning vajalikud on lisaks [[FGF]]-signaalid.<ref>K. G. Stern. Neural induction: old problem, new findings, yet more questions. – ''Development'', 2005, 132 (9): 2007–2021.</ref> Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. Närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> === Embrüogenees === [[Kesknärvisüsteem]] areneb koos [[meeleelund]]itega [[ektoderm]]ist. Embrüo varajases arengus tekib selja piirkonna ektodermis paksendunud [[neuraalplaat]], mille külgmisi osi piiravad [[neuraalvolt|neuraalvoldid]]. Neuraalplaadi eesmine osa on laiem ja sellest kujuneb peamiselt [[peaaju]], tagumine osa pikeneb koos embrüo keha kasvuga ja sellest kujuneb [[seljaaju]]. Neuraalplaat vajub keskosast sisse, moodustades [[neuraalvagu|neuraalvao]], ning selle servad kerkivad neuraalvoltideks. Neuraalvoldid lähenevad teineteisele ja ühinevad, nii et moodustub [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru eesmise ja tagumise otsa sulgumine toimub järk-järgult ning mõneks ajaks jäävad avatuks vastavalt eesmine ja tagumine [[neuropoor]]. Neuraaltoru sulgumisega eraldub see pindmisest ektodermist. Neuraalvoldi piirkonnas paiknevatest rakkudest kujuneb [[neuraalhari]]. Need rakud eralduvad neuraaltoru ja pindmise ektodermi piirilt ja migreeruvad embrüo eri piirkondadesse. Neist saab alguse suur osale [[piirdenärvisüsteem]]i rakkudest. Neuraalharjast pärinevad muu hulgas seljaajuganglionide ja paljude kraniaalnärvide ganglionide neuronid, [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] ganglionide neuronid ja piirdenärvisüsteemi gliiarakud, sealhulgas [[Schwanni rakud]]. Neuraalharjast saavad alguse ka mitmesugused närvisüsteemivälised rakutüübid. Neuraaltoru annab alguse peaajule ja seljaajule. Peaaju arengus osalevad ka mitmed ektodermi piirkondlikud paksendid ehk [[plakood]]id. [[Haistmisplakood]]ist kujunevad [[haistmissüsteemi epiteel]] ja selle sensoorsed neuronid. [[Kuulmisplakood]]ist kujuneb [[sisekõrv]]a epiteel ja osa [[esiku-teonärv]]i sensoorsetest neuronitest. [[Epibranhiaalplakood]]id osalevad [[näonärv]]i, [[keele-neelunärv]]i ja [[uitnärv]]i sensoorsete ganglionide neuronite tekkes. (Kaladel ja mõnel teisel vees elaval selgroogsel kujunevad plakoodidest ka [[küljejoonesüsteem]]i elundid.) [[Maitseelund]]ite epiteel areneb suu-neelu piirkonna epiteelist ja nende sensoorsete neuronite arengus osalevad [[peaplakood]]id ja neuraalhari. Neuraaltoru eesmine osa paisub, sest selle seinad kasvavad ja diferentseeruvad kiiremini kui tagumises osas. Esmalt eristub kolm primaarset [[ajupõieke]]it: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Hiljem jagunevad need viieks sekundaarseks ajupõiekeseks. Prosentsefalonist kujunevad [[telentsefalon]] ja [[dientsefalon]]. Telentsefalonist arenevad [[suuraju-poolkera]]d ja nende [[külgvatsake]]sed. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]] ja [[subtalamus]] ning selle õõnest [[kolmas vatsake]]. Dientsefaloni külgseinast sopistuvad välja [[silmapõieke]]sed, millest kujunevad [[võrkkest]] ja sellega seotud silma närvikude. Võrkkesta ja [[nägemisnärv]]i käsitatakse arengulises mõttes kesknärvisüsteemi osana. Mesentsefalonist kujuneb [[keskaju]]. Selle õõs kitseneb ja sellest moodustub [[keskaju-veejuha]], mis ühendab kolmandat ja [[neljas vatsake|neljandat vatsakest]]. Mesentsefaloni selgmisest osast kujuneb [[keskajukate]] ja kõhtmisest osast kujunevad [[keskajuvarred]]. Rombentsefaloni eesmisest osast kujuneb [[metentsefalon]], millest arenevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]]. Tagumisest osast ehk [[müelentsefalon]]ist kujuneb [[piklikaju]]. Rombentsefaloni õõnest kujuneb peamiselt [[neljas vatsake]], mis jätkub tagapool [[seljaaju-tsentraalkanal]]ina. Aju ei jää arengu käigus sirgeks toruks. Selle kuju muutub mitme kõverdumise tagajärjel. Olulised on [[tsefaalne kõverdumine]] (''flexura cephalica''), mis paikneb keskaju piirkonnas ja muudab aju eesmise osa asendit, [[kuklakõverdumine]] (''flexura cervicalis'') piklikaju piirkonnas ja [[sillakõverdumine]] (''flexura pontina'') nende vahel. Viimane on kahele ülejäänud põhikõverdumisele vastassuunaline. Kõverdumiste tõttu muutub aju osade paiknemine üksteise suhtes. Viie sekundaarse ajupõiekese piirid on määratletavad arengubioloogiliselt, kuid nende piiritlemisel kasutatakse ka võrdlevat anatoomiat. Aju eri piirkondade edasine areng seisneb nende seinte piirkondlikus paksenemises ja diferentseerumises. Telentsefaloni eesmise otsa piirkonnas kujuneb [[lõppleste]] ehk piirleste. Telentsefaloni külgmised väljasopistused moodustavad kaks suuraju-poolkera. Nende kõhtmises osas arenevad [[haistmissibul]]ad ja [[basaaltuumad]], dorsaalsest osast kujuneb ''[[pallium]]'', millest areneb [[suurajukoor]]. Dientsefaloni külgseintes kujunevad talamuse piirkonnad ja teised tuumad. Dientsefaloni kate jääb teatud piirkondades õhukeseks ja sellega on seotud [[koroidpõimik]]u kujunemine. === Närvisüsteemi haigused === {{Vaata ka|Närvihaigused}} [[Neuroloogia]] hõlmab kõigi kesk- ja perifeerse närvisüsteemiga seotud seisundite ja [[haigus]]te diagnoosimist ja [[ravi]]. [[Närvisüsteemi talitluse häire]]id võivad põhjustada [[geneetilised tegurid]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[vananemisega seotud muutused]], [[autoimmuunprotsessid]], [[veresoonkonna haigused]] ja [[mürgine aine|mürgised ained]]. [[neuroloogilised haigused|Neuroloogilisi haigusi]] võib liigitada närvisüsteemi kahjustatud osa, häire olemuse või [[haigus]]e põhjuse järgi. [[Neuroloogilised häired|Neuroloogiliste häirete]] hulka kuuluvad kesk- ja piirdenärvisüsteemi mõjutavad haigused, sealhulgas [[epilepsia]], [[peavaluhäired]], [[neurodegeneratiivsed haigused]], [[ajuveresoonkonna haigused]], [[neuroinfektsioossed haigused]], [[neuroimmunoloogilised haigused]], [[neuromuskulaarsed haigused]], [[neuroarengulised häired]], traumaatilised pea- ja seljaajukahjustused ning [[närvisüsteemi kasvajad]]. Kesknärvisüsteemi kaitsevad tugevad füüsilised ja keemilised barjäärid. Füüsiliselt ümbritsevad pea- ja seljaaju [[ajukelmed]] ning kolju ja lülide luud, mis moodustavad koos tugeva füüsilise kaitsekihi. Keemiliselt isoleerib pea- ja seljaaju [[hematoentsefaalbarjäär]] — valikuliselt läbilaskev piir, mis reguleerib ainete liikumist vere ja närvikoe vahel. Väikesed lipofiilsed molekulid (näiteks hapnik, süsihappegaas) läbivad barjääri vaba difusiooni teel, olulised toitained nagu glükoos ja aminohapped transporditakse spetsiifiliste kandevalkude kaudu, suuremad molekulid (näiteks insuliin) spetsiifiliste retseptorite vahendusel, enamiku teiste, eriti suuremate ja vesilahustuvate ainete vaba liikumine on aga piiratud.<ref>W. M. Pardridge. Drug transport across the blood-brain barrier. – ''Journal of Cerebral Blood Flow & Metabolism'', 2012, 32 (11): 1959–1972.</ref> Kuigi närvid paiknevad tavaliselt sügaval naha all, välja arvatud mõned erandid, nagu [[küünarluunärv]], on nad siiski üsna avatud füüsilistele kahjustustele, mille tagajärjeks võib olla [[valu]] ning tundlikkuse või lihaste kontrolli kadumine. Närvikahjustusi võivad põhjustada ka [[turse]] ja [[muljumisvigastus]]ed kohtades, kus närv kulgeb läbi kitsa luulise kanali, nagu [[randmekanalisündroom]]i korral. Kui närv lõigatakse täielikult läbi, degenereerub see sageli, kuid pikkade närvide korral võib protsessi lõpulejõudmine võtta kuid. Lisaks füüsilistele kahjustustele võivad perifeerset neuropaatiat põhjustada paljud muud haigusseisundid, sealhulgas geneetilised seisundid, metaboolsed seisundid, nagu [[diabeet]], põletikulised seisundid, nagu [[polüradikuliit]], [[vitamiinipuudus]], sellised haigused nagu [[pidalitõbi]] ja [[vöötohatis]] või [[mürgistus]] selliste ainetega nagu [[raskmetallid]]. Paljudel juhtudel ei ole põhjust teada ja neid nimetatakse idiopaatilisteks. Närvid võivad ka ajutiselt oma talitluse kaotada, põhjustades [[tuimus]]t. Seda võivad eelkõige põhjustada mehaaniline surve, temperatuuri langus või keemiline koostoime teatud [[paikne anesteetikum|paiksete anesteetikumidega]]. Seljaaju füüsiline kahjustus võib põhjustada [[halvatus]]t, mis võib olla püsiv. Eksperimentaalsed uurimused on näidanud, et seljaaju närvikiud püüavad tagasi kasvada samamoodi nagu teised närvikiud, kuid täiskasvanu kesknärvisüsteemis se tavaliselt ei õnnestu. Regeneratsiooni takistab koos mitu tegurit: kahjustuskohale tekkiv gliiaarm, mis ei ole ainult füüsiline tõke, vaid toodab ka aksonite kasvu pärssivaid molekule (näiteks kondroitiinsulfaat-proteoglükaane); müeliiniga seotud inhibeerivad valgud (Nogo, müeliiniga seotud glükoproteiin, oligodendrotsüütide müeliini glükoproteiin), mis käivitavad aksoni kasvukoonuse kollapsi; ja täiskasvanu kesknärvisüsteemi neuronite üldiselt vähenenud sisemine regeneratsioonivõime võrreldes piirdenärvisüsteemi neuronitega.<ref>C. H. Tran, C. Warren, J. Silver. The Biology of Regeneration Failure and Success After Spinal Cord Injury. – ''Physiological Reviews'', 2018, 98 (2): 881–917.</ref> * Peaaju haigused ja kahjustused ** Peaaju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** [[Peaaju düsfunktsioonid]] vastavalt häire tüübile *** [[Afaasia]] (keelehäire) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamishäire) *** [[Düsartria]] (kõnehäire) *** [[Apraksia]] (liikumismustrite sooritamise häire) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide äratundmise häire) *** [[Amneesia]] (mäluhäire) * [[Seljaaju haigused]] * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud [[piirdenärvisüsteemi haigused]] * [[Kraniaalnärvide haigused]], näiteks [[kolmiknärvineuralgia]] * Autonoomse närvisüsteemi haigused, näiteks [[autonoomne neuropaatia]] ja [[multisüsteemne atroofia]] * [[Epilepsia]] ja muud [[peaaju elektrilise aktiivsuse häired]] * Kesk- ja piirdenärvisüsteemi kahjustustest tingitud liikumishäired, näiteks [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]] ja [[Tourette'i sündroom]] * [[Unehäired]], näiteks [[narkolepsia]] * [[Migreen]] ja muud [[peavaluhaigused]], näiteks [[kobarpeavalu]] * [[Seljavalu]]d ja [[kaelavalu]]d * [[Neuroarengulised häired]], näiteks [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire]] ja [[autism]] * [[Deliirium]] ja [[dementsus]], näiteks [[Alzheimeri tõbi]] * [[Pearinglus]] ja [[vertiigo]] * [[Uimasus]] ja [[kooma]] * [[Peatrauma]] * [[Insult]] * [[Närvisüsteemi kasvajad]], sealhulgas vähk * [[Hulgiskleroos]] ja muud [[demüeliniseerumishaigused]] * Pea- ja seljaaju infektsioonid, näiteks [[meningiit|meningiidid]] * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * [[Komplekssed regionaalsed valusündroomid]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[varbuss]]idel), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on [[hajus närvivõrk]], mis esineb [[ainuõõssed|ainuõõssetel]]. Sarnane hajusalt organiseeritud, kuid ehituselt erinev närvisüsteem esineb ka [[biradiaalne sümmeetria|biradiaalse sümmeetriaga]] [[kammloomad]]el, kelle närvisüsteemi evolutsiooniline päritolu on seni lahtine küsimus. Osa uuringuid viitab sellele, et see võis kujuneda ainuõõssete ja teiste loomade närvisüsteemist sõltumatult.<ref>L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella jt. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.</ref> Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (näiteks aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> [[Närvikude]] tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaal- ja biradiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === [[Ainuõõssed|Ainuõõssetel]] on hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem — see on närvisüsteemi lihtsaim vorm.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. [[Kammloomad]]el, kelle keha ehitus on biradiaalne (radiaalse ja bilateraalse sümmeetria kombinatsioon), on samuti tsentraliseerimata, kuid ehituslikult keerukam närvisüsteem: see koosneb kahest eraldi närvivõrgust (ektodermaalsest ja mesogleaalsest) ja spetsialiseerunud struktuuridest, näiteks apikaalorganist.<ref>L. L. Moroz, K. M. Kocot, M. R. Citarella, et al. The ctenophore genome and the evolutionary origins of neural systems. – ''Nature'', 2014, 510 (7503): 109–114.</ref> Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ja seda on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja virgatsainesüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, esineb aga ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on oletatud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult — sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis tekkinud mitu korda. See hüpotees on jätkuvalt aktiivse arutelu all ja selge konsensus puudub.<ref>L. L. Moroz, A. B. Kohn. Independent origins of neurons and synapses: insights from ctenophores. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150041.</ref> === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediakaara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2016.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju. [[Keelikloomad|Keelikloomadel]] areneb aju embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks; teistel kahekülgsetel, näiteks [[lülijalgsed|lülijalgsetel]] ja ussidel, kujuneb aju ganglionide liitumisel ning keelikloomadele omane kolmeosaline jaotus puudub.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562.[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[keelikloomad]] (sealhulgas [[selgroogsed]]), [[okasnahksed]] ja [[poolkeelikloomad]]. Mõnikord on teissuuste hulka arvatud ka [[ksenoturbelliidid]] ja laiemalt rühm [[siuglejad]] (kuhu kuuluvad ka [[akoolid]]), tuginedes 2000ndate molekulaaruuringutele,<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> kuid põhjalikumad fülogenoomilised andmed toetavad pigem seisukohta, et siuglejad on esmassuuseid ja teissuuseid hõlmava rühma ''[[Nephrozoa]]'' [[sõsartakson]], mitte teissuuste hulka kuuluv rühm.<ref>Johanna Taylor Cannon, Bruno Cossermelli Vellutini, Julian Smith III, Fredrik Ronquist, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Xenacoelomorpha is the sister group to Nephrozoa. – ''Nature'', 2016, 530 (7588): 89–93.</ref> Esmassuused, mis on mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Lülijalgsete ja selgroogsete vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: lülijalgsetel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, selgroogsetel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et nende kahe rühma kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid, ja seda on hiljem toetatud geneetiliste andmetega.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. Insights into the urbilaterian brain: conserved genetic patterning mechanisms in insect and vertebrate brain development. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> Hüpotees eeldab mõlemal rühmal ühtlustatud, [[BMP-kordiini signaalisüsteem]]i kaudu kujundatud tsentraalset närvijuhet. 2018. aastal uuriti viie kahekülgsete rühma ([[siuglejad]], [[keriloomad]], [[kärssussid]], [[käsijalgsed]] ja üks varajane [[rõngussid|rõnguss]] ''[[Owenia fusiformis]]'')) närvijuhtmete dorsoventraalset molekulaarset mustristamist ja leiti, et mitte ühelgi neist ei ole sama mustrit, mis on varem kirjeldatud selgroogsetel, lülijalgsetel ja ühel teisel rõngussil. Isegi liigil ''Owenia fusiformis'', kelle närvijuhtme anatoomiline ehitus sarnaneb selgroogsete ja lülijalgsete omaga, erines selle aluseks olev molekulaarne mustristamine täielikult. Seega ei järeldu närvijuhtme sarnasest välisest ehitus ühine päritolule. Selle põhjal on oletatud, et sarnased kesknärvisüsteemi arhitektuurid on kahekülgsete seas tekkinud evolutsioonis korduvalt ja üksteisest sõltumatult ([[konvergentne evolutsioon]]) ega ole ühiselt päritud närvijuhtmest, mis on hiljem rühmiti "ümber pööratud".<ref>José M. Martín-Durán, Kevin Pang, Aina Børve, Henrike Semmler Lê, Anlaug Furu, Johanna Taylor Cannon, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] on närvisüsteemi arengu esimene nähtav tunnus õhukese rakuriba ilmumine piki embrüo seljapoolset keskjoont. Seda nimetatakse [[neuraalplaat|neuraalplaadiks]]. Edasises arengus tekib neuraalplaadi keskossa pikisuunaline vagu – [[neuraalvagu]]. See süveneb järk-järgult ning selle servad lähenevad teineteisele ja kasvavad kokku. Nii kujuneb [[kesknärvisüsteem]]i eelkäija, silindriline [[neuraaltoru]]. Neuraaltoru sulgumise ajal eraldub selle ülaservadest kummalgi pool [[neuraalhari]], millest areneb suur osa [[piirdenärvisüsteem]]ist. Neuraalplaadi muutumist neuraaltoruks koos närviharja kujunemisega nimetatakse [[neurulatsioon]]iks. [[Närvikude|Närvikoe]] kujunemise ehk [[neuraalne induktsioon|neuraalse induktsiooni]] molekulaarne mehhanism jäi tundmatuks kuni 1990ndateni, mil seda hakati selgitama geneetiliste uurimismeetodite abil. Närvikoe kujunemine sõltub [[luu morfogeneetilised valgud|luu morfogeneetiliste valkude]] (BMP-de) signaalide pärssimisest. Eriti tähtis on [[BMP4]]. Mesodermist pärinevad valgud, sealhulgas [[kordiin]] ja [[nogiin]], pärsivad BMP4 toimet ja suunavad ektodermi [[diferentseerumine|diferentseeruma]] närvikoeks. Protsessis osalevad ka näiteks [[FGF]]- ja [[Wnt]]-signaalirajad. Samalaadne molekulaarne mehhanism toimib väga erinevates loomarühmades [[lülijalgsed|lülijalgsetest]] selgroogseteni. Neuraalse induktsiooni tulemusel tekivad [[neuroblast]]id ehk neuronite eellasrakud.<ref name=KandelCh53>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 53: The generation and survival of nerve cells.</ref> Edasiste jagunemiste ja diferentseerumise käigus kujunevad neist neuronid, teistest neuraalsetest eellasrakkudest arenevad gliiarakud. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón y Cajal pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal käivitab sünaptilise ülekande ja kuidas see omakorda käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes seeläbi elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et üksikud neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud, reageerides selektiivselt kindlatele visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund. Need neuronid on ühtlasi hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Keerukama tajumuse kujunemisel osalevad seega nii üksikute spetsialiseerunud neuronite selektiivne aktiivsus kui ka paljude rakkude koostoimest tekkiv aktiivsusmuster. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> ==Vaata ka== *[[Meeleelundkond]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. ==Välislingid== {{commonskat|Nervous system}} [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] nkoy1wnwv05bfmnpk8i2kz640pkfgph 0 43126 7249371 7231894 2026-10-08T09:11:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249371 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 1992 | järgmine_aasta = 1999 | valimiste_kuupäev = 5. märts 1995 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Tiit Vähi]] | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | partei1 = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] | värv1 = F0953A | kohad_enamuseks = 51 | osavõtt = 68,9% ({{tõus}}1,1[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | juht2 = [[Siim Kallas]] | pilt2 = Siim Kallas Miss Estonia 90 žüriis (cropped).jpg | pilt4 = Mart Laar (PaMu 39573F19582 1) (cropped).jpg | pilt5 = Andres Tarand (1994) (PMF2490) (cropped) (2).jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''174 248''' | kohti1 = '''41''' | kohtade_muutus1 = {{tõus}}24 | muutus1 = {{tõus}} 18,6[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''32,2%''' | juht4 = [[Mart Laar]] | juht5 = [[Andres Tarand]] | värv2 = FFE200 | värv4 = 014F9A | värv5 = E10600 | partei5 = [[Mõõdukad]] | partei4 = [[Isamaa ja ERSP liit|Isamaa ja ERSP]] | kohti2 = 19 | kohti5 = 6 | hääli2 = 87 531 | hääli5 = 32 381 | protsent2 = 16,2% | protsent5 = 6,0% | muutus2 = ''uus'' | muutus4 = {{langus}} 14,1[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = {{langus}} 3,7[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus2 = {{tõus}}19 | kohtade_muutus5 = {{langus}}6 | eelmised_valimised = 1992. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 1999. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 1995. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 1995. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa | enne_valimisi = [[Andres Tarand]] | pärast_valimisi = [[Tiit Vähi]] | enne_partei = [[Mõõdukad]] | pärast_partei = [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] | eelmised_valimised1 = 17 kohta, 13,6% | eelmised_valimised2 = ''ei osalenud'' | eelmised_valimised5 = 12 kohta, 9,7% | toimumata = ei | valitud_liikmed = VIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = VII Riigikogu | kaart_suurus = 350px | pilt3 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg | värv3 = 007557 | juht3 = [[Edgar Savisaar]] | partei3 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | kohti3 = 16 | eelmised_valimised3 = 15 kohta, 12,2% | hääli3 = 76 634 | protsent3 = 14,2% | muutus3 = {{tõus}} 2,0[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus3 = {{tõus}}1 | värv7 = E56509 | juht7 = [[Viktor Andrejev]] | partei7 = [[Meie kodu on Eestimaa]] | kohti4 = 8 | kohtade_muutus4 = {{langus}}31 | eelmised_valimised4 = 39 kohta, 30,8% | hääli4 = 42 493 | protsent4 = 7,9% | kohti7 = 6 | hääli7 = 31 763 | protsent7 = 5,9% | muutus7 = ''uus'' | eelmised_valimised7 = ''ei osalenud'' | kohtade_muutus7 = {{tõus}}6 | värv8 = 3273ED | juht8 = [[Ülo Nugis]] | partei8 = [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] | kohti8 = 5 | eelmised_valimised8 = ''ei osalenud'' | hääli8 = 27 053 | kohtade_muutus8 = {{tõus}}5 | protsent8 = 5,0% | muutus8 = ''uus'' | pilt8 = Ülo Nugis (AMF1585 070) (cropped).jpg | pildisuurus = 85px }}'''1995. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|kaheksanda koosseisu]] [[valimised]], mis toimusid [[5. märts]]il [[1995]]. Valimised võitis ülekaalukalt valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), kes sai 32,2% häältest ja 41 kohta Riigikogus. Teise koha sai esimest korda valimistel osalenud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes kogus 16,2% häältest ja sai 19 kohta Riigikogus. Kolmandaks tuli [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] 14,2% häältega, mis andis 16 kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Villu Varjas |eesnimi= |aeg=22. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Rüütli abiga võitsid mäekõrguselt Koonderakond ja Maarahva Ühendus |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70619511/riigikogu-valimised-1995-ruutli-abiga-voitsid-maekorguselt-koonderakond-ja-maarahva-uhendus |vaadatud=20.12.2022 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> Seniseid valitsuserakondi edu ei saatnud. [[Isamaa ja ERSP liit]] sai vaid 7,9% häältest ja 8 kohta Riigikogus ning [[Mõõdukad]] kogusid 6% hääli, mis andis neile 6 kohta. Riigikokku pääsesid veel valimisliit [[Meie kodu on Eestimaa]] (5,9%, 6 kohta) ja [[valimisliit Parempoolsed]] (5%, 5 kohta).<ref name=":0" /> Valimiste järel moodustasid koalitsiooni [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. Peaministriks sai KMÜ esinumber [[Tiit Vähi]], kelle [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsus]] astus ametisse 17. aprillil 1995.<ref name=":0" /> == Taust == [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimiste]] järel moodustasid valitsuskoalitsiooni [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] ja [[Mõõdukad]]. [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari juhitud valitsus]] viis ellu küll ulatuslike reforme, kuid osalt valitsuse liikmete kogenematuse tõttu räsisid valitsust mitmed skandaalid. Lisaks tekkisid sisemised vastuolud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaas]], mille tulemusena erakond 1994. aastal lõhenes. Kui 1994. aasta septembris puhkes järjekordne skandaal [[Rublatehing|rublade müügi]] üle [[Tšetšeenia]]sse, siis otsustas [[Riigikogu]] peaminister [[Mart Laar|Laarile]] [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]] avaldada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Villu Varjas |kuupäev=19. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Valitsuste vankudes valimistele vastu |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70598347/riigikogu-valimised-1995-valitsuste-vankudes-valimistele-vastu |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> Isamaa juhid soovisid uueks peaministriks tuua [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Siim Kallas]]e. Isamaas loodeti, et Kallase abil jääb erakond valitsusse ja saadakse rahuldav tulemus ka järgmistel Riigikogu valimistel. President [[Lennart Meri]] esitas Siim Kallase küll peaministrikandidaadiks, kuid Riigikogu teda valitsust moodustama ei volitanud. Riigikogu nõustus peaministrina toetama aga senist keskkonnaministrit [[Andres Tarand|Andres Tarandit]], kelle juhitud [[Andres Tarandi valitsus|valitsust]] kutsuti jõulurahuvalitsuseks, sest see jätkas vaid senise poliitika elluviimist ega teinud suuri otsuseid. Andres Tarandi valitsuses jätkasid samad erakonnad, mis olid moodustanud ka Laari valitsuse.<ref name=":5">{{Raamatuviide |autor=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994. |kirjastus=Tulimuld |aasta=2012 |isbn=9789949306855 |koht=Tallinn |lehekülg= |leheküljed=258–279}}</ref> Kõigest kuu aega pärast seda, kui Riigikogu oli Kallase peaministrikandidaadina maha hääletanud, asutas Kallas uue [[Parempoolsus|parempoolse]] ja [[Liberalism|liberaalse]] erakonna, mille nimeks sai [[Eesti Reformierakond]]. Uue erakonnaga ühines ka [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]], mis oli eelmistel valimistel kandideerinud valimisliidus Isamaa.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=79–95}}</ref> == Valimissüsteem == Valimised toimusid 7. juunil 1994 vastu võetud [[Riigikogu]] valimisseaduse alusel. Uue seadusega suuri muudatusi valimissüsteemis ei tehtud. Siiski vähenes näiteks [[Eesti valimisringkonnad|valimisringkondade]] arv kaheteistkümnelt üheteistkümnele ja muudeti ka mitut olemasolevat ringkonda.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel|url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf|pealkiri=Valimised Eestis 1992-2015. Statistikat ja selgitusi|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=2015|vaadatud=21.12.2022|koht=Tallinn|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230319225413/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf|arhiivimisaeg=19.03.2023|url-olek=ei tööta}}</ref> Uued valimisringkonnad olid järgmised: * [[Valimisringkond nr 1|valimisringkond nr. 1]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 2|valimisringkond nr. 2]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 3|valimisringkond nr. 3]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 4|valimisringkond nr. 4]] – [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]; * [[Valimisringkond nr 5|valimisringkond nr. 5]] – [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]; * [[Valimisringkond nr 6|valimisringkond nr. 6]] – [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]; * [[Valimisringkond nr 7|valimisringkond nr. 7]] – [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]; * [[Valimisringkond nr 8|valimisringkond nr. 8]] – [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu]] linn); * [[Valimisringkond nr 9|valimisringkond nr. 9]] – [[Tartu]] linn; * [[Valimisringkond nr 10|valimisringkond nr. 10]] – [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]]; * [[Valimisringkond nr 11|valimisringkond nr. 11]] – [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] koos [[Pärnu|Pärnuga]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/28675|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=21.12.2022}}</ref> Lisaks kehtestas uus seadus, et valimisliite võivad moodustada vaid erakonnad, seega said kandideerida erakonnad, erakondade valimisliidud ja üksikkandidaadid. Kodanike valimisliidud ning muud organisatsioonid kaotasid õiguse kandidaate esitada.<ref name=":3" /> Veel kehtestas uus seadus nõude, et ringkonnamandaadi võis saada vaid juhul, kui kandidaat kogus ringkonnas isiklikult hääli vähemalt 10% lihtkvoodist. Sellega sooviti vältida olukordi, kus üks väga palju hääli saanud kandidaat toob Riigikokku ka väga vähe hääli saanud kandidaadid.<ref name=":3" /> Riigikogu mandaatide jaotus toimus kolmes etapis – kõigepealt tehti kindlaks [[Isikumandaat|isikumandaadi]] saanud kandidaadid, siis jagati ringkonnamandaadid ja viimaks kompensatsioonimandaadid. Kompensatsioonimandaadid jagati vaid nende nimekirjade vahel, mis kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutati modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d’Hondti jagajate meetodit]], mis tagas, et nimekirja saadud kohtade arv Riigikogus oli proportsionaalne nimekirjale antud häälte arvuga.<ref name=":3" /> == Nimekirjad ja kandidaadid == Valimistel kandideeris 16 nimekirja ja 12 [[Üksikkandidaat|üksikkandidaati]]. Kokku oli kandidaate 1256, seega ühele [[Riigikogu]] kohale kandideeris 12,4 inimest.<ref name=":3" /> === Nimekirjad === {|class="wikitable" ! colspan="5" |Valimisliidud |- ! colspan="2" |Valimisliidu nimi !Valimisliidu moodustajad !Esinumber !Kandidaate |- | style="background-color:#014F9A;" | |[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP Liit]] (I/ERSP) | style="font-size:90%;" |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]<br>[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] | style="text-align:center;" |[[Mart Laar]] | style="text-align:center;" |109 |- | style="background-color:#F0953A;" | |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) | style="font-size:90%;" |[[Eesti Koonderakond]]<br>[[Eesti Maaliit]]<br>[[Eesti Maarahva Erakond]]<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]<br>[[Põllumeeste Kogu]] | style="text-align:center;" |[[Tiit Vähi]] | style="text-align:center;" |161 |- | style="background-color:#E56509;" | |[[Meie kodu on Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]] (MKOE) | style="font-size:90%;" |[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]]<br>[[Vene Erakond Eestis]] | style="text-align:center;" |[[Viktor Andrejev]] | style="text-align:center;" |73 |- | style="background-color:#E10600;" | |[[Valimisliit Mõõdukad]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Maa-Keskerakond]]<br>[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Andres Tarand]] | style="text-align:center;" |101 |- | |[[Valimisliit Neljas Jõud]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Rohelised]]<br>[[Eesti Rojalistlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Kalle Kulbok]] | style="text-align:center;" |27 |- | style="background-color:#1034A6;" | |[[Parem Eesti/Eesti Kodanik|Valimisliit Parem Eesti/Eesti Kodanik]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Kodu (erakond)|Eesti Kodu]]<br>[[Eesti Rahva Jäägerpartei]]<br>[[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]<br>[[Eesti Rahvuslik Erakond]]<br>[[Lõuna-Eesti Kodanike Erakond]]<br>[[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] | style="text-align:center;" |[[Jüri Estam]] | style="text-align:center;" |67 |- | style="background-color:#D33131;" | |[[Valimisliit Õiglus]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Demokraatlik Tööpartei]]<br>[[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Vaino Väljas]] | style="text-align:center;" |105 |- ! colspan="5" |Erakonnad |- ! colspan="3" |Erakonna nimi ! style="text-align:center;" |Esinumber ! style="text-align:center;" |Kandidaate |- | | colspan="2" |[[Eesti Demokraatlik Liit]] | style="text-align:center;" |[[Miina Hint]] | style="text-align:center;" |18 |- | | colspan="2" |[[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] | style="text-align:center;" |[[Henn Käärik]] | style="text-align:center;" |52 |- | style="background-color:#FFE200;" | | colspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] | style="text-align:center;" |[[Siim Kallas]] | style="text-align:center;" |103 |- | | colspan="2" |[[Eesti Sinine Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Heino Kiik]] | style="text-align:center;" |29 |- | style="background-color:#DC5E24;" | | colspan="2" |[[Eesti Talurahva Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Ants Aaman]] | style="text-align:center;" |51 |- | style="background-color:#007557;" | | colspan="2" |[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | style="text-align:center;" |[[Edgar Savisaar]] | style="text-align:center;" |114 |- | | colspan="2" |[[Metsaerakond]] | style="text-align:center;" |[[Ants Varblane]] | style="text-align:center;" |31 |- | style="background-color:#3273ED;" | | colspan="2" |[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]] | style="text-align:center;" |[[Ülo Nugis]] | style="text-align:center;" |101 |- | | colspan="2" |[[Tuleviku Eesti Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Jaanus Raidal]] | style="text-align:center;" |102 |} === Üksikkandidaadid === Üksikkandidaatidena kandideerisid valimistel [[Lembit Annus]], [[Aleksandr Dormidontov]], [[Eldur Jõgimaa]], [[Eino Korjus]], [[Arnold Kuusik]], [[Jüri Liiv]], [[Jüri-Rajur Liivak]], [[Priskilla Mändmets]], [[Johannes Raidla]], [[Harri Roop]], [[Heikki Tann]], [[Henn Täär]].<ref name=":3" /> == Valimiskampaania == Kuigi majanduse seis oli oluliselt parem kui 1992. aastal, püsis inflatsioon endiselt suur ning mitu olulist majandusreformi oli endiselt pooleli. Valimistel oli üheks peamiseks teemaks omandi- ja maareformiga seotu. Enamik erakondi lubas reformiprotsesse kiirendada ning kaitsta ka neid, keda reformid negatiivelt mõjutasid. Lisaks oli valimiste üks olulisemaid küsimusi maksusüsteem. Sotsiaalküsimustes olid olulisemad teemad pensionisüsteem ja noorte perede toetamine.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Villu Varjas |kuupäev=21. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: erakonnad lubasid valijatele kõike alates omandireformist kuni surmanuhtluseni |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70611593/riigikogu-valimised-1995-erakonnad-lubasid-valijatele-koike-alates-omandireformist-kuni-surmanuhtluseni |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> === KMÜ === Valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) vastandas end tugevalt senisele valitsuskoalitsioonile. Endast räägiti kui vanadest ja kogenud inimestest, kes lõpetavad Laari valitsuse reformidega kaasnenud ebaõigluse. Samuti väitsid KMÜ juhid, et valitsust saatnud skandaalid ja omavahelised vastuolud ilmestavad selgelt, et seniste valitsuserakondade noored ja kogenematud juhid ei suuda riiki edukalt juhtida. Kõike seda peegeldas ka KMÜ valimiste pealoosung "Kompetentsus, koostöö, kodurahu". Analüütikute arvates tõi KMÜ-le edu just skandaalidest ja reformidest väsinud rahvale rahu ning kindlustunde pakkumine.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Reformierakond === [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] valimiskampaania sarnanes mitmes mõttes [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] 1992. aasta valimiskampaaniaga. [[Siim Kallas]] kutsus erakonna valimiskampaaniat vedama oma vana tuttava [[Olav Osolin|Olav Osolini]], kes juhtis reklaamibürood Kolm Karu. Osolini juhtimisel töötati välja erakonna tunnusgraafika ja reklaamistrateegia. Erakonna vapiloomaks valiti hoogsalt hüppav orav. Reklaamidel kasutati tumesiniseid ja erkkollaseid värve ning tänavatele seati üles hiiglaslikud 18-ruutmeetrised plakatid. Kampaania oli üles ehitatud peamiselt [[Siim Kallas|Siim Kallasele]] ja [[Valve Kirsipuu|Valve Kirsipuule]], kes koos esitasid erakonna pealoosungit "Arukus ausse, jõukus majja!". Samuti valmis [[The Beatles|biitlite]] „Kollase allveelaeva" viisil laul „Meil on Kallas, meil on Kirsipuu". Vaid mõned kuud tagasi loodud Reformierakond sai nii võimsat valimiskampaaniat lubada tänu mitmete pankurite ja ettevõtjate toetusele. Oluline osa erakonna valimiskampaania rahastamisel oli maksumaksjate klubil, mille liige ka Siim Kallas ise oli. Erakonna valimiskampaania lõplikud kulud küündisid 2,3 miljoni kroonini.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valimiskampaania ei olnud ajakirjanike arvates nii isikukeskne kui [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]-l ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnal]], kuna kardeti, et erakonna juht [[Edgar Savisaar]] paistab võrreldes teiste kandidaatidega liiga palju silma. Samas kasutas Savisaar mitmeid uuenduslikke vahendeid enda pildil hoidmiseks. Näiteks lasi erakonna esinumber jaotada Virumaal arvamuskaste ning jagas valijatele nimekaarte. Erinevate kokkulepete kaudu suudeti saada eetriaega telekanalites oma seisukohtade tutvustamiseks.<ref name=":2" /> === Isamaa ja ERSP Liit === Valimisliit [[Isamaa ja ERSP liit|Isamaa ja ERSP Liit]] püüdis rahvast hirmutada juttudega vasakpöördest ja endiste kommunistide tagasitulekust juhul, kui KMÜ peaks valimised võitma. Valimiskampaanias kasutati eelkõige loosungeid "Valigem parem" ja "Valik mõtlevale inimesele". Samas ei võtnud rahvas enam Isamaa hirmujutte eriti tõsiselt. Samuti hoidis KMÜ Laari valitsuse skandaale pidevalt üleval ning tule alla võeti ka Isamaa eelmistel valimistel kasutatud loosungid "Plats puhtaks!" ja "Riik aitab neid, kes end ise aitavad".<ref name=":1" /><ref name=":2" /> ==Tulemused== Riigikogu valimistest võttis osa 68,9% valijatest, mis on seni suurim valimisaktiivsus Riigikogu valimistel alates 1992. aastast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/statistika-ja-analuus|pealkiri=Statistika ja analüüs|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|vaadatud=21.12.2022}}</ref> 5% künnis oli 27 034,95 häält, mille ületas 7 nimekirja.<ref>{{Netiviide|url=http://vvk.ee/varasemad/?v=r95|pealkiri=Valimispäev|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|vaadatud=21.12.2022}}</ref> Valimiste ülekaalukas võitja oli [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), kes sai ligi 175 000 häält, mis andis Riigikogus 41 kohta. Valimistel debüüdi teinud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] võitis 19 kohta. Kolmandaks tuli [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] 16 kohaga. Eelmised valimised võitnud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] sai koos [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]-ga vaid 8 kohta. Kohti kaotas ka ametis oleva peaministri [[Andres Tarand|Andres Tarandi]] juhitud valimisliit [[Mõõdukad]], kes sai ainult 6 kohta. Lisaks võitis valimisliit [[Meie kodu on Eestimaa|Meie Kodu On Eestimaa]] 6 kohta ja Isamaast lahku löönud [[Valimisliit Parempoolsed|Parempooled]] 5 kohta.<ref name=":0" />{{Valimistulemused|electorate=791957|invalid=5102|party1=[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]|party2=[[Eesti Reformierakond]]|party3=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]|party4=[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP liit]]|party5=[[Valimisliit Mõõdukad]]|party6=[[Meie Kodu On Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]]|party7=[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]|party8=[[Parem Eesti/Eesti Kodanik|Valimisliit Parem Eesti/Eesti Kodanik]]|party9=[[Tuleviku Eesti Erakond]]|party10=[[Valimisliit Õiglus]]|party12=[[Valimisliit Neljas Jõud]]|party13=[[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]|party14=[[Metsaerakond]]|party15=[[Eesti Sinine Erakond]]|party16=[[Eesti Demokraatlik Liit]]|party17=Üksikkandidaadid|votes1=174248|votes2=87531|votes3=76634|votes4=42493|votes5=32381|votes6=31763|votes7=27053|votes8=19529|votes9=13907|votes10=12248|votes11=8146|votes12=4377|votes13=3477|votes14=3239|votes15=1913|votes16=316|votes17=1444|party11=[[Eesti Talurahva Erakond]]|seats1=41|seats2=19|seats3=16|seats4=8|seats5=6|seats8=0|seats7=5|seats9=0|seats10=0|seats11=0|seats12=0|seats13=0|seats14=0|seats15=0|seats16=0|seats17=0|seats6=6|color1=#F0953A|color2=#FFE200|color3=#007557|color4=#014F9A|color5=#E10600|color6=#E56509|color7=#3273ED|color9=#6495ED|color8=#1034A6|color10=#D33131|color11=#DC5E24|source=[http://vvk.ee/varasemad/?v=r95 VVK]|partytitle=Nimekiri|color17=#EEEEEE|sc1=+24|sc2=Uus|sc3=+1|sc4=-31|sc5=6|sc6=Uus|sc7=Uus|sc8=-8|sc9=Uus|sc10=0|sc11=Uus|sc12=-8|sc13=Uus|sc14=Uus|sc15=Uus|sc16=0|total_sc=0}} === Tulemused valimisringkondades === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;font-size:90%;line-height:14px" ! rowspan="3" style="width:200px;" |Valimisringkond ! style="width:65px;" |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Reformierakond|Reformi-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Keskerakond|Kesk-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Isamaa ja ERSP liit|I/ERSP]] ! style="width:65px;" |[[Mõõdukad]] ! style="width:65px;" |[[Meie kodu on Eestimaa|MKOE]] ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Parempoolsed|Parem-poolsed]] ! rowspan="2" style="width:65px;" |Teised |- ! style="background:#F0953A;" | ! style="background:#FFE200;" | ! style="background:#007557;" | ! style="background:#014F9A;" | ! style="background:#E10600;" | ! style="background:#E56509;" | ! style="background:#3273ED;" | |- !% !% !% !% !% !% !% !% |- | align="left" |(1) [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] |21,8 |style="background:#FFF8BF;" |'''25,3''' |16,0 |7,4 |4,0 |11,8 |2,8 |10,9 |- | align="left" |(2) [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] |18,1 |style="background:#FFF8BF;" |'''22,5''' |16,5 |9,2 |4,3 |16,3 |2,5 |10,8 |- | align="left" |(3) [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] |style="background:#FBE4CE;" |'''25,2''' |23,6 |12,9 |10,6 |4,6 |9,0 |2,4 |11,6 |- | align="left" |(4) [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''29,4''' |16,0 |11,6 |4,5 |20,7 |3,4 |3,2 |11,2 |- | align="left" |(5) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''35,5''' |22,2 |16,6 |5,9 |8,1 |0,6 |1,9 |9,3 |- | align="left" |(6) [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''30,4''' |10,4 |24,0 |8,5 |4,0 |7,8 |3,2 |11,7 |- | align="left" |(7) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''47,2''' |10,9 |14,6 |7,9 |3,1 |0,5 |2,1 |13,8 |- | align="left" |(8) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu]]) |style="background:#FBE4CE;" |'''44,9''' |9,2 |9,1 |5,8 |3,7 |5,2 |7,8 |14,2 |- | align="left" |(9) [[Tartu]] linn |style="background:#FBE4CE;" |'''18,4''' |18,1 |9,7 |16,3 |4,7 |5,4 |7,6 |19,9 |- | align="left" |(10) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''40,2''' |6,6 |6,2 |5,2 |2,1 |1,0 |17,4 |21,1 |- | align="left" |(11) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''41,6''' |15,7 |14,9 |5,4 |3,8 |1,5 |3,8 |13,2 |} [[Pilt:Rk1995kov.png|thumb|470px| Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa: {| style="width:100%;" |- ! KMÜ ! RE ! KE ! I/ERSP ! M ! MKOE ! P |- | valign=top | {{legend|#ff5e00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#FFFF00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#00BB00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0000DD|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DD0000|Võitis}} | valign=top | {{legend|#c500bf|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0e0787|Võitis}} |} ]] === Valitud Riigikogu liikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Nimekiri ! style="width:1000px;" |Valituks osutunud kandidaadid !Kokku |- | style="background:#F0953A;" | |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] |[[Juhan Aare]]&nbsp;(I), [[Toomas Alatalu]]&nbsp;(R), [[Jaak Allik]]&nbsp;(R), [[Lembit Arro]]&nbsp;(R), [[Endel Eero]]&nbsp;(R) [[Vahur Glaase]]&nbsp;(K), [[Rein Järlik]]&nbsp;(R), [[Ants Järvesaar]]&nbsp;(K), [[Ants Käärma]]&nbsp;(I), [[Raivo Kallas]]&nbsp;(R), [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]]&nbsp;(K), [[Märt Kubo]]&nbsp;(K), [[Tõnu-Reid Kukk]]&nbsp;(K), [[Ando Leps]]&nbsp;(R), [[Endel Lippmaa]]&nbsp;(I), [[Peeter Lorents]]&nbsp;(K), [[Harald Mägi]]&nbsp;(R), [[Ilmar Mändmets]]&nbsp;(R), [[Jaanus Männik]]&nbsp;(R), [[Talvi Märja]]&nbsp;(K), [[Mati Meos]]&nbsp;(K), [[Aavo Mölder]]&nbsp;(R), [[Villu Müüripeal]]&nbsp;(K), [[Eldur Parder]]&nbsp;(R), [[Ülo Peets]]&nbsp;(R), [[Jaan Pöör]]&nbsp;(K), [[Villu Reiljan]]&nbsp;(I), [[Arnold Rüütel]]&nbsp;(I), [[Mart Siimann]]&nbsp;(K), [[Arvo Sirendi]]&nbsp;(R), [[Eino Tamm]]&nbsp;(K), [[Juhan Telgmaa]]&nbsp;(R), [[Olev Toomet]]&nbsp;(R), [[Mai Treial]]&nbsp;(K), [[Elmar Truu]]&nbsp;(K), [[Ülo Uluots]]&nbsp;(R), [[Tiit Vähi]]&nbsp;(R), [[Andres Varik]]&nbsp;(R), [[Ülo Vooglaid]]&nbsp;(R), [[Andrus Öövel]]&nbsp;(I), [[Raoul Üksvärav]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''41''' |- | style="background:#FFE200;" | |[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakod]] |[[Ignar Fjuk]]&nbsp;(K), [[Igor Gräzin]]&nbsp;(I), [[Tiit Käbin]]&nbsp;(I), [[Siim Kallas]]&nbsp;(I), [[Kaljo Kiisk]]&nbsp;(R), [[Valve Kirsipuu]]&nbsp;(R), [[Heiki Kranich]]&nbsp;(R), [[Kalev Kukk]]&nbsp;(K), [[Jürgen Ligi]]&nbsp;(K), [[Daimar Liiv]]&nbsp;(K), [[Andres Lipstok]]&nbsp;(I), [[Uno Mereste]]&nbsp;(I), [[Aap Neljas]]&nbsp;(K), [[Kristiina Ojuland]]&nbsp;(K), [[Paul-Eerik Rummo]]&nbsp;(R), [[Toomas Savi]]&nbsp;(I), [[Andres Taimla]]&nbsp;(K), [[Feliks Undusk]]&nbsp;(K), [[Toomas Vilosius]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''19''' |- | style="background:#007557;" | |[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] |[[Priit Aimla]]&nbsp;(R), [[Olav Anton]]&nbsp;(K), [[Arvo Haug]]&nbsp;(R), [[Arvo Junti]] (K), [[Rein Karemäe]]&nbsp;(R), [[Krista Kilvet]]&nbsp;(K), [[Tõnu Kõrda]]&nbsp;(K), [[Anti Liiv]]&nbsp;(R), [[Tiit Made]]&nbsp;(R), [[Siiri Oviir]]&nbsp;(R), [[Valve Raudnask]]&nbsp;(K), [[Aino Runge]]&nbsp;(K), [[Edgar Savisaar]]&nbsp;(I), [[Liina Tõnisson]]&nbsp;(R), [[Mart Ummelas]]&nbsp;(K), [[Andra Veidemann]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''16''' |- | style="background:#014F9A;" | |[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP Liit]] |[[Jüri Adams]]&nbsp;(K), [[Jaanus Betlem]]&nbsp;(K), [[Toivo Jürgenson]]&nbsp;(K), [[Tunne Kelam]]&nbsp;(K), [[Mart Laar]]&nbsp;(K), [[Tõnis Lukas]]&nbsp;(R), [[Tiit Sinissaar]]&nbsp;(K), [[Lauri Vahtre]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''8''' |- | style="background:#E10600;" | |[[Valimisliit Mõõdukad]] |[[Liia Hänni]]&nbsp;(K), [[Vambo Kaal]]&nbsp;(K), [[Eiki Nestor]]&nbsp;(K), [[Raivo Paavo]]&nbsp;(K) [[Mihkel Pärnoja]]&nbsp;(K), [[Andres Tarand]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | style="background:#E56509;" | |[[Meie kodu on Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]] |[[Viktor Andrejev]]&nbsp;(K), [[Sergei Issakov]]&nbsp;(K), [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]&nbsp;(R), [[Nikolai Maspanov]]&nbsp;(K), [[Igor Sedašev]]&nbsp;(K), [[Valentin Strukov]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | style="background:#3273ED;" | |[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]] |[[Vootele Hansen]]&nbsp;(K), [[Karin Jaani]]&nbsp;(K), [[Kaido Kama]]&nbsp;(I), [[Ülo Nugis]]&nbsp;(K), [[Enn Tarto]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''5''' |- | colspan="4" |''I – isikumandaat, R – ringkonnamandaat, K – kompensatsioonimandaat'' |} [[Isikumandaat|Isikumandaadiga]] pääses Riigikokku 15 saadikut: KMÜ-st 6, Reformierakonnast 6, Keskerakonnast 1, Mõõdukatest 1 ja Parempoolsetest 1. [[Ringkonnamandaat|Ringkonnamandaadid]] (34) jaotusid järgnevalt: KMÜ sai 21, Keskerakond 7, Reformierakond 4, I/ERSP 1 ja MKOE 1. [[Kompensatsioonimandaat]]e (52) sai KMÜ 14, Reformierakond 9, Keskerakond 8, I/ERSP 7, Mõõdukad 5, MKOE 5 ja Parempoolsed 4. Kõige rohkem hääli sai valimisliidu KMÜ nimekirjas kandideerinud [[Arnold Rüütel]] (17 189 häält) ja kõige väiksema häälte arvuga osutus valituks sama valimisliidu nimekirjas kandideerinud [[Tõnu-Reid Kukk]] (98 häält). Võrreldes eelmiste valimistega suurenes ringkonnamandaatide osakaal: 1992. aasta valimistel oli neid 24, 1995. aastal aga 34.<ref name=":3" /> === Isikumandaadi saanud kandidaadid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" |- ! colspan="2" |Nimi|| Kvoote !Hääli |- | style="background:#F0953A;" | | [[Arnold Rüütel]] || style="text-align:right;" | 3,409 | style="text-align:right;" | 17189 |- | style="background:#007557;" | | [[Edgar Savisaar]] || style="text-align:right;" | 2,390 | style="text-align:right;" | 13699 |- | style="background:#E10600;" | | [[Andres Tarand]] || style="text-align:right;" | 2,107 | style="text-align:right;" | 11422 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Siim Kallas]] || style="text-align:right;" | 1,968 | style="text-align:right;" | 10459 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Uno Mereste]] || style="text-align:right;" | 1,735 | style="text-align:right;" | 10806 |- | style="background:#3273ED;" | | [[Kaido Kama]] || style="text-align:right;" | 1,631 | style="text-align:right;" | 8225 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Tiit Käbin]] || style="text-align:right;" | 1,622 | style="text-align:right;" | 9812 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Juhan Aare]] || style="text-align:right;" | 1,471 | style="text-align:right;" | 8433 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Toomas Savi]] || style="text-align:right;" | 1,373 | style="text-align:right;" | 6306 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Andres Lipstok]] || style="text-align:right;" | 1,324 | style="text-align:right;" | 6289 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Villu Reiljan]] || style="text-align:right;" | 1,299 | style="text-align:right;" | 6800 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Endel Lippmaa]] || style="text-align:right;" | 1,246 | style="text-align:right;" | 7540 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Ants Käärma]] || style="text-align:right;" | 1,163 | style="text-align:right;" | 5818 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Andrus Öövel]] || style="text-align:right;" | 1,098 | style="text-align:right;" | 5839 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Igor Gräzin]] || style="text-align:right;" | 1,002 | style="text-align:right;" | 5570 |} == Valitsuse moodustamine == Pärast valimistulemuste selgumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] peaministrikandidaat [[Tiit Vähi]], et näeb võimalike koalitsioonipartneritena nii [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]] kui ka [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolseid]]. Kõigepealt aususid läbirääkimisi pidama KMÜ ja Reformierakond, kuigi KMÜ enda sees ei toetanud [[Põllumeeste Kogu]] liitu Reformierakonnaga. Reformierakond polnud samuti vaimustatud koos vasakpoolse Maaliidu Ühendusega valitsuses olemisest, kuid erakond opositsiooni jääda ka ei soovinud. Nähes, et Keskerakond jääb valitsusest välja, tegi [[Edgar Savisaar]] [[Siim Kallas|Siim Kallasele]] ettepaneku moodustada koalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ja teiste [[Riigikogu]] erakondade vahel ning jätta KMÜ opositsiooni. Reformierakonnale pakkus Savisaar nii peaministri kui ka [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kohta. Uue Riigikogu koosseisu kokkukokkutulemisel järel valiski nn alternatiivne koalitsioon Riigikogu esimeheks reformierakondlase [[Toomas Savi]], samas kui KMÜ toetas [[Ülo Nugis|Ülo Nugise]] kandidatuuri. Vähi pidas sellist Reformierakonna käitumist reetmiseks ning loobus Reformierakonnaga läbirääkimiste pidamisest.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> 23. märtsil 1995 nimetas president [[Lennart Meri]] Tiit Vähi peaministrikandidaadiks. Sama päeva õhtul teatas Vähi, et teeb Keskerakonnale ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks. 31. märtsil kirjutasid KMÜ ja Keskerakond alla valitsuse moodustamise leppele ning 5. aprillil andis Riigikogu Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks. Tiit Vähi juhitud valitsus andis ametivande 17. aprillil 1995.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://www.vvk.ee/r95/ Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht 1995. aasta Riigikogu valimiste kohta] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1995. aasta Eestis‎|Riigikogu valimised, 1995. aasta]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:VIII Riigikogu]] [[Kategooria:1995. aasta valimised]] 86t667x8uqfomwiexf6fo8a028thgxs 0 43131 7249370 7185782 2026-10-08T09:10:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249370 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 1990 | järgmine_aasta = 1995 | valimiste_kuupäev = 20. september 1992 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Mart Laar]] | pilt1 = Mart Laar (PaMu 39573F19582 1) (cropped).jpg | partei1 = [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] | värv1 = 014F9A | kohad_enamuseks = 51 | osavõtt = 67,8% | partei2 = [[Valimisliit Kindel Kodu|Kindel Kodu]] | juht2 = [[Riivo Sinijärv]] | pilt2 = Riivo Sinijärv 2022 (cropped).jpg | pilt4 = Marju Lauristin (PTMF99 116-F12-214-1 1).jpg | pilt5 = RK Jüri Adams.jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''100 828''' | kohti1 = '''29''' | protsent1 = '''22,0%''' | juht4 = [[Marju Lauristin]] | juht5 = [[Jüri Adams]] | värv2 = F0953A | värv4 = E10600 | värv5 = 0000FF | partei5 = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] | partei4 = [[Mõõdukad]] | kohti2 = 17 | kohti5 = 10 | hääli2 = 62 329 | hääli5 = 40 260 | protsent2 = 13,6% | protsent5 = 8,8% | eelmised_valimised = Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised | järgmised_valimised = 1995. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 1992. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 1992. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa | enne_valimisi = [[Tiit Vähi]] | pärast_valimisi = [[Mart Laar]] | enne_partei = Parteitu | pärast_partei = [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] | toimumata = ei | valitud_liikmed = VII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = Eesti Vabariigi Ülemnõukogu | kaart_suurus = 350px | pilt3 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg | värv3 = 007557 | juht3 = [[Edgar Savisaar]] | partei3 = [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinne]] | kohti3 = 15 | hääli3 = 56 124 | protsent3 = 12,3% | värv7 = 800080 | juht7 = [[Kalle Kulbok]] | partei7 = [[Sõltumatud Kuningriiklased|Kuningriiklased]] | kohti4 = 12 | hääli4 = 44 577 | protsent4 = 9,7% | kohti7 = 8 | hääli7 = 32 638 | protsent7 = 7,1% | värv8 = 1034A6 | juht8 = [[Tiina Benno]] | partei8 = [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanik]] | kohti8 = 8 | hääli8 = 31 553 | protsent8 = 6,9% | pilt7 = Blank2x3.svg | pilt8 = Blank2x3.svg | pildisuurus = 85px }}'''1992. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[VII Riigikogu|seitsmenda koosseisu]] [[Riigikogu valimised|valimised]], mis toimusid [[20. september|20. septembril]] [[1992]]. Samal päeval toimus ka [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|1992. aasta presidendivalimiste]] esimene voor. Tegu oli esimeste Riigikogu valimistega pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]]. Kuigi [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti põhiseaduse]] järgi valitakse Riigikogu neljaks aastaks, siis 1992. aastal valiti see vastavalt põhiseaduse rakendamise seadusele erandkorras vaid kolmeks aastaks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse rakendamise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=16.06.2022}}</ref> Samuti olid need ainsad Riigikogu valimised pärast Eesti taasiseseisvumist, mis ei toimunud märtsi alguses. Valimised võitis [[valimisliit Isamaa]], kes sai 22% häältest ja 29 kohta Riigikogus. Teiseks tuli [[valimisliit Kindel Kodu]], kes kogus 13,6% häältest, ja kolmanda koha saavutas [[valimisliit Rahvarinne]], kes kogus 12,3% häältest. Kindel Kodu ja Rahvarinne said Riigikogus vastavalt 17 ja 15 kohta. Lisaks pääsesid Riigikokku veel neli nimekirja: [[Mõõdukad]] (9,7%, 12&nbsp;kohta), [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] (8,8%, 10), [[Sõltumatud Kuningriiklased|Kuningriiklased]] (7,1%, 8) ja [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanik]] (6,9%, 8). Riigikokku pääsesid ka isikumandaadi saanud [[Rein Järlik]] ja [[Tiit Made]], kuigi nimekirjad, kus nad kandideerisid (vastavalt [[valimisliit Rohelised]] ja [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]), [[Valimiskünnis|valimiskünnist]] ei ületanud.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ester Vaitmaa, Riho Kangur|url=https://www.delfi.ee/artikkel/70456703/riigikogu-valimised-1992-kes-voitis-kes-havis-kellel-oli-pohjust-naeratada|pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1992: Kes võitis, kes hävis? Kellel oli põhjust naeratada?|väljaanne=delfi.ee|aeg=30. detsember 2014|vaadatud=31.08.2022}}</ref> Valimiste tulemusena kogunenud Riigikogu koosseis kuulutas lõppenuks kaks aastat kestnud [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodi]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13031303|pealkiri=Riigikogu deklaratsioon põhiseadusliku riigivõimu taastamisest|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=31.08.2022}}</ref> ja valis presidendivalimiste teises voorus [[Lennart Meri]] [[Eesti president|Eesti presidendiks]]. Valimiste järel moodustasid koalitsiooni [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]], [[Mõõdukad]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]. Kuna koalitsioonierakondade ülekaal oli parlamendis väga napp, siis meelitati paar liiget üle ka [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodaniku]] nimekirjast. Peaministriks sai Isamaa esinumber [[Mart Laar]], kellele Riigikogu andis 54 poolthäälega volitused valitsuse moodustamiseks. Uus [[Mart Laari esimene valitsus|valitsus]] astus ametisse 21. oktoobril 1992.<ref name=":0" /> == Taust == Eestist sai taas iseseisev riik 1991. aasta augustis, kuid [[Nõukogude Liidu lagunemine]] ja üleminek turumajandusele tõid kaasa majanduse järsu halvenemise. Suur puudus oli nii kütusest, toiduainetest kui ka olmekaupadest. Eestis endiselt käibel olev [[rubla]] kaotas kiiresti väärtust ja nii jõudis inflatsioon 1992. aastal ümmarguselt 1000 protsendini aastas. [[Edgar Savisaare valitsus|Edgar Savisaare juhitud valitsus]] kuulutas majandusolukorra päästmiseks 1992. aasta alguses välja eriolukorra. Kuna [[Edgar Savisaar|Savisaar]] oli eriolukorra väljakuulutamisel tuginenud [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] impeeriumimeelsetele vene saadikutele, siis kaotas ta eestimeelsete saadikute toetuse ja oli sunnitud tagasi astuma.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ester Vaitmaa, Riho Kangur|url=https://www.delfi.ee/artikkel/70415187/riigikogu-valimised-1992-milline-oli-esimeste-taasiseseisvumisjargsetele-riigikogu-valimiste-eelmang|pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1992: Milline oli esimeste taasiseseisvumisjärgsetele riigikogu valimiste eelmäng?|väljaanne=delfi.ee|aeg=21. detsember 2014|vaadatud=01.09.2022}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994.|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=22–29|isbn=9789949306855}}</ref> Uueks peaministriks sai Savisaare valitsuse transpordiminister ja [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] liige [[Tiit Vähi]], kes tühistas eriolukorra ning lubas viia läbi viia omandi- ja [[Rahareform|rahareformi]], panna rahvahääletusele uue põhiseaduse ning korraldada Riigikogu valimised. [[Tiit Vähi esimene valitsus|Vähi juhitud valitsust]] kutsuti nn spetsialistide valitsuseks, kuna valitsuse liikmed pidid peatama oma kuuluvuse erakondadesse. Samuti teatas Vähi, et ta ei kavatse eelseisvatel Riigikogu valimistel kandideerida.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Juunis 1992 viidi Vähi juhtimisel läbi [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareform]] ja 28. juunil toimunud [[1992. aasta põhiseaduse referendum|referendumil]] kiitis rahvas suure ülekaaluga heaks uue [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti põhiseaduse]].<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Valimissüsteem == Valimised toimusid 6. aprillil 1992 vastu võetud Riigikogu valimisseaduse alusel. Seadust täiendati veel sama aasta 18. juunil. Valimised toimusid kaheteistkümnes 5–13-mandaadilises ringkonnas.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel|url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf|pealkiri=Valimised Eestis 1992-2015. Statistikat ja selgitusi|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=2015|vaadatud=01.09.2022|koht=Tallinn|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230319225413/https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf|arhiivimisaeg=19.03.2023|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Eesti valimisringkonnad|Valimisringkonnad]] moodustati järgmiselt: * [[valimisringkond nr 1]] – [[Lenini rajoon|Lõuna-Tallinn]]; * [[valimisringkond nr 2]] – [[Kalinini rajoon (Tallinn)|Põhja-Tallinn]]; * [[valimisringkond nr 3]] – [[Oktoobri rajoon|Lääne-Tallinn]]; * [[valimisringkond nr 4]] – [[Mererajoon|Ida-Tallinn]]; * [[valimisringkond nr 5]] – [[Harju maakond|Harju]]- ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]; * [[valimisringkond nr 6]] – [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]; * [[valimisringkond nr 7]] – [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] koos [[Narva]], [[Sillamäe]] ja [[Kohtla-Järve|Kohtla-Järvega]]; * [[valimisringkond nr 8]] – [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; * [[valimisringkond nr 9]] – [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]; * [[valimisringkond nr 10]] – [[Tartu maakond|Tartumaa]] koos [[Tartu|Tartuga]]; * [[valimisringkond nr 11]] – [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]]; * [[valimisringkond nr 12]] – [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] koos [[Pärnu|Pärnuga]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/30593|pealkiri=Eesti Vabariigi Riigikogu valimisseadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=01.09.2022}}</ref> Valija hääletas ühe oma ringkonnas kandideerinud kandidaadi poolt, andes samas hääle ka nimekirjale, milles kandidaat kandideeris. Kandideerida võisid erakonnad, valimisliidud, ühendused, organisatsioonid ja üksikkandidaadid.<ref name=":3" /> Riigikogu mandaatide jaotus toimus kolmes etapis: kõigepealt tehti kindlaks [[Isikumandaat|isikumandaadi]] saanud kandidaadid, siis jagati ringkonnamandaadid ja viimaks kompensatsioonimandaadid. Kompensatsioonimandaadi said ainult need nimekirjad, mis kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest või milles kandideerinud isikutest vähemalt kolm osutus juba valituks. Kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutati modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d’Hondti jagajate meetodit]], mis tagas, et nimekirja saadud kohtade arv Riigikogus oli proportsionaalne nimekirjale antud häälte arvuga.<ref name=":3" /> == Nimekirjad ja kandidaadid == Valimistel kandideeris 17 nimekirja ja 25 [[Üksikkandidaat|üksikkandidaati]]. Kokku oli kandidaate 628, seega ühele Riigikogu kohale kandideeris 6,2 inimest.<ref name=":3" /> === Nimekirjad === {| class="wikitable sortable" !Nimekirja nimi !Nimekirjas kandideerivad organisatsioonid !Esinumber !Kandidaate |- |[[Eesti Ettevõtjate Erakond]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Tiit Made]] | style="text-align:center;" |14 |- |[[Eesti Invaühingute Liit]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Mihkel Aitsam (1929–2013)|Mihkel Aitsam]] | style="text-align:center;" |5 |- |[[Eesti Pensionäride Liit]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Harri Kärtner]] | style="text-align:center;" |14 |- |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Jüri Adams]] | style="text-align:center;" |97 |- |[[Halastus (valimisühendus)|Halastus]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Harri Kingo]] | style="text-align:center;" |2 |- |[[Loodusseaduse Partei]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Urmas Mänd]] | style="text-align:center;" |3 |- |[[Põllumeeste Kogu]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Heldur Peterson]] | style="text-align:center;" |25 |- |[[Valimisliit Demokraadid]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Demokraatlik Liit]]<br/>kodanike ühendus Gratia<br/>Revali Karskete Rammumeeste Selts<br/>sõltumatu kogudus Sõprade Kirik<br/>sõltumatu missioonifond Logos<br/>sõltumatu rühmitus Põlevik | style="text-align:center;" |[[Miina Hint]] | style="text-align:center;" |9 |- |[[Valimisliit Eesti Kodanik]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Vabariigi Partei]]<br/>[[Noarootsi Tervisliku Eluviisi Selts|Noarootsi Tervislike Eluviiside Selts]] | style="text-align:center;" |[[Tiina Benno]] | style="text-align:center;" |26 |- |[[Valimisliit Isamaa]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)|Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]<br/>[[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]]<br/>[[Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit]]<br/>[[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]<br/>[[Vabariiklaste Koonderakond]] | style="text-align:center;" |[[Mart Laar]] | style="text-align:center;" |101 |- |[[Valimisliit Kindel Kodu]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]<br/>[[Eesti Koonderakond]]<br/>[[Eesti Maaliit]] | style="text-align:center;" |[[Riivo Sinijärv]] | style="text-align:center;" |73 |- |[[Valimisliit Mõõdukad]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Maa-Keskerakond Eesti]]<br/>[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Marju Lauristin]] | style="text-align:center;" |49 |- |[[Valimisliit Rahvarinne]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Naisliit]]<br/>[[Eesti Rahva-Keskerakond]]<br/>[[Eestimaa Rahvarinne]]<br/>[[Eestimaa Rahvuste Ühendus]] | style="text-align:center;" |[[Edgar Savisaar]] | style="text-align:center;" |103 |- |[[Valimisliit Rohelised]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Roheline Liikumine]]<br/>[[Eesti Rohelised]]<br/>ühendus Euroopa Noorte Metsaaktsioon Eestis<br/>Roheline Rügement<br/>ühendus Roheline Maardu | style="text-align:center;" |[[Jüri Liim]] | style="text-align:center;" |14 |- |[[Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Rojalistlik Partei]]<br/>rojalistlik ühendus Vaba Toome | style="text-align:center;" |[[Kalle Kulbok]] | style="text-align:center;" |30 |- |[[Vasakvõimalus]] | style="font-size:90%;" |[[Eestimaa Kommunistlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Vaino Väljas]] | style="text-align:center;" |14 |- |[[Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond]] | style="font-size:90%;" | | style="text-align:center;" |[[Elmut Laane]] | style="text-align:center;" |24 |} === Üksikkandidaadid === Valimistel osalenud üksikkandidaadid olid [[Lembit Aulas]], [[Vello-Taivo Denks]], [[Heino Hansen]], [[Lembit Kask]], [[Arnold-Aare Kivisikk]], [[Eino Korjus]], [[Aarne Maripuu]], [[Enn Oja]], [[Gunnar Piho]], [[Aldur Pääro]], [[Jüri Reinson]], [[Harri Roop]], [[Leonhard Saluveer]], [[Ülo Siinmaa]], [[Lembit Sulbi]], [[Ago Sütt]], [[Aleksei Zõbin]], [[Heikki Tann]], [[Sirje Terep]], [[Heino Tohver]], [[Peeter Ugand]], [[Ülo Uluots]], [[Väino Viilup]], [[Armin Voimann]] ja [[Eduard Vääri]].<ref name=":3" /> == Valimiskampaania == Riigikogu valimisi varjutas samal ajal toimuvad [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimised]] ja nii käisid kõik suuremad poliitilised jõud välja oma presidendikandidaadi: [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] kandidaat oli [[Lennart Meri]], [[Valimisliit Kindel Kodu|Kindlal Kodul]] [[Arnold Rüütel]], [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarindel]] [[Rein Taagepera]] ja [[ERSP]]-l [[Lagle Parek]]. Rahva hulgas oli neist kõige populaarsem endine [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]] Arnold Rüütel. Teiste kandidaatide eesmärgiks oli võtta Rüütlilt nii palju toetust, et ta ei saaks üle 50% häältest. See oleks tähendanud presidendivalimiste viimist [[Riigikogu|Riigikogus]] toimuvasse valimisvooru, kus Rüütli oleks olnud tunduvalt väiksemad võiduvõimalused.<ref name=":0" /><ref name=":4">{{Netiviide|autor=Ester Vaitmaa, Riho Kangur|url=https://www.delfi.ee/artikkel/70445377/riigikogu-valimised-1992-valimiskampaania-trikid-pruuli-pani-savisaare-numbri-lehekuulutusse-koos-teatega-muun-talvekumme-ja-vormistan-soome-viisasid|pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1992: valimiskampaania trikid: Pruuli pani Savisaare numbri lehekuulutusse koos teatega "müün talvekumme ja vormistan Soome viisasid"|väljaanne=delfi.ee|aeg=27. detsember 1992|vaadatud=02.09.2022}}</ref><ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=[[Kalle Muuli]]|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994.|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=30–66|isbn=9789949306855}}</ref> === Isamaa === Endise Savisaare ja Vähi valitsuse välisministri [[Lennart Meri]] asumine [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] presidendikandidaadiks tõi noortele ja võrdlemisi tundmatule Isamaa poliitikutele laiemat tähelepanu. Samuti oli Isamaa edu aluseks konkurentidega võrreldes paremini läbi mõeldud valimiskampaania. Koostati selgelt [[Parempoolsus|parempoolne]] ja tulevikku vaatav programm. Hüüdlausega "Plats puhtaks!" nõuti endiste kommunistide lahkumist võimupositsioonidelt ja kiiret üleminekut [[Turumajandus|turumajandusele]]. Nii Riigikogu valimiste kui ka presidendivalimiste juhtimiseks loodi spetsiaalne valimisstaap, kus võeti vastu nii ajakirjanike kui ka külalisi. Koostööd tehti ka parempoolsete poliitikutega [[Soome|Soomest]], [[Rootsi|Rootsist]] ja [[Saksamaa|Saksamaalt]]. Tänu heale eeltööle esinesid Isamaa poliitikud hästi teledebattides [[Edgar Savisaar|Savisaarega]], mis näitas rahva silmis Isamaad kui tõsiseltvõetavat poliitilist jõudu. Samuti oli Isamaa eeliseks head tutvused ajakirjanike seas, sest Isamaa kampaaniameeskonnal õnnestus juhtivates päevalehtedes varjunimede all avaldada uudiseid, arvamusartikleid ja intervjuusid Isamaa poliitikutega. Isamaa kampaaniasse kaasati ka mitmeid tuntud Eesti muusikuid nagu [[Ivo Linna]], [[Alo Mattiisen]] ja [[Jüri Leesment]]. Spetsiaalselt kirjutati kampaania jaoks laul "Mina annan oma hääle ikka sulle, isamaa...". Analüütikud ja välisajakirjanikud tõid välja, et Isamaa hoogne ja lõbus kampaania meenutas pidevat rockkontserti, mis oli suunatud eelkõige noortele, kuid kõnetas ka vanemat põlvkonda.<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref name=":6">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Eesti uus algus|aasta=2002|koht=Tallinn|isbn=9985620798|kirjastus=Konrad Adenaueri Fond, Tänapäev|lehekülg=46–58}}</ref> === Rahvarinne === [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] juhitud [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinne]] keskendus kampaania alguses [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi valitsuse]] ja [[Eesti Koonderakond|Koonderakonna]] kritiseerimisele, sest just neis nähti oma suurimat konkurenti. Eriti teravalt kritiseeris Savisaar [[1992. aasta Eesti rahareform|rahareformiga]] koos tulnud maksutõuse. Samuti pooldas Savisaar Riigikogu valimisõiguse andmist osaliselt mittekodanikele, kuid [[1992. aasta põhiseaduse referendum|põhiseadusereferendumiga]] samal ajal toimunud hääletusel lükkas rahvas napilt tagasi Savisaare ettepaneku anda hääleõigus ka [[Eesti kodakondsus|Eesti kodakondsuse]] taotlejatele. Rahvarinne jagas valimiskampaania käigus mitmeid [[Populism|populistlike]] lubadusi, näiteks taheti Eestisse tuua üks miljard dollarit ning lubati, et keskmise palga eest saab 1993. aastal osta sügavkülmiku ja [[Mikrolaineahi|mikrolaineahju]]. Lisaks keskendus Rahvarinne oma kampaanias Savisaare rollile [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumises]]. Kui augusti lõpus selgus arvamusküsitlustest, et Isamaa on juhtima asunud, siis muutis Savisaar taktikat ja asus Koonderakonna asemel Isamaad ründama, kuid see enam valimiste kulgu ei muutnud. Rahvarindele mõjus negatiivselt ka Lennart Meri liitumine Isamaaga, sest Savisaar nägi Meri eelkõige Rahvarinde presidendikandidaadina. Rahvarinne valis seejärel oma presidendikandidaadiks väliseesti politoloogi [[Rein Taagepera]], kuid väga iseseisvat Taageperat ei suudetud Rahvarinde valimiskampaania ette rakendada.<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /> === Kindel Kodu === [[Valimisliit Kindel Kodu|Valimisliidu Kindel Kodu]] moodustasid peamiselt [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] ja [[Eesti Maaliit|Maaliit]], kelle koostöö oli ajendatud pigem pragmatismist kui maailmavaatest. Koonderakond nautis peamiselt tänu [[Tiit Vähi]] populaarsusele kampaania alguses konkurentide ees suurt edumaad ja seetõttu valimiskampaaniale suurt tähelepanu ei pööranud. Tiit Vähi ei soostunud valimistel isegi mitte kandideerima, kuna arvas, et jääb pärast valimisi kindlasti peaministriks. Maaliidust tuli Kindla Kodu presidendikandidaadiks rahva seas väga populaarne Arnold Rüütel, mis oleks pidanud valimisliidule veelgi toetust juurde tooma. Samas tekitas koostöö Maaliiduga Koonderakonnale ka probleeme, sest Maaliit koosnes peamiselt endistest kolhoosesimeestest, kes ei pooldanud [[Turumajandus|turumajandusele]] üleminekut ja kolhoosikorra kaotamist. See pani aga kõhklema seni Koonderakonda toetanud ettevõtjad ja ka välismaised parempoolsed erakonnad lõpetasid Koonderakonnaga koostöö.<ref name=":5" /><ref name=":6" /> === Kuningriiklased === [[Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased]] koosnes peamiselt koomikutest, kelle eesmärgiks oli teiste poliitiliste jõudude naeruvääristamine, mitte tõsise poliitika tegemine. Kuningriiklased väitsid naljaga pooleks, et Eestist peaks saama [[kuningriik]] ja tulid lagedale veel paljude humoorikate ideedega. Samas osutusid Kuningriiklased ootamatult populaarseteks ja viimased arvamusküsitlused lubasid Kuningriiklastele pääsu Riigikokku. Kuningriiklaste toetust tõlgendati nii vabas Eestis pettunud valijate protestina kui ka noore demokraatliku riigi kodanike vastutuse puudumisena ühiskonna ees. Mõned vaatlejad pidasid Kuningriiklasi [[Valimisliit Rahvarinne|Rahvarinde]] käpiknukuks, kuna Kuningriiklaste nimekirjas kandideeris mitmeid [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaarega]] seotud isikud, nagu [[Vilja Laanaru]], [[Aadu Must]], [[Anti Liiv]] ja [[Ralf R. Parve]].<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref name=":7">{{Netiviide|autor=Ivo Rull|url=https://www.delfi.ee/artikkel/70154177/ainult-delfis-ivo-rull-kartulid-kuttepuud-ja-kodanikupalk-ehk-eesti-populismi-paremik-1992-2014|pealkiri=Ainult Delfis: Ivo Rull: Kartulid, küttepuud ja kodanikupalk ehk Eesti populismi paremik 1992-2014|väljaanne=delfi.ee|aeg=15. november 2014|vaadatud=02.09.2022}}</ref> === Eesti Kodanik === Kuigi [[valimisliit Eesti Kodanik]] väga jõulist valimiskampaaniat ei teinud, siis valimisliitu kuuluva [[Eesti Vabariigi Partei]] esimees [[Jüri Toomepuu]] esines mitmete [[Populism|populistlike]] loosungitega ja kasutas valimiskampaanias oskuslikult raadioreklaami, esitledes end 1950. aastatel populaarse [[Heldur Karmo]] laulu "Maikuu, suur toomepuu" saatel. Lisaks oli Toompuu ka palju pildis oma koduringkonnas [[Lõuna-Eesti|Lõuna-Eestis]].<ref name=":4" /><ref name=":7" /> ==Tulemused== Riigikogu valimistest võttis osa 67,8% valijatest, mis oli korralik tulemus. [[1992. aasta põhiseaduse referendum|Põhiseaduse referendumil]] oli osavõtt olnud 67% ja samal päeval toimunud [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|presidendivalimiste]] osavõtt oli 68%.<ref name=":8" /> 5% künnis oli 22 912,35 häält, mille ületas 7 nimekirja.<ref>{{Netiviide|url=http://vvk.ee/varasemad/?v=r92|pealkiri=Vabariigi valimiskomisjon|vaadatud=07.09.2022}}</ref> Valimised võitis ülekaalukalt [[valimisliit Isamaa]], kes sai üle 100 000 hääle ja 29 kohta Riigikogus. [[Valimisliit Kindel Kodu]] võitis 17 kohta ja [[valimisliit Rahvarinne]] 12 kohta. Parlamenti pääsesid veel [[Mõõdukad]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] vastavalt 12 ja 10 kohaga. Ühed valimiste suurüllatajad olid [[Sõltumatud Kuningriiklased]], kes said Riigikogus tervelt kaheksa kohta. Teine üllataja oli [[Valimisliit Eesti Kodanik|valimisliidu Eesti Kodanik]] kandidaat [[Jüri Toomepuu]], kes tegi 16 904 häälega valimiste rekordi. Suuresti tänu Toomepuu häältesaagile pääses Eesti Kodanik 8 kohaga parlamenti. Riigikokku pääsesid ka kaks isikumandaadi saanud kandidaati: [[Rein Järlik]] [[Valimisliit Rohelised|valimisliidust Rohelised]] ja [[Tiit Made]] [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonnast]].<ref name=":0" /><ref name=":8">{{Raamatuviide|autor=Kalle Muuli|pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Tulimuld|lehekülg=67–98|isbn=9789949306855}}</ref>{{Valimistulemused|electorate=689241|invalid=9381|party1=[[Valimisliit Isamaa]]|party2=[[Valimisliit Kindel Kodu]]|party3=[[Valimisliit Rahvarinne]]|party4=[[Valimisliit Mõõdukad]]|party5=[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]|party6=[[Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased]]|party7=[[Valimisliit Eesti Kodanik]]|party8=[[Eesti Pensionäride Liit]]|party9=[[Põllumeeste Kogu]]|party10=[[Valimisliit Rohelised]]|party12=[[Vasakvõimalus]]|party13=[[Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond]]|party14=[[Eesti Invaliidide Liit]]|party15=[[Halastus (valimisühendus)|Halastus]]|party16=[[Valimisliit Demokraadid]]|party17=[[Loodusseaduse Partei]]|party18=Üksikkandidaadid|votes1=100828|votes2=62329|votes3=56124|votes4=44577|votes5=40260|votes6=32638|votes7=31553|votes8=17011|votes9=13356|votes10=12009|votes11=10946|votes12=7374|votes13=4263|votes14=2262|votes15=1852|votes16=744|votes17=368|votes18=19753|party11=[[Eesti Ettevõtjate Erakond]]|seats1=29|seats2=17|seats3=15|seats4=12|seats5=10|seats8=0|seats7=8|seats9=0|seats10=1|seats11=1|seats12=0|seats13=0|seats14=0|seats15=0|seats16=0|seats17=0|seats18=0|seats6=8|color1=#014F9A|color2=#F0953A|color3=#007557|color4=#E10600|color5=#0000FF|color6=#800080|color7=#1034A6|color9=#1B4D3E|color8=#808080|color10=#32CD32|color11=#FCC200|color12=#D33131|color18=#EEEEEE|source=[http://vvk.ee/varasemad/?v=r92 VVK]|partytitle=Nimekiri}} === Tulemused valimisringkondades === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;font-size:90%;line-height:14px" ! rowspan="3" style="width:200px;" |Valimisringkond ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Kindel Kodu|Kindel Kodu]] ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Rahvarinne|Rahva-rinne]] ! style="width:65px;" |[[Mõõdukad]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] ! style="width:65px;" |[[Sõltumatud Kuningriiklased|Kuning-riiklased]] ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanik]] ! rowspan="2" style="width:65px;" |Teised |- ! style="background:#014F9A;" | ! style="background:#F0953A;" | ! style="background:#007557;" | ! style="background:#E10600;" | ! style="background:#0000FF;" | ! style="background:#800080;" | ! style="background:#1034A6;" | |- !% !% !% !% !% !% !% !% |- | align="left" |(1) [[Lenini rajoon|Lõuna-Tallinn]] |style="background:#A7D3FE;" |'''27,2''' |7,3 |12,1 |11,7 |10,8 |3,4 |4,6 |23,0 |- | align="left" |(2) [[Kalinini rajoon (Tallinn)|Põhja-Tallinn]] |style="background:#A7D3FE;" |'''20,6''' |13,1 |18,2 |7,9 |19,3 |4,3 |3,4 |13,1 |- | align="left" |(3) [[Oktoobri rajoon|Lääne-Tallinn]] |22,6 |12,0 |9,3 |style="background:#FFBAB8;" |'''27,6''' |5,2 |5,0 |9,0 |9,3 |- | align="left" |(4) [[Mererajoon|Ida-Tallinn]] |style="background:#A7D3FE;" |'''22,2''' |9,7 |15,6 |11,6 |10,5 |5,5 |3,7 |21,3 |- | align="left" |(5) [[Harju maakond|Harju]] (v.a. [[Tallinn]])- ja [[Rapla maakond|Raplamaa]] |style="background:#A7D3FE;" |'''20,7''' |18,8 |9,1 |13,6 |4,2 |10 |2,4 |21,2 |- | align="left" |(6) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] |12,9 |9,4 |8,3 |10,5 |7,5 |style="background:#FF9FFF;" |'''19,7''' |2,4 |29,3 |- | align="left" |(7) [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |13,1 |9,5 |style="background:#9DFFE6;" |'''20,2''' |12,8 |3,8 |2,4 |1,5 |36,7 |- | align="left" |(8) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] |16,5 |style="background:#FBE4CE;" |'''30,4''' |16,1 |5,5 |5,3 |5,4 |1,1 |19,7 |- | align="left" |(9) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |style="background:#A7D3FE;" |'''32,3''' |17,8 |14,6 |4,0 |3,7 |12,5 |2,3 |12,9 |- | align="left" |(10) [[Tartu maakond|Tartumaa]] | style="background:#A7D3FE;" |'''29,3''' |6,6 |7,2 |7,1 |8,6 |2,6 |4,3 |34,2 |- | align="left" |(11) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]] |11,9 |4,4 |5,3 |4,8 |18,0 |3,4 | style="background:#B4C4F8;" |'''35,1''' |17,0 |- | align="left" |(12) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] | style="background:#A7D3FE;" |'''24,5''' |18,2 |16,5 |3,2 |9,3 |9,2 |3,5 |15,5 |} [[Pilt:Rk1992kov.png|thumb|470px| Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa: {| style="width:100%;" |- ! I ! KK ! RR ! M ! ERSP ! SK ! EK ! PK ! R ! Muu |- | valign=top | {{legend|#0000DD|Võitis}} | valign=top | {{legend|#ff5e00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#00BB00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DD0000|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0e0787|Võitis}} | valign=top | {{legend|#c500bf|Võitis}} | valign=top | {{legend|#00e1ff|Võitis}} | valign=top | {{legend|#dc0079|Võitis}} | valign=top | {{legend|#15ff00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#888888|Võitis}} |} ]] === Valitud Riigikogu liikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Nimekiri ! style="width:1000px;" |Valituks osutunud kandidaadid !Kokku |- | style="background:#014F9A;" | |[[Valimisliit Isamaa]] |[[Sulev Alajõe]]&nbsp;(R), [[Tiit Arge]]&nbsp;(K), [[Jaanus Betlem]]&nbsp;(R), [[Lauri Einer]]&nbsp;(K), [[Illar Hallaste]]&nbsp;(R), [[Andres Heinapuu]]&nbsp;(K), [[Karin Jaani]]&nbsp;(K), [[Kalle Jürgenson]]&nbsp;(K), [[Toivo Jürgenson]]&nbsp;(K), [[Tõnu Juul]]&nbsp;(R), [[Tiit Käbin]]&nbsp;(I), [[Aivar Kala]]&nbsp;(K), [[Kaido Kama]]&nbsp;(R), [[Indrek Kannik]]&nbsp;(K), [[Heiki Kranich]]&nbsp;(R), [[Mart Laar]]&nbsp;(I), [[Jüri Luik]]&nbsp;(K), [[Aap Neljas]]&nbsp;(K), [[Ülo Nugis]]&nbsp;(I), [[Mart Nutt]]&nbsp;(K), [[Matti Päts]] (I), [[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]]&nbsp;(K), [[Heiki Raudla]]&nbsp;(R), [[Paul-Eerik Rummo]]&nbsp;(I) [[Tiit Sinissaar]]&nbsp;(R), [[Enn Tarto]]&nbsp;(I), [[Lauri Vahtre]]&nbsp;(R), [[Arvo Vallikivi]]&nbsp;(R), [[Trivimi Velliste]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''29''' |- | style="background:#F0953A;" | |[[Valimisliit Kindel Kodu]] |[[Juhan Aare]]&nbsp;(I), [[Toomas Alatalu]]&nbsp;(I), [[Lembit Arro]]&nbsp;(R), [[Rein Hanson]]&nbsp;(K), [[Ants Käärma]]&nbsp;(R), [[Tõnu-Reid Kukk]]&nbsp;(K), [[Peeter Lorents]]&nbsp;(K), [[Ilmar Mändmets]]&nbsp;(R), [[Kalev Raave]]&nbsp;(R), [[Kuno Raude]]&nbsp;(R), [[Riivo Sinijärv]]&nbsp;(K), [[Arvo Sirendi]]&nbsp;(K), [[Edgar Spriit]]&nbsp;(K), [[Tõnu Tepandi]]&nbsp;(K), [[Raoul Üksvärav]]&nbsp;(K), [[Heido Vitsur]]&nbsp;(K), [[Ülo Vooglaid]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''17''' |- | style="background:#007557;" | |[[Valimisliit Rahvarinne]] |[[Olav Anton]]&nbsp;(K), [[Ignar Fjuk]]&nbsp;(K), [[Mati Hint]]&nbsp;(K), [[Arvo Junti]] (R), [[Jaan Kaplinski]]&nbsp;(K), [[Krista Kilvet]]&nbsp;(K), [[Kalev Kukk]]&nbsp;(K), [[Ants-Enno Lõhmus]]&nbsp;(K), [[Siiri Oviir]]&nbsp;(K), [[Jüri Rätsep]]&nbsp;(R), [[Edgar Savisaar]]&nbsp;(I), [[Liina Tõnisson]]&nbsp;(K), [[Olli Toomik]]&nbsp;(R), [[Rein Veidemann]]&nbsp;(K), [[Andra Veidemann]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''15''' |- | style="background:#E10600;" | |[[Valimisliit Mõõdukad]] |[[Liia Hänni]]&nbsp;(K), [[Jaak Herodes]]&nbsp;(K), [[Vambo Kaal]]&nbsp;(K), [[Valve Kirsipuu]]&nbsp;(I), [[Jaan Kross]]&nbsp;(K), [[Ülo Laanoja]]&nbsp;(K), [[Marju Lauristin]]&nbsp;(K), [[Uno Mereste]]&nbsp;(K), [[Mihkel Pärnoja]]&nbsp;(K), [[Ivar Raig]]&nbsp;(K), [[Vello Saatpalu]]&nbsp;(K), [[Andres Tarand]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''12''' |- | style="background:#0000FF;" | |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Jüri Adams]]&nbsp;(K), [[Rein Arjukese]]&nbsp;(K), [[Ants Erm]]&nbsp;(K), [[Epp Haabsaar]]&nbsp;(R), [[Tunne Kelam]]&nbsp;(K), [[Avo Kiir]]&nbsp;(K), [[Viktor Niitsoo]]&nbsp;(K), [[Jaanus Raidal]]&nbsp;(I), [[K. Jaak Roosaare]]&nbsp;(R), [[Vardo Rumessen]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''10''' |- | style="background:#800080;" | |[[Valimisliit Sõltumatud Kuningriiklased]] |[[Priit Aimla]]&nbsp;(I), [[Rein Kikerpill]]&nbsp;(K), [[Tõnu Kõrda]]&nbsp;(K), [[Kalle Kulbok]]&nbsp;(K), [[Lembit Küüts]]&nbsp;(K), [[Ralf R. Parve]]&nbsp;(K), [[Vambola Põder]]&nbsp;(R), [[Kirill Teiter]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''8''' |- | style="background:#1034A6;" | |[[Valimisliit Eesti Kodanik]] |[[Tiina Benno]]&nbsp;(K), [[Rein Helme]]&nbsp;(K), [[Katrin Linde]]&nbsp;(K), [[Paul-Olev Mõtsküla]]&nbsp;(R), [[Mart-Olav Niklus]]&nbsp;(K), [[Aime Sügis]]&nbsp;(K), [[Jüri Toomepuu]]&nbsp;(I), [[Toivo Uustalo]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''8''' |- | style="background:#32CD32;" | |[[Valimisliit Rohelised]] |[[Rein Järlik]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''1''' |- | style="background:#FCC200;" | |[[Eesti Ettevõtjate Erakond]] |[[Tiit Made]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''1''' |- | colspan="4" |''I – isikumandaat, R – ringkonnamandaat, K – kompensatsioonimandaat'' |} Isikumandaadiga (kokku 17) valiti Riigikokku: 7 Isamaa, 1 Eesti Kodaniku, 1 Mõõdukate, 2 Kindla Kodu, 2 Sõltumatute Kuningriiklaste, 1 ERSP, 1 Roheliste, 1 Rahvarinde ja 1 Eesti Ettevõtjate Erakonna esindaja. Ringkonnamandaadiga (24) pääses parlamenti: 10 Isamaa, 1 Sõltumatute Kuningriiklaste, 5 Kindla Kodu, 1 Mõõdukate, 3 Rahvarinde, 2 ERSP, 2 Eesti Kodaniku liiget. Kompensatsioonimandaadiga (60) sai esinduskotta: 11 Rahvarindlast, 10 Mõõdukat, 10 Kindla Kodu esindajat, 7 ERSP-last, 5 Isamaalast, 5 Eesti Kodaniku liiget, 5 Kuningriiklast. Kõige rohkem hääli sai valimisliidu Eesti Kodanik nimekirjas kandideerinud [[Jüri Toomepuu]] (16 904) ja kõige väiksema häälte arvuga osutus valituks sama valimisliidu nimekirjas kandideerinud [[Toivo Uustalo]] (51 häält). Tegemist on kõige väiksema häälte arvuga taasiseseisvunud Eesti ajaloos, millega [[Riigikogu|Riigikokku]] on pääsetud. Tänu Toompuu suurele häältesaagile pääsesid parlamenti mitmed väga vähe häälis saanud kandidaadid. Sellist nähtust, kus palju hääli saanud kandidaadi tõttu osutuvad valituks ka väga vähe hääli saanud kandidaadid, hakati nimetama "Toomepuu efektiks".<ref name=":3" /> === Isikumandaadi saanud kandidaadid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" ! colspan="2" |Nimi !Kvoote !Hääli |- | style="background:#1034A6;" | |[[Jüri Toomepuu]] | style="text-align:right;" |3,897 | style="text-align:right;" |16904 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Matti Päts]] | style="text-align:right;" |2,449 | style="text-align:right;" |9618 |- | style="background:#F0953A;" | |[[Juhan Aare]] | style="text-align:right;" |2,118 | style="text-align:right;" |9341 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Enn Tarto]] | style="text-align:right;" |2,108 | style="text-align:right;" |9195 |- | style="background:#E10600;" | |[[Valve Kirsipuu]] | style="text-align:right;" |1,806 | style="text-align:right;" |9051 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Mart Laar]] | style="text-align:right;" |1,641 | style="text-align:right;" |7631 |- | style="background:#800080;" | |[[Kirill Teiter]] | style="text-align:right;" |1,507 | style="text-align:right;" |6314 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Trivimi Velliste]] | style="text-align:right;" |1,372 | style="text-align:right;" |6137 |- | style="background:#0000FF;" | |[[Jaanus Raidal]] | style="text-align:right;" |1,231 | style="text-align:right;" |5341 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Tiit Käbin]] | style="text-align:right;" |1,222 | style="text-align:right;" |6427 |- | style="background:#32CD32;" | |[[Rein Järlik]] | style="text-align:right;" |1,196 | style="text-align:right;" |5220 |- | style="background:#F0953A;" | |[[Toomas Alatalu]] | style="text-align:right;" |1,088 | style="text-align:right;" |4868 |- | style="background:#800080;" | |[[Priit Aimla]] | style="text-align:right;" |1,075 | style="text-align:right;" |4221 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Ülo Nugis]] | style="text-align:right;" |1,063 | style="text-align:right;" |5330 |- | style="background:#007557;" | |[[Edgar Savisaar]] | style="text-align:right;" |1,061 | style="text-align:right;" |4678 |- | style="background:#FCC200;" | |[[Tiit Made]] | style="text-align:right;" |1,061 | style="text-align:right;" |4678 |- | style="background:#014F9A;" | |[[Paul-Eerik Rummo]] | style="text-align:right;" |1,034 | style="text-align:right;" |5290 |} ==Valitsuse moodustamine== [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] oli [[Mõõdukad|Mõõdukaid]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]-d oma tulevaste liitlastena esitlenud juba enne valimisi, mistõttu ei olnud üllatav, et valimiste järel hakkasid [[Koalitsioon|valitsuskoalitsiooni]] moodustama just need kolm poliitilist jõudu. Isamaal, Mõõdukatel ja ERSP-l oli [[Riigikogu|Riigikogus]] kokku 51 kohta ning teoorias oleks sellest enamusvalitsuse moodustamiseks piisanud. Selline ühehääleline enamus oleks aga muutnud raskete reformide läbiviimise väga keeruliseks kui mitte võimatuks, mistõttu asuti liitlasi otsima ka teistest Riigikokku pääsenud nimekirjadest. Juba enne valimisi lubas ajaloolane ja [[Mart Laar|Mart Laari]] sõber [[Rein Helme]], et tuleb [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodanikust]] Isamaasse. Samuti lahkus Eesti kodaniku fraktsioonist [[Tiina Benno]] ja liitus ERSP-ga. Kuna kardeti, et 53 liikmest võib ikkagi väheks jääda, siis otsiti koostöövõimalusi ka [[Eesti Koonderakond|Kooderakonnaga]]. Koonderakonna arvates ei oleks aga Isamaa suutnud [[Eesti|Eestit]] sellises raskes olukorras juhtida ja esitas koalitsiooniga liitumise tingimuseks, et [[Tiit Vähi]] jääb [[Eesti peaminister|peaministriks]] ning lisaks saab Koonderakond valitsuses [[Eesti välisminister|välisministri]], [[Eesti rahandusminister|rahandusministri]], [[Eesti majandusminister|majandusministri]] ja [[Eesti siseminister|siseministri]] portfellid. Selliste nõudmiste arutamine ei tulnud Isamaa juhtide meelest kõne allagi. Kui Isamaa pakkus Vähile vastu [[Eesti transpordi- ja sideminister|transpordiministri]] kohta, siis nägi Vähi seda enda mõnitamisena ning Koonderakond keeldus koostööst.<ref name=":8" /><ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Laar]]|pealkiri=Eesti uus algus|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Konrad Adenaueri Fond, Tänapäev|lehekülg=58–67|isbn=9985620798}}</ref> Isamaa, Mõõdukate ja ERSP koalitsioonikõnelused möödusid viperusteta ja koalitsioonileppe kirjutas Mart Laar valmis oma isiklikus sülearvutis. Koalitsioon lubas riigiaparaadi vähendamist kolmandiku võrra, [[Haldusreform|haldusreformi]], omandireformi ning õiguskaitse- ja kohtureformi läbiviimist. Maksureformiga lubati muuta [[tulumaks]] proportsionaalseks ja ettevõtte tulumaksumäär vähendada enam-vähem samale tasemele üksikisiku tulumaksuga. Riigieelarve tasakaalustamiseks soovis uus valitsus kehtestada [[Maamaks|maamaksu]] ja mootorkütuse [[Aktsiis|aktsiisi]]. Riikluse tugevdamiseks oli esmatähtis [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Vene vägede]] kiire ja tingimusteta väljaviimine ning [[Eesti piir|riigipiiri]] võtmine kindla kontrolli alla. Valitsuse välispoliitilisteks eesmärgiks oli alustada Eesti integreerumist Euroopaga.<ref name=":8" /><ref name=":9" /><ref>{{Netiviide|url=https://valitsus.ee/media/4030/download|pealkiri=Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, "Isamaa" ja "Mõõdukate" koalitsioonilepe|vaadatud=09.09.2022}}</ref> 8. oktoobril 1992 määras [[Eesti president|president]] [[Lennart Meri]] Mart Laari peaministrikandidaadiks ja 19. oktoobril andis Riigikogu 54 poolthäälega Laarile volitused valitsuse moodustamiseks. 21. oktoobril nimetas Lennart Meri esimese taasiseseisvunud Eesti põhiseadusliku [[Mart Laari esimene valitsus|valitsuse]] ametisse. 32-aastasest Laarist sai sellega [[Euroopa]] noorim valitsusjuht. == Viited == <references /> == Välislingid == *[http://www.vvk.ee/r92/ Vabariigi Valimiskomisjoni lehekülg 1992. aasta valimistulemustest] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1992. aasta Eestis‎|Riigikogu valimised, 1992. aasta]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:VII Riigikogu]] [[Kategooria:1992. aasta valimised]] 5odc9pdlf22nnhzola5zo8w6n2mlrqv 0 44582 7249082 7129795 2026-10-07T14:18:10Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Rahvuslinnud]] 7249082 wikitext text/x-wiki [[Fail:Landsvale.jpg|pisi|Suitsupääsuke]] '''Eesti rahvuslind''' valiti [[1962]]. aastal [[BirdLife International|Rahvusvahelise Linnukaitsenõukogu]] initsiatiivil eesmärgiga tõsta huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused. Eesti rahvuslinnuks on suitsupääsuke. Rahvuslind valiti [[26. november|26. novembril]] [[1962]] Tartus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia loodusuurijate selts]]i ornitoloogiasektsiooni koosolekul. [[Suitsupääsuke (perekond)|Suitsupääsukese]] esitas kandidaadiks [[Kustas Põldmaa]], kaaluti ka mõnd [[merelind|merelindu]] ja [[saaremaa männi-käbilind|saaremaa männi-käbilindu]]. Saaremaa männi-käbilindu tunnistati eraldi alamliigina üsna lühikest aega 1950.–1960. aastatel.<ref>[https://www.loodusajakiri.ee/uusveeb/rahvuslind-suitsupaasuke-sai-viiekumneseks/ Rahvuslind suitsupääsuke sai viiekümneseks], Eesti Ornitoloogiaühing, 26.11.2012</ref> Ornitoloogiasektsioon informeeris valikust Rahvusvahelist Linnukaitsenõukogu, kes selle kinnitas.<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340487/297844/page/14 H. Veroman. "Rahvuslik lind" linnukaitse propageerimise uue töövormina. Eesti Loodus, 1963, nr. 4, lk. 204.</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti rahvuslill]] *[[Eesti rahvusloom]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti sümboolika]] [[Kategooria:Rahvuslinnud]] d64knp3l31ibd3wfedkydy3v4veue15 0 49660 7249255 7147488 2026-10-07T20:21:40Z Kruusamägi 1530 7249255 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; bussiliini kohta vaata [[103 (Harju bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''103. aasta''' ('''CIII''') oli [[2. sajand]]i 3. aasta. == Sündmused == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[Frontinus]], rooma sõjaväelane, poliitik ja kirjanik [[Kategooria:103| ]] ru9gjt9f5lw6sfly5heg7g7loppoxzv 0 49754 7249085 6768138 2026-10-07T14:21:18Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:1943]] 7249085 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = "Eesti rahva kannatuste aasta" | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = | alltekst = | autor = | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = | keel = [[eesti keel|eesti]] | sari = | teema = | žanr = | kirjastaja = [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]] | ee_kirjastaja = | avaldatud = [[Tallinn]] [[1943]] | ee_avaldatud = | tüüp = | lehekülgi = 360 lk + 437 lk | mõõtmed_kaal = | isbn = | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"Eesti rahva kannatuste aasta"''' on [[1943]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal välja antud lähiajaloo koguteos [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] kohta Eestis aastatel [[1940]]–[[1941]]. Selle toimetaja oli Karl Pärn (1911–1999). == Väljaanded == * "Eesti rahva kannatuste aasta", I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk, 25 000 eksemplari. Sisu: Stalin asub ründamisele; ENSV loomise komöödia; Eesti sõjavägi bolševistliku hävitusaasta keerises; NKVD mõrvarikäed eesti rahva kallal; Küüditamine; Eestlaste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. a. * "Eesti rahva kannatuste aasta", II köide. Eesti Omavalitsus / Eesti Kirjastus, Tallinn 1943, 437 lk, 25 000 eks. Sisu: Metsavennad; NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis; Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas; Eesti kool bolševikkude võimu all; Teater punasel aastal; Eesti kunst punase hulluse kammitsas; Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul; Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses * "Eesti rahva kannatuste aasta". 2. trükk ühes köites. Kirjastus [[Mats (kirjastus)|Mats]], Tallinn [[1995]], 840 lk; 3. trükk, kirjastus Mats, samal aastal; ISBN 9985-51-012-7 * Eesti rahva kannatuste aasta. Tartu, Elmatar, 2012. Nõukogude okupatsioonivõimud keelasid koguteose ja see suleti [[erifond]]idesse. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Küllo Arjakas]], "Kas “kannatuste aasta” kolmas osa?" (koguteose kavandatud 3. köite materjalidest [[Eesti Riigiarhiiv]]is) – ajaleht [[Uus Pilk]], [[1992]], nr 3, lk 20–23 * Küllo Arjakas, "Kättesaadav "Kannatuste aasta"" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1996]], nr 3 ==Välislingid== * [https://okupatsioon.weebly.com/ Eesti rahva kannatuste aasta] (koguteos tervikuna veebisaidil) * [http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7777&Itemid=67&lang=et Eesti rahva kannatuste aasta] (koguteos tervikuna Nõmme valitsuse veebisaidil) {{surnud link}} [[Kategooria:Raamatud]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] nzhlzma6sgalpbk92jllpxt6shhagsg 7249086 7249085 2026-10-07T14:21:28Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Raamatud]]; lisatud [[Kategooria:Eesti raamatud]] 7249086 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = "Eesti rahva kannatuste aasta" | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = | alltekst = | autor = | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = | keel = [[eesti keel|eesti]] | sari = | teema = | žanr = | kirjastaja = [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]] | ee_kirjastaja = | avaldatud = [[Tallinn]] [[1943]] | ee_avaldatud = | tüüp = | lehekülgi = 360 lk + 437 lk | mõõtmed_kaal = | isbn = | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"Eesti rahva kannatuste aasta"''' on [[1943]]. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal välja antud lähiajaloo koguteos [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] kohta Eestis aastatel [[1940]]–[[1941]]. Selle toimetaja oli Karl Pärn (1911–1999). == Väljaanded == * "Eesti rahva kannatuste aasta", I köide. [[Eesti Omavalitsus]] / [[Eesti Kirjastus]], [[Tallinn]] [[1943]], 360 lk, 25 000 eksemplari. Sisu: Stalin asub ründamisele; ENSV loomise komöödia; Eesti sõjavägi bolševistliku hävitusaasta keerises; NKVD mõrvarikäed eesti rahva kallal; Küüditamine; Eestlaste osavõtt Eesti vabastamisest Saksa sõjaväe poolt 1941. a. * "Eesti rahva kannatuste aasta", II köide. Eesti Omavalitsus / Eesti Kirjastus, Tallinn 1943, 437 lk, 25 000 eks. Sisu: Metsavennad; NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis; Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas; Eesti kool bolševikkude võimu all; Teater punasel aastal; Eesti kunst punase hulluse kammitsas; Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul; Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses * "Eesti rahva kannatuste aasta". 2. trükk ühes köites. Kirjastus [[Mats (kirjastus)|Mats]], Tallinn [[1995]], 840 lk; 3. trükk, kirjastus Mats, samal aastal; ISBN 9985-51-012-7 * Eesti rahva kannatuste aasta. Tartu, Elmatar, 2012. Nõukogude okupatsioonivõimud keelasid koguteose ja see suleti [[erifond]]idesse. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Küllo Arjakas]], "Kas “kannatuste aasta” kolmas osa?" (koguteose kavandatud 3. köite materjalidest [[Eesti Riigiarhiiv]]is) – ajaleht [[Uus Pilk]], [[1992]], nr 3, lk 20–23 * Küllo Arjakas, "Kättesaadav "Kannatuste aasta"" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[1996]], nr 3 ==Välislingid== * [https://okupatsioon.weebly.com/ Eesti rahva kannatuste aasta] (koguteos tervikuna veebisaidil) * [http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=7777&Itemid=67&lang=et Eesti rahva kannatuste aasta] (koguteos tervikuna Nõmme valitsuse veebisaidil) {{surnud link}} [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] 56ab684di6uslms08ttqykxsnzjii07 0 52739 7249216 7039709 2026-10-07T19:47:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249216 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vilsandi tuletorn 2008.jpg|pisi|Vilsandi tuletorn 2008. aastal]] '''Vilsandi tuletorn''' on Eesti kõige läänepoolseim [[tuletorn]]. See asub [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Vilsandi|Vilsandi saarel]]. Tuletorni [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord|article=/|text=/|NS=58/22.972|EW=21/48.763|type=landmark|region=EE-74}}. Laternaruumi ja rõduga valge kivitorni kõrgus jalamist on 37 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 40 meetrit.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pao |eesnimi=Bruno |pealkiri=Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2007–2008 |kirjastus=Saaremaa Muuseum |aasta=2009 |isbn=9789916989333 |toimetaja-perekonnanimi=Pesti |toimetaja-eesnimi=Olavi |koht=Kuressaare |lehekülg=111–125 |artikkel=Kakssada aastat Vilsandi tuletorni}}</ref> Tuletorn sai esialgsel kujul valmis [[1809]]. aasta septembris.<ref name=":0" /> Alates [[2021]]. aastast on tuletorn avatud külastajatele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Vilsandi Tuletorn {{!}} Eesti kõige läänepoolseim tuletorn |url=https://vilsandituletorn.ee/ |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=Vilsandi Tuletorn |keel=en-US |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240315184602/https://vilsandituletorn.ee/ |arhiivimisaeg=2024-03-15 |url-olek=ei tööta}}</ref> Vilsandi tuletorn on võetud [[ehitismälestis]]ena [[muinsuskaitse]] alla, [[kultuurimälestis]]e registri number on 27241<ref>{{Netiviide |pealkiri=27241 Vilsandi tuletorn |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27241 |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=register.muinas.ee}}</ref>. == Ajalugu == [[1807]]. aastal taheti tuletorni algselt rajada [[Atla laht|Atla lahe]] suudme lähedal paiknevale [[Loonalaid|Loonalaiule]], kuid laid oli asustamata ja raske kivitorni püstitamiseks geoloogiliselt ebasobiv. Seetõttu valiti [[Vilsandi|Suur-Vilsandi]] saare lääneranniku kõrgustik, mis paljastub mererannal ligikaudu nelja meetri kõrguse paelavana. Sinna oli juba [[1787]]. aastal rajatud ka [[Kordon|piirivalvekordon]].<ref name=":0" /> Algne, ümar tüvikoonuseline murdpaest torn ehitati projekti kohaselt merepinnast 34 meetri kõrguseks. Mereajaloolase [[Bruno Pao]] hinnangul viitab torni alumine karniis sellele, et algselt kavatseti viienda korruse kõrgusel näidata metallrestil põlevat lahtist tuld. Ilmselt tõstepoomiga varustatud olnud ülemise ukse (praegu kinnimüüritud) paigutamine kuuenda korruse tuulepealsele lääneküljele võib viidata sellele, et algselt on kasutatud [[Kivisüsi|kivisöe]] põletamisel tekkivat tuld. Valgustustehnoloogia kiire arengu tõttu aga lahtise tule tegemisest loobuti.<ref name=":0" /> [[Pilt:Vilsandi maastik, Konrad Mägi, TKM TR 2845 M 485.jpg|pisi|Tuletorn [[Konrad Mägi]] maalil ''Vilsandi maastik'' (1913–1914)]] [[1810]]. või [[1811]]. aastal jõudsid Vilsandile peegelduvad ehk katoptrilised valgustid. [[1817]]. aastal võeti kasutusele ringleva nõgusa vaskpeegliga plinktuled, mis pandi ringlema kellamehhanismi ja rippuvate pommide abil. Pomme tuli iga paari tunni järel käsitsi üles vändata. Valgusallikana kasutati enamasti kanepiõli. [[1860]]. aastaks ehitati tuletorn 4 meetrit kõrgemaks ning 6,7 meetri kõrguse metallist laternaruumi sees paiknes 24 puuõlilambiga valgustatud latern. [[1870]]. aastal valmistati uued trepid, metallist ja klaasist laternaruumi paigaldati [[Kõpu tuletorn|Kõpu tuletornist]] väljavahetatud [[Augustin Fresnel]]i [[dioptriline|dioptriliste]] klaasprismadega varustatud valgusti, mis oli toona Baltikumi tuletornide parim. 1880. aastate alguses ehitati tuulealusel idaküljel asuva peaukse ette valgustusseadet kahjustava tuuletõmbe tõkestamiseks tuulekoda. [[1906]]. aastal sai tuletorni ülemaks 22-aastane [[Artur Toom]]. Toomi andmeil kasutati [[1871]]–[[1917]] ja [[1927]]–[[1940]] hõõgsukaga lambis valgustuspetrooli, alates [[1917]]. aasta sügisest kuni [[1927]]. aastani aga [[Atsetüleen|atsetüleeni]], mida kasutati ka pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] kuni [[Diiselgeneraator|diiselgeneraatorite]] paigaldamiseni, mis laadisid valgust andvaid akusid.<ref name=":0" /> [[Fail:Vilsandi_tuletorn.tif|pisi|Vilsandi tuletorn 1939. aastal]] [[1935]]. aastal jagati valge 360° tuli mitmeks valgeks ja punaseks sektoriks. [[1972]]. aastal võeti tuletornis kasutusele püsielekter ning tuletorni valgustus viidi elektritoitele. Paigaldati Nõukogude Liidu päritolu ringlatern ЭМН-500, millel on kaks tule sektorit: valge 18 [[Meremiil|meremiili]] ja punane 8 meremiili. [[1994]].–[[1995]]. aastal automatiseeriti valgusseade ning tuletorn võeti kaugseiresse. Laterna valgustugevust vähendati valges sektoris 12 meremiili ning punases sektoris 6 meremiili peale. [[2007]].–[[2008]]. aastal toimusid tuletornis remonttööd, mille käigus restaureeriti laternaruum ning paigaldati Sabik LED-sektorlatern valgustugevusega 5000 [[Kandela|cd]] ja tarbitava koguvõimsusega 100 [[Võimsus|W]]. Alates [[2016]]. aastast on kasutusel Eestis välja töötatud LED-täppissektorlatern maksimaalse valgustugevusega 8500 cd ja tarbitava koguvõimsusega 120 W. Latern projekteeriti rätseplahendusena Vilsandi tuletorni jaoks. [[2019]]. aastal toimus tuletorni täiemahuline renoveerimine.<ref name=":1" /> [[20. jaanuar]]il [[1999]] ilmus Vilsandi tuletorni 3,6-kroonine [[postmark]], mille kujundas [[Roman Matkiewicz|Roman Matkiewitcz]]. Tegu oli viienda margiga Eesti tuletornide sarjas, mida telliti [[Trükikoda|trükikojalt]] [[Vaba Maa (trükikoda)|Vaba Maa]] 600 000 tükki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilsandi tuletorni mark |url=https://www.ohtuleht.ee/33594/vilsandi-tuletorni-mark |vaadatud=2024-03-15 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Tule omadused== Tule kõrgus jalamist on 37 meetrit, merepinnast 40 meetrit. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuli paistab kahes erinevas [[sektor]]is erineva intensiivsusega. Ühes ([[asimuut|asimuudist]] 212° asimuudini 164,5°) paistab valge tuli 12 meremiili, teises sektoris (164,5° kuni 212°) punane tuli 6 meremiili kaugusele. Tuli põleb järgmise tsükliga: 1 sekund valge, 2 sekundit pime, jälle sekund valge, 2 sekundit pime, siis 2 sekundit valge ja 7 sekundit pime. Seega on ühe tsükli pikkus 15 sekundit. == Põhjapoolne teine tuletorn == Vilsandi tuletornist põhja pool, umbes ühe [[kaabeltau]] (185 m) kaugusel võib tänaseni märgata põõsastepärjaga ümbritsetud kivivaret. [[1841]]. aastal alustati seal uue Põhjamajaka ehitamist. Kaugel [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]] pealinnas oli tekkinud kindel kavatsus eristada Vilsandi tuletorni [[Sõrve tuletorn|Sõrve]] ja [[Kõpu tuletorn|Kõpu]] [[Tuletorn|majakatest]] kaksikmärgutuledega. 19. augustil [[1842]], kui müüriladumine oli jõudnud 14 [[Süld|sülla]] (ligi 30 meetrit) kõrgusele ja kuuenda korruse laele paigaldati piirde käsipuid, märgati uue torni merepoolses küljes pragu, mis algas jalamilt ja kulges ülespoole. Samal päeval kella kümne paiku, kui hulk mehi oli tornis tööl, teatati prao kahtlasest suurenemisest töödejuhatajale insener-[[porutšik]] Dmitrijevile. Vaatlemisel hinnati prao kõrguseks juba 5 sülda ja töödejuhataja käskis pragunevas tornis töö lõpetada ning meestel all tulla, kuid käsk anti liiga hilja. Kella poole üheteistkümne paiku varises torn mürina ja suure tolmupilve saatel kokku. Kuus töölist sai surma, kuus raskeid vigastusi ja neljal olid kergemad vigastused. Õnnetusse sattunud olid peamiselt ajateenijatest madrused ning paar oskustöölist-müürseppa [[Tallinn|Tallinnast]] ja [[Tartu|Tartust]]. Raskest juhtumist kanti ette ka [[Peterburi]] kõrgematele võimudele ja mereminister teavitas selle tagajärgedest ka [[Tsaar|tsaari]]. Ühe kaksiktorni kokkuvarisemine sundis mereväestaabi vastavat osakonda loobuma väikesel [[Vilsandi|Vilsandi saarel]] kahest majakast.<ref name=":0" /> == Vaata ka == *[[Artur Toom]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Vilsandi lighthouse}} * {{VTAtuletorn|2835}} * {{Kultuurimälestis|27241|27241 Vilsandi tuletorn}} [[Kategooria:Eesti tuletornid]] [[Kategooria:Saare maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Saaremaa valla ehitised]] [[Kategooria:Vilsandi]] rx0vxcuc74d4eiffm3tfqzesa8nq2n8 0 52929 7249399 7218748 2026-10-08T10:07:44Z N1releh 199583 7249399 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{linn | nimi = Legnano | hääldus = | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Legnano | pilt = Legnano_S_Magno.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Itaalia | asendikaardi_pilt = }} '''Legnano''' on linn [[Põhja-Itaalia|Põhja-Itaalias]] [[Lombardia]] maakonnas [[Città metropolitana di Milano]]s. == Ajalugu == Legnanos toimus [[1176]]. aastal [[Lombardia Liiga]] ja [[Friedrich I Barbarossa]] vägede vahel [[Legnano lahing]]. See oli [[gvelfid ja gibelliinid|gvelfide ja gibelliinide]] võitluse kulminatsioon, mis lõpetas imperaatori püüdlused Lombardia [[Itaalia linnriigid|linnriike]] valitseda. Lahing lõppes Lombardia Liiga ehk [[gvelfid]]e võiduga. == Vaatamisväärsused == * [[San Magno kirik]] ([[16. sajand]]i algus) * [[Alberto da Giussano monument]] ([[1900]]) [[Piazza Monumento|Piazza Monumentol]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.legnano.org/ Legnano valla koduleht] (itaalia keeles) [[Kategooria:Itaalia linnad]] [[Kategooria:Lombardia]] 6ink2ne0r31ejs1jxcvhxlnmj9fkzbk 0 53210 7249378 7129472 2026-10-08T09:21:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249378 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Infokast sõjaline konflikt | osa = [[Iisraeli-Liibanoni konflikt]]ist | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Final day of the war sees Katyusha rockets in Haifa.jpg| foto2a = 2006 Lebanon War. LXXXI.jpg| suurus = 290<!-- Number indicating width of the montage (default: 200) -->}} | pildiallkiri = Üleval: [[Katjuša]] tabamus [[Haifa]]s<br>All: [[Iisraeli kaitsejõud]]ude rünnak [[Maron al-Ras]]is | aeg = [[12. juuli]] [[2006]] – [[14. august]] 2006 | koht = [[Lõuna-Liibanon]]<br>Põhja-Iisrael | osaline1 = {{pisilipp|Iisrael}} | osaline2 = [[Pilt:Flag of Hezbollah (thumbnail placeholder).png|25px|link=Hezbollah]] [[Hezbollah]] }} '''2006. aasta Iisraeli-Liibanoni sõda''' ehk '''Teine Liibanoni sõda''' oli 34 päeva kestnud konflikt [[Iisrael]]i vägede ja [[Ḩizb Allāh]]'i (ehk Hezbollah) võitlejate vahel. Konflikt algas [[12. juuli]]l [[2006]], kui Ḩizb Allāh ründas [[Operatsioon Ustav Tõotus|operatsiooni Ustav Tõotus]] käigus sihtmärke Põhja-Iisraelis, tappis kaheksa ja võttis vangi kaks [[Iisraeli Kaitsejõud]]ude sõdurit. Operatsiooni eesmärk oli vahetada Iisraeli sõdurid hiljem välja Iisraeli vanglates kinnipeetavate liibanonlaste vastu. Iisrael tungis [[Liibanon]]i, kus organisatsioon asus, sihiga Hezbollah hävitada, kuid ei suutnud seda edukalt teha ja taandus 14. augustil 2006 Liibanonist. Sõda lõppes Iisraeli jaoks poliitilise ja strateegilise lüüasaamisega. Iisrael ei toonud koju röövitud sõdureid ega suutnud teha lõppu sissirühmitusele Hezbollah, kelle püsimajäämine muutis aastaid kestnud seisukohta, et ükski Araabia jõudude koalitsioon ei suuda Iisraeli vägesid lüüa. ==Sündmuste käik== ===Eellugu === {{Vaata ka|Iisraeli-Liibanoni konflikt}} [[Hezbollah]] rajati 1985. aastal [[Liibanoni kodusõda|Liibanoni kodusõja]] ajal. Sellest sai [[Lõuna-Liibanon]]i valdavalt [[Šiiidid|šiiitlikust]] moslemi elanikkonna peamine kaitse kodusõja ja [[Iisraeli kaitsejõud]]ude (IDF) vastu. Rühmitus võitles IDF vastu edasi ka pärast kodusõda, sest Iisraeli väed olid jäänud [[Iisraeli okupatsioon Lõuna-Liibanonis|Lõuna-Liibanoni okupeerima]] ning saavutas 2000. aastal Iisraeli vägede väljaviimise. [[Madala intensiivsusega konflikt]] siiski jätkus, sest piiri üle jätkusid tülid ja Liibanoni kodanikke peeti Iisraelis kinni. Jaanuaris 2004 vabastas Iisrael sadu peamiselt Palestiina ja Liibanoni vange vastutasuks ühe Iisraeli ärimehe ja kolme Iisraeli sõduri säilmete eest, kelle Hezbollah oli 2000. aasta oktoobris vangi võtnud.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=2006 Lebanon War |url=https://www.britannica.com/event/2006-Lebanon-War |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=[[Britannica]]}}</ref> Hezbollah'-Iisraeli konflikt pingestus, kui 25. mail 2006 tapeti autopommiga [[Islami Džihaad Palestiinas|Palestiina Islami Džihaadi]] juht [[Mahmoud al-Majzoub]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-01-04 |pealkiri=Beirut bombings: Israel’s long history of assassination attempts in Lebanon |väljaanne=[[Aljazeera]] |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/1/4/israels-long-history-of-assassination-attempts-in-lebanon}}</ref> Vastusena sellele alustas Ḩizb Allāh 27. mail raketirünnakuid sõjaväesõidukitele ning [[Meron (Iisrael)|Meroni]] sõjaväebaasile Iisraelis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kesic |eesnimi=Ivan |kuupäev=2024-08-26 |pealkiri=Explainer: Which Israeli military sites did Hezbollah target in occupied territories? |väljaanne=[[Press TV]] |url=https://www.presstv.ir/Detail/2024/08/26/732121/Which-Israeli-military-sites-did-Hezbollah-target-in-occupied-territories}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Timeline |url=https://hezbollah.org/timeline |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=[[United Against Nuclear Iran]]}}</ref> 2006. aastal pingestusid Iisraeli-Palestiina suhted, kui [[2006. aasta Palestiina parlamendivalimised]] võitis [[Ḩamās]], kes ei olnud tunnustanud veel Iisraeli õigust olemasolule. Suhete pingestumisele aitas veelgi kaasa Iisraeli peaministri [[Ehud Olmert]]i "konvergentsiplaan", mille järgi plaanis Iisrael annekteerida veevarude ja maavarade rikkaima piirkonna [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ja liigutada kolm suletud [[Iisraeli asundused|juudi asundust]] Läänekaldale ja [[Ida-Jeruusalemm]]a. Palestiina kontrolli alla jäi seega vaid väike ressursivaene piirkond.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Paech |eesnimi=Norman |kuupäev=2006-06-30 |pealkiri=Ehud Olmerts "Konvergenz-Plan": Das Zwei-Staaten-Modell ist möglich - die Annexion sicher |url=http://www.uni-kassel.de/fb5/frieden/regionen/Israel/paech.html |väljaanne=[[Kasseli Ülikool]] |vaadatud=2024-10-07 |arhiivimisaeg=2006-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060717051801/http://www.uni-kassel.de/fb5/frieden/regionen/Israel/paech.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Goodman |eesnimi=Amy |perekonnanimi2=Chomsky |eesnimi2=Noam |autor2-link=Noam Chomsky |kuupäev=2006-07-15 |pealkiri=Israel-Palästina - Interview mit Noam Chomsky und anderen |url=http://zmag.de/artikel/Israel-Palaestina-Interview-mit-Noam-Chomsky-und-anderen |väljaanne=[[ZNet]] |vaadatud=2024-10-07 |arhiivimisaeg=2007-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071014151657/http://zmag.de/artikel/Israel-Palaestina-Interview-mit-Noam-Chomsky-und-anderen |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Pinged eksaleerusid 24. juunil, kui Iisrael röövis [[Gaza tsoon]]ist kaks tsiviilisikut (arsti ja tema venna). 25. juunil röövisid Gaza tsoonist pärit sissid teiselt poolt piiri Iisraeli sõduri [[Gilad Shalit]]i. Järgnesid Iisraeli kättemaksuoperatsioonid Gaza tsoonis. Mitmed analüütikud on arvamust väljendanud, et Hezbollah' rünnak oli teadlikult ajastatud 2006. aasta juulisse, et Iisrael peaks võitlema korraga Hamasi ja Hezbollah' vastu kahel rindel.<ref name=":0" /> [[Fail:Zarit incident map.png|pisi|230x230px|Hezbollah' 12. juuli rünnak]] ===Konflikti algus=== {{Vaata ka|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti kronoloogia}} Kasutades piiril olevaid piirivalvele märkamatuid ületuskohtasid, imbus Ḩizb Allāhi sisside maaväekontingent 12. juulil 2006 üle piiri Põhja-Iisraeli. Esimene lahing toimus hommikul kella 9 paiku, kui Hezbollah' sissid ründasid [[RPG (granaadiheitja)|RPG]] granaadiheitjate ja tulirelvadega kahte soomustatud [[Humvee]]d, mis olid patrullretkel [[Iisraeli-Liibanoni piir]]il Iisraeli poolel. Hezbollah' teatel võeti kell 9.04 (kohaliku aja järgi) vangi kaks vigastatud [[Iisraeli kaitsejõud]]ude sõdurit ([[Ehud Goldwasser]] ja [[Eldad Regev]]) ja kolm said surma.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Harel |eesnimi=Amos |perekonnanimi2=Khoury |eesnimi2=Jack |kuupäev=2006-07-14 |pealkiri=IDF retrieves bodies of four tank soldiers killed in south Lebanon |väljaanne=[[Haaretz]] |url=http://www.haaretz.com/hasen/spages/738310.html |url-olek=ei tööta |vaadatud=2024-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060715184152/http://www.haaretz.com/hasen/spages/738310.html |arhiivimisaeg=2006-07-15}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Lopez Mercado |eesnimi=Rafael |kuupäev=2020-07-01 |pealkiri=Chronicle of the 2006 Lebanon War (Part One) |url=https://www.revistaejercitos.com/en/Articles/chronicle-of-the-lebanon-war-2006-part-one/ |väljaanne=Revista Ejércitos |vaadatud=2024-10-07 |arhiivimisaeg=2024-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241007103514/https://www.revistaejercitos.com/en/Articles/chronicle-of-the-lebanon-war-2006-part-one/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2006-07-12 |pealkiri=Hezbollah seizes Israel soldiers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/5171616.stm |väljaanne=[[BBC]]}}</ref> [[Fail:Tyre air strike.jpg|vasakul|pisi|[[Iisraeli õhuvägi|Iisraeli õhuvägede]] tabamus [[Tüüros]]el]] Hezbollah' peasekretär [[Hassan Nasrallah]] teatas edukast inimröövist kell 10.15 Liibanoni televisioonis ja andis teada soovist korraldada rahumeelne [[Vangide vahetus|pantvangivahetus]], et vabastada taas [[Liibanonlased|liibanonlasi]] ja [[Palestiinlased|palestiinlasi]] röövitud [[Iisraellased|iisraellaste]] vastu. Iisraelis vangistatud liibanonlaste ametlik arv oli tollal 3, kuid tegelikkuses arvati neid olevat sadu.<ref name=":2" /> [[Fail:D9N 02.jpg|pisi|Iisraeli buldooserid hävitamas Hezbollah' punkreid]] Iisrael süüdistas juhtunus lisaks Hezbollah'le ka Liibanoni riiki, kuna Hezbollah' erakonna liikmed olid ka [[Liibanoni valitsus]]es ja vastas inimröövile sõjalise tegevusega.<ref name=":3" /> Juba 10.20 alustasid esimesed [[Iisraeli õhuvägi|Iisraeli õhuväe]] lennukid pommitamist Hezbollah' sihtmärkide vastu.<ref name=":2" /> Käivitatud õhuoperatsiooni jooksul pommitati Hezbollah' peakorterit, raketivarusid Beirutis ja raketiheitjaid lõunas. Õhurünnakud olid tõhusad ja 12. juuli öösel hävitasid Iisraeli õhujõud 39 minutiga enamiku Hezbollah' [[Iraan]]is toodetud [[Zelzal]] kaugmaarakettidest, mis oli organisatsiooni hinnatud relv.<ref name=":4" /> Õhurünnakutega kaasnesid ka Iisraeli Kaitsejõudude sissetung Liibanoni territooriumile, kus aeti taga Ḩizb Allāhi võitlejate jälgi. Kella 11 paiku sõitis üks Iisraeli [[Merkava]] tüüpi tank Liibanoni territooriumil umbes 70 meetrit piiritarast põhja pool pommi otsa, mis sisaldas hinnanguliselt 200-300 kilogrammi lõhkeainet. Plahvatus hävitas tanki peaaegu täielikult ja kõik neli tanki meeskonnaliiget said kohapeal surma.<ref name=":2" /> Ellujäänud sõdurid pidasid mitu tundi lahingut Ḩizb Allāhi võitlejatega, et vältida tanki langemist Hezbollah' kätte. Umbes kell viis sai veel üks Iisraeli sõdur surma ja kaks sõdurit sai haavata.<ref name=":1" /> === Konflikti kulgemine === [[Fail:Locations bombed Aug13.jpg|pisi|396x396px|Iisraeli pommitamised Liibanonis]] 13. juulist ründas Iisrael Liibanoni nii õhust, merelt kui ka maalt. 13. juulil kehtestas Iisrael [[mereblokaad]]i ning kogu sõja jooksul jätkus Iisraeli igapäevane sihtmärkide pommitamine õhust üle kogu Liibanoni.<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Israel/Lebanon/Hezbollah Conflict in 2006 |url=https://casebook.icrc.org/case-study/israellebanonhezbollah-conflict-2006 |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=[[ICRC]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240128173930/https://casebook.icrc.org/case-study/israellebanonhezbollah-conflict-2006 |arhiivimisaeg=2024-01-28 |url-olek=ei tööta}}</ref> Lisaks Hezbollah' baasidele pommitati ka strateegilisi sihtmärke, nagu [[Beiruti lennujaam]], [[Autoteed|teed]] ja [[Sild|sillad]], et takistada röövitud sõdurite väljaviimist riigist ja värskete varude jõudmist Hezbollah'ni. Intensiivne õhukampaania sundis Hezbollah' juhid maa alla ja löögid põhjustasid sadade Liibanoni tsiviilisikute surma. Hezbollah jätkas samal ajal raketirünnakuid Põhja-Iisraelis.<ref name=":4" /> Liibanoni valitsus mõistis Ḩizb Allāhi rünnakud hukka ja protesteeris Iisraeli rünnakute vastu Liibanonis. 27. juulil otsustas Liibanoni valitsus, et ta laiendab oma võimu oma territooriumil, et tagada, et vägivallamonopol kuuluks riigis edaspidi vaid Liibanoni riigile. Konflikti jooksul pöördus Liibanon korduvalt [[ÜRO]] poole, paludes [[ÜRO Julgeolekunõukogu|julgeolekunõukogul]] viivitamatut ja tingimusteta relvarahu Iisraeli ja Hezbollah' vahel.<ref name=":5" /> Kuigi pommitamine purustas suure osa Liibanoni armee infrastruktuurist, jäi [[Liibanoni armee]] passiivseks, piirdudes sümboolse [[Õhukaitse (üldmõiste)|õhukaitsega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nerguizian |eesnimi=Aram |kuupäev=2018-10-30 |pealkiri=The Lebanese Armed Forces and Hezbollah: Military Dualism in Post-War Lebanon |url=https://carnegieendowment.org/posts/2018/12/the-lebanese-armed-forces-and-hezbollah-military-dualism-in-post-war-lebanon?lang=en |väljaanne=[[Carnegie Endowment for International Peace]]}}</ref> 22. juulil algas ulatuslik Iisraeli maapealnepealetung Liibanoni, millest võttis osa ligikaudu 30&nbsp;000 sõdurit. Pealetungi sihiks oli suruda Hezbollah [[Litani jõgi|Litani jõeni]], Iisraeli piirist eemale. Kuid suured inimohvrid, sõjategevuse kulud (ligikaudu 7 miljardit [[Iisraeli seekel|seeklit]]) ja IDF-i suutmatus alistada Hezbollah' tõid Iisraelis kaasa märkimisväärse kriitika sõja juhtimisviisi üle.<ref name=":4" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tiks |eesnimi=Oliver |kuupäev=2006-08-13 |pealkiri=Liibanoni sõda on Iisraelile maksma läinud üle 64 miljardi krooni |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://maailm.postimees.ee/1568173/liibanoni-soda-on-iisraelile-maksma-lainud-ule-64-miljardi-krooni}}</ref> === Sõja lõpp === 9. augustil kaks päeva enne ÜRO Julgeolekunõukogu kogunemist, mis soovis vaherahu kehtestada, otsustas Iisrael enne korraldada veel viimase suurema pealetungi, mis sai nimeks "[[Operatsioon "Suunamuutus 11"|Suunamuutus]]". Operatsioon algas 16.30, loetud tunnid enne julgeolekunõukogu otsust. Iisraeli kaitseväed ründasid Hezbollah vägesid Litani jõe ääres sihiga šiiidi üksused hävitada. Lahingud toimusid kuni 14. augustini, mil vaherahu kehtima hakkas. IDF ei saavutanud operatsiooniga oma sihti.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=KATZ |eesnimi=YAAKOV |kuupäev=2008-01-10 |pealkiri=The story of 'Changing Direction 11' |väljaanne=[[The Jerusalem Post]] |url=https://www.jpost.com/features/front-lines/security-and-defense-the-story-of-changing-direction-11}}</ref> [[Fail:Idf back from lebanon.jpg|vasakul|pisi|IDF lahkumas Liibanonist (2006)]] ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 11. augusti õhtul vastu [[ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1701|resolutsiooni 1701]], millega kutsuti üles mõlema poole vaenutegevuse täielikule lõpetamisele. Resolutsioonis nõuti relvarahu, Liibanoni vägede ja täiendavate [[UNIFIL|ÜRO rahuvalvajate]] saatmist Lõuna-Liibanoni, IDF-i ja Hezbollah' väljaviimist piirkonnast ning Hezbollah' desarmeerimist. Rõhutati ka vajadust röövitud Iisraeli sõdurid tingimusteta vabastada, kuid sellest ei tehtud relvarahu tingimust. Samal päeval võttis [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|inimõiguste nõukogu]] erakorralisel istungil vastu resolutsiooni S-2/1, milles mõisteti hukka inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised Iisraeli poolt ning kutsuti üles uurimiskomisjoni loomisele.<ref name=":4" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /> [[Fail:Hezbollah territory.JPG|pisi|Sõja järel püstitatud silt, millel on küljes sõjaaegsed raketid ja Hezbollah' tollane juht [[Hassan Nasrallah]]]] Mõlemad pooled nõustusid resolutsiooni tingimustega ja relvarahu hakkas kehtima 14. augustil kell 8.00 hommikul. Kuigi esines üksikuid konflikte, relvarahu laias laastus toimis.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2006-08-17 |pealkiri=Day-by-day: Lebanon crisis - week five |väljaanne=[[BBC]] |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/4776627.stm}}</ref> Mereblokaad lõpetati 6.–7. septembril 2006. Esimesel oktoobril teatas Iisraeli armee, et on lõpetanud tagasitõmbumise Lõuna-Liibanonist. Seda kinnitas ka UNIFIL.<ref name=":5" /> == Tagajärjed == Kuigi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon oli Iisraelile soodne, nõudes Hesbollah' [[Desarmeerimine|desarmeerimist]] ning mainides selgesõnaliselt [[pantvang]]e, jäid siiski 12. juulil röövitud pantvangidest sõdurid Hezbollah' kätte. Nende surnukehad saabusid Iisraeli tagasi 2008. aastal, kui Iisrael vabastas sõdurite kehade eest terroristi ja neli Hezbollah' sõdurit.<ref name=":4" /><ref name=":6" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hiietamm |eesnimi=Aadu |kuupäev=2008-07-10 |pealkiri=Surnult koju tagasi |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/286897/surnult-koju-tagasi}}</ref> [[Hezbollah|Hezbollah']] suutlikkus võidelda IDF-i vastu võimaldas tal näidata end [[Araabia]]s võitjana, mis oli tulemus, mida ükski teine araabia relvarühmitus ei olnud varem saavutanud.<ref name=":4" /> 2006. aasta Liibanoni sõda (lisaks koos [[Liibanoni sõda (1982)|1982. aasta sõjaga]]) muutis aastaid kestnud seisukohta, et ükski Araabia jõudude koalitsioon ei suuda Iisraeli lüüa. Eriti tõi sõda Iisraeli jaoks esiplaanile [[Iraan]]ist lähtuva ohu, sest Hezbollah tegutses suuresti Iraani toel. Konflikti jooksul ei suutnud Iisrael tuua koju röövitud sõdureid ega teha lõppu Hezbollah' sissirühmitusele.<ref name=":7">{{Uudiseviide |kuupäev=2006-10-02 |pealkiri=Iisrael kaotas sõja Liibanonis |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/207006/iisrael-kaotas-soja-liibanonis}}</ref> [[Fail:Flickr - Israel Defense Forces - Infographic, Hezbollah's Arsenal of Rockets.jpg|pisi|[[Iisraeli kaitsejõud|IDF]]-i infotahvel, mis toob välja, kuidas Hezbollah on resolutsiooni 1701 rikkunud]] Sõja käigus hukkus umbes 120 IDF-i sõdurit ja üle 40 Iisraeli [[Tsiviilisik|tsiviilisiku]]. Üle 1100 Liibanoni tsiviilisiku ja Hezbollah' võitleja hukkus. Lisaks põhjustas sõda [[Lõuna-Liibanon|Lõuna-Liibanonis]] massilist ümberasustamist ja infrastruktuuri kahjustamist.<ref name=":4" /> Sõjale järgnenud süüdlaste otsimine nõrgestas Iisraeli koalitsiooni ja [[Iisraeli peaminister|peaminister]] Ehud Olmert loobus oma valimislubadusest lahkuda suuremalt osalt [[Jordani jõgi|Jordani jõe]] läänekaldalt. Pärast seda, kui Iisraeli lahkumine Lõuna-Liibanonist 2000. aastal ja [[Gaza sektor|Gaza sektorist]] 2005. aastal araabia äärmuslaste rünnakuid ei lõpetanud, hakkas Iisraeli avalikkus teise Liibanoni sõja järel kahtlema, kas asunike äratoomine [[Läänekallas|Läänekaldalt]] parandab suhteid [[Araabia maad|Araabia maadega]]. Mitmeid poliitikuid süüdistati valede otsuste tegemises ja 2008. aastal aruande avaldanud [[Winogradi komisjon]] oli väga kriitiline Iisraeli juhtkonna sõjaaegsete otsuste suhtes.<ref name=":4" /><ref name=":7" /> == Vaata ka == * [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti sõjalised operatsioonid.|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikti sõjalised operatsioonid]] * [[Araabia-Iisraeli konflikt]] ** [[Iisraeli-Liibanoni konflikt]] ** [[Iisraeli-Hezbollah' konflikt]] ** [[Iisraeli-Palestiina konflikt]] * [[1982. aasta Liibanoni sõda]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/4776627.stm Day-by-day: Lebanon crisis] [[BBC]] kokkuvõte kriisist päev-päevalt (''inglise keeles'') [[Kategooria:2006]] [[Kategooria:Iisraeli sõjandus]] [[Kategooria:Liibanoni ajalugu]] mwpdme45nsi8az26auol6opjcnayn7a 0 53494 7249202 5868705 2026-10-07T19:22:42Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt ja allikas 7249202 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lülle | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} '''Lülle''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Torgu vald]]a. [[Fail:Tuulik Lülle külas.tif|pisi]] Külas asuvad [[Lülle laevkalmed]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veldre |eesnimi=Tõnu |kuupäev=18 august 2018 |pealkiri=AJA LUGU: Lülle laevkalmete lugu |väljaanne=Saare Hääl |url=https://saartehaal.postimees.ee/6670473/aja-lugu-lulle-laevkalmete-lugu |vaadatud=7 oktoober 2026}}</ref><gallery> Fail:Tuulik Lülle külas.tif|Tuulik Lülle külas 1930-ndatel </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} {{lisapildid}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] q0mu1r6qugb5xux8zo9rh5uqgv1q5xe 7249203 7249202 2026-10-07T19:22:54Z Funktsionalism-modernism 231916 7249203 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lülle | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} '''Lülle''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Torgu vald]]a. [[Fail:Tuulik Lülle külas.tif|pisi]] Külas asuvad [[Lülle laevkalmed]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Veldre |eesnimi=Tõnu |kuupäev=18 august 2018 |pealkiri=AJA LUGU: Lülle laevkalmete lugu |väljaanne=Saare Hääl |url=https://saartehaal.postimees.ee/6670473/aja-lugu-lulle-laevkalmete-lugu |vaadatud=7 oktoober 2026}}</ref><gallery> Fail:Tuulik Lülle külas.tif|Tuulik Lülle külas 1930-ndatel </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] 1kwoohw7mf6kw8z3ltnzua8gzojy6nt 0 53627 7249367 6454023 2026-10-08T09:05:45Z Sillerkiil 58396 /* Mihkel Ranna dendraarium */ 7249367 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Neemi | pindala = | elanikke = | maakond = Saare }} [[Fail:Drone video of Neemi village and labyrinth in Saaremaa, Estonia.webm|pisi|Droonivideo Neemi külast, labürindist ja selle kõrval asuvast dendraarumist 2021. aasta augustis]] '''Neemi''' on [[küla]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Unguma laht|Unguma lahe]] ääres. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Pöide vald]]a. Külas tegutseb Neemi Külaselts MTÜ.<ref>{{Netiviide|url=https://www.inforegister.ee/80410404-NEEMI-KULASELTS-MTU|pealkiri=Neemi Külaselts MTÜ|väljaanne=Inforegister|vaadatud=27.08.2021}}</ref> == Ajalugu == Küla kuulus 19. sajandil [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõisa]] alla.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Rehepapp|url=http://ylo.rehepapp.com/Saaremaa/Horele/|pealkiri=Horele|vaadatud=29.08.2021}}</ref> 1512. aastast on selles kohas teada mõis Nemes, 1645. aastast küla nimega Nehmis, 1798. aastal küla Niemis. Neeme mõisa nimi tulenes arvatavasti sõnast "neem", kuid tänapäeval ei asu küla enam merekaldal, vaid [[Pöide vald|Pöide]] kõrgendikul.<ref>{{Netiviide|url=http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Neemi|pealkiri=Neemi|väljaanne=Eesti kohanimeandmebaas|vaadatud=29.08.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://ylo.rehepapp.com/Saaremaa/K%C3%BClad.htm|pealkiri=Külad|vaadatud=29.08.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.elus.ee/wp-content/uploads/2017/10/Abiks-loodusevaatlejale-100_Saksa-Eesti-kohanimed.pdf|pealkiri=Saksa-Eesti kohanimed|väljaanne=Abik loodusvaatlejale|aeg=2016|vaadatud=29.08.2021}}</ref> 1934. aastal leiti Köötsa talu õue kaevetööde käigus varemed,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eunemuist |eesnimi=A |kuupäev=26.05.1934 |pealkiri=Märkmeid maa-aluse käigu avastamise puhul Neemi külas |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=meiemaaew19340526.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=02.07.2023 |väljaanne=Meie Maa}}</ref> 2021. aastal kaevati need taas lahti ja tuvastati trepp ja võlvitud laeosa, mis pärinevad arvatavasti samuti mõisahoonetest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021 |pealkiri=Neemi küla kirjeldus |url=https://skk.ee/fileadmin/media/pildid/uudised/Neemi_kula_kirjeldus.pdf |vaadatud=02.07.2023 |väljaanne=skk.ee}}</ref> == Õ või Ö? == Theodor Kaljo oletatavalt 1929. aastal Tartu Ülikoolile esitatud [[laudaturitöö]] kohaselt kuulub Neemi küla õ-esindusalasse.<ref>{{Netiviide|autor=Theodor Kaljo|url=http://ylo.rehepapp.com/Saaremaa/Murdepiir/Saaremaa%20murdepiir.html|pealkiri=Õ- ja ö-hääliku vahepiir Saaremaal|aeg=1929|vaadatud=27.08.2021}}</ref> 2019. aastal märgistatud ö ja ö piiri järgi asub Neemi küla selle üleminekualal.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/941101/saaremaal-margiti-maha-o-ja-o-tahe-piir|pealkiri=Saaremaal märgiti maha "õ" ja "ö" tähe piir|väljaanne=ERR|aeg=18.05.2019|vaadatud=27.08.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Ahto Jakson|url=https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-13/juhan-peegli-idee-o-tahe-alguse-tahistamisest-sai-lopuks-teoks|pealkiri=Juhan Peegli idee Ö-tähe alguse tähistamisest sai lõpuks teoks|väljaanne=Peegel|vaadatud=27.08.2021|arhiivimisaeg=27.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210827173425/https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-13/juhan-peegli-idee-o-tahe-alguse-tahistamisest-sai-lopuks-teoks|url-olek=ei tööta}}</ref> == Mihkel Ranna dendraarium == Neemi külas asub Mihkel Ranna [[dendraarium]]. Dendraariumi rajas küla [[sepp]], kes alustas ettevalmistamist 1925. aastal, raiudes paepinnasesse haruldaste puude-põõsaste jaoks augud ja vedades sinna pinnast. Taimeseemneid hankis ta Saarema parkidest ja aedades, samuti [[Tallinn|Tallinnast]], [[Tartu|Tartust]] ja [[Viljandi|Viljandist]]. Dendraariumis on palju võõrpuuliike, kokku on seal üle 100 puu- ja põõsaliigi. Dendraarium on looduskaitse all.<ref>{{Netiviide|url=https://www.puhkaeestis.ee/et/mihkel-ranna-dendraarium|pealkiri=Mihkel Ranna dendraarium|väljaanne=Puhka Eestis|vaadatud=27.08.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/saaremaa-puhkeala/1675|pealkiri=Mihkel Ranna dendraarium|väljaanne=RMK|vaadatud=27.08.2021}}</ref> == Labürint == Alates 2019. aastast valmistab Indrek Nõgu dendraariumi kõrvale [[Labürint|labürindi]], mille rada on viis kilomeetrit pikk, labürindi plaan on valminud ühe Prantsusmaa kloostri skeemi põhjal.<ref name="Muld 2022">{{cite web|last=Muld|first=Margus|url=https://www.err.ee/1608620191/saaremaa-mees-rajas-pollule-eesti-suurima-laburindi|title=Saaremaa mees rajas põllule Eesti suurima labürindi|website=ERR|date=2022-06-06|access-date=2022-06-07|language=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti külade loend]] ==Viited== {{viited}} {{Saaremaa vald}} [[Kategooria:Saaremaa valla külad]] h3gl5dlb3onqzqv9xbsrcln5qp5ltbg 0 53837 7249412 7185401 2026-10-08T10:41:57Z N1releh 199583 7249412 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} [[Pilt:Seyhan Kurt.jpg|pisi|Seyhan Kurt (2007)]] '''Seyhan Kurt''' (sündinud [[16. detsember]] [[1971]] Prantsusmaal [[Grenoble]]'is Bourgoin-Jallieu vallas) on Türgi-Prantsuse kirjanik, luuletaja, sotsioloog ja antropoloog.<ref>{{Viide |pealkiri=Seyhan Kurt |kuupäev=2022-12-20 |url=https://tr.wikipedia.org/w/index.php?title=Seyhan_Kurt&oldid=28967593 |väljaanne=Vikipedi |keel=tr |vaadatud=2023-01-11}}</ref> == Haridustee == Seyhan Kurt õppis [[Lyon]]i [[École de Jean Jaurès]]'is. Ta õppis Prantsusmaal maalimist ning Türgis [[İzmir]]is dramaturgiat ja kunstiajalugu. Kurt õppis prantsuse keelt ja kirjandust, sotsioloogiat ja antropoloogiat. Ta viis läbi arhitektuuri- ja linnakultuuriuuringuid Itaalias ja Kreekas. Magistriõpingud lõpetas ta antropoloogias [[Ankara Ülikool]]i keele-, ajaloo- ja geograafiateaduskonnas. == Looming == 1992 ja 1993 aastatel avas ta [[Mersini provints|Mersini]] Fine Arts Gallery's kaks maalinäitust. 2021. aastal ilmus [[İstanbul]]is tema raamat „Arhitektuur, korraldus, praktika Türgi majas“.<ref>{{Raamatuviide |url=https://iletisim.com.tr/kitap/haneden-ev-haline/10001 |pealkiri=Haneden Ev Haline - Seyhan Kurt |keel=tr}}</ref> Ta võttis vaatluse alla Türgi maja arhitektuuri ja igapäevaelu 19. sajandist tänapäevani. Selleks kasutas interdistsiplinaarset meetodit, kaasates erinevaid valdkondi Türgi kinost suulise kultuurini. Artikkel tema raamatu kohta avaldati Tokyo ajakirjas 2022. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Review of Life Studies |url=http://www.lifestudies.org/press/review.html |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=www.lifestudies.org}}</ref> Mõned tema 1990–2017 aastatel kirjutatud luuletused on tõlgitud ka prantsuse, inglise, saksa, kreeka ja eesti keelde. Intervjuud Seyhan Kurtiga 2021–2022 aastatel edastati Mediascope TV-s, Artfullivingis, Bisavblogis ja ajalehes Hürriyet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eliçin |eesnimi=Işın |kuupäev=2021-03-21 |pealkiri=Haneden Ev Haline: Türk Evi'nde Mimari, Düzenleme, Pratik - Seyhan Kurt ile söyleşi |url=https://medyascope.tv/2021/03/21/haneden-ev-haline-turk-evinde-mimari-duzenleme-pratik-seyhan-kurt-ile-soylesi/ |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=Medyascope |keel=tr}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=“Ev, Zihinsel ve Duygusal İnşası Hiç Bitmeyen Bir Yerdir” |url=https://www.artfulliving.com.tr/haber_detay/23208/ev-zihinsel-ve-duygusal-insasi-hic-bitmeyen-bir-yerdir |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=Artfulliving}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=KOÇER |eesnimi=Abdüssamed |pealkiri=Seyhan Kurt: “Bizde evin bitmek bilmeyen ‘inşası’ ve dönüşümü gündelik hayatın adeta bir parçasıdır.” |url=https://blog.bisav.org.tr/2022/01/11/seyhan-kurt-bizde-evin-bitmek-bilmeyen-insasi-ve-donusumu-gundelik-hayatin-adeta-bir-parcasidir/ |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=bisavblog |keel=tr}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ev artık yuva değil, bir otel, hapishane |url=https://www.hurriyet.com.tr/kelebek/hurriyet-pazar/ev-artik-yuva-degil-bir-otel-hapishane-41773472 |vaadatud=2023-01-11 |väljaanne=www.hurriyet.com.tr |keel=tr}}</ref> Tema loomingut on avaldatud rahvusliku kirjanduselu häälekandjais Varlik, Journal, Turkish Language, Le Poéte Travaille, Tohum, Cali, Sincan İstasyonu ja Turk Dili. == Teoseid == * „Kapa Gözlerini“ („Sule silmad“, 1992) * „Destinos“ („Saatus“ 1995) * „Hüznün Sözyitimleri“ („Sõnatus kurbuses“, 1999) * „El İlanı“ („Lendleht“, 2002) * „Bizden Geçen Sular“ („Vesi, mis voolab meist läbi“, 2003) * „Seyyah“ („Reisija“, 2012) * „Herkese ve Hiç Kimseye“ („Kõigile ja mitte kellelegi“, 2017) * „Haneden Ev Haline, Türk Evinde Mimari, Düzenleme, Pratik“ („Arhitektuur, korraldus, praktika Türgi majas“, 2021) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kurt, Seyhan}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Türgi kirjanikud]] [[Kategooria:Ankara Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] f1bgg5ez6gngr3cgexzu6i340u3lnq1 0 56202 7249336 6420836 2026-10-08T07:46:24Z Kuriuss 38125 7249336 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Meerapalu | omakeelne_nimi_1 = eesti | Meerapalu | | omakeelne_nimi_2 = võru | Meerapalo | | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Meerapalu''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Asub [[Peipsi järv]]e kaldal, Meerapalu oja ääres. Küla lõunaosas asub [[Meerapalu soo]]. [[Meerapalu algkool]] avati [[Meeksi mõis]]aomaniku ooberst [[Knorring]]i poolt [[Räpina kihelkond|Räpina kihelkonna]] [[Meeksi vald (Räpina kihelkond)|Meeksi val]]la Meerapalu külas 1805. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1928/12/02/7 Meeksi walla Meerapalo algkool Tartumaal 123 aastane], Postimees (1886-1944), nr. 329, 2. detsember 1928</ref> 1876. aastal ehitati mõisa materjali ja küla elanike rahaga uus koolimaja, mis asus [[Meerapalu palvemaja|palvemaja]]ga ühe katuse all. Meerapalus on sündinud vabadusvõitleja [[Evald Laidvere]] ja õigusteadlane [[Artur-Tõeleid Kliimann]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal asus küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. Aastatel 1977–2019 oli Meerapaluga liidetud [[Pedaspää]] küla. ==Vaata ka== * [[Meerapalu kalmistu]] ==Viited== {{viited}} {{Räpina vald}} [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] [[Kategooria:Räpina vald]] gw1az5bax34xgjf903s3is946tlsb7b 0 61017 7249418 6602221 2026-10-08T10:52:05Z Neptuunium 58653 7249418 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | pilt = Fail:Tartu Observatooriumi panoraam.jpg | pildiallkiri = Tõraveres asuva [[Tartu Observatoorium]]i peahoone | nimi = Tõravere | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu }} '''Tõravere''' on [[alevik]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Nõo vald|Nõo vallas]]. Olles asulana tuntud seal asuva [[Tartu Observatoorium]]i poolest, kannab ka aleviku peatänav kannab Observatooriumi tänava nime. Samuti asuvad seal Torni ja Tiigi tänav. == Nimi == Asulat on esmamainitud [[1582]]. aastal nimega ''Therrawera''. Seejärel on seda kirjutatud kujul ''Terafehr'' ([[1627]]), ''Der(r)efer'' ([[1638]]) ja ''Terrafer'' ([[1839]]).<ref name=Kohanimeraamat>[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 688–689</ref> [[Lauri Kettunen]] on võrrelnud Tõravere nime [[Taani hindamisraamat]]us oleva kohanimega Tõristevere (Toruestœuœrœ, [[1419]] nimetati seda ''Tirwestevere'') ja pidas võimalikuks mõlema lähtumist sõnast "[[tõrv]]" või "[[toru]]" (seda hääldati vanasti kujul ''torvi''). Kuid Tõravere nime varasemad kirjapanekud ei sisalda v-d vere-lõpust eespool ja sellepärast võib nimi lähtuda ka muust sõnast, näiteks "tõra" ('[[sild|silla]] jäätõke'), "tõra" ('tüli, riid') vms. [[16. sajand]]il esines isikunimi Thoro.<ref name=Kohanimeraamat/> [[1939]]. aastal üles kirjutatud rahvajutu järgi elas sealkandis loomi ja kalu õginud koletis, kes magades tegi nii suurt lõrinat, et teda hakati Tõraks kutsuma. [[Kalevipoeg]] ajanud teda taga ja tapnud ta [[Elva jõgi|Elva jõe]] ääres. Eluka [[veri]] värvinud jõevee ja pinnase punaseks, mistõttu hakatud ümbruskonda Tõravereks kutsuma.<ref name=Kohanimeraamat/> == Ajalugu == [[Pilt:Tõravere 03.jpg|pisi|Tõravere]] [[Pilt:Tõravere 05.jpg|pisi|Tõravere]] Tõraveres Jaagupi talu maa-alal asub [[3. sajand|3.]]–[[5. sajand]]ist pärit [[kivikalme]], mida nimetatakse [[Jaagupi tarandkalme]]ks. [[1930. aastad|1930. aastail]] toimusid seal väljakaevamised. Küla kujunes kohta, kus [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1558]]. aasta novembris toimus kokkupõrge [[Moskva tsaaririik|Vene]] ja ordu vägede vahel. [[Tuulemäe]] ja [[Vapramäe]] vahelisel alal toimusid verised lahingud ka [[1919]]. ja [[1944]]. aastal.<ref name="Eestigiid">[http://www.eestigiid.ee/?CatID=100&ItemID=3732 Tõravere alevik] Eestigiid. Vaadati 25. juulil 2018.</ref> Tõravere lähedal Vapramäel on [[vennaskalm]] mälestuskiviga, millel on [[eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]] ja [[hiina keel]]es kiri "Igavene kuulsus vapratele hiina punaarmeelastele, kes langesid võitluses [[nõukogude võim]]u eest". Sinna on maetud kaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Vapramäe lahing]]us 16. jaanuaril 1919 langenud [[hiinlased|hiinlast]], kes kuulusid [[Punaarmee]] miinipataljoni.<ref name=Eestigiid/><ref>[http://www.vvvs.ee/?21 Vapramäe õpperaja kirjeldus], Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse koduleht (vaadatud 24.03.2019)</ref> Tõraveres asub [[Tartu Observatoorium]], Eesti suurim professionaalne astronoomiauuringute keskus. Observatoorium asub Tartust 22 km kaugusel ja Tõravere raudteepeatusest 1,2 km loodes Tuulemäel<ref name=Eestigiid/>. Tartu Observatooriumi vaatluskeskus rajati Tõraverre aastatel [[1958]]–1964. Tõraveres paikneb Eesti suurim, 1,5-meetrise peegliga [[teleskoop]], mis töötab alates [[1975]]. aastast. Observatooriumi juures tegutseb alates [[1964]]. aastast Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam.<ref>[http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/tartu-toravere-meteoroloogiajaam/ Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam] Riigi Ilmateenistus</ref> Vapramäe lael peeti varem jaanikuid ja laulupidusid, nüüdseks on see paik metsa kasvanud. Keset laulupeoplatsi kasvas suur [[pärn]], mis murdus [[1967. aasta augustitorm]]is. Kuulu järgi olevat selle pärna istutanud [[Karl XII]] ja seda kutsuti Karl XII pärnaks.<ref name=Eestigiid/> Tõravere küla sai [[1977]]. aastal alevikuks.<ref name=Kohanimeraamat/> == Loodus == Mööda aleviku läänepiiri voolab Elva jõgi ja selle lõunapiiri lähedal kulgeb [[Nõo oja]]. Elva jõe ääres [[Tepripalu]]s on [[võsu-mägisibul]]a (''Sempervivum soboliferum'') kasvukoht.<ref name=Eestigiid/> Tõravere pargis on [[päikesekell]].<ref name=Eestigiid/> == Transport == Aleviku lõunaosa läbib [[Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee]]. Teisel pool maanteed otse küla piiri taga [[Voika]] küla territooriumil asub [[Tõravere raudteepeatus]]. Ka [[Vapramäe raudteepeatus]] jääb Tõraverre<ref name=Eestigiid/>. ==Viited== {{viited}} {{Commonscat}} {{Vikitsitaadid}} {{Nõo vald}} [[Kategooria:Nõo vald]] [[Kategooria:Eesti alevikud]] rw13waea9f99o8jc3baw02ssvlkynf7 0 63344 7249067 7198943 2026-10-07T13:11:44Z Robert Treufeldt 9117 7249067 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fred_Kudu_ausammas.jpg|thumb|Fred Kudu ausammas [[Kääriku]]l]] '''Fred Kudu''' (22. detsember 1916 ([[vkj]])/ [[4. jaanuar]] [[1917]] [[Pärnu]] – [[29. september]] [[1988]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] sportlane, spordipedagoog ja sporditegelane. Fred Kudu oli [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]] asutaja ja kujundaja, tema juhtimisel ehitati paljud ülikooli spordibaasid. Teaduskonna [[dekaan]]<nowiki/>iks valiti ta kolmel ametiajal. Aastail 1964–1978 oli Kudu [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] mitmevõistlejate koondise vanemtreener. Kudu õpilaste hulka kuulusid olümpiavõitja [[Mõkola Avilov]], olümpiahõbe [[Rein Aun]], samuti [[Heino Lipp]], [[Valter Külvet]] jt. Kudu oli tuntud ka rahvusvahelisel areenil, ta käivitas mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Antons, Voolaid |eesnimi=Kaarel, Kalle |pealkiri=Eesti spordi lugu |lehekülg=275}}</ref> [[Kääriku spordibaas]]i rajamisel on Kudu panus väga suur, ta tegi [[Tartu]]st ja Käärikust omal ajal rahvusvaheliselt arvestatava kergejõustikukeskuse.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=5–7}}</ref> Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna esimese dekaanina andis Kudu suure tõuke professionaalse kergejõustiku edendamisse. Paljudest Kudu õpilastest on saanud sporditeadlased, treenerid ning sportlased, kes Kudu pärandit edasi kannavad.<ref name=":0" /> Oma teadmistest ja kogemustest kirjutas Kudu raamatu "Mitmevõistlus", mis ilmus 1975. aastal ja osutus väga populaarseks.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Voolaid |eesnimi=Kalle |kuupäev= |pealkiri=Fred Kudu – Kääriku suusabaasi esimene boss |url=https://sport.postimees.ee/7421784/kuulsuste-hall-fred-kudu-kaariku-suusabaasi-esimene-boss |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudu tõusis Eesti spordihariduse etteotsa poliitiliselt segastel aegadel, aga hea suhtleja ja organisaatorina suutis ta mitmed oma ideed teoks teha ja ülikooliharidust ning profisporti edasi arendada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oll |eesnimi=Sulev |pealkiri=Legendaarne Fred Kudu |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76922612/legendaarne-fred-kudu |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Kudu oli Tartu ja Eesti patrioot, teda kutsuti Saksamaale treeneriks, Moskvasse tööle, tehti pidevalt ettepanekuid Tartust lahkuda, aga tema keeldus alati.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=249}}</ref> == Lapsepõlv ja noorukiiga == Kudu väikelapseaastad möödusid [[Moskva]]s, hilisem lapsepõlv ja noorukiiga elati juba [[Tallinn]]as. Fredi isa töötas ehitusettevõtjana ja ema võõrkeelte õpetajana, nad tutvusid eestlaste kogukonnas liikudes ning mõni aeg hiljem abiellusid. Kudul oli vanem õde Elsa Kristina ja noorem õde Leida.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=25–29}}</ref> Kudude perekond tuli Eestisse 1920. aastal. Mõne aastaga ehitati [[Nõmme]]le kahekorruseline maja. Kudu koolitee algas 1924. aastal [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]is, lisaks panid vanemad ta [[Tallinna Konservatoorium]]i klaverimängu õppima. Westholmi gümnaasiumi lõpetas Kudu 1935. aastal ja oli heal tasemel omandanud mitu võõrkeelt.<ref name=":1" /> 1930. aastal suri ootamatult Fred Kudu ema. Isa koos kolme teismelisega kolis Tallinna üürikorterisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tuli Kudul läbi teha aastane kohustuslik ajateenistus, mis toimus [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupis]] [[Viljandi]]s.<ref name=":1" /> 1937. aastal alustas Kudu õpinguid [[Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut|Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituud]]i<nowiki/>s ja lõpetas selle 1940. aastal. 1941. aastal töötas Kudu õppejõuna [[Narva-Jõesuu]]s kehakultuuritudengite suvelaagris ja mobiliseeriti sealt [[Punaarmee]]sse. 1944. aastal suri tema isa Otto. Eestist lahkus tema õde Leida, kes asus elama [[Austraalia]]sse, vanem õde jäi sõjakeerises kolme väikse tütrega üksi ja kolis Tartusse.<ref name=":1" /> == Isiklikku == [[Fail:Fred Kudu foto raamatust BOSS mälestusi Fred Kudust.jpg|pisi|243x243px|Foto elulooraamatust "Boss mälestusi Fred Kudust"]] Fred Kudu kutsuti bossiks, Fred Ottovitsiks või lihtsalt Kuduks. Kudu abiellus pärast ülikooli lõpetamist 1940. aastal kursusekaaslase [[Ella Lukiga]]. Saksa okupatsiooni perioodil oli Ella Lukk-Kudu Kehalise Kasvatuse Instituudi plastilise tantsu õpetaja. Samal ajal tantsis ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] balletirühmas solistina. Ella Lukk põgenes punavõimu eest [[Rootsi]] ning hiljem [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]] ning abielu lahutati 1947. aastal.<ref name=":6" /> Samal aastal abiellus Kudu [[Ethel Bochmanniga]], kes oli ka lõpetanud kehakultuuriteaduskonna. Paaril sündis kaks last, poeg Peeter ja tütar [[Reet Kudu|Reet]].<ref name=":6" /> Fred Kudu harrastas kergejõustikku ja suusatamist, hiljem ka ratsutamist ja autorallit. Kudu äratas juba noorteklassis tähelepanu mitmekülgsusega, tulles 1934 ja 1935 TKSÜ kergejõustikuvõistlustel üldvõitjaks. Ta tuli 1939. aastal kaugushüppes Eesti meistriks ja püstitas 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi 26,2. Kudu isiklikuks rekordiks 100 m jooksus jäi 11,0 (1939) ning kaugushüppes 7.25 (1940). Kudu võistles viiel korral Eesti koondises.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> == Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond == Kui ülikool sai lõpetatud, töötas Kudu ühe aasta Tartu Riiklikus Ülikoolis suusatamise ja kergejõustiku õpetajana. Kui Kudu mobiliseeriti Punaarmeesse, täitis ta seal diviisi kehalise kasvatuse ülema ülesandeid. 1943. aasta sügisel kutsuti Kudu Moskvasse tööle, ta töötas seal Üleliidulises Kehakultuuri Instituudis.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=47–56}}</ref> [[Arnold Kress]] kutsus Kudu tagasi Tartusse, et organiseerida Kehalise Kasvatuse Instituuti. Kudu sai asutatava instituudi tarvis sõiduauto, mis oli üldse TRÜ esimene sõiduauto 1944. aasta sügisel. Sama aasta sügisel loodi TRÜ kehakultuuriteaduskond ja Kudu kinnitati teaduskonna dekaaniks.<ref name=":2" /> Tingimused polnud kiita, raskusi oli vajaliku spordivarustuse hankimisega. Üliõpilastele korraldati talviseid ja suviseid õppelaagreid. Kudul hakkas otsima sobivat kohta, kuhu ehitada alaline spordibaas ja ta otsingud viisid ta Käärikule.<ref name=":2" /> 1940. aastate lõpul olid nii teaduskonna tegevus kui ka üldse ülikooli spordielu päris edukas, ministri käskkirjaga avaldati tänu ka dekaan Fred Kudule ja anti täiendavalt sporditöö tarvis 20 000 rubla.<ref name=":2" /> Lisaks dekaanitööle oli Kudu aastatel 1944–1950 ja 1952–1973 ka kergejõustikukateedri juhataja. 1956. aastal anti talle dotsendi kutse.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=lk 19–21}}</ref> Spordialase tegevuse laiendamiseks Tartu Riiklikus Ülikoolis ja spordiarsti kutse tähtsuse tõstmiseks tekkis Kudul mõte moodustada kehakultuuriteaduskonna juurde [[spordimeditsiin]]i osakond. Sellise osakonna loomine väljaspool arstiteaduskonda polnud lihtne ülesanne. Osakond oli kakskeelne, mis tõi ülikooli õppima mitmeid häid sportlasi ka väljastpoolt Eestit. Kogu asjaajamine käis läbi Eesti valitsuse ja NSV Liidu kõrghariduse ministeeriumi. Esialgu tundus ettevõtmine ebareaalse unistusena, kuid Kudu juhtimisel see osakond siiski sündis.<ref name=":7" /> == Tartu Ülikooli Kääriku spordibaas == 1960.–1970. aastail oli Kääriku spordikeskus nii Eestis kui ka NSV Liidu mastaabis ainulaadne, Kääriku spordibaasi rajamist peetakse Fred Kudu elutööks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |aasta=2011 |lehekülg=112–113}}</ref> Kääriku õppe-spordibaasi rajamist alustati 1947. aastal. Siiani oli laagrite näol toimunud õppetöö toimunud puhkekodudes ja võõrastemajades, aga see oli rahaliselt kallis ning sportimistingimused ei vastanud soovitule. Käärikul leiti talu, mis oli 1941. aastast peremeheta. Hooned olid küll väga kesises olukorras, kuid plussideks loeti kaunist loodust ja nähti häid maastikulisi võimalusi spordibaaside väljaehitamiseks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=73–77}}</ref> Esimene õppelaager peeti samuti 1947. aastal, just sellega algasidki Kääriku ehitustööd. Esimese paari nädala jooksul rajati ujumisbassein, mis rajati parvedele. Basseini äärest ei puudunud ka hüppetorn. Ümbruskonnas polnud tasast maad, aga oli vaja rajada 100 meetri pikkune jooksurada. Suure töö tulemusena ehitati siiski mitmesse kohta jooksurajad, heitesektorid, hüppepaigad.<ref name=":3" /> Kuna Kääriku tingimused olid niivõrd head hakati seal korraldama ka vabariigi esindusvõistkondade õppe-treeningkogunemisi. Kääriku muutus populaarseks ka kaugemal elavate sportlaste hulgas. Esimesed väliskülalised olid NSV Liidu [[Moodne viievõistlus|kaasaegse viievõistluse]] esindusvõistkonna liikmed, kes harjutasid Käärikul enne 1955. aasta Stockholmi maailmameistrivõistlusi.<ref name=":3" /> 1959. aastal valmis uus ujumisbassein, staadion avati 1960. aastal. 1962. aastal võeti kasutusse peahoone, 1964. aastal sai majutuda hotelli tüüpi ühiselamusse.<ref name=":3" /> == Treeneritöö == [[Fail:Rein Aun, Willi Holdorf, Hans-Joachim Walde 1964b.jpg|pisi|196x196px|Vasakul Fred Kudu õpilane Rein Aun – 1964. aasta olümpiahõbe]] Kudu oli 1944. aastast NSV Liidu koondise treener, 1964–1978 mitmevõistlejate koondise vanemtreener ja treenerite nõukogu esimees, 1960., 1964., 1968., 1972. ja 1976. aastal olümpiakoondise treener.<ref name=":4" /> Kudu juhtis treenerite nõukogu, see tegeles sihipäraselt mitmevõistluse arendamisega. Tema juhtimisel töötati välja üleliiduline mitmevõistluse võistluskalender, hakati korraldama rohkem rahvusvahelisi võistlusi. Ka treeneritele hakati korraldama rahvusvahelisi konverentse, näiteks eraldi konverents kergejõustiku mitmevõistluse treeneritele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=270–271}}</ref> Fred Kudu edukamate õpilaste seas olid [[Aleksander Tšikin]], [[Alfred Pisuke]], [[Heino Lipp]], [[Rein Aun]], [[Lea Maremäe]], [[Vilve Nummert|Vilve Maremäe]], [[Linda Ojastu|Linda Kepp]], [[Paavo Kivine]], [[Valter Külvet]], [[Mõkola Avilov|Nikolai Avilov]], [[Henn Vallimäe]], [[Jaan Jürgenstein]], [[Heino Tiik]], [[Enno Akkel]].<ref name=":4" /> Heino Lipp tuli Kudu näpunäidete järgi treenides 12-kordseks NSV Liidu meistriks ja püstitas kuulitõukes Euroopa rekordi, Rein Aun võitis [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokio olümpiamängudel]] 1964. aastal hõbemedali, 1972. aasta [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] saavutas Nikolai Avilov olümpiavõidu maailmarekordilise tulemusega ja hõbeda võitis Leonid Litvinenko ning neli aastat hiljem [[1976. aasta suveolümpiamängud|Montrealis]] võitis Nikolai Avilov pronksi. Kudu oli tunnustatud treener kogu maailmas.<ref name=":6" /> Fred Kudu kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi (1959–1961 aseesimees) ja treenerite nõukokku (1963–1966 esimees), oli Eesti spartakiaadikoondise vanemtreener. 1964. aastal ja 1972. aastal võitis ta Nõukogude Liidu treenerite konkursi. Ta oli Nõukogude Liidus ja Euroopas üks mitmevõistluse maavõistluste algatajaid (1965 NSV Liit–Lääne-Saksamaa, 1969 Eesti NSV–Rootsi). Kudu esines treenerite foorumitel lektorina, avaldas kodu- ja välismaises ajakirjanduses artikleid, oli suurvõistlustel kaasatud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] apellatsioonižüriidesse.<ref name=":4" /> Kudu oli pikemat aega spordivarustusfirma [[Adidas]] reklaamiagent NSV Liidus. Selle kaudu sai ta tasuta üpris palju spordivarustust, mida oma õpilastele jagada. Ta lahendas paljud sportlase eluprobleemid (stipendiumid, toidutalongid, spordivarustus, välisvõistlused jne).<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalmre |eesnimi=Vahur |pealkiri=Martin Kutman – kergejõustikus kogu elu |lehekülg=75–79}}</ref> == Kudu ja kolleegid == Just Fred Kudu kutsel kolis treener [[Martin Kutman]] Gruusia NSV-st Eestisse. Kutman oli nooruses hea teivashüppaja ning Kudu soovis, et ta tuleks Tartusse teaduskonda tööle, et ülikool saaks värsket verd ja teistsuguseid mõtteid. Martin Kutman tuligi ja töötas TRÜ kehakultuuriteaduskonnas rohkem kui sada semestrit.<ref name=":7" /> Kutmanist jäänud mälestustes on ta kirjutanud, et Fred Kudu on pika aja jooksul organiseerinud, suunanud ja juhtinud Eesti sõjajärgse spordi ülesehitamist, seda eriti kehakultuurialase kaadri ettevalmistamisel. Ta suutis oma mõtteid ja ideid targalt ellu rakendada leida ka neid inimesi, kellest sõltus otseselt probleemi lahendamine. Kudu ja Kutmani suhete kohta on mitmed inimesed öelnud, et päris hea see läbisaamine ei olnud, kuigi nad töötasid aastaid edukalt koos.<ref name=":7" /> [[Neinar Seli]] lõpetas 1981. aastal TRÜ ja ta suunati kergejõustikukateedri õpetajaks; 21-aastaselt oli ta kõige noorem õppejõud ülikoolis. Vaatamata suurele vanusevahele Fred Kuduga tekkis neil kohe hea klapp. Tihti palus Kudu Selil mõned asjad korda ajada, kui laagris viibis. Mõnikord jättis isegi oma auto hooldada. Hiljem määras ta Seli treeneri kohale ja lõpuks 1987. aastal sai Neinar Selist ülikooli spordibaaside juhataja, just nagu Kudu soovis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=262–263}}</ref> == Maavõistluste algataja == 1974. aasta suvel oli Eesti kergejõustikupublikul harukordne võimalus kaasa elada maailma parimate mitmevõistlejate mõõduvõtule.[[Kadrioru staadion]]il toimus kümnevõistluskohtumine USA, NSV Liidu ja Lääne-Saksamaa koondis vahel. Fred Kudust oli saanud rahvusvahelises kergejõustikuelus hinnatud sporditegelane, see aitas tal käivitada mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni ning samas aitasid uued võimalused arendada jõuliselt Eesti kergejõustikku professionaalsemaks.<ref name=":5" /> == Fred Kudu initsiatiivil rajatud spordibaasid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=21}}</ref> == [[Fail:UT Stadium1 2009-10-13.jpg|pisi|Ülikooli staadion, 2009]] * 1947 – Jakobi tänava võimla ehitati uuesti üles, alustati Kääriku spordibaasi väljaehitamist * 1949 – Tähtveres valmis ülikooli ratsabaas * 1952 – Laial tänaval taastati võimla * 1954 – valmis ülikooli spordihoone, ehitati Jakobi tänava võimla tiivale kolmas korrus * 1957 – rekonstrueeriti staadioni nõlval Puiestee tänava äärne hoone, valmis kuue jooksurajaga staadion * 1958 – [[Emajõgi|Emajõele]] rajati sõudebaas * 1960 – valmis [[Kääriku]] spordibaas * 1962 – Käärikul valmis põhikorpus * 1964 – Käärikul võeti kasutusse kahekorruseline ühiselamu * 1968 – valmisid mängudeväljakud Käärikul * 1970 – valmis Kääriku spordihoone kahe saali ja 100 m jooksurajaga * 1980 – Kääriku staadion sai tehiskatte. Avati Kääriku põhikorpuse tiib auditooriumide ja kinosaaliga == Tunnustus == * 1963 [[Kalevi auliige]] * 1964 [[NSV Liidu teeneline treener]] * 1964 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] * 1964 Kergejõustikuföderatsiooni auliige * 1973 NSV Liidu Spordikomitee kuldne teenetemärk * 1982 [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] rahvusvaheliste treenerite auhind ===Mälestuse jäädvustamine === Eesti kergejõustikuelus hoitakse Kudu mälestust väärikalt. 1990. aastast korraldatakse Kudu mälestusvõistlust mitmevõistluses. 1992. aastal püstitati Käärikule tema mälestussammas. 2007. aastal loodi Kudu nimeline stipendiumifond. 2020. aastal valiti Fred Kudu Eesti spordi kuulsuste kotta ja Tartu Ülikooli teadushoones avati tema bareljeef.<ref name=":4" /> Fred Kudu [[bareljeef]] paikneb 2020. aastast temanimelise auditooriumi sissekäigu seinal, nagu ka kõrvalasuva professor [[Atko-Meeme Viru]] nimelise auditooriumi seinal asub väljapaistva sporditeadlase ja [[Eesti Olümpiaakadeemia]] esimese presidendi professor Atko-Meeme Viru bareljeef. Ülikool hoidis järjepidevust ja ühtset stiili, sest nii Viru kui Kudu bareljeefi autor on skulptor [[Airike Taniloo-Bogatkin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fred Kufu bareljeefi avamine |url=https://olympiaharidus.eu/2020/09/26/fred-kudu-bareljeefi-avamine/ |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudust on tehtud elulooline [[dokumentaalfilm]] "Fred Kudu: elu nagu kümnevõistlus".<ref>https://jupiter.err.ee/1079519/fred-kudu-elu-nagu-kumnevoistlus</ref> === Fred Kudu stipendium === Fred Kudu nimelise stipendiumi eesmärgiks on anda kergejõustiku edendamises ning õppetöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud Tartu Ülikooli üliõpilastele võimalus enda erialaseks täiendamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024. aasta Fred Kudu stipendium |url=https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2024-aasta-fred-kudu-stipendium |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> [[Fail:Grit Sadeiko by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Grit Šadeiko on Kudu stipendiumi pälvinud kolmel korral|136x136px]] 2007. aastast korp! Fraternitas Liviensis vilistlaskogu, K-Klubi ja [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasele väljaantava Fred Kudu stipendiumi on pälvinud kolmel aastal [[Grit Šadeiko]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]], kahel korral [[Aigar Kukk]] ja [[Marielle Kleemeier]] ning ühel korral [[Grete Udras]], [[Karel Tilga]], [[Liis Roose]], [[Liisa-Maria Lusti]].<ref>https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2023-aasta-fred-kudu-stipendium</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== * {{ESBL|Fred_Kudu}} * [http://www.decathlon2000.com/eng/meetings/fred-kudu-memorial/ Fred Kudu memoriaal] * [http://www.liviensis.ee/wb/pages/arengufond/stipendiumid.php Fred Kudu stipendiumifond] {{JÄRJESTA:Kudu, Fred}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:5. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu teenelised treenerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 8l0wl6j7rb5427frtjplgjoe8wclakn 7249090 7249067 2026-10-07T14:29:11Z Neptuunium 58653 vkj kuupäeva pole siin vaja ja muid parandusi + toimetamall (stiil kohati liiga ylepingutatud kiitmine) 7249090 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Pilt:Fred_Kudu_ausammas.jpg|thumb|Fred Kudu ausammas [[Kääriku]]l]] '''Fred Kudu''' ([[4. jaanuar]] [[1917]] [[Pärnu]] – [[29. september]] [[1988]] [[Tartu]]) oli [[Eesti]] sportlane, spordipedagoog ja sporditegelane. Fred Kudu oli [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]] asutaja ja kujundaja, tema juhtimisel ehitati paljud ülikooli spordibaasid. Teaduskonna [[dekaan]]iks valiti ta kolmel ametiajal. Aastail 1964–1978 oli Kudu [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] mitmevõistlejate koondise vanemtreener. Kudu õpilaste hulka kuulusid olümpiavõitja [[Mõkola Avilov]], olümpiahõbe [[Rein Aun]], samuti [[Heino Lipp]], [[Valter Külvet]] jt. Kudu oli tuntud ka rahvusvahelisel areenil, ta käivitas mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Antons, Voolaid |eesnimi=Kaarel, Kalle |pealkiri=Eesti spordi lugu |lehekülg=275}}</ref> [[Kääriku spordibaas]]i rajamisel on Kudu panus väga suur, ta tegi [[Tartu]]st ja Käärikust omal ajal rahvusvaheliselt arvestatava kergejõustikukeskuse.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=5–7}}</ref> Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna esimese dekaanina andis Kudu suure tõuke professionaalse kergejõustiku edendamisse. Paljudest Kudu õpilastest on saanud sporditeadlased, treenerid ning sportlased.<ref name=":0" /> Fred Kudu tõusis Eesti spordihariduse etteotsa poliitiliselt segastel aegadel, aga hea suhtleja ja organisaatorina suutis ta mitmed oma ideed teoks teha ja ülikooliharidust ning profisporti edasi arendada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oll |eesnimi=Sulev |pealkiri=Legendaarne Fred Kudu |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/76922612/legendaarne-fred-kudu |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> 1975. aastal ilmus taraamat "Mitmevõistlus", mis osutus väga populaarseks.<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Voolaid |eesnimi=Kalle |kuupäev= |pealkiri=Fred Kudu – Kääriku suusabaasi esimene boss |url=https://sport.postimees.ee/7421784/kuulsuste-hall-fred-kudu-kaariku-suusabaasi-esimene-boss |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> == Lapsepõlv ja noorukiiga == Kudu väikelapseaastad möödusid [[Moskva]]s, hilisem lapsepõlv ja noorukiiga elati juba [[Tallinn]]as. Fredi isa töötas ehitusettevõtjana ja ema võõrkeelte õpetajana, nad tutvusid eestlaste kogukonnas liikudes ning mõni aeg hiljem abiellusid. Kudul oli vanem õde Elsa Kristina ja noorem õde Leida.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=25–29}}</ref> Kudude perekond [[Opteerumine Eestisse|opteerus]] Eestisse 1920. aastal. Mõne aastaga ehitati [[Nõmme]]le kahekorruseline maja. Kudu koolitee algas 1924. aastal [[Jakob Westholmi Eragümnaasium]]is, lisaks panid vanemad ta [[Tallinna Konservatoorium]]i klaverimängu õppima. Westholmi gümnaasiumi lõpetas Kudu 1935. aastal ja oli heal tasemel omandanud mitu võõrkeelt.<ref name=":1" /> 1930. aastal suri ootamatult Fred Kudu ema. Isa koos kolme teismelisega kolis Tallinna üürikorterisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist tuli Kudul läbi teha aastane kohustuslik ajateenistus, mis toimus [[5. Suurtükiväegrupp|5. suurtükiväegrupis]] [[Viljandi]]s.<ref name=":1" /> 1937. aastal alustas Kudu õpinguid [[Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituut|Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituud]]i<nowiki/>s ja lõpetas selle 1940. aastal. 1941. aastal töötas Kudu õppejõuna [[Narva-Jõesuu]]s kehakultuuritudengite suvelaagris ja mobiliseeriti sealt [[Punaarmee]]sse. 1944. aastal suri tema isa Otto. Eestist lahkus tema õde Leida, kes asus elama [[Austraalia]]sse, vanem õde jäi sõjakeerises kolme väikse tütrega üksi ja kolis Tartusse.<ref name=":1" /> == Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond == Kui ülikool sai lõpetatud, töötas Kudu ühe aasta Tartu Riiklikus Ülikoolis suusatamise ja kergejõustiku õpetajana. Kui Kudu mobiliseeriti Punaarmeesse, täitis ta seal diviisi kehalise kasvatuse ülema ülesandeid. 1943. aasta sügisel kutsuti Kudu Moskvasse tööle, ta töötas seal Üleliidulises Kehakultuuri Instituudis.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=47–56}}</ref> [[Arnold Kress]] kutsus Kudu tagasi Tartusse, et organiseerida Kehalise Kasvatuse Instituuti. Kudu sai asutatava instituudi tarvis sõiduauto, mis oli üldse TRÜ esimene sõiduauto 1944. aasta sügisel. Sama aasta sügisel loodi TRÜ kehakultuuriteaduskond ja Kudu kinnitati teaduskonna dekaaniks.<ref name=":2" /> Tingimused polnud kiita, raskusi oli vajaliku spordivarustuse hankimisega. Üliõpilastele korraldati talviseid ja suviseid õppelaagreid. Kudul hakkas otsima sobivat kohta, kuhu ehitada alaline spordibaas ja ta otsingud viisid ta Käärikule.<ref name=":2" /> 1940. aastate lõpul olid nii teaduskonna tegevus kui ka üldse ülikooli spordielu päris edukas, ministri käskkirjaga avaldati tänu ka dekaan Fred Kudule ja anti täiendavalt sporditöö tarvis 20 000 rubla.<ref name=":2" /> Lisaks dekaanitööle oli Kudu aastatel 1944–1950 ja 1952–1973 ka kergejõustikukateedri juhataja. 1956. aastal anti talle dotsendi kutse.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=lk 19–21}}</ref> Spordialase tegevuse laiendamiseks Tartu Riiklikus Ülikoolis ja spordiarsti kutse tähtsuse tõstmiseks tekkis Kudul mõte moodustada kehakultuuriteaduskonna juurde [[spordimeditsiin]]i osakond. Sellise osakonna loomine väljaspool arstiteaduskonda polnud lihtne ülesanne. Osakond oli kakskeelne, mis tõi ülikooli õppima mitmeid häid sportlasi ka väljastpoolt Eestit. Kogu asjaajamine käis läbi Eesti valitsuse ja NSV Liidu kõrghariduse ministeeriumi. Esialgu tundus ettevõtmine ebareaalse unistusena, kuid Kudu juhtimisel see osakond siiski sündis.<ref name=":7" /> == Tartu Ülikooli Kääriku spordibaas == 1960.–1970. aastail oli Kääriku spordikeskus nii Eestis kui ka NSV Liidu mastaabis ainulaadne, Kääriku spordibaasi rajamist peetakse Fred Kudu elutööks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karuks |eesnimi=Tiit |pealkiri=101 Eesti spordilugu |aasta=2011 |lehekülg=112–113}}</ref> Kääriku õppe-spordibaasi rajamist alustati 1947. aastal. Siiani oli laagrite näol toimunud õppetöö toimunud puhkekodudes ja võõrastemajades, aga see oli rahaliselt kallis ning sportimistingimused ei vastanud soovitule. Käärikul leiti talu, mis oli 1941. aastast peremeheta. Hooned olid küll väga kesises olukorras, kuid plussideks loeti kaunist loodust ja nähti häid maastikulisi võimalusi spordibaaside väljaehitamiseks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=73–77}}</ref> Esimene õppelaager peeti samuti 1947. aastal, just sellega algasidki Kääriku ehitustööd. Esimese paari nädala jooksul rajati ujumisbassein, mis rajati parvedele. Basseini äärest ei puudunud ka hüppetorn. Ümbruskonnas polnud tasast maad, aga oli vaja rajada 100 meetri pikkune jooksurada. Suure töö tulemusena ehitati siiski mitmesse kohta jooksurajad, heitesektorid, hüppepaigad.<ref name=":3" /> Kuna Kääriku tingimused olid niivõrd head hakati seal korraldama ka vabariigi esindusvõistkondade õppe-treeningkogunemisi. Kääriku muutus populaarseks ka kaugemal elavate sportlaste hulgas. Esimesed väliskülalised olid NSV Liidu [[Moodne viievõistlus|kaasaegse viievõistluse]] esindusvõistkonna liikmed, kes harjutasid Käärikul enne 1955. aasta Stockholmi maailmameistrivõistlusi.<ref name=":3" /> 1959. aastal valmis uus ujumisbassein, staadion avati 1960. aastal. 1962. aastal võeti kasutusse peahoone, 1964. aastal sai majutuda hotelli tüüpi ühiselamusse.<ref name=":3" /> == Treeneritöö == [[Fail:Rein Aun, Willi Holdorf, Hans-Joachim Walde 1964b.jpg|pisi|196x196px|Vasakul Fred Kudu õpilane Rein Aun – 1964. aasta olümpiahõbe]] Kudu oli 1944. aastast NSV Liidu koondise treener, 1964–1978 mitmevõistlejate koondise vanemtreener ja treenerite nõukogu esimees, 1960., 1964., 1968., 1972. ja 1976. aastal olümpiakoondise treener.<ref name=":4" /> Kudu juhtis treenerite nõukogu, see tegeles sihipäraselt mitmevõistluse arendamisega. Tema juhtimisel töötati välja üleliiduline mitmevõistluse võistluskalender, hakati korraldama rohkem rahvusvahelisi võistlusi. Ka treeneritele hakati korraldama rahvusvahelisi konverentse, näiteks eraldi konverents kergejõustiku mitmevõistluse treeneritele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=270–271}}</ref> Fred Kudu edukamate õpilaste seas olid [[Aleksander Tšikin]], [[Alfred Pisuke]], [[Heino Lipp]], [[Rein Aun]], [[Lea Maremäe]], [[Vilve Nummert|Vilve Maremäe]], [[Linda Ojastu|Linda Kepp]], [[Paavo Kivine]], [[Valter Külvet]], [[Mõkola Avilov|Nikolai Avilov]], [[Henn Vallimäe]], [[Jaan Jürgenstein]], [[Heino Tiik]], [[Enno Akkel]].<ref name=":4" /> Heino Lipp tuli Kudu näpunäidete järgi treenides 12-kordseks NSV Liidu meistriks ja püstitas kuulitõukes Euroopa rekordi, Rein Aun võitis [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokio olümpiamängudel]] 1964. aastal hõbemedali, 1972. aasta [[1972. aasta suveolümpiamängud|Müncheni olümpiamängudel]] saavutas Nikolai Avilov olümpiavõidu maailmarekordilise tulemusega ja hõbeda võitis Leonid Litvinenko ning neli aastat hiljem [[1976. aasta suveolümpiamängud|Montrealis]] võitis Nikolai Avilov pronksi. Kudu oli tunnustatud treener kogu maailmas.<ref name=":6" /> Fred Kudu kuulus Kergejõustikuföderatsiooni presiidiumi (1959–1961 aseesimees) ja treenerite nõukokku (1963–1966 esimees), oli Eesti spartakiaadikoondise vanemtreener. 1964. aastal ja 1972. aastal võitis ta Nõukogude Liidu treenerite konkursi. Ta oli Nõukogude Liidus ja Euroopas üks mitmevõistluse maavõistluste algatajaid (1965 NSV Liit–Lääne-Saksamaa, 1969 Eesti NSV–Rootsi). Kudu esines treenerite foorumitel lektorina, avaldas kodu- ja välismaises ajakirjanduses artikleid, oli suurvõistlustel kaasatud [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] apellatsioonižüriidesse.<ref name=":4" /> Kudu oli pikemat aega spordivarustusfirma [[Adidas]] reklaamiagent NSV Liidus. Selle kaudu sai ta tasuta üpris palju spordivarustust, mida oma õpilastele jagada. Ta lahendas paljud sportlase eluprobleemid (stipendiumid, toidutalongid, spordivarustus, välisvõistlused jne).<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalmre |eesnimi=Vahur |pealkiri=Martin Kutman – kergejõustikus kogu elu |lehekülg=75–79}}</ref> == Kudu ja kolleegid == Just Fred Kudu kutsel kolis treener [[Martin Kutman]] Gruusia NSV-st Eestisse. Kutman oli nooruses hea teivashüppaja ning Kudu soovis, et ta tuleks Tartusse teaduskonda tööle, et ülikool saaks värsket verd ja teistsuguseid mõtteid. Martin Kutman tuligi ja töötas TRÜ kehakultuuriteaduskonnas rohkem kui sada semestrit.<ref name=":7" /> Kutmanist jäänud mälestustes on ta kirjutanud, et Fred Kudu on pika aja jooksul organiseerinud, suunanud ja juhtinud Eesti sõjajärgse spordi ülesehitamist, seda eriti kehakultuurialase kaadri ettevalmistamisel. Ta suutis oma mõtteid ja ideid targalt ellu rakendada leida ka neid inimesi, kellest sõltus otseselt probleemi lahendamine. Kudu ja Kutmani suhete kohta on mitmed inimesed öelnud, et päris hea see läbisaamine ei olnud, kuigi nad töötasid aastaid edukalt koos.<ref name=":7" /> [[Neinar Seli]] lõpetas 1981. aastal TRÜ ja ta suunati kergejõustikukateedri õpetajaks; 21-aastaselt oli ta kõige noorem õppejõud ülikoolis. Vaatamata suurele vanusevahele Fred Kuduga tekkis neil kohe hea klapp. Tihti palus Kudu Selil mõned asjad korda ajada, kui laagris viibis. Mõnikord jättis isegi oma auto hooldada. Hiljem määras ta Seli treeneri kohale ja lõpuks 1987. aastal sai Neinar Selist ülikooli spordibaaside juhataja, just nagu Kudu soovis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=262–263}}</ref> == Maavõistluste algataja == 1974. aasta suvel oli Eesti kergejõustikupublikul harukordne võimalus kaasa elada maailma parimate mitmevõistlejate mõõduvõtule.[[Kadrioru staadion]]il toimus kümnevõistluskohtumine USA, NSV Liidu ja Lääne-Saksamaa koondis vahel. Fred Kudust oli saanud rahvusvahelises kergejõustikuelus hinnatud sporditegelane, see aitas tal käivitada mitmevõistluse maavõistluste korraldamise traditsiooni ning samas aitasid uued võimalused arendada jõuliselt Eesti kergejõustikku professionaalsemaks.<ref name=":5" /> == Kudu initsiatiivil rajatud spordibaasid<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kriisk |eesnimi=Jaanus |pealkiri=BOSS Mälestusi Fred Kudust |aasta=2008 |lehekülg=21}}</ref> == [[Fail:UT Stadium1 2009-10-13.jpg|pisi|Ülikooli staadion, 2009]] * 1947 – Jakobi tänava võimla ehitati uuesti üles, alustati Kääriku spordibaasi väljaehitamist * 1949 – Tähtveres valmis ülikooli ratsabaas * 1952 – Laial tänaval taastati võimla * 1954 – valmis ülikooli spordihoone, ehitati Jakobi tänava võimla tiivale kolmas korrus * 1957 – rekonstrueeriti staadioni nõlval Puiestee tänava äärne hoone, valmis kuue jooksurajaga staadion * 1958 – [[Emajõgi|Emajõele]] rajati sõudebaas * 1960 – valmis [[Kääriku]] spordibaas * 1962 – Käärikul valmis põhikorpus * 1964 – Käärikul võeti kasutusse kahekorruseline ühiselamu * 1968 – valmisid mängudeväljakud Käärikul * 1970 – valmis Kääriku spordihoone kahe saali ja 100 m jooksurajaga * 1980 – Kääriku staadion sai tehiskatte. Avati Kääriku põhikorpuse tiib auditooriumide ja kinosaaliga == Tunnustus == * 1963 [[Kalevi auliige]] * 1964 [[NSV Liidu teeneline treener]] * 1964 [[Eesti NSV teeneline sporditegelane]] * 1964 Kergejõustikuföderatsiooni auliige * 1973 NSV Liidu Spordikomitee kuldne teenetemärk * 1982 [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] rahvusvaheliste treenerite auhind ===Mälestuse jäädvustamine === Eesti kergejõustikuelus hoitakse Kudu mälestust väärikalt. 1990. aastast korraldatakse Kudu mälestusvõistlust mitmevõistluses. 1992. aastal püstitati Käärikule tema mälestussammas. 2007. aastal loodi Kudu nimeline stipendiumifond. 2020. aastal valiti Fred Kudu Eesti spordi kuulsuste kotta ja Tartu Ülikooli teadushoones avati tema bareljeef.<ref name=":4" /> Fred Kudu [[bareljeef]] paikneb 2020. aastast temanimelise auditooriumi sissekäigu seinal, nagu ka kõrvalasuva professor [[Atko-Meeme Viru]] nimelise auditooriumi seinal asub väljapaistva sporditeadlase ja [[Eesti Olümpiaakadeemia]] esimese presidendi professor Atko-Meeme Viru bareljeef. Ülikool hoidis järjepidevust ja ühtset stiili, sest nii Viru kui Kudu bareljeefi autor on skulptor [[Airike Taniloo-Bogatkin]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fred Kufu bareljeefi avamine |url=https://olympiaharidus.eu/2020/09/26/fred-kudu-bareljeefi-avamine/ |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> Fred Kudust on tehtud elulooline [[dokumentaalfilm]] "Fred Kudu: elu nagu kümnevõistlus".<ref>https://jupiter.err.ee/1079519/fred-kudu-elu-nagu-kumnevoistlus</ref> === Fred Kudu stipendium === Fred Kudu nimelise stipendiumi eesmärgiks on anda kergejõustiku edendamises ning õppetöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud Tartu Ülikooli üliõpilastele võimalus enda erialaseks täiendamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2024. aasta Fred Kudu stipendium |url=https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2024-aasta-fred-kudu-stipendium |vaadatud=16. aprill 2025}}</ref> [[Fail:Grit Sadeiko by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Grit Šadeiko on Kudu stipendiumi pälvinud kolmel korral|136x136px]] 2007. aastast korp! Fraternitas Liviensis vilistlaskogu, K-Klubi ja [[Eesti Kergejõustikuliit|Eesti Kergejõustikuliidu]] poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasele väljaantava Fred Kudu stipendiumi on pälvinud kolmel aastal [[Grit Šadeiko]] ja [[Jaak-Heinrich Jagor]], kahel korral [[Aigar Kukk]] ja [[Marielle Kleemeier]] ning ühel korral [[Grete Udras]], [[Karel Tilga]], [[Liis Roose]], [[Liisa-Maria Lusti]].<ref>https://sihtasutus.ut.ee/stipendiumid/2023-aasta-fred-kudu-stipendium</ref> == Isiklikku == [[Fail:Fred Kudu foto raamatust BOSS mälestusi Fred Kudust.jpg|pisi|243x243px|Foto elulooraamatust "Boss mälestusi Fred Kudust"]] Fred Kudu kutsuti bossiks, Fred Ottovitsiks või lihtsalt Kuduks.{{lisa viide}} Kudu abiellus pärast ülikooli lõpetamist 1940. aastal kursusekaaslase [[Ella Lukiga]]. Saksa okupatsiooni perioodil oli Ella Lukk-Kudu Kehalise Kasvatuse Instituudi plastilise tantsu õpetaja. Samal ajal tantsis ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] balletirühmas solistina. Ella Lukk põgenes punavõimu eest [[Rootsi]] ning hiljem [[Ameerika Ühendriigid|USA-sse]] ning abielu lahutati 1947. aastal.<ref name=":6" /> Samal aastal abiellus Kudu [[Ethel Bochmanniga]], kes oli ka lõpetanud kehakultuuriteaduskonna. Paaril sündis kaks last, poeg Peeter ja tütar [[Reet Kudu|Reet]].<ref name=":6" /> Fred Kudu harrastas kergejõustikku ja suusatamist, hiljem ka ratsutamist ja autorallit. Kudu äratas juba noorteklassis tähelepanu mitmekülgsusega, tulles 1934 ja 1935 TKSÜ kergejõustikuvõistlustel üldvõitjaks. Ta tuli 1939. aastal kaugushüppes Eesti meistriks ja püstitas 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi 26,2. Kudu isiklikuks rekordiks 100 m jooksus jäi 11,0 (1939) ning kaugushüppes 7.25 (1940). Kudu võistles viiel korral Eesti koondises.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Kudu, Fred |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Fred_Kudu |vaadatud=16. aprill 2025 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> == Viited == <references /> ==Välislingid== * {{ESBL|Fred_Kudu}} * [http://www.decathlon2000.com/eng/meetings/fred-kudu-memorial/ Fred Kudu memoriaal] * [http://www.liviensis.ee/wb/pages/arengufond/stipendiumid.php Fred Kudu stipendiumifond] {{JÄRJESTA:Kudu, Fred}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kaugushüppajad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustikutreenerid]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:5. Suurtükiväegrupi koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Isamaasõja ordeni II järgu kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu teenelised treenerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised sporditegelased]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 8x56csuukj82qrpbrbg898iepz5zfew 0 67997 7249083 6248665 2026-10-07T14:18:17Z Kask 77839 Talud 7249083 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kabuna | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Kabuna''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Küla piirneb põhjas [[Emmaste-Kurisu]], läänes [[Külama]], edelas [[Sepaste]], lõunas [[Reheselja]] ja [[Viiri]], idas [[Metsalauka]] ja [[Harju (Hiiumaa)|Harju]] külaga. == Nimi == [[Agapäe]] vakuses on kohanime Kabbuna esmmainitud [[1668]]. aastal. [[1684]]. aastal oli see koht Kappuna, [[1725]] Kabona ja [[1798]] Kabbona. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kabuna}}</ref> [[Leo Tiik|Leo Tiigi]] arvates võis esimene asunik pärineda [[Saaremaa]]lt, kus on samad kohanimed. == Elanike arv == {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |35 || 1959 |- |20 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |8 || 2000 |- |7 || 2011 |- |5|| 2019 |- |3|| 2021 |} ==Talud== '''Kabuna ajaloolised talud 1938. aastal''' <ref>Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Kadaka || Lepaniit |- | 2 || Kullamaa || Veskis |- | 3 || Leetsa || Veskis |- | 4 || Nokimaa || Vaim |- | 5|| Pruuli || Põlder |- | 6 || Raadiku || Kalda, Onno, Sarapuu |- | 7|| Veski || Takis |- | 8|| Virnamaa || Elu |} == Ajalugu == Küla kuulus ajalooliselt Agapäe vakusesse ja hiljem [[Emmaste mõis]]a alla. 1668 elas vakuses kaheksandikadrik Kabbuna Paull. [[1725]]–[[1726]] [[Läänemaa]] [[adramaarevisjon]]is elas Agapäe vakuses 3 vabadikku: Kabona Hans, Kabona Mart ja Kabona Peter. [[1977]]–[[1997]] kuulus küla Külama küla koosseisu. == Taristu == Küla läbib [[Emmaste–Luidja maantee]], küla põhjaosa piirneb [[Harju–Leisu tee]]ga, kuhu viib Emmaste–Luidja maanteest lähtuv [[Kabuna–Harju tee]]. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] c3xhmzkoccrwshacza1i28pqrl386z5 0 68506 7249089 6761052 2026-10-07T14:27:24Z Kask 77839 Talud 7249089 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Metsalauka | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Metsalauka''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Emmaste]]st läänes. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Metsalauka küla piirneb põhjas [[Harju (Hiiumaa)|Harju]], läänes [[Kabuna]], edelas [[Viiri]], lõunas [[Riidaküla]] ning läänes [[Kõmmusselja]] ja [[Prassi]] külaga. ==Nimi== [[Üksjalg|Üksjalakoha]] nimest lähtuv külanimi koosneb sõnadest [[mets]] ja laugas ('laht').<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Metsalauka}}</ref> Kohanimi on kirjutatud [[1565]] kujul ''Meselach'', [[1598]] ''Meßalauche'' ja [[1605]] ''Metzleuka''. ==Loodus== Metsalauka põhjaosa piirneb Külama peakraaviga, küla läbib Olima jõgi. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |59 || 1959 |- |18 || 1970 |- |37 || 1979 |- |32 || 1989 |- |14 || 2000 |- |10 || 2011 |- |10|| 2019 |- |10|| 2021 |} ==Talud== '''Metsalauka ajaloolised talud 1938. aastal''' <ref>Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Jõe || Pärtel |- | 2 || Kalda || Muda |- | 3 || Karja || Õispuu |- | 4 ||Kivisilla || Sepel |- | 5 || Kubja || Vahi |- | 6 || Laoniidi || Vahtra |- | 7 || Mäe || Niit |- | 8 || Põllu || Põld |- | 9 || Sepa || Virnamaa |- | 10 || Soadu || Enula |- | 11 || Uudi || Piil, Süld |- | 12 ||Veldri || Niit |- | 13 || Värava || Onno |} ==Ajalugu== Metsalauka kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla ja Agapäe vakusesse. 1565 elas vakuses üksjalg Matz Meselach ja 1598 Meßalauche Thomas. [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]il asus külas, [[Emmaste kihelkond|Emmaste kihelkonna]] [[Metsalauka mõis|Metsalauka karjamõis]]. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli Metsalauka külas 6 talu, mille peremehed olid Soh Ado, Petri Matz, Perdi Jüri, Pauli Peter, Pauli Matz ja Ollima Jüri. [[1835]] oli Emmaste küla koosseisus alles Metsalauka talu, mille peremees sai perekonnanimeks Herd. <ref>Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835</ref> ==Taristu== Metsalauka lõunaosa läbib [[Emmaste–Luidja maantee]], kust algab Metsalauka tee. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] 0ogocjy1n1dhmztygly2p86v1vb8h3h 0 69175 7249100 6124271 2026-10-07T14:47:32Z Kask 77839 Talud 7249100 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Rannaküla | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Rannaküla''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas, [[Soela väin]]a põhjakaldal. See on [[Hiiumaa]] lõunapoolseim küla. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Rannaküla piirneb idas [[Tärkma]], põhjas [[Emmaste]] ja läänes [[Lepiku (Hiiumaa)|Lepiku]] külaga ning lõunas Soela väinaga. ==Nimi== Kohanimi tuletub mereäärse talu nimest ja oli algselt Ranna. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Rannaküla}}</ref> Küla põhjaosas asub Puksu piirkond. ==Loodus== [[Fail:Emmaste_ülemine_tulepaak_2008.jpg|thumb|Emmaste ülemine tulepaak.]] Küla idaosa läbib Ollima kraav. Külas asuvad Emmaste - Sõru rannarahnud. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |63 || 1959 |- |51 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |33 || 2000 |- |33 || 2011 |- |29|| 2020 |- |24|| 2021 |} ==Talud== '''Rannaküla ajaloolised talud 1938. aastal''' <ref>Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Elleri || Ellerberg |- | 2 || Jõe-Kase || Kalju |- | 3 || Kalda || Tärk |- | 4 || Kalju || Koolmeister |- | 5|| Kalmu || Härm |- | 6 || Keskküla || Teekel |- | 7 || Kibuspuu || Lõhmus |- | 8 || Kraavi || Nigu |- | 9 || Kruusiaugu || Teekel |- | 10 || Kruusimäe || Laine |- | 11 || Kuriso || Suurvärav |- | 12 || Laiakivi || Põitel |- | 13 || Lepiku || Virnalt |- | 14 || Loigu || Pannel |- | 15 || Majaka || Tammo |- | 16 || Mereranna || Eelma |- | 17 || Männa|| Eeltee |- | 18 || Põllu || Põld |- | 19 || Pärna || Sarapuu |- | 20 || Vahtra || Kaju |- | 21 || Vesiaia || Pärtel |- | 22 || Veski || Muda |} ==Ajalugu== Rannaküla piirkond kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel elas Agapäe vakuses Tärkma külas talunik Ranna Jack. Küla tekkis 1920. aastatel Emmaste mõisa maale. Rannaküla kuulus [[1977]]–[[1997]] Emmaste küla koosseisu. ==Taristu== Küla põhjaosa läbib Mõisa–Lepiku tee ja idaosa Kanala–Lundi–Mõisa tee. ==Kultuur== Rannakülas asub [[Emmaste ülemine tulepaak]]. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] kyvzgnq3e0b7ngnwz5qxph715m3vhgv 0 69177 7249092 6124277 2026-10-07T14:34:33Z Kask 77839 Talud 7249092 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Riidaküla | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Riidaküla''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Riidaküla piirneb põhjas [[Metsalauka]], läänes [[Viiri]], lõunas [[Emmaste]], idas [[Tilga (Hiiumaa)|Tilga]] ja kirdes [[Kõmmusselja]] külaga. == Nimi == Kohanime päritolu on selgusetu.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Riidaküla}}</ref> Kohanime on [[1922]] mainitud kujul Riida. == Loodus == Küla kaguosa läbib Ollima kraav. == Elanike arv == {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |26 || 1959 |- |27 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |18 || 2000 |- |13 || 2011 |- |14|| 2020 |- |11|| 2021 |} ==Talud== '''Riidaküla ajaloolised talud 1938. aastal''' <ref>Emmaste valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA, ERA.1098.1.522</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Kalju || Kaljo |- | 2 || Kase || Pomerants |- | 3 || Kiviniidi || Tohver |- | 4|| Kopli || Koolmeister |- | 5 || Kruusi || Kruusi |- | 6 || Käeni || Meiussaar |- | 7 || Olima || Enn |- | 8 || Papli || Tärk |- | 9 || Pärna|| Tohvri |- | 10 || Sepa || Sarapuu |} == Ajalugu == Ala kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla ja mõisa likvideerimisel [[20. sajand]]il kujunes küla. Riidaküla kuulus [[1977]]–[[1997]] Metsalauka koosseisu. == Taristu == Riidaküla läbib [[Emmaste–Luidja maantee]], kust algab Viiterna–Mõisa tee. Küla piirneb idas Tilga–Ollima teega. ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] 6kdqh9kqc37x5jkb6oa1haejvabxlpx 0 70503 7249426 7246461 2026-10-08T11:00:38Z ~2026-53016-40 238845 7249426 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Võõpsu alevikust Põlvamaal Räpina vallas, selle kõrval asuva Võõpsu küla kohta Setomaa vallas loe artiklist [[Võõpsu küla]].}} {{EestiAsula | nimi = Võõpsu | pilt = Võõpsu pritsikuur.JPG | pildiallkiri = Võõpsu pritsikuur | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Võõpsu''' (ka ''Võõpso'') on [[alevik]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Alevikus on [[Võõpsu raamatukogu|raamatukogu]] ning seal tegutseb EAÕK [[Võõpsu Püha Nikolai kogudus]].<ref name="EE">{{EE|12|693–694}}</ref> 2008. aastani oli alevikus ka postkontor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võõpsu – Filateelia.ee |url=https://viki.filateelia.ee/index.php/V%C3%B5%C3%B5psu |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=viki.filateelia.ee}}</ref> ==Ajalugu== Võõpsut on esmamainitud [[1428]]. aastal.<ref name="EE"/> Võõpsu asulaks kujunemisel on määrav roll olnud [[Räpina mõis]]a eestvõttel 19. sajandi keskel Võõpsu ehitatud [[kõrts|kõrtsil]], millest sai Tartu ja [[Pihkva]] vahet laevaga sõitjate traditsiooniline peatuskoht.<ref name="EE"/> Hiljem rajati Võõpsu potitehas ja [[nahaparkimine|nahaparkimis]]<nowiki/>töökoda.<ref name="EE"/> Võõpsu oli Tsaari-Vene aja lõpus suur asula, kus 1913. aastal elas 750 inimest ja seal oli 104 maja. Aastatel [[1921]]–[[1938]] oli Võõpsu [[alev]].<ref name="EE"/> 1. märtsil 1934 oli alevis 451 elanikku, neist eestlasi 334 (sealhulgas setusid 5), venelasi 114, sakslasi 1, lätlasi 1, teadmata rahvusest 1. 12. mail 1939 oli Võõpsus suur [[Võõpsu tulekahju|tulekahju]], kus pool asulast hävis.<ref name="EE"/> Toona elas Võõpsus 500 inimest. Võõpsu aleviku pindala on 1,17 km². 01.01.2017 seisuga elas seal Räpina valla registri andmetel 193 inimest. Aasta läbi elab seal sadakond leibkonda. 2023. elab Võõpsus 145 inimest. ==Vaata ka== *[[Võõpsu Püha Nikolai kirik]] *[[Võhandu maraton|Võhandu Maraton]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Võõpsu iseseisvuse võitlused. [[Vaba Maa]], 2. jaanuar 1936, nr 1, lk 6. *Võõpsu alev ja küla. Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr 130, lk 7. {{Räpina vald}} [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Räpina kihelkond]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Eesti alevikud]] jvjun3cvsypc2o0r7yrzvnsevnikg0b 7249428 7249426 2026-10-08T11:07:22Z Neptuunium 58653 7249428 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Võõpsu alevikust Põlvamaal Räpina vallas, selle kõrval asuva Võõpsu küla kohta Setomaa vallas loe artiklist [[Võõpsu küla]].}} {{EestiAsula | nimi = Võõpsu | pilt = Võõpsu pritsikuur.JPG | pildiallkiri = Võõpsu pritsikuur | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Võõpsu''' (ka ''Võõpso'') on [[alevik]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Alevikus on [[Võõpsu raamatukogu|raamatukogu]] ning seal tegutseb EAÕK [[Võõpsu Püha Nikolai kogudus]].<ref name="EE">{{EE|12|693–694}}</ref> 2008. aastani oli alevikus ka postkontor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võõpsu – Filateelia.ee |url=https://viki.filateelia.ee/index.php/V%C3%B5%C3%B5psu |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=viki.filateelia.ee}}</ref> == Ajalugu == Võõpsut on esmamainitud [[1428]]. aastal.<ref name="EE"/> Võõpsu asulaks kujunemisel on määrav roll olnud [[Räpina mõis]]a eestvõttel 19. sajandi keskel Võõpsu ehitatud [[kõrts|kõrtsil]], millest sai Tartu ja [[Pihkva]] vahet laevaga sõitjate traditsiooniline peatuskoht.<ref name="EE"/> Hiljem rajati Võõpsu potitehas ja [[nahaparkimine|nahaparkimis]]töökoda.<ref name="EE"/> Võõpsu oli Tsaari-Vene aja lõpus suur asula, kus 1913. aastal elas 750 inimest ja seal oli 104 maja. Aastatel [[1921]]–[[1938]] oli Võõpsu [[alev]].<ref name="EE"/> 1. märtsil 1934 oli alevis 451 elanikku, neist eestlasi 334 (sealhulgas setusid 5), venelasi 114, sakslasi 1, lätlasi 1, teadmata rahvusest 1. 12. mail 1939 oli Võõpsus suur [[Võõpsu tulekahju|tulekahju]], kus pool asulast hävis.<ref name="EE"/> Toona elas Võõpsus 500 inimest. == Demograafia == 01.01.2017 seisuga elas seal Räpina valla registri andmetel 193 inimest. Aasta läbi elas seal sadakond leibkonda. 2023. elab Võõpsus 145 inimest. == Vaata ka == * [[Võõpsu Püha Nikolai kirik]] * [[Võhandu maraton|Võhandu Maraton]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Võõpsu iseseisvuse võitlused. [[Vaba Maa]], 2. jaanuar 1936, nr 1, lk 6. * Võõpsu alev ja küla. Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr 130, lk 7. {{Räpina vald}} [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Räpina kihelkond]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:1428]] s9tos0jsovxg15q4fayvsze2qa7icdz 7249430 7249428 2026-10-08T11:08:16Z Neptuunium 58653 7249430 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib alevikust Räpina vallas, selle kõrval asuva samanimelise küla kohta Setomaa vallas vaata artiklit [[Võõpsu küla]].}} {{EestiAsula | nimi = Võõpsu | pilt = Võõpsu pritsikuur.JPG | pildiallkiri = Võõpsu pritsikuur | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Võõpsu''' (ka ''Võõpso'') on [[alevik]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Alevikus on [[Võõpsu raamatukogu|raamatukogu]] ning seal tegutseb EAÕK [[Võõpsu Püha Nikolai kogudus]].<ref name="EE">{{EE|12|693–694}}</ref> 2008. aastani oli alevikus ka postkontor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Võõpsu – Filateelia.ee |url=https://viki.filateelia.ee/index.php/V%C3%B5%C3%B5psu |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=viki.filateelia.ee}}</ref> == Ajalugu == Võõpsut on esmamainitud [[1428]]. aastal.<ref name="EE"/> Võõpsu asulaks kujunemisel on määrav roll olnud [[Räpina mõis]]a eestvõttel 19. sajandi keskel Võõpsu ehitatud [[kõrts|kõrtsil]], millest sai Tartu ja [[Pihkva]] vahet laevaga sõitjate traditsiooniline peatuskoht.<ref name="EE"/> Hiljem rajati Võõpsu potitehas ja [[nahaparkimine|nahaparkimis]]töökoda.<ref name="EE"/> Võõpsu oli Tsaari-Vene aja lõpus suur asula, kus 1913. aastal elas 750 inimest ja seal oli 104 maja. Aastatel [[1921]]–[[1938]] oli Võõpsu [[alev]].<ref name="EE"/> 1. märtsil 1934 oli alevis 451 elanikku, neist eestlasi 334 (sealhulgas setusid 5), venelasi 114, sakslasi 1, lätlasi 1, teadmata rahvusest 1. 12. mail 1939 oli Võõpsus suur [[Võõpsu tulekahju|tulekahju]], kus pool asulast hävis.<ref name="EE"/> Toona elas Võõpsus 500 inimest. == Demograafia == 01.01.2017 seisuga elas seal Räpina valla registri andmetel 193 inimest. Aasta läbi elas seal sadakond leibkonda. 2023. elab Võõpsus 145 inimest. == Vaata ka == * [[Võõpsu Püha Nikolai kirik]] * [[Võhandu maraton|Võhandu Maraton]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Võõpsu iseseisvuse võitlused. [[Vaba Maa]], 2. jaanuar 1936, nr 1, lk 6. * Võõpsu alev ja küla. Vaba Maa, 11. juuni 1936, nr 130, lk 7. {{Räpina vald}} [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Räpina kihelkond]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:1428]] 3mfz6cdl9rc8yxpzurhrl679r22bbak 10 71567 7249191 6561889 2026-10-07T18:52:55Z Pikne 13803 7249191 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | templatestyles = Mall:Stiilid/infokast-geo.css | kehastiil = width:260px; background: white; color:black; | kehaklass = bordered | üleminestiil = background:#223B73; color:#FFF; padding: .22em; | ülemine = {{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} | pildistiil = padding:0; | pilt = {{#if: {{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|[[Fail:{{{pilt|{{{Pilt|}}}}}}|250x300px|{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}]]}} | pildiallkiri = <span class="seis">{{{pildiallkiri|{{{Pildiallkiri|}}}}}}</span> | sildistiil = width:6.3em; | andmestiil = | silt1 = Ümbritseb | andmed1 = {{{veekogu|{{{Veekogu|}}}}}} | silt2 = Saarestik | andmed2 = {{{saarestik|{{{Saarestik|}}}}}} | silt3 = Koordinaadid | andmed3 = {{koord |text=/ |article=/ |NS={{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}}|EW={{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}}|type=isle |name={{{nimi|{{{Nimi|{{PAGENAME}}}}}}}} |region={{{iso piirkond|{{{ISO_piirkond|}}}}}} |dim={{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}||{{#iferror:{{#if:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}{{{laius|{{{Laius|}}}}}}{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|{{#expr: trunc ({{#invoke:Math|max|(0{{formatnum:{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|R}})^0.5|{{formatnum:{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|R}}|{{formatnum:{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|R}}}}*1000)}}}}|}} }} }} | silt4 = Peasaar | andmed4 = {{{peasaar|{{{Peasaar|}}}}}} | silt5 = Saari | andmed5 = {{{saari|{{{Saari|}}}}}} | silt6 = {{#if:{{{saari|{{{Saari|}}}}}}|Kogupindala|Pindala}} | andmed6 = {{#if: {{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}| {{mõõt|{{{pindala|{{{Pindala|}}}}}}|km²}}{{{pindala viide|}}}|{{#if:{{#invoke:Infobox/geo|area}}| {{mõõt|{{#invoke:Infobox/geo|area}}|round={{#ifexpr: {{#invoke:Infobox/geo|area}} > 100 | 0 | 1 }}|km²}}{{#invoke:Wikidata|claim|P2046|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pindala|}}}|pid=P2046}}[[Kategooria:Wikidata pindala kasutavad artiklid]] }} }} | silt7 = Pikkus | andmed7 = {{#if: {{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{pikkus|{{{Pikkus|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043|parameter=unit}} | Q828224 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2043}}|round={{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2043}} > 100 | 0 | 1 }}|km}}{{#invoke:Wikidata|claim|P2043|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{pikkus|}}}|pid=P2043}} }} }} | silt8 = Laius | andmed8 = {{#if: {{{laius|{{{Laius|}}}}}}| {{mõõt|{{{laius|{{{Laius|}}}}}}|km}}|{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049|parameter=unit}} | Q828224 | {{mõõt|{{#invoke:Wikidata|claim|P2049}}|round={{#ifexpr: {{#invoke:Wikidata|claim|P2049}} > 100 | 0 | 1 }}|km}}{{#invoke:Wikidata|claim|P2049|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{laius|}}}|pid=P2049}} }} }} | silt9 = Rannajoone pikkus | andmed9 = {{#if: {{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}| {{mõõt|{{{rannajoone pikkus|{{{Rannajoone pikkus|}}}}}}|km}} }} | silt10 = Kõrgeim koht | andmed10 = {{#if: {{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}} <span class="ib-seis">(}}{{{kõrgus|{{{Kõrgus|}}}}}}&nbsp;m{{#if:{{{kõrgeim koht|{{{Kõrgeim koht|}}}}}}|)</span>|&nbsp;üle merepinna}}</div> }} | silt11 = Elanikke | realahtristiil11 = | andmed11 = {{#if: {{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|<div style="line-height:130%;">{{#ifeq:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|0|(asustamata)|{{formatnum:{{formatnum:{{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}}|R}}}} {{#if:{{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}}|<span class="ib-seis">({{{rahvaarvu seis|{{{Rahvaarvu seis|}}}}}})</span>}}{{{rahvaarvu viide|{{{Rahvaarvu viide|}}}}}}<br /><span class="ib-seis">{{#invoke:Infobox/geo|popDensity| pop={{{rahvaarv|{{{Rahvaarv|}}}}}} | area={{{pindala|{{{Pindala|}}}}}} | getfullstr=1 |errorlink=Mall:Saar#Arvutatavad parameetrid}}</span>}}</div>}} | silt12 = Keskus | andmed12 = {{{keskus|{{{Keskus|}}}}}} | realahtristiil13 = padding:0; background:#E0E0E0; color:black; | andmed13 = {{#if: {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}}|{{asendikaart | {{{asendikaart|{{{Asendikaart|}}}}}} |ujuvjoondus = puudub | loodus = jah |laius = 260x300 |lat = {{{laiuskoord|{{{Laiuskoord|}}}}}} | long = {{{pikkuskoord|{{{Pikkuskoord|}}}}}} |punkt={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|Cercle rouge 50%.svg|Red pog.svg}} |punkti_suurus={{#if:{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|{{{märgisuurus|{{{Märgisuurus|}}}}}}|8}} |seletus=}}{{{kaardi seletus|}}}| {{#if: {{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}| [[Fail:{{{asendikaardi pilt|{{{Asendikaardi pilt|}}}}}}|keskel|260x300px]] }} }} | realahtristiil14 = padding:0; | andmed14 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#1e90ff|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|paksus=1.2|pealkiri={{{nimi|}}}}} }} }} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> dc613ta4bsf0xtjqyvxf86u3k6g7y6x 0 73473 7249422 6633390 2026-10-08T10:54:57Z Evlper 104506 7249422 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Pihali | pindala = 17,19 | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Pihali''' (ka Pühali; 1241 ''Pyol'', 1725 ''Pühala'', 1871 ''Pühhali'') on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]. 1977. aastal liideti Pihali külaga [[Adila-Krimmi]], [[Anijala]], [[Laisari]] ja Oru külad. Neist vanimad on Pihali ja Oru, mida on esmamainitud 1241. aastal kui Pyol ja Orgiol. Pihali, [[Adila]] ja [[Hageri]] ümbrus on väga rikas muististe poolest. Rapla maakonna arheoloogiamälestistest asub üle 40% Kohila valla piirides ning pooled neist on nimetatud külade maadel. See viitab paikkonna põlisele ja tihedale asustusele. Pihali külas Üiso talus tegutseb praegu [[Kirikla klooster]]. ==Vaata ka== *[[Pihali kraav]] *[[Kernu–Kohila tee]] ==Viited== {{viited}} {{Kohila vald}} [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] [[Kategooria:Kohila vald]] nfb70azwl4q451dm4u4io7e1vj6bmoy 7249423 7249422 2026-10-08T10:56:08Z Evlper 104506 7249423 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Pihali | pindala = 17,19 | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Pihali''' (ka Pühali; 1241 ''Pyol'', 1725 ''Pühala'', 1871 ''Pühhali'') on [[küla]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kohila vald|Kohila vallas]]. 1977. aastal liideti Pihali külaga [[Adila-Krimmi]], [[Anijala]], [[Laisari]] ja Oru külad. Neist vanimad on Pihali ja Oru, mida on esmamainitud 1241. aastal kui Pyol ja Orgiol. Pihali, [[Adila]] ja [[Hageri]] ümbrus on väga rikas muististe poolest. Rapla maakonna arheoloogiamälestistest asub üle 40% Kohila valla piirides ning pooled neist on nimetatud külade maadel. See viitab paikkonna põlisele ja tihedale asustusele. Pihali külas Üiso talus tegutseb praegu [[Kirikla klooster]], tulevane kloostrikompleks ehitatakse [[Kirikla küla|Kirikla külla]] Saue vallas. ==Vaata ka== *[[Pihali kraav]] *[[Kernu–Kohila tee]] ==Viited== {{viited}} {{Kohila vald}} [[Kategooria:Rapla maakonna külad]] [[Kategooria:Kohila vald]] 8ygbi3x7q7yt7iijcjwlml6c5ijjja2 0 73937 7249424 6145844 2026-10-08T10:56:44Z Evlper 104506 /* Vaata ka */ 7249424 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kirikla | pindala = 5,1 | elanikke = | maakond = Harju }} '''Kirikla''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kernu vald]]a. Küla piirneb põhjas [[Kohatu (Kernu)|Kohatu]] külaga, läänes [[Kernu]] külaga, lõunas [[Kustja]] külaga, idas [[Rapla maakond|Rapla]] maakonnaga. Küla piiri pikkus on 11,5 km. ==Vaata ka== *[[Kernu–Kohila tee]] * [[Kirikla klooster]] == Viited == {{viited}} {{Saue vald}} [[Kategooria:Saue valla külad]] 411bna94j4kq8yjg9yyn2inmj8d373p 0 74789 7249221 4256700 2026-10-07T19:58:57Z Funktsionalism-modernism 231916 Vaata ka 7249221 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Lääne-Virumaa külast; Pärnu linnaosa kohta vaata artiklit [[Raeküla (Pärnu)]]}} {{EestiAsula | nimi = Raeküla | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Raeküla''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]. Külas asub [[Raeküla liukivi]]. == Vaata ka == * [[Raeküla mõis]] * [[Raeküla liukivi]] ==Viited== {{viited}} {{Väike-Maarja vald}} [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] ru8fjpfxj16lysdy96ok63mi3roqhm8 0 74843 7249065 6269858 2026-10-07T13:10:22Z Ohpuu 1638 7249065 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Karl Ristikivi]] | riik = [[Rootsi]] | keel = [[eesti keel|Eesti]] | sari = Elulugude triloogia | žanr = {{nowrap|[[elulugu|Eluloolis]]-[[ajalugu|ajalooline]] [[romaan]]}} | kirjastaja = [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]] | ee_kirjastaja = [[Eesti Raamat]] | avaldatud = 1967 | ee_avaldatud = 1994 | lehekülgi = 296 | isbn = {{ISBN2|5450015259}}<br>{{väiksem|(1994. a trükk)}} | eelnev = [[Rõõmulaul]] }} "'''Nõiduse õpilane'''" on [[Karl Ristikivi]] romaan, mis ilmus [[Lund]]is [[Eesti Kirjanike Kooperatiiv]]i kirjastusel aastal [[1967]]. Romaan lõpetab Ristikivi ajalooliste romaanide sarja elulugude triloogia. Aastal [[2025]] ilmus romaan soome keeles ("Noitarovio", tõlkija [[Antti Salo]]). ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{Ristikivi ajalooline sari}} [[Kategooria:Eesti romaanid]] [[Kategooria:Karl Ristikivi teosed]] [[Kategooria:1967. aasta kirjandusteosed]] 3xvmslhn015fls1q7rjyeeaqg9qi190 10 77148 7249171 6698085 2026-10-07T17:57:58Z Pikne 13803 7249171 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | templatestyles = Mall:Stiilid/infokast-geo.css | kehaklass = bordered | kehastiil = width:300px; font-size: 90%; | alapealkirjastiil = line-height:170%; padding: 3px; | alapealkiri = <big>'''{{{riiginimi}}}'''</big> {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelsed_nimed|}}}|<hr style="width:90%; margin:2px auto;">{{{omakeelsed_nimed|}}}{{#if:{{{nimi1|}}}|{{infokast | alamkast = yes | kehaklass = borderless | andmed1 = {{#if:{{{nimi1|}}}|<span class="ib-keel">{{{nimi1_keel|}}}</span> {{{nimi1|}}}<div>{{{nimi1_latin|}}}</div>}} | andmed2 = {{#if:{{{nimi2|}}}|<span class="ib-keel">{{{nimi2_keel|}}}</span> {{{nimi2|}}}<div>{{{nimi2_latin|}}}</div>}} | andmed3 = {{#if:{{{nimi3|}}}|<span class="ib-keel">{{{nimi3_keel|}}}</span> {{{nimi3|}}}<div>{{{nimi3_latin|}}}</div>}} | andmed4 = {{#if:{{{nimi4|}}}|<span class="ib-keel">{{{nimi4_keel|}}}</span> {{{nimi4|}}}<div>{{{nimi4_latin|}}}</div>}} }} }} }} |alapealkiri2= <div class="ib-sümbolid"><div> <div>{{Riigi andmed {{PAGENAME}}|riik/lipp|nimi={{{omastav}}} {{#if:{{{mis_lipp|}}}|{{{mis_lipp}}}|lipp}}}}</div> <div>{{#if:{{{vapp|}}}|[[Fail:{{{vapp}}}|{{#if:{{{vapi_laius|}}}|{{{vapi_laius}}}|100x125px}}|{{{omastav}}} {{#if:{{{mis_vapp|}}}|{{{mis_vapp}}}|vapp}}]]|[[Fail:Coats of arms of None.svg|75px|Vapi pilt puudub]]}}</div> </div><div> <div>[[{{{omastav}}} {{#if:{{{mis_lipp|}}}|{{{mis_lipp}}}|lipp}}]]</div> <div>[[{{{omastav}}} {{#if:{{{mis_vapp|}}}|{{{mis_vapp}}}|vapp}}]]</div> </div></div> | pildistiil = padding:0; | pilt = [[Fail:{{{asendikaart}}}|300px|{{{omastav}}} asendikaart]] | sildistiil = font-weight:400; | andmestiil = | silt1 = Juhtlause | andmed1 = {{{deviis|}}} | silt2 = [[Riigihümn]] | andmed2 = {{{hümn|}}} | silt3 = [[Pealinn]] | andmed3 = {{{pealinn}}} | silt4 = [[Pindala]] | andmed4 = {{#if:{{{pindala|}}} |{{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}}|{{{pindala}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}} {{#if: {{#invoke:Infobox/geo|area}} | {{#ifexpr: abs({{#invoke:Infobox/geo|area}}-{{formatnum:{{{pindala}}}|R}})/{{#invoke:Infobox/geo|area}} > 0.08 | [[Kategooria:Pindala erineb Wikidata pindalast]]}} }} }} km²{{{pindala_viide|}}} |{{#invoke:Infobox/geo|area|getfullstr=1}} }} | silt5 = [[Riigikeel]]{{#if:{{{riigikeeled|}}}|ed}} | andmed5 = {{{riigikeeled|{{{riigikeel|}}}}}} | silt6 = [[Ametlik keel|Ametlikud keeled]] | andmed6 = {{{ametlik_keel|}}} | silt7 = [[Rahvaarv]] | andmed7 = {{#if:{{{rahvaarv|}}} |{{formatnum:{{{rahvaarv}}}}} {{#if:{{{rahvaarv_seis|}}}|<span class="ib-seis">({{{rahvaarv_seis|}}})</span>}}{{{rahvaarv_viide|}}}{{#if:{{#omadus:P1082}}|[[Kategooria:Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas]]}} |{{formatnum:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|sort=P585|inverse=y}}}}[[Kategooria:Wikidata rahvaarvu kasutavad artiklid]] <span class="ib-seis">({{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585|sort=P585|inverse=y}})</span>{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|sort=P585|inverse=y|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{rahvaarv|}}}|pid=P1082}} }} | silt8 = Rahvastikutihedus | andmed8 = {{#ifeq:{{{rahvastikutihedus|}}}|ei||{{#invoke:Infobox/geo|popDensity| pop={{{rahvaarv|}}} | area={{{pindala|}}} | getfullstr=1 | errorlink=Mall:Riik#RTx}} }} | silt9 = [[Riigikord]] | andmed9 = {{{riigikord|}}} | silt10 = {{{riigipea_ametinimi2}}} | andmed10 = {{{riigipea_nimi2|}}} | silt11 = [[{{{omastav}}} {{{riigipea_ametinimi}}}|{{ucfirst:{{{riigipea_ametinimi}}}}}]] | andmed11 = {{{riigipea_nimi}}} | silt12 = [[{{{omastav}}} {{{valitsusjuhi_ametinimi}}}|{{ucfirst:{{{valitsusjuhi_ametinimi}}}}}]] | andmed12 = {{{valitsusjuhi_nimi|}}} | silt13 = [[Iseseisvus]] | andmed13 = {{{iseseisvus|}}} | silt14 = [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]] | andmed14 = {{#if:{{{SKT|}}}|{{{SKT}}} |{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2131|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|parameter=unit}} | Q4917 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2131|id={{wikidata|property|raw|P8744}}}}/1000000000 round 3 }}}} mld [[Ameerika Ühendriikide dollar|$]] <span class="ib-seis">({{#invoke:Wikidata|claim|P2131|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>{{#invoke:Wikidata|claim|P2131|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{SKT|}}}|pid=P2131|qid={{wikidata|property|raw|P8744}}}} }} }} | silt15 = [[SKT elaniku kohta]] | andmed15 = {{#if:{{{SKT_elaniku_kohta|}}}|{{{SKT_elaniku_kohta}}} |{{#ifeq: {{#invoke:Wikidata|claim|P2132|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|parameter=unit}} | Q4917 | {{formatnum:{{#expr:{{#invoke:Wikidata|claim|P2132|id={{wikidata|property|raw|P8744}}}} round 0 }}}} [[Ameerika Ühendriikide dollar|$]] <span class="ib-seis">({{#invoke:Wikidata|claim|P2132|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|qualifier=P585|parameter=time:Y}})</span>{{#invoke:Wikidata|claim|P2132|id={{wikidata|property|raw|P8744}}|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{SKT_elaniku_kohta|}}}|pid=P2132|qid={{wikidata|property|raw|P8744}}}} }} }} | silt16 = [[Valuuta]] | andmed16 = {{{valuuta}}} | silt17 = [[Usund]] | andmed17 = {{{usund|}}} | silt18 = [[Ajavöönd]] | andmed18 = {{{ajavöönd}}} | silt19 = [[Tippdomeen]] | andmed19 = {{{tippdomeen|{{{üladomeen|}}}}}} | silt20 = [[ROK-i maakoodide loend|ROK-i kood]] | andmed20 = {{{rok-i_kood|}}} | silt21 = [[Maakood (telefon)|Telefonikood]] | andmed21 = {{{telefonikood|}}} | realahtristiil22 = text-align:left; | andmed22 = {{{märkused|}}} }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> 8s9vhe45pdpsru4y0airsm3mju7x8tn 0 78880 7249108 5388741 2026-10-07T15:01:17Z Estopedist1 278 viitamata 7249108 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Eesti segakooride võistulaulmine Tuljak''' on [[Eesti Segakooride Liit|Eesti Segakooride Liidu]] korraldatav iga-aastane [[Eesti]] [[segakoor]]ide ja -[[segaansambel|ansamblite]] konkurss. Festivalid toimuvad veebruarikuus [[Tartu]]s. Peale erinevate kategooriate võistluste konkureeritakse eraldi [[Miina Härma]] "[[Tuljak|Tuljaku]]" parima esituse auhinnale. ==Välislingid== *[http://www.segakoorideliit.ee Eesti Segakooride Liidu koduleht] [[Kategooria:Tartu üritused]] [[Kategooria:Eesti lauluvõistlused]] tn1vmhvw2n7spl7do48opwmecik90kg 0 86987 7249328 5034109 2026-10-08T07:18:57Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Ravimid]]; ±[[Kategooria:Neuroleptikumid]]→[[Kategooria:Psühhofarmakoloogia]] 7249328 wikitext text/x-wiki [[Image:Haloperidol.svg|thumb|250px|Haloperidooli struktuur]] [[Image:Haloperidol-3D-vdW.png|thumb|250px|Haloperidooli ruumiline kujutis]] '''Haloperidool''' on [[butürofenoon]]ide rühma kuuluv tugevatoimeline [[antipsühhootikum]]. Toimib tsentraalselt [[dopamiiniretseptor]]ite [[antagonist (farmakoloogia)|antagonist]]ina. Toimides mesokortikaalsesse koesse ja [[limbiline süsteem|limbilisse süsteemi]], avaldab [[luul]]ude ja [[hallutsinatsioon]]ide vastast toimet. Omab ka tugevat [[psühhomotoorne rahutus|psühhomotoorset rahutust]] pärssivat toimet. Imendub hästi ka suukaudsel manustamisel, mil [[plasma]]kontsentratsiooni maksimum saabub 2…6 tundi pärast manustamist. [[Lihas]]esisese manustamise korral saabub plasmakontsentratsiooni maksimum umbes 20 minuti möödudes. Haloperidooli lammutamine ([[metabolism]]) toimub peamiselt [[maks]]as ja laguproduktid ([[metaboliit|metaboliidid]]) ei ole [[neuroleptiline toime|neuroleptiliselt]] aktiivsed. Eritumine toimub [[uriin]]iga (40%) ja [[väljaheide|väljaheitega]] (60%). Umbes 1 % eritub muutumatul kujul uriiniga. Kasutatakse peamiselt [[psühhoos|psühhootiliste]] seisundite [[ravi]]s: [[skisofreenia]], bipolaarse häire maniakaalne faas, [[alkoholpsühhoos]]. Kõrvalnähtudest on sagedased ekstrapüramidaalsed häired. [[Kategooria:Psühhofarmakoloogia]] [[Kategooria:Ravimid]] izac87nr3d551qcqyro7br2xbwfsx37 14 86988 7249326 4320207 2026-10-08T07:18:28Z Estopedist1 278 kustutada 7249326 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|põhiartikkel ootab liitmist}} [[Kategooria:Psühhofarmakoloogia]] [[Kategooria:Ravimid]] 1hg6fe1njvq0uc7paw8i37al67dpgvc 0 87287 7249325 5611504 2026-10-08T07:17:58Z Estopedist1 278 liita 7249325 wikitext text/x-wiki {{Liita|Antipsühhootikumid}} {{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=aprill}} '''Neuroleptikumid''' on grupp [[keemiline ühend|keemilisi ühendeid]], millel on tõhus [[ravi|raviv]] toime [[psühhoos]]ile. Tihti kasutatakse sõna "neuroleptikum" sõna "[[antipsühhootikum]]" sünonüümina. Neuroleptikumid on ravimid, mis kõrvaldavad mõtlemishäireid, suruvad maha tajumishäireid, hallutsinatsioone ja sundmõtteid; samal ajal ei teki üldanesteesiat. Mõne neuroleptikumiga (kvetiapiin, klosapiin, olansapiin) kaasneb tugev sedatiivne toime, mõnega mitte (sulpiriid). Nende ravimite toime ühiseks omaduseks on psüühiliste protsesside aktiivsuse pidurdamine, koos sellega aeglustub ka liikumine. Ravi eesmärgiks on nn positiivse sümptomaatika kõrvaldamine. Niinimetatud negatiivset sümptomaatikat vähendav toime on tagasihoidlik ning ilmneb sõltuvalt konkreetsest isikust, haigusest, ravimist, ravidoosist ja ravi kestusest. Neuroleptikumid jagatakse kaheks üldrühmaks – traditsioonilised ehk konventsionaalsed ehk vanad neuroleptikumid ehk tüüpilised ja uued ehk atüüpilised neuroleptikumid. Mõlemasse rühma kuuluvad ravimid on kasutusel olnud suhteliselt pikka aega. Neuroleptikumide toime raviannustes manustatuna võib halvendada [[tähelepanu]], vähendada [[motivatsioon]]i ning põhjustada võimetust kogeda [[nauding]]ut. Kauaaegsest kasutusest on tingitud [[tardiivdüskineesia]] (hiline düskineesia) (pöördumatu liikumishäire).<ref name="fn2"/> Liigutushäired on sagedasemad tüüpiliste neuroleptikumide kasutamisel, atüüpiliste puhul on seevastu sagedasemad metaboolsed kõrvalnähud, näiteks kaalu suurenemine. == Jaotus == Keemiliselt on neuroleptikumid väga erinevad: *[[Butürofenoon]]i derivaadid **[[Haloperidool]] **[[Melperoon]] **[[Droperidool]] **[[Triperidool]] **[[Benperidool]] *[[Fenotiasiin]]i derivaadid **[[Kloorpromasiin]] **[[Flufenasiin]] **[[Perfenasiin]] **[[Tioridasiin]] **[[Trifluperasiin]] **[[Levomepromasiin]] **[[Pimosiid]] *[[Tioksanteen]]i derivaadid *[[Indool]]i derivaadid *[[Dibensodiasepiin]]i derivaadid ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fn2">{{cite journal | author = Lambert M, Schimmelmann B, Karow A, Naber D | title = Subjective well-being and initial dysphoric reaction under antipsychotic drugs – concepts, measurement and clinical relevance | journal = Pharmacopsychiatry | volume = 36 | issue = Suppl 3| pages = S181–90 | year = 2003}}</ref> }} [[Kategooria:Neuroleptikumid| ]] 0k4j9et9o5nshx7dl36j0ngjbfqcmn5 1 88332 7249319 5216163 2026-10-08T06:54:30Z Estopedist1 278 IMO number? 7249319 wikitext text/x-wiki Mis esimese lause fraasiga '''oli/on''' tahetakse öelda ? --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 29. mai 2007, kell 14:13 (UTC) :Mina ei tea, kas ta on veel olemas või ei ole... Ma lõikasin selle ära artiklist [[Eestirand]], kus alguses oli kahest erinevast laevast juttu. Ma tegin kummastki eraldi artikli, aga ei lugenud sealt välja, kas see laev on ikka veel olemas või mitte... Tõenäoliselt on arvestades ehitusaastat, aga mina ei saa oma pead anda. [[Kasutaja:Jürka|Jürka]] 30. mai 2007, kell 23:27 (UTC) Selle laeva täpne nimi oli Eestirand 2. See müüdi vist 1995. a. Aafrikasse või kuhugi sinnakanti. --[[Kasutaja:Talguarbuja|Talguarbuja]] ([[Kasutaja arutelu:Talguarbuja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 10:58 (EET) : Kas see sama, ehk '''ex-EESTIRAND''' ja '''ex-EESTIRAND II''' ? : nimed : '''ATLANTIC CHALLENGER''' Flag: '''MX''' Last Reported: '''2013'''-10-06 23:09:00 : '''ATLANTIC CHALLENGER''' Flag: '''GB''' Last Reported: '''2012'''-08-22 01:52:00 : '''ANNA''' Last Reported: '''1998'''-01-01 : '''EESTIRAND II''' Last Reported: '''1995'''-12-31 : '''EESTIRAND''' Last Reported: '''1991'''-12-31 : https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:404209/imo:8607311 : foto https://photos.marinetraffic.com/ais/showphoto.aspx?photoid=3045722 : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 13. veebruar 2019, kell 21:45 (EET) On vist tõesti see. slipi asemele on mingi kraana pandud, Ja vööritekil helikopteriplats tehtud. --[[Kasutaja:Talguarbuja|Talguarbuja]] ([[Kasutaja arutelu:Talguarbuja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:12 (EET) ==IMO number?== Kui IMO number kätte saada, siis v-o on see sama mis [[:Wikidata:Q115572719]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 09:54 (EEST) rx6tw5d0puizqpjjuisnd7xoewydjmk 0 88716 7249296 5581554 2026-10-08T02:44:15Z Raippa-Valli 238367 7249296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Põhja-Iirimaa ühiskonnategelasest; Walesi poliitiku kohta vaata artiklit [[Betty Helena Williams]]}} [[Pilt:Betty Williams.jpg|thumb|Betty Williams (1976)]] '''Betty Williams''' ([[22. mai]] [[1943]] – [[17. märts]] [[2020]]) oli [[Põhja-Iirimaa]] ([[Suurbritannia]]) ühiskonnaaktivist, kes [[1976]]. aastal sai koos [[Mairead Corrigan]]iga [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] panuse eest mitmete Põhja-Iirimaa konfliktide rahumeelsesse lahenduskäiku. Ta oli organisatsiooni Inimeste Rahuühendus (''Community of Peace People''), mis aitas/aitab Põhja-Iirimaal saavutada rahu, kaasasutaja. Betty Williams juhtis [[2006]]. aastal asutatud [[Ülemaailmne Laste Fond|Ülemaailmset Laste Fondi]] (''Global Childrens's Foundation'') ning oli organisatsiooni ''World Centers of Compassion for Children International'' president. {{NobelRahu}} {{DEFAULTSORT:Williams, Betty}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2020]] du9k7cvzifdy4y855fubfu6ulg21l08 0 96477 7249397 6185379 2026-10-08T10:07:09Z Raamaturott 56450 7249397 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''451. aasta''' ('''CDLI''') oli [[5. sajand]]i 51. aasta. == Sündmused == * [[20. juuni]] – Rooma väejuhi [[Aëtius]]e väed võitsid [[Katalaunia lahing]]us [[Attila]] juhitud [[germaanlased|germaanlasi]], peatades [[Gallia]] vallutamise [[hunnid]]e ja nende liitlaste poolt. * [[8. oktoober]]–[[1. november]] – Toimus [[Kalchedoni kirikukogu]] ning [[Jeruusalemm]]ast sai [[patriarhaat]]. == Sündinud == * ... == Surnud == * [[Theodoric I]], visigootide kuningas [[Kategooria:451| ]] jyu38njykeli8hs0k8j7bkrk9kkugm2 0 110922 7249303 6839746 2026-10-08T04:27:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249303 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Infokast asula | nimi = Ústí nad Labem | hääldus = uːsciː nad labɛm | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Ústí nad Labem | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Aussig | pilt = Panorama Usti nad Labem by Niederkasseler - panoramio.jpg | vapp = CoA of Ústí nad Labem.svg | vapi_link = Ústí nad Labemi vapp | lipp = Flag of Usti nad Labem.svg | lipu_link = Ústí nad Labemi lipp }} '''Ústí nad Labem''' ({{Audio|Cs-Usti nad Labem.ogg|Hääldus}}; {{keel-de|Aussig}}, varem ka ''Außig'') on [[statutaarlinn]] [[Tšehhi]]s, [[Ústí maakond|Ústí maakonna]] keskus. Asub [[Elbe]] ([[tšehhi keel]]es ''Labe'') jõe kaldal [[Bílina jõgi|Bílina jõe]] suudmes, ajaloolisel [[Böömimaa]]l. Linnapea on Petr Nedvědický.<ref>{{Netiviide |url=https://www.usti-nad-labem.cz/en/municipality/city-management/ |pealkiri=City Management - Magistrát města Ústí nad Labem |vaadatud=2023-03-18 |arhiivimisaeg=2023-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230318225225/https://www.usti-nad-labem.cz/en/municipality/city-management/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Asukoht== [[Fail:UL-Ferdinandshöhe-Blick-1.jpg|thumb|Vaade linnale]] Linn asub [[Praha]]st umbes 65&nbsp;km põhjas ja [[Dresden]]ist umbes 48&nbsp;km kagus, 140&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Ústí nad Labemi vanalinn asub [[Elbe]] vasakul kaldal [[Bílina jõgi|Bílina jõe]] suudmes. Põhjas asub on [[Maagimäestik]]u jalam ja lõunas [[Tšehhi keskmäestik]]. ==Ajalugu== ===Nimi=== Linna nimi on tuletatud vanatšehhi sõnast ''ustie'' (nüüd ''ústí''), mis tähendab (jõe)suuet, viidates tõenäoliselt Bílina suudmele Elbe jõkke. ''nad Labem'' tähendab "Elbe jõel". ===Keskaeg=== Asulat on esmamainitud 993. aastal kui kaubanduspunkti Elbe ääres. [[Otakar II|Přemysl Otakar&nbsp;II]] nimetas koha 13.&nbsp;sajandi esimesel poolel kuninglikuks linnaks. Õigused kinnitasid ja laiendasid kuningas [[Jan Lucemburský]] ja [[Karl IV]].<ref>Heinrich Gottfried Gengler: ''Codex Juris Municipalis Germaniae Medii Aevi. Regesten und Urkunden zur Verfassungs- und Rechtsgeschichte der deutschen Städte im Mittelalter.'' Erlangen 1863, lk&nbsp;93 ([http://books.google.ee/books?id=NdkcAAAAMAAJ&pg=PA93 books.google.ee]).</ref> Linna valitseti [[Magdeburgi õigus]]e järgi. [[Hussiidid|Hussiitide sõdade]] ajal kuulus linn [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni markkrahvkonnale]] ja seda piirasid hussiidid. Võitlused jõudsid haripunkti 1426. aastal Na Běhání mäel. Sakslased kaotasid lahingu. Pärast linna vallutamist 16.&nbsp;juunil [[Aussigi lahing]]us korraldasid võitnud hussiidid [[Prokop Suur]]e juhtimisel linna sakslastest elanike massimõrva ning hävitasid Aussigi.<ref>Alexander Querengässer: ''Triumph for the heretics: The Battle of Aussig''. ''Medieval Warfare'' (2015), Nr. 2, lk 48.</ref> Pärast seda valitses Jakoubek z Vřesovic. Kroonikad kirjeldavad, et võitjad jätkasid seejärel rahumeelset kooselu saksa elanikkonnaga. 16. ja 17. sajand olid linna jaoks suur tõusuaeg. Linn ei osalenud 1547. aastal [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand&nbsp;I]] vastu suunatud ülestõusus ja sai seega majanduslikult areneda. 16. sajandi teisel poolel kolis linna rohkem sakslasi, kes moodustasid peagi üle poole elanikkonnast. ===17.–19. sajand=== [[Kolmekümneaastane sõda]] mõjus katastroofiliselt. Linn langes seitse korda rüüstamise ohvriks, mille tagajärjed kestsid peaaegu kakssada aastat. Selle aja jooksul oli linn tähtsusetu ja seal oli vähem kui 2000 elanikku. 1813. aastal toimus linnast loodes [[Kulmi lahing]]. Pärast 1830. aastat tõi [[industrialiseerimine]] kaasa rahvaarvu kasvu. Tugev tööstuslik kasv ja jõeliikluse laienemine tõid kaasa palju muutusi. Pärast sajanditepikkust stagnatsiooni hakati 19. sajandi alguses taas elamuid ehitama. Keskaegsed ja [[Renessanss|renessansiaegsed]] majad ning linnamüür lammutati. Lisaks põllumajandusele ja viinamarjakasvatusele pandi tööle kanga-, värvi- ja paberivabrikud. Ümbruskonnas avati ligi kuuskümmend kaevandust. Aussigist sai tööstuslinn tänu 1827. aastal avastatud [[Kivisüsi|kivisöevarudele]], 1850. aastal avatud raudteeühendusele [[Praha]]sse ja selle jätkule [[Dresden]]isse (1851). Paatidele oli sõit Elbel võimalik ainult Aussigist allavoolu, Aussigist sai seega oluline ümberlaadimissadam laevanduse ja [[Böömimaa]] maismaatee vahel. Järgmise 20 aasta jooksul kahekordistus elanikkond vaatamata [[koolera]]le, [[tüüfus]]ele ja muudele [[epideemia]]tele. 1867. aastal ehitati Aussigi linnapruulikoda, tänapäevane Zlatoprameni õlletehas. 1872. aastal ehitati esimene sild üle Elbe jõe. ===20. sajand=== [[Fail:14239-Aussig-1912-Blick über die Ferdinandshöhe-Brück & Sohn Kunstverlag.jpg|thumb|left|Aussig postkaardil (1912)]] 20. sajandi alguses elas Aussigis üle 37 000 elaniku, mis oli kujunenud üheks tähtsamaks tööstuspiirkonnaks Böömimaal. Ainuüksi suur kemikaalitehas andis 1900. aasta paiku tööd umbes 2600 töötajale.<ref>''Meyers Großes Konversations-Lexikon''. 6. väljaanne, 2. trükk, Leipzig/Viin 1905, [http://www.zeno.org/Meyers-1905/K/meyers-1905-002-0153 lk 153.]</ref> Linnas asus ringkonnakohus ja ringkonnavalitsus. Lisaks sellele pidas 1900–1918 seal ametit Lääne-Böömimaa superintendent, kes juhatas kõiki Saksa luterlasi Böömimaal. Alates 1857. aastast eksisteerinud Aussiger Anzeiger lõpetas 1919. aastal väljaandmise. Kuni 1935. aastani kolisid linna paljud ümbruskonna elanikud, eriti sakslased. [[Konrad Henlein]] pidas seal kõne ja saavutas parlamendivalimistel absoluutse enamuse. [[Fail:Bundesarchiv Bild 146-1976-033-20, Anschluss sudetendeutscher Gebiete.jpg|thumb|Ústí nad Labemi elanikud tervitavad [[Hitleri-tervitus]]ega Natsi-Saksamaa sõdureid 1938. aasta oktoobris <small>([[Saksamaa Riigiarhiiv]])</small>]] [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] tulemusena anti linn koos [[Sudeedimaa]]ga 9.&nbsp;oktoobril 1938 [[Saksa Riik|Saksa Riigile]]. Aussigi sünagoog põletati 31.&nbsp;detsembril 1938 maha. Linna umbes 1200-liikmelisest juudi elanikkonnast langes umbes 80% [[holokaust]]i ohvriks.<ref>Martina Schneibergová: [https://web.archive.org/web/20230319185853/https://english.radio.cz/usti-nad-labem-unveils-holocaust-memorial-8626874 ''Usti nad Labem unveils Holocaust Memorial''], [[Radio Praha]], 22. oktoober 2005</ref> [[Fail:Nalet usti.gif|thumb|Õhurünnaku tagajärjed (1945)]] Lisaks endistele elanikele, peaaegu 60 000 sakslasele ja umbes 3000 tšehhile, oli sõja lõpus seal palju poliitvange, sunnitööjõudu Poolast, Nõukogude Liidust ning Böömi ja Moraavia protektoraadist, põgenikke pommitatud Lääne-Saksa linnadest ja mitu tuhat põgenikku Sileesia sõjapiirkondadest. USAAF-i õhurünnakute käigus 17. ja 19.&nbsp;aprillil 1945 hävines viiendik vanalinnast, Ostrovi eeslinn hävitati täielikult. Ohvrite arvuks on tavaliselt antud 1000 –2500, kuid leitud on vaid 513 inimese jäänused. Tuvastati 409 hukkunut, neist 324 kohalikku elanikku ja 46 sileeslast, ülejäänud olid pärit välismaalt.<ref name="kaiser">Vladimír Kaiser: ''Das Ende des Krieges und die Vertreibung der Deutschen aus dem Aussiger Gebiet.'' Detlef Brandes, Edita Ivaničková, Jiří Pešek: ''Erzwungene Trennung. Vertreibungen und Aussiedlungen in und aus der Tschechoslowakei 1938–1947 im Vergleich mit Polen, Ungarn und Jugoslawien'' (= ''Veröffentlichungen der Deutsch-Tschechischen und Deutsch-Slowakischen Historikerkommission.'' 8. trükk = ''Veröffentlichungen des Instituts für Kultur und Geschichte der Deutschen im Östlichen Europa.'' 15. trükk). Essen 1999, ISBN 3-88474-803-3, lk 197–214.</ref> Sõjaeelse linnapea Leopold Pölzliga seotud sotsiaaldemokraadid takistasid 7.&nbsp;mail Schreckensteinis kahe silla ja ühe tammi õhkimist. Sotsiaaldemokraatidega konkureerides asutasid tšehhid ja mõned sakslased Aussigis 7.&nbsp;mail 1945 rahvuskomitee, millele 8.&nbsp;mail kell 3 öösel linna saksameelne politsei alistus. Varsti pärast seda andis linnapea Franz Czermak linnavalitsuse üle rahvuskomiteele. Seda eeskuju järgisid ka linnakomandör ja raudteeameti juht. NSDAP ringkonnajuhataja Rudolf Schittenhelm lasi oma pere ja iseenda Kulmi lähedal Horka mäel maha. Esimesed nõukogude tankid läbisid linna 8.&nbsp;mail, kuid nõukogude armee asus linna alles 9.&nbsp;mail. Põgenevate SS-üksuste ja nõukogude vägede vahelistes tulevahetustes oli 9.&nbsp;mail veel surmajuhtumeid.<ref name="kaiser" /> ===Sõjajärgne aeg=== 31. juulil 1945 põhjustas Schönprieseni linnaosas asuvas laskemoonalaos toimunud plahvatus [[pogromm]]i saksa tsiviilelanikkonna vastu. Saksa allikate kohaselt langes [[Ústí nad Labemi veresaun|Aussigi veresauna]] ohvriks 1000–2700 inimest, uuemate allikate kohaselt kuni 220<ref>{{Raamatuviide|autor=Peter Steinkamp |toimetaja=Gerd R. Ueberschär|pealkiri=Aussig 1945.|artikkel=Orte des Grauens. Verbrechen im Zweiten Weltkrieg.|koht=Darmstadt|aeg=2003|lehekülg=16}}</ref> ja tšehhi allikate kohaselt 40–100 inimest. Selle veresauna sümboliks on vanalinna ja Schreckensteini linnaosa vaheline sild.<ref>{{Netiviide|autor=Thomas Schmid|url=http://schmid.welt.de/2015/08/03/ein-vergessener-die-geschichte-eines-mutigen-sozialdemokraten-im-sudetenland/|pealkiri=Der Vergessene. Ein mutiger Sozialdemokrat im Sudetenland|väljaandja=welt.de|aeg=2015-08-03}}</ref> [[Fail:Ústí nad Labem - Mírové náměstí.jpg|thumb|Turuplats]] Etnilise puhastuse eesmärgil aeti aastatel 1945–1946 linnast välja umbes 53 000 sakslast. See toimus kahes etapis, sõja lõpust kuni 1945. aasta juuli lõpuni [[Sudeedisakslaste väljasaatmine|väljasaatmise]] (odsun) ja põgenemise ning jaanuarist kuni detsembrini 1946 organiseeritud sundasustamise teel. Sakslased asendati tšehhidega, kes kolisid sisse nii Tšehhist kui ka välismaalt [[Repatrieerimine|repatrieeritutena]], samuti [[Slovakid|slovakkide]] ja [[Mustlased|mustlastega]], kellest osa tuli [[Rumeenia]]st ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]. 1970. ja 1980. aastatel muutis linnapilti jäädavalt maanteede, suurettevõtete ja [[paneelelamu]]te ehitus. Alates Jan Evangelista Purkyně ülikooli asutamisest 1991. aastal on Ústí nad Labem olnud ülikoolilinn, kus õpib umbes 7500 üliõpilast. 1998. aastal jõudis Ústí nad Labem rahvusvaheliste ajalehtede esikaantele, kui linn hakkas ehitama müüri ümber linnaosa, kus elavad peamiselt mustlased. Selle tulemusena seati ajutiselt kahtluse alla Tšehhi sobivus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. ==Rahvastik== {| class="wikitable mw-collapsible" |- ! Aasta ! Rahvaarv ! Allikad |- | 1869 || style="text-align:center;"| 20 284 ||rowspan=15|<ref>{{Netiviide|pealkiri=Historický lexikon obcí České republiky 1869–2011 – Okres Ústí nad Labem|url=https://www.czso.cz/documents/10180/20537734/130084150427.pdf/85256511-cdd3-499d-85e4-e15576eb9e7f?version=1.2|väljaandja=Tšehhi Statistikaamet|leheküljed=7–8|keel=tšehhi keeles|aeg=2015-12-21|vaadatud=2023-03-18|arhiivimisaeg=2021-08-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210830222711/https://www.czso.cz/documents/10180/20537734/130084150427.pdf/85256511-cdd3-499d-85e4-e15576eb9e7f?version=1.2|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|pealkiri=Population Census 2021: Population by sex|url=https://vdb.czso.cz/vdbvo2/faces/en/index.jsf?page=vystup-objekt-parametry&z=T&f=TABULKA&sp=A&skupId=4429&katalog=33515&pvo=SLD21001-OB-OK|väljaandja=Tšehhi Statistikaamet|aeg=2021-03-27}}</ref> |- | 1880 || style="text-align:center" | 27 834 |- | 1890 || style="text-align:center" | 40 796 |- | 1900 || style="text-align:center" | 57 330 |- | 1910 || style="text-align:center" | 68 313 |- | 1921 || style="text-align:center" | 71 659 |- | 1930 || style="text-align:center;"| 79 644 |- | 1950 || style="text-align:center" | 64 179 |- | 1961 || style="text-align:center" | 72 148 |- | 1970 || style="text-align:center" | 79 544 |- | 1980 || style="text-align:center" | 89 272 |- | 1991 || style="text-align:center" | 98 178 |- | 2001 || style="text-align:center" | 95 436 |- | 2011 || style="text-align:center" | 93 000 |- | 2021 || style="text-align:center" | 89 713 |} ==Linnaosad== Ústí nad Labem on jaotatud neljaks linnaosaks, mis omakorda jagunevad 22 asumiks: {| class="toptextcells" |style="width:400px"| * Ústí nad Labem-město ** Ústí nad Labem-centrum ** Božtěšice ** Bukov ** Habrovice ** Hostovice ** Klíše ** Předlice ** Skorotice ** Strážky ** Vaňov ** Všebořice * Ústí nad Labem-Neštěmice |style="width:400px"| ** Krásné Březno ** Mojžíř ** Neštěmice * Ústí nad Labem-Severní Terasa ** Severní Terasa * Ústí nad Labem-Střekov ** Brná ** Církvice ** Kojetice ** Olešnice ** Sebuzín ** Střekov ** Svádov |} ==Kultuur ja vaatamisväärsused== [[Fail:Divadlo - Severočeské divadlo opery a baletu (pův. Zdeňka Nejedlého) (Ústí nad Labem) (3).jpg|thumb|Linnateater]] ===Teatrid ja muuseumid=== Linnas on kolm kutselist teatritruppi ([[ballett]], [[ooper]], [[teater]]), seitse koori, [[kammerorkester]] ja kultuuriseltse. Lisaks on seal mitu tantsurühma. Igal aastal korraldatakse ka riiklikke ja rahvusvahelisi üritusi (eragümnaasiumide teatrifestival, noorte pianistide konkurss "Virtuosi per Musica di Pianoforte", rahvusvaheline koorilaulufestival, kantri- ja vesternfestival "Trampská Porta" ja rahvusvaheline tantsufestival). Ústí nad Labemi linnamuuseum sisaldab peamiselt loodusteaduslikke kogusid Loode-Böömimaa, Tšehhi keskmäestiku ja Maagimäestiku looduse kohta. ===Ehitised=== * Neitsi Maarja taevamineku kirik. Esialgne [[Neitsi Maarja]] taevamineku kirik ehitati juba 1318. aastal, kuid see langes [[Hussiidid|hussiitide sõdade]] ohvriks. Hoone taastati pärast 1452. aastat ja 1880. aastatel ehitati see ümber hilis[[gooti stiil]]is. Torni kalle tekkis 1945. aasta aprillis toimunud õhurünnaku tagajärjel, milles torn 1,92&nbsp;m oma vertikaalteljest kõrvale kaldus. Kirikus asub Ismael Mengsi "Aussiger Madonna", Carlo Dolci "Mater dolorosa (Madonna Addolorata)" koopia, mis 1842. aasta kirja kohaselt inspireeris [[Richard Wagner]]it "[[Tannhäuser]]i" [[Püha Elisabeth]]i loomisel. [[Fail:UL-Adalbertkirche-1.jpg|thumb|upright|Püha Adalberti kirik]] * Püha Adalberti kirik. Aastatel 1715–1730 [[Octavio Broggio]] ehitatud [[barokne]] [[Dominiiklased|dominiiklaste]] kloostrikirik asendas 11. sajandist pärit pühamu. Adalberti kirikus asub Tšehhi suuruselt teine orel. * Apostel Pauluse kirik. Julius Zeißigi poolt protestantlikule kogudusele ehitatud [[uusromaanika|uusromaanilik]] [[telliskivi]]st kirik. * Linnateater. [[Uusbarokne]] teater ehitati 1908.–1909. aastal Viini arhitekti [[Alexander Graf]]i projekti järgi ja sisustati [[Eduard Veith]]i maalidega. * Linnamuuseum. 1876. aastal asutatud muuseum on üks vanemaid omataolisi Põhja-Böömimaal. See tegutses [[Trmice]] lossis aastatel 1919–1994. Alates 1995. aastast on see leidnud koha endises koolihoones linnateatri kõrval. Näitus on peamiselt pühendatud linna- ja sõjaajaloole ning [[Maagimäestik]]u ja [[Tšehhi keskmäestik]]u loodusaladele. [[Fail:Ludwig Richter - Crossing at Schreckenstein - Google Art Project.jpg|thumb|"Elbe ületamine Schreckensteini juures" ([[Ludwig Richter]], 1837)]] * Střekovi lossi varemed. 14. sajandi alguses ehitatud [[Střekovi loss]]i varemed kõrguvad Elbe paremal kaldal. Alates 1564. aastast kuulub see [[Lobkovicid]]e perekonnale. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ja [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastase sõja]] ajal saadud kahjustuste tõttu on loss lagunenud. Kõrvalhoov koos õlletehasega on siiski säilinud ja on endiselt kasutusel. [[Richard Wagner]] sai Střekovis inspiratsiooni oma ooperi "[[Tannhäuser]]" jaoks. * Velké Březno loss. Velké Březno loss, mis kõrgub järsul mäeseljal Elbe jõe kohal, ehitati krahv Karel Choteki tellimusel aastatel 1842–1845. Praegu on selles hoones Choteki perekonda käsitlev näitus. [[Fail:Ústí nad Labem, hotel Větruše IMG 7692 2018-08-12 09.16.jpg|thumb|Větruše mägihotell]] * Větruše. Elbe kohal asuval kaljul asub Větruše hoone. See ehitati 1847. aastal Ferdinandshöhe nime all restoraniks. Väärikas ehitis on taas reisisihtkoht. Alates 7. detsembrist 2010 sõidab köisraudtee kesklinna kaubanduskeskusest otse üles restorani. [[Fail:Brücken von Usti nad Labem (1).JPG|thumb|Kolm silda üle Elbe jõe]] * Ústí nad Labemi sillad. Ústí nad Labemi lähiümbruses on neli silda, millest kolm üle Elbe, üks üle Bílina. Viimane on linna vanim sild. Beneši sild, mis ehitati 1934. aastal, on nime saanud 1945–1948 ametis olnud presidendi [[Edvard Beneš]]i järgi. Originaalne raudteesild ehitati aastatel 1872–1874. Pärast tõsiseid kahjustusi ehitati see 1945. aastal uuesti üles. 1998. aastal ehitati kõige uuem sild, Mariánský most. ===Sport=== 2007/08 hooajal mängis [[HC Slovan Ústí nad Labem]] Tšehhi [[jäähoki]] kõrgeimas liigas [[Extraliga]]. Kodumänge mängitakse 1965. aastal ehitatud ja 2004. aastal renoveeritud Zlatopramen Arenal. [[Jalgpalliklubi]] [[FK Ústí nad Labem]] tõusis 2010. aasta hooajal [[První liga|Tšehhi kõrgliigasse]]. Kodumänge tuli sobiva staadioni puudumise tõttu pidada Teplice'is. Pärast langust aastal 2011 tõusis meeskond 2012. aastal uuesti üles, kuid ei saanud staadioniprobleemi tõttu litsentsi kõrgliigasse. ===Üritused=== Alates 2011. aastast toimub septembris Ústí nad Labemi poolmaraton. ==Majandus ja taristu== ===Tööstus=== 1841. aastal asutati Johann Mareschi manufaktuur (algul ''Bähr & Maresch'' nime all, hiljem ''Johann Maresch Thon- und Stein- gutwaren fabric in Aussig''). Lisaks majapidamistarvetele toodeti ka savist figuure, sealhulgas Mareschi aiapäkapikke. Ettevõte suleti pärast 1945. aastat.<ref>{{Netiviide|url=http://www.heimatfreunde-aussig.de/fam-maresch.htm|pealkiri=Die Familie Maresch aus der Stadt Aussig an der Elbe|vaadatud=2023-03-18|arhiivimisaeg=2012-10-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121026015857/http://www.heimatfreunde-aussig.de/fam-maresch.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Enne Esimest maailmasõda oli Georg Schicht AS üks peamisi ettevõtteid Austria seebi-, rasva- ja küünlatööstuses. Teine oluline ettevõte oli keemilise ja metallurgilise tootmise aktsiaselts Aussiger Verein. Kommunistliku režiimi ajal ehitati üles rasketööstus. Keemia-, toidu- ning klaasitehased asuvad otse kesklinnas. Ústí nad Labemi tähtsaim tööandja on Spolchemie, mis toodab lisaks raskekemikaalidele ka eritoorainet. Lääne pool, Trmices, asub elektrijaam. Kõrge õhu- ja veesaaste aina väheneb. Jätkuvalt tehakse suuri jõupingutusi keskkonnareostuse vähendamiseks, mida on premeerinud [[Euroopa Liit]]. Elbe sadam on oluline siseveelaevanduse jaoks. ===Transport=== [[Fail:13-07-28-Ústí-38.jpg|thumb|Trollibuss kesklinnas]] ====Linnatransport==== 2016. aastal haldas linnatranspordiettevõte Dopravní podnik města Ústí nad Labem (DPmÚL) 11 [[trollibuss]]iliini, 16 bussiliini ja ühte [[köistee]]d. Aastatel 1899–1970 oli linnas kaheksa trammiliini pikkusega kokku 34&nbsp;km, millest 10,4&nbsp;km oli kaherööpmeline. See oli Praha ja Brno järel Tšehhoslovakkia kolmas pikim trammivõrk. ====Kaugtransport==== Ústí nad Labem asub IV üle-euroopalisel transpordikoridoril (Berliin – Praha – Viin/Bratislava – Budapest – Constanța/Thessaloníki). ====Raudtee==== Ústí nad Labem on oluline raudteesõlm. Praha–[[Děčin]]i raudteeliin on osa rahvusvahelisest ühendusest Berliinist Viini. Läänes kulgeb kaherööpmeline raudteeliin Ústí nad Labem–[[Chomutov]] ja edasi [[Cheb]]i kaudu [[Nürnberg]]i. Elbe jõest paremal pool kulgeb [[Kolín]]–Děčini raudteeliin, mis on kaubaveokoridor läbi Tšehhi. [[ČD Cargo]] omab olulist baasi (SOKV) vedurite ja vagunite hooldamiseks. ====Maanteed==== Linn on ühendatud rahvusvahelise maanteega [[E442]] ([[Liberec]], Děčín, [[Teplice]], [[Karlovy Vary]]) ja esimese klassi maanteedega (I/8, I/30, I/13). Lisaks on linnal otsene ühendus D8 maanteega (Dresden – Praha, E55, A17), mis läbib linna lääneosa. Ülejäänud lõigud avati liikluseks 2006. aastal. ====Veeteed==== Elbe veetee ''(Labská)'' on ühenduslüli Lääne-Euroopa veeteede võrgustikuga, mis võimaldab juurdepääsu [[Saksamaa]]le, [[Prantsusmaa]]le, [[Benelux]]i riikidele ja suurtele mere[[sadam]]atele. Marsruudil [[Pardubice]] – [[Chvaletice]] – Ústí nad Labem – [[Hamburg]] toimub nii kauba- kui ka reisivedu. 1910. aasta paiku oli Elbe sadam Aussigis [[Austria-Ungari]] impeeriumi suuruselt teine sadam Aadria mere sadama [[Trieste]] järel, mille aastane läbilaskevõime oli 1,5 miljonit tonni. ====Lennutransport==== Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on [[Praha Ruzyně lennujaam]] ja [[Dresdeni lennujaam]]. ==Sõpruslinnad== * [[Chemnitz]], {{Lippriik|DEU}}<ref>{{Netiviide|url=http://www.chemnitz.de/chemnitz/de/die-stadt-chemnitz/partnerstaedte/usti/|pealkiri=Ústí nad Labem (Tschechische Republik)|vaadatud=2023-03-18|arhiivimisaeg=2017-12-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171228232221/http://www.chemnitz.de/chemnitz/de/die-stadt-chemnitz/partnerstaedte/usti/|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Halton]], {{Lippriik|ENG}}<ref name="Partnerská města">{{Netiviide|url=https://www.usti-nad-labem.cz/cz/uredni-portal/o-meste/spoluprace-mesta/partnerska-mesta/|pealkiri=Partnerská města - Magistrát města Ústí nad Labem|vaadatud=2023-03-18|arhiivimisaeg=2017-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171019232343/https://www.usti-nad-labem.cz/cz/uredni-portal/o-meste/spoluprace-mesta/partnerska-mesta/|url-olek=ei tööta}}</ref> * <s>[[Vladimir]], {{Lippriik|RUS}}</s><ref name="Partnerská města" /> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{commonskat-tekstina}} * [https://www.usti-nad-labem.cz/ Ústí nad Labemi koduleht] {{JÄRJESTA:Usti nad Labem}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Ústí maakond]] nirphjnauu7lpjnt7kb1mejr1xhsjo9 0 111139 7249044 7248997 2026-10-07T12:21:19Z Sendrasendra 225202 7249044 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ===Imetajad=== [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 – [[peaaju]]<br>2 – '''kesknärvisüsteem'''<br>3 – [[seljaaju]]]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] hxoiwqdn01k6p8p53ooo5gxtfjz0nx6 7249052 7249044 2026-10-07T12:46:48Z Sendrasendra 225202 7249052 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. ==Funktsioonid== Kesknärvisüsteemi peamised funktsioonid on: *organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine; *organismi [[liigutus]]te koordineerimine; *organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite talitluse koordineerimine ja reguleerimine]], sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamine. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ===Imetajad=== [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 – [[peaaju]]<br>2 – '''kesknärvisüsteem'''<br>3 – [[seljaaju]]]] ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] gj8zrai69d1ab7umhqtmahgbc2s64bz 7249061 7249052 2026-10-07T13:00:35Z Sendrasendra 225202 /* Funktsioonid */ 7249061 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ===Imetajad=== [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 – [[peaaju]]<br>2 – '''kesknärvisüsteem'''<br>3 – [[seljaaju]]]] ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] ga9o4w0px0pyra4e5t58wnx34g6wxer 7249064 7249061 2026-10-07T13:10:03Z Sendrasendra 225202 /* Inimese kesknärvisüsteem */ 7249064 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ===Imetajad=== [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|1 – [[peaaju]]<br>2 – '''kesknärvisüsteem'''<br>3 – [[seljaaju]]]] ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] omorj6gwljkwtjsiof9ipbo6iwe7a7n 7249066 7249064 2026-10-07T13:11:38Z Sendrasendra 225202 /* Imetajad */ 7249066 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] oztivje932rhncmrvhquadgyt8za72y 7249160 7249066 2026-10-07T17:32:49Z Sendrasendra 225202 /* Roomajad */ 7249160 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakkukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade' kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] eofwrp6z6llbyayaizgyb36eo3hlgpg 7249169 7249160 2026-10-07T17:52:00Z Sendrasendra 225202 /* Võrdlev bioloogia */ 7249169 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. Näiteks kuuluvad nende hulka [[lastehalvatus]], [[Alzheimeri tõbi]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[hulgiskleroos]]. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Samuti võivad kesknärvisüsteemi kahjustada koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused. ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ==Võrdlev bioloogia== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteemi [[dorsaalsus|dorsaalsed]] struktuurid võivad olla [[putukad|putukate]] [[redelnärvisüsteem]]i [[ventraalsus|ventraalsete]] struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Sellise hüpoteesi esitas juba 1875. aastal [[Felix Anton Dohrn]], kes oletas, et mõlemad on tuletatavad [[rõngussid|rõngussilaadse]] eellase närvipõimikust. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] p7f5ddcv1zh5stpm0em8uknts2g8fom 7249182 7249169 2026-10-07T18:34:38Z Sendrasendra 225202 /* Patoloogia */ 7249182 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Nakkushaiguste hulka kuuluvad ka [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]], [[botulism]], [[teetanus]] ja [[listerioos]]. Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ==Võrdlev bioloogia== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteemi [[dorsaalsus|dorsaalsed]] struktuurid võivad olla [[putukad|putukate]] [[redelnärvisüsteem]]i [[ventraalsus|ventraalsete]] struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Sellise hüpoteesi esitas juba 1875. aastal [[Felix Anton Dohrn]], kes oletas, et mõlemad on tuletatavad [[rõngussid|rõngussilaadse]] eellase närvipõimikust. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. [[Kategooria:Närvisüsteem]] ju8murhrwrghkaijxealunfhn3ng101 7249185 7249182 2026-10-07T18:38:34Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7249185 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Nakkushaiguste hulka kuuluvad ka [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]], [[botulism]], [[teetanus]] ja [[listerioos]]. Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ==Võrdlev bioloogia== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteemi [[dorsaalsus|dorsaalsed]] struktuurid võivad olla [[putukad|putukate]] [[redelnärvisüsteem]]i [[ventraalsus|ventraalsete]] struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Sellise hüpoteesi esitas juba 1875. aastal [[Felix Anton Dohrn]], kes oletas, et mõlemad on tuletatavad [[rõngussid|rõngussilaadse]] eellase närvipõimikust. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] 6e4l0eefkm69twmnzr3iulukqpcbnex 7249193 7249185 2026-10-07T19:02:39Z Sendrasendra 225202 /* Võrdlev bioloogia */ 7249193 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Nakkushaiguste hulka kuuluvad ka [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]], [[botulism]], [[teetanus]] ja [[listerioos]]. Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] 0ppqp18m36id9mm1it57e5lpephipem 7249194 7249193 2026-10-07T19:03:34Z Sendrasendra 225202 /* Võrdlev bioloogia */ 7249194 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Seetõttu ei sõltu looma käitumine üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid kesknärvisüsteemi aktiivsus võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteemiga on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pisi:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Nakkushaiguste hulka kuuluvad ka [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]], [[botulism]], [[teetanus]] ja [[listerioos]]. Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteemi [[dorsaalsus|dorsaalsed]] struktuurid võivad olla [[putukad|putukate]] [[redelnärvisüsteem]]i [[ventraalsus|ventraalsete]] struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Sellise hüpoteesi esitas juba 1875. aastal [[Felix Anton Dohrn]], kes oletas, et mõlemad on tuletatavad [[rõngussid|rõngussilaadse]] eellase närvipõimikust. ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> [[selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi piiriks võib pidada [[ajukelmed|ajukelmeid]]. Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvsüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvkiu|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] kui ka [[vegetatiivne närvisüsteem|vegetatiivse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''Substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t. Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaaju ehitus on keerukam: hallaine ka välispinnal, nii [[suurajukoor]]es. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel juba palja silmaga eristada nende nimetuse aluseks oleva värvuse järgi. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, valgeaine aga peamiselt nende jätketest, eeskätt [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Ka valgeaines leidub neuronite rakukehade kogumeid, mida nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuum]]adeks. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== Umbes 1905. aastal alustas [[Walter Spielmeyer]] oma murrangulist tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]].<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> [[Camillo Golgi]] värvimismeetodid olid juba alates 1885. aastast avanud kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi. Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]: ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] jy6nhqn2ic78o15pshsnzc6oq2zfvd6 7249197 7249194 2026-10-07T19:06:20Z Sendrasendra 225202 7249197 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ([[lühend]] '''KNS''', ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad|keelikloomade]] ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja immuunrakkude pääsu närvikoesse, kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb immuunvastuses, põletikureaktsioonides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna ärritajatest, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks südametegevuses, higistamises, urineerimisvajaduses ja soolestiku aktiivsuses. Sellised muutused võivad esineda ka une ajal ning olla seotud näiteks unenägudega ja ärkamisega. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', lk 544, 2011</ref> Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[polüskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed toksiinid: [[teetanus]]e toksiin jõuab retrograadse aksonitranspordi kaudu seljaaju ja blokeerib inhibeerivate interneuronite virgatsainete vabanemise ning põhjustab spastilise halvatuse, [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt atsetüülkoliini vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab lõtva halvatuse.<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087. doi:10.1371/journal.ppat.1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Selgroogsed=== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi pinnapiiriks võib pidada [[pehmekest]]a ja selle all paiknevat gliiapiirdekihti (''glia limitans''). Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t (''substantia alba''). Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaajus on ehitus keerukam: hallaine paikneb ka välispinnal ([[suurajukoor]] ja [[väikeaju]]koor) ning sügavamal tuumadena. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel palja silmaga eristada värvuse erinevuse järgi (nimetused pärinevad fikseeritud koe välimusest; elusas koes on hallaine roosakaspruun). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]], valgeaine aga peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt müeliniseeritud [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Neuronite rakukehade kogumeid kesknärvisüsteemis nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]]; sügavad tuumad (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[talamus]]) paiknevad peaaju valgeaine vahel. ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] loomade hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas suuümbruse närvirõngast ja radiaalnärviköidikuid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, kuna neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] [[redelnärvisüsteem]] aga [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle põhjal on pakutud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised struktuurid on lülijalgsete kõhtmiste struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Hüpoteesi esitas esmakordselt 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]; 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn|Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Kas kesknärvisüsteemide sarnasus põhineb ühisel päritolul, on siiski vaieldav (vt [[närvisüsteem]]). ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] (''Vipera berus'') peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] (''Naja melanoleuca'') peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] jq0eal79goljr6gnw8o7f25mi0sa2jz 7249211 7249197 2026-10-07T19:33:06Z Sendrasendra 225202 7249211 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ( ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Selgroogsed=== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi pinnapiiriks võib pidada [[pehmekest]]a ja selle all paiknevat [[gliiapiirdekiht]]i (''glia limitans''). Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t (''substantia alba''). Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaajus on ehitus keerukam: hallaine paikneb ka välispinnal ([[suurajukoor]] ja [[väikeajukoor]]) ning sügavamal [[tuum (anatoomia)|tuum]]adena. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel palja silmaga eristada värvuse erinevuse järgi (nimetused pärinevad fikseeritud koe välimusest; elusas koes on hallaine roosakaspruun). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]], valgeaine aga peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt müeliniseeritud [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Neuronite rakukehade kogumeid kesknärvisüsteemis nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]]; sügavad tuumad (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) paiknevad peaaju valgeaine vahel. ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvate [[okasnahksed|okasnahksete]] puhul ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride asjus täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] [[redelnärvisüsteem]] aga [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes "ümber pööratud" ja et selgroogsete selgmised struktuurid on lülijalgsete kõhtmiste struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Hüpoteesi esitas esmakordselt 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn|Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> See, kas kesknärvisüsteemide sarnasus põhineb ühisel päritolul, on siiski vaieldav. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] (''Vipera berus'') peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] (''Naja melanoleuca'') peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] ot3bzivvnxqzvym42ktaziw87lxv4ds 7249218 7249211 2026-10-07T19:54:59Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7249218 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ( ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Selgroogsed=== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi pinnapiiriks võib pidada [[pehmekest]]a ja selle all paiknevat [[gliiapiirdekiht]]i (''glia limitans''). Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t (''substantia alba''). Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaajus on ehitus keerukam: hallaine paikneb ka välispinnal ([[suurajukoor]] ja [[väikeajukoor]]) ning sügavamal [[tuum (anatoomia)|tuum]]adena. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel palja silmaga eristada värvuse erinevuse järgi (nimetused pärinevad fikseeritud koe välimusest; elusas koes on hallaine roosakaspruun). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]], valgeaine aga peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt müeliniseeritud [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Neuronite rakukehade kogumeid kesknärvisüsteemis nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]]; sügavad tuumad (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) paiknevad peaaju valgeaine vahel. ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvate [[okasnahksed|okasnahksete]] puhul ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride asjus täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] [[redelnärvisüsteem]] aga [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes "ümber pööratud" ja et selgroogsete selgmised struktuurid on lülijalgsete kõhtmiste struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Hüpoteesi esitas esmakordselt 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn|Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> See, kas kesknärvisüsteemide sarnasus põhineb ühisel päritolul, on siiski vaieldav. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] (''Vipera berus'') peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] (''Naja melanoleuca'') peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] kx749sgu2oaqi4r7ukc5ga07z4iou4u 7249259 7249218 2026-10-07T20:25:07Z Sendrasendra 225202 /* Patoloogia */ 7249259 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ( ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev bioloogia== ===Selgroogsed=== [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] moodustavad [[peaaju]] ja [[seljaaju]] kesknärvisüsteemi, mida eristatakse [[piirdenärvisüsteem]]ist. Piirdenärvisüsteem hõlmab muu hulgas nende neuronite [[akson]]eid, mille [[rakukeha]] paikneb kesknärvisüsteemis. Kesknärvisüsteemi pinnapiiriks võib pidada [[pehmekest]]a ja selle all paiknevat [[gliiapiirdekiht]]i (''glia limitans''). Teise määratluse järgi paikneb kesknärvisüsteemi piir seal, kus [[närvikiud]]ude ümbris läheb üle kesknärvisüsteemile tüüpilisest [[oligodendrotsüüt]]ide moodustatud ümbrisest piirdenärvisüsteemile tüüpiliseks [[Schwanni rakk]]ude moodustatud ümbriseks. Närvisüsteemis toimuva informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] (signaali sisend) ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]] (signaali väljund). Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja motoorseid osi. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t (''substantia grisea'') ja [[valgeaine]]t (''substantia alba''). Seljaajus paikneb hallaine seespool ja seda ümbritseb väljastpoolt valgeaine. Peaajus on ehitus keerukam: hallaine paikneb ka välispinnal ([[suurajukoor]] ja [[väikeajukoor]]) ning sügavamal [[tuum (anatoomia)|tuum]]adena. Hallainet ja valgeainet saab läbilõikel palja silmaga eristada värvuse erinevuse järgi (nimetused pärinevad fikseeritud koe välimusest; elusas koes on hallaine roosakaspruun). Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]], valgeaine aga peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt müeliniseeritud [[akson]]itest, mis moodustavad [[juhtetee|juhteteid]]. Neuronite rakukehade kogumeid kesknärvisüsteemis nimetatakse [[tuum (anatoomia)|tuumadeks]]; sügavad tuumad (näiteks [[basaalganglion]]id ja [[taalamus]]) paiknevad peaaju valgeaine vahel. ===Okasnahksed=== [[kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvate [[okasnahksed|okasnahksete]] puhul ei ole kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride asjus täielikku üksmeelt. Nende närvisüsteemis eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid ning mõnes käsitluses nimetatakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi peetakse sageli ka detsentraliseerituks, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] [[redelnärvisüsteem]] aga [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes "ümber pööratud" ja et selgroogsete selgmised struktuurid on lülijalgsete kõhtmiste struktuuridega [[homoloogia|homoloogsed]]. Hüpoteesi esitas esmakordselt 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn|Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> See, kas kesknärvisüsteemide sarnasus põhineb ühisel päritolul, on siiski vaieldav. ===Roomajad=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] (''Vipera berus'') peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] (''Naja melanoleuca'') peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] n3y2moe01a5myu2mjijgiya1068w3c8 7249268 7249259 2026-10-07T21:22:14Z Sendrasendra 225202 /* Võrdlev bioloogia */ 7249268 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ( ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] 188skij1xl2sg456khyd2jrw1sdulfc 7249273 7249268 2026-10-07T21:57:34Z Sendrasendra 225202 /* Inimese kesknärvisüsteem */ 7249273 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' ( ''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mille ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt. See koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st. Kesknärvisüsteem paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja [[selgrookanal]]is ning seda kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. [[Seljaaju]], mis paikneb [[lülisambakanal]]is, tagab ühenduse peaajuga nii tõusvate kui ka laskuvate juhteteede kaudu. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad [[vaheneuron]]id. Nende hulka kuuluvad muu hulgas [[kõõluserefleks]], [[painutusrefleks]] ja [[venitusrefleks]]. Teatud tingimustel suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada ka koordineeritud motoorseid tegevusi, näiteks [[kõnd]]imist ja [[kehahoiak]]u säilitamist. [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju [[rombaju]]ks (kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]]), [[keskaju]]ks ([[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]) ning [[eesaju]]ks ([[vaheaju]] ja [[otsaju]]). Mõnede uurijate arvates tuleks [[võrkkest]] ja [[haistmisepiteel]] samuti lugeda kesknärvisüsteemi osadeks, lähtudes nende embrüonaalsest arengust ja ehitusest. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]] rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrk]]e. Perifeeriast teavet saavad neuronid, efektororganini närvikiu saatvad neuronid ja sageli ka vaheneuronid moodustavad [[refleksikaar]]e. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. [[Piirdenärvisüsteem]] ühendab kesknärvisüsteemi kõigi elunditega ning vahendab teavet [[seljaajunärvid]]e ja [[kraniaalnärvid]]e kaudu. Kesknärvisüsteem võtab nende kaudu teavet vastu ja saadab närvisüsteemi kaudu signaale organismi perifeeriasse. [[Piirdenärvisüsteem]]i kuuluvad [[[kraniaalnärvid]]] ja [[seljaajunärvid]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] edastavad erutuse perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, [[eferentne närvikiud|eferentsed ehk motoorsed närvikiud]] aga kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Refleksikaare ehituslikud ja talitluslikud omadused määravad suuresti kesknärvisüsteemi talitluse põhilised seaduspärasused. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel. Ieaaju [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomiline alus. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] j16md5i5i1ip997d8cpjwkhq1h7ghrp 7249278 7249273 2026-10-07T22:13:00Z Sendrasendra 225202 7249278 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Inimese närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. [[Seljaaju]], mis paikneb [[lülisambakanal]]is, tagab ühenduse peaajuga nii tõusvate kui ka laskuvate juhteteede kaudu. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad [[vaheneuron]]id. Nende hulka kuuluvad muu hulgas [[kõõluserefleks]], [[painutusrefleks]] ja [[venitusrefleks]]. Teatud tingimustel suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada ka koordineeritud motoorseid tegevusi, näiteks [[kõnd]]imist ja [[kehahoiak]]u säilitamist. [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju [[rombaju]]ks (kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]]), [[keskaju]]ks ([[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]) ning [[eesaju]]ks ([[vaheaju]] ja [[otsaju]]). Mõnede uurijate arvates tuleks [[võrkkest]] ja [[haistmisepiteel]] samuti lugeda kesknärvisüsteemi osadeks, lähtudes nende embrüonaalsest arengust ja ehitusest. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]] rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrk]]e. Perifeeriast teavet saavad neuronid, efektororganini närvikiu saatvad neuronid ja sageli ka vaheneuronid moodustavad [[refleksikaar]]e. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. [[Piirdenärvisüsteem]] ühendab kesknärvisüsteemi kõigi elunditega ning vahendab teavet [[seljaajunärvid]]e ja [[kraniaalnärvid]]e kaudu. Kesknärvisüsteem võtab nende kaudu teavet vastu ja saadab närvisüsteemi kaudu signaale organismi perifeeriasse. [[Piirdenärvisüsteem]]i kuuluvad [[[kraniaalnärvid]]] ja [[seljaajunärvid]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] edastavad erutuse perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, [[eferentne närvikiud|eferentsed ehk motoorsed närvikiud]] aga kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Refleksikaare ehituslikud ja talitluslikud omadused määravad suuresti kesknärvisüsteemi talitluse põhilised seaduspärasused. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel. Ieaaju [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomiline alus. ===Areng=== Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] dduiaf7d1vzf0hatw1qbj15mlxiufjq 7249283 7249278 2026-10-07T23:48:39Z Sendrasendra 225202 /* Inimese kesknärvisüsteem */ 7249283 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[selgroolülidevaheline närvisõlm|selgroolülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas [[kõõluserefleks]], [[painutusrefleks]] ja [[venitusrefleks]]. Refleksikaare ehituslikud ja talitluslikud omadused määravad suuresti kesknärvisüsteemi talitluse põhilised seaduspärasused. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme, mis vooderdab koljuõõne ja lülisambakanali sisepinda. Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud ning sisaldab rohkesti veresooni. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja gliiarakkudest. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. Selle eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Seljaaju keskosas paikneb [[seljaajukanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt müeliniseeritud [[akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad närviinformatsiooni peaaju suunas ning laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Teatud tingimustel suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada ka koordineeritud motoorseid tegevusi, näiteks [[kõnd]]imist ja [[kehahoiak]]u säilitamist. == Peaaju == [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[otsaju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[haistmisepiteel]]i samuti kesknärvisüsteemi osadena. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. === Ajutüvi === [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|keskmiste väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. === Vaheaju === [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. === Suuraju === [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju poolkera|suuraju poolkerast]], neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude ja kääride abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at; lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] qssub7x9ltyy3xm9fy426d8eoogdji1 7249285 7249283 2026-10-08T00:23:55Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7249285 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[selgroolülidevaheline närvisõlm|selgroolülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas [[kõõluserefleks]], [[painutusrefleks]] ja [[venitusrefleks]]. Refleksikaare ehituslikud ja talitluslikud omadused määravad suuresti kesknärvisüsteemi talitluse põhilised seaduspärasused. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme, mis vooderdab koljuõõne ja lülisambakanali sisepinda. Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud ning sisaldab rohkesti veresooni. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja gliiarakkudest. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. Selle eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Seljaaju keskosas paikneb [[seljaajukanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt müeliniseeritud [[akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad närviinformatsiooni peaaju suunas ning laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Teatud tingimustel suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada ka koordineeritud motoorseid tegevusi, näiteks [[kõnd]]imist ja [[kehahoiak]]u säilitamist. == Peaaju == [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[otsaju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[haistmisepiteel]]i samuti kesknärvisüsteemi osadena. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. === Ajutüvi === [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|keskmiste väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. === Vaheaju === [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. === Suuraju === [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju poolkera|suuraju poolkerast]], neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude ja kääride abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at; lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *Gordon M. Shepherd. ''Foundations of the Neuron Doctrine'', New York: Oxford University Press 1991. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Rudolf Nieuwenhuys, Hans J. ten Donkelaar, Charles Nicholson. ''The Central Nervous System of Vertebrates'', Berlin: Springer 1998. *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005. *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016. *Joseph Jankovic jt (toim). ''Bradley and Daroff's Neurology in Clinical Practice'', 7. trükk, Elsevier 2016. *Duane E. Haines, Gregory A. Mihailoff. ''Fundamental Neuroscience for Basic and Clinical Applications'', 5. trükk, Elsevier 2018. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021. *Todd W. Vanderah. ''Nolte's The Human Brain'', 8. trükk, Elsevier 2021. *Arne Lepp, Helle Tapfer, Aade Liigant. ''Inimese anatoomia. II osa: Ringeelundid, närvisüsteem, meeleelundid. Õpik kõrgkoolidele'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2022. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Seth Love jt (toim). ''Greenfield's Neuropathology'', 10. trükk, 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] sxbqasqspjgrytjsqv34vn2v37gx9s7 7249287 7249285 2026-10-08T00:32:58Z Sendrasendra 225202 /* Peaaju */ 7249287 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[selgroolülidevaheline närvisõlm|selgroolülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas [[kõõluserefleks]], [[painutusrefleks]] ja [[venitusrefleks]]. Refleksikaare ehituslikud ja talitluslikud omadused määravad suuresti kesknärvisüsteemi talitluse põhilised seaduspärasused. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme, mis vooderdab koljuõõne ja lülisambakanali sisepinda. Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud ning sisaldab rohkesti veresooni. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja gliiarakkudest. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. Selle eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Seljaaju keskosas paikneb [[seljaajukanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt müeliniseeritud [[akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad närviinformatsiooni peaaju suunas ning laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Teatud tingimustel suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada ka koordineeritud motoorseid tegevusi, näiteks [[kõnd]]imist ja [[kehahoiak]]u säilitamist. === Peaaju === [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[otsaju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[haistmisepiteel]]i samuti kesknärvisüsteemi osadena. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. ==== Ajutüvi ==== [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|keskmiste väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. ====Keskaju==== [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. ==== Vaheaju ==== [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. ==== Suuraju ==== [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju poolkera|suuraju poolkerast]], neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude ja kääride abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at; lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. ====Väikeaju==== [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja kõhtmisest närvisüsteemist, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närvijuhtmed. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[entsefaliseerumine]], mille korral närvikude koondub keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinidessõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *Gordon M. Shepherd. ''Foundations of the Neuron Doctrine'', New York: Oxford University Press 1991. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Rudolf Nieuwenhuys, Hans J. ten Donkelaar, Charles Nicholson. ''The Central Nervous System of Vertebrates'', Berlin: Springer 1998. *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005. *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016. *Joseph Jankovic jt (toim). ''Bradley and Daroff's Neurology in Clinical Practice'', 7. trükk, Elsevier 2016. *Duane E. Haines, Gregory A. Mihailoff. ''Fundamental Neuroscience for Basic and Clinical Applications'', 5. trükk, Elsevier 2018. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021. *Todd W. Vanderah. ''Nolte's The Human Brain'', 8. trükk, Elsevier 2021. *Arne Lepp, Helle Tapfer, Aade Liigant. ''Inimese anatoomia. II osa: Ringeelundid, närvisüsteem, meeleelundid. Õpik kõrgkoolidele'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2022. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Seth Love jt (toim). ''Greenfield's Neuropathology'', 10. trükk, 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] 3p25s0gfsopttp3wzvfic9iet0kpkl5 7249289 7249287 2026-10-08T00:54:26Z Sendrasendra 225202 7249289 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[selgroolülidevaheline närvisõlm|selgroolülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Monosünaptilise refleksi näide on [[venitusrefleks]] (näiteks [[põlverefleks]]), polüsünaptilise refleksi näide [[painutusrefleks]]. Refleksikaar on kesknärvisüsteemi talitluse lihtsaim mudel, kuid kesknärvisüsteemi tegevus ei piirdu stiimulile reageerimisega: sellel on ka isetekkeline, välisärritusest sõltumatu aktiivsus. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme. Koljuõõnes on see tihedalt seotud koljuluu siseküljega, lülisambakanalis aga eraldab seljaaju kõvakesta luust [[epiduraalruum]].Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud ning sisaldab rohkesti veresooni. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja gliiarakkudest. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. Selle eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Seljaaju keskosas paikneb [[seljaajukanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt müeliniseeritud [[akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad närviinformatsiooni peaaju suunas ning laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Loomkatsetes (näiteks kassidel) suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada rütmilisi kõnnitaolisi liigutusmustreid ([[tsentraalne mustrigeneraator]]); inimese puhul on seljaaju iseseisvat osa kõndimise tekitamisel raskem tõestada. === Peaaju === [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[otsaju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[ajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[nägeminärvi]]i, mis anatoomiliselt on väljaspool kesknärvisüsteemi, kesknärvisüsteemi osadena, sest need arenevad vaheaju jätkena. Ka [[haistmissibul]] kuulub kesknärvisüsteemi, [[haistmisepiteel]]i retseptorneuronid paiknevad aga piirdenärvisüsteemis. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. ==== Ajutüvi ==== [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|keskmiste väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. ====Keskaju==== [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. ==== Vaheaju ==== [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. ==== Suuraju ==== [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju poolkera|suuraju poolkerast]], neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude ja kääride abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at; lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. ====Väikeaju==== [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajusa närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb ajust ja kõhtmisest närvijuhtmest, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närviköidikud. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[tsefaliseerumine]], mille korral närvikude ja meeleelundid koonduvad keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. ([[Entsefaliseerumine]] tähendab aga aju suhtelise suuruse kasvu kehaga võrreldes.) Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinides sõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. doi:10.1098/rstb.2015.0047.</ref> Dorsoventraalse inversiooni hüpoteesi on toetatud ka arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmetega, mis näitavad mõningaid ühiseid mustreid selgroogsete ja esmassuuste närvisüsteemi arengus. Need andmed ei tähenda siiski iseenesest, et nende rühmade konkreetsed anatoomilised struktuurid oleksid omavahel homoloogsed. Närvisüsteemide evolutsiooniliste seoste ja üksikute struktuuride homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> isit == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *Gordon M. Shepherd. ''Foundations of the Neuron Doctrine'', New York: Oxford University Press 1991. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Rudolf Nieuwenhuys, Hans J. ten Donkelaar, Charles Nicholson. ''The Central Nervous System of Vertebrates'', Berlin: Springer 1998. *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005. *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016. *Joseph Jankovic jt (toim). ''Bradley and Daroff's Neurology in Clinical Practice'', 7. trükk, Elsevier 2016. *Duane E. Haines, Gregory A. Mihailoff. ''Fundamental Neuroscience for Basic and Clinical Applications'', 5. trükk, Elsevier 2018. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021. *Todd W. Vanderah. ''Nolte's The Human Brain'', 8. trükk, Elsevier 2021. *Arne Lepp, Helle Tapfer, Aade Liigant. ''Inimese anatoomia. II osa: Ringeelundid, närvisüsteem, meeleelundid. Õpik kõrgkoolidele'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2022. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *Seth Love jt (toim). ''Greenfield's Neuropathology'', 10. trükk, 2024. *Standring, Susan; Tubbs, Shane R. (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025/2026. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] 13tbyb8npjq9ckqk1vce9inc91oowc4 7249339 7249289 2026-10-08T07:49:24Z Sendrasendra 225202 7249339 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[selgroolülidevaheline närvisõlm|selgroolülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Monosünaptilise refleksi näide on [[venitusrefleks]] (näiteks [[põlverefleks]]), polüsünaptilise refleksi näide [[painutusrefleks]]. Refleksikaar on kesknärvisüsteemi talitluse lihtsaim mudel, kuid kesknärvisüsteemi tegevus ei piirdu stiimulile reageerimisega: sellel on ka isetekkeline, välisärritusest sõltumatu aktiivsus. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme. Koljuõõnes on see tihedalt seotud koljuluu siseküljega, lülisambakanalis aga eraldab seljaaju kõvakesta luust [[epiduraalruum]].Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud ning sisaldab rohkesti veresooni. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine koosneb peamiselt neuronite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja gliiarakkudest. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. Selle eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Seljaaju keskosas paikneb [[seljaajukanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt müeliniseeritud [[akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad närviinformatsiooni peaaju suunas ning laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Loomkatsetes (näiteks kassidel) suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada rütmilisi kõnnitaolisi liigutusmustreid ([[tsentraalne mustrigeneraator]]); inimese puhul on seljaaju iseseisvat osa kõndimise tekitamisel raskem tõestada. === Peaaju === [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[suuraju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[keskajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[nägemisnärv]]i, mis anatoomiliselt on väljaspool kesknärvisüsteemi, kesknärvisüsteemi osadena, sest need arenevad vaheaju jätkena. Ka [[haistmissibul]] kuulub kesknärvisüsteemi, [[haistmisepiteel]]i retseptorneuronid paiknevad aga piirdenärvisüsteemis. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. ==== Ajutüvi ==== [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|kesksete väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. ====Keskaju==== [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. ==== Vaheaju ==== [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. ==== Suuraju ==== [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju poolkera|suuraju poolkerast]], neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude ja kääride abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at; lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. ====Väikeaju==== [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. Väikeaju kinnitub kolme paari [[väikeajuvars|väikeajuvarte]] kaudu ajutüve külge. [[Alumised väikeajuvarred]] kannavad peamiselt sissetulevaid kiude seljaajust ja piklikajust väikeajju, [[kesksed väikeajuvarred]] kannavad sissetulevaid kiude silla tuumadest ning ülemised väikeajuvarred väljuvaid kiude väikeajust keskaju punatuuma ja talamusse. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajus närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb ajust ja kõhtmisest närvijuhtmest, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närviköidikud. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[tsefaliseerumine]], mille korral närvikude ja meeleelundid koonduvad keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. ([[Entsefaliseerumine]] tähendab aga aju suhtelise suuruse kasvu kehaga võrreldes.) Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinides sõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. </ref> Hüpoteesi on toetanud arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmed, mis näitavad ühiseid mustreid selgroogsete ja lülijalgsete dorsoventraalse telje kujunemisel: [[BMP]]-signaal ja selle antagonist [[kordiin]] paiknevad nende rühmade embrüotes vastupidiselt.<ref>E. M. De Robertis, Y. Sasai. A common plan for dorsoventral patterning in Bilateria. – ''Nature'', 1996, 380: 37–40.</ref> 2018. aastal näitas viie kahekülgsete rühma uuring aga, et närvijuhtmete anatoomiline sarnasus ja nende aluseks olev molekulaarne mustristamine on teineteisest lahutatud. See toetab seisukohta, et sarnased närvijuhtmed on tekkinud mitu korda sõltumatult.<ref>José M. Martín-Durán, Kevin Pang, Aina Børve, Henrike Semmler Lê, Anlaug Furu, Johanna Taylor Cannon, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> Homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *Gordon M. Shepherd. ''Foundations of the Neuron Doctrine'', New York: Oxford University Press 1991. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Rudolf Nieuwenhuys, Hans J. ten Donkelaar, Charles Nicholson. ''The Central Nervous System of Vertebrates'', Berlin: Springer 1998. *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005. *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016. *Duane E. Haines, Gregory A. Mihailoff. ''Fundamental Neuroscience for Basic and Clinical Applications'', 5. trükk, Elsevier 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Todd W. Vanderah. ''Nolte's The Human Brain'', 8. trükk, Elsevier 2021. *Arne Lepp, Helle Tapfer, Aade Liigant. ''Inimese anatoomia. II osa: Ringeelundid, närvisüsteem, meeleelundid. Õpik kõrgkoolidele'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2022. *Joseph Jankovic, John C. Mazziotta, Scott L. Pomeroy, Nancy J. Newman (toim). ''Bradley and Daroff's Neurology in Clinical Practice'', 8. trükk, Elsevier 2022. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *C. Smith, A. Perry, G. G. Kovacs, T. Jacques jt (toim). ''Greenfield's Neuropathology'', 10. trükk, CRC Press 2024. *Susan Standring, Shane R. Tubbs (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] ommuwz865zrqhtpunglexxvruacl8un 7249377 7249339 2026-10-08T09:20:38Z Sendrasendra 225202 /* Inimese kesknärvisüsteem */ 7249377 wikitext text/x-wiki '''Kesknärvisüsteem''' ehk '''tsentraalne närvisüsteem''' (''systema nervosum centrale'') on [[tsentraliseeritud närvisüsteem]]i anatoomiliselt eristatav osa, mis koosneb [[neuron]]itest, nende jätketest ja [[gliia]]st. Selle ülesanne on organismi eri osadest pärineva informatsiooni vastuvõtmine, tsentraalne töötlemine ja integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Kesknärvisüsteemi anatoomiline piiritlemine ja selle tsentraalne funktsioon ei pruugi eri loomarühmades põhineda samadel tunnustel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] määratletakse kesknärvisüsteemi tavaliselt anatoomiliselt: see koosneb [[seljaaju|selja-]] ja [[peaaju]]st, mis paiknevad vastavalt [[selgrookanal]]is ja [[koljuõõs|koljuõõnes]] ning mida kaitsevad [[ajukelmed]]. Teiste [[keelikloomad]]e ja [[selgrootud|selgrootute]] puhul erinevad kesknärvisüsteemi ehitus ja tsentralisatsiooni aste ning selle piiritlemine ülejäänud närvisüsteemist loomarühmiti. Kõigil loomarühmadel ei ole kesknärvisüsteem selgelt eristatav. Kesknärvisüsteem võtab vastu, töötleb ja integreerib organismi eri osadest pärinevat sensoorset informatsiooni ning osaleb liigutuste, siseelundite talitluse, käitumise ja muude organismi funktsioonide kontrollimises. Koos [[piirdenärvisüsteem]]iga võimaldab see organismil keskkonnast saadava ja organismi sisemise seisundi kohta käiva informatsiooni põhjal oma talitlust koordineerida. Oluline osa kesknärvisüsteemi tegevusest toimub [[refleks]]ide vahendamisel. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] osalevad kesknärvisüsteemi eri osad liikumise, siseelundite talitluse, käitumise ja meeleelunditest pärineva informatsiooni töötlemise ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse]] ja neuroendokriinse regulatsiooni juhtimises. Kesknärvisüsteemil on tihe vastastikune toime [[immuunsüsteem]]iga. [[Hematoentsefaalne barjäär]] piirab paljude verest pärinevate ainete ja [[immuunrakk]]ude pääsu [[närvikude|närvikoesse]], kuid kesknärvisüsteem ei ole immuunsüsteemist täielikult isoleeritud. [[Mikrogliia]] on kesknärvisüsteemi residentne immuunrakkude populatsioon, mis osaleb [[immuunvastus]]es, [[põletikureaktsioon]]ides ning närvikoe säilitamises ja taastumises. == Funktsioonid == Kesknärvisüsteemi põhifunktsioonid on organismi seest ja väljastpoolt organismi pärineva informatsiooni integreerimine ning organismi talitluse koordineerimine ja reguleerimine. Nende funktsioonide korraldus ja ulatus erinevad loomarühmiti. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] koordineerib kesknärvisüsteem muu hulgas [[liigutus]]i ning osaleb siseelundite talitluse, käitumise ja organismi muude funktsioonide regulatsioonis. Ta töötleb nii organismi väliskeskkonnast pärinevat kui ka organismi enda tekitatud informatsiooni. Kesknärvisüsteemi aktiivsus ei sõltu seega üksnes väliskeskkonna [[ärritaja]]test, vaid võib lähtuda ka organismisisestest protsessidest. Kesknärvisüsteem osaleb ka organismi alamsüsteemide ja [[elund]]ite vaheliste kooskõlastusprotsesside reguleerimises, sealhulgas humoraalse ja eelkõige hormonaalse regulatsiooni vahendamises. Inimesel võivad kesknärvisüsteemi aktiivsusega kaasneda muutused [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] talitluses, näiteks [[südametegevus]]es, [[higistamine|higistamises]], [[urineerimisvajadus]]es ja [[soolestiku aktiivsus]]es. Sellised muutused võivad esineda ka [[uni|une]] ajal ning olla seotud näiteks [[unenägu]]dega ja [[ärkamine|ärkamisega]]. ==Inimese kesknärvisüsteem== [[Pilt:1201 Overview of Nervous System.jpg|pisi|Inimese närvisüsteemi skeem. Kesknärvisüsteem on kujutatud kollasena ja [[piirdenärvisüsteem]] oranžina]] [[Pilt:Central nervous system.svg|pisi|Inimese kesknärvisüsteem (2) koosneb peaajust (1) ja seljaajust (3)]] Närvisüsteem jaotatakse anatoomiliselt kesknärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem on [[närvisüsteem]]i osa, mis koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Funktsionaalselt osalevad kesknärvisüsteemi struktuurid nii [[somaatiline närvisüsteem|somaatilises]] kui ka [[autonoomne närvisüsteem|autonoomses närvitalitluses]]. Kesknärvisüsteem on piirdenärvisüsteemi kaudu ühenduses ülejäänud närvisüsteemiga ja organismi kudedega. Piirdenärvisüsteemi kuuluvad muu hulgas peaajust lähtuvad [[kraniaalnärvid]], seljaajust lähtuvad [[seljaajunärvid]], [[lülidevaheline närvisõlm|lülidevahelised närvisõlmed]] ning [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] perifeersed närvisõlmed ja närvikiud. Kesknärvisüsteem võtab piirdenärvisüsteemi kaudu teavet vastu ja saadab selle kaudu signaale organismi perifeeriasse. Informatsioonivoo suuna järgi eristatakse kesknärvisüsteemi poole suunduvaid ehk [[aferentne närvikiud|aferentseid närvikiude]] ja kesknärvisüsteemist eemale suunduvaid ehk [[eferentne närvikiud|eferentseid närvikiude]]. Aferentsed närvikiud edastavad erutust perifeersetelt [[retseptor]]itelt kesknärvisüsteemi, eferentsed närvikiud aga kesknärvisüsteemist [[efektor]]iteni, näiteks lihas- ja näärmerakkudeni. Funktsionaalsetel alustel eristatakse seejuures [[somaatiline närvisüsteem|somaatilise närvisüsteemi]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] sensoorseid ja eferentseid osi. Kesknärvisüsteemi peamised rakulised komponendid on [[neuron]]id koos jätketega ja [[gliia]]rakud. Neuronid on omavahel seotud [[sünaps]]idega, mis võimaldavad teabe edastamist; sünaptilisi kontakte esineb ka neuronite ja teatud tüüpi gliiarakkude vahel. Kesknärvisüsteemis paiknevad neuronite kõrval mitmesugused [[gliiarakk|gliiarakud]], sealhulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]], millel on närvikoe ainevahetuses, struktuuris, signaaliedastuse regulatsioonis ja kaitses erinevad ülesanded. Järjestikku ühendatud neuronid moodustavad [[neuronite ahel]]aid ja funktsionaalselt ühendatud neuronirühmad võivad moodustada [[närvivõrgustik]]ke. Kindlaid kesknärvisüsteemi osi ühendavaid ning anatoomiliselt ja funktsionaalselt seotud [[närvikiud]]ude rühmi nimetatakse [[juhtetee]]deks. Aferentsed ja eferentsed neuronid võivad oma jätkete kaudu moodustada [[refleksikaar]]e. Kõige lihtsamad refleksikaared on [[monosünaptiline refleks|monosünaptilised]] ja sisaldavad sensoorset ning motoorset neuronit; enamiku refleksikaarte korral paikneb nende vahel siiski üks või mitu [[vaheneuron]]it. Seljaaju vahendab nii [[monosünaptiline refleks|monosünaptilisi reflekse]], mille korral seljaajuganglioni neuronilt pärinev signaal lülitub vahetult [[motoorne neuron|motoorsele neuronile]], kui ka [[polüsünaptiline refleks|polüsünaptilisi reflekse]], milles osalevad vaheneuronid. Monosünaptilise refleksi näide on [[venitusrefleks]] (näiteks [[põlverefleks]]), polüsünaptilise refleksi näide [[painutusrefleks]]. Refleksikaar on kesknärvisüsteemi talitluse lihtsaim mudel, kuid kesknärvisüsteemi tegevus ei piirdu stiimulile reageerimisega: sellel on ka isetekkeline, välisärritusest sõltumatu aktiivsus. Organismi arvukad ja mitmekesised retseptorid võtavad vastu mitmesuguseid ärritusi ja muudavad need närvierutuseks, mis kandub edasi efektororganitesse ja põhjustab eesmärgipäraseid reaktsioone. Efektororganitest kesknärvisüsteemi pidevalt saabuvat teavet töödeldakse kesknärvisüsteemis ning selle tulemusel korrigeeritakse ja reguleeritakse organismi talitlusi vastavalt organismi vajadustele. See refleksipõhine eneseregulatsioon toimub [[tagasiside]] põhimõttel. Refleksikaare kesksetele osadele, mis võivad muuta närvierutuse rütmi, on iseloomulik suhteliselt aeglane erutuse teke ja kulg ning erutuvuse taseme faasilised kõikumised. Tugevate ja pikaajaliste ärritajate toimel võivad närvikeskused minna [[pidurdus]]seisundisse. Erutuse ja pidurduse vastastikune toime on kesknärvisüsteemi talitluse mehhanismide alus. Kesknärvisüsteem teostab mitmesuguseid reflekse organismi vajadustele vastavas kindlas järjestuses. Kesknärvisüsteemi koordinatsiooniline tegevus tuleneb selle ehituslikest ja talitluslikest omadustest, sealhulgas närviteede [[divergents]]ist ja [[konvergents]]ist. Erutus võib aktiveerida kesknärvisüsteemis ühed sünaptilised ühendused ja juhteteed, samal ajal kui pidurdus blokeerib teisi sünaptilisi ühendusi ja juhteteid, kusjuures need protsessid võivad toimuda väga mitmesugustes ruumilistes ja ajalistes kombinatsioonides. Kesknärvisüsteemi talitlus põhineb selle eri struktuuride teataval alluvus- ehk hierarhiasuhtel, mis on oluline ka peaaju kui [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitluse]] anatoomilise aluse seisukohalt. === Kaitse ja ehitus === Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja moodustab närvisüsteemi põhiosa, seljaaju paikneb [[lülisambakanal]]is ja läheb ülaosas üle [[piklikaju]]ks. Üldjoontes on kesknärvisüsteem bilateraalselt sümmeetriline, koosnedes paremast ja vasakust poolest, kuigi selles leidub ka paarituid struktuure. Pea- ja seljaaju ümbritsevad kolm [[ajukelmed|ajukelmet]]: [[kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Kõvakest on välimine tugev sidekoeline ajukelme. Koljuõõnes on see tihedalt seotud koljuluu siseküljega, lülisambakanalis aga eraldab seljaaju kõvakesta luust [[epiduraalruum]]. Ämblikuvõrkkest paikneb kõvakesta all ja on õhuke kest, mille ja pehmekesta vahele jääb [[subarahnoidaalruum]]. Pehmekest on peaaju ja seljaaju pinnaga tihedalt seotud jasisaldab rohkesti veresooni. Kesknärvisüsteemi mikroskoopilise ehituse põhikomponendid on [[neuron]]id koos nende jätketega ja [[gliiarakud]]. Neuronitel on erinev kuju ja suurus. Neuronil võib olla mitu [[dendriit]]i ja tavaliselt üks [[akson]], mis moodustab närvikiu keskse osa. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt [[sünaps]]ide kaudu. Kesknärvisüsteemi gliiarakkude hulka kuuluvad muu hulgas [[astrotsüüt|astrotsüüdid]], [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]], [[mikrogliia]] ja [[ependüümirakk|ependüümirakud]]. Gliia toetab närvikoe struktuuri ja talitlemist ning osaleb muu hulgas närvirakkude ainevahetuse, närvikiudude müeliniseerimise ja närvikoe kaitse korraldamises. Kesknärvisüsteemis eristatakse [[hallaine]]t ja [[valgeaine]]t. Hallaine sisaldab peamiselt neuronite [[rakukeha]]sid, nende jätkeid, [[sünaps]]e ja gliiarakke. Valgeaine koosneb peamiselt neuronite pikkadest jätketest, eeskätt [[müeliniseeritud akson]]itest, ning neid toetavatest gliiarakkudest. Peaajus paikneb hallaine nii pinnal, moodustades muu hulgas [[suurajukoor]]e ja [[väikeajukoor]]e, kui ka sügavamal paiknevate hallaine kogumitena. Nende hulka kuuluvad mitmesugused [[tuum (anatoomia)|tuumad]] ja muud sügavad hallaine struktuurid. Seljaajus paikneb hallaine peamiselt keskosas ja valgeaine selle ümber. Nii pea- kui ka seljaaju sisaldavad rohkesti [[veresoon]]i, mis varustavad närvikude hapniku ja toitainetega. Peaaju sees paikneb [[ajuvatsake]]ste süsteem, mis koosneb omavahel ühendatud õõntest ja on täidetud [[ajuvedelik]]uga. === Peaaju === [[Koljuõõs|Koljuõõnes]] paiknev peaaju koosneb mitmest arenguliselt ja anatoomiliselt eristatavast osast. Anatoomiliselt jaotatakse peaaju [[rombaju]]ks, kuhu kuuluvad [[piklikaju]], [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]], [[keskaju]]ks ning [[eesaju]]ks, kuhu kuuluvad [[vaheaju]] ja [[suuraju]]. Keskaju hulka kuuluvad [[keskajuvarred]] ja [[nelikküngastik]]. Embrüoloogilise arengu ja ehituse järgi käsitatakse [[võrkkest]]a ja [[nägemisnärv]]i, mis anatoomiliselt on väljaspool kesknärvisüsteemi, kesknärvisüsteemi osadena, sest need arenevad vaheaju jätkena. Ka [[haistmissibul]] kuulub kesknärvisüsteemi, [[haistmisepiteel]]i retseptorneuronid paiknevad aga piirdenärvisüsteemis. [[Peaaju]] koosneb muu hulgas [[suuraju]]st, [[väikeaju]]st ja [[ajutüvi|ajutüvest]]. Suurajul ja väikeajul on kaks poolkera ning paaritu keskosa. ==== Ajutüvi ==== [[Ajutüvi]] koosneb [[keskaju]]st, [[sild (anatoomia)|sillast]] ja [[piklikaju]]st. Ajutüves paiknevad mitmesugused [[kraniaalnärvituum]]ad, [[tõusev juhtetee|tõusvate]] ja [[laskuv juhtetee|laskuvate juhteteede]] osad ning [[retikulaarformatsioon]]. Ajutüvi ühendab peaaju kõrgemaid piirkondi seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega ning osaleb muu hulgas [[liigutus]]te, [[erutusseisund]]i ja mitme elutähtsa talitluse regulatsioonis. [[Piklikaju]] on seljaaju jätk. Selles paiknevad nii valgeaine juhteteed kui ka mitmesugused hallaine struktuurid, sealhulgas kraniaalnärvide tuumad. Piklikaju osaleb muu hulgas [[hingamine|hingamise]], [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] talitluse, [[neelamine|neelamise]] ja teiste elutähtsate funktsioonide regulatsioonis. [[Sild (anatoomia)|Sild]] paikneb piklikaju ja keskaju vahel ning on [[keskne väikeajuvars|kesksete väikeajuvarte]] kaudu ühenduses väikeajuga. Sillas kulgevad tõusvad ja laskuvad juhteteed ning paiknevad mitmed kraniaalnärvide tuumad. ==== Keskaju ==== [[Keskaju]] paikneb silla kohal. Selle selgmine osa ehk [[nelikküngastik]] koosneb [[ülakünkake]]stest ja [[alakünkake]]stest ning osaleb muu hulgas nägemis- ja kuulmisstiimulite töötlemises ning neile suunatud reflektoorsetes reaktsioonides. Keskaju kõhtmises osas paiknevad [[keskajuvars|keskajuvarred]], milles kulgevad olulised laskuvad juhteteed. ==== Vaheaju ==== [[Vaheaju]] paikneb keskaju ja suuraju poolkerade vahel ning hõlmab muu hulgas [[talamus]]t, [[epitalamus]]t, [[hüpotalamus]]t, [[subtalamus]]t ja [[metatalamus]]t. Talamus on paljude sensoorsete ja teiste närvisignaalide oluline vahejaam enne nende jõudmist suurajukoorde. Hüpotalamus osaleb autonoomse närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi regulatsioonis ning organismi sisekeskkonna säilitamises. ==== Suuraju ==== [[Suuraju]] koosneb kahest [[suuraju-poolkera]]st, neid ühendavatest närvikiududest ning mitmesugustest hallaine ja valgeaine struktuuridest. Poolkerade pinda katab [[suurajukoor]], milles eristub arvukate vagude (''sulci'') ja käärude (''gyri'') abil mitu [[ajusagar]]at. Kummaski poolkeras eristatakse tavaliselt [[otsmikusagar]]at, [[kiirusagar]]at, [[oimusagar]]at ja [[kuklasagar]]at. Lisaks eristatakse muu hulgas [[saaresagar]]at. Suuraju-poolkerade pindu katab ajukoor, millel paiknevad käärud, mida eraldavad vaod. [[Külgmine suurajuvagu]] ehk Sylviuse vagu eraldab peamiselt [[oimusagar]]at otsmiku- ja kiirusagarast. ==== Väikeaju ==== [[Väikeaju]] paikneb ajutüve taga ja koosneb kahest poolkerast ning neid ühendavast keskosast. Selle pind on kaetud [[väikeajukoor]]ega, mille all paiknevad valgeaine ja [[väikeaju tuumad]]. Väikeaju osaleb liigutuste koordineerimises, [[tasakaal]]u säilitamises, motoorses õppimises ja liigutuste täpsuse regulatsioonis. Väikeaju kinnitub kolme paari [[väikeajuvars|väikeajuvarte]] kaudu ajutüve külge. [[Alumised väikeajuvarred]] kannavad peamiselt sissetulevaid kiude seljaajust ja piklikajust väikeajju, [[kesksed väikeajuvarred]] kannavad sissetulevaid kiude silla tuumadest ning ülemised väikeajuvarred väljuvaid kiude väikeajust keskaju punatuuma ja talamusse. === Seljaaju === [[Seljaaju]] on lülisambakanalis paiknev pikk närvikoe struktuur. See on eest-taha suunas mõnevõrra lamenenud ja silindrilise kujuga. Ülaosas läheb seljaaju üle piklikajuks ja alaosas lõpeb [[seljaajukoonus]]ena, millest jätkub [[lõppniit]]. Seljaajul on kaks paksendit: [[kaelapaksend]] ja [[nimme-ristluupaksend]]. Seljaaju eesmises ja tagumises pinnas kulgevad pikisuunalised vaod. Eesmisel pinnal paikneb sügav [[eesmine keskpidine lõhe]] ja tagumisel pinnal [[tagumine keskpidine vagu]]. Seljaaju kummalgi poolel eristatakse [[eesmine sammas|eesmist]], [[külgmine sammas|külgmist]] ja [[tagumine sammas|tagumist sammast]]. Seljaaju keskosas paikneb [[lülisambakanal]], mille ümber on hallaine; ristlõikes moodustab hallaine iseloomuliku liblikakujulise struktuuri. Hallainest väljaspool paikneb valgeaine. Seljaaju valgeaine sisaldab peamiselt [[müeliniseeritud akson]]eid, mis moodustavad tõusvaid ja laskuvaid juhteteid. Tõusvad juhteteed kannavad informatsiooni peaaju suunas ja laskuvad juhteteed peaajust seljaaju eri segmentidesse. Viimased muu hulgas moduleerivad seljaaju reflekse. Seljaaju täidab nii [[refleks|reflektoorset]] kui ka [[juhtetee|juhtefunktsiooni]]. Loomkatsetes, näiteks kassidel, suudab seljaaju ilma peaaju kõrgemate osade osaluseta tekitada rütmilisi kõnnitaolisi liigutusmustreid ([[tsentraalne mustrigeneraator]]); inimese puhul on seljaaju iseseisvat osa kõndimise tekitamisel raskem tõestada. Peaaju põhjast saavad alguse 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]]. Seljaajust väljub 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. === Areng === Inimese kesknärvisüsteem areneb [[embrüo]] [[ektoderm]]ist moodustuvast [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmisest osast arenevad peaaju osad ja ülejäänud torust peamiselt seljaaju.<ref>Meeli Roosalu. ''Inimese füsioloogia ja anatoomia'', 2011, lk 544.</ref> Embrüonaalselt kujunevad neuraaltoru peaotsast kolm primaarset [[ajupõieke]]st: [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Prosentsefalon jaguneb hiljem [[telentsefalon]]iks ja [[dientsefalon]]iks ning rombentsefalon [[metentsefalon]]iks ja [[müelentsefalon]]iks. Mesentsefalon jääb arengus jagunemata. Telentsefalonist kujunevad peamiselt [[suuraju poolkerad]] koos [[suurajukoor]]e, valgeaine ja sügavamal paiknevate hallaine struktuuridega. Dientsefalonist kujunevad muu hulgas [[talamus]], [[epitalamus]], [[hüpotalamus]], [[subtalamus]] ja [[metatalamus]]. Mesentsefalon moodustab [[keskaju]], metentsefalonist kujunevad [[sild (anatoomia)|sild]] ja [[väikeaju]] ning müelentsefalonist [[piklikaju]]. ===Patoloogia=== {{Vaata|Kesknärvisüsteemi haigused}} Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada mitmesugused kaasasündinud, põletikulised, nakkuslikud, traumaatilised, veresoonkonna-, kasvajalised, demüeliniseerivad (näiteks [[hulgiskleroos]]), neurodegeneratiivsed ja muud haigused ning häired. ====Kesknärvisüsteemi põletikulised ja nakkushaigused==== Kesknärvisüsteemi põletikuliste ja nakkushaiguste hulka kuuluvad [[meningiit|meningiit ehk ajukelmepõletik]], [[entsefaliit|entsefaliit ehk peaajupõletik]], [[müeliit|müeliit ehk seljaajupõletik]] ja [[entsefalomüeliit]] ehk peaaju- ja seljaajupõletik. Kesknärvisüsteemi nakatavad ka näiteks [[poliomüeliit]] ehk lastehalvatus, [[marutõbi]] ja [[listerioos]] (meningiidi või meningoentsefaliidi kujul). Kesknärvisüsteemi võivad kahjustada ka koljusisesed ja lülisambakanalisisesed [[mädanik]]ud ning [[granuloom]]id ja kesknärvisüsteemi veenide põletikulised või trombootilised haigused.<ref>Karl Wurm, A. M. Walter. Infektionskrankheiten. – [[Ludwig Heilmeyer]] (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 9–223, siin lk 177–204 (Infektionskrankheiten des Zentralnervensystems).</ref> Kesknärvisüsteemi mõjutavad ka bakteriaalsed [[toksiin]]id: [[teetanus]]e toksiin jõuab [[retrograadne aksonitransport|retrograadse aksonitranspordi]] kaudu seljaajju ja blokeerib inhibeerivate [[vaheneuron]]ite [[virgatsaine]]te vabanemise ning põhjustab [[spastiline halvatus|spastilise halvatuse]], [[botulism]]i toksiin aga pärsib peamiselt [[atsetüülkoliin]]i vabanemist [[neuromuskulaarne sünaps|neuromuskulaarsünapsis]] ja põhjustab [[lõtv halvatus|lõdva halvatuse]].<ref>Laura Restani jt. Botulinum neurotoxins A and E undergo retrograde axonal transport in primary motor neurons. – ''PLoS Pathogens'', 2012, 8 (12): e1003087.</ref> ====Kesknärvisüsteemi veresoonkonnahaigused==== Vereringega seotud kesknärvisüsteemi haiguste ja kahjustuste hulka kuuluvad [[arterioskleroos]]ist põhjustatud kahjustused, [[insult]], [[verejooks]]ud ([[ajuverejooks]], [[epiduraalne verejooks]], [[subduraalne verejooks]] ja [[subarahnoidaalne verejooks]]), ajuarterite [[aneurüsm]]id, [[siinustromboos]]id ja [[veenitromboos]]id. ====Kesknärvisüsteemi traumaatilised vigastused==== Kesknärvisüsteemi traumaatiliste vigastuste hulka kuuluvad verejooksud ja [[ajuvigastus]]ed,<ref>Vt näiteks: [[Werner Usbeck]]. ''Über die primär infizierten Hirnwunden und über die verschiedenen Hirnabscesse, insbesondere auch über den Verlauf dieser Erkrankungen unter der Einwirkung von Antibiotica'', habilitatsiooniväitekiri, 1956.</ref> samuti [[ajuvapustus]] ja [[ajupõrutus]]. Seljaaju piirkonnas eristatakse [[seljaajuvapustus]]t ja [[seljaajupõrutus]]t. ====Kesknärvisüsteemi väärarendid==== Kesknärvisüsteemi kahjustuste seas on ka [[peaaju väärarendid]], näiteks [[anentsefaalia]] ehk [[peaajutus]], [[arinentsefaalia]] ehk [[haistmisajutus]], [[mikrotsefaalia]] ehk [[pisipealisus]] ehk [[pisipeasus]] ja [[entsefalotseele]] ehk [[ajusong]], ning [[seljaaju väärarendid]], näiteks [[meningotseele]] ehk [[seljaajukelmesong]] ja [[müelotseele]] ehk [[seljaajusong]].<ref>Immo von Hattingberg. Die Erkrankungen des Nervensystems. – Ludwig Heilmeyer (toim). ''Lehrbuch der Inneren Medizin'', Springer-Verlag: Berlin/Göttingen/Heidelberg 1955; 2. trükk 1961, lk 1298–1326, siin 1315–1326 ja 1350–1355.</ref> ====Neurodegeneratiivsed haigused==== Kesknärvisüsteemi kahjustavate neurodegeneratiivsete haiguste ja häirete hulka kuuluvad näiteks [[Huntingtoni tõbi]], [[pärilik ataksia]], [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Alzheimeri tõbi]]. [[Seljaaju-lihaseatroofia]] mõjutab eeskätt motoorseid närvirakke ja selle käsitlemine neurodegeneratiivsete haiguste hulgas sõltub kasutatavast klassifikatsioonist. ==Võrdlev neuroanatoomia== [[Võrdlev neuroanatoomia]] uurib eri loomarühmade [[närvisüsteem]]ide ehitust, nende arengut ja evolutsioonilisi seoseid. Närvisüsteemide ehitus ja organisatsioon on loomarühmiti suuresti erinevad ja neid ei saa kirjeldada üheainsa üldise skeemi alusel. Lihtsama ehitusega loomadel võivad neuronid moodustada [[hajus närvivõrk|hajusa närvivõrgu]]. See on iseloomulik näiteks [[ainuõõssed|ainuõõssetele]], kellel puudub selgelt eristunud kesknärvisüsteem. Aktiivselt liikuvatel ja keha esiotsa suunas orienteeritud loomadel on närvisüsteem sageli rohkem koondunud ning võib esineda [[ganglion]]e ja närvijuhte. Nende organisatsioon erineb loomarühmiti. [[Kahekülgsed|Kahekülgsetel]] on närvisüsteem sageli organiseerunud piki keha pikitelge. Paljudel [[selgrootud|selgrootutel]] on närvikude koondunud pikisuunalistesse närvijuhtmetesse ja [[ganglion]]idesse. Näiteks [[lülijalgne|lülijalgsetel]] paikneb kesknärvisüsteem peamiselt keha [[ventraalsus|kõhtmisel]] poolel ning koosneb ajust ja kõhtmisest närvijuhtmest, milles paiknevad ganglionid ja neid ühendavad närviköidikud. Ka [[rõngussid]]el on kõhtmine närvisüsteem, kuid selle ehitus ja segmentaalne organisatsioon erinevad lülijalgsete omast. Närvisüsteemide evolutsioonis on oluline [[tsentralisatsioon]] ehk närvikoe koondumine piirkondadesse, kus toimub suurem osa neuraalsest integratsioonist. Teine oluline nähtus on [[tsefaliseerumine]], mille korral närvikude ja meeleelundid koonduvad keha eesmisse piirkonda ja eesmise närvikeskuse osatähtsus suureneb. ([[Entsefaliseerumine]] tähendab aga aju suhtelise suuruse kasvu kehaga võrreldes.) Need protsessid ei ole kulgenud kõigis loomarühmades ühtemoodi ja sarnased närvisüsteemi omadused võivad olla eri evolutsiooniliinides sõltumatult kujunenud. Sellepärast ei saa struktuurset sarnasust iseenesest pidada [[homoloogia]] tõendiks. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] paikneb kesknärvisüsteem keha [[dorsaalsus|selgmisel]] poolel ning koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Kesknärvisüsteem kujuneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]]st. Neuraaltoru eesmine osa areneb peaajuks ja tagumine osa seljaajuks. Peaaju varases arengus eristuvad [[prosentsefalon]], [[mesentsefalon]] ja [[rombentsefalon]]. Edasise arengu käigus kujunevad neist peaaju eri osad, sealhulgas [[suuraju]], [[vaheaju]], [[keskaju]], [[sild (anatoomia)|sild]], [[piklikaju]] ja [[väikeaju]]. Selgroogsete peaaju eri osade ehituse ja arengu võrdlemisel kasutatakse anatoomilisi, arengubioloogilisi, molekulaarseid ja fülogeneetilisi andmeid. Selgroogsete eri rühmade aju suurus ja üksikute struktuuride suhteline areng võivad märgatavalt erineda, kuid paljud aju põhiosad ja nendevahelised ühendused võivad olla evolutsiooniliselt homoloogsed. Ei saa eeldada, et ühe rühma kindlale ajuosale vastab teises rühmas alati üks konkreetne struktuur. [[Kahekülgsed|Kahekülgsete]] hulka kuuluvatel [[okasnahksed|okasnahksetel]] eristatakse muu hulgas [[suuümbruse närvirõngas]]t ja [[radiaalnärviköidik]]uid. Kesknärvisüsteemi mõiste rakendamise ja selle piiride suhtes ei ole okasnahksete puhul täielikku üksmeelt. Mõnes käsitluses peetakse neid struktuure tsentraliseeritud närvisüsteemi osaks, kuid okasnahksete närvisüsteemi käsitatakse sageli ka detsentraliseerituna, sest neil puudub selgelt eristuv aju.<ref>L. Z. Holland. Evolution of basal deuterostome nervous systems. – ''Journal of Experimental Biology'', 2015, 218 (4): 637–645.</ref> ===Dorsoventraalne inversioon=== [[Selgroogsed|Selgroogsete]] kesknärvisüsteem paikneb keha [[dorsaalsus|selgmisel]], [[lülijalgsed|lülijalgsete]] ja [[rõngussid|rõngusside]] närvisüsteem aga peamiselt [[ventraalsus|kõhtmisel]] küljel. Selle erinevuse põhjal on oletatud, et nende rühmade kehaplaanid on teineteise suhtes evolutsiooniliselt "ümber pööratud" ning et selgroogsete selgmised närvisüsteemi struktuurid võivad olla homoloogsed lülijalgsete ja teiste [[esmassuused|esmassuuste]] kõhtmiste närvisüsteemi struktuuridega. Seda ideed nimetatakse [[dorsoventraalse telje inversioon]]i hüpoteesiks. Hüpoteesi varajase kuju esitas 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]]. 1875. aastal andis sellele evolutsioonilise tõlgenduse [[Felix Anton Dohrn]], kes pidas mõlema rühma ühiseks eellaseks kõhtmise närvijuhtmega rõngussilaadset looma.<ref>Nervous systems and scenarios for the invertebrate-to-vertebrate transition. – ''Philosophical Transactions of the Royal Society B'', 2016, 371 (1685): 20150047. </ref> Hüpoteesi on toetanud arengubioloogia ja molekulaarbioloogia andmed, mis näitavad ühiseid mustreid selgroogsete ja lülijalgsete dorsoventraalse telje kujunemisel: [[BMP]]-signaal ja selle antagonist [[kordiin]] paiknevad nende rühmade embrüotes vastupidiselt.<ref>E. M. De Robertis, Y. Sasai. A common plan for dorsoventral patterning in Bilateria. – ''Nature'', 1996, 380: 37–40.</ref> 2018. aastal näitas viie kahekülgsete rühma uuring aga, et närvijuhtmete anatoomiline sarnasus ja nende aluseks olev molekulaarne mustristamine on teineteisest lahutatud. See toetab seisukohta, et sarnased närvijuhtmed on tekkinud mitu korda sõltumatult.<ref>José M. Martín-Durán, Kevin Pang, Aina Børve, Henrike Semmler Lê, Anlaug Furu, Johanna Taylor Cannon, Ulf Jondelius, Andreas Hejnol. Convergent evolution of bilaterian nerve cords. – ''Nature'', 2018, 553 (7686): 45–50.</ref> Homoloogia üle käib endiselt arutelu. ===Selgroogsete närvisüsteemi võrdlev anatoomia=== ====Maod==== [[Madu]]de kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust ning selle morfoloogia erineb [[imetajad|imetajate]] omast. [[Madu]]de seljaaju paikneb [[selgrookanal]]is ja on kogu ulatuses suhteliselt ühtlase läbimõõduga. See koosneb [[valgeaine]]st ja [[hallaine]]st. Hallaine paikneb seljaaju keskosas ja moodustab ristlõikes selgmised ja kõhtmised sarved. Peaaju mass oleneb nii maoliigist kui ka indiviidist: 64-grammise [[harilik rästik|hariliku rästiku]] peaaju kaalub 0,1 g ja 1770 g kaaluva [[must-valge kobra]] peaaju 0,65 g, mis moodustab vastavalt ligikaudu 0,16% ja 0,04% kehamassist.<ref>Donald W. Linzey. ''Vertebrate Biology'', The Johns Hopkins University Press, 2012, lk 219.</ref> ==Uurimislugu== [[Camillo Golgi]] töötas 1873. aastal välja närvikoe värvimismeetodi (''la reazione nera'' ehk "must reaktsioon"), mis avas kesknärvisüsteemi uurimisel uusi võimalusi.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Olulist uurimustööd kesknärvisüsteemi kohta tegi ka [[Santiago Ramón y Cajal]] (1852–1934), kelle tööd andsid olulise aluse [[Wilhelm von Waldeyer-Hartz]]i 1891. aastal sõnastatud [[neuroniteooria]]le.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46, 47.</ref> Umbes 1905. aastal alustas [[Walther Spielmeyer]] tööd kesknärvisüsteemi patoloogilise [[histoloogia]] vallas.<ref>[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 61.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Bullock, T. H.; Horridge, G. A. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Мэгун Г. Бодрствующий мозг, tlk O. S. Vinogradova, 2. trükk, Москва: Мир 1965. *Павлов И. П. Двадцатилетний опыт объективного изучения высшей нервной деятельности (поведения) животных, 10. trükk, Москва: Наука 1973. *Карамян А. И. Эволюция конечного мозга позвоночных, Ленинград: Наука 1976. *D. H. Paul, B. L. Roberts.Studies on a primitive cerebellar cortex. 1. The anatomy of the lateral-line lobes of the dogfish, Scyliorhinus canicula. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', 1977, kd 195, nr 1121, lk 453–466. *Толкунов Б. Ф. Стриатум и сенсорная специализация нейронной сети, Ленинград: Наука 1978. *Gordon M. Shepherd. ''Foundations of the Neuron Doctrine'', New York: Oxford University Press 1991. *P. H. Black. Central nervous system-immune system interactions: psychoneuroendocrinology of stress and its immune consequences. – ''Antimicrob Agents Chemother'', 1994, 38(1): 1–6.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC284388/ Veebis.] *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press 1994. *Rudolf Nieuwenhuys, Hans J. ten Donkelaar, Charles Nicholson. ''The Central Nervous System of Vertebrates'', Berlin: Springer 1998. *A. Marques-Deak, G. Cizza, E. Sternberg. Brain-immune interactions and disease susceptibility. – ''Molecular Psychiatry'', 2005, 10, 239–250.[http://www.nature.com/mp/journal/v10/n3/full/4001643a.html Täistekst.] *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005. *Vladimir S. Mashanov, Olga R. Zueva, Thomas Heinzeller, Beate Aschauer, Wilfried W. Naumann, Jesus M. Grondona, Manuel Cifuentes, Jose E Garcia-Arraras. The central nervous system of sea cucumbers (Echinodermata: Holothuroidea) shows positive immunostaining for a chordate glial secretion. – ''Front Zool.'', 2009, 6: 11.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2705372/ Veebis]. *В. М. Покровский, Г. Ф. Коротько. Физиология человека: учебник для студентов медицинских вузов, 3. trükk, Москва: Медицина, 2016. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016. *Duane E. Haines, Gregory A. Mihailoff. ''Fundamental Neuroscience for Basic and Clinical Applications'', 5. trükk, Elsevier 2018. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Todd W. Vanderah. ''Nolte's The Human Brain'', 8. trükk, Elsevier 2021. *Arne Lepp, Helle Tapfer, Aade Liigant. ''Inimese anatoomia. II osa: Ringeelundid, närvisüsteem, meeleelundid. Õpik kõrgkoolidele'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2022. *Joseph Jankovic, John C. Mazziotta, Scott L. Pomeroy, Nancy J. Newman (toim). ''Bradley and Daroff's Neurology in Clinical Practice'', 8. trükk, Elsevier 2022. *Augustine, George J.; Groh, Jennifer M.; Huettel, Scott A.; LaMantia, Anthony-Samuel; White, Leonard E.; Purves, Dale. ''Neuroscience'', 7. trükk, Oxford University Press 2023. *Ropper, Allan H.; Samuels, Martin A.; Klein, Joshua P.; Prasad, Sashank. ''Adams and Victor's Principles of Neurology'', 12. trükk, McGraw Hill 2023. *Splittgerber, Ryan. ''Snell's Clinical Neuroanatomy'', 9. trükk, Wolters Kluwer 2024. *C. Smith, A. Perry, G. G. Kovacs, T. Jacques jt (toim). ''Greenfield's Neuropathology'', 10. trükk, CRC Press 2024. *Susan Standring, Shane R. Tubbs (toim). ''Gray's Anatomy: The Anatomical Basis of Clinical Practice'', 43. trükk, Elsevier 2025. *Mtui, Estomih; Gruener, Gregory; Dockery, Peter. ''Fitzgerald's Clinical Neuroanatomy and Neuroscience'', 9. trükk, Elsevier 2026. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026. ==Välislingid== {{commonskat|Central nervous system}} [[Kategooria:Närvisüsteem]] jft6np7rh4lghf8idbst4sw4cy3zpyn 0 111878 7249043 6886929 2026-10-07T12:18:00Z CommonsDelinker 1930 Fail Mary_Poppins6.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Christian Ferrer|Christian Ferrer]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Mary Poppins (film)|]]. 7249043 wikitext text/x-wiki '''"Mary Poppins"''' on [[lasteraamat]]ute sari, mille on kirjutanud [[P. L. Travers]] ja illustreerinud [[Mary Shepard]]. Raamatusarja põhjal on valminud Disney stuudio mängufilm "[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" (1964, peaosas [[Julie Andrews]]) ja vene muusikafilm "[[Hüvasti, Mary Poppins]]" ("Мэри Поппинс, до свиданья", 1983, kaastegev [[Lembit Ulfsak]]) ning raamatusarja ja Disney stuudio mängufilmi põhjal muusikal "[[Mary Poppins (muusikal)|Mary Poppins]]" (2004). 2018. aastal esilinastus osaliselt raamatusarja, Disney stuudio mängufilmi ja muusikali põhjal tehtud mängufilm "Mary Poppins tuleb tagasi" ("Mary Poppins Returns", [[Walt Disney Company]], peaosas [[Emily Blunt]]). Raamatud: * "[[Mary Poppins (raamat)|Mary Poppins]]" (1934). Eesti keeles: Eesti Raamat, 1971; 1994; [[Sinisukk]], 2000; Tänapäev 2015 ja 2017 * "[[Mary Poppins tuleb tagasi]]" (''Mary Poppins Comes Back'', 1935). Eesti keeles: Eesti Raamat, 1971; 1994; Sinisukk, 2001 * "[[Mary Poppins avab ukse]]" (''Mary Poppins Opens the Door'', 1943). Eesti keeles: Eesti Raamat, 1971; 1994; Sinisukk, 2001 * "[[Mary Poppins pargis]]" (''Mary Poppins in the Park'', 1952). Eesti keeles: Sinisukk, 2001 * "Mary Poppins A-st Zni" ''(Mary Poppins From A to Z,'' 1962) * "Mary Poppins köögis" ''(Mary Poppins in the Kitchen,'' 1975) * "[[Mary Poppins Kirsipuu teel]]" (''Mary Poppins in Cherry Tree Lane'', 1982). Eesti keeles: Sinisukk, 2001 * "[[Mary Poppins ja naabermaja]]" (''Mary Poppins and the House Next Door'', 1988). Eesti keeles: Sinisukk, 2001 [[Kategooria:Raamatusarjad]] fjmhd21rudq5fvvvsp7kx9qxaxjaiem 0 130382 7249209 6979521 2026-10-07T19:32:06Z NOSSER 8097 /* III Amet – SD */ 7249209 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2020}}{{toimeta}} {{viita}} {{Infokast organisatsioon |nimi = Riigi Julgeoleku Peaamet |embleem = |pilt = |pildiallkiri = Fotol RSHA peakorter |lühend = Sipo |asutatud = 1939 |lõpp = 1945 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Wilhelmstrasse 101, [[Berliin]] |asukoht = |juht_nimi = [[Reinhard Heydrich]] 1939–1942<br>[[Heinrich Himmler]] 1942–1943<br>[[Ernst Kaltenbrunner]] 1943–1945 |emaorg = [[Saksa Impeeriumi Siseministeerium]] |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Riigi Julgeoleku Peaamet''' ([[saksa keel]]es ''Reichssicherheitshauptamt, RSHA'') oli Saksamaa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] asutus aastatel 1939–1945. Riigi Julgeoleku Peaamet moodustati 27. septembril 1939 Saksa Riigi riikliku [[Julgeolekupolitsei Peaamet]]i ja [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] [[julgeolek]]u ja lojaalsuskontrolliüksuse [[Julgeolekuteenistus]]e (''Sicherheitsdienst'', SD) ühendamisega ühiseks riiklikuks ametkonnaks. Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos [[Saksa Korrapolitsei]] (saksa keeles ''Ordnungspolizei'') Peaametiga [[Saksa Impeeriumi Siseministeerium]]i haldusalasse. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R98683, Reinhard Heydrich.jpg|pisi|püsti|Reinhard Heydrich oli RSHA juht 1939–1942]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-S72707, Heinrich Himmler.jpg|pisi|püsti|Heinrich Himmler oli RSHA juht 1942–1943]] Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus [[Berliin]]is Wilhelmstrasse 101, kus asusid [[Reinhard Heydrich]]i ja [[Ernst Kaltenbrunner]]i kabinetid. == Julgeolekuasutuste loomine == Saksamaa esimene üleriigi julgeolekuasutus loodi 1933. aastal, pärast Riigipäva valimisi, millel võitsid [[NSDAP]] saadikud ning Saksamaa pealinna Berliini ning võimukeskuse [[Brandenburgi liidumaa]] ehk [[Preisimaa]] siseministriks määrati [[Hermann Göring]], kes moodustas Preisimaa Siseministeeiumis Riikliku Salapolitsei, mis 1936. aastast, tegeutses juba kogu Saksa riigis riigivastaste kuritegude jälitamise ja uurimisega. Riigi Julgeoleku Peaametiga liideti 1939. aastal seni eraldi [[NSDAP]] parteilise sisejulgeoleku eest vastutanud [[Julgeolekuteenistus]] – ühine ''SD'' aparaat, mille koosseisus olid nii siseriiklik (''Inland SD'') kui ka välisluureteenistus (''Ausland SD'') ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] eest vastutanud [[Julgeolekupolitsei Peaamet]]. Riigi Julgeoleku Peaamet tegutses 1945. aastani, olles [[sisejulgeolek]]u järelevalve, [[kriminaalkuritegevus]]e vastase võitluse, [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] riigivõimu vastaste, [[juudid|juutide]], [[mustlased|mustlaste]], [[vabamüürlased|vabamüürlaste]] vastu suunatud repressioonide ja [[välisluure]]ga tegelenud ametkond. == Juhid ja organisatsioon == * [[Reinhard Heydrich]], loomisest 1939. aastal kuni tapmiseni 4. juunil 1942 [[Tšehhi]]s * [[Heinrich Himmler]], juunist 1942 kuni aastani 1943 * [[Ernst Kaltenbrunner]], jaanuarist 1943 kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. == Julgeoleku Peaamet 1939. aastal == === I Amet === I Amet – tegeles organisatsiooniliste ja personaliküsimustega * I A 1 referaat, [[SS-Allgemeine|SS-Vägede]] personaliküsimused, * I A 2 IV Ameti – [[Gestapo]] osakonna personaliküsimused, * I A 3 V Ameti – [[Kriminaalpolitsei]] osakonna personaliküsimused, * I A 4 III ja VI Ametite [[Julgeolekupolitsei]] ja [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|Julgeolekuteenistuse]] osakondade personaliküsimused, * I A 5 [[SS]] ja [[NSDAP]] personaliküsimused, * I A 6 Majandus- ja hooldustegevus === II Amet === II Amet – Administratiiv-, finants- ja majandusküsimused * II A Ruumid, nende korrashoid, palgad, raamatupidamine * II B Majandusküsimused, suhted Justiitsministeeriumiga, kinnipeetud (välja arvatud poliitvangide [[vangla]]d ja [[koonduslaager|koonduslaagrid]], kinnipeetute transport * II C Salapolitsei SD operatiivteenistuste majandusosa teenindamine * II D Tehniline grupp(sh autotransport) === III Amet – SD === III Amet – [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|RJPA]] [[Sicherheitsdienst]] (SD) ehk SiPo (''SD Inland'') Juhtis SS – [[Gruppenführer]] dr. [[Otto Ohlendorf]]. Sinna kuulus ''siseriiklik luureteenistus'' ehk parteiline [[poliitiline politsei]], 300–400 inimest. * III A Kontrollis riigivalitsusasutuste ja riigikorraldusküsimusi, grupi koosseisus 5 referaati; ** III AI, saksa ühiskonna ja eluvaldkondade üldküsimused. ** III AII, õigusküsimused. ** III AIII, [[põhiseadus]] ja haldus ** III AIV, koostas ettekandeid elanikkonna üldistest meeleoludest ja käitumisest, üldised rahvusküsimused ** III AV, [[politseiõigus]]e üldküsimused, ja [[seadusandlus]]e üldküsimused. * III B Tegeles rassiprobleemidega, mis puudutasid "etnilist ühtsust", Saksamaa vähemusrahvuste ning okupeeritud piirkondade elanikkonna saksastamisega, grupi koosseisus 5 referaati; ** III BI, rahvusküsimused. ** III BII, [[vähemusrahvus]]ed. ** III BIII, rahva rassi ja terviseküsimused. ** III BIV, [[kodakondsus]]e ja [[naturalisatsiooon]]iküsimused. ** III BV, okupeeritud territooriumid. * III C Kultuuri, teaduse, hariduse, kunsti, kirjanduse küsimused ning nende elusfääride kasutamisene Natsionaalsotsislistliku riigi hüvanguks. {{kas|Info kogumine usuringkondades}}, grupi koosseisus 5 referaati; ** III CI, teostas järelevalvet teadlaste teadustööde ja kõrgkoolide loengute sisu üle õppetöö käigus; kõrvaldas antifašistlikult ja meelestatud õpetlasi õppetöölt; ** III CII, teostas järelevalvet kesk- ja rahvakoolide õpetajate tegevuse üle natsionaalsotsialistlike ideede levitamisel õppurite seas, kogus informatsiooni elanikkonna meelsuse ja kirikutegelelaste tegevuse kohta; ** III CIII, teostas järelevalvet kunstitöötajate ja filmide sisu üle, teatrite ja estraadikavade üle; ** III CIV, teostas järelevalvet ajakirjanike kirjanike ja raadioringhäälingu töötajate üle, kogus informatsiooni elanikkonna reaktsioonidest [[propaganda]]materjalide kohta; * III D, tegeles riigi majandusolukorra jälgimisega, kontroll tööstuse ja töösturite üle, varustus, tööjõud, kaubandus jne. ** III D a, majandus, ajakirjandus ja kirjandus. ** III D b kolooniate majandusküsimused. ** III D S Eriküsimused ja materjalide läbivaatlus. ** III D West, Lääs, okupeeritud territooriumid Läänes. ** III D Ost, Ida, okupeeritud territooriumid Idas. ** III DI, toitlustusmajandus. ** III DII, Kaubandus, käsitöö ja transpordiküsimused. ** III DIII, Finants-, valuuta-, pangandus ja valuutavahetus ja kindlustusküsimused. ** III DIV, majandus ja energiaküsimused. ** III DV, töö- ja sotsiaalküsimused. * Grupp G Info kogumine kõrgemas seltskonnas === IV Amet – Gestapo === {{vaata|Gestapo}} IV Amet – Riiklik salapolitsei, [[poliitiline politsei]] -''Gestapo, Geheime Staatspolitzei'') Osakonda juhtis [[SS-Gruppenführer]] [[Heinrich Müller]]. Osakond tegeles ainult jälitustegevusega riikliku julgeoleku valdkonnad, omas ka täidesaatev võim (haldus- ja preventiivsete vahistamise õigus) riiklike kuritegude eeluurimisel, keskaparaati kuulus umbes 1500 inimest. Gestapo peakorter asus Berliinis aadressil Prinz-Albert-Strasse 8. === V Amet === V Amet – [[Kriminaalpolitsei]] Jälitustegevusega tegelev teenistus, millel oli ka täidesaatev võim kriminaalkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Kriminaalpolitsei juht oli [[Arthur Nebe]] ja seal töötas umbes 1200 inimest. * V A Kriminaalpolitsei ja preventiivsed vahendid ** V A III, naispolitseiosakond, ülem [[Friederike Wieking]] * V B Kriminaalkuritegude avastamise ja eeluurimisega tegelev kriminaalpolitsei, kuriteod ja õigusrikkumised * V C Äratundmised ja tagaotsimised * V D Kriminalistikainstituut (salapolitsei ja kripo teenindamiseks) === VI Amet (''[[Sicherheitsdienst|SD]]-Ausland'') === VI Amet – [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus|SD Julgeolekuteenistus]] (välisluure) (''[[Sicherheitsdienst|SD]]-Auslandsnachrichtendienst'') Julgeolekuteenistuse juht oli [[SS-Brigadeführer]] [[Walter Schellenberg]]. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101III-Alber-178-04A, Walter Schellenberg.jpg|pisi|püsti|Walter Schellenberg oli Julgeolekuteenistuse (SD) juht]] Julgeoleku Peaameti VI Ametile allus 1942. aasta lõpust, ka 1942. aasta märtsis moodustatud ja [[Otto Skorzeny]] üldjuhtimisel tegutsenud {{ill|de|Zeppelin (luureasutus)|Unternehmen Zeppelin|Zeppelin}} (''Sonderkommando Zeppelin''), mis tegeles [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] luure-, diversiooni ja propagandaga ning Venemaa rahvaste Nõukogude Liidu vastase võitluse koordineerimise ja organiseerimisega, mille koosseisu värvati vangilangenud Punaarmee sõjaväelasi ning okupeeritud alade elanikke. Zeppelini moodustamisel seatud ülesannete täitmiseks oli organisatsiooni koosseisus: # [[Luure]]grupid – poliitilise informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks [[NSV Liit|NSV Liidust]]. # [[Propaganda]]grupid – rahvusliku, sotsiaalse ja religioosse propaganda levitamiseks. # Vastupanugrupid – vastupanuliikumise organiseerimiseks ja läbiviimiseks. # [[Diversioon]]igrupid – poliitiliste diversioonide ja terrororiaktide läbiviimiseks. === VII Amet === VII osakond tegeles kirjaliku dokumentatsiooniga ning ideoloogiliste uuringute ja hinnangutega (''Weltanschauliche Forschung und Auswertung''). Natsionaalsotsilistliku režiimi vastaste ideoloogia uurimise, [[vabamüürlus]]e, [[judaism]]i, kirikute, [[liberaalid]]e ja [[marksism|marksistidega]]([[II Internatsionaal]]), [[Vene emigratsioon]]. Koosnes SD liikmetest ning 1942. aasta veebruaris allutati VI Ametile. * VII A Dokumentide tundmaõppimine ja üldistamine * VII B Dokumentide kasutamine, kokkuvõtete tegemine, eluloolised andmed, kirjalikud kommentaarid * VII C Arhiivide tsentraliseerimine, klassifitseerimise täiustamiseks meetodite väljatöötamine * Muuseum * Raamatukogu * Fotomuuseum I, II, VII Ametid omasid ainult keskosakondi ilma allosakondadeta. === VIII osakond === 1944. aasta juunikus likvideeriti iseseisva luureasutusena tegutsenud [[OKW|Saksa sõjajõudude ülemjuhatuse]] Luurevalitsus [[Abwehr]] ning Abwehri keskaparaat liideti Riigi Julgeolekuameti koosseisu VIII osakonnana (saksa keeles ''Mil Abt''). == Luure- ja diversiooniüksused == * 1942. aasta märtsis loodi RSHA koosseisus luure- ja diversiooniüksused, [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindel]] [[Otto Skorzeny]] juhtimisel, ''[[Zeppelin (luureasutus)|Sonderkommando Zeppelin]]'', mis 1942. aasta lõpus liideti Julgeoleku Peaameti VI Ametiga, * 1944. aasta mais-juunis [[Waffen SS Jagdferband]]. == Muudatused pärast 1944. aasta ümberkorraldusi == 12. veebruaril 1944 liideti suur osa senisest ''Auslandsnachrichten- und Abwehramt'''ist Riigi Julgeoleku Peaametiga. Sõjaväeluure Abwehr I ja Abwehr II liideti VI osakonna (välisluurega) Abwehr III (vastuluure) allutati Gestapo osakonnale. == Vaata ka == * [[Hauptamt Sicherheitspolizei|Julgeolekupolitsei Peaamet]], aastail 1936–1938 * [[Relva-SS]] * [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] == Kirjandus == * [[Jaques Delarue]] "''Historie de la GESTAPO''" [[Pariis]] 1962 FAYARD [[Kategooria:Luureagentuurid]] [[Kategooria:Riigi Julgeoleku Peaamet| ]] [[Kategooria:1939]] a8ikh6af9j17wc4ouvxf89vem9u816j 0 130451 7249238 6976143 2026-10-07T20:16:20Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249238 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = Eesti NSV RJRK |moodustatud = 1941 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = Eesti NSV RJRK rahvakomissar |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat''' ehk lühendatult '''Eesti NSV RJRK''' (venekeelne lühend ''НКГБ Эстонской ССР'') oli Nõukogude Liidu [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u süsteemis [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] struktuuriüksus aastatel [[1941]] ja [[1943]]–[[1946]], mille ülesandeks oli Eesti territooriumil [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] valitseva [[NLKP|kommunistliku partei]] juhtkonna ning ühiskondliku korra poliitiliste vastaste jälgimine ja represseerimine. {{Sisukord paremale}} * Pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt, [[29. august]]ist [[1940]] kuni [[26. märts]]ini 1941 kuulus Riikliku Julgeoleku Valitsus – (''UGB ''–'' Upravlenije gossudarstvennoi bezopasnosti'') [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] koosseisu eraldi valitsusena. [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja [[NSVL Rahvakomissaride Nõukogu]] [[3. veebruar]]il 1941 ühismääruse alusel lahutati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Julgeoleku Rahvakomissariaat]], mille järel jaotati ka Eesti NSV-s [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] riikliku julgeoleku ja siseturvalisuse eest vastutavateks asutusteks. [[Eesti NSV]] võeti kasutusele 1940. aastal ja taastati [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis NSVL RJRK ettenähtud tsentraliseeritud struktuur. == ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsus (1940–1941)== ===Eesti NSV RJV juhtkond=== ===Eesti NSV RJV organisatsioon=== *ENSV SARK Riikliku Julgeoleku Valitsuse 1. osakond *ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 2. osakond. Osakonna ülemad: [[Andrei Murro]], [[Sergei Roštšin]] *ENSV SARKi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. (vastuluure)osakond == Eesti NSV RJRK 1941. aastal == ===Eesti NSV RJRK juhtkond=== *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar [[Boris Kumm]][[17. märts]]ist 1941 kuni augustini 1941; **Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurkin]] [[10. aprill]] 1941– **Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja kaadrite alal [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Sergei Kingissepp]] [[15. aprill]] 1940 *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi sekretariaadi ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] [[Boris Gavrilevitš]] *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsuse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|parteiorganisatsiooni]] "10-a" sekretär [[Robert Hinno]] (1895-6. märts 1941); ===Eesti NSV RJRK organisatsioon=== * [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 1. osakond]] – '''välisluure piiriäärsetes riikides''', ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku kapten]] [[Samuil Samovski]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond]] – '''salajas-poliitiline osakond''' ("nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide jälgimine"; tegeles nn natsionalistliku elemendi arvestusega, infokogumisega agentide ja informaatorite abil, kirjavahetuse kontrollimisega, lendlehtede autorite ja levitajate väljaselgitamisega, [[EK(b)P KK]] ja [[Eesti NSV SARK]] informeerimisega rahva meeleoludest) ** [[Rudolf James]] ** 1. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksei Natalitš]] ** 2. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku vanemleitnant]] Vladimir Makarov ** 3. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku vanemleitnant Aleksandr Aleksejev ** 4. jaoskond – {{kas|teostas kontrolli [[intelligents]]i üle}}, ülem riikliku julgeoleku leitnant Nikolai Voronin ** 5. jaoskond – {{kas|teostas kontrolli nõukogudevastaste meeleolude järgi noorsoo hulgas}}?, ülem riikliku julgeoleku leitnant Aleksandr Ionov *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi '''vastuluureosakond''']], kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja tegutses baltisakslaste ümberasumise ([[Umsiedlung]]) protsessi jälgimisel, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi Saksamaale ümberasumiseks. * [[Eriosakond]] '''sõjaväe lojaalsuskontroll ja vastuluure''', mis teostas kontrolli ja repressioone [[Punaarmee]]ga liidetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ning selle koosseisus olevate [[180. Eesti Laskurdiviis|180.]] ja [[182. Eesti Laskurdiviis]]i sõjaväelaste üle ja järgi. *7. osakond – šifreerimisosakond, kuna operatiivkäsud anti tavaliselt edasi šifreeritult. *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Uurimisosakond **ülem [[Nikolai Kuzminov]], Sergei Kingissepp; ülema abi Aleksei Ivanov **ülema asetäitja, [[Idel Jakobson]] *1. Eriosakond – kartoteegi ja arvestusosakond; *2. Eriosakond – menetles [[jälitustoimik]]uid, juurdlusi ning nende juurde kuuluvaid asitõendeid. *3. Eriosakond – oli sovetivõimu vastaste kohta andmete varjatud kogumise, [[jälitustegevus|jälitamise]], vahistamiste keskorgan. Selles osakonnas töötas kõige rohkem eestlasi ja eesti keelt valdavaid töötajaid. Samuti teostas osakond isikute arreteerimist, esmaseid uurimistoiminguid (läbiotsimised jne) ja arreteeritute esmasesse kinnipidamiskohta toimetamist. Eriosakond jagunes jaoskondadeks, mille kaudu otseselt teostatigi [[repressioon]]e kommunistliku võimu vastaseks peetavate isikute vastu. 3. Eriosakond koosnes jaoskondadest, üks jaoskond asus [[konspiratiivkorter]]is Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]]l<ref name="dilnf" />. Teine jaoskond oli avalik ning asus [[Pagari tänav]]a hoones, tegutsedes andmete ja informatsiooni kogumisega. Kolmas jaoskond, mis kandis nimetust "Salajaste andmete kogumine", asus konspiratiivkorteris aadressil [[Tõnismägi]] 5 korter 17. See jaoskond kasutas [[andmete salajane kogumine|andmete salajasel kogumisel]] agentideks miilitsa, tööinspektuuri, korteritoimkondade, tuletõrje ja igasugu muude süütu ilmega asutuste teenistujaid. Sellele osakonnale allusid ka salajased kaastöölised – NKVD agendid. Osakonna koosseisus oli ka jaoskond, mis vormistas arreteerimisi ja pidas tagaotsitavate ja tabatud isikute üle arvestust. *3. Eriosakonna 1. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] Konstantin Kurašov. *3. Eriosakonna 2. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku seersant Aleksandr Jemeljanov. *3. Eriosakonna 3. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Robert Hinno]]. *3. Eriosakonna 4. jaoskond, ülem riikliku julgeoleku seersant Aleksandr Popov. *3. Eriosakonna kartoteegiülemana töötas [[Helene Kuma]]<ref name="cGW6K" />. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi koosseisu kuulusid veel territoriaalosakonnad ning strateegilist ja julgeolekulist tähtsust omava raudtee kaitse eest ja valve eest vastutavad NKVD raudteeosakonnad: :ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad Transpordijulgeolekuasutsused ja NSVL Sisevägede konvoiüksused. *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi transpordiosakonna osakond Eesti Raudteel, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] Vassili Doronin. Transportosakond asus Tallinnas [[Suur-Kloostri tänav|Vaksali tänav]] 11a; {{vaata|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941#NSVL SARKi SV Raudteeehitiste valveüksused)}} ===Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused=== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused}} NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana [[sisemine valverühm]], mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja [[Arnold Brenner]] ning kindlustas SARK [[Pagari tänava sisevangla]] ([[Pagari tänav]]a keldris) ülem [[Mihhail Sõtšenko]]. ==Eesti NSV RJRK tegevuse lõpp 1941. aastal== [[20. juuli]]st 1941 kuni 14. aprillini 1943, pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõ]]ja algust [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega 20. juulil 1941 ühendati NSV Liidu SARK ja RJRK ühtseks NSV Liidu [[Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissariaa]]diks. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|aeg=1941; 1944–1946 |järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br> (1946–1953}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1934–1941)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |aeg=1941; 1943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] <br> (1946–1953)}} {{lõpp}} == Eesti NSV RJRK, 1943–1946 == [[VK(b)P KK]] ja [[NSV Liidu Rahvasaadikute Nõukogu]] direktiivi nr 252/2 [[11. mai]]st [[1943]] kohaselt oli NSV Liidu ja Eesti RJRK ülesanneteks: * luuretöö läbiviimine välismaal; * võitlus välismaiste luurete spionaaži, diversiooni, terroristliku ja muu õõnestustööga NSV Liidus; * võitlus nõukogudevastastee elementide ja nähtuste vastu NSV Liidu elanikkonna seas ja tööstus-, transpordi-, sidesüsteemides ja põllumajanduses; * partei juhtivkaadri ja valitsuse kaitse. === Eesti NSV RJRK juhtkond, 1943–1946 === *kindralmajor [[Boriss Kumm]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar, [[29. märts]] 1944<ref name="Bbqh8" /> – **[[Sergei Kisseljov]], Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi ministri asetäitja, [[14. veebruar]] [[1944]] – [[3. juuni]] [[1946]]; **riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Aleksandr Mihhailov]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (1944–); **[[riikliku julgeoleku polkovnik]] [[Jevgeni Rudakov]], {{kas|Eesti NSV}}/Leedu NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja operatiivtöö alal,<ref name="qdte2" />; **alampolkovnik [[Pavel Pastelnjak]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (märts 1945 –); **alampolkovnik [[Vladimir Vedejev]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja kaadrite alal (oktoober 1944 –), **kapten [[Vladimir Aspel]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari abi majandusalal<ref name="dA6k5" />. * sekretariaat Eesti NSV RJRK juhtkond ja keskasutused asusid hoonesse [[Pagari tänav]] 1 Tallinnas kohe pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt 22. septembril 1944. === Eesti NSV RJRK organisatsioon, 1943–1946 === Eesti NSV RJRK struktuuriüksused olid vastavalt NSV Liidu RJRK valitsuste tööliinide järgi tähistatud samade numbriga ((agentuur-)operatiivtööga tegelevad osakonnad), literaga (operatiivtööd toetavad osakonnad) või tegevusala nimetusega (haldusosakonnad, aga ka nt uurimisosakond). * '''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|ENSV RJRK Esimene osakond]]''' – luure (piiriäärsetes riikides), loodi alles 1945. aasta septembris; * '''[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|ENSV RJRK Teine osakond]]''' – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga. Ülem [[Boriss Nazarov]]; * '''Neljas osakond''' – töö [[Suursaksa Riik|Suursaksa Riigi]] luureorganite poolt mahajäetud [[agentuur]]iga. Osakonna ülema asetäitja [[Mihhail Škurenkov]]; * '''Viies osakond''' – [[šifreerimine]], dešifreerimine ja [[riigisaladus]]te kaitse. Ülem [[Sergei Povarov]]; *Operatiivosakond, osakonnaülema asetäitja [[Nikolai Suhharev]]; * Uurimisosakond, ülem [[Idel Jakobson]]; * Administratiiv-majandusosakond *Kaadrite osakond. Ülem [[Vladimir Vedejev]] (RJ rahvakomissari ja ministri asetäitja kaadrite alal), Sergei Vedištšev (kaadriosakonna ülema asetäitja); * A osakond (''отдел «А»'') – arhiiv, statistika (sõjaväetsensuur kuni 10.11.1945). Ülem [[Georgi Melnikov]]; * B osakond (''отдел «Б»'') – operatiivteenistuste operatiiv-tehniline kindlustamine (salajane pealtkuulamine, pildistamine jms). Osakond moodustati alles 1945. aasta kevadel Ülem polkovnik [[Vladimir Ševelkov]]. * V osakond (''отдел «В»'') – posti- ja telegraafside kontroll ja perlustatsioon, asukohaga Peapostkontoris Tallinnas [[Suur-Karja tänav]]al. Ülem [[julgeoleku alampolkovnik]] [[Aleksei Tarassov]]<ref name="ITXc6" />; *Kuues jaoskond – [[NLKP|kommunistliku partei]]juhtkonna ja valitsuse kaitse. Ülem [[Aleksei Sutšilin]]; *Raadioside jaoskond – raadioside ja -[[raadioluure]]. Ülem Aleksei Zverjev; *Komandandijaoskond – julgeolekuasutuste ja töötajate füüsiline julgeolek; *ENSV RJRK Sisevangla, [[Pagari tänav]] 1, keldris Tallinnas. Ülem [[Konstantin Kohver]]; * Administratiiv-majandus-rahandusosakond. Ülem [[Vladimir Aspel]] (RJ rahvakomissari ja ministri abi majandusalal), Georgi Botšarov ja Pjotr Voronin (asetäitjad) ===Eesti NSV-s asunud NSV Liidu RJRK allüksused=== :ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad transpordijulgeolekuasutused ja NSV Liidu Sisevägede üksused: *NSV Liidu RJRK Leningradi valitsuse [[Eesti raudtee RJRK Transpordi osakond]], ülem [[riikliku julgeoleku alampolkovnik]] Aleksei Grigorjev. Julgeoleku transpordi liiniosakond asus Tallinnas [[Suur-Kloostri tänav|Vaksali tänav]] 11a; *NSV Liidu [[Eesti Basseini RJRK Veeteede osakond]], ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Ivan Surovskihh. *NSV Liidu SARKi sisevägede üksused: SARK 5. diviisi 260. laskurpolk (1411 ohvitseri ja sõdurit), Tallinnas, Narvas, Paides ja 138. laskurpolk (1370 ohvitseri ja sõdurit), Tartus, Valgas, Võrus, Viljandis ja Pärnus. *NSVL SARKi sisevägede üksused: SARK konvoivägede 392. polk ja 484. üksik konvoipataljon Narvas. ;SARKi ja RJRK organeid Eesti NSV-s kureeris 22. novembrist 1944 kuni 1945. aasta septembrini ÜK(b)P Eesti Büroo liige ning NSVL SARKi ja RJRK Eesti volinik 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Nikolai Sazõkin]]; 14. septembrist 1945 kuni 1947. aasta maini kindralleitnant [[Nikolai Gorlinski]]. ===Eesti NSV RJRK piirkondlikud allasutused=== {{Vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi piirkondlikud asutused}} [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[15. märts]]i [[1946|1946 määrusega]] nimetati NSV Liidu rahvakomissariaadid ümber ministeeriumideks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat nimetati ümber [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iks ning vastavalt NSV Liidu RJM riikliku julgeoleku ministri [[Vsevolod Merkulov]]i käskkirjale nr 00107 "RJRK ümbernimetamisest" [[22. märts]]ist nimetati ümber ka NSVL RJM liiduvabariikide riikliku julgeoleku struktuuriüksused rahvakomissariaatidest ministeeriumideks<ref name="H6I8J" />. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|aeg=1941; 1944–1946 |järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] <br> (1946–1953)}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1934–1941)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |aeg=1941; 1943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] <br> (1946–1953)}} {{lõpp}} ==Vaata ka== * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] ja [[Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941|Inimsusvastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)]] ja [[Vastupanutegevus ENSVs|Vastupanutegevus ENSV-s]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dilnf">[http://kultuur.elu.ee/ke490_nkvd.htm Eesti NKVD loomine]</ref> <ref name="cGW6K">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ruutel-andis-nkvd-lasele-teenetemargi.d?id=4387230 Valgetähe teenetemärgi kavaler teenis NKVDs]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, BNS 03. oktoober 2002 14:03</ref> <ref name="Bbqh8">[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20150402103815/http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/355/348 Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine], Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), lk 85</ref> <ref name="qdte2">[http://dare.uva.nl/document/106770 Сталин и органы НКВД-МГБ в советизации стран Центральной и Восточной Европы. 1945–1953 гг.]</ref> <ref name="dA6k5">[[Meelis Saueauk]], [https://web.archive.org/web/20131214200241/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid/2008/2008_3_sisu.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946], Tuna, 2008 nr 3, lk 56–57</ref> <ref name="ITXc6">[[Pearu Kuusk]], [https://web.archive.org/web/20131214203049/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KuuskPearu_Vabastajad_TUNA2008_3.pdf Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal], Tuna, 2008 nr 3</ref> <ref name="H6I8J">[http://shieldandsword.mozohin.ru/documents/order22346.htm Приказ МГБ СССР № 00107 «О переименовании органов НКГБ»]</ref> }} == Kirjandus == *[[Kaljo-Olev Veskimägi]], [http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm "Kagebiidid ja ohvrid"], [[Kultuur ja Elu]] *[[Tuudor Tamm]], [http://kultuur.elu.ee/ke490_nkvd.htm "Eesti NKVD loomine"], Kultuur ja Elu *Meelis Saueauk, [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/SaueaukMeelis_Riikliku_TUNA2008_3.pdf Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (NKGB) Eestis 1944–1946], Tuna 2008 nr 3 *[[Meelis Saueauk]], [http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/355/348 Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine], Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128) ==Välislingid== *[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/306-307.pdf INTERNAL AFFAIRS AND STATE SECURITY INSTITUTIONS. ESSR PEOPLE’S COMMISSARIAT FOR STATE SECURITY. STRUCTURE ON 1 APRIL 1941] * [https://nkvd.memo.ru/index.php?title=%D0%9D%D0%9A%D0%92%D0%94%3A%D0%92%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BA%D0%B0&value=%D0%AD%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D0%A1%D0%A1%D0%A0&class=segment&letter= НКВД, Место службы: Эстонская ССР], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid|Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] [[Kategooria:NKVD]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] k99990p5nsb4rqz0fkcndozjk5kv1qw 0 130619 7249253 6489685 2026-10-07T20:20:48Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249253 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=september}} {{Asutus |Nimi = Sotsialistliku omandi riisumise ja spekulatsiooni vastu võitlemise osakond |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1937 |likvideeritud = 1991 |tüüp = |eesmärk = majanduskuritegude vastane võitlus |peakorter = [[NSV Liidu Siseministeerium]] |asukoht = |piirkond = NSV Liidu liiduvabariigid |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Kriminaaljälitus]]e Valitsus |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''SORVVO''' on lühend, mis tähistas '''sotsialistliku omandi riisumise ja spekulatsiooni vastu võitlemise osakonda''', vene keeles ''ОБХСС – отдел по борьбе с хищениями социалистической собственности и спекуляцией (ОБХСС).'' SORVVO oli [[16. november|16. novembril]] [[1937]] NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ([[NKVD]]) Miilitsa Peavalitsuse koosseisus moodustatud riikliku ja ühiskondliku vara vastu suunatud majanduskuritegevuse vastase võitlusega tegelenud struktuuriüksus (''Главного управления милиции Народного комиссариата внутренних дел СССР, отдел по борьбе с хищениями социалистической собственности и спекуляцией ''–'' ОБХСС ГУМ НКВД СССР''). [[Eesti NSV Siseministeerium]]is töötas SORVVO aastatel [[1944]]–[[1991]] NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Siseministeeriumi tsentraliseeritud struktuurikorralduste järgselt kasutusele võetud [[jälitusasutus]]ena. == 1944 == == 1952 == SORVVO struktuuri kuulusid [[1952]]. aastal järgmised allüksused: * Riiklikus kaubandus- ja [[tarbijate kooperatiiv]]ides riisumiste vastu võitlemise jaoskond * [[Spekulatsioon]]i vastu võitlemise jaoskond * Tööstus- ja invaliidide [[kooperatiiv]]ides, kohalikes ja kergetööstuse ning varustus- ja turustusorganisatsioonides riisumise ja [[altkäemaks]]u võtmise vastu võitlemise jaoskond * Toitlustuse, piima- ja [[kalatööstus]]e, põllumajanduseobjektide ja tootmisorganisatsioonides riisumiste vastu võitlemise jaoskond * Finants-, side-, tervishoiu- ja muudes asutustes riisumiste ja altkäemaksu vastu võitlemise jaoskond * [[Valeraha]] valmistamise vastu võitlemise grupp == 1991 == 1991. aastast jätkas Eesti Vabariigis tegevust [[majanduskuritegevus]]e vastase võitluse keskasutusena [[Riikliku Politseiameti Majanduskuritegude Büroo]]. [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] <!-- interwiki --> ek285i1k9lh889mabub5vl3x3tvuk0y 0 130839 7249301 7018929 2026-10-08T04:06:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249301 wikitext text/x-wiki '''Õigusliku järjepidevuse põhimõte''' ehk '''kontinuiteet''' on [[Ajalugu|ajalooteaduses]] kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust [[kultuur]]ilistes, [[keel]]elistes või etnilistes tunnustes.{{lisa viide}} Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti.{{lisa viide}} Eestis on õigusliku järjepidevuse põhimõtet peamiselt kasutatud [[riigiõigus]]e kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks [[seadusandlus|seadusandluses]], võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti [[28. juuni]] [[1992]] [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], mis põhines 1938. aastal vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusel]]. Õiguslikku järjepidevust peeti oluliseks ka baltisaksa ajalookirjutuses, kus sellega põhjendati (näiteks [[Carl Schirren]]) [[Eestimaa rüütelkond|Eesti-]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] Rootsi-aegsete privileegide säilimist Venemaal 18.-19. sajandil 1710. aasta [[kapitulatsioon]]ide ja [[Uusikaupunki rahuleping]]u alusel. == Eesti ajaloo tõlgendamisest == [[Jüri Uluots]] väitis, et "Eesti riik ei tekkinud 1918. aastal tühjale kohale. Selle juured ulatusid [[muinas-Eesti]] riiklikku korralduse, mis tollaste eesti juhtide poolt sõlmitud lepingute kaudu kandusid üle mitmete vaheetappide üle XX sajandisse, realiseerudes siin Eesti iseseisvuse välja kuulutamises või õigemini taastamises. Seda teoreetilist ning algselt ajalukku suunatud kontseptsiooni kasutades põhjendas ta 1941. aasta memorandumis Saksa võimudele vajadust moodustada uus Eesti valitsus "kontinuiteediprintsiibi" kohaselt. Ning kuigi Saksa võimud Uluotsa memorandumi tähelepanuta jätsid, alustas Uluots 1944. aasta kevadest "õigusliku järjepidevuse" alusel riiklike institutsioonide moodustamist ja käivitamist".<ref>[http://195.250.160.49/viewdoc/654826051EC0F7F6C2256F950053E5BD Jüri Uluots ja õiguslik järjepidevus.]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Mart Laar</ref> Eesti Vabariigi õiguslikku kontinuiteeti rõhutades ja vastandades seda ebaseaduslikele [[okupatsioo]]nidele, jätkas Uluots baltisakslaste õigusajaloolist traditsiooni. Tema [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegsele tegevusele tugines omakorda õigusliku järjepidevuse põhimõtte kasutamine [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] protsessis, kus seda alusprintsiibina läbivalt rõhutasid [[Kodanike Komiteed]]e liikumise ja [[Eesti Kongress]]i liikmed, kes vastandasid selle [[Rahvarinne|Rahvarinde]] poliitikute seas valdavale reaalpoliitilisele lähenemisele. Õigusliku järjepidevuse ideed on kasutatud ka hiljem. Näiteks väitis nii [[Arnold Rüütel]] 2002. aastal: "See põhimõte oli suunav ja mõtlemist korrastav kaaslane nii iseseisvuse taastamisel, põhiseaduse vastuvõtmisele eelnenud õigusaktide loomisel kui ka Põhiseaduse Assambleele esitatud eelnõudes. Õiguslik järjepidevus ei tähenda üksnes kahe eraldatud õigussüsteemi käsitlemist ühtse tervikuna, vaid on ka kehtiva õiguskorra õiguspärane arendamine"<ref>[http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito12/artiklid/12narits.htm Objektiivse õiguse korrastamisest Eestis: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Raul Narits]]</ref> == Vaata ka == *[[Riigi õigusjärglus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandust == *Jüri Uluots. "Seaduse sünd". Koostanud [[Hando Runnel]] (2004). Kirjastus Ilmamaa. ==Välislingid== * [http://www.estonica.org/et/Eesti_Vabariigi_õiguslik_järjepidevus/ Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus] Estonica.org * [https://www.err.ee/583649/teder-lauskompensatsioon-sunduurnikele-oleks-ev-oigusliku-jarjepidevuse-lammutamine "Teder: lauskompensatsioon sundüürnikele oleks EV õigusliku järjepidevuse lammutamine"] ERR, 09.03.2017 * [[Andres Andresen]] [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/viewFile/AA.2013.1.02/917 ""Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus." Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika"] Ajalooline Ajakiri, 1/2013, lk 29–54 * [[Mart Nutt]] [http://vm.ee/et/oiguslik-jarjepidevus-eesti-voti-euroopa-liitu-ja-natosse "Õiguslik järjepidevus: Eesti võti Euroopa Liitu ja NATOsse"] Välisministeeriumi aastaraamat 2011 * [[Vello Pettai]] [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:120563/142311/page/154 "Ühe poliitilise doktriini konstruktsioon: õiguslik järjepidevus Eesti taasiseseisvumispoliitikas"] Vikerkaar 1-2/2007 (DIGAR) * [[Heiki Lindpere]] [http://www.martens.ee/acta/1/241-244_Lindpere.pdf "Mõtteid ja meenutusi Eesti Vabariigi kontinuiteedist 15 aastat tagasi"] Acta Societatis Martensis, 2005, lk 241–244 (pdf) * [[Jüri Leesment]] [https://virumaateataja.postimees.ee/2409771/president-tolgendab-ajalugu "President tõlgendab ajalugu"] Virumaa Teataja, 28. veebruar 2002 * [[Raul Narits]] [https://www.juridica.ee/article.php?uri=1993_5_kontinuiteet_ja_actus_contrarius_printsiip "Kontinuiteet ja ''actus contrarius'' printsiip"] Juridica, 5/1993 [[Kategooria:Ajalugu]] [[Kategooria:Ideoloogiad]] n7fmh77tw7od070sfnt77ec3bo6e5xt 0 134500 7249239 5561805 2026-10-07T20:16:36Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249239 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2011}} {{See artikkel| on Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku sõjalise vastuluure asutusest; NSV Liidu asutustes riigisaladuste, režiimi- ning piiratud juurdepääsuga andmete salastatuse eest vastutanud allüksuste kohta vaata artiklit [[Eriosakond (riigisaladuste kaitse)]].}} [[Pilt:Удостоверение ст. лейтенанта госбезопасности Казакова М. А. (1941).jpg|thumb|350px|Nõukogude Liidu vastuluuretöötaja, riikliku julgeoleku vanemleitnandi M. Kazakovi töötõend [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissariaadi]] eriosakonnas Moskva Sõjaväeringkonnas (1941)]] '''Eriosakond''' ([[vene keel]]es ''Особый отдел'') oli [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures sõjalise vastuluurega tegelenud, [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] koosseisu kuulunud allüksused, mille keskasutuseks oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]]. {{Sisukord paremale}} {{tsitaat|Eriosakondade ülesanne oli: :vastuluurealane töö [[Nõukogude armee]]s, sõjamerelaevastikus, tsiviillennunduses, piirivalvevägedes ja sisevägedes... :eesmärgiga ennetada nende ridadesse välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide tungimist.||}} Eriosakonnad kuulusid [[Nõukogude armee]]s ja sõjamerelaevastikus igasse *[[sõjaväeringkond|sõjaväeringkonna]] laevastikku ja väegruppi (Kaug-Ida sõjaväeringkonnal ja Nõukogude väegrupil Saksamaal oli EO Valitsus), *[[armee]]sse, flotilli, [[diviis]]i ja [[brigaad]]i. [[NSV Liidu SARK|NSV Liidu SARK]]i ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] konkreetsete piirkondlike, sõjaväeosade ja sõjaväestatud asutuste Eriosakondade koosseisu kuulusid: *eriosakonna ülem, *eriosakonna ülema asetäitja ja *eriosakonna [[operatiivvolinik]]ud, kelle ülesandeks oli: jälgida sõjaväeosa isikkoosseisu poliitilise ja moraalse seisundit, välja selgitada riiklikke kurjategijaid (kodumaareetureid, [[spioon]]e, [[diversioon|diversante]], [[terrorism|terroriste]], [[kontrrevolutsioon]]ilisi organisatsioone ja isikute gruppe, kes tegelevad nõukogudevastaste agitatsiooniga), viia läbi eeluurimist riiklikes kuritegudes ja anda eeluurimismaterjalid edasi [[sõjatribunal]]idesse otsuse vastuvõtmiseks. {{JÄRJESTA:Eriosakond}} [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] eraosvjfuffs3sp00fdcd58h0ydjkpy 0 136875 7249236 7166238 2026-10-07T20:16:01Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249236 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = Eesti NSV RJM |moodustatud = 1946 |likvideeritud = 1954 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = Eesti NSV RJM minister |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium''', lühend '''Eesti NSV RJM''' ([[vene keel]]es Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954. NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus muudeti [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] määrusega [[15. märts]]il [[1946]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iks (NSV Liidu RJM). == Juhid == Riiklikku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkond koosnes ministrist ja tema asetäitjatest (asetäitja operatiivtöö alal, asetäitja mitteoperatiivtöö alal ja asetäitja kaadrite alal, kes oli ka kaadriosakonna ülem), kelle arv aja jooksul muutus. * [[Boris Kumm]], Eesti NSV riikliku julgeoleku minister, [[20. aprill]] [[1944]] (kuni 1946. aastani Eesti NSV RJRK julgeoleku rahvakomissar ja siis julgeolekuminister) – [[20. veebruar]] [[1950]]; **polkovnik [[Pavel Pastelnjak]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1945–1951); **[[Aleksandr Mihhailov]] Aleksandri p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1943–1950); **[[Viktor Kisseljov]]<ref>[https://web.archive.org/web/20250124072004/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%9A%D0%B8%D1%81%D0%B5%D0%BB%D0%B5%D0%B2%2C_%D0%92%D0%B8%D0%BA%D1%82%D0%BE%D1%80_%D0%9F%D0%B0%D0%B2%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Киселев, Виктор Павлович], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja operatiivtöö alal (1947–); **I. Ivanov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja kaadriosakonna ülem; **[[julgeoleku alampolkovnik]] Gratšjov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja; **alampolkovnik [[Vladimir Vedejev]] Ilja p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal (1944–1951); **[[miilitsapolkovnik]] [[Arved Kalvo]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja [[ENSV RJM Miilitsavalitsus]]e ülem; * [[Valentin Moskalenko]], Eesti NSV RJMi minister [[20. veebruar]] [[1950]] – [[27. aprill]] [[1953]]; **[[polkovnik]] [[Aleksandr Tšernov]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 1950–1953<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke493_rongiroov.htm Suur rongirööv], [[Jaak Pihlau]], Kultuur ja Elu</ref>; **[[Aleksandr Naruson]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal, 1950 juuli – 1952 juuli; **[[Dmitri Sokolov (miilits)|Dmitri Sokolov]] Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. veebruar 1951–1. aprill 1951; **[[Mihhail Svinelupov]] Georgi p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 11. aprill 1951–13. august 1953; **[[Dmitri Sokolov (miilits)|Dmitri Sokolov]] Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. aprill 1951–22. juuni 1953; **[[Alfred Pressman]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, [[25. detsember]] [[1951]]–; **[[Aleksandr Trapeznikov]] Saveli p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 25. detsember 1951–1953; **[[Konstantin Kubarev]], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Miiilitsavalitsus|ENSV RJM Miilitsavalitsuse]] ülem. == Eesti NSV RJMi organisatsioon == ===Eesti NSV RJM, 1946 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond#Ajalugu|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure oma riigi territooriumilt ja piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#Ajalugu|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (''розыскное''), milles 1. jaoskond, 2. jaoskond ja 3. jaoskond. Osakond "juhendas NSV Liitu saadetud välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide jälitamist". **osakonna ülem polkovnik Ilja Kurov<ref>[https://web.archive.org/web/20221210115645/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%9A%D1%83%D1%80%D0%BE%D0%B2%2C_%D0%98%D0%BB%D1%8C%D1%8F_%D0%92%D0%B0%D1%81%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87 Куров, Илья Васильевич. (1898–1955)], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>; [[polkovnik]] [[Ilja Ziterov]]<ref>[https://web.archive.org/web/20250124091536/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%97%D0%B8%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B2%2C_%D0%98%D0%BB%D1%8C%D1%8F_%D0%90%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Зитеров, Илья Абрамович], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> (23. juuni 1949 – vähemasti juuni 1950); **osakonna ülema asetäitja [[alampolkovnik]] [[Ilja Ziterov]] ([[15. juuli]] 1947 – [[23. juuni]] 1949); [[Leonid Zelenin]] (1950 – märts 1953) * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond (poliitosakond); osakonna ülem Jevgeni Nikolski ([[:ru:Никольский,_Евгений_Петрович|ru]]); osakonna ülem [[Aleksandr Ruban]]; ülema asetäitja Vassili Beljajev (veebruar 1952 - juuli 1952); * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi V (''Отдел В)'' osakond ([[perlustratsioon]]), osakonnas oli 3 jaoskonda. Osakonna ülem [[Aleksei Tarassov]]; osakonna ülem [[Pjotr Tarakanov]]; osakonna ülem [[Fjodor Pomjotkin]] (1949–); osakonna ülem [[Vjatšeslav Anfilogov]] (1951–1953); ülema asetäitja [[Konstantin Kohver]] (1949–1950); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valitsusside osakond; ülem [[Pjotr Sutškov]] (1947–1953); *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi A osakond (raamatupidamine ja arhiiv); ülem Georgi Melnikov; [[Alfred Pressman]]; [[Viktor Šornikov]] (juuli 1950–1953); *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi B osakond (operatiivtehnika). *ülem [[Vladimir Ševelkov]] (1946–1953): **ülema asetäitja Ilja Ziterov (1946–1947), ülema asetäitja [[Ivan Gagarin]] (–1953) *ENSV RJM O osakond - osakond tegeles järelevalvega [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]]u, [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kirik]]u, [[Katoliku kirik Eestis|Eesti Katoliku kiriku]], [[Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liit|Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liidu]], [[Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus]]te tegevuse üle. (Vaata ka [[Usukultusasjade Nõukogu]]). **O-osakonna ülem, alampolkovnik Boriss Nazarov, major Mõrzin, Dubrovin<ref>Andrei Sõtšov, [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945-1953 lk. 116]</ref>. ===Eesti NSV RJM, 1947 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure), *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (''розыскное''). *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond]] (isikute tagaotsimisega tegelenud osakond), **5. osakonna ülem [[polkovnik]] Nikolski<ref>{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/fone/raude.htm |pealkiri=PAUL-LUDVIG RAUDE |vaadatud=2009-10-15 |arhiivimisaeg=2008-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080929190402/http://www.hot.ee/fone/raude.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> **5. osakonna ülema asetäitja [[Vassili Beljajev]] (juuni 1952 – mai 1953); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus]] (1947. aastal allutati MV, [[ENSV SM]] alluvusest ENSV RJM alluvusse) {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} *[[NSV Liidu Piirivalve]]väed Balti piirivalveringkonnas [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Eesti NSV-s]] ===Eesti NSV RJM, 1949 === {{vaata|Märtsiküüditamine|Priboi}}, küüditamine [[Eesti NSV]]-s, [[Läti NSV]]-s ning [[Leedu NSV]]-s [[1949]]. aastal 25. kuni 28. märtsini. NSVL ÜN Presiidiumi seadlusega<ref>[https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_24.08.1949_%E2%80%94_%D1%87%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_1_%D0%B8%D0%B7_8#pn-45 Указ Президиума ВС СССР от 24.08.1949. О награждении орденами и медалями генералов, офицеров, сержантов и рядового состава органов и войск Министерства государственной безопасности СССР и Министерства внутренних дел СССР]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref> 24. augustist 1949, autasustati operatsioon “Priboi” ja Moldaavias ning Musta mere rannikualadel läbi viidud deporteerimiste eest kokku 3142 MGB ja MVD töötajat. Sealhulgas autasustati ka Eesti NSV MGB juhtkonda eesotsas ministriga ja enamikku osakonnaülemaid<ref>[[Meelis Saueauk]], [https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/13471/8527 Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine], [[Ajalooline Ajakiri]], 2009, 1/2 (127/128), lk 100</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250124062836/https://nkvd.memo.ru/index.php/%D0%94%D0%BE%D0%BA%D1%83%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D1%82:%D0%A3%D0%BA%D0%B0%D0%B7_%D0%9F%D1%80%D0%B5%D0%B7%D0%B8%D0%B4%D0%B8%D1%83%D0%BC%D0%B0_%D0%92%D0%A1_%D0%A1%D0%A1%D0%A1%D0%A0_%D0%BE%D1%82_20.07.1950_(III)#pn-23 Указ Президиума ВС СССР от 20.07.1950. ], Кадровый состав органов государственной безопасности СССР</ref>. ===Eesti NSV RJM, 1950 === *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond]] (välisluure piiriäärsetes riikides); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond]] (vastuluure); *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond]] (sõjaline vastuluure ehk [[Eriosakond|Eriosakond)]]; *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond]] (розыскное) *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 7. osakond|7. osakond]], osakonna ülem [[major]] [[Ivan Boreiša]] (juuli 1950 – mai 1953); * Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Uurimisosakond, ülem [[Idel Jakobson]] (1945-1950); ülem [[Donat Pupõšev]] (1950-1953) *[[Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus]] {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} *[[NSV Liidu Piirivalve]]väed Balti piirivalveringkonnas [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Eesti NSV-s]] *Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Raudteevalvevalitsus (''Управление охраны МГБ Эстонской железной дороги'') === Eesti NSV SM oblastiteperioodil, 1952. aastal === 1. juuli 1952 moodustati vastavuses uute Eesti NSV halduspiididega uued RJM oblastivalitsused: *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsus]], *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Oblastivalitsus]], *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblastivalitsus]]. {{vaata|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1944–1946)|nimi=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium|aeg=1946–1953|järgnev=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV SM, 1953]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] (1943–1946)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]|aeg=1946–1953|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]]}} {{lõpp}} ===ENSV SM, 1953 === [[15. märts]]il 1953 liideti NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Siseministeerium NSV Liidu [[NLKP KK]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i otsusega – [[NSV Liidu Siseministeerium]]iks, milles kaks liini operatiiv-tšekistlik ja operatiiv-administratiivosakonnad. Eesti NSV RJM Oblastivalitsused likvideeriti ENSV RJM KK nr. 0017-27.05.1953 alusel, misjärel taastati endine linna- ja rajooniosakonnade süsteem. ===ENSV MN RJK, 1954=== 1954. aastal moodustati aastatel 1953–1954 NSV Liidu ja [[Eesti NSV Siseministeerium]]i koosseisus olnud [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] struktuuriüksustest [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus – '''[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]'''. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium (1946–1953)|nimi=[[Eesti NSV Siseministeerium#Eesti NSV SM, 1953]]|aeg=1953–1954|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] (1946–1953)||nimi=[[NSV Liidu Siseministeerium#1953]] |aeg=1953–1954|järgnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992)]] ja [[Vastupanutegevus Eesti NSVs]] *[[Hävitusagent]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.astronaut.ru/as_rusia/vvs/text/kozlov.htm?reload_coolmenus Козлов Иван Яковлевич, (1919 - 1948), старший лейтенант народного комиссариата госбезопасности (НКГБ). Погиб в Эстонии (отравлен) при выполнении спецзадания по выявлению агентуры, оставшейся после ухода немецких войск.] *[[Meelis Saueauk]], Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine. [[Ajalooline Ajakiri]], 2009, 1/2 (127/128), 77–121 [[Kategooria:Eesti NSV ministeeriumid|‎Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]] 93ddro7u58l6da9iq6rhf9f2gdsqwes 0 141103 7249267 7098622 2026-10-07T20:45:59Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt ja allikas 7249267 wikitext text/x-wiki [[Fail:Põdrangu mõis.tif|pisi|Põdrangu mõis enne suuremaid ümberehitusi]] '''Põdrangu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pöddrang'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Nüüdisajal jääb kunagine mõis [[Tapa vald]]a [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]]. ==Ajalugu== Põdrangu mõisa on esmamainitud [[1583]]. aastal. [[20. sajand]]i alguses kuulus Põdrangu mõis [[Harpe]]dele ning viimane võõrandamiseelne omanik oli [[Reinhold von Harpe]]. Mõisakeskus jäi tema kätte rendile [[1939]]. aastani.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Põdrangu mõis |url=https://tapamuuseum.ee/muistised/moisad-tapa-vallas/podrangu-mois/ |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Tapa Muuseum |keel=et}}</ref> ==Mõisakompleks== Mõisa härrastemaja pikk ühekorruseline osa rajati ilmselt [[19. sajand]]i alguses. [[1862]]. aastal lisati selle vasakusse otsa kahekorruseline osa.<ref name=":1" /> Tänapäeval on hoone kasutusel korteritena ja seda on tunduvalt ümber ehitatud.<ref name=":1" /> Kõrvalhoonetest on enamik kas hävinud või ümber ehitatud. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] == Välislingid == *[http://www.mois.ee/viru/podrangu.shtml Põdrangu mõisast Eesti mõisaportaalis] *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16993 Põdrangu mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is == Viited == <references /> {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Tapa vald]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] awk6hgarip42eihuis8zjrfvz05cls4 11 147805 7249134 6179575 2026-10-07T16:06:00Z Kuriuss 38125 7249134 wikitext text/x-wiki Siia tuleks teha juurde üks lahter, kus oleks magistriõppes õppijate arv. Näiteks Tallinna ülikooli juures on nüüd valed andmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 13:59 (UTC) : Kuule, sa kirjutasid ümber, nüüd on välismaa ülikoolid valesti :(. võiks teha uued lahtrid juurde. --Oktav 30. oktoober 2008, kell 14:22 (UTC) :: Ma kontrollisin kõik üle; kus on midagi valesti, sinna kirjutasin arutelulehele märkuse. :: Kui lisada lahter, kus on ainult magistriüliõpilased, siis saab kõik korda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 14:52 (UTC) ---- Postgraduate ei ole järeldoktor, vaid magistri või doktoriüliõpilane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 15:05 (UTC) ---- Minu meelest tuleks konkreetselt vaadata, millal seda esimese astme kõrgharidust tarvis läheb. Ameerika eliitülikoolide puhul võib selle minu meelest asendada bakalaureuseõppega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. oktoober 2008, kell 15:05 (UTC) :: Äkki peaks selle ''undergraduate'' üldse tõlkimata jätma? eestis ma sellele päris täpset vastet ka leida ei oska. See ''postgraduate'' peaks eestis olema residentuur ehk see, mida tehakse peale doktorit, et professoriks saada. --Oktav 31. oktoober 2008, kell 13:51 (UTC) ::: Ei ole. Postgraduate on sama mis graduate. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2008, kell 10:02 (UTC) ---- Mis tähendab "rahaline eelarve". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2008, kell 10:02 (UTC) :: raha, mida kasutatakse kooli toimiseks aasta jooksul.--Oktav 25. november 2008, kell 10:34 (UTC) ::: Mille poolest see erineb eelarvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2008, kell 10:41 (UTC) :: Eelarvet, kui niisugust, võib teha erinevates kategooriates (näiteks tükkides, inimestes jne). Erinevatel teemadel (näiteks osakonna, riigi, akadeemilise personali). Rahaline eelarve on rahas väljendatud eelarve ja antud juhul terve kooli kuludele. --Oktav 25. november 2008, kell 14:37 (UTC) ::: See, et eelarve on rahaliselt väljendatud, on ju näha järgnevast rahalisest väljendusest. Pakun rubriigiks lihtsalt "Eelarve". Pealegi mõeldakse eelarve all rahalist eelarvet, kui ei ole teisiti öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2008, kell 14:46 (UTC) ---- Kas need koolonid on vajalikud? [[Kasutaja:Alts|Alts]] ([[Kasutaja arutelu:Alts|arutelu]]) 3. juuni 2012, kell 12:58 (EEST) ---- Toimetamismall, kuna selle siinse malli kood on segapuder html-ist ja vikisüntaksist. Sisuliselt tähendab see kood praegusel hetkel seda, et ilma tidy-ta pole seda malli võimalik tööle saada. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 29. september 2013, kell 03:59 (EEST) ==WWW Lisamine== Võiks ülikooli veebi aadressi lisamise võimaluse lisada?, ntx | WWW = [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 17. august 2022, kell 17:02 (EEST) :Nüüd on olemas, viisakalt "Veebileht".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2022, kell 19:08 (EEST) :: mis on sisuliselt vale, kuna üks leht on ainult üks hüperteksti lehekülg. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 18. august 2022, kell 10:20 (EEST) ----------- "Sportlik hüüdnimi" (infokastis) ei sobi, sest seal on mõeldud kooli spordiklubi või -spordivõistkonna ametlikku nime, mis ei ole hüüdnimi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 19:05 (EEST) o1zbdo19nzj8yvvs3s14zi87jg56gg5 0 151694 7249369 7247379 2026-10-08T09:09:58Z ~2026-54236-13 239265 /* Teosed */ digiraamatud 7249369 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{viita}} [[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]] '''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina 1967 ja Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi 1978 (õppis õigusteaduskonnas). On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angolas, Mauritaanias ja veel mõnes Aafrika riigis; tutvunud "inimliku näoga" sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentinas. Lisaks eeltoodule Tallinna merekooli õppepurjelaeva barkantiin "Vega" fokmasti ülemise ja alumise marssraa madrus-kadett. Merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis. Moskva sõjaväeringkonna staabi sõjaväeluure (GRU) autojuht, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, Tartu Vetelpääste jaama ülem. Sõitnud veealuste tiibadega reisilaeval "Raketa" roolimehena imeilusal Emajõel Tartu-Pihkva liinil. Moskva 1980.aasta Olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamise osakonna vaneminsener.Töötanud prokuratuuri uurijana, prokurörina, majandusjuristina ja advokaadina. Oli Eesti NSV Välisturismi valitsuse peajurist. Võttis osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseeris ja nõustas kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi ning pankrotimeistreid, nõustanud haiglaid ning suhteid haigekassa ja terviseametiga. ==Teosed== * "Idataevasse kerkib Veevalaja", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]", kirjastus Kentaur, 2006 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]", kirjastus Kentaur, 2005 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]", kirjastus Estada, 2002 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]", Estada 2001 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]", kirjastus Kentaur, 2004 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]", kirjastus Kentaur, 2009 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]", kirjastus Kentaur, 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]", kirjastus Kentaur 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]", kirjastus Kentaur, 2012 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]", Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ "Geopoliitiline katastroof"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ "Emotsioonide vang"], Estada, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ "Mul suri koer ära"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ "Lubadus"]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ "Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus"], jutustus, autori toimetus, 2014 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ "Punane terror valgub üle riigipiiri"], kirjastus Kentaur, 2015 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005–2015)] * [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ "Taevatee haigla langeb koomasse"], kirjastus Kentaur, 2017 * [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ "Eesti presidendi teekond"]; Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". kirjastus Kentaur, 2018 *"Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik", kirjastus Kentaur, 2019 * [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ "Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil"], kirjastus Kentaur, 2020 *"Kompartei sekretäri juubel", novell; ajakiri Saatus&Saladused, märts 2021. *"Mürsuplahvatuse järelkaja", novell; ajakiri Saatus&Saladused, aprill-mai 2021. *"Samovarivaras", novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021. *"Massvaktsineerimine", novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. *"Sinise Põrssa Pubi", jutustus; ajakiri Saatus&Saladused, juuni 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme"; "Eesti aastal 2044", autori toimetus, 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme", kirjastus Kentaur 2022. *"Infosõja agendid planeedil Maa", autori toimetus, 2022. *"Mina ei ole mina", autori toimetus , 2023. *"Mina ei ole mina"; "Infosõja agendid", DIGAR, 2023. *"Mina ei ole mina"; Infosõja agendid", kirjastus Kentaur, 2023. *"Rooside sõda", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Vilepuhuja", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Ammu kustunud võlg", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Novelle ja jutustusi", DIGAR, 2024. *Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". Libreto teoses "Kui võim läheb hulluks", (2012), 12.peatükk. Teostatud arvutis AI abil; avaldatud Internetis, 2025. *"Inimese tee", essee; WordPress, 2026. *"Nuku Hiva inimsööjast kaunitari suudlus", jutustus; WordPress, 2026. *Uido Truija "Audioraamatud", YouTube, 2026. *"Оплеуха человечеству", аудиокнига, YouTube,2026. *"Kas sa oled juba peksa saanud!" Lühijutt; Õhtuleht, 15.aprill 1999. *Uido Truija "Audiobooks" in English, YouTube, 2026. *Uido Truija "Hörbücher" auf Deutsch, YouTube, 2026. *Uido Truija digiraamatud, wordpress.com, 2026. ==Publikatsioonid== * "Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat", Estada Kirjastus, 1999 * "Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse" (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003 * "Võlaõigus ettevõtluses", kirjastus Estada, 2001 * "Kaebus halduskohtusse", Estada Kirjastuse OÜ, 2000 * "[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]", kirjastus Kentaur 2006 * "Käsiraamat ettevõtjale, I osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 * "Käsiraamat ettevõtjale, II osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 ==Isiklikku== Abikaasa [[Marina Truija]]; lõpetas Riia Muusikakooli koreograafia osakonna; töötas 1970–75 teatris Vanemuine balletiartistina, 1975–91 teatris Estonia balletiartistina. Lapsed: pojad Daimar ja Martin, tütar Sandra. Vanemad: isa Eduard Truija, Vastseliina vallas edukas taluperemees; ema Linda Truija, taluperenaine. Edaspidiselt sundkolhoosnikud, talu kommunistliku valitsuse poolt hävitatud 1950.aastal. ==Arvustused== *[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade). *[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade). *[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – "[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis] *[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed] {{DEFAULTSORT:Truija, Uido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] kdm9iijl6jkexec987qs02f6mdb7gqe 7249376 7249369 2026-10-08T09:20:07Z ~2026-54236-13 239265 /* Teosed */ 7249376 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{viita}} [[Pilt:Uido.jpg|thumb|Uido Truija]] '''Uido Truija''' (sündinud [[22. veebruar]]il [[1944]]<ref>[https://www.inforegister.ee/ABWXYLP-UIDO-TRUIJA Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Vastseliina vald (1939)|Vastseliina vallas]] [[Võrumaa]]l) on eesti [[jurist]] ja [[kirjanik]]. Ta on lõpetanud Tallinna Merekooli tehnik-laevajuhina 1967 ja Moskva Juriidilise Kaugõppe Instituudi 1978 (õppis õigusteaduskonnas). On sõitnud kauba- ja kalalaevadel [[Arktika]]st [[Antarktika]]ni; tegelenud Nõukogude Liidu riiklikult organiseeritud kala röövpüügiga Lääne-Aafrikas ja Antarktikas, andnud praktilist sotsialismiehitamise lühikursust Angolas, Mauritaanias ja veel mõnes Aafrika riigis; tutvunud "inimliku näoga" sotsialismiehitamisega Hiinas ja tagasihoidliku kapitalismiga Argentinas. Lisaks eeltoodule Tallinna merekooli õppepurjelaeva barkantiin "Vega" fokmasti ülemise ja alumise marssraa madrus-kadett. Merepraktika instruktor Pärnu Merekoolis. Moskva sõjaväeringkonna staabi sõjaväeluure (GRU) autojuht, I klassi autojuht (kiirabi), I klassi tuuker, Tartu Vetelpääste jaama ülem. Sõitnud veealuste tiibadega reisilaeval "Raketa" roolimehena imeilusal Emajõel Tartu-Pihkva liinil. Moskva 1980.aasta Olümpiamängude Tallinna purjeregati ettevalmistamise osakonna vaneminsener.Töötanud prokuratuuri uurijana, prokurörina, majandusjuristina ja advokaadina. Oli Eesti NSV Välisturismi valitsuse peajurist. Võttis osa kapitalismi taaskehtestamisest Eestis; organiseeris ja nõustas kooperatiive, aktsiaseltse, panku, kindlustusi, turismi- ja tööstusettevõtteid, parteisid, erastamis- ja ärastamistegelasi ning pankrotimeistreid, nõustanud haiglaid ning suhteid haigekassa ja terviseametiga. ==Teosed== * "Idataevasse kerkib Veevalaja", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/17/meresoolased-huuled-esimene-raamat/ Meresoolased huuled. Esimene raamat]", kirjastus Kentaur, 2008 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/05/02/kurzeme-printsess/ Kurzeme printsess]", kirjastus Kentaur, 2006 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/03/29/popullo/ Popullo]", kirjastus Kentaur, 2005 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/03/vanad-roomlased-tallinnas/ Vanad roomlased Tallinnas]", kirjastus Estada, 2002 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2011/11/07/elu-planeedil-maa/ Elu planeedil Maa]", Estada 2001 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/04/20/liivimaa-neitsi/ Liivimaa neitsi]", kirjastus Kentaur, 2004 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/01/meresoolased-huuled-teine-raamat/ Meresoolased huuled. Teine raamat]", kirjastus Kentaur, 2009 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/02/02/meresoolased-huuled-kolmas-raamat/ Meresoolased huuled. Kolmas raamat]", kirjastus Kentaur, 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/01/09/pisaraterajal-huika-mind-videvikusorrina-mu-arm/ Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm]", kirjastus Kentaur 2010 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2012/06/05/kui-voim-laheb-hulluks/ Kui võim läheb hulluks]", kirjastus Kentaur, 2012 * "[http://uidotruija.wordpress.com/2013/12/12/%D0%BE%D0%BF%D0%BB%D0%B5%D1%83%D1%85%D0%B0-%D1%87%D0%B5%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%87%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D1%83/ Оплеуха человечеству (Kõrvakiil inimkonnale)]", Võlanõudjate Kirjastusgrupp, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/02/10/geopoliitiline-katastroof/ "Geopoliitiline katastroof"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/emotsioonide-vang-ulmeliste-sugemetega-jutustus/ "Emotsioonide vang"], Estada, 1999 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/mul-suri-koer-ara/ "Mul suri koer ära"], autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/09/10/lubadus/ "Lubadus"]. Lühijutt à la Tšehhov, autori toimetus, 2014 * [http://uidotruija.wordpress.com/2014/12/11/sotsialistlik-seaduslikkus-ja-armastus/ "Sotsialistlik seaduslikkus ja armastus"], jutustus, autori toimetus, 2014 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/04/28/punane-terror-valgub-ule-riigipiiri/ "Punane terror valgub üle riigipiiri"], kirjastus Kentaur, 2015 * [https://uidotruija.wordpress.com/2015/09/23/luulehelbed/ Luulehelbed. Luuletused Uido Truija teostest (2005–2015)] * [https://uidotruija.wordpress.com/2019/02/22/taevatee-haigla-langeb-koomasse/ "Taevatee haigla langeb koomasse"], kirjastus Kentaur, 2017 * [https://uidotruija.wordpress.com/2018/12/21/eesti-presidendi-teekond/ "Eesti presidendi teekond"]; Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". kirjastus Kentaur, 2018 *"Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi vanglapäevik", kirjastus Kentaur, 2019 * [https://uidotruija.wordpress.com/2020/10/05/kangelasliku-seltsimees-majori-juhtumised-kgb-teenistuses-kommunismiehitamisepaevil/ "Kangelasliku Seltsimees Majori juhtumised KGB teenistuses kommunismiehitamisepäevil"], kirjastus Kentaur, 2020 *"Kompartei sekretäri juubel", novell; ajakiri Saatus&Saladused, märts 2021. *"Mürsuplahvatuse järelkaja", novell; ajakiri Saatus&Saladused, aprill-mai 2021. *"Samovarivaras", novell; ajaleht Nelli Teataja, 01.04.2021. *"Massvaktsineerimine", novell; ajaleht Nelli Teataja, 16.04.2021. *"Sinise Põrssa Pubi", jutustus; ajakiri Saatus&Saladused, juuni 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme"; "Eesti aastal 2044", autori toimetus, 2021. *"Kaos saabub homme, hiljemalt ülehomme", kirjastus Kentaur 2022. *"Infosõja agendid planeedil Maa", autori toimetus, 2022. *"Mina ei ole mina", autori toimetus , 2023. *"Mina ei ole mina"; "Infosõja agendid", DIGAR, 2023. *"Mina ei ole mina"; Infosõja agendid", kirjastus Kentaur, 2023. *"Rooside sõda", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Vilepuhuja", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Ammu kustunud võlg", jutustus. (Novelle ja jutustusi, WordPress, 2024). *"Novelle ja jutustusi", DIGAR, 2024. *Ooper "Vangidele videvik, Stalinile koidupuna". Libreto teoses "Kui võim läheb hulluks", (2012), 12.peatükk. Teostatud arvutis AI abil; avaldatud Internetis, 2025. *"Inimese tee", essee; WordPress, 2026. *"Nuku Hiva inimsööjast kaunitari suudlus", jutustus; WordPress, 2026. *Uido Truija "Audioraamatud", YouTube, 2026. *"Оплеуха человечеству", аудиокнига, YouTube,2026. *"Kas sa oled juba peksa saanud!" Lühijutt; Õhtuleht, 15.aprill 1999. *Uido Truija "Audiobooks" in English, YouTube, 2026. *Uido Truija "Hörbücher" auf Deutsch, YouTube, 2026. ==Publikatsioonid== * "Hagiavaldus kohtusse: käsiraamat", Estada Kirjastus, 1999 * "Võlaõigusseadus ja selle rakendamine: käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Lepingute kogumik: praktiline käsiraamat", Estada Kirjastus, 2002 * "Hagide ja kaebuste esitamine kohtusse" (Tsiviil-, haldus- ja väärteoasjad. Väärtegude menetlemine), Arvutikirjastus, 2003 * "Võlaõigus ettevõtluses", kirjastus Estada, 2001 * "Kaebus halduskohtusse", Estada Kirjastuse OÜ, 2000 * "[http://www.dokumendipunkt.ee/ Hagimenetlus tsiviilasjas]", kirjastus Kentaur 2006 * "Käsiraamat ettevõtjale, I osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 * "Käsiraamat ettevõtjale, II osa", kirjastus OÜ Estada, 1999 ==Isiklikku== Abikaasa [[Marina Truija]]; lõpetas Riia Muusikakooli koreograafia osakonna; töötas 1970–75 teatris Vanemuine balletiartistina, 1975–91 teatris Estonia balletiartistina. Lapsed: pojad Daimar ja Martin, tütar Sandra. Vanemad: isa Eduard Truija, Vastseliina vallas edukas taluperemees; ema Linda Truija, taluperenaine. Edaspidiselt sundkolhoosnikud, talu kommunistliku valitsuse poolt hävitatud 1950.aastal. ==Arvustused== *[[Jan Kaus]]. Lennata või roomata? Teadvuses või reaalsuses? – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 399–425 (2002. aasta eesti proosa ülevaade). *[[Jüri Kallas]]. Täitsa tavaline ulmeaasta. – ''Looming'', 2003, nr 3, lk 426–431 (2002. aasta ulmekirjanduse ülevaade). *[[Mihkel Mutt]]. Eesti kirjandus kui pretensioon.vandenõu.com. – "[[Looming (ajakiri)|Looming]]'', 2007, nr 3, lk 431–454 (2006. aasta eesti proosa ülevaade). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://baas.ulme.ee/?autor=3626 Uido Truija Ulmekirjanduse BAASis] *[http://uidotruija.wordpress.com/ Uido Truija - Teosed] {{DEFAULTSORT:Truija, Uido}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] hgzd1q5hie4jzzohz3w9mzevl25jm4e 0 151746 7249249 6881177 2026-10-07T20:19:24Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249249 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}} {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus<br>''Главное управление государственной безопасности НКВД СССР'' <small>([[vene keel]]es)</small> <ref>Владимир Филиппович Некрасов: МВД России : энциклопедия., 2002 [http://books.google.ee/books?id=LMpzuMdF3GQC&lpg=PA1&hl=en&pg=PA115#v=onepage&q=&f=false lk.115]</ref> <br> ''ГУГБ НКВД СССР'' <small>([[vene keel]]es)</small> |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = NSVL RJRK |moodustatud = [[1934]]–1941;1941–1943 |likvideeritud = [[1943]] |tüüp = [[riiklik julgeolek]] |eesmärk = |peakorter = [[Lubjanka väljak]], Moskva |asukoht = |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus''' (NSVL SaRK ([[NKVD]]) Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, [[vene keel]]es Glavnoe upravlenie gosudarstvennoi bezopasnosti – '''GUGB''') oli aastail [[1934]]–[[1941]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]ut tagav siseriikliku ja välisluurega tegelenud asutus. {{Sisukord paremale}} NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi [[OGPU|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse]] (OGPU) baasil loodud Riikliku Julgeoleku Peavalitsus eksisteeris [[1934]]. aasta [[10. juuli]]st kuni [[1941]]. aasta [[3. veebruar]]ini ja 1941. aasta 20. juulist kuni 1943. aasta 14. aprillini.<ref>[http://riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=184536 Riigi Teataja]</ref> [[3. veebruar]]il [[1941]] kujundati asutus ümber [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadiks]] ([[NKGB]]) ja muutus sellega iseseisvaks [[Rahvakomissariaat|rahvakomissariaadiks]]. '''Põhilised allasutused [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u tagamisel 1934:''' * [[Eriosakond]] – sõjaväe ja sõjalaevastiku [[vastuluure]] ja lojaalsuskontroll * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|Salajas-poliitiline osakond]] (''Секретно-политический отдел; СПО'') – võitlus vaenulike poliitiliste parteide ja nõukogudevastaste elementidega ([[poliitiline politsei]]). * Majandusosakond – [[vastuluure]] ja [[kontrrevolutsioon]]i ja kahjurlusevastane võitlus rahvamajanduses * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Välisosakond]] (''Иностранный отдел; ИНО'') – [[välisluure]], [[teadus-tehniline luure]] ja [[majandusluure]] * Operatiivosakond (''Оперативный отдел'') – partei juhtkonna ja valitsuse kaitse, läbiotsimised, arreteerimised, varjatud jälgimine * Spetsosakond (''Специальный отдел'') – [[šifreerimine|šifreerimistöö]], andmete salastatuse kindlustamine asutustes, * Transpordiosakond (''Отдел транспорта и связи; ТО'') – võitlus kahjurlusega ja diversioonidega transpordivahenditel (vt [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 3. valitsus|Transpordiosakond]]) * Arvestus- ja statistika osakond (''Учетно-регистрационный отдел, УРО'') – operatiivarvestused, [[statistika]] ja [[arhiiv]] ==NSV Liidu SARKi RJPV juhid== *[[1936]]–[[1937]], [[Jakov Agranov]] (1893–1938; [[:ru:Агранов, Яков Саулович|ru]]) [[riikliku julgeoleku 1. järgu komissar]] ja rahvakomissar [[Genrihh Jagoda]] asetäitja) *[[15. aprill]] [[1937]] – [[8. september]] [[1938]], [[Mihhail Frinovski]] (1898–1940; [[:ru:Фриновский, Михаил Петрович|ru]]) [[1. järgu armeekomandör]] **[[Vladimir Kurski]] (15. aprill 1937 – 1937. aasta juuni) **[[Ivan Serov]] (29. juuli 1937 – 2. september 1939) *[[29. september]] [[1938]] – [[25. november]] 1938, [[Lavrenti Beria]] (1899–1953) [[riikliku julgeoleku 1. järgu komissar]] **Vsevolod Merkurov (29. september – 17. detsember 1938) **[[Vladimir Dekanozov]] (17. detsember 1938 – 13. mai 1939) **[[Bogdan Kobulov]] (17. detsember 1938 – 4. september 1939) *[[1938]]–[[1941]], [[Vsevolod Merkurov]] (1895–1953; [[:ru:Меркулов, Всеволод Николаевич|ru]]) [[riikliku julgeoleku 2. järgu komissar]] ==NSV Liidu SARKi RJPV organisatsioon== === RJPV struktuur 1. jaanuaril 1935 === * [[NSV Liidu SARK]]i [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas Valitsus|Operatiivosakond]], ülem [[Karl Viktorovitš Pauker|Karl Pauker]] (1923–1937; [[:ru:Паукер, Карл Викторович|ru]]) * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Spetsosakond|NSV Liidu SARKi RJPV Spetsosakond]] (šifreerimine), ülem [[Gleb Boki]] (1879–1937) * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Majandusosakond|NSV Liidu SARKi RJPV Majandusosakond]], ülem [[Lev Mironov]] (1895–1938) * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|NSV Liidu SARKi RJPV Eriosakond]], ülem [[Mark Gai]] (1898–1937) * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|NSV Liidu SARKi RJPV Salajas-Poliitiline osakond]], ülem [[Georgi Moltšanov]] (1897–1937; [[:ru:Молчанов, Георгий Андреевич|ru]]) * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV Välisosakond]], [[välisluure]], ülem [[Abram Slutski]] (1898–1939; [[:ru:Слуцкий, Абрам Аронович|ru]]) [[28. november|28. novembril]] 1936 likvideeriti NSV Liidu SARKi ''RJPV'' Majandusosakond, mis taasloodi 29. septembril 1938 juba NSVL ''SARKi'' Majanduse Peavalitsusena. [[25. detsember|25. detsembril]] [[1936]] nimetati RJPV nn operatiivteenistused ümber numbrilisteks osakondadeks. === RJ '''Peavalitsuse''' struktuur, detsember 1936 – juuni 1938 === Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse – ülem [[Jakov Agranov]] (''Яков Саулович Агранов''), 29. detsember 1936 – 15. aprill 1937; [[Mihhail Frinovski]] *[[NSV Liidu SARK]]i [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 1. osakond|RJPV 1. osakond]] ([[NSV Liidu RKN]] ja [[ÜK(b)P]] juhtkonna ihukaitse ja valveosakond), ülem [[2. järgu riikliku julgeoleku komissar]] [[Karl Viktorovitš Pauker|Karl Pauker]], [[Izrail Dagin]] (1895–1940); * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakond]] operatiivosakond ([[varjatud jälgimine|varjatud jälgimised]] jne) (''Оперативный отдел ГУГБ'') ülem: [[3. järgu riikliku julgeoleku komissar]] [[Nikolai Nikolajev-Žurid]] (1897–1940), [[Ans Zalpeter]] (1899–1939); * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 3. osakond]] ([[vastuluure]]osakond) (''3 отдел (КРО) ГУГБ'') (moodustati [[kahjurlus]]e ja [[rahvavaenlased|rahvavaenlaste]] vastu, Majandusok. ja Eriosak. baasil) ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Lev Mironov]] (1895–1938; [[:ru:Миронов, Лев Григорьевич|ru]]), [[Aleksandr Minajev-Tsikanovski]] (1888–1939); * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 4. osakond]] (salajas-poliitiline osakond) (''4 отдел (СПО) ГУГБ'') ülem: 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Vladimir Kurski]] (1897–1937), Jakov Agranov (15. aprill – 17. mai 1937), [[Mihhail Litvin]] (1892–1938); * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#NSV Kiidu SARKi RJPV Eriosakond|NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond]] (eriosakond) (''5 отдел (OO) ГУГБ'') ülem: 2. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Grigori Leplevski]] (1896–1938; [[:ru:Леплевский, Израиль Моисеевич|ru]]), [[Nikolai Nikolajev-Žurid]]; * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 6. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 6. osakond]] (transpordi- ja sideosakond), Transpordi- ja sidesfääri kontrolli osakond) (''6 отдел (TO) ГУГБ''), ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Aleksandr Šanin]] (1894–1937), [[Mihhail Volkov]] (1900–1939); * [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 7. osakond]] (''7 отдел (ИНО) ГУГБ'') ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|välisluure]]), ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Abram Slutski]] * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 8. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 8. osakond]] (''8 отдел (УСО) ГУГБ''), arvestus-registratsiooni osakond), ülem [[riikliku julgeoleku major]] [[Vladimir Tsesarski]] (1895–1940) * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 9. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 9. osakond]] (''9 отдел (OO) ГУГБ'') (šifreerimisosakond), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Gleb Boki]], [[Isaak Šapiro]] (1895–1940); * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 10. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 10. osakond]] (''10 отдел (Тюремный отдел) ГУГБ'') (Vanglate osakond), ülem [[riikliku julgeoleku vanemmajor]] [[Jakov Veinštok]] (1899–1939) ** [[Lefortovo vangla]] – ''Лефортовская''; [[Lubjanka#Lubjanka sisevangla|Lubjanka sisevangla]]; [[Butõrka vangla]]; [[Suhhanovo vangla]] – ''Сухановская'' :[[1937]]. aastal moodustas NSV Liidu siseasjade rahvakomissar [[Nikolai Ježov]] (1895–1940) asutuse 9 osakonna asemele 12. *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 11. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 11. osakond]] (''11 отдел (ВО, Отдел водного транспорта, шоссейных дорог и связи) ГУГБ''), veetranspordiosakond, eraldati [[14. juuli]]l 1937 Transpordiosakonnast) – [[Viktor Jartsev]] (1904–1940) *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 12. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 12. osakond]] (''12 отдел (OOT, Отдел оперативной техники'') ГУГБ, operatiivtehnika osakond, eraldati [[7. august]]il 1937 [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakond|NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakonnast (operatiivosakonnast)]] – [[Semjon Žukovski]] (1896–1940). :1938. aasta 19. juunil nimetati OTO SARK-i käskkirjaga № 00378 2. Spetsosakonnaks ''“2-й спец. отдел”''. Ülemad: Алехин М.С. (kt) 9. juuni –13. september 1938, Лапшин Е.П. 15. september – 29. september 1938. *12. osakonna 1. jaoskond, [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine|salajane pealtkuulamine]] (hotellides [[Hotell National (Moskva)|Hotell National]] jt.) :[[28. märts]]il 1938 võeti [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] poolt määrus SARKi reorganiseerise ja RJRK likvideerimise kohta. 1938. aasta aprillist kuni 1938. aasta juuni kui toimus NSVL SARK-i 1., 2. ja 3. Valitsuse moodustamine ja komplekteerimine, tegutsesid paralleelselt ka vanad RJRK osakonnad. ===Riikliku Julgeoleku '''Valitsus''', juuni 1938 – september 1938=== :''Управление государственной безопасности'' NSV Liidu SARKi käskkirjaga № 00362, moodustati [[9. juuni]]st [[1938]] uued NSVL SARKi operatiiv-tšekistlikud ''valitsused'': *[[NSV Liidu SARK]]i [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 1. osakond|RJV 1. osakond]] ([[NSV Liidu RKN]] ja [[ÜK(b)P]] juhtkonna ihukaitse ja valveosakond), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Izrail Dagin]] (1895–1940); *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakond|NSV Liidu SARKi RJV 2. osakond]] operatiivosakond ([[varjatud jälgimine|varjatud jälgimised]] jne) (''Оперативный отдел УГБ''), ülem: [[riikliku julgeoleku vanemmajor]] I. Popašenko; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJV 3. osakond]] ([[vastuluure]]osakond) (''3 отдел (КРО) УГБ''), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Nikolai Nikolajev-Žurid]]; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|NSV Liidu SARKi RJV 4. osakond]] (salajas-poliitiline osakond) (''4 отдел (СПО) УГБ'') ülem: [[riikliku julgeoleku major]] A. Žurbenko; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond]] (''5 отдел (ИНО) УГБ'') ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|välisluure]]), ülem riikliku julgeoleku major Z. Passov; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 6. osakond|NSV Liidu SARKi RJV 6. osakond]] (järelevalve miilitsa, tuletõrje ja [[sõjakomissariaat]]ide üle) (''6 отдел УГБ''), ülem riikliku julgeoleku major I. Morozov; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 7. osakond|NSV Liidu SARKi RJV 7. osakond]] ([[kaitsetööstus]]) (''7 отдел (оборонной промышленности)''), ülem riikliku julgeoleku major L. Reihman; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 8. osakond|NSV Liidu SARKi RJV 8. osakond]] (tööstus) (''8 отдел (промышленный)''), ülem 3. järgu riikliku julgeoleku komissar [[Aleksandr Minajev-Tsikanovski]]; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsuse 9. osakond|NSV Liidu SARKi RJV 9. osakond]] (põllumajandus) – . === Riikliku Julgeoleku '''Peavalitsus''', september 1938 – 1941=== Riikliku Julgeoleku Peavalitsus – ülem [[Lavrenti Beria]], [[Vsevolod Merkurov]] *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas Valitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 1. osakond]] ([[NSV Liidu RKN]] ja [[ÜK(b)P]] juhtkonna ihukaitse ja valveosakond) (''1 отдел ГУГБ''), kus 24 jaoskonda. Ülem: [[Nikolai Vlasik]] (1896–1967; [[:ru:Власик, Николай Сидорович|ru]]); *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies valitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 2. osakond]] (salajas-poliitiline) (''2 отдел (СПО) ГУГБ''), kus 12 jaoskonda. Ülem: [[Pjotr Fedotov]] (1900–1963; [[:en:Pyotr Fedotov|en]]); *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 3. osakond]] ([[vastuluure]]osakond) (''3 отдел (КРО) ГУГБ''), kus 19 jaoskonda. Ülem: [[Trofim Kornijenko]] (1906–1971) (25.06.39 – 26.09.40), kohakaasluse alusel [[Pavel Fedotov]]{{lisa viide}}; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#NSV Kiidu SARKi RJPV Eriosakond|NSV Liidu SARKi RJPV 4. osakond]] (eriosakond) (''4 отдел (ОО) ГУГБ''), kus 12 jaoskonda (''5 отдел (ИНО) ГУГБ''), kus 17 jaoskonda. Ülem: [[Viktor Botškov]] (1900–1981) (28.12.38 – 23.08.40), [[Anatoli Mihejev]] (1911–1941); *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|NSV Liidu SARKi RJPV 5. osakond]] ([[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|välisluure]]) (''5 отдел (ИНО) ГУГБ''), kus 17 jaoskonda. Ülem:[[Pavel Fitin]] (1907–1971); *NSV Liidu SARKi RJPV 6. osakond (sõjaväestatud organisatsioonide lojaaluskontroll), *NSV Liidu SARKi RJPV 7. osakond (Spetsiaalosakond) (''7 отдел (шифровальный) ГУГБ''), kus 8 jaoskonda. Ülem: [[Aleksei Kopõtsev]] (1912–?) * Uurimisosakond (''Следчасть ГУГБ''). Osakonna ülem ja ka RJPV ülema asetäitja [[Vassili Sergijenko]] (1903–1982) (04.09.39–26.02.40), [[Anatoli Jesaulov]] (1905–1954). Eraldi RJPV Uurimisosakond moodustati 1939. aasta 4. septembril pärast ühise SARKi Uurimisosakonna jaotamist Majanduse PV, Riikliku julgeoleku PV uurimisosakonnad. * Uurimisosakond (''Следчасть ГУГБ'', uurimisosakond) === RJRK struktuur 1941, 1943–1946 === {{vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat}} ==Teenistus RJPV-s ja eriauastmed== 7. oktoobrist 1935 kuni 1943. aastani Riikliku Julgeoleku Peavalitsuses kasutusel olnud [[auaste|eriauastmed]]. {{vaata|Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus]] (1923–1934)|nimi=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]|aeg=1934–1941|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] 1941 ja 1943–1946}} {{lõpp}} ==Vaata ka== *[[NKVD struktuur]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.memo.ru/history/NKVD/STRU/renames_0.htm Riikliku Julgeoleku üksuste nimemuutused] (vene keeles) *[http://www.memo.ru/history/NKVD/kto/orgtab1.htm Таблица 1. Условные обозначения основных оперативных отделов НКВД СССР в 1936—1941 гг.] *[http://www.memo.ru/history/NKVD/kto/orgtab2.htm Таблица 2. Условные обозначения основных оперативных подразделений НКВД—НКГБ в 1941—1946 гг.] *[https://archive.today/20120710194614/merkulov.tripod.com/TEXTS/R070721.HTM Руководство НКВД под этническим углом зрения] *[http://memo.ru/history/nkvd/kto/biogr/ NKVD biograafiad] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:NKVD]] dwsan2n4srw4ygnv2gz4bteao42s102 14 162415 7249231 6979512 2026-10-07T20:15:05Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249231 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Asutuste kategooriad]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 32r2x81jvlyvbqo50aw8tnvlnhqwmcb 0 163117 7249407 7070843 2026-10-08T10:22:48Z Andreas003 7485 7249407 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Kamenka''' on paljude asulate ja geograafiliste objektide nimi Venemaal, Ukrainas ja mujal: == Asulad == === Lätis === * '''[[Kamenka (Ludza piirkond)|Kamenka]]''', küla [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]] [[Zaļesje vald|Zaļesje vallas]] * '''[[Kamenka (Preiļi piirkond)|Kamenka]]''', küla [[Preiļi piirkond|Preiļi piirkonnas]] [[Rušona vald|Rušona vallas]] === Moldovas === * '''[[Camenca]]''' (endine kirjapilt Kamenka), linn tunnustamata [[Transnistria]] [[Camenca rajoon|Camenca rajoonis]]. === Venemaal === *'''[[Kamenka (Penza oblast)|Kamenka]]''', linn [[Penza oblast]]is, [[Kamenka rajoon (Penza oblast)|Kamenka rajooni]] keskus *'''[[Kamenka (Arhangelski oblast)|Kamenka]]''', alev [[Arhangelski oblast]]is, Mezeni rajoonis *'''[[Kamenka (Viiburi rajoon)|Kamenka]]''', alev [[Leningradi oblast]]is [[Viiburi rajoon]]i Poljanõ külaasunduses *'''[[Kamenka (Voroneži oblast)|Kamenka]]''', alev [[Voroneži oblast|Voroneži oblastis]], [[Kamenka rajoon (Voroneži oblast)|Kamenka rajooni]] keskus *'''[[Kamenka (Pošehhonje rajoon)|Kamenka]]''', endine eestlaste küla [[Jaroslavli oblast|Jaroslavli oblastis]], [[Pošehhonje rajoon|Pošehhonje rajoonis]] *'''[[Kamenka (Valdai rajoon)|Kamenka]]''', endine eestlaste küla [[Novgorodi oblast|Novgorodi oblastis]] [[Valdai rajoon|Valdai rajoonis]] *'''[[Kamenka (Novosibirsk)|Kamenka]]''', küla [[Novosibirski oblast|Novosibirski oblastis]], [[Novosibirski rajoon|Novosibirski rajoonis]] *'''[[Kamenka (Petseri)|Kamenka]]''', küla [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]i [[Petseri linnaasundus]]es == Jõed == *'''[[Kamenka jõgi (Jauza)|Kamenka]]''', jõgi Moskvas, Jauza lisajõgi *'''[[Kamenka jõgi (Isset)|Kamenka]]''', jõgi Sverdlovski oblastis, Isseti lisajõgi *'''[[Kamenka (Šumšu)|Kamenka]]''', vooluveekogu [[Kuriilid]]e [[Šumšu]] saarel *'''[[Kamenka (Peipsi)|Kamenka]]''', Patškovka jõe lisajõgi == Vaata ka == *[[Kamenka rajoon]] *[[Kamienka (täpsustus)|Kamienka]], mitme [[Valgevene]] asula nimi *[[Kamjanka (täpsustus|Kamjanka]], mitme [[Ukraina]] asula nimi *[[Kamianka]] ja [[Kamionka (täpsustus)|Kamionka]], mitmete [[Poola]] asulate nimed *[[Kaamenka saar]] ja sellel asuv [[Kaamenka (Kulje)|Kaamenka]] küla Pihkva järves *[[Kaamenka (Irboska)|Kaamenka]] küla, küla [[Irboska]] läheduses 5n0ksax7mhfj25ie6tl89wqwg80uekf 0 165028 7249455 7135805 2026-10-08T11:54:50Z Amherst99 15496 /* */ 7249455 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Arnold Raud | pildinimi = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünniaeg = [[1901]] | sünnikoht = | surmaaeg = [[1962]] | erakond = [[NLKP]] | amet = [[Eesti NSV]] haridusminister (1946–1950) | haridus = | õppeasutus = | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Arnold Raud''' (6. november [[1901]] [[Aresi]], [[Sõmeru vald (Rakvere kihelkond)|Sõmeru vald]], [[Rakvere kihelkond]], [[Virumaa]] – [[7. detsember]] [[1962]] [[Tartu]]) oli eesti [[kommunist]] ja [[Eesti NSV]] haridusminister [[29. juuni]]st [[1946]] – [[22. september|22. septembrini]] [[1950]]. Ta sündis talupidaja pojana, alghariduse sai ta kohalikus külakoolis ja hiljem Rakvere seminari algkoolis. Ajavahemikus 1918–1919 õppis ta [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is.<ref name=":0">[https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1947/01/24/12.2 Arnold Jaani p. Raud, Juuru valimisringkonnas nr. 28], Harju Elu nr 10, 24. jaanuar 1947</ref> 1918. aasta sügisel asus tööle [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] Täitevkomitee haridusosakonda, seejärel evakueerus [[Nõukogude Venemaa]]le, kus astus Punaarmee eesti väeossa. 1919. aasta mais komandeeriti õppima Leningradi [[Eesti Töörahva Ülikool]]i, 1919. aasta sügisel võeti ta vastu [[VK(b)P]]-esse.<ref name=":0" />. Osales [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Punaarmee]]s, [[Nikolai Judenitš|Judenitš]]i, [[Peter von Wrangell|Wrangel]]i vägede vastu ja [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarin]]del Karjalas. 1921. aastal lõpetas eesti töölisfakulteedi, seejärel Õppis ta algul Leningradi Pedagoogilises Instituudis, hiljem aga Leningradi Internatsionaalses Sõjaväekoolis. 1922. aasta mais demobiliseerus ja asus õpinguid jätkama [[J. Marchlewski nimeline Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool|Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikool]]is poliitilist ökonoomiat, samaaegselt ka [[Eesti Pedagoogiline Instituut|Eesti Pedagoogilises Instituu]]dis Leningradis. 1924. aasta sügisel komandeeriti pedagoogilisele praktikale Siberi kraisse, kus ta töötas õpetajana töökoolis ja suvel õpetajate täienduskursustel. 1925. aasta sügisel edutati ta Siberi krai haridusosakonna vähemusrahvuste inspektoriks. 1926. aasta sügisel astus ta Leningradi Herzeni-nimelisse Pedagoogilisse Instituuti III kursusele, et lõpetada oma kõrgema hariduse omandamine, samal ajal töötades õpetajana Eesti Pedagoogilises Tehnikumis. Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi lõpetas 1929. aastal. Arnold Raud oli aastatel 1926–1930 [[Leningrad]]is, [[Eesti Pedagoogiline Instituut|Eesti Pedagoogilises Instituudis]] ja [[Täppismehaanika Instituut|Täppismehaanika Instituudis]] õppejõud, aastatel 1932–1934 Täppismehaanika ja Optika Instituudi [[dotsent]], aastatel 1934–1935 [[Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlik Ülikool|Lääne Vähemusrahvaste Kommunistliku Ülikooli]] dotsent, aastatel 1935–1939 [[Põhjarahvaste Instituut|Põhjarahvaste Instituudi]] [[aspirant]] ja dotsent ning ka ÜK(b)P ajaloo lühikursuse eesti keelde tõlkimise rühma liige. [[1940]]. aastal pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] ja annekteerimist määrati ta [[EK(b)P KK]] kooliosakonna juhatajaks<ref>[https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1947/02/01/9 ENSV Ülemnõukogu Juuru valimisringkonna nr. 28 saadikukandidaat Arnold Raud vastab valijate küsimustele]. Harju Elu nr 14, 1. veebruar 1947</ref> Tallinnas ning [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] professoriks ja poliitökonoomia kateedri juhatajaks. [[1941]]. aastal alanud [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] alguses määrati ta [[Hävituspataljonid Eestis|16. Pärnu hävituspataljoni]] komissariks<ref name=":0" /> ning ta taandus koos Nõukogude vägedega [[NSV Liit]]u. Aastatel 1941–1942 oli ta ÜK(b)P [[Molotov]]i oblastikomitee trükiosakonna juhataja. [[1942]]. aastal pärast NSV Liidus moodustatud rahvusväeosade moodustamist määrati ta [[7. Eesti Laskurdiviis]]i poliitosakonna ülemaks. 1942–1943 oli ta 7. Eesti Laskurdiviisi komissar ja oktoobrist 1942 diviisi komandöri ([[August Vassil]]i) asetäitja poliitalal. Juhtiva poliittöötajana võttis ta osa [[Velikije Luki operatsioon|Velikije Luki]], Neveli, Novosokolniki, Eesti ja [[Kuramaa lahingud|Kuramaa hõivamislahinguist]].<ref name=":0" /> [[1943]]–1946 oli alampolkovnik ta 7. ELD ja pärast selle ümbernimetamist [[1945]]. aastal [[7. Eesti Laskurdiviis|118. Eesti Laskurdiviis]]i poliitosakonna ülem ja diviisiülema asetäitja poliitilisel alal. Juulis [[1946]] ta demobiliseeriti [[Nõukogude sõjavägi|Nõukogude sõjaväest]] ja määrati [[Eesti NSV haridusminister|Eesti NSV haridusministriks]], kellena tegutses ta aastatel 1946–1950.<ref>[http://www.hm.ee/index.php?03308 Eesti haridusministrid]</ref><ref>[http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=747 Õpetajate Leht, 19. detsember 2008]</ref> [[1950]]–1957 oli ta [[EKP KK juures asuv Vabariiklik Parteikool|EKP KK juures asuva Vabariikliku Parteikooli]] majanduskateedri juhataja. [[1957]]–1960 oli ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ning alates 1960. aastast [[Eesti Põllumajandusakadeemia]] [[poliitökonoomia]] kateedri juhataja. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *Karl Marxi majandusõpetuse kujunemisest ja arenemisest. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. 1960 *Kuidas Karl Marxi «Kapitali» lugeda, õppida ja konspekteerida. [[Tartu Riiklik Ülikool]]. 1961 *Kaasaegsete kodanlike, reformistlike ja revisionistlike majandusteooriate kriitika. Materjale NLKP XXII kongressi otsuste propageerimiseks. Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing. 1961 *K. Marx D. Ricardo majandusõpetusest. Eesti Riiklik Kirjastus. 1962 == Välislingid == * {{ISIK|2935}} {{JÄRJESTA:Raud, Arnold}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV II Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli poliitilise ökonoomia kateedri õppejõud]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1962]] d296gqgocnbd5iv02f474p4n6uiyp9m 0 167879 7249341 6773226 2026-10-08T07:50:34Z Trisz1020 194102 Info lisatud ja parandatud 7249341 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Norwegian Air Shuttle | logo = Norwegian Air Shuttle logo (2024-).png | logo_suurus = 250px | IATA = DY | ICAO = NAX | kutsung = NOR SHUTTLE | asutatud = 1993 | alustas = | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Oslo Gardermoeni lennujaam]]<br>[[Bergeni Fleslandi lennujaam]]<br>[[Stavangeri Sola lennujaam]]<br>[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]<br>[[Trondheimi Værnesi lennujaam]]<br>[[Stockholmi Arlanda lennujaam]]<br>[[Mossi Rygge lennujaam]]<br>[[Kopenhaageni lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = | boonusprogramm = | ootesaal = | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 95 | sihtkohti = 81 | emafirma = | moto = | peakorter = [[Fornebu]], {{riigi ikoon|Norra}} Norra | võtmeisikud = [[Geir Karlsen]] (CEO)<br>[[Erik G. Braathen]] | veebileht = http://www.norwegian.com }} [[Pilt:Norwegian_737-800_acsending.jpg|thumb|left|[[Trondheim]]ist õhku tõusev Norwegiani lennuk, Boeing 737-800.]] [[File:Diamanten - 2010-05-06 at 17-12-18.jpg|thumb|Firma peakorter [[Diamanten]].]] '''Norwegian Air Shuttle ASA''' (ka '''Norwegian''') on [[Norra]] [[lennufirma]]. Norwegian Air Shuttle on suuruselt viies [[odavlennufirma]] [[Euroopa]]s ja teine [[Skandinaavia]]s. Ettevõtte peakorter on [[Fornebu]]s. Ettevõte on noteeritud [[Oslo börs]]il. Aastal [[2008]] transportis Norwegian 9,1 miljonit reisijat 150 marsruudil 82 sihtkohta. Norwegianil on 23 Boeing 737 MAX8 ja 75 Boeing 737-800. Norwegian omab Norra lennufirmat [[Widerøe]]<nowiki/>d. ==Ajalugu== Norwegian Air Shuttle (NAS) asutati [[22. jaanuar]]il [[1993]]. Firma võttis üle [[Busy Bee]] regionaalsed teenused Lääne-Norras. {{ENref|:en:Norwegian Air Shuttle|11. aprill 2009}} == Sihtkohad == *{{riigi ikoon|Albaania}} Albaania ** Tirana (hooajaline) *{{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid ** Austin ** Boston ** Chicago ** Denver ** Fort Lauderdale ** Las Vegas (hooajaline) ** Los Angeles ** Newark ** Newburgh ** New York ** Oakland ** Orlando ** Providence ** Seattle ** Tampa *{{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid ** Dubai (hooajaline) *{{riigi ikoon|Argentina}} Argentina ** Buenos Aires *{{riigi ikoon|Austria}} Austria ** Viin (hooajaline) ** Salzburg (hooajaline) *{{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} Bosnia ja Hertsegoviina ** Sarajevo *{{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria ** Burgas (hooajaline) ** Varna (hooajaline) *{{riigi ikoon|Eesti}} Eesti ** Tallinn *{{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania ** Alicante ** Barcelona ** Bilbao ** Fuerteventura ** Ibiza (hooajaline) ** Lanzarote ** Las Palmas ** Madrid ** Malaga ** Menorca ** Murcia ** Palma de Mallorca ** Tenerife *{{riigi ikoon|Holland}} Holland ** Amsterdam *{{riigi ikoon|Horvaatia}}Horvaatia ** Dubrovnik (hooajaline) ** Pula (hooajaline) ** Rijeka (hooajaline) ** Split (hooajaline) ** Zagreb (hooajaline) *{{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa ** Cork ** Dublin ** Shannon *{{riigi ikoon|Island}} Island ** Reykjavik *{{riigi ikoon|Iisrael}} Iisrael ** Tel Aviv *{{riigi ikoon|Itaalia}}Itaalia ** Catania (hooajaline) ** Milano ** Olbia (hooajaline) ** Palermo (hooajaline) ** Pisa (hooajaline) ** Rooma ** Veneetsia *{{riigi ikoon|Jordaania}} Jordaania ** Amman ** Aqaba *{{riigi ikoon|Kanada}}Kanada ** Hamilton ** Montreal *{{riigi ikoon|Kosovo}} Kosovo ** Pristina *{{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka ** Ateena (hooajaline) ** Cephalonia (hooajaline) ** Chania (hooajaline) ** Heraklion (hooajaline) ** Korfu (hooajaline) ** Kos (hooajaline) ** Preveza (hooajaline) ** Rhodes (hooajaline) ** Santorini (hooajaline) *{{riigi ikoon|Küpros}} Küprus ** Larnaca *{{riigi ikoon|Leedu}} Leedu ** Palanga ** Vilnius *{{riigi ikoon|Läti}} Läti ** Riia *{{riigi ikoon|Malta}} Malta ** Valletta *{{riigi ikoon|Maroko}} Maroko ** Agadir (hooajaline) ** Marrakech *{{riigi ikoon|Montenegro}} Montenegro ** Tivat (hooajaline) *{{riigi ikoon|Norra}} Norra ** Alesund ** Alta ** Andenes ** Bardufoss ** Bergen ** Bodo ** Harstad/Narvik ** Haugesund ** Kirkenes ** Kristiansand ** Lakselv ** Longyearbyen ** Molde ** Oslo ** Sandefjord ** Stavanger ** Tromso ** Trondheim *{{riigi ikoon|Poola}} Poola ** Gdansk ** Krakow ** Szczecin ** Varssavi *{{riigi ikoon|Portugal}} Portugal ** Faro ** Funchal ** Lissabon (hooajaline) *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa ** Ajaccio (hooajaline) ** Bastia (hooajaline) ** Bordeaux (hooajaline) ** Cayenne (hooajaline) ** Grenoble (hooajaline) ** Marseille (hooajaline) ** Montpellier (hooajaline) ** Nice ** Pariis-Charles de Gaulle ** Pariis-Orly ** Pointe-a-Pitre ** Fort-de-France *{{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi ** Göteborg ** Karlstad (hooajaline) ** Kiruna ** Lulea ** Malmö ** Stockholm ** Umea ** Visby (hooajaline) *{{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa ** Berliin ** Düsseldorf ** Hamburg ** Hannover ** Köln ** München *{{riigi ikoon|Serbia}} Serbia ** Belgrad *{{riigi ikoon|Singapur}} Singapur ** Singapur (lõppeb 11. jaanuar 2019) *{{riigi ikoon|Soome}} Soome ** Helsingi ** Ivalo (hooajaline) ** Kittilä ** Oulu ** Rovaniemi ** Vaasa *{{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia ** Edinburgh ** London-Gatwick ** Manchester *{{riigi ikoon|Šveits}} Šveits ** Genf *{{riigi ikoon|Taani}} Taani ** Aalborg ** Billund ** Kopenhaagen *{{riigi ikoon|Tai}} Tai ** Bangkok ** Krabi *{{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi ** Praha *{{riigi ikoon|Türgi}} Türgi ** Antalya *{{riigi ikoon|Ungari}} Ungari ** Budapest [[Kategooria:Norra ettevõtted]] {{Norra lennufirmad}} [[Kategooria: Euroopa lennufirmad]] oax8jff23maj8z7uqszljtp39heyvdp 0 170905 7249337 5569546 2026-10-08T07:46:30Z Trisz1020 194102 Uuendatud 7249337 wikitext text/x-wiki {{Mall:Lennufirma | lennufirma_nimi = Widerøe | logo = | logo_suurus = 250px | IATA = WF | ICAO = WIF | kutsung = WIDEROE | asutatud = 1934 | alustas = | lõpetas = | kodulennujaamad = [[Bodø lennujaam]] <BR> [[Tromsø Langnesi lennujaam]] <BR> [[Sandefjordi Torpi lennujaam]] | sõlmlennujaamad = | võtmelinnad = [[Oslo Gardermoeni lennujaam]], [[Bergeni Fleslandi lennujaam]] <br> [[Trondheimi Værnesi lennujaam]] | boonusprogramm = Norwegian reward | ootesaal = Scandinavian Lounge | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 50 | sihtkohti = 22 | emafirma = [[Norwegian Air Shuttle]] | moto =Hele Norge. Hele tiden. | peakorter = [[Bodø]], {{riigi ikoon|Norra}} [[Norra]] | võtmeisikud = Lars Kobberstad (tegevdirektor) <br> | veebileht = http://www.wideroe.no }} '''Widerøes Flyveselskap ASA''' ehk '''Widerøe''' on Põhjamaade suurim regionaalne lennufirma, mille käive on 1,8 miljardit [[norra kroon|NOK]] ja reisijaid on 1,5 miljonit. Widerøes Flyveselskap ASAs töötab 1300 inimest. ==Lennukid== {| class="toccolours" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse" |- bgcolor=#FFcc99 !Lennuk !Kokku !Reisijaid<br>(turistiklass) !Marsruut |- |[[Bombardier Dash 8|Bombardier Dash 8-100]] |align=center|17 |align=center|39 |Siseriiklik |- |[[Bombardier Dash 8|Bombardier Dash 8-300]] |align=center|7 |align=center|50 |Siseriiklik, rahvusvaheline |- |[[Bombardier Dash 8|Bombardier Dash 8-Q400]] |align=center|6 |align=center|78 |Siseriiklik, rahvusvaheline |- |} ==Sihtkohad== {|class="wikitable" style="font-size: 85%" width="725" align=center !rowspan="2"|Linn||colspan="2"|Lennujaamakood||rowspan="2"|Lennujaamanimi||rowspan="2"|Lennuk||rowspan="2"|Märkused |- !IATA||ICAO |- |colspan="6"|[[Image:Flag of Denmark.svg|20px]] '''Taani''' |- |[[Kopenhaagen]]||align=center|CPH||align=center|EKCH||[[Kopenhaageni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300, Q400|| |- |[[Rønne]], [[Bornholm]]||align=center|RNN||align=center|EKRN||[[Bornholmi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300||'''Hooaegne liin''' |- |colspan="6"|[[Image:Flag of Norway.svg|20px]] '''Norra''' |- |[[Alta]]||align=center|ALF||align=center|ENAT||[[Alta lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300|| |- |[[Bergen]]||align=center|BGO||align=center|ENBR||[[Bergeni Fleslandi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300, Q400||'''VÕTMELINN''' |- |[[Berlevåg]]||align=center|BVG||align=center|ENBV||[[Berlevågi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Båtsfjord]]||align=center|BJF||align=center|ENBS||[[Båtsfjordi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Brønnøysund]]||align=center|BNN||align=center|ENBN||[[Brønnøysundi Brønnøy lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Bodø]]||align=center|BOO||align=center|ENBO||[[Bodø lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300, Q400||'''Kodulennujaam''' |- |[[Førde]]||align=center|FDE||align=center|ENBL||[[Førde Bringelandi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Hammerfest]]||align=center|HFT||align=center|ENHF||[[Hammerfest lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Hasvik]]||align=center|HAA||align=center|ENHA||[[Hasviki lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Honningsvåg]]||align=center|HVG||align=center|ENHV||[[Honningsvågi Valani lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Harstad]]||align=center|EVE||align=center|ENEV||[[Harstad/Narviki Evenesi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300|| |- |[[Kirkenes]]||align=center|KKN||align=center|ENKR||[[Kirkenesi Høybuktmoeni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300|| |- |[[Lakselv]]||align=center|LKL||align=center|ENNA||[[Lakselvi Banaki lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300|| |- |[[Leknes]]||align=center|LKN||align=center|ENLK||[[Leknesi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Mehamn]]||align=center|MEH||align=center|ENME||[[Mehamni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Mo i Rana]]||align=center|MQN||align=center|ENRA||[[Mo i Rana Røssvolli lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Mosjøen]]||align=center|MJF||align=center|ENMS||[[Mosjøeni Kjærstadi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Narvik]]||align=center|NVK||align=center|ENNK||[[Narviki Framnesi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Namsos]]||align=center|OSY||align=center|ENNM||[[Namsosi Høknesøra lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Oslo]]||align=center|OSL||align=center|ENGM||[[Oslo Gardermoeni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300||'''VÕTMELINN''' |- |[[Røros]]||align=center|RRS||align=center|ENRO||[[Rørosi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Rørvik]]||align=center|RVK||align=center|ENRM||[[Rørviki Ryumi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Sandane]]||align=center|SDN||align=center|ENSD||[[Sandane Anda lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Sandefjord]]||align=center|TRF||align=center|ENTO||[[Sandefjordi Torpi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q400||'''Kodulennujaam''' |- |[[Sandnessjøen]]||align=center|SSJ||align=center|ENST||[[Sandnessjøeni Stokka lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Sogndal]]||align=center|SOG||align=center|ENSG||[[Sogndali Haukåseni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Stavanger]]||align=center|SVG||align=center|ENZV||[[Stavanger Sola lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q400|| |- |[[Stokmarknes]]||align=center|SKN||align=center|ENSK||[[Stokmarknesi Skageni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Svolvær]]||align=center|SVJ||align=center|ENSH||[[Svolværi Helle lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Sørkjosen]]||align=center|SOJ||align=center|ENSR||[[Sørkjoseni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Tromsø]]||align=center|TOS||align=center|ENTC||[[Tromsø Airport, Langnes]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300, Q400||'''Kodulennujaam''' |- |[[Trondheim]]||align=center|TRD||align=center|ENVA||[[Trondheimi Værnesi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100, Q300, Q400||'''VÕTMELINN''' |- |[[Vadsø]]||align=center|VDS||align=center|ENVD||[[Vadsø lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Vardø]]||align=center|VAW||align=center|ENSS||[[Vardø Svartnesi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |[[Ørsta]] ja [[Volda]]||align=center|HOV||align=center|ENOV||[[Ørsta-Volda Hovdeni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q100|| |- |colspan="6"|[[Image:Flag of Sweden.svg|20px]] '''Rootsi''' |- |[[Göteborg]]||align=center|GOT||align=center|ESGG||[[Göteborgi Landvetteri lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300|| |- |[[Visby]]||align=center|VBY||align=center|ESSV||[[Visby lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300||'''Hooaegne liin''' |- |colspan="6"|[[Image:Flag of the United Kingdom.svg|20px]] '''Ühendkuningriik''' |- |[[Aberdeen]]||align=center|ABZ||align=center|EGPD||[[Aberdeeni lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300|| |- |[[Edinburgh]]||align=center|EDI||align=center|EGPH||[[Edinburghi lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q300||'''Hooaegne liin''' |- |[[Newcastle upon Tyne|Newcastle]]||align=center|NCL||align=center|EGNT||[[Newcastle'i lennujaam]]||align=center|Dash-8 Q400|| |- |} {{Norra lennufirmad}} [[Kategooria:Norra ettevõtted]] [[Kategooria:Euroopa lennufirmad]] 8gjhwy20dyzy1yzfdyamd5oe9s4px9n 0 172161 7249306 7244492 2026-10-08T05:04:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249306 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = valitud [[Eesti president]] | ametiajaalgus = 12. oktoober 2026 | eelmine = [[Alar Karis]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = 12. oktoober 2026 | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = vakantne | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[e-valitsemine]], reformide juhtimine, [[riigiõigus]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "[[Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne]]" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] ''Ülle Anton''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] ta [[Eesti president|Eesti presidendiks]], ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu põhiseaduskomisjon]]is, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor. Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige [[riigiõigus]]t, valimisi, [[e-demokraatia]]t ja [[Avalik haldus|avalikku haldust]]. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast [[Tartu 15. Keskkool]]is, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas [[Juridica International]] artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus "Regulating eTechnologies in the European Union" käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[https://web.archive.org/web/20180629155624/http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260904145854/https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |arhiivimisaeg=2026-09-04 |url-olek=ei tööta}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Isikuandmed, elektrooniline jälgimine ja digiriik === Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda.{{lisa viide}} ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260903031701/https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |arhiivimisaeg=2026-09-03 |url-olek=ei tööta}}</ref>. Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914034547/http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] eo6jun3wungqnt6w9k6o6seg1dqkpf4 0 184990 7249159 5295457 2026-10-07T17:32:06Z Nimelik 60716 /* Näited */ 7249159 wikitext text/x-wiki '''Aritmeetiline jada''' ehk '''aritmeetiline progressioon''' on [[jada]], milles iga kahe järjestikuse liikme [[vahe]] on konstantne. Aritmeetilise [[jada üldliige]] avaldub kujul : <math>a_n = a_0 + n d,</math> kus :<math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''', :<math>d</math> on '''aritmeetilise jada vahe''' ja :<math>n</math> = 0,1,2,.... Kõik [[lõpmatu jada|lõpmatud]] aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on [[tõkestamata jada]]d. Kui d > 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral <math>a_n</math> → –∞. == Näited == Jada (7, 12, 17, 22, ..., 5n + 7, ...) on lõpmatu aritmeetiline jada algliikmega <math>a_0</math> =7 ja vahega d = 5. Jada (1, 2, 3, 4, 5...) on lõpmatu aritmeetiline jada algliikmega <math>a_0</math> = 1 ja vahega d = 1. == Aritmeetilise jada ''n'' esimese liikme summa == Aritmeetilise jada ''n'' esimese liikme [[summa]] avaldub kujul :<math>S_n = a_0 + a_1 + ... + a_{n-1} = \sum_{k=0}^{n-1} (a_0 + d k) = n (a_0 + d \frac{n-1}{2}) </math>. === Tõestus === Tõestuseks võib konstrueerida järgmise summa :<math>2S_n = (a_0 + a_{n-1}) + (a_1 + a_{n-2}) + ... + (a_{n-1} + a_0). \, </math> Asendades viimasesse avaldisse pealiikme valemi saame summa : <math>2S_n = \sum_{k=0}^{n-1} (a_0 + d k + a_0 + d (n - 1 - k)) = \sum_{k=0}^{n-1} (2a_0 + d (n - 1)) = n (2a_0 + d (n - 1)). </math> Võrduse poolte jagamine kahega annabki aritmeetilise jada ''n'' esimese liikme summa valemi. ==Vaata ka== *[[Geomeetriline jada]] [[Kategooria:Elementaarmatemaatika]] ralaakvvq1ekzr7bp38cxokdq5txeee 0 187858 7249260 6976134 2026-10-07T20:25:30Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Nõukogude Liit]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249260 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus<br>''ΟГПУ – Объединённое государственное политическое управление при СНК СССР'' <br> ''ОГПУ при СНК СССР'' <small>([[vene keel]]es)</small> |Embleem = KGB Symbol.png |200px |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = OGPU |moodustatud = [[1922]] |likvideeritud = [[1934]] |tüüp = [[riiklik julgeolek]] |eesmärk = |peakorter = [[Lubjanka väljak]], Moskva |asukoht = |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = esimees<br> [[Feliks Dzeržinski]]<br>[[Vjatšeslav Menžinski]]<br>[[Genrihh Jagoda]] |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}} '''[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus''' (vene keeles ''Объединенное государственное политическое управление (ОГПУ) при СНК СССР'') oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[sisejulgeolek|sise]]- ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u ametkond aastail [[1923]]–[[1934]]. ==Ülesanded== [[15. november|15. novembril]] [[1923]] kinnitatud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva ÜRP põhimäärusele (''«Положение об ОГПУ при Совете народных комиссаров СССР»'') oli Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse ülesanneteks: *võitlus [[kontrrevolutsioon]]i ja [[banditism]]iga; *võitlus [[spionaaž]]iga; *raudtee- ja veeteedevõrgustiku valve; *NSV Liidu [[riigipiir]]i kaitse; *võitlus salakaubaga. NSV Liidu ÜRP juhendas NSV Liidu liiduvabariikide ja kohalike osakondade, raudtee ja veetranspordisfääri valvega, [[Punaarmee]] rinnete ja armeede [[eriosakond]]ade tegevust, viis läbi otsest jälitustegevust üleliidulisel tasemel ning juhendas talle alluvaid sõjaväelisi formeeringuid ([[NSV Liidu siseväed|sise]]- ja [[NSV Liidu piirivalve|piirivalveväed]]), NSV Liidu liiduvabariikide RSN-i juures asuvate volinike aparaate ja esindajate tööd NSV Liidu Ülemkohtu juures. [[Nõukogude kongressid|II NSV Liidu Nõukogude Kongressi]] poolt [[31. jaanuar]]il [[1924]] vastu võetud Esimese [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i 9. peatüki § 61–63 kohaselt loodi NSV Liid RKN j.a ÜRP «''eesmärgiga ühendada liiduvabariikide revolutsioonilised pingutused võitluses poliitilise ja majandusliku kontrrevolutsiooni, spionaaži ja banditismiga''»<ref>Очерк истории Советской Конституции. М.: Политиздат, 1987. С.281–282.</ref>. == Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse juhid ja organisatsioon== {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} *[[1923]]–[[1926]], [[Feliks Dzeržinski]], NSV Liidu RKN juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse esimees; **[[Vjatšeslav Menžinski]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimehe asetäitja; *[[1926]]–[[1934]], [[Vjatšeslav Menžinski]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimees; ** [[Genrihh Jagoda]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimehe asetäitja; ** [[Stanislav Messing]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimehe 2. asetäitja [[24. september]] [[1929]] – [[25. juuli]] [[1931]]), juhatas [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|välisosakonna]] tööd <ref>[http://www.hrono.info/biograf/messing.html Мессинг Станислав Адамович]</ref> *[[1934]], [[Genrihh Jagoda]], NSV Liidu RKN juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse esimees; ** [[Jakov Agranov]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimehe asetäitja; ** [[Grigori Prokofjev]], NSV Liidu RKN juures asuva ÜRP esimehe asetäitja; ===Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse keskaparaat=== *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegium: *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegiumi sekretariaat, ülem P. Bulanov; **Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegiumi juures asuv Eriotstarbeline diviis, alates 1926. aastast [[F. Dzeržinski nim. Eriotstarbeline diviis]]; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakond]], ülem [[Mark Gai]]<ref>[http://www.hrono.info/biograf/gai.html Гай Марк Исаевич]</ref>, teostas läbi [[eriosakond]]ade ''sõjaväe lojaalsuskontrolli'' *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse salajas-poliitiline osakond]], ülem [[Georgi Moltšanov]], teostas ''poliitiliste vastaste kontrolli'' *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Majanduse Peavalitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse majandusosakond]], ülem [[Lev Mironov]], *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse välisosakond]], ülem [[Artur Artuzov]], *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas valitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse operatiivosakond]], ülem [[Karl Pauker]] *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse transpordiosakond, ülem V.Kiškin; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus|Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse spetsosakond]], ülem [[Gleb Boki]] *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse arvestus-statistika osakond, J. Genkin; *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse asjaajamine, ülem [[Jakov Veinstok]] (''Я.М. Вейншток'') *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse kaadriosakond, ülem D. Bulatov; *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse erivolinik, Vladimir Feldman *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse finantsosakond, L. Berenzon *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|Ühendatud Riikliku Poliitilise Peavalitsuse Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus]]e, ülem [[Mihhail Frinovski]]; *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse [[Tööliste ja Talupoegade Miilitsa Peavalitsus]], ülem [[Grigori Prokofjev]] *Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Laagrite Peavalitsus [[GULAG]], ülem [[Matvei Berman]]. ===Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse territoriaalorganid=== Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse territoriaalorganeid NSV Liidu liiduvabariikides, kubermangudes ning hiljem ringkondades, oblastites, kraides ja autonoomsetes ringkondades nimetati (''Полномочного представительства (ПП) ОГПУ, ПП ОГПУ (Полномочный представитель Объединенного государственного политического управления..''), ÜRPV täievoliline esindaja... [[10. juuli]]l [[1934]] moodustati [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]], mille koosseisu lülitati ka '''[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]ena''' endine NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asunud Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus]] (1922–1923)|nimi=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus]]|aeg=[[1923]]–[[1934]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1934–1941)}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|nimi=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]]|aeg=[[1930]]–[[1946]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseministeerium]] (1946–1960)}} {{lõpp}} == Vaata ka == * [[Tšekaa]] (1917–1922) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Kommunistlikud asutused]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]] op0vd7ub7h1xyerbd2irx23b3xc7kjy 0 189249 7249248 6355087 2026-10-07T20:19:02Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249248 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[1978]] |likvideeritud = [[1991]] |tüüp = |eesmärk = [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku tagamine]], [[vastuluure]] |peakorter = [[Moskva]] |asukoht = |piirkond = [[Nõukogude Liit]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[KGB|Riikliku Julgeoleku Komitee]] (KGB) [[vastuluure]] keskasutus, mille ülesandeks oli riikliku julgeoleku vastu suunatud luuretegevuse tõkestamine ja ennetamine. [[NSV Liidu relvajõud]]ude, sh [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus|Kindralstaabi Luure Peavalitsuse]] ja paramilitaarsete organisatsioonide ja asutuste vastuluurealast tegevust teostasid [[Eriosakond|eriosakonnad]] ning juhendas keskasutusena NSV Liidu [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus|RJK Kolmas Valitsus]]. ==NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse juhid ja organisatsioon== ===Organisatsioon=== *A valitsus (''Управление «А» (аналитическое)''; *N valitsus (''Управление «Н»''); *R teenistus (''Служба «Р»''); Teise Peavalitsuse kuus esimest valitsust jälgisid NSV Liidus asuvaid välisriikide saatkondi. * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 1. Valitsus''' 1. Valitsus tegeles [[Külm sõda|külma sõja]] põhivaenlase Ameerika Ühendriikide vastu suunatud struktuuriüksus, milles oli viis osakonda: *1. osakond vastutas Ameerika Ühendriikide saatkonna töötajate värbamise eest; *2. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest Ameerika Ühendriikides asuvas NSV Liidu saatkonnas; *3. osakond kontrollis NSV Liidu [[kodanik]]ke, kes kontakteerusid ameeriklastega; *4. osakond kontrollis ameeriklaste ja NSV Liidu kodanike kontakte väljaspool Moskvat; *5. osakond vastutas vastuluuretegevuse eest [[Ladina-Ameerika]] riikide saatkondade vastu; * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 2. Valitsus''' [[Briti Rahvaste Ühendus]]e liikmesriikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 3. Valitsus''' [[Saksa Liitvabariigi]], [[Austria]] ja [[Skandinaavia|Skandinaavia maade]] luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 4. Valitsus''' Kõigi teiste Euroopa riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 5. Valitsus''' Mitte-Euroopa arenenud riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 6. Valitsus''' Mitte-Euroopa arengumaade riikide luuretegevuse vastu suunatud vastuluuretegevus *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 7. Valitsus''' NSV Liitu külastavate turistide järelevalve, ülem [[Konstantin Nadirašvili]]. *1. osakond – [[Ameerika]], [[Briti]] ja [[Kanada]] turistid (ingliskeelsed) *2. osakond – teised rahvused *3. osakond – välismaalasi teenindavad hotellid ja restoranid *4. osakond – kontrollis [[variorganisatsioon]]e [[Intourist]] ja [[Sputnik]]u reisiagentuuri. *5. osakond – kontrollis ja organiseeris kontakte NSV Liidu kodanike ja turistide vahel *6. osakond – turistide ja transiitreisijate poolt kasutatavate ruumide ([[motell]]id, kämpingud jne) jälgimine *'''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 8. Valitsus''' Vastutas Teise PV IT ja arvutustehnika eest * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 9. Valitsus''' Vastutas välismaiste üliõpilaste värbamise eest ning nende tegevuse jälgimise eest NSV Liidus. * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 10. Valitsus''' Vastutas välismaiste ajakirjanike värbamise ja ka jälgimise eest ja ka vastutas ka NSV Liidu asuvate välisriikide esindusi teenindava [[NSV Liidu Välisministeerium]]i Diplomaatilise Korpuse teenindusteenistuse kontrolli ja isikkoosseisu eest. * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 11. Valitsus''' Vastutas NSV Liidu kodanike rahvusvaheliste reiside eest (v.a [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuur]]). [[Väljasõidutoimikud]]. * '''Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse 12. valitsus''' Vastutas riigiettevõtetega seotud korruptsiooni, riigivara raiskamise järelevalve eest. *'''Operatiivtehniline osakond''' OTo vastutas jälitustoimingute läbiviimiseks vajalike ruumidesse (välissaatkonnad ja eraisikute eluruumid) varjatud sisenemiste eest. *'''Teadusliku Uurimise Instituut "Prognoos"''' ===Juhtkond=== *[[Artur Artuzov]], Tšekaa Vastuluureosakonna ülem ; **[[Vassili Ulrich]], Tšekaa Vastuluureosakonna ülema asetäitja **[[Romuald Pilar von Pilchau]], Vastuluureosakonna ülema asetäitja * * 1946–1950 [[Jevgeni Pitovranov]] (''ПИТОВРАНОВ Евгений Петрович'') ([[1915]]–[[1999]]), [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|NSV Liidu RJM]]i 2. Peavalitsuse ülem; * 1951 [[Fjodor Šubnjakov]] (''ШУБНЯКОВ Фёдор Григорьевич'') ([[1916]]–[[1998]]), NSV Liidu RJMi 2. Peavalitsuse ülem; * 1951–1952 [[Lavrenti Tsanava]] (''ЦАНАВА (ДЖАНЖИГАВА) Лаврентий Фомич'') ([[1900]]–[[1955]]), NSV Liidu RJMi 2. Peavalitsuse ülem; * 1952–1953 [[Vassili Rjasnoi]] (''РЯСНОЙ Василий Степанович'') ([[1904]]–[[1995]]), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsuse ülem; * [[17. märts]] [[1954]] – 12. aprill 1956, [[kindralleitnant]] [[Pjotr Fedotov]] (''ФЕДОТОВ Петр Васильевич''), NSV Liidu MN Riikliku Julgeoleku Komitee Teise Peavalitsuse ülem; * [[12. aprill]] 1956 – [[3. juuni]] 1964, [[kindralmajor]]/kindralleitnant [[Oleg Gribanov]] (''ГРИБАНОВ Олег Михайлович''), NSV Liidu MN RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[6. juuni]] [[1964]] – 24. juuli 1967, kindralmajor/kindralleitnant [[Sergei Bannikov]] (''БАННИКОВ Сергей Григорьевич''), NSV Liidu MN RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[24. juuli]] [[1967]] – 28. juuli 1970, kindralleitnant/kindralpolkovnik [[Georgi Tsinev]] (''ЦИНЕВ Георгий Карпович''), NSV Liidu MN RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[2. september]] 1970 – 1. august 1983, kindralmajor/kindralleitnant/kindralpolkovnik [[Grigori Grigorenko]] (''ГРИГОРЕНКО Григорий Федорович''), NSV Liidu MN RJK ja RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[1. august]] 1983 – 20. september 1989, kindralleitnant/kindralpolkovnik [[Ivan Markelov]] (''МАРКЕЛОВ Иван Алексеевич''), NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[20. september]] 1989 – 29. jaanuar 1991, kindralleitnant [[Viktor Gruško]] (''ГРУШКО Виктор Федорович''), NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[29. jaanuar]] – [[11. september]] 1991, kindralleitnant [[Gennadi Titov]] (''ТИТОВ Геннадий Федорович''), NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse ülem; * [[13. september]] – [[3. detsember]] 1991, kindralmajor [[Fjodor Mjasnikov]] (''МЯСНИКОВ Федор Алексеевич''), NSV Liidu RJK Teise Peavalitsuse ülem; <table><tr valign=top><td> '''Teise Peavalitsuse ülema 1. asetäitja''' *kindralmajor, Sergei Bannikov, – 29. juuli 1963; *Fjodor Štšerbak (''ЩЕРБАК Федор Алексеевич''), 1963–1968; *polkovnik/kindralmajor, Grigori Grigorenko, 18. november 1969 – 2. september 1970; *Fjodor Štšerbak, 1970 – 1982. aasta november; *kindralmajor/kindralleitnant, Vitali Bojarov (''БОЯРОВ Виталий Константинович''), 1980–1985; <td> '''Teise Peavalitsuse ülema asetäitjad''' *polkovnik, Fjodor Šubnjakov (''ШУБНЯКОВ Федор Григорьевич''), 10. mai – 5. november 1954; *polkovnik/kindralmajor, [[Serafim Ljalin]] (''ЛЯЛИН Серафим Николаевич''), 18. september 1954 – 1. august 1958; *polkovnik/kindralmajor, Oleg Gribanov, 1954. aasta märts – 12. aprill 1956; *Fjodor Štšerbak, 1954–1963; *polkovnik, Ivan Markelov, 1962–1964; *Leonid Pašolikov (''ПАШОЛИКОВ Леонид Васильевич''); *A. Kardõšev (''КАРДЫШЕВ А.В.''); *I. Rõmarev (''РЫМАРЕВ И.А.''); *kindralmajor, Mihhail Miljutin (''МИЛЮТИН Михаил Михайлович'') (… – 1. märts 1971; *kindralmajor, Vitali Bojarov, 1973. aasta märts – 1980; * alampolkovnik/polkovnik/kindralmajor, Filipp Bpbkov, 1961–1967; *polkovnik, Lev Pankratov (''ПАНКРАТОВ Лев Иванович''), 1960. aasta august – 21. september 1963; *kindralmajor, Sergei Bannikov, 9. jaanuar 1960 –; *kindralmajor, Arkadi Fabritšnikov (''ФАБРИЧНИКОВ Аркадий Андреевич''), 1976–1986; *Gorbatenko (''ГОРБАТЕНКО'') </table> ==Paljastatud välisluurajad ja välisluure agendid == *[[Oleg Penkovski]], [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e polkovnik; **sideagent, [[Greville M. Wynne]], Suurbritannia kommersant; *(1978) [[Aleksandr Ogorodnik]] (''koodnimi'' TRIGON), NSV Liidu Välisministeeriumi ametnik; **sideagent, [[Martha Peterson|Martha "Marty" Peterson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20101116084156/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,916227,00.html Episodes in a Looking-Glass War], www.time.com, Jun. 26, 1978</ref>, Ameerika Ühendriikide Moskva Saatkonna ase[[Konsul (diplomaatia)|konsul]]; *(1985) [[Adolf Tolkatšov]], nõukogude [[sõjatööstuskompleks]]i, [[NSV Liidu Raadiotööstuse Ministeerium]]i teadusliku uurimise instituudi raadiolokatsioonisüsteemide spetsialist. *(1985) Potašov, [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Ameerika Ühendriikide ja Kanada Instituut|NSV Liidu Teaduste Akadeemia Ameerika Ühendriikide ja Kanada Instituudi]] teaduslik töötaja *(1986) [[Dmitri Poljakov]], pseudonüüm Top Hat, [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e kindral<ref>[[Tõnis Erilaid]], [https://www.ohtuleht.ee/271206/1988-n-liidus-hukati-usa-luureagent 1988: N. Liidus hukati USA luureagent], Õhtuleht, 15. märts 2008</ref> *(1986) Vassiljev, [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]]e ohvitser [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariigis]] ==Ajalugu== Aastatel 1922–1991 kandis NSV Liidu vastuluureosakond järgmisi nimetusi: *[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riiklik Poliitvalitsuse]] vastuluureosakond; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse]] vastuluureosakond; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e vastuluureosakond; *NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. osakond; *NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 3. Valitsus; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] Vastuluurevalitsus; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. Valitsus]]; *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsus; *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. Peavalitsus; *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Vastuluurevalitsus; *[[NSV Liidu Siseministeerium]]i 1. Peavalitsus; *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus]]; *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus. NSV Liidu vastuluureorganid moodustati pärast [[Vene kodusõda|Vene kodusõja]] lõppemist [[1922]]. juunis, kui senine [[Tšekaa]] [[Eriosakond]] reorganiseeriti Vastuluureosakonnaks ja Eriosakonnaks. Vastuluureosakond (''Контрразведывательный (КРО)''), võitluseks spionaaži ja [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] organisatsioonidega. Eriosakond (''Особый отдел (ОО)'') aga jätkas sõjaväe lojaalsuskontrolli [[Punaarmee]]s ja sõjamerelaevastikus. Vene FSNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsuse Asjadevalitsuse käskkirjaga nr 102, 7. juulist [[1922]] määratleti Vastuluureosakonna struktuur ja isikkoosseis. ==Vene SFNV SARKi ja RPV Vastuluureosakond== [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV SARKi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] Vastuluureosakond 1922. aastal: :Vastuluureosakonna ülem [[Artur Artuzov]], ülema asetäitja [[Romuald Pilar von Pilchau]] , osakonnaülema abid: [[Ferenc Pataki]], S. Puzinski. *1. jaoskond – informatsioonikogumine, Venemaal asuvates välismissioonides ja esinduses, ülem L. Levin-Zalin; *2. jaoskond – võitlus [[Läti]], [[Leedu]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Norra]] ja [[Taani]] [[spionaaž]]iga, ülem [[Johannes Käspert]] *3. jaoskond – võitlus [[Poola]], [[Rumeenia]] ja [[Balkani riigid|Balkani maade]] spionaažiga, ülem J. Makovski; *4. jaoskond – võitlus [[Kesk--Euroopa|Kesk-]] ja [[Lääne-Euroopa]] riikide ja Ameerika riikides spionaažiga; Venemaale näljahädas abi osutatavate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide ([[APA]]) jälgimine, ülem Kijakovski *5. jaoskond – riigipiiri kaitse agentuur-operatiivvõimalustega, võitlus salakaubaveoga ja tolliteenistuse järelevalve, kuna [[NSV Liidu piirivalve|piirivalve]] tegeles ainult piiri valvega; ülem V.Rozanov; *6. jaoskond – võitlus [[Boriss Savinkov]]i, [[Peter von Wrangell]]i ja vene monarhistide kontrrevolutsiooniliste organisatsioonidega ([[Vene Üldsõjaline Liit|VÜL]], [[Kõrgem Moharhistlik Nõukogu|KMN]], [[Vabariiklik Demokraatlik Ühendus|VDÜ]]), ülem I.Sosnovski; *7. jaoskond – võitlus [[banditism]]i ehk nõukogude võimu vastase relvastatud vastupanuga, ülem [[Ferenc Pataki]]; ** 1. aprillist [[1923]] hakkas jaoskond tegelema võitlusega [[Hiina]], [[Jaapan]]i, [[Korea]] spionaažiga ning nende riikide territooriumil asuvate vene valgekaartlaste emigrantlike organisatsioonidega, ülem I. Tubala; *8. jaoskond *9. jaoskond *10. jaoskond 1930. aasta [[10. oktoober|10. oktoobril]] liideti Vastuluureosakond [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsus]]e, [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#Ajalugu|Eriosakonna koosseisu]]. ==NSV Liidu SARKi RJPV Vastuluureosakond == [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e Vastuluureosakond 1938. aastal: * 1. jaoskond – [[Saksamaa]] ja [[Ungari]], * 2. jaoskond – [[Jaapan]] ja Hiina, * 3. jaoskond – [[Inglismaa]], * 4. jaoskond – [[Prantsusmaa]], [[Belgia]], [[Šveits]], [[Hispaania]], * 5. jaoskond – [[Rumeenia]], [[Kreeka]], [[Bulgaaria]], [[Jugoslaavia]] * 6. jaoskond – [[Poola]], * 7. jaoskond – [[Soome]], [[Rootsi]], [[Norra]] ja [[Taani]], * 8. jaoskond – [[Ameerika Ühendriigid]] ja Lõuna-Ameerika riigid, * 9. jaoskond – [[Türgi]], [[Iraan]], [[Afganistan]], * 10. jaoskond – [[valgekaartlased|valgekaartlikud]] kontrrevolutsionäärid, * 11. jaoskond – '''[[Läti]], [[Eesti]], [[Leedu]],''' * 12. jaoskond – [[NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat]] ja konsulaadid, * 13. jaoskond – [[Komintern]]i [[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee|Täitevkomitee]] ja [[Rahvusvaheline Poliitvangide Abistamise Organisatsioon]] (''МОПР''), * 14. jaoskond – NSV Liidu väliskaubandusesindused ja kaubandusesindused, * 15. jaoskond – [[Intourist]], [[Üleliiduline kultuurisidemete ühing]] (''ВОКС, Всесоюзное общество культурных связей''), * [[Diplomaatiline korpus|Diplomaatilise korpuse]] kaitse jagu, * Diplomaatilise korpuse kaitse Poliitosakond, * Diplomaatilise korpuse kaitse 16., 17., 18., ja 19. jaoskond. ==NSV Liidu SARKi 2. Valitsus, 1941–1943 == ;Organisatsioon *Juhtkond; *Valitsuse sekretariaat; *Operatiivarvestuse grupp. *1. osakond **1. jaoskond – [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|saksa okupatsioon]]ist vabastatud piirkondades agentuurtöö organiseerimine ja saksa okupatsioonivõimudega kaastööd teinud isikute tabamine; **2. jaoskond – [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] luureorganite vastane vastuluuretöö ja vastuluureoperatsioonide läbiviimine; **3. jaoskond – vaenulike [[luurevõrk]]ude väljaselgitamine ja likvideerimine Moskvas; **4. jaoskond – sõjavangilaagrites ja interneeritute laagrites [[agentuur-operatiivtöö]] kindlustamine ning kohalike SARKi asutuste töö kontroll; **5. jaoskond – vaenuliku luureagentuuri, kodumaa reeturite ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioonivõimude]] kaastööliste arvestus ja operatiivne tagaotsimine; **6. jaoskond – uurimisüksus. *2. osakond: **1. jaoskond – [[Jaapan]]i liin; **2. jaoskond – Hiina ja [[Mongoolia]] liin; **3. jaoskond – uurimisüksus. *3. osakond: **1. jaoskond – [[Suurbritannia]]; **2. jaoskond – [[Ameerika]]; **3. jaoskond – [[Türgi]], [[Iraan]], [[Afganistan]]; **Uurimisgrupp. *4. osakond: **1. jaoskond – [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Jugoslaavia]], [[Kreeka]], [[Rootsi]] ja [[Norra]] saatkonnad ja esindused, sõjalised esindused ja kolooniad ning diplomaatilised esindajad ja [[atašee]]d; **2. jaoskond – vastuluuretöö [[Poola]] illegaalsete organisatsioonide suhtes [[Kindralkubermang]]us, Poola asundused ja laagrid ning Poola kolooniad NSV Liidus; **3. jaoskond – uurimisüksus; **4. jaoskond – [[Vaba Prantsusmaa]] esindus ja [[Hispaania]] emigratsioon; **5. jaoskond – tegevus välismaal; *5. osakond – erioperatsioonid: **1. jaoskond; **2. jaoskond; **[[Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee]] "teenindusgrupp"; **[[Varjatud jälgimine|varjatud jälgimise]] ja [[operatiivtuvastus]]e grupp ('Группа "НН" ("Наружное наблюдение") и установка''). *6. osakond – diplomaatilise korpuse valve: **1. jaoskond – Suurbritannia, Ameerika, Jaapani ja Rootsi välisesinduste kaitse korraldamine; **2. jaoskond – Türgi, Bulgaaria, Iraani, Afganistani, Hiina, Jugoslaavia, Poola, Tšehhoslovakkia; [[Mongoolia]] ja [[Tuva]] esinduste; välismaiste valitsusdelegatsioonide lühiajaline valve ja välissaatkondade külastajate varjatud jälgimine; **3. jaoskond – Suurbritannia, Ameerika, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rootsi välisesinduste varjatud jälgimise kindlustamine; **4. jaoskond – Jaapani, Türgi, Iraani, Hiina, Jugoslaavia, Mongoolia ja Tuva välisesinduste varjatud jälgimise kindlustamine; **5. jaoskond – majandus ja finants, automajandus; *Poola armee väeosade juures asuvade sideohvitseride aparaat; *[[1. Tšehhi brigaad]]i juures asuvade sideohvitseride aparaat; ==NSV Liidu RJMi 2. valitsus, 1943–1946 == NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. valitsus, tegutses aastatel 1943–1946. Reorganiseeriti 4. mail 1946 2. peavalitsuseks. :valitsuse ülem [[Pavel Fedotov]], 12.4.1943 – 15.6.1946 *1. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga linnades, tööstuses, nõukogude ja kaubandusaparaadis *2. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga maal, põllumajandus-, loomakasvatus-, varumisaparaadis ja kooperatiivides *3. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga intelligentsi hulgas *4. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga noorsoo hulgas *5. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga vaimulikkonnas *6. osakond – vastuluuretöö saksa fašistlike vallutajate poolt vabastatud territooriumitel, kodumaa reeturite tagaotsimine, võitlus kodanliku põrandaaluse liikumisega *7. osakond – vastuluure *8. osakond – diplomaatilise korpuse valve *9. osakond – operatiivtehnika kasutamine, välismaalastega töötavate asutuste operatiiv-tšekistlik kontroll, nõukogudevastaste lendlehtede ja anonüümkirjade autorite tuvastamine ja tagaotsimine *10. osakond – arvestus- ja informatsiooniosakond *11. osakond – uurimisosakond *12. osakond – operatiivosakond ==NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1946–1953 == NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsus, tegutses aastatel 1946–1953. Reorganiseeriti 5. jaanuaril 1953 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Luurepeavalitsuse 2. valitsuseks. :peavalitsuse ülem [[Pavel Fedotov]], 12.4.1943 – 15.6.1946; [[Jevgeni Pitovranov]], 9.9.1946 – 31.12.1950; , Fjodor Šubnjakov, 3.1 – 11.1951, [[Lavrenti Tsanava]], 6.11.1951 – 15.2.1952; Vassili Rjasnoi, 15.02.1952 – 05.01.1953. *«2-А» osakond – [[Suurbritannia]] *«2-Б» osakond – [[Ameerika Ühendriigid]] *«2-В» osakond – [[Ladina-Ameerika]] *«2-Г» osakond – [[Lähis-Ida]], [[Kesk-Ida]] ja [[Kaug-Ida]] *«2-Д» osakond – Lääne-Euroopa *«2-Е» osakond – [[Saksamaa 1945–1949|Saksamaa]] *«2-Ж» osakond – operatiivtehnika *«2-3» osakond – välismaalstega seotud asutuste kasutamine kattevarjuna operatiiveesmärkidel *«2-И» osakond – varjatud jälgimine ja diplomaatilise korpuse valve *«2-К» osakond – uurimisosakond *«2-Л» osakond – arvestus- ja informatsiooniosakond *«2-М» osakond – eriolukorras olevate kaastöötajate valik ja kontroll, dokumentide, konspiratiiv- ja kohtumiskorteritega varustamine **«2-Н» jaoskond (1947. aastast «2-Н» osakond) – võitlus natsionalistlike põrandaaluse tegevusega (vt [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]]) **«2-0» jaoskond – repatrieeritute filtratsioon, alates 1947. aastast **«2-П» jaoskond – valgekaartlikud organisatsioonid välismaal, alates 1947. aastast. ;NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1951–1952 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsuse struktuuri muudeti 25. detsembril 1951. *1. osakond *2. osakond *3. osakond – [[Lääne-Saksamaa]] *4. osakond *5. osakond – Lääne-Euroopa *6. osakond *7. osakond *8. osakond *9. osakond – uurimisosakond *10. osakond – operatiivtehnika *11. osakond – [[varjatud jälgimine]] *12. osakond – operatiivarvestus *13. osakond *14. osakond – operatiivjaoskond ;NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1952–1953 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. peavalitsuse struktuuri muudeti 5. augustil 1952. *1. osakond – [[Ameerika Ühendriigid]] *2. osakond – [[Suurbritannia]] *3. osakond – [[Idamaad]] *4. osakond – Lääne-Euroopa *5. osakond – [[Lääne-Saksamaa]] *6. osakond – [[Iisrael]], välisdelegatsioonid ja turistid *7. osakond – võitlus kodanliku põrandaaluse vastupanuliikumisega *8. osakond – uurimisosakond *9. osakond – operatiivtehnika *10. osakond – operatiivarvestus *11. osakond – [[varjatud jälgimine]] *12. osakond – valgekaartlikud organisatsioonid välismaal *13. osakond – tagaotsimisosakond (alates 2. septembrist 1952) *14. osakond – tagaotsimisosakond (alates 9. oktoobrist 1952) == Organisatsiooni muudatuste kronoloogia== 11. veebruaril '''1960 '''liideti Teise Peavalitsusega osakondadena senised iseseisvad NSV Liidu RJK 4., 5., ja 6. Valitsus ning nende baasil moodustati 15. veebruaril 1960 NSV Liidu RJK käskkirjaga nr 0032 Teise Peavalitsuse uued osakonnad: *8. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad; *9. osakond – vastuluure tööstuses; *10. osakond – välismaalased, kes saabusid NSV Liitu kultuuri- ja teadusasutuste vaheliste vahetusprogrammide kaudu õppima kõrgkoolidesse; isikute kontroll ja läbitöötlus, kes omasid "kuritegelikke sidemeid" välismaalaste seas ja "asuvad nõukogudevastase tegevuse teele"; *11. osakond – [[vaimulik]]kond ja [[kodanlikud natsionalistid|kodanlike natsionalistid]]e kontroll ja vastuluure ideoloogilises vastasseisus nõukogudevastaste rahumeelsete liikumistega ([[dissident]]idega); *12. osakond – vastuluure tööstuses; *13. osakond – tuumatööstuse kontroll ja vastuluure; *14. osakond – transportsfääri kontroll ja vastuluure; *16. osakond – [[salakaup|salakauba]] vastane võitlus ja [[ebaseaduslikud valuutaoperatsioonid]]; *28. juulil '''1962''' moodustati seniste 9., 12., 13., ja 14. osakonna baasil iseseisev Suurte ja eriti tähtsate tööstusobjektide kaitse valitsus (''Управление (по крупным и особо важным промышленным предприятиям''); *5. veebruaril '''1963''' moodustati seniste 8., 10., ja 11. osakonna baasil 1. Teenistus (mille ülesandeks oli piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll; *'''1963. aastal''' loodi uuesti 12. osakond, kes tegeles ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes. '''1967. aastani''' vastutas Teine Peavalitsus kogu vastuluurealase ([[vastuluure]], [[poliitiline politsei]] ja [[majanduslik vastuluure]] majandusobjektidel ja ka transpordil) tegevuse eest NSV Liidus. Teise Peavalitsuse töö oli jaotatud järgmiselt: *1.–4. suund, vastutasid NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlike allorganisatsioonide tegevuse kontrolli ja järelevalve eest; *5.–9. suund ([[poliitiline politsei]]), vastasid nõukogude riigikorra ja [[NLKP|kommunistliku partei]] ainuvõimu vastaste poliitiliste teisitimõtlejate kontrolli ja järelevalve eest; Vaata ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus]]'' *10. suund, vastutas riiklike rahatähtede võltsimise ja majanduskuritegude ([[spekulatsioon]] ja [[must turg]]) kontrolli ja järelevalve eest; *11. suund, vastutas dissidentide kontrolli ja järelevalve eest; *12. suund, loodi [[1963]]. aastal ning vastutas vastuluuretegevuse eest Hiina Rahvavabariigi diplomaatide suhtes. *Majandusjulgeoleku Valitsuse tegevus, oli jaotatud 4 osakonda. Vaata ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]]'' *25. juulil '''1967''' reorganiseeriti uuesti Tööstusobjektide kaitse Valitsuse baasil 9., 10. (tuumatööstus), 11., ja 12. osakond (transportsfääri kontroll); *'''1967. aastal''' anti senise 1. Teenistuse pädevusest ideoloogilise vastuluure ülesanded moodustatud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|Viiendale Valitsusele]]. *'''1971. aastal''' moodustati uuesti 14. osakond, mis tegeles piirkondlike RJK asutuste 2. osakondade vastuluurealase töö organiseerimine ja kontroll *'''1973. aastal''' reorganiseeriti 14. osakond, A (analüütilise) valitsuse 4. osakonnaks; *'''1973. aasta''' septembris moodustati 12. osakonna baasil iseseisev T Valitsus (''Управление «Т» (транспорт)''); *'''1977. aastal''' moodustati Teadusliku Uurimise Instituut Prognoos (''НИИ «Прогноз»''); *'''1980. aasta''' septembris moodustati 9., 10., ja 11. osakonna baasil P Valitsus (''Управление «П» (промышленность)''); *'''1981. aasta''' 10. septembril reorganiseeriti T Valitsus iseseisvaks [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 4. Valitsus]]eks; *'''1982. aasta''' 25. oktoobril reorganiseeriti P Valitsus iseseisvaks [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 6. Valitsus]]eks; {{pooleli}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]|nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]|aeg=1978–1991|järgnev=[[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus}} [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:KGB]] ggakai62ipob7d7wsuxcpx2zhk8xp0h 0 193522 7249162 5078408 2026-10-07T17:35:34Z ~2026-54047-84 239216 /* */ 7249162 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Türi järv | pildi_nimi = Türi tehisjärv.jpg | pildi_link = | koordinaadid = | valgala_riigid = | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 5,5 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 3,2 m | suurim_sügavus = | vee_maht = 176 000 m³ | asendikaart = Eesti }} '''Türi järv''' on [[paisjärv]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi|seksika]] linna idaservas. Järv on linna elanikele mõeldud avalik supluskoht. Türi järv on 5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m. Järve keskel asub [[tehissaar]]. Tehisjärv avati [[1992]]. aastal '''Kirna kolhoosi veehoidla''' nime all. Järv rajati [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sängi ja [[lamm]]ialale. [[Pilt:Türi tehisjärv11.JPG|pisi|left|Türi tehisjärve läänekallas.]] ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] == Välislingid == * [http://www.tyri.ee/index.php?page=91 Türi tehisjärv] Türi linna koduleht * [http://tyrivald.googlepages.com/t%C3%BCritehisj%C3%A4rv Türi tehisjärv ja laululava] Türi valla vaatamisväärsused [[Kategooria:Türi valla järved]] [[Kategooria:Türi]] l9xfzscwimbvv2hnyb83mzli1nskqso 7249163 7249162 2026-10-07T17:37:01Z ~2026-54047-84 239216 /* */ 7249163 wikitext text/x-wiki '''Türi järv''' on [[paisjärv]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi|seksika]] linna idaservas. Järv on linna elanikele mõeldud avalik supluskoht. Türi järv on 5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m. Järve keskel asub [[tehissaar]]. Tehisjärv avati [[1992]]. aastal '''Kirna kolhoosi veehoidla''' nime all. Järv rajati [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sängi ja [[lamm]]ialale. [[Pilt:Türi tehisjärv11.JPG|pisi|left|Türi tehisjärve läänekallas.]] ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] == Välislingid == * [http://www.tyri.ee/index.php?page=91 Türi tehisjärv] Türi linna koduleht * [http://tyrivald.googlepages.com/t%C3%BCritehisj%C3%A4rv Türi tehisjärv ja laululava] Türi valla vaatamisväärsused [[Kategooria:Türi valla järved]] [[Kategooria:Türi]] q27xylyfysv1voim76rsvucf64fzffm 7249165 7249163 2026-10-07T17:37:26Z ~2026-54047-84 239216 /* */ 7249165 wikitext text/x-wiki ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] == Välislingid == * [http://www.tyri.ee/index.php?page=91 Türi tehisjärv] Türi linna koduleht * [http://tyrivald.googlepages.com/t%C3%BCritehisj%C3%A4rv Türi tehisjärv ja laululava] Türi valla vaatamisväärsused [[Kategooria:Türi valla järved]] [[Kategooria:Türi]] to5v6rhsbhuphuqljg8gumt1a2cc5n6 7249167 7249165 2026-10-07T17:46:45Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54047-84|~2026-54047-84]] ([[User talk:~2026-54047-84|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Iifar|Iifar]]. 5078408 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Türi järv | pildi_nimi = Türi tehisjärv.jpg | pildi_link = | koordinaadid = | valgala_riigid = | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 5,5 ha | kõrgus_merepinnast = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 3,2 m | suurim_sügavus = | vee_maht = 176 000 m³ | asendikaart = Eesti }} '''Türi järv''' on [[paisjärv]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi]] linna idaservas. Järv on linna elanikele mõeldud avalik supluskoht. Türi järv on 5,5 ha suurune. Selle keskmine sügavus on 3,2 m. Järve keskel asub [[tehissaar]]. Tehisjärv avati [[1992]]. aastal '''Kirna kolhoosi veehoidla''' nime all. Järv rajati [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sängi ja [[lamm]]ialale. [[Pilt:Türi tehisjärv11.JPG|pisi|left|Türi tehisjärve läänekallas.]] ==Vaata ka== *[[Eesti järvede loend]] == Välislingid == * [http://www.tyri.ee/index.php?page=91 Türi tehisjärv] Türi linna koduleht * [http://tyrivald.googlepages.com/t%C3%BCritehisj%C3%A4rv Türi tehisjärv ja laululava] Türi valla vaatamisväärsused [[Kategooria:Türi valla järved]] [[Kategooria:Türi]] jajx4y9b80q8i0n3m2tccv9293jqg4f 0 196685 7249252 7161367 2026-10-07T20:20:20Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249252 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}} {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[1967]] |likvideeritud = [[1991]] |tüüp = |eesmärk = [[poliitiline politsei]] |peakorter = |asukoht = [[Lubjanka väljak]] |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee '''Viies Valitsus''', oli NSV Liidu [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]uorgani [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[poliitiline politsei|poliitilise politsei]] keskasutus, mille ülesandeks oli "võitlus ideoloogilise diversiooniga", poliitiliste teisitimõtlejatega ja usuorganisatsioonide kontroll, aastatel [[1967]]–[[1991]]. {{Sisukord paremale}} NSV Liidu RJK "ideoloogilise diversiooniga" võitluseks määratud spetsialiseeritud struktuuriüksuste loomise aluseks oli RJK esimehe Juri Andropovi poolt (45 päeva pärast RJK esimeheks määramist) 3. juulil 1967 [[NLKP KK]]-le tehtud esildis, milles ta teavitas NSV Liidu kõrgemat poliitilist juhtkonda: {{tsitaat|Meile võõra [[ideoloogia]] mõjul on mõningasel osal poliitiliselt mitteküpsetel nõukogude kodanikel, eriti [[intelligents]]i ja noorukite seas, kujunenud apoliitlised ja nihilistlikud meelestatus, mida võivad ära kasutada mitte ainult väljaselgitatud nõukogudevastased elemendid, vaid ka poliitilised lobasuud ja demagoogid, tõugates neid inimesi poliitiliselt kahjulikele tegudele||}} [[17. juuli]] [[1967]] kinnitas [[NLKP KK Poliitbüroo]] J. Andropovi ettepaneku ning otsustas: {{tsitaat|«Moodustada NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitees iseseisev (viies) valitsus, vastase ideoloogiliste diversioonide vastase vastuluurealase töö organiseerimiseks. Vabariiklikes RJK, kraides ja oblastivalitsustes aga luua vastavad viiendad Valitsused-osakonnad- jaoskonnad...»||}} NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse ja NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe [[Juri Andropov]]i määrusega nr 0096 [[25. juuli]]l [[1967]] loodud 5. valitsuse põhiülesanded olid: *töö organiseerimine protsesside ja nähtuste uurimisel, mida võidakse kasutada vaenlase poolt ideoloogiliste diversioonide läbiviiimisel; *nõukogudevastase, natsionalistliku ja kirikliku-sektantliku tegevuse väljaselgitamine ja tõkestamine, samuti koostöös [[NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeerium]]iga avalike rahutuste ärahoidmine; *koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese Peavalitsusega]] välismaiste teabehankeorganisatsioonide, välismaiste ideoloogiakeskuste, nõukogudevastaste emigrandikeskuste ja natsionalistlike organisatsioonide läbitöötlus; *vastuluurealase töö organiseerimine NSV Liidus õppivate välismaiste üliõpilaste, välisdelegatsioonide ja kultuuri- ning loomekollektiivide seas, kes sõidavad [[NSV Liit]]u [[NSV Liidu Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]i liinis. Ideoloogiline diversioon oli RJK esimehe [[Juri Andropov]]i sõnastuses järgmine: "Ideoloogine diversioon toimub valdkonnas, mis hõlmab poliitilist, filosoofilist, õiguslikku, kõlbluslikke, esteetilisi, religioosseid ja muid vaateid ja ideid, st ideoloogia valdkonnas… Seda eristab ka see, et ta toimub meie ajal mitte hariliku propagandaaparaadiga, vaid spetsiaalselt organiseeritud teenistustega. Need teenistused… panevad põhilise rõhu spetsiaalsetele diversiooni- ja õõnestusvahenditele<ref name="iz5j5" />". ==Juhid ja organisatsioon== ===RJK 5. valitsuse juhid=== *[[Aleksandr Kadašev]] (''Кадашев, Александр Фёдорович'') Viienda Valitsuse ülem, [[4. august]] [[1967]] – [[8. detsember]] [[1968]], (endine NLKP [[Stavropol]]i kraikomitee [[KK propagandasekretär]]); **1967–1969, kindralmajor Filipp Bobkov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja; **1967–1973, Sergei Serjogin (''Серегин Сергей Матвеевич''), NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema asetäitja; *kindralmajor [[Filipp Bobkov]] (''Бобков, Филипп Денисович'') Viienda Valitsuse ülem, [[23. mai]] [[1969]] – 18. jaanuar 1983; **[[kindralmajor]] [[Ivan Abramov|Ivan Pavlovitš Abramov]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1974. aasta juulist – septembrini, kindralmajor Ivan Markelov (''Маркелов Иван Алексеевич''), Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1974–1979, kindralmajor Ivan Markelov, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viienda Valitsuse ülema 1. asetäitja; **[[Valeri Vorotnikov|Valeri Pavlovitš Vorotnikov]] (''Воротников, Валерий Павлович''), Viienda Valitsuse ülema asetäitja; *[[kindralleitnant]] [[Ivan Abramov|Ivan Pavlovitš Abramov]], Viienda Valitsuse ülem, [[18. jaanuar]] [[1983]] – mai [[1989]]; **1984. aasta novembrist – 5. detsember 1985, kindralmajor [[Vitali Ponomarjov|Vitali Andrejevitš Ponomarjov]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja; **1983–1984, polkovnik [[Nikolai Goluško|Nikolai Mihhailovitš Goluško]], Viienda Valitsuse ülema asetäitja (2. osakonna ülem); *[[Jevgeni Ivanov|Jevgeni Fjodorovitš Ivanov]], Viienda Valitsuse ülem, mai – september 1989; :'''1989. aasta augustis reorganiseeriti 5. valitsus – [[NSV Liidu RJK Z Valitsus|NSV Liidu RJK Z-valitsus]]eks ([[Põhiseadus]]e kaitse valitsuseks)''' *kindralmajor Jevgeni Ivanov, Z Valitsuse ülem september 1989 – 30. jaanuar 1991; **1989–1991, kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülema 1. asetäitja; **–1990, kindralmajor Aleksandr Nikolajevitš Karbainov (''Карбаинов Александр Николаевич''), Z Valitsuse ülema asetäitja; *kindralmajor Valeri Vorotnikov, Z Valitsuse ülem 30. jaanuar – 25. september 1991; Vaata ka ''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend]]'' ===RJK 5. valitsuse organisatsioon=== Algselt loodi 1967. aastal valitsuses 6 osakonda: '''1. osakond''' *vastuluurealane töö kultuurivahetuse kanalitel, *välismaalaste läbitöötlus, *töö loomeliitude, teadus- ja uurimisinstituutide, *kultuuriasutuste (teatrite personali ja repertuaari, NSV Liidu Riiklik Kontserdiorganisatsiooni) ja **nõukogude "kultuurikollektiivide" külalisesinemiste eel ja ajal välismaal järelevalve teostamisega **välismaiste "kultuurikollektiivide" esinemiste ja nõukogude kodanikega suhtluse reguleerimine ja kontaktide kontroll *meditsiiniasutuste liinis; # jaoskond, kureeris [[NSV Liidu Riiklik Spordikomitee]]d<ref name="v5gfw" />, '''2. osakond''', ülem [[Juri Balejev]], *imperialistlike riikide ideoloogiakeskuste vastu, *NTS-i (Rahvuslik Tööliit, Venemaa emigrantide nõukogudevastane organisatsioon), *natsionalistlike ja šovinistlike elementide tegevuse tõkestamine; *vastuluurealaste ürituste planeerimine ja läbiviimine koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese Peavalitsusega]] # jaoskond, rahvustevahelised suhted/[[natsionalism]]ivastane võitlus, ülem: 1974–1984, [[Nikolai Goluško]]; Valeri Lebedev (''Валерий Федорович Лебедев'') (1983–1987) '''3. osakond''' *vastuluurealane töö üliõpilaste vahetuse liinis, ülem [[Eduardas Eismuntas]] (1982–1987)<ref name="SVtD2" /> **''"[[Fulbright scholarship]]"'' *üliõpilasnoorsoo ja õppejõudude seas vaenuliku tegevuse tõkestamine **[[M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool]], [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool|Patrice Lumumba nimeline Rahvaste Sõpruse Ülikool]] '''4. osakond''', osakonna ülemad: Valentin Timoševski (''Валентин Иванович Тимошевский''); *vastuluurealane tegevus usuliste, *sionistlike *sektantlike elementide *välismaiste usukeskuste seas; '''5. osakond''' *praktiline abi RJK territoriaalorganitele ühiskonnavaenulike massiliste ilmingute ärahoidmiseks; *nõukogudevastaste anonüümdokumentide ja lendlehtede autorite väljaselgitamine ja tagaotsimine; *terrorismisignaalide kontroll; '''6. osakond''' *vaenlase poolt teostatavate ideoloogiliste diversioonide kohta andmete üldistamine ja analüüs; *tulevaste ürituste väljatöötamine infokogumise ja planeerimise alal. Esialgne kaastöötajate arv NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 5. valitsuses, Moskvas oli 201 töötajat. '''7. osakond''' – loodi augustis [[1969]] ja tegeles ainult nõukogudevastaste anonüümkirjade, mis sisaldasid terrorismiähvardusi ning isikute läbitöötlusega ja tegevuse tõkestamisega, kes kavandasid terroriakte. Osakonnaülemad: Lev Tširikov (''Чириков Лев Николаевич''); Valentin Zvezdenkov (''Звезденков Валентин Владимирович'') hilisem [[Leedu NSV RJK]] esimehe 1. asetäitja; Vladimir Golovin (''Головин Владимир Александрович''); Jevgeni Zjazin (''Зязин Евгений Дмитриевич'')<ref name="mK7gO" />. Kattealused asutused: (''Союзспортобеспечение'') jt. '''8. osakond''' – loodi juunis [[1973]] ja tegeles võitlusega välismaiste [[sionism|sionis]]tlike keskuste õõnestustegevusega ([[Iisrael]]is ja Ameerika Ühendriikides – [[Nativ]] (''נתיב'') [[Lishkat Hakesher]], [[Juutide kaitseliiga]], [[Nõukogude juutide kaitse Ameerika rahvuskonverents]], «[[Nõukogude juutidega solidaarsuse liit]], [[Nõukogude juutluse üliõpilasvõitluskomitee]]). Juutide NSV Liidust emigreerumise aktsioonid: "[[Siioni vangid]]"(''«Узники Сиона»''), "[[Juudi liikumine emigreerumiseks Iisraeli]]" (''«Еврейское движение за выезд в Израиль»''), "[[Lase minu rahval minna]]" (''«Let my people go!..»'',''«Отпусти народ мой!..»'') ja (''«Большая алия»''). 8. osakonna ülem: Jevgeni Kubõškin (''Евгений Кубышкин''), Valeri Lebedev, üks kuulsamaid osakonna agente [[Šabtai Kalmanovitš]] (''Шабтай Калманович'' – 2009<ref name="pCKUJ" />,<ref name="qsZiz" />), kes suunati luuretööle Iisraeli ning paljastati seal [[Iisrael]]i vastuluure ([[Shabak]]i) poolt ja mõisteti süüdi spionaažis. '''9. osakond''' – loodi [[1974]]. aastal ja tegeles nõukogudevastaste gruppidega, kellel olid sidemed välismaiste ideoloogiliste diversioonide keskustega; [[Raadio Vaba Euroopa]], [[Ameerika Hääl]], [[Vabadusraadio]], '''10. osakond''' – loodi [[1974]]. aastal ja tegeles koos Esimese Peavalitsusega välismaiste eriteenistuste plaanide väljaselgitamise, nendesse keskustesse sisseimbumise ning tegevuse paralüseerimisega. '''11. osakond''' – loodi juunis [[1977]] enne [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamäng]]e ja tegeles operatiiv-tšekistlike ürituste läbiviimisega vaenlase ideoloogiliste aktsioonide ja vaenulike elementide tõkestamiseks; Osakond koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus|Teise Peavalitsusega]] tegeles ka [[rahvusvaheline terrorism|rahvusvahelise terrorism]]i vastase võitlusega. '''12. osakond''' – tegeles avaliku julgeoleku tagamisega massiüritustel Moskvas – festivalid, foorumid jne; '''13. osakond''' – loodi veebruaris [[1983]] ja tegeles "negatiivsete protsessidega, millel on kalduvus areneda poliitiliselt kahjulikeks nähtusteks", sealhulgas noorsooliikumistega – [[müstik]]ud, [[okultist]]id, [[profašist]]id, rokkarid, [[punkar]]id, jalgpallifanaatikud jms.; '''14. osakond''' – loodi veebruaris 1983 ja tegeles ideoloogiliste diversioonide tõkestamisega, mis olid suunatud [[NSV Liidu Ajakirjanike Liit|NSV Liidu Ajakirjanike Liidu]], ajakirjanike, massiteabevahendite töötajate ja avalik-õiguslikke organisatsioonide vastu.<ref name="GHZ9i" /> *1. jaoskond, *2. jaoskond, teostas televisioonisaadete ja televisioonitöötajate poliitilise lojaalsuse kontrolli ja jälitamist. '''15. osakond''' – loodi novembris 1983 ja tegeles vastuluurega kõigis [[Spordiühing Dünamo|spordiühingu Dünamo]] allasutustes ja objektidel<ref name="J95Do" />. ==Ajalugu== Läbi aegade kandis nõukogude võimu poliitiline politsei nimetusi: * 20. detsembrist [[1917]]: [[Tšekaa]] [[kontrrevolutsioon]]i vastu võitlemise osakond (''Отдел борьбы с контрреволюцией ВЧК''); * 24. detsembrist [[1919]]: [[Tšekaa]] salajane osakond (''Секретный отдел ЧК''); * 3. juunist [[1919]]: [[Tšekaa]] salajas-operatiivosakond; (''Секретно-оперативный отдел ЧК''); * 14. jaanuarist [[1921]]: [[Tšekaa]] / Vene SFNV [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] salajane osakond (''Секретный отдел ВЧК-ОГПУ''); * 5. märtsist [[1931]]: [[OGPU]] salajas-poliitiline osakond (''Секретно-политический отдел ОГПУ''); * 10. juulist [[1934]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e salajas-poliitiline osakond (''Секретно-политический отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 25. detsembrist [[1936]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e 4. osakond (''4 отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 28. märtsist [[1938]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 1. valitsuse 4. osakond (''4 отдел 1 управления НКВД СССР''); * 29. septembrist [[1938]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e 2. osakond (''2 отдел ГУГБ НКВД СССР''); * 26. veebruarist [[1941]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. valitsus (''3 управление НКГБ СССР''); * 31. juulist [[1941]]: [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. valitsus (''3 управление НКВД СССР'') * 14. aprillist [[1943]]: anti [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. valitsuse ülesanded üle [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. valitsusele ning moodustati NSV Liidu RJRK 2. valitsuse 1., 2., 3., 4. ja 5. osakond; * 28. juunist [[1946]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 5. valitsuse 3 ja 5 osakond (''МГБ СССР''); * 6. detsembrist [[1949]]: [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 5. valitsus (''5 управление МГБ СССР''); * 14. märtsist [[1953]]: [[NSV Liidu Siseministeerium]] 4. valitsus (''4 управление МВД СССР''); * 18. märtsist [[1954]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 4. valitsus (''4 управление КГБ при Совете Министров СССР''); * 11. veebruarist [[1960]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 4. valitsus likvideeriti ning ülesanded anti üle [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus#Organisatsiooni muudatuste kronoloogia|2. Peavalitsusele]]; * 25. juulist 1[[967]]: [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 5. valitsus (''5 управление КГБ при Совете Министров СССР'') * 5. juulist [[1978]]: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus (''5 управление КГБ СССР'') * 11. augustist [[1989]]: NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Z Valitsus (''Управление "З" КГБ СССР, Управления по защите конституционного строя''). ===Tšekaa salajane osakond=== *aastal 1920, ülem [[Mārtiņš Lācis]] ===GPU salajane osakond=== [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaad]]i [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|juures asuva Riikliku Poliitvalitsus]]e Salajas-Operatiivvalitsuse salajane osakond, nõukogude [[poliitiline politsei]] võitluseks nõukogude võimu vastastega, *aastail 1920–1923 ülem [[Timofei Samsonov]]; *alates [[25. mai]]st [[1923]] osakonna ülem [[Terenti Deribas]]; *alates [[26. oktoober|26. oktoobrist]] [[1923]] osakonna ülem [[Jakov Agranov]] *1. jaoskond, võitluseks [[anarhistid]]ega; *2. jaoskond, võitluseks menševike ja [[bund]]lastega; *3. jaoskond, võitluseks [[esseerid]]e ja nõukogudevastaste talupoegadega, rahvuslike liikumistega [[Ukraina]]s ja [[Valgevene]]s; *4. jaoskond, võitluseks endiste ohranka agentide (provokaatoritega), [[valgekaartlased|valgekaartlastega]], [[Sandarmi Üksikkorpus|sandarmite]], vangivalvurite, nõukogudevastaste juudigruppide ja -parteidega; *5. jaoskond, võitluseks parempoolste parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga; *6. jaoskond, võitluseks [[Vene Õigeusu Kirik]]u, teiste usulahkude ja sektidega, ülem [[Jevgeni Tutškov]]<ref name="WQNtC" />; *7. jaoskond, võitluseks [[Taga-Kaukaasia]] rahvuslike parteidega ja menševikega; *8. jaoskond, võitluseks endiste [[VK(b)P]] liikmetega, [[trotskistid]]e, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega (moodustati 16. märtsil 1928); ===OGPU salajane osakond=== NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse s'''alajane osakond''' tegeles nõukogudevastaste parteide, organisatsioonide, gruppidega ja antud keskkonnast pärit üklsikisikute järelevalvega. Osakonda kogunes informatsioon isikute kohta, kes varem kuulusid mittebolševistlikkesse parteidesse; isikute kohta, kes enne revolutsiooni töötasid [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i allükstustes, monarhistlikes ja mustasajalisteorganisatsioonides. Samuti kogus informatsiooni [[Vene Õigeusu Kirik]]u kohta; isikute kohta, kes olid välja näidanud ebalojaalsust nõukogude võimu suhtes; isikute, kohta, kes olid töötanud transportsfääris; isikute kohta, kes olid tegutsenud kultuuri-, haridussfääris või "vana keisririigi" õppeasutustes. *1. jaoskond, võitluseks [[anarhistid]]ega; *2. jaoskond, võitluseks menševike ja [[bund]]lastega; *3. jaoskond, võitluseks [[esseerid]]e ja nõukogudevastaste talupoegadega; *4. jaoskond, võitluseks [[valgekaartlased|valgekaartlastega]], [[Sandarmi Üksikkorpus|sandarmite]], vangivalvurite, juudigruppide ja -parteidega; *5. jaoskond, võitluseks parempoolsete parteidega ja nõukogudevastase intelligentsi ja noorsooga; *6. jaoskond, võitluseks [[Vene Õigeusu Kirik]]u, usulahkude ja sektidega; ülem [[Jevgeni Tutškov]]<ref name="lg7Zi" /> *7. jaoskond, võitluseks [[Taga-Kaukaasia]] rahvuslike parteidega ja menševikega; *8. jaoskond, võitluseks endiste [[VK(b)P]] liikmetega, illegaalsete parteide ja tööliste ning töötute protestiaktsioonidega; ===OGPU salajas-poliitiline osakond=== [[5. märts]]il 1931 liideti salajase osakonnaga senine informatsiooni- ja poliitkontrolli osakond (''Отдел информации и политконтроля') ning uue osakonna nimetuseks sai NSV Liidu RKN juures asuva ÜRPV Salajas-Operatiivvalitsuse '''salajas-poliitiline osakond''''' *Salajas-poliitilise osakonna ülem: [[Jakov Agranov]]; alates 1. september 1931 [[Georgi Moltšanov]]. *SPO 1. jaoskond: agentuur-operatiivtöö linnades, jälitustöö poliitasundusele saadetute suhtes ja välisriikide tööliste jälgimine; *SPO 2. jaoskond: agentuur-operatiivtöö väljaspool linni (maal), rahvuslike liikumiste ja poliitiliste parteide arvestus ja kontroll; nõukogudevastase tegevuse väljaselgitamine ja võitlus sellega põllumajandus- ja õppeasutustes; Punaarmeest reservväelaste poliitilise lojaalsuse kontroll; [[OSOAVIAHIM]]i tegevuse jälgimine; endiste punaste [[partisan]]ide tegevuse jälgimine; järelevalve vene kasakate üle; agentuur-operatiivtöö asumisele saadetud [[kulak]]ute üle; *SPO 3. jaoskond, agentuur-operatiivtöö [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja teiste usulahkude tegevuse üle, võitlus nõukogudevastaste ususektidega, monarhistide, fašistide, kadettide, endiste sandarmite, [[Venemaa Keisririigi Siseministeerium]]i ametnike, vabrikantide arvestus ja võitlus nende tegevusega, Tööliste ja Talupoegade Miilitsa tegevuse kontroll ja jälgmine, ülem [[Jevgeni Tutškov]], Georgi Karpov; *SPO 4. jaoskond, agentuur-operatiivtöö trükivaldkonnas, teatrites jms artistide, kirjandusala inimeste ja humanitaarintelligentide seas. 16. aprillil 1932 SO'''V''' likvideeriti ja SP''Osakond'' sai iseseisva osakonna staatuse otsealluvusega ÜRPV esimehele ja kolleegiumile. ===SARK-i RJPV 4. osakond=== ;[[NSV Liidu SARK]]-i [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|RJPV]] 4. osakond (salajas-poliitiline osakond) NSV Liidu SARK-i RJPV 4. osakonna (''4 отдел (СПО) ГУГБ'') ülem [[Mihhail Litvin]] (1892–1938) * 1. jaoskond – trotskistid, [[zinovjev]]lased, vasakpoolsed, parempoolsed, [[Gavriil Mjasnikov|mjasnikov]]lased, [[šljapnikov]]lased, VK(b)P-st väljaheidetud ja töö välismaal, * 2. jaoskond – [[menševikud]], [[anarhistid]], [[esseerid]], [[bundlased]], [[sionist]]id, klerikaalid, [[sandarm]]id, vastuluurajad, karistajad, valgekasakad, [[monarhistid]], * '''3. jaoskond – võitlus ukraina, valgevene, soome-ugri rahvustest kontrrevolutsionääridega''', * 4. jaoskond – nõukogudevastaste poliitiliste parteide agentuurläbitöötlus, [[dašnakid]], türgi, tatari kontrrevolutsionäärid, [[gruzmekid]], [[mussavatistid]] ja natsionalistid, * 5. jaoskond – kirjanikud, trükindus, kirjastused, teatrid, kino, kunst, * 6. jaoskond – [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]], Teaduslikud Instituudid, teadusühingud, * 7. jaoskond – [[NSV Liidu Hariduse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Hariduse Rahvakomissariaadi]] süsteemis olevate õppiva noorsoo ja represseeritute laste suhtes läbiviidav läbitöötlus ja nende kuritegeliku tegevuse avastamine, * 8. jaoskond – NSV Liidu ja [[Vene NFSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] ja tema teadusasutused, * 9. jaoskond – [[NSV Liidu Justiits Rahvakomissariaat]], [[NSV Liidu Ülemkohus]], [[NSV Liidu Varustuse rahvakomissariaat]] ja nende õppeasutused, * 10. jaoskond – võitlus kirikliku ja sektantlike [[kontrrevolutsionäär]]idega, * 11. jaoskond – kehakultuuriorganisatsioonid, vabatahtlikud ühingud, klubid, sporditeemalised väljaanded, * 12. jaoskond – [[Erinõupidamine|erinõupidami]]sed, miilits, tuletõrje ja erus olev juhtivkoosseis. ===NSV Liidu MN j.a RJK 4. valitsus === [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu MN j.a RJK]] 4. valitsus<ref name="cDw8l" /> :(1954) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid, * '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', * 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, * 5. osakond – intelligents, * 6. osakond – noorsugu, * 7. osakond – vaimulikkond, * 8. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 9. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, * 10. osakond – posti- ja telegraafi[[tsensuur]]. 1955. aastal viidi 10. osakond välja 4. valitsuse koosseisust, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee#Järgnevalt läbiviidud struktuurimuudatused|NSV Liidu MN j.a RJK]] iseseisvaks 6. eriosakonnaks (''6-й спецотдел'') :(1955) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene kodanlikud natsionalistid, * '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', * 4. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, * 5. osakond – intelligents, ** 6. osakond – noorsugu, 1955. aastal anti osakonna ülesanded 5. osakonnale ning senine 6. osakond likvideeriti. * 6. osakond – vaimulikkond, * 7. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 8. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, :(1956) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus ja [[terrorism|terror]]iaktide kohta teadete uurimine, * 2. osakond – ukraina ja valgevene, (+1956) ''eesti, läti, leedu'' (+1959) muud kodanlikud natsionalistid ning osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega, ** '''3. osakond – eesti, läti, leedu kodanlikud natsionalistid''', 1956. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti. * 3. osakond – muud kodanlikud natsionalistid, 1959. aastal anti osakonna ülesanded 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti. * 4. osakond – intelligents, * 5. osakond – vaimulikkond, mille koosseisus [[Vene Õigeusu Kirik]]u ja sektide, [[katoliku kirik]]u, [[judaism]]i ja [[muslim]]i ehk [[islam]]isusu organisatsioonide järelevalvega tegelenud jaoskonnad * 6. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 7. osakond – agentuur-operatiivtöö valitsus[[korteež]]i trassidel, [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, :(1957) *moodustati uus 7. osakond – agentuur-operatiivtöö [[kõrgkool]]ides :(1959) *3. osakonna ülesanded anti üle 2. osakonnale ning senine 3. osakond likvideeriti ning 2. osakond tegeles kõigi kodanlike natsionalistidega, *senine 7. osakond saadeti laiali ning moodustati uus 7. osakond, mis kontrollis territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade tööd :(1959–1960) * 1. osakond – nõukogudevastane illegaalne tegevus *2. osakond – muud kodanlikud natsionalistid * 3. osakond – vaimulikkond * 4. osakond – nõukogudevastased lendlehed ja anonüümkirjad, * 5. osakond – [[NSV Liidu Tervishoiuministeerium]]i 4. valitsuses, Moskva akadeemilised teatrid, * territoriaalasutuste 4. osakonde/jaoskondade töö kontroll ==Teisitimõtlejad ja dissidendid NSV Liidus== *[[Aleksandr Solženitsõn]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Aleksandr Ogorodnikov]] *[[Irina Turkova]] *[[Paruira Airikjan]], (''Айрикян Паруира'') *[[Aleksandr Bolonkin]], (''Болонкин Александр Александрович''); *[[Jelena Bonner]] *[[Vladimir Voinovitš]]; *[[Juri Galanskov]], (''Галансков Юрий''); *[[Vitali Ginzburg]], *[[Pjotr Grigorenko]], *[[Eduard Kuznetsov]], *[[Anatoli Martšenko]], (''Марченко Анатолий'') *[[Boriss Sarõlov]], (''Сарылов Борис'') *[[Andrei Sahharov]], ==Massirahutused NSV Liidus== *[[1957]]. aasta 10.–1[[11. juuni|1. juuni]], erakorraline sündmus [[Moskva oblast]]i [[Podolsk]]i linnas, kus alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 3000), pärast levinud kuulujutte, et "miilits on tapnud purjus autojuhi", panid toime huligaansusi. Kohtu alla anti 9 isikut. *[[1961]]. aasta [[15. jaanuar]], [[Krasnodari oblast]]i [[Krasnodar]]i linnas, alkoholijoobes isikud (osavõtnute arv u 1300) pärast sõjaväepatrulli poolt vormieeskirjade rikkumisest eest kinnipidamist ja varastatud sõjaväevormiriietuse müümise katset, tungisid sõjaväe [[garnison]]ihoonesse, kus juhusliku lasu tulemusena sai surma üks osavõtnu, pärast seda vallutati NLKP Krasnodari oblastikomitee hoone. Kohtu alla anti 24 isikut. *1961. aasta [[21. juuni]], [[Altai krai]] [[Biisk]]i linnas [[Biiski pogromm|osalesid rahutustes ligi 500 inimest]]. Rahutuste põhjuseks oli miilitsa katse vahistada linnaturul alkoholijoobes isik, kes osutas kinnipidamisel vastupanu. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 15 isikut. *1961. aasta [[30. juuni]] [[Vladimiri oblast]]i [[Murom]]i linnas kohaliku Ordžonikidze tehase 1500 töölist tungisid kohalikku [[kainestusmaja]]sse, kus oli surnud üks tehase töötaja. Kohtu alla anti 12 isikut. *1961. aasta [[23. juuli]] [[Vladimiri oblast]]i [[Aleksandrov]]i linna 1200 inimest püüdsid vabastada miilitsa linnaosakonnast vahistatud linnaelanike, rahutuste tulemusena hukkus 11 inimest, kohtu alla anti 20 inimest. *1961. aasta 15.–1[[16. september|6. september]], [[Põhja-Osseetia]] [[Beslan]]i linnas, 700 inimest osalesid rahutustes, mis tekkis pärast miilitsa katset vahistada 5 avalikus kohas viibivat ebakaines olekus isikut. Rahutustes hukkus 1 inimene, kohtu alla anti 7 inimest. *[[1962]]. aasta 1.-[[3. juuli]] [[Rostovi oblast]]i [[Novotšerkassk]]i linnas 4000 elektrijaama tehase töötajat avaldades rahulolematust liha ja võihindade tõstmise üle, korraldasid protestimanifestatsiooni. Manifest aeti laiali sõjaväe abil, hukkus 23 inimest, kohtu alla anti 132 inimest. *[[1963]]. aasta 16.–1[[18. juuni|8. juuni]] [[Dnepropetrovski oblast]]i [[Krivoi Rog]]i linnas rahutustes osales ligi 600 inimest. Rahutuste põhjuseks vastupanu osutamine miilitsale alkoholijoobes sõjaväelase poolt. Rahutustes hukkus 4 inimest, kohtu alla anti 41 inimest. *1963. aasta [[7. november]] [[Sumgait]]i linnas, üle 800 inimest kaitsesid demonstratsiooni, millel kanti [[Jossif Stalin]]i piltidega plakateid. Kohtu alla anti 6 inimest. *[[1964]]. aasta [[16. aprill]] Moskvalähedases [[Bronnitsa]] linnas umbes 300 inimest lõhkusid linna eelvangistusmaja, kus suri kehavigastuste tagajärjel kinni peetud linna elanik. Kohtu alla anti 8 inimest. *1964. aasta [[29. september]] – [[3. oktoober]] [[Dagestani ANSV]] [[Hassavjurt]]is osalesid 700 inimest, mille põhjuseks oli tšetšeeni rahvuses noormehe poolt toime pandud laksi rahvusest tütarlapse vägistamine, ning sellele järgnenud laksi rahvusest isikute [[veritasu]] korras kättemaksuaktsioon. Kohtu alla anti 9 inimest. *[[1966]]. aasta [[23. august]] [[Moskva]] linna Kiievi rajooni umbes 500 elanikku asus alkoholijoobes isiku kaitsele, keda proovis kinni pidada miilits. *[[1967]]. aasta [[17. mai]] [[Frunze]] linnas umbes 700 elanikku tungisid rajooni [[siseasjade osakond]]a kus kuulujuttude alusel peksti surnuks kinnipeetu. Hukkus 1 inimene ja kohtu alla anti 18 inimest. *1967. aasta [[13. juuni]] [[Kasahtsan]]i [[Tšimket]]i linnas toimus vastuhakk miilitsale, milles osales umbes 5000 inimest. Hukkus 7 inimest, kohtu alla anti 43 inimest. *1967. aasta [[3. juuli]] [[Stapanakert]]i linnas rahutused 2000 inimese osavõtul, mille põhjuseks oli rahulolematus kohtu otsusega kolmele kurjategijale, kes tapsid lapse. Rahvamass tungis kallale [[konvoi]]le ning tappis kohapeal 3 süüdimõistetut, hukkus 1 rahutustest osavõtnu ja kohtu alla anti 22 inimest. *1967. aasta [[8. oktoober]] [[Tšernigovi oblast]]i [[Priluk]]i linnas tungis ligi 500 inimest kallale kohalikule miilitsaosakonnale, rahutuste põhjuseks kuulujutud isiku tapmise kohta miilitsa poolt. Kohtu alla anti 10 inimest. *1967. aast [[12. oktoober]] [[Slutsk]]i linnas toimus ligi 1200 poolt linnakohtu hoone põletamine, mille tagajärjel hukkus 2 inimest. Rahutuste põhjuseks elanike rahulolematus määratud kohtuotsusega raskete kehavigastuste ja tulirelva ebaseadusliku omamise eest. Kohtu alla anti 12 rahustustes osalejat. *[[1968]]. aasta 13. juuli [[Naltšik]]i linnas, ligi 4000 elanikku tungis pärast kuulujuttu korrakaitse tugipunktis kohalikule noorukile vigastuste tekitamise pärast, linnaturul asunud korrakaitsepunkti ja tapsid seal asunud [[piirkonnavolinik]]u. Kohtu alla anti 33 inimest, neist kolmele määrati [[kõrgeim karistusmäär]]. *[[1977]]. aasta [[22. jaanuar]] [[Tula oblast]]i [[Novomoskovsk]]i linnas ligi 500 inimest kogunes kohaliku eelvangistusmaja juurde, kus alaealise kinnipeetu suhtes miilitsatöötajad kasutasid füüsilist jõudu ning "ja muid jõhkraid tegevusi". Kohtu alla anti 6 osavõtnut. *[[1981]]. aasta [[24. oktoober]] [[Ordžonikidze]] linnas massilised rahutused, milles osalesid ligi 4500 inimest, mis algasid pärast kohaliku tapetud taksojuhi matuseid. Kohtu alla anti 26 inimest. *[[1984]]. aasta 22.–[[23. august]] [[Leninogorsk]]i linnas sõitis miilitsauto otsa kahele tütarlapsele, kellest 1 suri vigastustesse. Umbes 1000 linnaelanikku kogunes linna siseasjade osakonna hoone juurde, mis rüüstati. Kohtu alla anti 13 inimest. *[[1985]]. aasta [[12. jaanuar]] [[Dušanbe]] linnas kino juures toimus kaklus [[tadžikk]]ide ja venelaste vahel. Kohtu alla anti 5 inimest. *[[1986]]. aasta 17.–1[[18. detsember|8. detsember]] [[Alma-Ata]] linnas, osales rahvarahutustes ligi 5000 inimest, Üliõpilased avaldasid rahulolematust Kasahstani KP KK poolt pleenumil vastuvõetud "organisatsiooniliste küsimuste" kohta. Kasahtsani KP KK senine kasahhist I sekretär [[Dinmuhamed Kunajev]] vahetati venelasest Kolibini vastu. Rahustuste ajal said erinevaid vigastusi 1215 inimest, neist 774 sõjaväelast ja miilitsatöötajat, kaks vigastustega haiglasse toimetatud isikut suri vigastustesse. Kriminaalvastutusele võeti 107 inimest. *[[1986]]. aasta [[2. aprill]] [[Jakutsk]], 600 inimest võtsid osa kaklusest jakuutide ja vene rahvusest isikute vahel. Kriminaalmenetlust alustati 8 isiku vastu. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="iz5j5">АНДРОПОВ Ю. В. Избр. речи и статьи. М. 1979, с. 279 — 298</ref> <ref name="v5gfw">Юрий Фельштинский, Владимир Прибыловский, [https://web.archive.org/web/20100505124155/http://www.corporation-kgb.org/?page=8 КОРПОРАЦИЯ. РОССИЯ И КГБ ВО ВРЕМЕНА ПРЕЗИДЕНТА ПУТИНА. ЛЕОНИД ТЯГАЧЕВ]</ref> <ref name="SVtD2">{{Netiviide |pealkiri=3-й отдел |url=http://www.ovvkus.ru/kgb5491/structure/5U/3.htm |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2017-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170226050638/http://www.ovvkus.ru/kgb5491/structure/5U/3.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mK7gO">[Система борьбы с терроризмом в СССРhttps://web.archive.org/web/20100403032410/http://www.agentura.ru/dossier/russia/kgb/counterterrorism/], www.agentura.ru</ref> <ref name="pCKUJ">[https://web.archive.org/web/20100220000218/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/vanake-hasan---vene-allilma-uus-boss.d?id=27693117 Vanake Hasan – Vene allilma uus boss], Eesti Ekspress, 18. november 2009</ref> <ref name="qsZiz">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/article.php?id=27692755 Mõjuka ärimehe, skandaalse luuraja ja helde spordimetseeni mõrva taustast], Eesti Ekspress, 3. november 2009</ref> <ref name="GHZ9i">[http://it2b-forum.ru/index.php?showtopic=4094 Владимир Крючков Его роль в истории страны.]</ref> <ref name="J95Do">Лубянка. Органы ВЧК-ОГПУ-НК. ВД-МГБ-МВД-КГБ. 1917 — 1991 гг. Справочник. М. 2003, с. 166 — 168.</ref> <ref name="WQNtC">Сергей Бычков.[https://web.archive.org/web/20160305022632/http://www.portal-credo.ru/site/?act=fresh&id=126 БОЛЬШЕВИКИ ПРОТИВ РУССКОЙ ЦЕРКВИ. ПРОТИВОСТОЯНИЕ РЕЖИМУ. (1917–1941). Чекистский "игумен" Евгений Тучков]</ref> <ref name="lg7Zi">[http://www.solovki.ca/camp_20/butcher_tuchkov.php ПРЕДСТАВЛЕНИЕ на Евгения Тучкова для получения звания Заслуженного чекиста], Solovki Encyclopaedia</ref> <ref name="cDw8l">[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/structure/4U.htm 4-е Управление]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.fedy-diary.ru/?p=1998 О Бобкове] [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 8iuaorwz2iiaxf49yxrf2oq1qqcuyhz 0 197053 7249240 7215452 2026-10-07T20:17:01Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249240 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus<br>''Государственное политическое управление при НКВД РСФСР'' <small>([[vene keel]]es)</small> |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = GPU |moodustatud = [[1922]] |likvideeritud = [[1923]] |tüüp = [[riiklik julgeolek]] |eesmärk = |peakorter = [[Lubjanka väljak]], Moskva |asukoht = |piirkond = |juhtkond = esimees [[Feliks Dzeržinski]] |kõrgemalseisev_asutus = [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus''' ([[vene keel]]es ''Государственное политическое управление при НКВД РСФСР'', lühend ''ГПУ при НКВД РСФСР'') oli [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Rahvakomissaride Nõukogu]]le allunud [[sisejulgeolek]]u ja [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku]] tagamise ametkond aastatel 1922–1923. [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] kinnitas [[2. veebruar]]il 1922 Tšekaa likvideerimise projekti ja tegi [[Jossif Unšliht]]ile ülesandeks ette valmistada Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse projekt. [[6. veebruar]]il 1922 võttis [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium]] vastu dekreedi "[[Tšekaa]] likvideerimisest ja õigustest viia läbi läbiotsimisi, võetusi ja areste"), mille alusel likvideeriti [[Tšekaa|Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon]] ning moodustati Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus (''Государственное политическое управление (ГПУ) при НКВД РСФСР''). [[9. veebruar]]il 1922 kinnitas [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse ja samal päeval anti välja Tšekaa käskkiri nr 64, mis teatas Ülevenemaalise Erakorralise komisjoni (Tšekaa) likvideerimisest. Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus likvideeriti 1923. aastal, ning tema ülesanded anti üle [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuvale Ühendatud Riiklikule Poliitvalitsusele]]. [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] ja seejärel [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] poolt kinnitatud "Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse" kohaselt oli asutuse ülesanneteks: * avalike [[kontrrevolutsioon]]iliste väljaastumiste ennetamine ja mahasurumine; * võitlus relvastatud ülestõusudega; * kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide avastamine rahvamajanduses; *[[riigisaladus]]te kaitse ja võitlus [[spionaaž]]iga; * raud- ja veeteede kaitse ja võitlus kaupade riisumistega; * [[NSV Liidu piirivalve|riigipiiri kaitse]]; * Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja [[Rahvakomissaride Nõukogu]] eriülesannete täitmine revolutsioonilise korra kaitsel. == Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse juhid ja organisatsioon == {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} *Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse esimees: [[Feliks Dzeržinski]]; **Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse esimehe asetäitja [[Józef Unszlicht]]; Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Presiidium Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegium, mille koosseis kinnitati [[Vene NFSV Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt [[4. juuli]]l 1922. Kolleegiumi koosseisu kuulusid Feliks Dzeržinski, [[Józef Unszlicht]], [[Vjatšeslav Menžinski]], Genrihh Jagoda, [[Jēkabs Peterss]], [[Gleb Boki]], [[Vassili Mantsev]] (1923. aasta oktoobrist)<ref>[http://www.hrono.ru/biograf/bio_m/mancevvn.php Манцев Василий Николаевич. БИОГРАФИЧЕСКИЙ УКАЗАТЕЛЬ] // Maailmaajaloo portaal Hronos (''vene keeles'')</ref>, [[Stanislav Messing]], [[Filipp Medvedev]]. Riikliku Poliitvalitsuse Kolleegiumi Spetsjaoskond, ülem [[Abram Belenki]] (''Абрам Яковлевич Беленький ''); === Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse struktuuriüksused 1. detsembril 1922 === * Administratiiv-organisatsioonilisvalitsus, mis tegeles GPU struktuuri väljatöötamise, kaadrvaliku ning ümberpaigutamistega ja julgeolekuorganite allasutuste kontrolliga, ülem [[Stanisław Redens]]; 1921–1922); [[Ivan Vorontsov]] (''Иван Александрович Воронцов''); *'''Riikliku Poliitvalitsuse Salajas-Operatiivvalitsus''' (SOV), ülem [[Vjatšeslav Menžinski]], ülema asetäitja ja eriosakonna ülem Genrihh Jagoda **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus#Ajalugu|salajane osakond]]''' (Секретный отдел (СО)), nõukogude [[poliitiline politsei]] võitluseks nõukogude võimu vastastega, salajase osakonna ülem Genrihh Jagoda ja SOV ülema Menžinski asetäitja. **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#Ajalugu|eriosakond]]''' (''Особый отдел (ОО)''), mille ülem [[Genrihh Jagoda]] (1. juuni 1922 –) aga jätkas sõjaväe lojaalsuskontrolli läbi alluvate [[eriosakond]]ade [[Punaarmee]]s ja sõjalaevastikus. Juunis 1922 reorganiseeriti senine Riikliku Poliitvalitsuse SOV ''eriosakond,'' jagunes vastuluureosakonnaks ja eriosakonnaks. **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine peavalitsus#Ajalugu|vastuluureosakond]]''' (''Контрразведывательный (КРО)''), mille ülem [[Artur Artuzov]], võitluseks [[spionaaž]]i ja bolševikevastaste [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] organisatsioonidega. **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus#Ajalugu|välisosakond]]''', ülem [[Solomon Mogilevski]] (– 13. märts 1922), [[Mihhail Trilliser]] (13. märts 1922 –); ** Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''poliitkontrolli osakond''', ülem [[Boriss Etinhoff]] (''[[:ru:Этингоф, Борис Евгеньевич|Этингоф, Борис Евгеньевич]]''); Osakond moodustati sõjalis-poliitilise tsensuuriorganite baasil ja kontrollis posti-telegraafi ning raadiotelegraafi sidet ja korrespondentsi. PKO teostas ka [[Glavlit]]i jaoks trükikodade ja raamatukaubanduse kontrolli ning riiki toodavate ja väljaviidavate trükiste järelevalvet. Teostas ka Glavliti tegevusele järgnevat järelkontrolli, Glavliti läbinud, kuid "kahjulike" trükitoodete suhtes. ** Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''keskregistratsiooniosakond''', ülem [[Jānis Rocēns|Jan (Jānis) Rocēns]], [[Aleksandr Šanin]] (''[[:ru:Шанин, Александр Михайлович|Шанин, Александр Михайлович]]'') **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''idamaade osakond''', ülem [[Jēkabs Peterss]], osakonnaülema asetäitja [[Vladimir Stõrne]] (''[[:ru:Стырне, Владимир Андреевич|Стырне, Владимир Андреевич]]''). Osakond loodi 2. juunil 1922 Tšekaa [[Eriosakond|eriosakonna]] 14. spetsjaoskonna baasil. Osakonna ülesanne oli suunata kogu Riikliku Poliitvalitsuse tegevust [[Kaukaasia]]s, [[Turkestan]]is, [[Hiiva]]s, [[Buhhaara]]s, [[Kirgiisia]]s, [[Tatarstan]]is, [[Baškiiria]]s ja [[Krimm]]is. Osakonnas oli kolm jaoskonda: ***1.jaoskond, [[Lähis-Ida]] ja [[Kaukaasia]], ülem [[Vladimir Stõrne]]; ***2. jaoskond, [[Kesk-Ida]] ja [[Kesk-Aasia]], ülem [[Teodors Eihmans]] (''[[:ru:Эйхманс Федор Иванович|Эйхманс Федор Иванович]]''); ***3. jaoskond, [[Kaug-Ida]], ülem [[Mihhail Kazas]] (''[[:ru:Казас, Михаил Маркович|Казас, Михаил Маркович]]''). **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''transpordiosakond''', ülem [[Georgi Blagonravov]] (''[[:ru:Благонравов, Георгий Иванович|Благонравов, Георгий Иванович]]'') **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus#Ajalugu|operatiivosakond]]''', ülem [[Ivan Surta]] (''[[:ru:Сурта, Иван Захарович|Сурта, Иван Захарович]]''), tegeles varjatud jälgimise ja luure läbiviimise, arestide, võetuste, isiku varjatud tuvastamise, otseselt "''banditismivastase võitlusega''"; **Riikliku Poliitvalitsuse SOV '''informatsiooniosakond''', ülem [[Vitold Ašmarin]] (''Витольд Францевич Ашмарин''; sünninimega ''Witold Achramowicz'') (alates 1. märtsist 1922), tegeles riigi majandusliku ja poliitilise olukorra kohta informatsiooniliste ülevaadete koostamisega. Infoallikaiks oli Tšekaa korraldusel 19. aprillil 1921 kõigis kubermangudes moodustatud "riiklikud infokolmikud", kuhu kuulusid [[VK(b)P kubermangukomitee]], kubermangu täitevkomitee ja kubermangu [[Tšekaa]] esindajad. Poliitilise ja majandusliku info kogumise aluseks oli ankeet, mille alusel koguti kubermangude nõukogude asutustelt: kubermangu [[parteikomitee]]lt, maaosakonnalt, rahvamajandusettevõtetelt, toitlustuskomiteelt, ametiühingutelt ja sõjaväekomissariaadilt. Kolmepäevase intervalliga kogutud andmed edastati telegraafi teel Moskvasse, kus nende alusel koostati infobülletäänid, mis edastati 31 kõrgeimale Nõukogude Venemaa juhile: Leninile, Stalinile, Trotskile, Molotovile, Tšitšerinile, Andrejevile, Shmidtile, Radekile; [[VK(b)P KK]] ja [[Vene SFNV RKN]] häälekandjate [[Pravda]] ja [[Izvestija]] toimetajaile; Tšekaa ja Tšekaa osakondade juhtidele Dzeržinskile, Unszlichtile, Menžinskile, Jagodale, Samsonovile, Blagonravovile, Artuzovile; piirkondlike Tšekaa esinduse juhtidele ja tähtsamatele valitsustele Pavlunovskile, Mantsevile, Peterssile, Messingule, Ivanovile, Kaznelsonile jt; * '''[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Majanduse Peavalitsus|Majandusvalitsus]]''' (võitlus [[kahjurlus]]ega rahvamajanduses), ülem [[Nikolai Krõlenko]], [[Zinovi Katsnelson]] (alates 1. märts 1922); * '''[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus|Spetsosakond]]''', ülem [[Gleb Boki]], tegeles salasatatud sidepidamiseks šifreerimise ja dešifreerimisega ning viis läbi kontrolli Vene SFNV ametiasutuste poolt kasutatava šifreeritud sidepidamise üle ning teostas ka [[raadiovastuluure]]t; * Juriidiline osakond: juriidilised konsultatsioonid, uurimine ja uurimisjärelevalve ning vanglate järelevalvejaoskonnad; *Riikliku Poliitvalitsuse vägede staap/inspektsioon; *Riikliku Poliitvalitsuse [[NSV Liidu Piirivalve|Piirivalveosakond]], tegeles Venemaa SFNV riigipiiride puutumatuse kindlustamise organiseerimisega; * Varustusosakond *Riikliku Poliitvalitsuse kursused<ref>Александр КОКУРИН (Москва), Никита ПЕТРОВ (Москва) [http://voenforum.ru/index.php?showtopic=850 ГПУ – ОГПУ (1922–1928)]</ref> {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tšekaa|Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni, Sabotaaži ja Ametialaste Kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon]]|nimi=Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|aeg=1922–1923|järgnev=[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitiline Valitsus]] (1923–1934)}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|nimi=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|aeg=[[1918]]–[[1930]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1930–1946)}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *А. И. Кокурин – Н. В. Петров, [http://web.archive.org/web/20091127131139/http://militera.lib.ru/docs/0/lubyanka1917-1960_idf.pdf Лубянка ВЧК-ОГПУ-КВД-НКГБ-МГБ-МВД-КГБ 1917–1960 Справочник], МЕЖДУНАРОДНЫЙ ФОНД «ДЕМОКРАТИЯ», МОСКВА 1997 *А. Г. ТЕПЛЯКОВ, [http://providenie.narod.ru/0000362.html МАШИНА ТЕРРОРА · ОГПУ-НКВД СИБИРИ В 1929–1941 гг.] *[http://zaimka.ru/authors/olekh/ Олех Григорий Леонидович] , [http://zaimka.ru/power/olekh3.shtml Кровные узы. РКП(б) и ЧК/ГПУ в первой половине 1920–х годов: механизм взаимоотношений. ] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] 7goi935d50ynunspp7oga9jd5wlqip4 0 199294 7249245 7181450 2026-10-07T20:18:16Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249245 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus <small>(1954–1960); (1982–1991)</small><br>''Третье главное управление КГБ СССР'' <small>([[vene keel]]es)</small> <br>NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Peavalitsus <small>(1960–1983)</small><br> ''Третье управление КГБ СССР'' <small>([[vene keel]]es)</small> |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = |likvideeritud = [[1991]] |tüüp = |eesmärk = [[vastuluure]] |peakorter = [[Moskva]] |asukoht = |piirkond = [[NSV Liidu relvajõud]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas (Pea)valitsus''' oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[NSV Liidu relvajõud]]udes ja sõjaväestatud asutustes [[vastuluure]]ga tegelenud keskasutus. Aastatel 1954–1960 kandis asutus nimetust NSV Liidu MN RJK '''Kolmas Valitsus'''; aastatel 1960–1983 NSV Liidu MN RJK ja NSV Liidu RJK '''Kolmas Peavalitsus''' ning aastatel 1982–1991 uuesti NSV Liidu RJK '''Kolmas Valitsus'''. NSVL Kolmandale (Pea)valitsusele allunud vastuluure ja isikkoosseisu lojaalsusega Nõukogude riigikorrale tegelesid Kolmandale Peavalitsusele allunud valitsuste, osakondade ja allüksuste kohta kasutati üldistavalt nimetust '''[[eriosakond]]'''. {{Sisukord paremale}} == Sõjalise vastuluure juhid ja organisatsioon == ===Juhid=== *[[17. märts]] [[1954]] – 12. juuni 1959, kindralleitnant Dmitri Leonov, NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 3. Valitsuse ülem; *[[12. juuni]] 1954 – [[5. veebruar]] 1963, kindralmajor Anatoli Guskov (''ГУСЬКОВ Анатолий Михайлович''), NSV Liidu MN ja RJK 3. Valitsuse ja Peavalitsuse ülem; *[[19. veebruar]] [[1963]] – 23. veebruar 1966, kindralmajor/kindralleitnant [[Ivan Fadeikin]] (''ФАДЕЙКИН Иван Анисимович''), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem; *[[23. veebruar]] [[1966]] – 24. juuli 1967, kindralleitnant [[Georgi Tsinev]] (''ЦИНЕВ Георгий Карпович''), NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem; *[[15. september]] [[1967]] – [[16. juuli]] 1970, kindralmajor/kindralleitnant, [[Vitali Fedortšuk]] (''ФЕДОРЧУК Виталий Васильевич''), NSV Liidu MN ja RJK 3. Peavalitsuse ülem; *[[4. september]] [[1970]] – november 1973, kindralmajor [[Ivan Ustinov]], NSV Liidu RJK MN ja 3. Peavalitsuse ülem; *veebruar [[1974]] – 14. juuli 1987, kindralleitnant/kindralpolkovnik, [[Nikolai Dušin]] (''ДУШИН Николай Алексеевич''), NSV Liidu MN ja RJK ja NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ja Valitsuse ülem; *[[14. juuli]] [[1987]] – [[9. november]] 1990, kindralleitnant Vassili Sergejev (''СЕРГЕЕВ Василий Степанович''), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem; *november [[1990]] – august 1991, viitseadmiral Aleksandr Žardetski (''ЖАРДЕЦКИЙ Александр Владиславович''), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem; *15.–[[22. oktoober]] [[1991]], kindralmajor, Juri Bulõgin (''БУЛЫГИН Юрий Емельянович''), NSV Liidu RJK 3. Valitsuse ülem. {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} ===Organisatsioon=== Eriosakonna keskasutuse, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse organisatsioon: *NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Peavalitsuse parteikomitee, * 1. Valitsus, tegeles [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i, operatiiv-tšekistliku teenindamisega; * 2. Valitsus, tegeles NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabiga; * 3. Valitsus, tegeles [[GRU]] ehk Kindralstaabi 2. osakonnaga; * 4. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude maavägedega; * 5. valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude merevägedega, * 6. Valitsus, tegeles NSV Liidu relvajõudude õhujõududega; * 7. Valitsus, tegeles NSV Liidu Riikliku Julgeolekukomitee [[NSV Liidu Piirivalve|Piirivalve]]vägedega; * 8. Valitsus, tegeles miilitsa ja [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu SM]]i allasutuste (kinnipidamisasutused, tuletõrje, tsiviilkaitse jne) kontrolliga; * 9. Valitsus, tegeles NSV Liidu raketivägedega; * 10. Valitsus, tegeles NSV Liidu tuumajõududega; * 11. Valitsus, tegeles NSV Liidu tsiviillennundusega; * 12. Valitsus, tegeles [[Moskva Sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonnaga]]. ===RJK Kolmanda Valitsuse tegevus=== *Augustis 1946 peeti [[Austria]]s NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsuse poolt kinni NSV Liidu Keskväegrupi Staabi Luurevalitsuse Raadiodivisjoni 26-aastase tõlgi [[Konstantin Puzõrjov]]i (''Константин Пузырев''), kes tegi kaastööd ameeriklastega; ==Ajalugu== Nõukogude sõjalise vastuluure juhid *1918, [[Mihhail Kedrov]] (''Кедров, Михаил Сергеевич'') ([[1878]]–[[1941]]), Erakorralise Komisjoni eriosakonna ülem *1918–1921, [[Feliks Dzeržinski]], Erakorralise Komisjoni ja eriosakonna ülem *1921–1924, [[Vjatšeslav Menžinski]] (1874–1934), [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] Salajas-Operatiivvalitsuse eriosakonna ülem * 1924–1927 [[Artur Artuzov]] (''АРТУЗОВ (ФРАУЧИ) Артур Христианович'') ([[1891]]–[[1937]]) * 1927–1931 [[Jan Olski]] (''ОЛЬСКИЙ (КУЛИКОВСКИЙ) Ян Каликстович'') ([[1898]] – [[27. november]] [[1937]]), kohakaasluse alusel OGPU Vastuluureosakonna ülema tööga; * 6. august – 17. november 1931 [[Georgi Prokofjev]] (''ПРОКОФЬЕВ Георгий Евгеньевич '') ([[1895]] – [[14. august]] [[1937]]) * 1931–1934 ja 1937 [[Vladimir Kurski]] (''КУРСКИЙ Владимир Михайлович'') ([[1897]] – [[8. juuli]] [[1937]]) * 1934–1936 [[Mark Gai]] (''ГАЙ (ШТОКЛЯНД) Марк Исаевич'') ([[1898]] – [[20. juuni]] [[1937]]) * 1936 [[Izrail Leplevski]] (''ЛЕПЛЕВСКИЙ Израиль Моисеевич'') ([[1896]] – [[28. juuli]] [[1938]]) * 1936–1937 [[Lev Mironov]] (''МИРОНОВ (КАГАН) Лев Григорьевич'') ([[1895]] – [[29. august]] [[1938]]) * kohusetäitja 1937–1938 [[Aleksandr Minajev-Tsihanovski]] (''МИНАЕВ-ЦИХАНОВСКИЙ (ЦИКАНОВСКИЙ, ЦЕКАНОВСКИЙ, ЦЕХАНОВСКИЙ) Александр Матвеевич (Шая Мошкович)'') ([[1888]] – [[25. veebruar]] [[1939]]). * 1938 [[Nikolai Nikolajev-Žurid]] (''НИКОЛАЕВ-ЖУРИД Николай Галактионович'') ([[1897]] – [[6. veebruar]] [[1940]]) * 1938 [[Vsevolod Merkulov]] (''МЕРКУЛОВ Всеволод Николаевич'') ([[1895]] – [[23. detsember]] [[1953]]) * 1938–1939 [[Vladimir Dekanozov]] (''ДЕКАНОЗОВ Владимир Георгиевич'') ([[1898]] – [[23. detsember]] [[1953]]) * 1939 [[Trofim Kornijenko]] (''КОРНИЕНКО Трофим Николаевич'') ([[1906]]–[[1971]]) ** veebruar–juuli 1941, divisjonikomissar Anatoli Mihhejev, NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Valitsuse ülem ** veebruar–juuli 1941, divisjonikomissar А. Petrov, NSV Liidu Sõjalaevastiku Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Valitsuse ülem * 1941–1943 ja 1953–1956 [[Pjotr Fedotov (1910-1963)|Pjotr Fedotov (1910]]–[[Pjotr Fedotov (1910-1963)|1963)]] (''ФЕДОТОВ Пётр Васильевич'') ([[1901]]–[[1963]]) * 1941–1943, [[Viktor Abakumov]], SARKi eriosakondade valitsuse ülem *1943–1946, [[Viktor Abakumov]], NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsuse [[SMERŠ]] ülem; *mai 1946 – november 1947 kindralleitnant Nikolai Selivanovski, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem ja RJM ministri asetäitja; *november 1947 – jaanuar 1951 N. Koroljov, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem; *jaanuar 1951 – veebruar 1952 J. Jedunov, NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem; *veebruar 1952 – juuni 1953 kindralpolkovnik S. Gogolidze NSV Liidu RJK 3. Peavalitsuse ülem ja RJM ministri 1. asetäitja; *juuni 1953 – märts 1954 Dmitri Leonov, NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsuse ülem; ===Nimetused läbi aegade=== *[[Tšekaa|Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorralise Komisjoni]] eriosakond; *[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] Salajas-Operatiivvalitsuse eriosakond (juunis 1922. reorganiseeriti senine SOV eriosakond: Vastuluureosakonnaks ja eriosakonnaks); *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e 3. Valitsus; **[[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi]] 3. Valitsus, 1941. aasta veebruarist juulini; **NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi 3. Valitsus, 1941. aasta veebruarist 1942. aasta jaanuarini *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 3. osakond, 1941. aasta veebruarist 1942. aasta juulini *NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eriosakondade Valitsus, [[17. juuli]] 1941 – 1943. aasta aprill *NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ, 1943–1946; *NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumi Vastuluure Peavalitsus, 1946; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 3. Peavalitsus, 1946–1953; *[[NSV Liidu Siseministeerium]]i 3. Peavalitsus, 1953; *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 3. Peavalitsus, 1954–; *NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 3. Valitsus == Tšekaa eriosakondade loomine== 1918. aastal moodustati [[VK(b)P KK büroo]] otsusega [[19. detsember]] [[1918]] Nõukogude võimule alluva, kuid vägivaldselt võimu haaranud bolševikele mittelojaalse [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväelaskonna kontrolliks Venemaa [[VK(b)P|KP]] liikmete kontrolli all [[Tšekaa|Ülevenemaalise Erakorralise Komisjon]]i koosseisus [[Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Tšekaa Eriosakond|Venemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva tšekaa eriosakond]] (''Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР''). == Venemaa kodusõda == Eriosakonna esialgseteks ülesanneteks oli sõjaväes oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväe baasil ja Punakaardi loodava uue revolutsioonilise tööliste ja Talupoegade Punaarmee ohvitserkonna lojaalsuskontroll ning sõjategevuse käigus [[valgekaartlased|valgekaartlastega]] sõjasaladuste kaitsmine. Eriosakonnad loodi Venemaa kodusõja rinnete, [[sõjaväeringkond]]ade, [[laevastik]]e, armeede, [[flotill]]ide ja kubermangutšekaade koosseisus. {{Vaata|Venemaa kodusõda}} ''(1917–1923)'' Venemaa kodusõja rinnetel moodustati Punaarmee juures esimesed rinde tšekaa 15. novembril 1918, mille esimeheks määrati G. I. Bruno (''Г. И. Бруно'') ning 7. novembril nimetati rinde ja rindele alluvate väeosade tšekaad [[Lõunarinde Eriosakond|Lõunarinde ''eriosakonnaks'']]. *8. detsembril 1918 Lõunarindest eraldatud [[Kaspia-Kaukaasia rinne|Kaspia-Kaukaasia rinde]] juurde moodustati 9. detsembril [[Kaspia-Kaukaasia rinde Eriosakond|Kaspia-Kaukaasia rinde eriosakond]], mille esimeheks määrati Karlis Grasis (''Грасис Карл Янович'')<ref>[http://gov.cap.ru/hierarhy.asp?page=./11848/12428/66800/66806/66811 Грасис Карл Янович (1894-1937)]</ref>; *Idarinde eriosakonna ülem [[Gleb Boki]] (1919) *Turkestani rinde eriosakonna ülem Gleb Boki (1919–1920) *Kagurinde eriosakonna ülem [[Nikolai Skrõpnik]] *Kaukaasia rinde eriosakonna ülem G.A. Rusanov; Nikolai Skrõpnik (1919–1920); [[Karl Lander]] (1920); *Edelarinde eriosakonna ülem [[Vassili Mantsev]] *Lõunarinde eriosakonna ülem Vassili Mantsev (1920) *Läänerinde eriosakonna ülem [[Filipp Medeved]] (1919) *3. armee eriosakonna ülem G.A. Rusanov (1918); [[Timofei Samsonov]] (1919); *5. armee eriosakonna ülem [[Ivan Pavlunovski]]; [[Matvei Berman]]; *8. armee eriosakonna ülem A. Levin (hilisema nimega [[Lev Belski]]) *12. armee eriosakonna ülem Zinovi Katzneskon (''Кацнельсон'') (1920) *15. armee eriosakonna ülem [[Jan Berzin]] <table><tr valign=top><td> Eriosakonna keskasutuse struktuur 1919. aasta jaanuaris: *Operatiivjaoskond ehk aktiivjaoskond; *Uurimisjaoskond, ülem [[Vladimir Feldman (julgeolekutöötaja)|Vladimir Feldman]]; *Registrijaoskond, ülem Janis Rozen; *[[Komandantuur|Komandantuur]], ülem Krumin; *Sekretariaat, ülem Teodors Eihmans (''Эйхманс, Фёдор Иванович''); *Erivolinike aparaat ([[Vjatšeslav Menžinski]], [[Kārlis Landers]]<br> (''Ландер, Карл Иванович''), [[Artur Artuzov]], [[Jakov Agranov]], Vladimir Feldman); *Kassajaoskond. <td> Eriosakonna keskasutuse struktuur 1919. aasta septembris: *Aktiivosakond, ülem [[Artur Artuzov]]; *Uurimisteenistus, ülem Vladimir Feldman; *Registreerimisjaoskond; *Sekretariaat; *Organisatsioonilis-inspektori osakond, ülem [[Genrih Jagoda]]; *Komandanditeenistus; *Majandusteenistus; *Kassajaoskond; *Läbipääsulubade väljaandmise büroo. 1919. aasta novembris moodustati sekretariaadi ja<br> organisatsioonilis-inspektorosakonna baasil Asjadevalitsus, ülem [[Genrih Jagoda]] <td> 1919. aasta [[2. detsember|2. detsembri]] käskkirjaga № 4 reorganiseeriti tšekaa EOK: *Salajas-operatiivosakond (isikkoosseis 86 kaastöötajat) **Registreerimisjaoskond, **Operatiivjaoskond, **Agentuurjaoskond, **Uurimisjaoskond, **Informatsioonijaoskond, mis 30. detsembril reorganiseeriti Informatsiooniosakonnaks (koosseis 39 inimest):<br> Keskne informatsioonijaoskond, <br>Mereväe informatsioonijaoskond, <br>Infomaterjali töötlusjaoskond,<br> trükibüroo *Asjadevalitsus (koosseis 235 inimest) **Komandantuur; **Haldus-organisatsioonilisosakond (koosseis – 71 inimest) ***Üldjaoskond, ***Organisatsioonijaoskond, ***Haldusjaoskond, ***Inspektorjaoskond, **Finantsteenistus. </table> *1920. aasta aprillis moodustati tšekaa eriosakonnas luuretegevuseks välismaal [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus#Ajalugu|Välisosakond]] (''Иностранный отдел (ИНО)''), millest 1920. aasta detsembris moodustati iseseisev [[tšekaa]] osakond. *1920. aasta augustis allutati tšekaa eriosakonnale posti-telegraafikorrespondentsi sõjaline tsensuur. 13. oktoober 1921 allutati sõjaline tsensuur tšekaa Informatsiooniosakonnale. === Tšekaa Salajas-operatiivvalitsuse eriosakond=== 14. jaanuaril 1921 moodustati Tšekaa Salajas-operatiivvalitsus, mille koosseisu liideti kõik operatiivosakonnad, sh eriosakond. *Juhtkond [[Vjatšeslav Menžinski]], asetäitja [[Genrih Jagoda]], ülema abi [[Artur Artuzov]]. *13. spetsjaoskond, vastuluure Soome, Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Rumeenia vastu, ülem P. Eidukevitš. *14. spetsjaoskond, vastuluure idamaades, ülemad M. Kalužki, [[Solomon Mogilevski]]. *15. spetsjaoskond, vastuluure [[Suur-Entente|Suur]]-[[Entente]] ([[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], [[Prantsusmaa]] ja Põhja-[[Ameerika Ühendriigid]]) riikide vastu, ülem A. Štšepkin. *16. spetsjaoskond, vastuluure Punaarmees, ülem kuni 28.04.21 [[Jakov Agranov]]. *17. spetsjaoskond, vastuluure endiste ohvitseride vastu, ülem I. Kalinin. *Teavitusjaoskond (''Осведомительное''), ülem L. Skuiskumbre. *18. spetsjaoskond, võitlus [[banditism]]iga, ülem F. Patoki. ==Eriosakondade iseseisvumine== Pärast [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu ning endise Venemaa Keisririigi piirides kommunistliku riigi moodustamist läbi viidud riigihaldusorganisatsioonide reorganiseerimise käigus viidi läbi ka juunis 1922 Erakorralise Komisjonis. Muudatuste tulemusel lahutati 1922. aastani Salajas-Poliitilise Valitsuse eriosakonna koosseisus olnud sõjaväe lojaalsuskontrolli ja vastuluurega ning üldise vastuluurege tegelevad vastuluureorganid. *Eriosakonna ülemaks määrati [[Genrihh Jagoda]], tema asetäitjaks L. Meier/Mayer: *1. jaoskond, ülem V. Lavrovski; *2. jaoskond, ülem I. Lazotski; *3. jaoskond, ülem G. Zarembo-Rozovski; [[10. oktoober|10. oktoobril]] 1930 liideti [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsus]]e eriosakonna koosseisu likvideeritud Idamaade osakond ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus#Ajalugu|Vastuluureosakond]]. [[15. september|15. septembril]] 1930 kinnitati Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse eriosakonna uus organisatsiooniline kooslus: *1. osakond, vastuluure lääneriikide luureorganite vastu, välisriikide esinduste ja väliskolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem [[Vladimir Stõrne]]; *2. osakond, võitlus Nõukogude-vastaste talupoegade, valgekaartlike, noortegruppide ja organisatsioonide ning [[banditism]]i vastu, ülem [[Nikolai Nikolajev-Žurid]]; *3. osakond, võitlus natsionalistlike liikumiste ja organisatsioonidega, vastuluure idamaariikide luuretegevuse vastu, nende riikide esinduste ja kolooniate jälgimine NSV Liidus, ülem T. Djakov; *4. osakond, [[Punaarmee]], [[NSV Liidu sõjamerelaevastik]]u, [[kaitsetööstus]]e ja sõjaliste õppeasutuste kontroll ja jälgimine, ülem Lev Ivanov (1896–1937). ==NSV Liidu SARKi RJPV eriosakond== [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu SARKi]] RJPVs, 1. jaanuar 1938 * 1. jaoskond – [[sõjaväeringkond]]ade, armeede, korpuste ja diviiside staabitöötajate kontroll, * 2. jaoskond – [[sõjaväeringkond]]ade luurevalitsuste kontroll, * 3. jaoskond – sõjaväelennundusasutused ja väekoondised, * 4. jaoskond – tehnilised väed, * 5. jaoskond – motoriseeritud tehnilised väed, * 6. jaoskond – kahurvägi, ratsavägi, * 7. jaoskond – jalavägi, ratsavägi, * 8. jaoskond – [[Punaarmee]] poliitorganid, * 9. jaoskond – varustusorganid * 10. jaoskond – [[sõjamerelaevastik]], * 11. jaoskond – [[NKVD]] väed, * 12. jaoskond – organisatsioonilised ja mobilisatsiooniorganid, * uurimisüksus. == Teine maailmasõda == ===Vastuluure Peavalitsus SMERŠ=== Sõjalise vastuluure tegevusest [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaad]]i Vastuluure Peavalitsus SMERŠ-ina (vt ''[[SMERŠ]]''). 1943. aasta kevadel moodustati [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Eriosakondade Valitsus|Eriosakondade Valitsus]]e (Управление особых отделов; УОО) vastuluure eriosakondade baasil relvajõudude [[lojaalsus]]e kontrolliks: [[NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat|NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi]] Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja [[NSV Liidu Sõjalaevastiku Rahvakomissariaat|Sõjalaevastiku Rahvakomissariaadi]] (SMERŠ)i vastuluurevalitsus ning [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|Siseasjade Rahvakomissariaadi]] rahvakomissar [[Lavrenti Beria]]le alluv (SMERŠ)i vastuluureosakond. Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti [[1946]]. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluurevalitsused uuesti [[riiklik julgeolek|riikliku julgeolek]]u eest vastutava [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]iga. ==Areng pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]== ==NSV Liidu RJMi 3. peavalitsus== [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Vastuluure peavalitsus [[SMERŠ]] tegutses aastatel 1946–1953. NSV Liidu RJMi 3. peavalitsus moodustati [[NSV Liidu Relvajõud]]ude Ministeeriumi Vastuluure Peavalitsus SMERŠ ja [[NSV Liidu Siseministeerium]]i SMERŠ osakonna baasil, 4. mail 1946. aastal. :peavalitsuse ülem: [[Nikolai Selivanovski]] 7.5.1946 – 10 11.1947; [[Nikolai Koroljov]], 10 11.1947 – 3.1.1951; Jakov Jenudov, 3.1.1951 – 2.1952; [[Sergei Goglidze]] 19.2.1952 – 5.3.1953. *1. Valitsus, [[NSV Liidu maaväed|maavägede]] lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralleitnant Gorgonov *2. Valitsus [[NSV Liidu merevägi|mereväe]] lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kaldateenistuse kindralmajor S. Karandašov *3. Valitsus, [[NSV Liidu õhujõud|õhujõudude]] lojaalsuse jälgimine ja kontroll, ülem kindralmajor V. Novikov *1. osakond, [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaap]] *2. osakond, [[NSV Liidu Relvajõudude Ministeerium]], 1949. aastast ka NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Siseväed *3. osakond (розыскной) *4. osakond (luureosakond, likvideeriti 22.11.1948) *5. osakond, operatiivtehnika *6. osakond (uurimisosakond, 5.7.1950 nimetati ümber 4. osakonnaks) *7. osakond, operatiivarvestus *8. osakond, šifreeritud side, likvideeriti 11.1.1950 *9. osakond, operatiivosakond, 5.7.1950 nimetati 6. osakonnaks. ===Piirkondlikud asutused=== <table><tr valign=top><td> NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ''väegruppide'' vastuluurevalitsused: *NSV Liidu RJM [[Nõukogude okupatsioonivägede grupp Saksamaal|Nõukogude okupatsioonivägede Saksamaa grupi]] Vastuluurevalitsus (''Группа Советских оккупационных войск в Германии'', **alates [[1949]]. aastast [[Nõukogude väegrupp Saksamaal]] (''Группа советских войск в Германии'') *NSV Liidu RJM-i Keskväegrupi Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ ЦГВ''); *NSV Liidu RJM-i Põhjaväegrupi Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ СГВ''); *NSV Liidu RJM-i Lõunaväegrupi Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ ЮГВ''), kuni 1947. aastani; *NSV Liidu RJM-i Kaug-Ida vägede Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ войск Дальнего Востока''). NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonnad ''Sõjalaevastiku laevastik''es: *NSV Liidu RJM [[Musta mere laevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ ЧФ''); *NSV Liidu RJM [[Vaikse ookeani laevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ ТОФ'') (1946–1947) *NSV Liidu RJM [[Põhjamere laevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ СФ''); *NSV Liidu RJM [[Balti laevastik#Punalipulise Balti laevastiku juhid Teises maailmasõja järel|4. Sõjalaevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ 4-го ВМФ''); *NSV Liidu RJM [[5. Sõjalaevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ 5-го ВМФ'') (alates 1947. aastast); *NSV Liidu RJM [[7. Sõjalaevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ 7-го ВМФ'') (alates 1947. aastast); *NSV Liidu RJM [[8. Sõjalaevastik]]u Vastuluureosakond (''ОКР МГБ 8-го ВМФ'') <td> NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ''sõjaväeringkondade'' vastuluurevalitsused ja osakonnad: *NSV Liidu RJM [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Ленинградского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Valgevene sõjaväeringkond|Valgevene sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Белорусского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Московского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Gorki sõjaväeringkond|Gorki sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Горьковского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Doni sõjaväeringkond|Doni sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ООКР МГБ Донского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond|Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Северо-Кавказского ВО'')<ref>{{Netiviide |url=http://www.gazeta.lv/story/12318.html |pealkiri=Русак Иван Тимофеевич, Генерал-майор |vaadatud=2012-08-02 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018023955/http://www.gazeta.lv/story/12318.html |url-olek=ei tööta }}</ref>; *NSV Liidu RJM [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Закавказского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Turkestani sõjaväeringkond|Turkestani sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Туркестанского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Voroneži sõjaväeringkond|Voroneži sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Воронежского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Lääne-Siberi sõjaväeringkond|Lääne-Siberi sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Западно-Сибирского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Прибалтийского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Karpaatia sõjaväeringkond|Karpaatia sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Прикарпатского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Tauria sõjaväeringkond|Tauria sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Таврического ВО''); *NSV Liidu RJM [[Ida-Siberi sõjaväeringkond|Ida-Siberi sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Восточно-Сибирского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Kiievi sõjaväeringkond|Kiievi sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Киевского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Odessa sõjaväeringkond|Odessa sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Одесского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Volga-äärne sõjaväeringkond|Volga-äärse sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Приволжского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Uurali sõjaväeringkond|Uurali sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Уральского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Lõuna-Uurali sõjaväeringkond|Lõuna-Uurali sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Южно-Уральского ВО''); *NSV Liidu RJM [[Valge mere sõjaväeringkond|Valge mere sõjaväeringkonna]] Vastuluureosakond (''ОКР МГБ Беломорского ВО''), **alates 1951. aastast [[Põhja sõjaväeringkond]]; *NSV Liidu RJM [[Kaug-Ida sõjaväeringkond|Kaug-Ida sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Дальневосточного ВО''); *NSV Liidu RJM [[Taga-Baikali ja Amuuri sõjaväeringkond|Taga-Baikali ja Amuuri sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Забайкальско-Амурского ВО''); **alates 1947. aastast [[Taga-Baikali sõjaväeringkond]] *NSV Liidu RJM [[Primorski sõjaväeringkond|Primorski sõjaväeringkonna]] Vastuluurevalitsus (''УКР МГБ Приморского ВО''); </table> [[1953]]. aastal liideti sõjaväevastuluure NSV Liidu siseministri [[Lavrenti Beria]] juhtimise alla ühisesse [[sisejulgeolek|sise-]] ja [[riiklik julgeoleku|riikliku julgeoleku]] tagamiseks moodustatud [[NSV Liidu Siseministeerium]]i koosseisu NSV Liidu Siseministeeriumi 3. Peavalitsusena. ==NSV Liidu SM Kolmas Valitsus== [[NSV Liidu Siseministeerium]]i 3. Valitsus 1953. aastal. ==Teenistus == ===Eriosakonna auastmed=== 23. mail 1936 võttis NSV Liidu Kaitse RK ja NSV Liidu SARK vastu ühiskäskkirja nr 91/183, mille alusel [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]]e sõjaväevastuluure töötajad, kes omasid erilist sõjalis-tehnilist või eelnevat sõjaväestaaži, võivad kanda nende poolt teenindatavate sõjaväeosade (väeliigi) vormiriietust ja eraldusmärke. {| class=wikitable |- !Ametikoht SARKi süsteemis!!Auastme tähistus!!Auaste [[Punaarmee]]s ||Auastme tähistus |- |Ühendatud Riiklik Poliitilise Valitsuse eriosakonna keskaparaadi ülem ja ülema asetäitjad|| 4 rombi || |- |ÜRPV keskaparaadi eriosakonna ülema abi; sõjaväeringkonna ÜRPV eriosakonna ülem ja tema asetäitjad; eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlikes volitatud esindustes|| 3 rombi || || |- |ÜRPV keskaparaadi eriosakonna jaoskondade ja teenistuste ülemad; ÜRPV keskaparaadi eriosakonna sekretär; eriosakondade ülemad ÜRPV piirkondlike volitatud esinduste eriosakondade ülemate asetäitjad ja abid; ÜRPV/RPV [[korpus]]te, piirkondlike Sõjamerejõudude, väegruppide eriosakondade ülemad ja nede asetäitjad|| 2 rombi || || |- |ÜRPV eriosakonna keskaparaadi eriülesannetega kaastöötajad, operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskondade, sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i eriosakonna ülemad; ÜRPV diviiside, üksikbrigaadide, flotillide eriosakonna ülemad|| 1 romb |||| |- |ÜRPV eriosakonna keskaparaadi operatiivvolinikud; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste jaoskonnaülemate asetäitjad ja operatiivvolinikud; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi SARK-i eriosakonna operatiivvolinikud|| 3 ristkülikut || || |- |ÜRPV eriosakonna keskaparaadi voliniku abi, sekretäri abi; ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste volinikud ja sekretärid; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli ja polgu SARK-i eriosakonna volinikud|| 2 ristkülikut || || |- |ÜRPV/RPV piirkondlike volitatud esinduste voliniku abi; sõjaväeringkondade armeede, sõjamerelaevastiku, piirkonna sõjamerejõudude, väegrupi, diviisi, brigaadi, flotilli SARK-i eriosakonna volinike abid||1 ristkülik || || |- |Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi, flotilli eriosakonna sekretär||4 ruutu || || |- |Ühendatud Riikliku Poliitilise Valitsuse diviisi, brigaadi eriosakonna komandant|| 3 ruutu|| || |} ===SMERŠ-i ohvitseride auastmed=== Pärast 1943. aastal ajutiselt NSV Liidu SARK-i alla koondatud sise ja riiklike julgeolekuasutuste järjekordset reorganiseerimist allutati ja jaotati sõjalise vastuluurega tegutsevad eriosakonnad NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele ning NSV Liidu Sõjamerelaevastiku RK ja NSV Liidu SARK-i vahel. NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele allutatud Vastuluurevalitsuse töötajatele anti üldsõjaväelised auastmed: {| class="wikitable" |- ! Riikliku julgeoleku auaste !! Punaarmee auaste |- | [[riikliku julgeoleku nooremleitnant]]|| Punaarmee [[nooremleitnant]] |- | [[riikliku julgeoleku leitnant]]|| Punaarmee [[leitnant]] |- | [[riikliku julgeoleku vanemleitnant]]|| Punaarmee [[vanemleitnant]] |- | [[riikliku julgeoleku kapten]]|| Punaarmee [[kapten]] |- | [[riikliku julgeoleku major]] || Punaarmee [[major]] |- | [[riikliku julgeoleku kapten]]|| Punaarmee [[kapten]] |- | [[riikliku julgeoleku alampolkovnik]]|| Punaarmee [[alampolkovnik]] |- | [[riikliku julgeoleku polkovnik]]|| Punaarmee [[polkovnik]] |- | [[1. järgu riikliku julgeoleku komissar]] || Kõrgematele julgeolekutöötajatele anti aga personaalsed auastmed |- | [[2. järgu riikliku julgeoleku komissar]]|| |- | [[3. järgu riikliku julgeoleku komissar]]|| |} {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/structure/3GU.htm 3-е Главное управление (Управление)] [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 935ufi59rgg5a78lnimmo48gpppyz68 0 204517 7249406 7166668 2026-10-08T10:18:50Z Kuuskinen 33651 7249406 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Ameerika Vabadussambast, Tallinna samba kohta vaata artiklit [[Vabadussõja võidusammas]]; Riia samba kohta vaata artiklit [[Vabadussammas (Riia)]]}} {{Infokast hoone |nimi = Vabadussammas |omakeelne nimi = Statue of Liberty |pilt = Statue of Liberty, New York City, 20231001 1034 0847.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Liberty Island]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = {{Algusaeg ja vanus|1886|10|28}} |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = 1938, 1984–1986, 2011–2012 |aadress = |kõrgus = 93 m (jalamilt) |vundamendi pindala = |arhitekt = [[Frédéric Auguste Bartholdi]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = {{UNESCO |tütar = jah |Asukoht = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} |Tüüp = kultuurimälestis |Kriteerium = I, VI |ID = 307 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |Aasta = 1984 |Istung = |Laiendatud = |Ohus = }} }} '''Vabadussammas''' ehk '''"Maailma valgustav Vabadus"''' ([[inglise keel]]es ''Statue of Liberty'', ametlikult ''Liberty Enlightening the World''; [[prantsuse keel]]es ''La Liberté éclairant le monde'') on [[monument]], mis asub [[New Yorgi sadam]]as, täpsemalt [[New Yorgi ülemlaht|Upper Bay]] saarel [[Liberty Island]]. ==Kirjeldus== [[uusklassitsism (kunst)|Uusklassitsistlik]] varase ''[[art nouveau]]'' tunnustega mälestusmärk avati [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1886]]. See oli [[Prantsusmaa]] rahva kingitus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] rahvale, mis pidi esialgu valmima [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|Iseseisvusdeklaratsiooni]] 100. aastapäevaks aastal 1876. [[Monumentaalskulptuur]]i kavandas [[Frédéric-Auguste Bartholdi]]. Ta võttis näiteks oma teostamata jäänud "[[Aasiat valgustav Egiptus|Aasiat valgustava Egiptuse]]". Esimeseks inseneriks oli [[Eugène Viollet-le-Duc]]. 1879. aastal Viollet-le-Duc suri, tema asemele leidis Bartholdi inseneri [[Gustave Eiffel]]i, kes kavandas [[teras]]est sisekonstruktsiooni toestuseks. Koos pjedestaali ja postamendiga on monumentaalskulptuuri kõrgus 93 meetrit, kuju kõrguseks on eraldi võtte 46,05 meetrit. [[Skulptuur|Skulpturaalne]] osa, mis kujutab [[tõrvik]]ut käes hoidvat naist, on [[vask]]kattega, mida toestab sees teras[[sõrestik]]. Naine kujutab [[Vanarooma mütoloogia|vanarooma]] vabaduse jumalannat [[Libertas (jumalanna)|Libertas]]t ja personifitseerib [[vabadus]]t. Naine on ühe jalaga astumas välja [[ahelad|purustatud ahelaist]], mis sümboliseerivad [[askeetlus]]t või [[orjus]]t. Ta kannab seitsmekiirelist [[kroon]]i, need sümboliseerivad [[maailmajagu|seitset maailmajagu]] ning ühtlasi [[Seitse merd|seitset merd]]. Tal on käes tahvel (''[[tabula ansata]]''), millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" ([[4. juuli]] [[1776]]), mis on [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon|Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon]]i kuupäev kirjutatuna [[rooma numbrid|Rooma numbritega]]. Massiivne skulptuur kaalub umbes 204 tonni, selle valmistamisel kulus 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Kõigest 2,5 mm paksused vasest plaadid olid [[korrosioon|korrodeerumise]] tõttu muutunud roheliseks juba 1920. aastate alguseks. [[Betoon]]ist postament kaalub aga umbes 27 000 tonni. ===Pronkstahvel=== [[Pilt:New-colossus-emma-lazarus-statue-of-liberty NPS.jpg|pisi|Pronkstahvel soneti tekstiga]] 1903. aastal paigutati pjedestaali siseseinale pronkstahvel monumendi püstitamiseks raha koguda aidanud luuletaja [[Emma Lazarus]]e sonetiga "[[The New Colossus]]": {{tsitaat|''Not like the brazen giant of Greek fame,<br>With conquering limbs astride from land to land;<br>Here at our sea-washed, sunset gates shall stand<br>A mighty woman with a torch, whose flame<br>Is the imprisoned lightning, and her name<br>Mother of Exiles. From her beacon-hand<br>Glows world-wide welcome; her mild eyes command<br>The air-bridged harbor that twin cities frame.<br><br>“Keep, ancient lands, your storied pomp!” cries she<br>With silent lips. “Give me your tired, your poor,<br>Your huddled masses yearning to breathe free,<br>The wretched refuse of your teeming shore.<br>Send these, the homeless, tempest-tost to me,<br>I lift my lamp beside the golden door!”''}} ===Turism=== Vabadussammas on suurlinna üks kõige tähtsamaid turismiatraktsioone. 2019. aastal külastas seda 4,5 miljonit inimest. ==Ajalugu== ===19. sajand=== [[Pilt:Leslie Liberty.jpg|pisi|Frank Leslie's Illustrated Newspaperi esikülg 1885. aasta juuni teisel nädalal]] Vabadussamba autorit Bartholdit inspireeris [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa Kolmanda Vabariigi]] poliitik ja õigusteaduste professor [[Édouard René de Laboulaye]], kes [[1865]]. aastal ütles, et iga monument, mis on püstitatud Ameerika Ühendriikide iseseisvuse auks, peaks õigupoolest olema prantslaste ja ameeriklaste ühisprojekt. Prantsusmaa keerulise poliitilise olukorra tõttu algas töö skulptuuri kallal alles [[1870. aastad|1870. aastatel]]. [[1875]]. aastal soovitas Laboulaye, et prantslased võiksid rahastada skulptuuri ehitamise ning ameeriklased anda [[pjedestaal]]i ja asupaiga. Bartholdi valmistas skulptuuri pea ja tõrvikut hoidva käe enne ülejäänud skulptuuri projekteerimist ja neid demonstreeriti avalikkusele rahvusvahelistel väljapanekutel. Näiteks oli käsivars väljas [[Centennial International Exhibition|Philadelphia maailmanäitusel]] aastal [[1876]] ning seejärel New Yorgis [[Madison Square Park]]is aastatel [[1876]]–[[1882]]. Aga raha kogumine osutus raskeks, eriti Ameerika Ühendriikides. [[1885]]. aastal ähvardas rahapuudus tööd pjedestaali kallal seisata. Seepeale algatas [[ajaleht|ajalehe]] [[New York World]] väljaandja [[Joseph Pulitzer]] rahakogumiskampaania projekti lõpetamiseks ja kokku annetas samba heaks raha üle 120 000 inimese, enamik neist andis küll vähem kui dollari. Skulptuuri detailid valmistati Prantsusmaal. Need veeti 214 kastis [[Isère (fregatt)|Isère]] nimelisel fregatil Ameerika Ühendriikidesse. Pärast kuudepikkust ooteaaega paigaldati need tollase nimega Bedloe saarel [[postament|postamendile]]. Maailma läbi aegade esimese [[konfetiparaad]]iga tähistati skulptuuri valmimist [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1886]]. Monumendi avas [[Ameerika Ühendriikide president]] ja endine [[New Yorgi kuberner]] [[Grover Cleveland]]. ===20. sajand=== [[Pilt:Nancy Reagan Waves While Visiting The Statue of Liberty in New York City - DPLA - 27f33ae983dc977c6096f75934bd706d.jpg|pisi|Vabadussamba pea]] Vabadussammast haldas kuni [[1901]]. aastani [[Ameerika Ühendriikide Majakate Nõukogu]], aastatel 1901–1933 [[Ameerika Ühendriikide Sõjaministeerium]] ja alates [[1933]]. aastast [[Ameerika Ühendriikide Rahvusparkide Teenistus]]. [[1916]]. aastal suleti turvalisuse kaalutlustel pääs tõrvikut ümbritsevale [[rõdu]]le. Suurema osa [[1938]]. aastast oli skulptuur [[renoveerimine|renoveerimise]] tõttu suletud. [[1980. aastad|1980. aastateks]] oli skulptuuri seisukord sedavõrd halvenenud, et ta vajas põhjalikku [[restaureerimine|restaureerimist]]. Seetõttu oli Vabadussammas aastatel [[1984]]–[[1986]] taas suletud. Selle käigus vahetati välja tõrvik ja suur osa sisestruktuurist. ===21. sajand=== Pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri 2001 terrorirünnakuid]] Vabadussammas suleti turvalisuse ja julgeoleku kaalutlustel. Pjedestaal avati [[2004]]. aastal ja skulptuur alles [[2009]]. aastal, kusjuures külastajate arv, kel lubatakse krooni siseneda, on piiratud. 2011. aasta lõppu kavandati taas Vabadussamba sulgemine, et paigaldada teine [[trepp]]. ==Mälestusväärsus== [[1924]]. aastast on see [[Ameerika Ühendriikide Rahvusmonument]] (''U.S. National Monument''). [[1966]]. aastal kanti see [[Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklik Register|Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikku Registrisse]] (''National Register of Historic Places''). [[1984]]. aastast kuulub see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. ==Koopiad== [[Pilt:Statue de la liberte.jpg|150px|pisi|vasakul|Vabadussamba koopia [[Luxembourgi aed|Luxembourgi aias]] Pariisis]] Kogu maailmas on valmistatud sadu Vabadussamba koopiaid. Tavaliselt on need palju kordi väiksemad originaalist. Ainuüksi [[Pariis]]is on välja pandud kolm koopiat, kõik vähendatud, ja lisaks tõrviku vähendamata koopia. Pariislaste kogukond Ameerikas kinkis [[Prantsuse revolutsioon]]i 100. aastapäeva puhul [[1889]]. aastal Pariisile viis korda vähendatud koopia, mis seisab tänapäeval [[Seine]]'i jões tehissaarel [[Île aux Cygnes]]'il. See skulptuur on 11,5 m kõrge. Skulptuuri käes olevale tahvlile on kirjutatud kaks kuupäeva: "IV JUILLET 1776" (USA iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmise päev) ja "XIV JUILLET 1789" ([[Bastille vallutamine|Bastille vallutamise]] päev). Üks Vabadussamba koopia seisab [[Luxembourgi aed|Luxembourgi aias]]. Infotahvel pjedestaalil kinnitab, et see on pronksmudel, mille Bartholdi tegi Vabadussamba loomise ettevalmistustööde käigus. Kunstnik annetas selle [[Luxembourgi muuseum]]ile [[1900]] ja see pandi parki avalikult välja [[1906]]. Skulptuuri käes olevale tahvlile pole kirjutatud USA iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev, vaid "15 novembre 1889". See on kuupäev, mil suurem Pariisis asuv koopia sisse pühitseti. Esimene Vabadussamba kuju, mille Bartholdi lõpetas, oli 286 cm kõrgune. See valmis [[1878]] ning seda säilitatakse Pariisis [[Kunstide ja oskuste muuseum]]is. Selle pärandas kunstniku lesk koos osa kinnisvaraga [[1907]]. Vabadussamba tõrvikus oleva leegi elusuuruses koopia asub [[Alma sild|Alma silla]] tunneli sissepääsu juures [[Champs-Élysées]]' lähedal. See annetati Pariisile Vabadussamba avamise 100. aastapäeva puhul. Kuna Alma silla tunnel on koht, kus hukkus [[printsess Diana]], siis on leegist saanud tema mitteametlik mälestusmärk ja paljud seda külastavad inimesed arvavadki, et see on püstitatud printsess Diana mälestuseks. Üks esimesi Vabadussamba koopiaid ja üks väheseid, kus Vabadus on kujutatud istuvana, asub [[Ukraina]]s [[Lviv]]is. Selle valmistas [[Leandro Marconi]] aastail [[1874]]–[[1891]]. [[Pilt:New York quarter, reverse side, 2001.jpg|pisi|[[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] veeranddollariline]] Vabadussammast on kujutatud USA markidel ja müntidel. Mälestusmündid anti välja [[1986]], et tähistada skulptuuri 100. aastapäeva, ja [[2001]]. [[1997]]. aastast antakse USA-s välja puhtast [[plaatina]]st valmistatud münte, mille esiküljel on kujutatud Vabadussammas ja tagaküljel [[valgepea-merikotkas]], sealjuures tagakülje kujundus on igal aastal isesugune. [[2007]]. aastast antakse USA-s välja mündisarja, kus igal aastal antakse välja 4 järgmist münti ja igal mündil on kujutatud erinev USA president. Tagakülje kujundus on kõigil müntidel ühesugune ja sellel on kujutatud Vabadussammas. ==Vaata ka== [[Pilt:Remote view of USS Arlington (LPD-24) entering the Hudson Fleet Week New York 180523-N-UN744-0209.jpg|pisi|2018]] *[[Liberty Island]] *[[Ellis Island]] ==Välislingid== {{Commonscat|Statue of Liberty}} *[http://www.statueofliberty.org/ Vabadussamba koduleht] *[http://www.endex.com/gf/buildings/liberty/liberty.html Vabadussamba infoleht] {{Coordinate |NS=40.68923 |EW=-74.04447 |type=landmark |region=US-NY}} [[Kategooria:New York]] [[Kategooria:New Yorgi ehitised]] [[Kategooria:National Register of Historic Places]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ameerika Ühendriikides]] mkt8mj0azhalxgwz5w8mxdt6a5nadfh 0 216185 7249217 7154234 2026-10-07T19:49:16Z Heakeel 122460 7249217 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2023|kuu=november}} [[Pilt:Meuse, in the french ardennes.JPG|thumb|400px|[[Maas]]i jõgi Prantsuse Ardennides]] '''Ardennid''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Ardennes'' või ''Ardenne''; [[hollandi keel|hollandi]] ''Ardennen'') on metsane [[kõrgustik]] ja [[madalmäestik]] [[Lääne-Euroopa]]s, mis ulatub Lõuna-[[Belgia]]sse, kuid hõlmab ka [[Luksemburg]]i ja Kirde-[[Prantsusmaa]] alasid.<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=Ardennes {{!}} Region in Europe, Ancient Forest {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Ardennes-region-Europe |vaadatud=2026-05-15}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tourism in the Ardennes |url=https://www.visitardenne.com/en |vaadatud=2026-05-15 |väljaanne=Tourism in the Ardennes |keel=en}}</ref> Ardennid kuuluvad [[Reini Kiltkivimäestik]]u koosseisu ning moodustavad selle läänepoolse osa. Ardennide maastikku iseloomustavad ulatuslikud metsad, künklik pinnamood ja sügavad jõeorud. Piirkonda läbib mitu jõge, sealhulgas [[Maas]],<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The valleys of the Ardennes |url=https://www.visitardenne.com/en/best-ardennes/must-see-destinations/ardenne-valleys |vaadatud=2026-05-15 |väljaanne=Tourism in the Ardennes |keel=en}}</ref> [[Ourthe]] ja [[Semois]], mis on pikaaegse erosiooni käigus kujundanud vaheldusrikka pinnamoe.<ref name=":1" /> Kuigi Ardennid ei ole väga kõrged, jätab sealne maastik oma ulatuslikkuse ja metsarohkuse tõttu mägise mulje. Piirkonna kõrgeim punkt (694 meetrit üle merepinna) on Belgias asuv [[Signal de Botrange]]. Läbi ajaloo on Ardennid olnud oluline looduslik kaitsevöönd ja strateegiline piirkond. Seal on toimunud mitu lahingut nii [[Esimene maailmasõda|esimese]] kui ka [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal. Tuntuim neist on [[Ardennide lahing]] aastail 1944–1945, mis kujunes üheks Teise maailmasõja viimaseks suureks lahinguks Läänerindel.<ref name=":0" /> Ardennide järgi on saanud nime [[Ardennesi departemang]] Prantsusmaal. Lisaks on piirkond tänapäeval populaarne matkamis-, rattasõidu- ja loodusturismi sihtkoht. == Viited == {{Viited}} {{koord}} [[Kategooria:Kõrgustikud]] [[Kategooria:Belgia geograafia]] [[Kategooria:Luksemburgi geograafia]] [[Kategooria:Prantsusmaa mäestikud]] q840ymn3w8jw60tr8w0weu63mbscenh 1 216995 7249158 3682149 2026-10-07T17:27:12Z ~2026-54024-58 239215 Link ei toimi 7249158 wikitext text/x-wiki | elanikke = 296 (1.1.2007) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2010, kell 16:29 (EEST) Olen kuulnud, et varem kandis Tõravere nime Türavere. Kas keegi teab selle kohanime ajaloost midagi? Internet ei anna praktiliselt midagi. --[[Eri:Kaastöö/85.253.60.108|85.253.60.108]] 17. juuli 2013, kell 23:21 (EEST) ---- Kuus korda viidatud veebilehte 'Eestigiid' ei ole enam. Kogu see jutt on kirjas sarjas 'Siin- ja sealpool maanteed' ilmunud Kaljola Kirdi raamatus 'Tartu rajoon' (Eesti Raamat, Tallinn, 1988). Miks peab sama allikat iga lause järel viitama? Hiinlaste mälestuskivi vist ei ole enam. Sovetiaegsete mälestuskivide kirju ei maksa väga tõsiselt võtta. Elupõline Tõraverelane, nüüdseks palju aastaid manalamees, teadis külajutte, et need olid marodöörid ja tapeti sellepärast, mitte ei langenud lahingus. Kaljola Kirt kirjutab, et said Vapramäe lahingus haavata ja hukati 16. jaanuaril 1919. [[Eri:Kaastöö/~2026-54024-58|~2026-54024-58]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-54024-58|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 20:27 (EEST) 42y70xuo64hnvshuvaf03d8l18muro7 0 217287 7249116 6992526 2026-10-07T15:22:02Z Velirand 67997 7249116 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib teadlasest; poliitiku kohta vaata artiklit [[Ivan Jefremov (poliitik)]]}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Fail:Ivan Antonovič Jefremov.JPG|pisi|Ivan Jefremovi haud [[Komarovo kalmistu]]l Peterburis ]] '''Ivan Jefremov''' ([[vene keel]]es Иван Антонович Ефремов ''Ivan Antonovitš Jefremov''; [[22. aprill]] ([[vkj]] 9. aprill) [[1908]] [[Võritsa]], [[Peterburi kubermang]] – [[5. oktoober]] [[1972]] [[Moskva]]) oli vene [[teadusulme]]kirjanik, [[paleontoloog]], [[tafonoomia]] rajaja, filosoof ja sotsiaalne mõtleja. [[Stalini preemia]] 2. järgu laureaat (1952). Tuntud on tema raamatud nii inimkonna mineviku kui ka võimaliku kommunistliku tuleviku kohta. == Hariduskäik ja teadustöö == 1924. aastal võeti Ivan Jefremov [[Peterburi ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] füüsika-matemaatikateaduskonna bioloogiaosakonna üliõpilaseks. Kolmandal kursusel oli ta sunnitud õpingud pooleli jätma "mitteproletaarse päritolu" tõttu. 1920. aastate keskpaigast osales ta paleontoloogia- ja [[geoloogia]][[ekspeditsioon]]idel [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Euroopa osas, [[Uural]]ites, [[Kesk-Aasia]]s, [[Ida-Siber]]is, [[Kaug-Ida]]s. Tulemusi kajastas Jefremov oma esimeses teadusartiklis, mis avaldati 1928. aastal. Alates 1930. aastast korraldas Jefremov geoloogilisi ekspeditsioone [[nafta]], [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[Rauamaak|rauamaagi]] ja mitmesuguste [[mineraal]]ide otsimisel. 1930. aastast tegi ta lisaks teaduslikku tööd Leningradis Paleontoloogia Instituudis.<ref name="Jefremov">Ерёмина О. А., Смирнов Н. Н., Иван Ефремов. — М.: Молодая гвардия, 2013.</ref> Aastatel 1932–1937 õppis ta [[Peterburi Mäeülikool|Leningradi mäeinstituudi geoloogiauuringute teaduskonnas]] ja sai kiitusega diplomi. 1935. aastal sai ta teadustööde kogu põhjal [[bioloogia|bioloogiateaduste]] kandidaadi kraadi. 1937. aastal valmistas Jefremov [[Moskva]]s ette XVII rahvusvahelist geoloogiakongressi. Kongressil tegi ta ettekande maismaa selgroogsete kohta [[Perm (geoloogia)|Permi]] ja [[Triias]]e ajastul. Kuna ta oli samal ajal olnud kirjavahetuses Saksa paleontoloogidega, põletas ta vahistamise kartuses kirjad ja oma päeviku. Et 1930. aastate ekspeditsioonid toimusid Siberis ja Kaug-Idas, teadis Jefremov hästi seal asuvatest [[GULAG|vangilaagritest]] ja eriasundustest. Viiteid [[Stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] õudustele võib leida tema teostes "[[Raseerimistera (romaan)|Raseerimistera]]" (1963) ja "[[Sõnni tund]]" (1968). Kuigi Ivan Jefremov hoidus poliitilistest hinnangutest, nimetas ta elu lõpus ühes oma kirjas (1968) Stalini aega "kontrrevolutsiooniliseks" ja "türannia" perioodiks ning NSV Liidu vanglaid "koonduslaagriteks".<ref name="Ivan">Сергеев С. А. Иван Ефремов в контексте духовных конфликтов XX века: монография. — Казань: КНИТУ, 2019.</ref> 1941. aasta märtsis sai Jefremov bioloogiateaduste [[Teaduste doktor|doktori]] kraadi, [[professor]]i kutse sai ta 1943. aastal. 1944. aastal ilmus artikkel [[dinosaurus]]te säilmete kohta [[Kesk-Aasia]]s ja uuring Permi ladestike [[stratigraafia]]st NSV Liidu Euroopa osas, mida kasutati aktiivselt geoloogiliste uuringute tegemisel. Jefremovi teadustegevuse tipuks oli kolme [[paleontoloogia]]ekspeditsiooni juhtimine [[Mongoolia]]s, peamiselt [[Gobi]] kõrbe lõunapiirkondades 1946., 1948. ja 1949. aastal. Ekspeditsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi, leiti [[mesosoikum]]i ja [[kainosoikum]]i ajastutest pärinevaid dinosauruste täielikke või osalisi luustikke, [[fossiil]]sete puude, [[Kilpkonnalised|hiidkilpkonnade]], [[krokodill]]ide, kalade, samuti [[paleogeen]]i ajastu imetajate säilmeid. Leiud on eksponeeritud Moskvas Paleontoloogia muuseumis.<ref>Чудинов П. К. Иван Антонович Ефремов (1907—1972). — М.: Наука, 1987.</ref> 1950. aastate lõpus loobus Jefremov peamiselt tervislikel põhjustel ekspeditsioonide korraldamisest ja aktiivsest teaduslikust tegevusest. Ekspeditsioonide tulemuste põhjal jõudis ta kirjutada hulga artikleid, 1950. aastal ilmus temalt fundamentaalne teos "Tafonoomia ja geoloogiline kroonika" ("Тафономия и геологическая летопись"), mille eest anti talle Stalini preemia. Teadlane võttis teoses "Maismaa selgroogsed loomad Lääne-Uurali Permi ajastu liivakivides" (1954) kokku oma pikaajalise uurimistöö. Jefremovi teaduslik pärand hõlmab umbes sada teost, kakssada muud publikatsiooni, sealhulgas märkmeid, ülevaateid, populaarteaduslikke artikleid. ==Kirjanduslik tegevus== Ivan Jefremov üritas nooruses ilukirjandusega tegeleda, kuid 1920. aastate keskel alustatud romaan "[[Atlantis]]" jäi pooleli ja 1930. aastatel püüdis ta edutult geoloogi mälestusi kirja panna. Tema esimesed jutustused "Viis rumbi" (1944) avaldati tiraažiga 25 000 eksemplari. Aastatel 1944–1945 avaldas Jefremov veel üle tosina loo, mis kujunesid menukaks.{{lisa viide}} [[Narratiiv]]i ülesehituse ja kangelase tegevuse tema jutustustes määravad loodus ja maastik; inimene on surelik, kuid loodus igavene, selle lahutamatuks osaks on minevik; loodus on isiksuse eksisteerimise aluseks.{{lisa viide}} "Ebatavalise usutavusest" Ivan Jefremovi teostes rääkis positiivselt [[Aleksei Tolstoi]], kes ka kohtus algaja kirjanikuga. Seejärel võeti Jefremov mõnevõrra ootamatult vastu [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]u. ==="Oikumeeni äärel"=== Ajaloolise diloogia "Suur kaar" kirjutas Jefremov aastatel 1945–1946. See koosneb romaanidest "[[Baurdžedi rännak]]" ("Путешествие Баурджеда") ja "[[Oikumeeni äärel]]" ("На краю Ойкумены"). Poliitilistel põhjustel ilmus teine romaan varem, 1949. aastal, ja esimene osa ilmus alles 1953. aastal. "Baurdžedi rännak" käsitleb [[Vana-Egiptus]]e perioodi egiptlaste teekonda muinasjutulisse [[Puntland]]i [[Adeni laht|Adeni lahe]] rannikule ja sealt edasi lõunasse, [[Zambezi jõgi|Zambezi jõe]] äärde. Kriitikud hindavad romaani kui [[totalitarism]]i vastast teost, kui [[stalinism]]i ajastu poliitilist [[allegooria]]t. Autor näitab konflikti inimese ja riigi vahel: romaaniga väidab ta, et isiksuse ja võimu [[türannia]] vahel on vastuolu vältimatu.<ref name="Ivan" /> "Oikumeeni äärel" on pühendatud noore [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[skulptor]]i Pandioni (XI-X sajand eKr) seiklustele, kes asub kodumaast eemal täiuslikku kunsti otsima ja langeb Egiptuses [[vaarao]] [[orjus]]se. Kodumaale naasmiseks läbib ta koos endiste orjade rühmaga kogu [[Aafrika]] idast läände. Selle romaani keskmes on kunstniku ja võimu, kunsti ja [[despootia|despootliku]] riigi kokkupõrge. ==="Tähelaevad"=== Aastatel 1946–1947 kirjutas kirjanik jutustuse "[[Tähelaevad]]" ("Звёздные корабли"), milles on kujutatud kosmosetulnukate saabumist planeedile Maa [[dinosaurused|dinosauruste]] ajastul. Jutustuses tõstab ta esile Maa ja kosmose sideme, erinevate maailmade kontaktide võimaluse. Teadlase kirjanduslik edu pälvis Paleontoloogia Instituudi juhtkonna tähelepanu: 1952. aasta kevadel kavatses selle parteibüroo korraldada koosoleku, arutamaks parteitu Jefremovi küsimust, kes tegeles teadustöö kõrvalt romaanide kirjutamisega. Arutelu ei toimunud, sest teadlane sai enne Stalini preemia.<ref name="Ivan" /> ==="Andromeeda udukogu"=== Ivan Jefremov töötas ühe oma kuulsama teose "[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" ("Туманность Андромеды", mille algne pealkiri oli "Suur Ring") kallal üle aasta. Lühendatud versioon avaldati ajakirjanduses 1957. aastal, aasta hiljem ilmus eraldi väljaanne. Autor keeldus romaani põhjalikumalt läbi töötamast ja avaldamist edasi lükkamast, pidades romaani "esimeseks verstapostiks", mitte programmiliseks teoseks. Lähtekohaks "Andromeeda udukogu" kirjutamisel nimetas Jefremov [[Herbert Wells]]i romaane "[[Inimjumalad]]" ("Men Like Gods") ja "[[Ajamasin (Wells)|Ajamasin]]" ("The Time Machine"). "Andromeeda udukogu" tegevus leiab aset XXX sajandil – planeedi [[kommunism|kommunistliku]] [[tsivilisatsioon]]i Suure Ringi ajastul, kui ühiskonnas on kultuuri, teaduse ja tehnoloogia õitseng. Inimkond on Maa keskkonda juba pikka aega muutnud, lennanud kosmosesse ja uurinud läbi [[Päikesesüsteem]]i ning olnud paljude sajandite jooksul kontaktis kümnete teiste tsivilisatsioonidega [[Linnutee]]l.<ref>Ковалёв В. А. От идеологии к утопии. Коммунистический проект Ивана Ефремова // Наследие. — 2019. — № 1</ref> ==="Raseerimistera"=== "Eksperimentaalse" romaani "Raseerimistera" ("Лезвие бритвы" 1963) eesmärgiks nimetas autor kaasaegse inimese psühholoogilise olemuse tunnetamist, et panna teaduslik alus [[kommunistlik riik|kommunistliku ühiskonna]] inimeste harimisele. Kirjanik otsib [[kristlus]]t tõrjudes vaimsuse sügavamaid aluseid ja pöördub [[India filosoofia]] poole. Kriitikud iseloomustasid seda teost kui nõukogude ainulaadset müstilist romaani, mille järgi vaatamata tsivilisatsiooni ajaloole kõnnib kaasaegne inimene otsekui habemenoa teral.<ref>Геллер Л. Вселенная за пределом догмы: Размышления о советской научной фантастике. — Лондон: Overseas Publications Interchange Ltd, 1985.</ref> ==="Sõnni tund"=== Romaaniga "Sõnni tund" ("Час Быка") töötas kirjanik kokku seitse aastat, idee kuulub aastasse 1961, teos on kirjutatud 1965.–1968. aastal. Raamatu avaldamisest keeldusid algul mitmed kirjastused, kuid see ilmus siiski 1970. aastal. "Sõnni tunniga" väidab autor, et [[20. sajand]] on üks hullemaid ajastuid inimkonna ajaloos. Romaani tegevus toimub planeedil Tormans, mille [[düstoopia|düstoopilist]] ühiskonda võib pidada nõukogude [[sotsialism]]i ja lääne [[kapitalism]]i halvimate tunnuste ühendajaks. Tormansil on mitmeid nõukogude ühiskonna tunnuseid, sealhulgas igapäevane ebaviisakus ja halvad kombed; tsensuur; sotsiaalteaduste taandareng ja ajaloo ümberkirjutamine; valitsejate ohjeldamatu kiitmine; korruptsioon, repressioonid ja piinamine. Teose peamine idee on selles, et kapitalism ja kommunism ei välista teineteist, vaid täiendavad (ühel on kapitalistlik oligarhia ja teisel parteilis-bürokraatlik oligarhia) ning nende mõlema tee viib põrgusse.<ref name="Ivan" /> ==="Thais – Ateena tütar"=== Jefremov töötas kaua ja hoolikalt romaaniga "[[Thais – Ateena tütar]]" ("Таис Афинская"), uurides kõiki talle kättesaadavaid ajaloolisi ja tänapäevaseid allikaid. Teose kirjutamiseks kulus kolm aastat ning lühendatud versioonis avaldati romaan 1972. aastal. Kirjanik keeldus kindlalt teose erootiliste kirjelduste välja võtmisest, nõustudes seetõttu eemaldama kolm peatükki tervikuna. Romaan ilmus täismahus alles pärast tema surma. Romaani tegevus toimub [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ning hõlmab [[Aleksander Suur]]e sõjakäikude ajal eri kohti [[Peloponnesos]]est [[Mesopotaamia]]ni, [[Ateena]]st [[Memphis (Egiptus)|Memphiseni]]. Teose keskmes on [[Pärsia]] iidse pealinna [[Persepolis]]e põletamine Makedoonia vallutaja kaaslase, kuulsa Ateena [[hetäär]]i [[Thaïs (hetäär)|Thaise]] poolt. Kuningapalee põletamine sümboliseerib [[hierarhia]]l ja rõhumisel põhineva [[impeerium]]i hävitamist. Jefremov näitab romaanis, et naissoost kangelannad on meestest paremad, neil on suurem jõud ja tarkus.<ref name="Ivan" /> ==Tunnustus== * 1945 – [[Tööpunalipu orden]] teenete eest paleontoloogia arendamisel * 1945 – orden "[[Austuse märk]]" * 1946 – A. A. Borisjaki preemia uurimistööde eest * 1945 – [[Stalini preemia]] teine järk raamatu "Tafonoomia ja geoloogiline ajastu" ("Тафономия и геологическая летопись") eest * 1968 – Tööpunalipu orden nõukogude kirjanduse arendamise eest * Viis [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] preemiat paleontoloogiliste uuringute eest == Mälestuse jäädvustamine == Jefremovi järgi on nime saanud [[asteroid]] Efremiana; terapsiid (imetajataoline roomaja) [[ivantosaurus]] (''Ivantosaurus ensifer''); [[mineraal]] efremoviit; teadusliku fantastika klubi ja kirjandusauhind. == Teosed eesti keeles == *"Viis rumbi : jutte ebatavalisist asjust". [[Ilukirjandus ja Kunst]], 1946. *"Valge Sarv" ("Белый Рог"). [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1950. *"Oikumeeni äärel" ("На краю Ойкумены"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1955. *"Cor Serpentis" ("Сердце Змеи"). [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus]], 1960. *"Andromeeda udukogu" ("Туманность Андромеды"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1962. *"Sõnni tund" ("Час Быка"), ajaleht Noorte Hääl, järjejutuna november 1970 – jaanuar 1971. *"Thais - Ateena tütar" ("Таис Афинская"). [[Eesti Raamat]], 1987. == Viited == {{Viited|allikad=[[]] }} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jefremov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Paleontoloogid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Komarovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 0az5tuz133cg7oyhqro46l7tx7l2fj7 7249117 7249116 2026-10-07T15:23:00Z Velirand 67997 /* Hariduskäik ja teadustöö */ 7249117 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib teadlasest; poliitiku kohta vaata artiklit [[Ivan Jefremov (poliitik)]]}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Fail:Ivan Antonovič Jefremov.JPG|pisi|Ivan Jefremovi haud [[Komarovo kalmistu]]l Peterburis ]] '''Ivan Jefremov''' ([[vene keel]]es Иван Антонович Ефремов ''Ivan Antonovitš Jefremov''; [[22. aprill]] ([[vkj]] 9. aprill) [[1908]] [[Võritsa]], [[Peterburi kubermang]] – [[5. oktoober]] [[1972]] [[Moskva]]) oli vene [[teadusulme]]kirjanik, [[paleontoloog]], [[tafonoomia]] rajaja, filosoof ja sotsiaalne mõtleja. [[Stalini preemia]] 2. järgu laureaat (1952). Tuntud on tema raamatud nii inimkonna mineviku kui ka võimaliku kommunistliku tuleviku kohta. == Hariduskäik ja teadustöö == 1924. aastal võeti Ivan Jefremov [[Peterburi ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] füüsika-matemaatikateaduskonna bioloogiaosakonna üliõpilaseks. Kolmandal kursusel oli ta sunnitud õpingud pooleli jätma "mitteproletaarse päritolu" tõttu. 1920. aastate keskpaigast osales ta paleontoloogia- ja [[geoloogia]][[ekspeditsioon]]idel [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Euroopa osas, [[Uural]]ites, [[Kesk-Aasia]]s, [[Ida-Siber]]is, [[Kaug-Ida]]s. Tulemusi kajastas Jefremov oma esimeses teadusartiklis, mis avaldati 1928. aastal. Alates 1930. aastast korraldas Jefremov geoloogilisi ekspeditsioone [[nafta]], [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[Rauamaak|rauamaagi]] ja mitmesuguste [[mineraal]]ide otsimisel. 1930. aastast tegi ta lisaks teaduslikku tööd Leningradis Paleontoloogia Instituudis.<ref name="Jefremov">Ерёмина О. А., Смирнов Н. Н., Иван Ефремов. — М.: Молодая гвардия, 2013.</ref> Aastatel 1932–1937 õppis ta [[Peterburi Mäeülikool|Leningradi mäeinstituudi]] geoloogiauuringute teaduskonnas ja sai kiitusega diplomi. 1935. aastal sai ta teadustööde kogu põhjal [[bioloogia|bioloogiateaduste]] kandidaadi kraadi. 1937. aastal valmistas Jefremov [[Moskva]]s ette XVII rahvusvahelist geoloogiakongressi. Kongressil tegi ta ettekande maismaa selgroogsete kohta [[Perm (geoloogia)|Permi]] ja [[Triias]]e ajastul. Kuna ta oli samal ajal olnud kirjavahetuses Saksa paleontoloogidega, põletas ta vahistamise kartuses kirjad ja oma päeviku. Et 1930. aastate ekspeditsioonid toimusid Siberis ja Kaug-Idas, teadis Jefremov hästi seal asuvatest [[GULAG|vangilaagritest]] ja eriasundustest. Viiteid [[Stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] õudustele võib leida tema teostes "[[Raseerimistera (romaan)|Raseerimistera]]" (1963) ja "[[Sõnni tund]]" (1968). Kuigi Ivan Jefremov hoidus poliitilistest hinnangutest, nimetas ta elu lõpus ühes oma kirjas (1968) Stalini aega "kontrrevolutsiooniliseks" ja "türannia" perioodiks ning NSV Liidu vanglaid "koonduslaagriteks".<ref name="Ivan">Сергеев С. А. Иван Ефремов в контексте духовных конфликтов XX века: монография. — Казань: КНИТУ, 2019.</ref> 1941. aasta märtsis sai Jefremov bioloogiateaduste [[Teaduste doktor|doktori]] kraadi, [[professor]]i kutse sai ta 1943. aastal. 1944. aastal ilmus artikkel [[dinosaurus]]te säilmete kohta [[Kesk-Aasia]]s ja uuring Permi ladestike [[stratigraafia]]st NSV Liidu Euroopa osas, mida kasutati aktiivselt geoloogiliste uuringute tegemisel. Jefremovi teadustegevuse tipuks oli kolme [[paleontoloogia]]ekspeditsiooni juhtimine [[Mongoolia]]s, peamiselt [[Gobi]] kõrbe lõunapiirkondades 1946., 1948. ja 1949. aastal. Ekspeditsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi, leiti [[mesosoikum]]i ja [[kainosoikum]]i ajastutest pärinevaid dinosauruste täielikke või osalisi luustikke, [[fossiil]]sete puude, [[Kilpkonnalised|hiidkilpkonnade]], [[krokodill]]ide, kalade, samuti [[paleogeen]]i ajastu imetajate säilmeid. Leiud on eksponeeritud Moskvas Paleontoloogia muuseumis.<ref>Чудинов П. К. Иван Антонович Ефремов (1907—1972). — М.: Наука, 1987.</ref> 1950. aastate lõpus loobus Jefremov peamiselt tervislikel põhjustel ekspeditsioonide korraldamisest ja aktiivsest teaduslikust tegevusest. Ekspeditsioonide tulemuste põhjal jõudis ta kirjutada hulga artikleid, 1950. aastal ilmus temalt fundamentaalne teos "Tafonoomia ja geoloogiline kroonika" ("Тафономия и геологическая летопись"), mille eest anti talle Stalini preemia. Teadlane võttis teoses "Maismaa selgroogsed loomad Lääne-Uurali Permi ajastu liivakivides" (1954) kokku oma pikaajalise uurimistöö. Jefremovi teaduslik pärand hõlmab umbes sada teost, kakssada muud publikatsiooni, sealhulgas märkmeid, ülevaateid, populaarteaduslikke artikleid. ==Kirjanduslik tegevus== Ivan Jefremov üritas nooruses ilukirjandusega tegeleda, kuid 1920. aastate keskel alustatud romaan "[[Atlantis]]" jäi pooleli ja 1930. aastatel püüdis ta edutult geoloogi mälestusi kirja panna. Tema esimesed jutustused "Viis rumbi" (1944) avaldati tiraažiga 25 000 eksemplari. Aastatel 1944–1945 avaldas Jefremov veel üle tosina loo, mis kujunesid menukaks.{{lisa viide}} [[Narratiiv]]i ülesehituse ja kangelase tegevuse tema jutustustes määravad loodus ja maastik; inimene on surelik, kuid loodus igavene, selle lahutamatuks osaks on minevik; loodus on isiksuse eksisteerimise aluseks.{{lisa viide}} "Ebatavalise usutavusest" Ivan Jefremovi teostes rääkis positiivselt [[Aleksei Tolstoi]], kes ka kohtus algaja kirjanikuga. Seejärel võeti Jefremov mõnevõrra ootamatult vastu [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]u. ==="Oikumeeni äärel"=== Ajaloolise diloogia "Suur kaar" kirjutas Jefremov aastatel 1945–1946. See koosneb romaanidest "[[Baurdžedi rännak]]" ("Путешествие Баурджеда") ja "[[Oikumeeni äärel]]" ("На краю Ойкумены"). Poliitilistel põhjustel ilmus teine romaan varem, 1949. aastal, ja esimene osa ilmus alles 1953. aastal. "Baurdžedi rännak" käsitleb [[Vana-Egiptus]]e perioodi egiptlaste teekonda muinasjutulisse [[Puntland]]i [[Adeni laht|Adeni lahe]] rannikule ja sealt edasi lõunasse, [[Zambezi jõgi|Zambezi jõe]] äärde. Kriitikud hindavad romaani kui [[totalitarism]]i vastast teost, kui [[stalinism]]i ajastu poliitilist [[allegooria]]t. Autor näitab konflikti inimese ja riigi vahel: romaaniga väidab ta, et isiksuse ja võimu [[türannia]] vahel on vastuolu vältimatu.<ref name="Ivan" /> "Oikumeeni äärel" on pühendatud noore [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[skulptor]]i Pandioni (XI-X sajand eKr) seiklustele, kes asub kodumaast eemal täiuslikku kunsti otsima ja langeb Egiptuses [[vaarao]] [[orjus]]se. Kodumaale naasmiseks läbib ta koos endiste orjade rühmaga kogu [[Aafrika]] idast läände. Selle romaani keskmes on kunstniku ja võimu, kunsti ja [[despootia|despootliku]] riigi kokkupõrge. ==="Tähelaevad"=== Aastatel 1946–1947 kirjutas kirjanik jutustuse "[[Tähelaevad]]" ("Звёздные корабли"), milles on kujutatud kosmosetulnukate saabumist planeedile Maa [[dinosaurused|dinosauruste]] ajastul. Jutustuses tõstab ta esile Maa ja kosmose sideme, erinevate maailmade kontaktide võimaluse. Teadlase kirjanduslik edu pälvis Paleontoloogia Instituudi juhtkonna tähelepanu: 1952. aasta kevadel kavatses selle parteibüroo korraldada koosoleku, arutamaks parteitu Jefremovi küsimust, kes tegeles teadustöö kõrvalt romaanide kirjutamisega. Arutelu ei toimunud, sest teadlane sai enne Stalini preemia.<ref name="Ivan" /> ==="Andromeeda udukogu"=== Ivan Jefremov töötas ühe oma kuulsama teose "[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" ("Туманность Андромеды", mille algne pealkiri oli "Suur Ring") kallal üle aasta. Lühendatud versioon avaldati ajakirjanduses 1957. aastal, aasta hiljem ilmus eraldi väljaanne. Autor keeldus romaani põhjalikumalt läbi töötamast ja avaldamist edasi lükkamast, pidades romaani "esimeseks verstapostiks", mitte programmiliseks teoseks. Lähtekohaks "Andromeeda udukogu" kirjutamisel nimetas Jefremov [[Herbert Wells]]i romaane "[[Inimjumalad]]" ("Men Like Gods") ja "[[Ajamasin (Wells)|Ajamasin]]" ("The Time Machine"). "Andromeeda udukogu" tegevus leiab aset XXX sajandil – planeedi [[kommunism|kommunistliku]] [[tsivilisatsioon]]i Suure Ringi ajastul, kui ühiskonnas on kultuuri, teaduse ja tehnoloogia õitseng. Inimkond on Maa keskkonda juba pikka aega muutnud, lennanud kosmosesse ja uurinud läbi [[Päikesesüsteem]]i ning olnud paljude sajandite jooksul kontaktis kümnete teiste tsivilisatsioonidega [[Linnutee]]l.<ref>Ковалёв В. А. От идеологии к утопии. Коммунистический проект Ивана Ефремова // Наследие. — 2019. — № 1</ref> ==="Raseerimistera"=== "Eksperimentaalse" romaani "Raseerimistera" ("Лезвие бритвы" 1963) eesmärgiks nimetas autor kaasaegse inimese psühholoogilise olemuse tunnetamist, et panna teaduslik alus [[kommunistlik riik|kommunistliku ühiskonna]] inimeste harimisele. Kirjanik otsib [[kristlus]]t tõrjudes vaimsuse sügavamaid aluseid ja pöördub [[India filosoofia]] poole. Kriitikud iseloomustasid seda teost kui nõukogude ainulaadset müstilist romaani, mille järgi vaatamata tsivilisatsiooni ajaloole kõnnib kaasaegne inimene otsekui habemenoa teral.<ref>Геллер Л. Вселенная за пределом догмы: Размышления о советской научной фантастике. — Лондон: Overseas Publications Interchange Ltd, 1985.</ref> ==="Sõnni tund"=== Romaaniga "Sõnni tund" ("Час Быка") töötas kirjanik kokku seitse aastat, idee kuulub aastasse 1961, teos on kirjutatud 1965.–1968. aastal. Raamatu avaldamisest keeldusid algul mitmed kirjastused, kuid see ilmus siiski 1970. aastal. "Sõnni tunniga" väidab autor, et [[20. sajand]] on üks hullemaid ajastuid inimkonna ajaloos. Romaani tegevus toimub planeedil Tormans, mille [[düstoopia|düstoopilist]] ühiskonda võib pidada nõukogude [[sotsialism]]i ja lääne [[kapitalism]]i halvimate tunnuste ühendajaks. Tormansil on mitmeid nõukogude ühiskonna tunnuseid, sealhulgas igapäevane ebaviisakus ja halvad kombed; tsensuur; sotsiaalteaduste taandareng ja ajaloo ümberkirjutamine; valitsejate ohjeldamatu kiitmine; korruptsioon, repressioonid ja piinamine. Teose peamine idee on selles, et kapitalism ja kommunism ei välista teineteist, vaid täiendavad (ühel on kapitalistlik oligarhia ja teisel parteilis-bürokraatlik oligarhia) ning nende mõlema tee viib põrgusse.<ref name="Ivan" /> ==="Thais – Ateena tütar"=== Jefremov töötas kaua ja hoolikalt romaaniga "[[Thais – Ateena tütar]]" ("Таис Афинская"), uurides kõiki talle kättesaadavaid ajaloolisi ja tänapäevaseid allikaid. Teose kirjutamiseks kulus kolm aastat ning lühendatud versioonis avaldati romaan 1972. aastal. Kirjanik keeldus kindlalt teose erootiliste kirjelduste välja võtmisest, nõustudes seetõttu eemaldama kolm peatükki tervikuna. Romaan ilmus täismahus alles pärast tema surma. Romaani tegevus toimub [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ning hõlmab [[Aleksander Suur]]e sõjakäikude ajal eri kohti [[Peloponnesos]]est [[Mesopotaamia]]ni, [[Ateena]]st [[Memphis (Egiptus)|Memphiseni]]. Teose keskmes on [[Pärsia]] iidse pealinna [[Persepolis]]e põletamine Makedoonia vallutaja kaaslase, kuulsa Ateena [[hetäär]]i [[Thaïs (hetäär)|Thaise]] poolt. Kuningapalee põletamine sümboliseerib [[hierarhia]]l ja rõhumisel põhineva [[impeerium]]i hävitamist. Jefremov näitab romaanis, et naissoost kangelannad on meestest paremad, neil on suurem jõud ja tarkus.<ref name="Ivan" /> ==Tunnustus== * 1945 – [[Tööpunalipu orden]] teenete eest paleontoloogia arendamisel * 1945 – orden "[[Austuse märk]]" * 1946 – A. A. Borisjaki preemia uurimistööde eest * 1945 – [[Stalini preemia]] teine järk raamatu "Tafonoomia ja geoloogiline ajastu" ("Тафономия и геологическая летопись") eest * 1968 – Tööpunalipu orden nõukogude kirjanduse arendamise eest * Viis [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] preemiat paleontoloogiliste uuringute eest == Mälestuse jäädvustamine == Jefremovi järgi on nime saanud [[asteroid]] Efremiana; terapsiid (imetajataoline roomaja) [[ivantosaurus]] (''Ivantosaurus ensifer''); [[mineraal]] efremoviit; teadusliku fantastika klubi ja kirjandusauhind. == Teosed eesti keeles == *"Viis rumbi : jutte ebatavalisist asjust". [[Ilukirjandus ja Kunst]], 1946. *"Valge Sarv" ("Белый Рог"). [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1950. *"Oikumeeni äärel" ("На краю Ойкумены"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1955. *"Cor Serpentis" ("Сердце Змеи"). [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus]], 1960. *"Andromeeda udukogu" ("Туманность Андромеды"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1962. *"Sõnni tund" ("Час Быка"), ajaleht Noorte Hääl, järjejutuna november 1970 – jaanuar 1971. *"Thais - Ateena tütar" ("Таис Афинская"). [[Eesti Raamat]], 1987. == Viited == {{Viited|allikad=[[]] }} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jefremov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Paleontoloogid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Komarovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 94oneecmq9viv87vxwls52qn4ud1733 7249119 7249117 2026-10-07T15:24:43Z Velirand 67997 + kategooria 7249119 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib teadlasest; poliitiku kohta vaata artiklit [[Ivan Jefremov (poliitik)]]}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Fail:Ivan Antonovič Jefremov.JPG|pisi|Ivan Jefremovi haud [[Komarovo kalmistu]]l Peterburis ]] '''Ivan Jefremov''' ([[vene keel]]es Иван Антонович Ефремов ''Ivan Antonovitš Jefremov''; [[22. aprill]] ([[vkj]] 9. aprill) [[1908]] [[Võritsa]], [[Peterburi kubermang]] – [[5. oktoober]] [[1972]] [[Moskva]]) oli vene [[teadusulme]]kirjanik, [[paleontoloog]], [[tafonoomia]] rajaja, filosoof ja sotsiaalne mõtleja. [[Stalini preemia]] 2. järgu laureaat (1952). Tuntud on tema raamatud nii inimkonna mineviku kui ka võimaliku kommunistliku tuleviku kohta. == Hariduskäik ja teadustöö == 1924. aastal võeti Ivan Jefremov [[Peterburi ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] füüsika-matemaatikateaduskonna bioloogiaosakonna üliõpilaseks. Kolmandal kursusel oli ta sunnitud õpingud pooleli jätma "mitteproletaarse päritolu" tõttu. 1920. aastate keskpaigast osales ta paleontoloogia- ja [[geoloogia]][[ekspeditsioon]]idel [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] Euroopa osas, [[Uural]]ites, [[Kesk-Aasia]]s, [[Ida-Siber]]is, [[Kaug-Ida]]s. Tulemusi kajastas Jefremov oma esimeses teadusartiklis, mis avaldati 1928. aastal. Alates 1930. aastast korraldas Jefremov geoloogilisi ekspeditsioone [[nafta]], [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[Rauamaak|rauamaagi]] ja mitmesuguste [[mineraal]]ide otsimisel. 1930. aastast tegi ta lisaks teaduslikku tööd Leningradis Paleontoloogia Instituudis.<ref name="Jefremov">Ерёмина О. А., Смирнов Н. Н., Иван Ефремов. — М.: Молодая гвардия, 2013.</ref> Aastatel 1932–1937 õppis ta [[Peterburi Mäeülikool|Leningradi mäeinstituudi]] geoloogiauuringute teaduskonnas ja sai kiitusega diplomi. 1935. aastal sai ta teadustööde kogu põhjal [[bioloogia|bioloogiateaduste]] kandidaadi kraadi. 1937. aastal valmistas Jefremov [[Moskva]]s ette XVII rahvusvahelist geoloogiakongressi. Kongressil tegi ta ettekande maismaa selgroogsete kohta [[Perm (geoloogia)|Permi]] ja [[Triias]]e ajastul. Kuna ta oli samal ajal olnud kirjavahetuses Saksa paleontoloogidega, põletas ta vahistamise kartuses kirjad ja oma päeviku. Et 1930. aastate ekspeditsioonid toimusid Siberis ja Kaug-Idas, teadis Jefremov hästi seal asuvatest [[GULAG|vangilaagritest]] ja eriasundustest. Viiteid [[Stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] õudustele võib leida tema teostes "[[Raseerimistera (romaan)|Raseerimistera]]" (1963) ja "[[Sõnni tund]]" (1968). Kuigi Ivan Jefremov hoidus poliitilistest hinnangutest, nimetas ta elu lõpus ühes oma kirjas (1968) Stalini aega "kontrrevolutsiooniliseks" ja "türannia" perioodiks ning NSV Liidu vanglaid "koonduslaagriteks".<ref name="Ivan">Сергеев С. А. Иван Ефремов в контексте духовных конфликтов XX века: монография. — Казань: КНИТУ, 2019.</ref> 1941. aasta märtsis sai Jefremov bioloogiateaduste [[Teaduste doktor|doktori]] kraadi, [[professor]]i kutse sai ta 1943. aastal. 1944. aastal ilmus artikkel [[dinosaurus]]te säilmete kohta [[Kesk-Aasia]]s ja uuring Permi ladestike [[stratigraafia]]st NSV Liidu Euroopa osas, mida kasutati aktiivselt geoloogiliste uuringute tegemisel. Jefremovi teadustegevuse tipuks oli kolme [[paleontoloogia]]ekspeditsiooni juhtimine [[Mongoolia]]s, peamiselt [[Gobi]] kõrbe lõunapiirkondades 1946., 1948. ja 1949. aastal. Ekspeditsioon saavutas silmapaistvaid tulemusi, leiti [[mesosoikum]]i ja [[kainosoikum]]i ajastutest pärinevaid dinosauruste täielikke või osalisi luustikke, [[fossiil]]sete puude, [[Kilpkonnalised|hiidkilpkonnade]], [[krokodill]]ide, kalade, samuti [[paleogeen]]i ajastu imetajate säilmeid. Leiud on eksponeeritud Moskvas Paleontoloogia muuseumis.<ref>Чудинов П. К. Иван Антонович Ефремов (1907—1972). — М.: Наука, 1987.</ref> 1950. aastate lõpus loobus Jefremov peamiselt tervislikel põhjustel ekspeditsioonide korraldamisest ja aktiivsest teaduslikust tegevusest. Ekspeditsioonide tulemuste põhjal jõudis ta kirjutada hulga artikleid, 1950. aastal ilmus temalt fundamentaalne teos "Tafonoomia ja geoloogiline kroonika" ("Тафономия и геологическая летопись"), mille eest anti talle Stalini preemia. Teadlane võttis teoses "Maismaa selgroogsed loomad Lääne-Uurali Permi ajastu liivakivides" (1954) kokku oma pikaajalise uurimistöö. Jefremovi teaduslik pärand hõlmab umbes sada teost, kakssada muud publikatsiooni, sealhulgas märkmeid, ülevaateid, populaarteaduslikke artikleid. ==Kirjanduslik tegevus== Ivan Jefremov üritas nooruses ilukirjandusega tegeleda, kuid 1920. aastate keskel alustatud romaan "[[Atlantis]]" jäi pooleli ja 1930. aastatel püüdis ta edutult geoloogi mälestusi kirja panna. Tema esimesed jutustused "Viis rumbi" (1944) avaldati tiraažiga 25 000 eksemplari. Aastatel 1944–1945 avaldas Jefremov veel üle tosina loo, mis kujunesid menukaks.{{lisa viide}} [[Narratiiv]]i ülesehituse ja kangelase tegevuse tema jutustustes määravad loodus ja maastik; inimene on surelik, kuid loodus igavene, selle lahutamatuks osaks on minevik; loodus on isiksuse eksisteerimise aluseks.{{lisa viide}} "Ebatavalise usutavusest" Ivan Jefremovi teostes rääkis positiivselt [[Aleksei Tolstoi]], kes ka kohtus algaja kirjanikuga. Seejärel võeti Jefremov mõnevõrra ootamatult vastu [[NSV Liidu Kirjanike Liit]]u. ==="Oikumeeni äärel"=== Ajaloolise diloogia "Suur kaar" kirjutas Jefremov aastatel 1945–1946. See koosneb romaanidest "[[Baurdžedi rännak]]" ("Путешествие Баурджеда") ja "[[Oikumeeni äärel]]" ("На краю Ойкумены"). Poliitilistel põhjustel ilmus teine romaan varem, 1949. aastal, ja esimene osa ilmus alles 1953. aastal. "Baurdžedi rännak" käsitleb [[Vana-Egiptus]]e perioodi egiptlaste teekonda muinasjutulisse [[Puntland]]i [[Adeni laht|Adeni lahe]] rannikule ja sealt edasi lõunasse, [[Zambezi jõgi|Zambezi jõe]] äärde. Kriitikud hindavad romaani kui [[totalitarism]]i vastast teost, kui [[stalinism]]i ajastu poliitilist [[allegooria]]t. Autor näitab konflikti inimese ja riigi vahel: romaaniga väidab ta, et isiksuse ja võimu [[türannia]] vahel on vastuolu vältimatu.<ref name="Ivan" /> "Oikumeeni äärel" on pühendatud noore [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[skulptor]]i Pandioni (XI-X sajand eKr) seiklustele, kes asub kodumaast eemal täiuslikku kunsti otsima ja langeb Egiptuses [[vaarao]] [[orjus]]se. Kodumaale naasmiseks läbib ta koos endiste orjade rühmaga kogu [[Aafrika]] idast läände. Selle romaani keskmes on kunstniku ja võimu, kunsti ja [[despootia|despootliku]] riigi kokkupõrge. ==="Tähelaevad"=== Aastatel 1946–1947 kirjutas kirjanik jutustuse "[[Tähelaevad]]" ("Звёздные корабли"), milles on kujutatud kosmosetulnukate saabumist planeedile Maa [[dinosaurused|dinosauruste]] ajastul. Jutustuses tõstab ta esile Maa ja kosmose sideme, erinevate maailmade kontaktide võimaluse. Teadlase kirjanduslik edu pälvis Paleontoloogia Instituudi juhtkonna tähelepanu: 1952. aasta kevadel kavatses selle parteibüroo korraldada koosoleku, arutamaks parteitu Jefremovi küsimust, kes tegeles teadustöö kõrvalt romaanide kirjutamisega. Arutelu ei toimunud, sest teadlane sai enne Stalini preemia.<ref name="Ivan" /> ==="Andromeeda udukogu"=== Ivan Jefremov töötas ühe oma kuulsama teose "[[Andromeeda udukogu (romaan)|Andromeeda udukogu]]" ("Туманность Андромеды", mille algne pealkiri oli "Suur Ring") kallal üle aasta. Lühendatud versioon avaldati ajakirjanduses 1957. aastal, aasta hiljem ilmus eraldi väljaanne. Autor keeldus romaani põhjalikumalt läbi töötamast ja avaldamist edasi lükkamast, pidades romaani "esimeseks verstapostiks", mitte programmiliseks teoseks. Lähtekohaks "Andromeeda udukogu" kirjutamisel nimetas Jefremov [[Herbert Wells]]i romaane "[[Inimjumalad]]" ("Men Like Gods") ja "[[Ajamasin (Wells)|Ajamasin]]" ("The Time Machine"). "Andromeeda udukogu" tegevus leiab aset XXX sajandil – planeedi [[kommunism|kommunistliku]] [[tsivilisatsioon]]i Suure Ringi ajastul, kui ühiskonnas on kultuuri, teaduse ja tehnoloogia õitseng. Inimkond on Maa keskkonda juba pikka aega muutnud, lennanud kosmosesse ja uurinud läbi [[Päikesesüsteem]]i ning olnud paljude sajandite jooksul kontaktis kümnete teiste tsivilisatsioonidega [[Linnutee]]l.<ref>Ковалёв В. А. От идеологии к утопии. Коммунистический проект Ивана Ефремова // Наследие. — 2019. — № 1</ref> ==="Raseerimistera"=== "Eksperimentaalse" romaani "Raseerimistera" ("Лезвие бритвы" 1963) eesmärgiks nimetas autor kaasaegse inimese psühholoogilise olemuse tunnetamist, et panna teaduslik alus [[kommunistlik riik|kommunistliku ühiskonna]] inimeste harimisele. Kirjanik otsib [[kristlus]]t tõrjudes vaimsuse sügavamaid aluseid ja pöördub [[India filosoofia]] poole. Kriitikud iseloomustasid seda teost kui nõukogude ainulaadset müstilist romaani, mille järgi vaatamata tsivilisatsiooni ajaloole kõnnib kaasaegne inimene otsekui habemenoa teral.<ref>Геллер Л. Вселенная за пределом догмы: Размышления о советской научной фантастике. — Лондон: Overseas Publications Interchange Ltd, 1985.</ref> ==="Sõnni tund"=== Romaaniga "Sõnni tund" ("Час Быка") töötas kirjanik kokku seitse aastat, idee kuulub aastasse 1961, teos on kirjutatud 1965.–1968. aastal. Raamatu avaldamisest keeldusid algul mitmed kirjastused, kuid see ilmus siiski 1970. aastal. "Sõnni tunniga" väidab autor, et [[20. sajand]] on üks hullemaid ajastuid inimkonna ajaloos. Romaani tegevus toimub planeedil Tormans, mille [[düstoopia|düstoopilist]] ühiskonda võib pidada nõukogude [[sotsialism]]i ja lääne [[kapitalism]]i halvimate tunnuste ühendajaks. Tormansil on mitmeid nõukogude ühiskonna tunnuseid, sealhulgas igapäevane ebaviisakus ja halvad kombed; tsensuur; sotsiaalteaduste taandareng ja ajaloo ümberkirjutamine; valitsejate ohjeldamatu kiitmine; korruptsioon, repressioonid ja piinamine. Teose peamine idee on selles, et kapitalism ja kommunism ei välista teineteist, vaid täiendavad (ühel on kapitalistlik oligarhia ja teisel parteilis-bürokraatlik oligarhia) ning nende mõlema tee viib põrgusse.<ref name="Ivan" /> ==="Thais – Ateena tütar"=== Jefremov töötas kaua ja hoolikalt romaaniga "[[Thais – Ateena tütar]]" ("Таис Афинская"), uurides kõiki talle kättesaadavaid ajaloolisi ja tänapäevaseid allikaid. Teose kirjutamiseks kulus kolm aastat ning lühendatud versioonis avaldati romaan 1972. aastal. Kirjanik keeldus kindlalt teose erootiliste kirjelduste välja võtmisest, nõustudes seetõttu eemaldama kolm peatükki tervikuna. Romaan ilmus täismahus alles pärast tema surma. Romaani tegevus toimub [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] ning hõlmab [[Aleksander Suur]]e sõjakäikude ajal eri kohti [[Peloponnesos]]est [[Mesopotaamia]]ni, [[Ateena]]st [[Memphis (Egiptus)|Memphiseni]]. Teose keskmes on [[Pärsia]] iidse pealinna [[Persepolis]]e põletamine Makedoonia vallutaja kaaslase, kuulsa Ateena [[hetäär]]i [[Thaïs (hetäär)|Thaise]] poolt. Kuningapalee põletamine sümboliseerib [[hierarhia]]l ja rõhumisel põhineva [[impeerium]]i hävitamist. Jefremov näitab romaanis, et naissoost kangelannad on meestest paremad, neil on suurem jõud ja tarkus.<ref name="Ivan" /> ==Tunnustus== * 1945 – [[Tööpunalipu orden]] teenete eest paleontoloogia arendamisel * 1945 – orden "[[Austuse märk]]" * 1946 – A. A. Borisjaki preemia uurimistööde eest * 1945 – [[Stalini preemia]] teine järk raamatu "Tafonoomia ja geoloogiline ajastu" ("Тафономия и геологическая летопись") eest * 1968 – Tööpunalipu orden nõukogude kirjanduse arendamise eest * Viis [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] preemiat paleontoloogiliste uuringute eest == Mälestuse jäädvustamine == Jefremovi järgi on nime saanud [[asteroid]] Efremiana; terapsiid (imetajataoline roomaja) [[ivantosaurus]] (''Ivantosaurus ensifer''); [[mineraal]] efremoviit; teadusliku fantastika klubi ja kirjandusauhind. == Teosed eesti keeles == *"Viis rumbi : jutte ebatavalisist asjust". [[Ilukirjandus ja Kunst]], 1946. *"Valge Sarv" ("Белый Рог"). [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1950. *"Oikumeeni äärel" ("На краю Ойкумены"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1955. *"Cor Serpentis" ("Сердце Змеи"). [[Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus]], 1960. *"Andromeeda udukogu" ("Туманность Андромеды"). Eesti Riiklik Kirjastus, 1962. *"Sõnni tund" ("Час Быка"), ajaleht Noorte Hääl, järjejutuna november 1970 – jaanuar 1971. *"Thais - Ateena tütar" ("Таис Афинская"). [[Eesti Raamat]], 1987. == Viited == {{Viited|allikad=[[]] }} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Jefremov, Ivan}} [[Kategooria:Venemaa kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Paleontoloogid]] [[Kategooria:Peterburi Mäeülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Komarovo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 4115s8r763zy30zq83oeqxzbbg6teyg 0 217793 7249317 7193156 2026-10-08T06:26:07Z ~2026-53897-93 239255 /* Lennufirmade teenused */ 7249317 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kärdla lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Kärdla lennujaam.JPG | pildikirjeldus = | linn = Kärdla | lennujaama_tyyp = tsiviillennujaam | IATA = KDL | ICAO = EEKA | omand = | avatud = 1963 | kõrgus_merepinnast = 5 | kaart = pind | rada1_suund = 14/32 | rada1_pikkus = 1520 | rada1_laius = 30 | rada1_kate = asfalt | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = <!--vajadusel saab lisada kuni 7 rada--> | reisijaid = 11 909 | reisijaid_aasta = 2025 }} '''Kärdla lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood]]: '''KDL''', [[ICAO lennujaamakood]]: '''EEKA''') on [[Kärdla]]st 6&nbsp;km ida pool asuv [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] ainuke [[lennujaam]]. Lennujaama terminal asub idarannikul [[Hiiessaare]] külas. Lennujaamas on asfaltkattega 1520 meetri pikkune ja 30 laiune maandumisrada suundadel 14 ja 32. == Ajalugu == Aastatel 1945–1962 paiknes Hiiumaa lennujaam [[Käina|Käinas]]. Kärdla lennujaam avati [[1963]]. aastal, esimene lend toimus 21. aprillil. [[1971]] maandus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. 1979. paigaldati lennuväljale maandumisradar OPRL-4 (tootja TESLA a.s.), mis oli kasutusel aastani 2010. Aastatel 1988–1989 ehitati juurdeehitusena lennujaamahoonele kolmekorruseline torn ja ühekorruseline tiib ametiruumidega. Toimusid regulaarlennud [[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinna]], [[Haapsalu lennuväli|Haapsallu]], [[Vormsi lennuväli|Vormsile]], [[Kuressaare lennujaam|Kuressaarde]], [[Riia lennujaam|Riiga]], [[Pärnu lennujaam|Pärnusse]], [[Viljandi lennuväli|Viljandisse]] ja [[Tartu lennujaam|Tartusse]] ning tšarterlennud [[Murmanski lennujaam|Murmanskisse]], [[Vilniuse lennujaam|Vilniusse]] ja [[Kaunase lennujaam|Kaunasesse]]. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist [[1991]]. aastal vähenes oluliselt nii sihtkohtade kui ka reisijate arv, näiteks [[1995]]. aastal läbis lennujaama vaid 727 inimest. Kuid lennuliiklus elavnes uuesti ning näiteks [[2010]]. aastal läbis lennujaama 10 551 reisijat. [[1998]]. aastal toimus lennuraja remont, see pikendati 1280 meetrilt 1520 meetrile, laiust vähendati samas 40 meetrilt 30 meetrini.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2018-04-26 |pealkiri=Kärdla lennujaam 55 |url=https://hiiuleht.ee/kardla-lennujaam-55/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> 2006. paigaldati lennujaama kauguse mõõtmise seade DME (kutsung KRD; sagedus 117,600 MHz) ning ehitati välja väikelennukite perroon. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luczkowski |eesnimi=Teodor |pealkiri=Lennundusaasta 2006 |kirjastus=Aeropress |aasta=2007 |koht=Tallinn |lehekülg=21}}</ref> Aastal [[2018]] uuendati rajakatted ning tuledesüsteem. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Juhan Hepner {{!}} |kuupäev=2018-07-11 |pealkiri=Kärdla lennuvälja renoveerimistööd seiskavad lennuliikluse kaheks nädalaks |url=https://www.err.ee/845886/kardla-lennuvalja-renoveerimistood-seiskavad-lennuliikluse-kaheks-nadalaks |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Kärdla lennupäevad toimusid juunis 1999 <ref>{{Netiviide |kuupäev=15. juuli 1999 |pealkiri=Kärdlas lennupäev |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1999/07/15/10 |vaadatud=19. juuni 2025 |väljaanne=Vaba Eestlane |lehekülg=10}}</ref>, 3.-4. augustil 2001<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-08-02 |pealkiri=Hiiumaa lennupäevad kutsuvad julgemaid vigurlennule |url=https://www.postimees.ee/1882689/hiiumaa-lennupaevad-kutsuvad-julgemaid-vigurlennule |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>, 3.-4. augustil 2002<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kärdla lennupäevadel väljas 100 õhusõidukit |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/126048/kardla-lennupaevadel-valjas-100-ohusoidukit |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ning 2. ja 3. augustil 2003 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kärdla lennupäevad {{!}} Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kardla-lennupaevad |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.transpordiamet.ee |keel=et}}</ref>. Eralenduritele mõeldud Kärdla Fly-Inid leidsid aset augustil aastatel 2004–2009. == Lennufirmade teenused == {| class="wikitable sortable" |+ Kärdlast (Kärdla lennujaam) ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennukitüüp |- style="background-color: #FFE6BD" | [[Kuressaare]] | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti | URE | EEKE | [[Kuressaare lennujaam]] | [[Estonian Air]] | 1991 | 1993 | [[Antonov An-2]] ja [[JAK-40|Jakovlev Jak-40]] |- | rowspan="6" | [[Tallinn]] | rowspan="6" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti | rowspan="6" | TLL | rowspan="6" | EETN | rowspan="6" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]] | style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] | style="background-color: #FFE6BD" | 1991 | style="background-color: #FFE6BD" | 1993 | style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja [[JAK-40|Jakovlev Jak-40]] |- style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] | 1996 | 2006 | [[Antonov An-28]] |- style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] | 2006 | 1. aprill 2016 | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31]] |- style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] | 20. juuni 2016 | 22. jaanuar 2023 | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] ja [[Let L-410]] |- style="background-color: #FFE6BD" | [[Diamond Sky]] | 23. jaanuar 2023 | 29. veebruar 2024 | [[Saab 340|Saab 340A]] |- | [[Nyxair|NyxAir]] | 1. märts 2024 | kuni 31. august 2027 | [[ATR 42]] ja [[Saab 340]] |} '''Peale lisatud talvine 2026/2027''' == Lennuliikluse statistika == [[Pilt:Kärdla airport1.jpg|pisi| ]] {| class="wikitable" |+ Kärdla lennujaama reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone |- ! 1992 | 12 533 || 1600 |- ! 1993 | 3862 || 1200 |- ! 1994 | 1440 || 622 |- ! 1995 | 580 || 486 |- ! 1996 | 2750 || 940 |- ! 1997 | 2441 || 550 |- ! 1998 | 3090 || 433 |- ! 1999 | 2926 || 840 |- ! 2000 | 3205 || 917 |- ! 2001 | 2791 || 1304 |- ! 2002 | 7707 || 1904 |- ! 2003 | 8460 || 1627 |- ! 2004 | 8840 || 1435 |- ! 2005 | 10 108 || 1687 |- ! 2006 | 11 073 || 1488 |- ! 2007 | 10 026 || 1492 |- ! 2008 | 10 454 || 1616 |- ! 2009 | 9255 || 1420 |- ! 2010 | 10 551 || 1352 |- ! 2011 | 10 695 || 1426 |- ! 2012 | 9700 || 1512 |- ! 2013 | 10 222 || 1340 |- ! 2014 | 7750 || 1305 |- ! 2015 | 8029 || 1460 |- ! 2016 | 7547 || 1233 |- ! 2017 | 9168 || 1528 |- ! 2018 | 9 943 || 1354 |- ! 2019 | 11 684 || 1582 |- ! 2020 | 9383 || 1457 |- ! 2021 | 10 769 || 1654 |- ! 2022 | 12 004 || 1534 |- ! 2023 | 16 181 || 1566 |- ! 2024 | 15 307 || 1516 |- ! 2025 | 11 909 || |} == Õnnetused == [[23. november|23. novembril]] [[2001]] kukkus [[Palade]] lähedal alla 17 reisijaga pardal Tallinnast Kärdlasse suunduv [[ELK Airways]]i lennuk [[Antonov An-28]] ES-NOV. 17 pardalolijast (3 meeskonnaliiget, 14 reisijat) hukkus 2 reisijat. Uurimine tuvastas mitmeid pilootide juhtimisvigu.<ref>{{cite web|author=PlaneCrashInfo.com|url=http://www.planecrashinfo.com/2001/2001-61.htm|title=PlaneCrashInfo.com - ES-NOV|publisher=|accessdate=28. november 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315185001/http://www.planecrashinfo.com/2001/2001-61.htm|archive-date=2016-03-15|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennuõnnetus lennukiga AN-28 Kärdlas {{!}} Ohutusjuurdlus keskus |url=https://ojk.ee/lennuonnetus-lennukiga-28-kardlas |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ojk.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.hiiumaa.ee/airport/ Koduleht] {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Kärdla ehitised|Lennujaam]] le6nkrllc1gsp3lwa6ggbueooejeluk 0 218032 7249181 5811681 2026-10-07T18:23:50Z Funktsionalism-modernism 231916 Pildid olemas, pole vaja silti 7249181 wikitext text/x-wiki [[Fail:Excavator1.JPG|pisi|Ekskavaatori ots.]] [[Fail:Excavator2.JPG|pisi|Stomatoloogi ekskavaator.]] '''Ekskavaator''' on [[meditsiin]]is õõnesti, [[hambaarst]]i või [[kirurg]]i puur õõnte moodustamiseks. [[Kategooria:Meditsiiniseadmed]] l5v3m44wx6oxz3zgs3khrpxe39wbx6v 0 219486 7249241 6490280 2026-10-07T20:17:32Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249241 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = OMON | pilt = Patch of the OMON.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1988 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Venemaa}} | kuuluvus = [[Venemaa Rahvuskaart]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''OMON''' ([[vene keel]]es ''отряд мобильный особого назначения'', varasem nimetus ''отряд милиции особого назначения'') oli [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja on [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa Rahvuskaart|Venemaa Rahvuskaardi]] eriettevalmistusega massiürituste valveüksused. == Ajalugu == NSV Liidus moodustati eriotstarbeline [[miilits]]asalk NSV Liidu siseministri määrusega 9. novembril [[1978]] [[1980. aasta suveolümpiamängud]]e ettevalmistusperioodil Moskva linnas, Moskva linna RSN Täitevkomitee Siseasjade Valitsuses. Pärast olümpiamängude lõppu moodustati see OMON-i baasil Moskva linna Siseasjade Valitsuse juures (''Отряд милиции специального назначения (ОМСН) при Управлении уголовного розыска ГУВД Москвы''). === Eriotstarbelise salga koosseis === Eriotstarbeline salk koosneb lahingugruppidest, mis jagunevad rünnakugruppideks, kus sisemise tööjaotuse alusel on kinnipidamisgrupid ja kattegrupid. *Kattegrupid moodustatakse erinevate erialade spetsialistidest (alpinistid, snaiprid, pürotehnikud (lõhkamisspetsialistid) ja keemiavahendite spetsialistid, suitsukatte- ja gaasirünnakuspetsialistid jne). Kattegrupi ülesanne on maksimaalselt kergendada kinnipidamisgrupi ülesannete täitmist, hajutada kurjategija tähelepanu ja hoida teda pidevas ärevusseisundis. Kattegrupi liikmed omavad võimsamat relva ja erivahendite arsenali ning vajaduse korral võivad toetada kinnipidamisgrupi liikmeid tulejõuga. *Kinnipidamisgrupp, koosneb 3–4 liikmest, kes viivad läbi kiireid kinnipidamisoperatsioone. Grupi liikmed on varustatud kaitsevahendite ja väiksemõõtmeliste tulirelvadega ning valdavad käsivõitluse võtteid, mis on vajalikud kurjategijate kinnipidamiseks. [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1987]] moodustati Moskva SAV Posti-Patrullteenistuse Operatiivpolgu baasil uuesti Moskva linna SAV Eriotstarbeline Miilitsasalk. Miilitsasalga põhiülesannetena määratleti: avaliku korra tagamine massiüritustel, kuid igas [[polk|polgu]] [[pataljon]]is loodi füüsilise kaitse üksused. Gruppide koosseisu kuulusid spetsialistid: [[snaiper|snaiprid]], granaadiheitespetsialistid jne, kelle ülesanneteks oli kohtu liikmete, tunnistajate ja kannatanute turvalisuse tagamine. Salga koosseisus oli ka Eriotstarbeline grupp (''Группа специального назначения – ГСН''), mille ülesanneteks oli eriti ohtlike või relvastatud kurjategijate kinnipidamine või [[pantvang]]ide vabastamine. ===Eriotstarbelised salgad NSV Liidu lagunemise protsessis=== 3. oktoobril 1988 anti välja [[NSV Liidu Siseministeerium]]i käskkiri nr 010-6, millega OMON-i ülesanneteks määrati: * avaliku korra kaitse ühiskondlik-poliitilistel, sportlikel, kultuurilis-vaatamisväärtuslikel ja teiste ürituste läbiviimise ajal, samuti loodusõnnetuste, [[epideemia]]te, suuremahuliste tööstuslike avariide, [[katastroof]]ide ja muude erakorraliste sündmuste korral; *grupiliste korrarahutuste tõkestamine; *relvastatud kurjategijate kinnipidamisüritustes osalemine<ref>{{Netiviide |url=http://www.mvd.ru/about/history/371/ |pealkiri=3 октября 1988 г. МВД СССР издает приказ о создании отрядов милиции особого назначения (ОМОН) |vaadatud=2006-10-03 |arhiivimisaeg=2006-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20061003123647/http://www.mvd.ru/about/history/371/ |url-olek=töötab }}</ref>. *[[1988]]. aasta novembris moodustati Leningradi linna ja Leningradi oblasti SAV Eriotstarbeline Miilitsasalk (''Отряд милиции особого назначения (ОМОН) ГУВД города Ленинграда и Ленинградской области''); *[[1988]]. 1. detsembril moodustati Läti NSV Siseministeeriumi Eriotstarbeline Miilitsasalk, mille komandöriks määrati [[Tšeslav Mlõnnik]] {{Vaata|Riia OMON}} *1988. aasta detsembris moodustati Moskva oblasti SAV Eriotstarbeline Miilitsasalk, mille komandöriks määrati Sergei Selivjorstov (''Сергей Александрович Селиверстов'') *1990. aasta 2. oktoobril NSV Liidu siseministri [[Vadim Bakatin]]i korraldusega allutati Riia OMON Läti NSV SM-i asemel [[NSV Liidu SM siseväed|NSV Liidu SM sisevägedele]] ning Riia OMON liideti NSV Liidu sisevägede 42. Vilniuse sisevägede diviisi koosseisu, alludes ainult NSV Liidu keskvõimule, mitte Läti NSV valitsusele<ref>[https://web.archive.org/web/20190518115243/http://spec-naz.org/articles/russian_special_forces/silovyje_podrazdeleniya_milicii/ СИЛОВЫЕ ПОДРАЗДЕЛЕНИЯ МИЛИЦИИ], www.spec-naz.org</ref>. ==Vaata ka == * [[Berkut (Ukraina)|Berkut]] * [[Riia OMON]] * [[Vilniuse OMON]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://newtimes.ru/articles/detail/14721 Рабы ОМОНа], The New Times, nr 3, 1.02.2010 * [[Heiki Suurkask]], [http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=67979613 OMON või Berkut - nõukastiilis jõhkardite üksus korrakaitsjate vormis] 19. veebruar 2014 [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Venemaa]] [[Kategooria:Eriüksused]] c2v9hyyxcoylj13es3jfmq1zpuqsfa9 0 219720 7249254 5675361 2026-10-07T20:21:34Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249254 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1978 <br>(LNSV MN ja RJK 1954) |likvideeritud = 1991 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Riia |asukoht = [[Brivibas iela|Lenini tänav]] 61/[[Stabu iela]] |piirkond = [[Läti NSV]] |juhtkond = Läti RJK esimees |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee''' oli [[Läti NSV|Läti NSV-]]s aastail 1978–1991 tegutsenud [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus. Aastatel 1954–1977 kandis organisatsioon nimetust [[Läti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]]. ==Juhid ja organisatsioon== *[[1954]] – 1963. aasta märts, kindralmajor [[Jānis Vēvers]] ([[1899]]–[[1978]]) (venepärane nimevariant ''Веверс Ян Янович''), Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees<ref>[http://www.knowbysight.info/VVV/09591.asp Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 - 1991]</ref>; *[[1963]]. aasta jaanuar – [[1980]]. aasta november, kindralmajor Longin Avdjukevich (venepärane nimevariant ''Авдюкевич Лонгин Иванович''), Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees; *[[1980]]. aasta november – 1984. aasta aprill, kindralmajor [[Boriss Pugo]], Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees; *[[1984]]. aasta mai – [[1990]]. aasta märts, kindralleitnant [[Stanislavs Zukulis]] (venepärane nimevariant ''ЗУКУЛ Станислав Викторович''), Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees; *[[Edmunds Johanson]], Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees. [[Fail:2017-07-29-Corner house in Riga-JonasR.jpg|pisi|vasakul|Läti NSV RJK peahoone, [[Brīvības iela]]l [[Riia kesklinn]]as]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.regnum.ru/news/1223069.html Латвийский журналист и политик переводит латышского адвоката-антисемита на русский], ИА REGNUM, 09.11.2009 *[http://www.lvarhivs.gov.lv/Praga68/index.php?id=1020 Protests and Demands for Human Rights] *Ieva Zake, [http://users.rowan.edu/~zake/papers/Fighting%20Ideological%20Diversionists.pdf FIGHTING THE CAPITALIST IDEOLOGICAL DIVERSIONISTS DURING THE COLD WAR: THE LATVIAN EXPERIENCE], Rowan University Department of Sociology *[http://www.guardian.co.uk/world/2012/feb/22/confessions-of-a-kgb-spy Confessions of a KGB spy, Boris Karpichkov], www.guardian.co.uk, 22 February 2012 *[http://shieldandsword.mozohin.ru/kgb5491/terr_org/respublik/latvia.htm КГБ Латвийской ССР], http://shieldandsword.mozohin.ru [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:Läti NSV]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 52hzrmd41rrklu3q0lhzh3wzptro2vw 0 221939 7249305 7075546 2026-10-08T05:02:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249305 wikitext text/x-wiki '''Ülle Lichtfeldt''' (sündinud [[4. august]]il [[1970]] [[Rakvere|Rakveres]]) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1988. aastal [[Rakvere 3. Keskkool]]i. 1990. aastast töötab ta näitlejana [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]]. Mängib alates 1999. aastast Are rolli [[Eesti Televisioon]]i draamasarjas "[[Õnne 13]]".<ref>[https://etv2.err.ee/1113851/uus-sunnipaevaintervjuu-ulle-lichtfeldt Sünnipäevaintervjuu. Ülle Lichtfeldt]. ETV/ERR-i telesaade, esmaeeter 02.08.2020.</ref> 2002. aastal valiti ta ajakirja [[Kroonika]] küsitlusel Eesti seksikaimaks naiseks.<ref>[http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/kuum-top-vaata-ja-meenuta-keda-meditsiiniajakiri-kroonika-omal-ajal-eesti-seksikaimateks-inimesteks-kuulutas?id=74708543 "Vaata ja meenuta, keda "meditsiiniajakiri" Kroonika omal ajal Eesti seksikaimateks inimesteks kuulutas!" Kroonika, 2. juuni 2016]</ref> 2022. aasta sügisel osales ta heategevuslikus meelelahutussaates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema tantsupartner oli [[Marko Mehine]]. Paar võitis tantsuvõistluse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/palju-onne-tantsud-tahtedega-saate-voitsid-ulle-lichtfeldt-ja-marko-mehine/|pealkiri=Palju õnne! “Tantsud tähtedega” saate võitsid Ülle Lichtfeldt ja Marko Mehine|väljaanne=TV3|aeg=27.11.2022}}</ref> ==Looming== ===Filmi- ja telesarjarolle=== * 1999–... "[[Õnne 13]]", telesari, Are Prillop *[[2006]] "[[Kuldrannake (film)|Kuldrannake]]", mängufilm, Angela *[[2008]] "[[Tuulepealne maa]]", telesari, Maria Kallaste * 2008 "Magada tahaks", tudengifilm, tädi Mare *[[2010]] "Õnnelikud inimesed", lühifilm *[[2010]] "Üksikjuhtum", tudengifilm, Riina *[[2013]] "[[Elavad pildid]]", mängufilm, notar * 2013 "Suurim austaja", tudengifilm, Grete Kaljuste *[[2014]] "Pizza Delivery Date", tudengifilm, Gilda * 2014–2015 "[[Viimane võmm]]", telesari, Tanja Murrik * 2014 "A ja B", telesari, Angela *[[2016]] "[[Klassikokkutulek]]", mängufilm, Eva * 2016 "[[Siberi võmm]]", telesari, Tanja Murrik * 2016 "Lugu sellest, kuidas...", tudengifilm, ema *2017 "[[Kättemaksukontor]]", telesari, Angela Reegas *2018 "Tuhk ja tolm", tudengifilm, ema<ref>[https://www.imdb.com/name/nm1971787/?ref_=fn_al_nm_1 Ülle Lichtfeldt andmebaasis IMDb].</ref> ===Rolle Rakvere Teatri lavastustes=== *[[1990]] "Põgenejad", Miranda *[[1991]] "Naljakas juhtum", Jeannina *[[1992]] "Abielu ja õnn", pr Meeli *[[1993]] "Maret ja Miina ehk kosjakased", Nääri Maret *[[1995]] "Preili Julie", preili Julie *[[1996]] "Kahe isanda tee", Beatrice *[[1997]] "Don Juan", Donna Anna *[[1998]] "[[Pipi Pikksukk (raamat)|Pipi Pikksukk]]", [[Pipi Pikksukk]] *[[1999]] "Kanarbik", [[Aino Kallas]] *[[2000]] "Armastajad kurja tähe all", Rosaline *[[2001]] "[[Kõrboja peremees]]", Kõrboja Anna *[[2002]] "[[Vahtramäe Emil]]", Liina * 2003 "Täismäng", Anu Laanoja * 2005 "Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud", Gertrud *[[2006]] [[Anton Hansen Tammsaare]] / U. Lennuk, "Vargamäe kuningriik" (lavastaja [[Jaanus Rohumaa]]), Maret * 2007 [[Edmond Rostand]], [[Cyrano de Bergerac|"Cyrano de Bergerac]]" (lavastaja [[Kalju Komissarov]]), Lise * 2007 [[Kati Murutar]], "Mina, naine" (lavastaja [[Toomas Suuman|Toomas Suuman)]], naine * 2008 John Osborne, "Vaata raevus tagasi" (lavastaja [[Andres Keil|Andres Keil)]], Helena Charles * 2008 Conor McPherson, "Teisel pool" (lavastaja [[Üllar Saaremäe]]), Valerie * 2009 Jean Genet, "Toatüdrukud" (lavastaja [[Hendrik Toompere]]), Solange * 2009 Nora Ephron, "Kui Harry kohtas Sallyt" (lavastaja [[Jaanika Juhanson]]), Sally Albright * 2010 [[Andrus Kivirähk]], "Papagoide päevad" (lavastaja [[Sulev Teppart]]), Colombina * 2011 [[Martin McDonagh]], "Leenane'i kaunitar" (lavastaja Üllar Saaremäe), Maureen Folan * 2011 Jaanus Rohumaa / Kairi Kruus / Jan Rahman / Eva Samolberg, "Noor Eesti" (lavastaja Jaanus Rohumaa), [[Marie Under]] * 2012 [[Charlotte Brontë]] / Jaanika Juhanson, "Jane Eyre" (lavastaja Jaanika Juhanson), Bertha Rochester ja Maria Temple * 2013 [[Rein Raud]], "Vend" (lavastaja Rein Raud), Gloori ja Dessa * 2013 Robert Thomas, "8 armastavat naist" (lavastaja Eili Neuhaus), Augustine * 2014 Donald Churchill, "Maalermeister" (lavastaja [[Gerda Kordemets]]), Marcia * 2015 [[Arto Paasilinna]], Maailma parim küla (lavastaja Jaanus Rohumaa), Taina Korolainen * 2015 [[Iris Murdoch]] "Must prints" (lavastaja Gerda Kordemets), Priscilla * 2016 Andrus Kivirähk, "Maailma otsas" (lavastaja [[Raivo Trass]]), Piret * 2017 Beth Henley, "Küllus" (lavastaja Filipp Los), Bess Johnson * 2017 [[Ken Kesey]] / Dale Wasserman, "[[Lendas üle käopesa (näidend)|Lendas üle käopesa]]" (lavastaja Eili Neuhaus), Mildred Ratched * 2018 H. Lewis / J. Sayer / H. Shields, "Hullemast hullem" (lavastaja [[Elina Purde]]), Sandra * 2018 Nadežda Ptuškina, "Kuni ta suri" (lavastaja [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]]), Tatjana * 2019 [[Anton Tšehhov]], "[[Onu Vanja]]" (lavastaja Eili Neuhaus), Jelena Andrejevna * 2020 [[Florian Zeller]], "Ilma sinuta" (lavastaja Peeter Raudsepp), Anne<ref>[https://www.rakvereteater.ee/ulle-lichtfeldt Ülle Lichtfeldt Rakvere Teatri kodulehel].</ref> ===Rolle teistes teatrites ja teatriprojektides=== * 2003 J. Masteroff / J. Kander / F. Ebb, "[[Cabaret (muusikal)|Cabaret]]" (lavastaja [[Georg Malvius]]), Fräulein Kost * 2005 [[Urmas Vadi]], "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]), Asta, Kilpkonn * 2006, 2007 M. Carr, "Kassirabal" (lavastaja [[Ain Saviauk]]), Hester Swane * 2006 D. de Silva / J. Fernandez / S. Margoshes, "Fame" (lavastaja [[Jüri Nael]]), õpetaja * 2008 [[Ain Saviauk]], "Rasputin" (lavastaja Ain Saviauk), Jumalaema * 2008 [[Cole Porter]], "Nii on meil moes" (lavastaja [[Andrus Vaarik]]), osaleja muusikalis * 2009 N. Leskov, "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" (lavastaja [[Urmas Lennuk]]), leedi Macbeth * 2010 Nikolai Nekrassov, "Tuul las tulla" (lavastaja [[Eili Neuhaus]]), naine * 2010, 2011, 2012 Urmas Lennuk, "Vargamäe varjus" (lavastaja Urmas Lennuk), [[Mari (Tammsaare tegelane)|Mari]] * 2010 [[Sophokles]] / Ghanizadeh, "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]" (lavastaja H. Ghanizadeh), [[Eurydike]] * 2011, 2012 F. McGuinness, "Vabrikutüdrukud" (lavastaja [[Eili Neuhaus]]), Vera * 2013, 2014 [[Maksim Gorki]], "Vassa Železnova" (lavastaja Eili Neuhaus), Vassa Železnova * 2015–2020 J. Nagibin / H. Troyat / U. Lennuk / E. Neuhaus, "Kui seda metsa ees ei oleks", Paruness Von Meck * 2022, 2023 Jan de Hartog, "Baldahiinvoodi" (lavastaja [[Eili Neuhaus]]), naine * 2023–2025 Sven Karja, "Naisteranna needus" (lavastaja Jaanus Nuutre), Aliide Roosipuu ja Adele ==Tunnustus== * 2002, 2007 – [[Rakvere Teatri kolleegipreemia]] , parim naisnäitleja * 2005, 2011, 2012, 2013, 2014, 2018, 2019, 2020, 2021, 2023, 2024, 2025 – [[Rakvere Teatri publikupreemia]] , parim naisnäitleja * 2007 – Rakvere linna aasta tegija * 2010 – [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] * 2019 – [[Selge Kõneleja]] näitlejapreemia<ref>[https://web.archive.org/web/20221206225536/https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022</ref> ==Isiklikku== Ülle Lichtfeldti abikaasa on näitleja ja poliitik [[Indrek Saar]], neil on kaks täiskasvanud last. Pere elab [[Viitna]]l. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * {{EFIS}} * [https://kodutohter.ee/ulle-lichtfeldt-ja-kukerpallide-tegemise-kasulikkus Kukerpallide tegemise kasulikkus] [[Kodutohter]] 29. juuli 2012 * [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=54&artid=81831 Ülle Lichfeldt: saarteinimesed on erilised] [[Meie Maa]] 11. mai 2018 * [https://lood.delfi.ee/annestiil/teema/torksad-taltsutamatud?id=89214693 Tõrksad taltsutamatud] [[Anne & Stiil]] 31. märts 2020 * [https://kultuur.postimees.ee/6960648/ulle-lichtfeldt-asub-kodust-publikuga-vestlema Ülle Lichtfeldt asub kodust publikuga vestlema] [[Postimees]] 28. aprill 2020 * [https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/glamuurifotod-peagi-50-sunnipaeva-tahistav-ja-elu-parimas-vormis-ulle-lichtfeldt-vanaema-tiitel-mind-ei-hirmuta?id=90536779 Ülle Lchtfeldt: vanaema tiitel mind ei hirmuta] [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] 23. juuli 2020 {{JÄRJESTA:Lichtfeldt, Ülle}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti telenäitlejad]] [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] p1qn3qhon92q27ki8kh8wwuecxh5d16 0 224070 7249175 6875149 2026-10-07T18:10:41Z ~2026-54087-35 239223 /* Näidend Eesti teatrites */ 7249175 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry Orchard Chekhov Gymnasium.jpg|thumb|"Kirsiaia"-teemaline väljapanek Tšehhovi gümnaasiumis]] '''"Kirsiaed"''' ([[vene keel]]es "Вишнёвый сад") on [[Anton Tšehhov]]i [[1903]]. aastal valminud [[tragikomöödia]] neljas vaatuses, Tšehhovi viimane näidend. Näidend esietendus [[17. jaanuar]]il [[1904]] [[Moskva Kunstiteater|Moskva Kunstiteatris]], selle lavastas [[Konstantin Stanislavski]]. Tšehhov nimetas oma näidendit [[komöödia]]ks ning see sisaldab tõepoolest isegi [[farss|farsi]] elemente. Samas lavastas Stanislavski selle [[tragöödia]]na. Tollest saati on lavastajate üks põhiprobleeme näidendi kahetine loomus. "Kirsiaed" on tõlgitud paljudesse keeltesse ning seda on lavastatud kogu maailmas, sellest on saanud näitekirjanduse klassika. Seda on lavastanud Lääne tuntuimad lavastajad, igaüks omamoodi. Nende seas [[Charles Laughton]], [[Peter Brook]], [[Andrei Serban]], [[Eva Le Gallienne]], [[Jean-Louis Barrault]], [[Tyrone Guthrie]] ja [[Giorgio Strehler]]. Suur on ka näidendi kirjanduslik mõju, mis avaldub teiste seas [[Eugene O'Neill]]i, [[George Bernard Shaw]]' ja [[Arthur Miller]]i loomingus. == Sisukokkuvõte == [[Pariis]]ist naaseb kodumaale mõisaproua Ranevskaja koos oma perekonnaga. Majanduslikesse raskustesse sattunud [[mõis]] ja seda ümbritsev [[Kirsipuu|kirsiaed]] tuleb [[oksjon]]il võlgade katteks maha müüa. Edukas uusrikkast kaupmees Lopahhin, kelle isa ja vanaisa olid samas mõisas [[Pärisorjus|pärisorjad]], veenab Ranevskajat jagama mõisa juurde kuuluvaid maid, sealhulgas kubermangu suurimat kirsiaeda, suvilakruntideks, mida suvitajatele rentides saaks vältida mõisa oksjonileminekut. Ranevskaja ning tema pere peavad sellist teguviisi aga labaseks ning ei suuda otsust langetada, viivitades sellega pidevalt ning oodates kuni viimase hetkeni mõnd päästvat lahendust. Seda siiski ei tule. Oksjonil ostab mõisa Lopahhin, kes laseb kirsiaia maha raiuda. Ranevskaja ise sõidab tagasi Pariisi ja tema perekond pudeneb laiali. == Teemad == Üks "Kirsiaia" põhiteemasid on inimeste kohanemine või kohanematus muutustega ühiskonnas. Ühelt poolt esindab Ranevskaja aristokraatiat, kes peab kõike materiaalset labaseks ning jagab raha laiali sõltumata sissetulekutest, suutmata leppida majandusliku reaalsusega. Teisalt on Lopahhin lõhestatud kahe tundmuse vahel: ta rõhutab korduvalt enda madalat päritolu, tunneb end aristokraatide kõrval rumala ja harimatuna, samas aga tunnetab enda ja raha piiramatut kõikvõimsust ning püüab oma esivanemate orjapõlve eest kaudselt kätte maksta. Sealjuures meenutab teener Firss pärisorjusest vabastamist kui õnnetust ning on uhke oma lõputu mõisateenistuse üle. Selline olukord peegeldab ka 20. sajandi alguse Venemaa ühiskondlikke vastuolusid, kus majanduslik ja kultuuriline mahajäämus tekitas pingeid uuenemist taotlevate kihtidega, talupoegade 19. sajandi keskel pärisorjusest vabastamise šokki polnud ühiskond veel täielikult läbi elanud ning tõusev keskklass ja langev aristokraatia ei olnud kumbki leidnud endale uut tugevat identiteeti. Teise liini moodustavad ebalevad armusuhted. Kogu näidendi vältel ootab Varja Lopahhini abieluettepanekut, mis kõigele vaatamata jääb lõpuks ikkagi tulemata. Ebamäärane on ka Anja ning Trofimovi suhe: Anja jälgib varjamatu imetlusega Trofimovit, kes aga korduvalt kuulutab, et nemad Anjaga on armastusest kõrgemal. Tegelaste otsustamatuses ning oma probleemidele väliste lahenduste ootuses on nähtud vene hinge metafoori, mis kujutab ka kogu Venemaad. == Tegelaskujud == * Ljubov Andrejevna Ranevskaja, leseks jäänud mõisaproua * Anja, Ranevskaja 17-aastane tütar * Varja, Ranevskaja 24-aastane kasutütar * Leonid Andrejevitš Gajev, Ranevskaja vend * Jermolai Aleksejevitš Lopahhin, kaupmees * Pjotr Sergejevitš Trofimov, üliõpilane * Boris Borissovitš Simeonov-Pištšik, mõisnik * Charlotta Ivanovna, koduõpetaja * Semjon Pantelejevitš Jepihhodov, kontorikirjutaja * Dunjaša, neiu * Firss, 87-aastane teener * Jaša, noor toapoiss * Mööduja * Jaamaülem * Postiametnik * Külalised == Näidend Eesti teatrites == * [[1919]] – [[Estonia (teater)|Estonia]] (lavastaja [[Ants Lauter]]) * [[1960]] – [[Endla (teater)|Endla]] (lavastaja [[Enn Toona]]) * [[1971]] – [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]] (lavastaja [[Adolf Šapiro]]) * [[1993]] – [[Ugala]] (lavastaja [[Kaarin Raid]]) * [[1999]] – [[Teoteater]] (lavastaja [[Jaan Urvet]]) * [[2001]] – [[Vanalinnastuudio]] (lavastaja [[Roman Baskin]], kunstnik [[Jaak Arro]]). Näidend lavastati [[Palmse mõis]]a pargis. Ranevskajat mängis [[Epp Eespäev]], Lopahhinit [[Martin Veinmann]].<ref name="aI1Uy" /> * [[2002]] – [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] (lavastaja [[Mati Unt]], kunstnik [[Jaanus Vahtra]]). Lavastuse eeltööna tõlkis Unt venekeelse näidendi uuesti eesti keelde ning tegi nii lava- kui ka helikujunduse.<ref name="HQ0Ev" /> Ranevskajat mängis [[Raine Loo]], Lopahhinit [[Hannes Kaljujärv]].<ref name="PlcK6" /> * [[2005]] – [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 22. lend ja [[NO99]] (lavastaja [[Aleksandr Pepeljajev]], kunstnik [[Eva-Maria Gramakovski]]). Lavaruumis (teatri väike saal), kus tantsulist lavastust esitati, puudusid tooliread ning kogu publik seisis etenduse vältel püsti. Hiljem pidid vaatajad koos näitlejatega saalis ringi liikuma. Lavakujundus oli tagasihoidlik – valged tüllkardinad ripuvad lae all ja spordimatid põrandal.<ref name="xuOrI" /> * [[2008]] – [[Vilde teater]] (lavastaja [[Liisi Tegelmann]]) * [[2010]] – [[Eesti Draamateater]] (lavastaja [[Hendrik Toompere]], kunstnik [[Ervin Õunapuu]]). Lavastus on moodne ja kostüümid ajakohastatud. Glamuuridaam Ranevskaja osas [[Merle Palmiste]] ning sarmikat kapitalisti Lopahhinit kehastab [[Mait Malmsten]].<ref name="nDc1h" /> Lavastus osales Eesti Teatri Festivalil "Draama 2010".<ref name="uUg9z" /> * [[2017]] – [[Tallinna Linnateater]] (lavastaja [[Elmo Nüganen]], kunstnik [[Reinis Suhanovs]]). * [[2022]] – [[Ugala]] (lavastaja-kunstnik [[Andres Noormets]]). Ranevskaja - [[Mari-Liis Lill]] (külalisena); Lopahhin - [[Tarvo Vridolin]] == Kuuldemäng == [[1955]]. aastal lavastas [[Kaarel Toom]] "Kirsiaia" [[Raadioteater|Raadioteatris]]. Osades olid [[Meta Luts]] (Ranevskaja), [[Hugo Laur]] (Gajev), [[Ruut Tarmo]] (Lopahhin), [[Olev Eskola]] (Trofimov) jt.<ref name="4sQ65" /> == Tunnustus == * [[2003]] – [[Kaarin Raid]]. Eesti Teatriliidu auhind 2002. aasta loomingu eest. Sõnalavastuste eriauhind: A. Tšehhovi näidendite ("Kirsiaed", 1994) tundlik ja meisterlik lavastamine.<ref name="kpldL" /> * [[2010]] – [[Erlend Kollom]]. Harrastusteatrite riigifestivali näitlejapreemia Lopahhini rolli eest ([[Vilde teater]])<ref name="sulHY" /> == Eestikeelsed väljaanded == * Anton Tšehhov. "Kirsiaed: komöödia 4 vaatuses". Ilukirjandus ja Kunst. 1947. Tõlkinud [[Ernst Raudsepp]]. * Anton Tšehhov. "Kirsiaed: komöödia 4 vaatuses, Jonõtš (jutustus). Eesti Riiklik Kirjastus. 1958. Tõlkinud Ernst Raudsepp, Väino Linask. * "Näidendid". Eesti Raamat. 1983. * Anton Tšehhov. "Kirsiaed". Avita. 2006. Tõlkinud Ernst Raudsepp ja [[Otto Samma]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aI1Uy">{{Netiviide |url=https://lavabaas.eamt.ee/?valik=lavabaas&id=1797&page=1&s_nimi=2001 |pealkiri=Kirsiaed. Eesti teatri lavastuste andmebaas |vaadatud=2023-03-03 |arhiivimisaeg=2022-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220629212539/https://lavabaas.eamt.ee/?valik=lavabaas&id=1797&page=1&s_nimi=2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HQ0Ev">Ott Karulin. [https://www.ohtuleht.ee/113119 "Mati Unt toob täna õhtul Vanemuise lavale Tšehhovi "Kirsiaia""] Õhtuleht, 20. oktoober 2001.</ref> <ref name="PlcK6">Ülo Tonts.[https://web.archive.org/web/20071116174032/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/02veeb_t2.html "Mis seal siis on?"]</ref> <ref name="xuOrI">Agni Lass. [http://www.epl.ee/artikkel/301478 ""Kirsiaed" Saša Pepeljajevi moodi võtab publikult jumala staatuse"] Eesti Päevaleht, 26. september 2005.</ref> <ref name="nDc1h">[http://veraprima.wordpress.com/2010/02/08/teater-kirsiaed/ TEATER: Kirsiaed.] Blogi "Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine..."</ref> <ref name="uUg9z">[https://web.archive.org/web/20160304221343/http://draama2010.deca.ee/index.php?id=80%3Cbr%3Ehttp%3A%2F%2Fwww.draamateater.ee%2Findex.php%3Flk%3D14&show=351 Kirsiaed.] Eesti Teatri Festival Draama 2010.</ref> <ref name="4sQ65">[https://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/kirsiaed "Kirsiaed. Kuuldemäng"] Raadioteater. ERR</ref> <ref name="kpldL">[https://web.archive.org/web/20161127024230/http://www.teatriliit.ee/teatriauhinnad/laureaadid-aastate-kaupa/laureaadid-2003 Laureaadid 2003.] Eesti Teatriliit.</ref> <ref name="sulHY">[https://teater.ee/uudised/harrastusteatrite-riigifestivali-auhinnad/ Harrastusteatrite riigifestivali auhinnad]</ref> }} == Kirjandus == * [[Lea Tormis]]. "Mitte ainult "Kirsiaiast"". Sirp ja Vasar, 25. veebruar 1972. * [[Nigol Andresen]], "Anton Tšehhovi "Kirsiaed" Noorsooteatris" – Teatrimärkmik 1971/72, [[Tallinn]] [[1974]], lk 76–81 ja N. Andreseni raamatus "Hommikust keskööni. Valik teatriartikleid", [[Eesti NSV Teatriühing]] ja [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1982]], lk 103–108. * [[Reet Neimar]]. [http://www.sirp.ee/archive/2001/02.11.01/Teater/teater1-1.html "Elame veel"] Sirp, 1. november 2001 * [[Mari Rebane]]. [https://www.err.ee/399743/ "Draamateatris esietendub "Kirsiaed""] ERR, 7. veebruar 2010. * [[Andres Laasik]]. [https://dea.digar.ee/page/eestipaevaleht/2010/02/10/13 "Kinnisvaraprojekt Kirsiaed teeb läbi pankrotikomöödia"] Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2010. * [[Meelis Oidsalu]]. [https://dea.digar.ee/article/sirp/2010/03/05/7.2 "Kriisiaed"] Sirp, 5. märts 2010. == Välislingid == * [http://danzumees.blogspot.com/2010/03/kirsiaed-draamateater.html "Kirsiaed – Draamateater"] Blogi Danzumees * [http://kultfriik.blogspot.com/2010/09/kirsiaed.html tädi-blogi: "Kirsiaed"] * [[s:ru:Вишнёвый сад (Чехов)|Näidendi venekeelne tekst Vikitekstides]] [[Kategooria:Anton Tšehhovi teosed]] [[Kategooria:Näidendid]] c885pn0zp8dcir5hj1po2uxgu7n1eav 7249178 7249175 2026-10-07T18:14:30Z ~2026-54087-35 239223 7249178 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Cherry Orchard Chekhov Gymnasium.jpg|thumb|"Kirsiaia"-teemaline väljapanek Tšehhovi gümnaasiumis]] '''"Kirsiaed"''' ([[vene keel]]es "Вишнёвый сад") on [[Anton Tšehhov]]i [[1903]]. aastal valminud [[tragikomöödia]] neljas vaatuses, Tšehhovi viimane näidend. Näidend esietendus [[17. jaanuar]]il [[1904]] [[Moskva Kunstiteater|Moskva Kunstiteatris]], selle lavastas [[Konstantin Stanislavski]]. Tšehhov nimetas oma näidendit [[komöödia]]ks ning see sisaldab tõepoolest isegi [[farss|farsi]] elemente. Samas lavastas Stanislavski selle [[tragöödia]]na. Tollest saati on lavastajate üks põhiprobleeme näidendi kahetine loomus. "Kirsiaed" on tõlgitud paljudesse keeltesse ning seda on lavastatud kogu maailmas, sellest on saanud näitekirjanduse klassika. Seda on lavastanud Lääne tuntuimad lavastajad, igaüks omamoodi. Nende seas [[Charles Laughton]], [[Peter Brook]], [[Andrei Serban]], [[Eva Le Gallienne]], [[Jean-Louis Barrault]], [[Tyrone Guthrie]] ja [[Giorgio Strehler]]. Suur on ka näidendi kirjanduslik mõju, mis avaldub teiste seas [[Eugene O'Neill]]i, [[George Bernard Shaw]]' ja [[Arthur Miller]]i loomingus. == Sisukokkuvõte == [[Pariis]]ist naaseb kodumaale mõisaproua Ranevskaja koos oma perekonnaga. Majanduslikesse raskustesse sattunud [[mõis]] ja seda ümbritsev [[Kirsipuu|kirsiaed]] tuleb [[oksjon]]il võlgade katteks maha müüa. Edukas uusrikkast kaupmees Lopahhin, kelle isa ja vanaisa olid samas mõisas [[Pärisorjus|pärisorjad]], veenab Ranevskajat jagama mõisa juurde kuuluvaid maid, sealhulgas kubermangu suurimat kirsiaeda, suvilakruntideks, mida suvitajatele rentides saaks vältida mõisa oksjonileminekut. Ranevskaja ning tema pere peavad sellist teguviisi aga labaseks ning ei suuda otsust langetada, viivitades sellega pidevalt ning oodates kuni viimase hetkeni mõnd päästvat lahendust. Seda siiski ei tule. Oksjonil ostab mõisa Lopahhin, kes laseb kirsiaia maha raiuda. Ranevskaja ise sõidab tagasi Pariisi ja tema perekond pudeneb laiali. == Teemad == Üks "Kirsiaia" põhiteemasid on inimeste kohanemine või kohanematus muutustega ühiskonnas. Ühelt poolt esindab Ranevskaja aristokraatiat, kes peab kõike materiaalset labaseks ning jagab raha laiali sõltumata sissetulekutest, suutmata leppida majandusliku reaalsusega. Teisalt on Lopahhin lõhestatud kahe tundmuse vahel: ta rõhutab korduvalt enda madalat päritolu, tunneb end aristokraatide kõrval rumala ja harimatuna, samas aga tunnetab enda ja raha piiramatut kõikvõimsust ning püüab oma esivanemate orjapõlve eest kaudselt kätte maksta. Sealjuures meenutab teener Firss pärisorjusest vabastamist kui õnnetust ning on uhke oma lõputu mõisateenistuse üle. Selline olukord peegeldab ka 20. sajandi alguse Venemaa ühiskondlikke vastuolusid, kus majanduslik ja kultuuriline mahajäämus tekitas pingeid uuenemist taotlevate kihtidega, talupoegade 19. sajandi keskel pärisorjusest vabastamise šokki polnud ühiskond veel täielikult läbi elanud ning tõusev keskklass ja langev aristokraatia ei olnud kumbki leidnud endale uut tugevat identiteeti. Teise liini moodustavad ebalevad armusuhted. Kogu näidendi vältel ootab Varja Lopahhini abieluettepanekut, mis kõigele vaatamata jääb lõpuks ikkagi tulemata. Ebamäärane on ka Anja ning Trofimovi suhe: Anja jälgib varjamatu imetlusega Trofimovit, kes aga korduvalt kuulutab, et nemad Anjaga on armastusest kõrgemal. Tegelaste otsustamatuses ning oma probleemidele väliste lahenduste ootuses on nähtud vene hinge metafoori, mis kujutab ka kogu Venemaad. == Tegelaskujud == * Ljubov Andrejevna Ranevskaja, leseks jäänud mõisaproua * Anja, Ranevskaja 17-aastane tütar * Varja, Ranevskaja 24-aastane kasutütar * Leonid Andrejevitš Gajev, Ranevskaja vend * Jermolai Aleksejevitš Lopahhin, kaupmees * Pjotr Sergejevitš Trofimov, üliõpilane * Boris Borissovitš Simeonov-Pištšik, mõisnik * Charlotta Ivanovna, koduõpetaja * Semjon Pantelejevitš Jepihhodov, kontorikirjutaja * Dunjaša, neiu * Firss, 87-aastane teener * Jaša, noor toapoiss * Mööduja * Jaamaülem * Postiametnik * Külalised == Näidend Eesti teatrites == * [[1919]] – [[Estonia (teater)|Estonia]] (lavastaja [[Ants Lauter]]) * [[1960]] – [[Endla (teater)|Endla]] (lavastaja [[Enn Toona]]) * [[1971]] – [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]] (lavastaja [[Adolf Šapiro]]) * [[1993]] – [[Ugala]] (lavastaja [[Kaarin Raid]]) * [[1999]] – [[Teoteater]] (lavastaja [[Jaan Urvet]]) * [[2001]] – [[Vanalinnastuudio]] (lavastaja [[Roman Baskin]], kunstnik [[Jaak Arro]]). Näidend lavastati [[Palmse mõis]]a pargis. Ranevskajat mängis [[Epp Eespäev]], Lopahhinit [[Martin Veinmann]].<ref name="aI1Uy" /> * [[2002]] – [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] (lavastaja [[Mati Unt]], kunstnik [[Jaanus Vahtra]]). Lavastuse eeltööna tõlkis Unt venekeelse näidendi uuesti eesti keelde ning tegi nii lava- kui ka helikujunduse.<ref name="HQ0Ev" /> Ranevskajat mängis [[Raine Loo]], Lopahhinit [[Hannes Kaljujärv]].<ref name="PlcK6" /> * [[2005]] – [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 22. lend ja [[NO99]] (lavastaja [[Aleksandr Pepeljajev]], kunstnik [[Eva-Maria Gramakovski]]). Lavaruumis (teatri väike saal), kus tantsulist lavastust esitati, puudusid tooliread ning kogu publik seisis etenduse vältel püsti. Hiljem pidid vaatajad koos näitlejatega saalis ringi liikuma. Lavakujundus oli tagasihoidlik – valged tüllkardinad ripuvad lae all ja spordimatid põrandal.<ref name="xuOrI" /> * [[2008]] – [[Vilde teater]] (lavastaja [[Liisi Tegelmann]]) * [[2010]] – [[Eesti Draamateater]] (lavastaja [[Hendrik Toompere]], kunstnik [[Ervin Õunapuu]]). Lavastus on moodne ja kostüümid ajakohastatud. Glamuuridaam Ranevskaja osas [[Merle Palmiste]] ning sarmikat kapitalisti Lopahhinit kehastab [[Mait Malmsten]].<ref name="nDc1h" /> Lavastus osales Eesti Teatri Festivalil "Draama 2010".<ref name="uUg9z" /> * [[2017]] – [[Tallinna Linnateater]] (lavastaja [[Elmo Nüganen]], kunstnik [[Reinis Suhanovs]]). * [[2022]] – [[Ugala]] (lavastaja-kunstnik [[Andres Noormets]]). Ranevskaja - [[Mari-Liis Lill]] (külalisena); Lopahhin - [[Tarvo Vridolin]]. Lavastus avas Ugala 103. teatrihooaja. == Kuuldemäng == [[1955]]. aastal lavastas [[Kaarel Toom]] "Kirsiaia" [[Raadioteater|Raadioteatris]]. Osades olid [[Meta Luts]] (Ranevskaja), [[Hugo Laur]] (Gajev), [[Ruut Tarmo]] (Lopahhin), [[Olev Eskola]] (Trofimov) jt.<ref name="4sQ65" /> == Tunnustus == * [[2003]] – [[Kaarin Raid]]. Eesti Teatriliidu auhind 2002. aasta loomingu eest. Sõnalavastuste eriauhind: A. Tšehhovi näidendite ("Kirsiaed", 1994) tundlik ja meisterlik lavastamine.<ref name="kpldL" /> * [[2010]] – [[Erlend Kollom]]. Harrastusteatrite riigifestivali näitlejapreemia Lopahhini rolli eest ([[Vilde teater]])<ref name="sulHY" /> == Eestikeelsed väljaanded == * Anton Tšehhov. "Kirsiaed: komöödia 4 vaatuses". Ilukirjandus ja Kunst. 1947. Tõlkinud [[Ernst Raudsepp]]. * Anton Tšehhov. "Kirsiaed: komöödia 4 vaatuses, Jonõtš (jutustus). Eesti Riiklik Kirjastus. 1958. Tõlkinud Ernst Raudsepp, Väino Linask. * "Näidendid". Eesti Raamat. 1983. * Anton Tšehhov. "Kirsiaed". Avita. 2006. Tõlkinud Ernst Raudsepp ja [[Otto Samma]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aI1Uy">{{Netiviide |url=https://lavabaas.eamt.ee/?valik=lavabaas&id=1797&page=1&s_nimi=2001 |pealkiri=Kirsiaed. Eesti teatri lavastuste andmebaas |vaadatud=2023-03-03 |arhiivimisaeg=2022-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220629212539/https://lavabaas.eamt.ee/?valik=lavabaas&id=1797&page=1&s_nimi=2001 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HQ0Ev">Ott Karulin. [https://www.ohtuleht.ee/113119 "Mati Unt toob täna õhtul Vanemuise lavale Tšehhovi "Kirsiaia""] Õhtuleht, 20. oktoober 2001.</ref> <ref name="PlcK6">Ülo Tonts.[https://web.archive.org/web/20071116174032/http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/02veeb_t2.html "Mis seal siis on?"]</ref> <ref name="xuOrI">Agni Lass. [http://www.epl.ee/artikkel/301478 ""Kirsiaed" Saša Pepeljajevi moodi võtab publikult jumala staatuse"] Eesti Päevaleht, 26. september 2005.</ref> <ref name="nDc1h">[http://veraprima.wordpress.com/2010/02/08/teater-kirsiaed/ TEATER: Kirsiaed.] Blogi "Elu ei ole ainult karusselliga sõitmine..."</ref> <ref name="uUg9z">[https://web.archive.org/web/20160304221343/http://draama2010.deca.ee/index.php?id=80%3Cbr%3Ehttp%3A%2F%2Fwww.draamateater.ee%2Findex.php%3Flk%3D14&show=351 Kirsiaed.] Eesti Teatri Festival Draama 2010.</ref> <ref name="4sQ65">[https://raadioteater.err.ee/raadioteater/kuuldemaeng/kirsiaed "Kirsiaed. Kuuldemäng"] Raadioteater. ERR</ref> <ref name="kpldL">[https://web.archive.org/web/20161127024230/http://www.teatriliit.ee/teatriauhinnad/laureaadid-aastate-kaupa/laureaadid-2003 Laureaadid 2003.] Eesti Teatriliit.</ref> <ref name="sulHY">[https://teater.ee/uudised/harrastusteatrite-riigifestivali-auhinnad/ Harrastusteatrite riigifestivali auhinnad]</ref> }} == Kirjandus == * [[Lea Tormis]]. "Mitte ainult "Kirsiaiast"". Sirp ja Vasar, 25. veebruar 1972. * [[Nigol Andresen]], "Anton Tšehhovi "Kirsiaed" Noorsooteatris" – Teatrimärkmik 1971/72, [[Tallinn]] [[1974]], lk 76–81 ja N. Andreseni raamatus "Hommikust keskööni. Valik teatriartikleid", [[Eesti NSV Teatriühing]] ja [[Eesti Raamat]], Tallinn [[1982]], lk 103–108. * [[Reet Neimar]]. [http://www.sirp.ee/archive/2001/02.11.01/Teater/teater1-1.html "Elame veel"] Sirp, 1. november 2001 * [[Mari Rebane]]. [https://www.err.ee/399743/ "Draamateatris esietendub "Kirsiaed""] ERR, 7. veebruar 2010. * [[Andres Laasik]]. [https://dea.digar.ee/page/eestipaevaleht/2010/02/10/13 "Kinnisvaraprojekt Kirsiaed teeb läbi pankrotikomöödia"] Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2010. * [[Meelis Oidsalu]]. [https://dea.digar.ee/article/sirp/2010/03/05/7.2 "Kriisiaed"] Sirp, 5. märts 2010. == Välislingid == * [http://danzumees.blogspot.com/2010/03/kirsiaed-draamateater.html "Kirsiaed – Draamateater"] Blogi Danzumees * [http://kultfriik.blogspot.com/2010/09/kirsiaed.html tädi-blogi: "Kirsiaed"] * [[s:ru:Вишнёвый сад (Чехов)|Näidendi venekeelne tekst Vikitekstides]] [[Kategooria:Anton Tšehhovi teosed]] [[Kategooria:Näidendid]] b5cjsozcep3rkt5hm80ij3fbj1bdt8x 0 231591 7249258 7079193 2026-10-07T20:23:28Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249258 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}} {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine<br>''Особое совещание при НКВД СССР'' |Embleem = NKVD 1940 honored officer badge.gif |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[1934]] |likvideeritud = [[1946]] |tüüp = |eesmärk = kohtuvälised [[repressioon]]id |peakorter = [[Moskva]] |asukoht = [[Lubjanka]] |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu SARK]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine''', ka '''NSV Liidu SARKi Erinõupidamine''' ([[vene keel]]es Особое совещание при НКВД СССР), ka lihtsalt '''Erinõupidamine''' (vene keeles Особое совещание, lühend ОСО) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitiline kohtuväline repressiivorgan. == Moodustamine == [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1934]] võeti [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ning [[5. november|5. novembril]] [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] otsusega vastu määrus "Erinõupidamisest [[NSVL SARK]]i juures" millega anti Erinõupidamisele õigus administratiivkorras (mitte kohtuotsusega): *"saata sotsiaalselt ohtlikeks isikuteks tunnistatud isikuid järelevalve alla piirkonda, mille nimekirja kinnitab SARK; saata asumisele kuni 5 aastaks, keeluga asuda elama pealinnades, suurtes linnades ja tööstuskeskustes; *paigutada kinnipidamisasutustesse kuni 5 aastaks ja saata NSVL piiridest välja välisriikide kodanikke". Kuid juba [[1936]]. aastal on Erinõupidamiste poolt määratud karistuseks kinnipidamist vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka kõrgeimat määra – [[Surmanuhtlus|surmanuhtlust]]. Enne SARKi Erinõupidamise moodustamist oli kohtuväliste repressioonide teostajaks NSV Liidus [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) Erinõupidamine (]]Особое совещание при ОГПУ[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|)]], mis tegutses piiriääärsete [[Sõjaväeringkond|sõjaväeringkondade]] piirides. Uue korra järgi moodustati Erinõupidamised aga üle kogu NSV Liidu. == Koosseis == Kui 1934. aastal oli Erinõupidamine ainult NSV Liidu SARKi juures, siis ilmse ülekoormatuse tõttu moodustati 1936. aastal Erinõupidamised juba kõikides NSV Liidu oblastites. Alates 1934. aastast tegutses Erinõupidamine ka vabariikide, [[Krai|kraide]] ja [[Oblast (haldusüksus)|oblastite]] SARKide juures. SARKi Erinõupidamiste nn troikade koosseisu kuulusid: # vabariigi (''resp'' krai, oblasti) SARKi ülem, # vabariigi (''resp'' krai, oblasti) [[NLKP|parteikomitee]] 1. sekretär, # vabariigi (''resp'' krai, oblasti) [[prokurör]] [[15. september|15. septembril]] [[1939]] võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus "teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel" ning "viia otsuseid kohe täide". SARKi Erinõupidamise pädevusse kuulus vastavalt NSV Liidu SARKi põhimäärusele (vastu võetud [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] poolt 1934. aastal) [[Vene SFNV]] kriminaalkoodeksi §35 alusel [[Prostitutsioon|prostituutide]], ilma kindla töö ja elukohata ning varem kuritegusid toime pannud ja kinnipidamiskohtades viibinud isikute isoleerimine. SARKi uurimisorganitest saadeti [[kontrrevolutsioon]]ilise tegevuse materjalid edasi järgmiselt: * materjalid, milles olid olemas formaalsed kuriteo tunnused, saadeti [[Sõjatribunal]]i, [[Raudteetribunal]]i või [[NSV Liidu Ülemkohus|NSV Liidu Ülemkohtu Erikolleegiumi]], * materjalid, milles ei olnud alust kohtupidamiseks, aga milles käsitletud isikud tuli SARKi arvates siiski isoleerida, saadeti Erinõupidamisele. Peale kontrrevolutsiooniliste kuritegude lahendamisega tegeleva SARKi Erikomisjoni ehk troika, olid SARKi süsteemis ka eraldi miilitsatroikad (милицейские тройки), mille pädevuses oli "sotsiaalselt ohtliku elemendi" kuriteod, millest levinuim oli oblastikeskustes ja suuretes tööstuslinnades elamise keelu ja passirežiimi rikkumine (sissekirjutuse puudumine). Nn miilitsatroikade pädevuses oli määrata kuni 5 aastat vangistust kinnipidamisasutustes. Troikad langetasid otsuseid tagaselja, istungeid ei [[Protokoll|protokollitud]]. Iseloomulik oli dokumentide minimaalne hulk, mille alusel otsuseid langetati ja karistusi määrati. Papist toimikusse, millel on trükikojas trükitud kiri "Täiesti salajane. Säilitada igavesti", on tavaliselt köidetud vahistamise määrus, ühine läbiotsimise ja vahistamise protokoll, vahistatu üks või kaks ülekuulamisprotokolli ja süüdimõistev otsus. Selle järel tuleb kolme lahtriga tabeli kujul troika otsus. Troika otsus edasikaebamisele ei kuulunud ja reeglina oli toimikus lõppdokumendiks akt otsuse täideviimise kohta. ==Ajalooline järjepidevus Venemaal== Esmakordselt asutati kohtuväline repressiivorgan Erinõupidamine Venemaal [[1881]]. aastal [[Venemaa keiser|keiser]] [[Aleksander III]] poolt siseminister krahv Ignatjevi esildise alusel. Erinõupidamisel oli õigus [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] riigikaitse [[seadlus]]e § 34 alusel kuni viieks aastaks asumisele saata keisririigi kaugematesse piirkondadesse. Keisririigi siseministeeriumi Erinõupidamise otsusega saadeti asumisele [[Narõm]]i ja [[Turuhansk]]i piirkonda Siberis [[VSDTP]] bolševike juhtivtegelased [[Vladimir Lenin]], [[Lev Trotski]], [[Jossif Stalin]], [[Feliks Dzeržinski]] jt. Pärast [[1917]]. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i Erinõupidamine likvideeriti. == Vaata ka == * [[Küüditamine]] * [[Holodomor]] * [[Inimsusvastane kuritegu]] * [[Punane terror]] == Välislingid == * [http://www.nasledie.ru/oboz/N3-4_02/3-4_14.HTM ОСОБОЕ СОВЕЩАНИЕ В РОССИИ И СССР (1881–1953)] * [http://web.archive.org/web/20081217161706/http://www.runewsweek.ru/country/26310/ Орхан Джемаль. Опять тройка] www.runewsweek.ru 15. detsember 2008 * [http://www.fedy-diary.ru/?p=1950 Об особом совещании] [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Kohtud]] <!-- interwiki --> ixjs0l4q7xeptw3650oay6yztb6fm5y 0 232337 7249425 7236879 2026-10-08T10:58:31Z Neptuunium 58653 imelik nimetus välja 7249425 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest ametist; [[EELK]] vaimuliku kohta vaata artiklit [[Saare-Lääne piiskop (EELK)]].}} {{Infokast ametikoht | nimetus = Saare-Lääne piiskop | omakeelne_nimetus = episcopus Osiliensis | embleem = | lipp = | pilt = Saare-Lääne piiskoppide loend.jpg | pildiallkiri = |Saare-Lääne piiskoppide loend [[Kuressaare piiskopilinnus]]es | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = [[Haapsalu piiskopilinnus]] | asukoht = Haapsalu | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = [[1228]] | viimane = [[1572]] | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = | märkused = | embleemiallkiri = | lipuallkiri = }} '''Saare-Lääne piiskop''' ([[ladina keel|ladina]] ''episcopus Osiliensis'') oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Vürstlik piiskop|ilmalik ja vaimulik valitseja]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. [[Pilt:Saare-Lääne piiskoppide loend.jpg|thumb|150px|Saare-Lääne piiskoppide loend [[Kuressaare piiskopilinnus]]es]] Esimene Saare-Lääne piiskop astus ametisse [[1228]]. aastal, kui piiskopkond pärast Saaremaa vallutamist rajati. Kuid Liivimaal alanud sisesegaduste ajal kadus mõneks ajaks ka Saare-Lääne piiskopi ametikoht, mis taastati alles [[1234]]. aastal. [[24. veebruar]]il 1236 käskis paavst [[Gregorius IX]] [[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend|Riia piiskop]]il loovutada [[Saaremaa]] Saare-Lääne piiskopile. Seejärel suutsid piiskopid oma võimu stabiliseerida, resideerides esialgu [[Lihula]]s, seejärel [[Vana-Pärnu]]s ja alates [[1263]]. aastast [[Haapsalu]]s. Alates [[14. sajand]]ist resideerisid piiskopid tihti ka [[Kuressaare]]s. Saare-Lääne piiskopid ei kuulunud reeglina [[Saksa ordu]] koosseisu ning ajasid üpris iseteadlikku poliitikat. Orduga kõige tihedamalt seotud oli [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] 14.–[[15. sajand]]i vahetusel. 15. sajandil toimusid Saare-Lääne piiskopitooli ümber sagedased vaenused, aastatel [[1431]]–[[1468]] oli kohale ikka kaks kandidaati. Tülisse sekkusid ka [[Liivimaa ordu]] ja [[Taani kuningas]]. [[16. sajand]]i alguses nõrgenes Saare-Lääne piiskopi positsioon oluliselt, kuna [[1524]]. aastal laiendati tunduvalt kohalike aadlike privileege. Nad said kapiitli kõrval piiskopivalimisel osaleda ja mitteaadlikel keelati toomkapiitli liikmeks saada. Vastuolud piiskopi ja aadlike vahel tõid kaasa [[Saare-Lääne vaenus]]e, seejärel suutis piiskop [[Johann von Münchhausen]] oma võimu tunduvalt tugevdada. Viimaseks Saare-Lääne piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes saabus Saaremaale [[1560]]. aastal ning jäi sealsest võimust ilma [[1572]]. aastal, mil Saaremaa liideti Taani kuninga valdustega. == Ametinimetus == Piiskop [[Gottfried]]i ametinimetus oli "Saaremaa piiskop" (''episcopus Osiliensis''). Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] asus [[10. september|10. septembril]] 1234 ametisse kui "Saaremaa ja Läänemaa piiskop" (''Episcopus Osilie et Maritime''), kuid [[10. november|10. novembril]] 1234 märgib [[paavsti legaat]] [[Wilhelm Modenast|Modena Wilhelm]] "Saaremaa piiskopkonda" (''ecclesiam Osiliensem'') ja hiljem on ta peamiselt tituleeritud kui "Saaremaa piiskop". Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] otsuse alusel nimetati piiskoppi [[13. jaanuar]]ist [[1260]] tolleaegsetes allikates ametlikult "Saaremaa piiskopiks". [[19. sajand]]il hakkasid [[baltisakslased|baltisaksa]] ajaloolased kasutama mõistet ''Bischof von Ösel-Wiek'', mis [[eesti keel]]de tõlgiti kui "Saare-Lääne piiskop". ==Saare-Lääne piiskopid== '''Saare-Lääne piiskoppide loend''' loetleb keskaegseid [[Saare-Lääne piiskop]]pe aastatel [[1228]]–[[1572]]. {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| [[1228]]–[[1229]] | [[Gottfried]] | |- | align="center"| 1229–[[1234]] | ''[[Interregnum]]'' | |- | align="center"| 1234–[[1260]] | [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] | |- | align="center"| [[1262]]–[[1285]] (?) | [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] | |- | align="center"| 1285/[[1290]] (?)–[[1294]] | [[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]] | |- | align="center"| | ''Interregnum'' | |- | align="center"| 1294/[[1297]]–[[1307]]/[[1310]] (?) | [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] | |- | align="center"| [[1310]]–[[1321]] | [[Hartung]] | |- | align="center"| [[1322]]–[[1337]] | [[Jakob (Saare-Lääne piiskop)|Jakob]] | |- | align="center"| [[1338]]–[[1362]] | [[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II Osenbrügge]] | |- | align="center"| [[1363]]–[[1374]] | [[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]] | |- | align="center"| [[1374]]–[[1381]] | [[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich III]] | |- | align="center"| [[1381]]–[[1383]] | ''Interregnum'' | |- | align="center"| 1383/[[1385]]–[[1419]] | [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] | |- | align="center"| [[1420]]–[[1423]] | [[Caspar Schuwenflug]] | |- | align="center"| 1423–[[1432]] | [[Christian Kuband]] | |- | align="center"| 1432–[[1438]] | [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]] | |- | align="center"| 1438/[[1449]]–[[1458]] | [[Ludolf Grove]] | "Vanem piiskop" Saaremaal ja [[Hiiumaa]]l 1449–[[1457]], Saare-Lääne piiskop 1457–1458 |- | align="center"| [[1439]]/1449–1457 | [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II Creul]] | "Noorem piiskop" Läänemaal ja [[Hiiumaa]]l 1449–1457 |- | align="center"| 1458–[[1471]] | [[Jodokus Hoenstein]] | |- | align="center"| 1458–[[1468]] | ''[[Johann Vatelkanne]]'' | Elekt, pretendent piiskopitoolile |- | align="center"| 1471–[[1491]] | [[Peter Wetberg]] | |- | align="center"| [[1492]]–[[1515]] | [[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgas]] | |- | align="center"| 1515–[[1527]] | [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kyvel]] | |- | align="center"| [[1528]]–[[1530]] | [[Georg von Tiesenhausen]] | |- | align="center"| 1530/[[1532]]–[[1541]] | [[Reinhold von Buxhoeveden]] | |- | align="center"| 1532–[[1536]] | ''[[Wilhelm von Hohenzollern]]'' | Pretendent piiskopitoolile |- | align="center"| [[1542]]–[[1560]] | [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V von Münchhausen]] | |- | align="center"| 1560–[[1572]] | Holsteini hertsog [[Magnus]] | Elekt, [[protestantism|protestant]] |} ==Kirjandus== *[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit [4. osa]''. [[1913]], lk 322. *[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2021/07/0/6.5 Kuidas saadi ja kuidas ei saadud Saare-Lääne piiskopiks], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, Number 23, July 2021 [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid| ]] jnimpdzsqsvqol8zy23zts4ml35oxrx 7249429 7249425 2026-10-08T11:08:13Z ~2026-53016-40 238845 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7249425|7249425]], mille tegi [[Special:Contributions/Neptuunium|Neptuunium]] ([[User talk:Neptuunium|arutelu]]) "Imelik nimetus" tagasi, oli ju tegelikult ühekordne nimi. 7249429 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest ametist; [[EELK]] vaimuliku kohta vaata artiklit [[Saare-Lääne piiskop (EELK)]].}} {{Infokast ametikoht | nimetus = Saare-Lääne piiskop | omakeelne_nimetus = episcopus Osiliensis | embleem = | lipp = | pilt = Saare-Lääne piiskoppide loend.jpg | pildiallkiri = |Saare-Lääne piiskoppide loend [[Kuressaare piiskopilinnus]]es | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = [[Haapsalu piiskopilinnus]] | asukoht = Haapsalu | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = | esimene = [[1228]] | viimane = [[1572]] | kaotatud = | asetäitja = | palk = | veebileht = | märkused = | embleemiallkiri = | lipuallkiri = }} '''Saare-Lääne piiskop''' ([[keskaeg|keskajal]] tegelikult '''Saaremaa piiskop''', [[ladina keel|ladina]] ''episcopus Osiliensis'') oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Vürstlik piiskop|ilmalik ja vaimulik valitseja]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. [[Pilt:Saare-Lääne piiskoppide loend.jpg|thumb|150px|Saare-Lääne piiskoppide loend [[Kuressaare piiskopilinnus]]es]] Esimene Saare-Lääne piiskop astus ametisse [[1228]]. aastal, kui piiskopkond pärast Saaremaa vallutamist rajati. Kuid Liivimaal alanud sisesegaduste ajal kadus mõneks ajaks ka Saare-Lääne piiskopi ametikoht, mis taastati alles [[1234]]. aastal. [[24. veebruar]]il 1236 käskis paavst [[Gregorius IX]] [[Riia piiskoppide ja peapiiskoppide loend|Riia piiskop]]il loovutada [[Saaremaa]] Saare-Lääne piiskopile. Seejärel suutsid piiskopid oma võimu stabiliseerida, resideerides esialgu [[Lihula]]s, seejärel [[Vana-Pärnu]]s ja alates [[1263]]. aastast [[Haapsalu]]s. Alates [[14. sajand]]ist resideerisid piiskopid tihti ka [[Kuressaare]]s. Saare-Lääne piiskopid ei kuulunud reeglina [[Saksa ordu]] koosseisu ning ajasid üpris iseteadlikku poliitikat. Orduga kõige tihedamalt seotud oli [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] 14.–[[15. sajand]]i vahetusel. 15. sajandil toimusid Saare-Lääne piiskopitooli ümber sagedased vaenused, aastatel [[1431]]–[[1468]] oli kohale ikka kaks kandidaati. Tülisse sekkusid ka [[Liivimaa ordu]] ja [[Taani kuningas]]. [[16. sajand]]i alguses nõrgenes Saare-Lääne piiskopi positsioon oluliselt, kuna [[1524]]. aastal laiendati tunduvalt kohalike aadlike privileege. Nad said kapiitli kõrval piiskopivalimisel osaleda ja mitteaadlikel keelati toomkapiitli liikmeks saada. Vastuolud piiskopi ja aadlike vahel tõid kaasa [[Saare-Lääne vaenus]]e, seejärel suutis piiskop [[Johann von Münchhausen]] oma võimu tunduvalt tugevdada. Viimaseks Saare-Lääne piiskopiks oli [[hertsog Magnus]], kes saabus Saaremaale [[1560]]. aastal ning jäi sealsest võimust ilma [[1572]]. aastal, mil Saaremaa liideti Taani kuninga valdustega. == Ametinimetus == Piiskop [[Gottfried]]i ametinimetus oli "Saaremaa piiskop" (''episcopus Osiliensis''). Piiskop [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] asus [[10. september|10. septembril]] 1234 ametisse kui "Saaremaa ja Läänemaa piiskop" (''Episcopus Osilie et Maritime''), kuid [[10. november|10. novembril]] 1234 märgib [[paavsti legaat]] [[Wilhelm Modenast|Modena Wilhelm]] "Saaremaa piiskopkonda" (''ecclesiam Osiliensem'') ja hiljem on ta peamiselt tituleeritud kui "Saaremaa piiskop". Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] otsuse alusel nimetati piiskoppi [[13. jaanuar]]ist [[1260]] tolleaegsetes allikates ametlikult "Saaremaa piiskopiks". [[19. sajand]]il hakkasid [[baltisakslased|baltisaksa]] ajaloolased kasutama mõistet ''Bischof von Ösel-Wiek'', mis [[eesti keel]]de tõlgiti kui "Saare-Lääne piiskop". ==Saare-Lääne piiskopid== '''Saare-Lääne piiskoppide loend''' loetleb keskaegseid [[Saare-Lääne piiskop]]pe aastatel [[1228]]–[[1572]]. {| class="wikitable" |- ! Ametiaeg ! Nimi ! Märkused |- | align="center"| [[1228]]–[[1229]] | [[Gottfried]] | |- | align="center"| 1229–[[1234]] | ''[[Interregnum]]'' | |- | align="center"| 1234–[[1260]] | [[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]] | |- | align="center"| [[1262]]–[[1285]] (?) | [[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]] | |- | align="center"| 1285/[[1290]] (?)–[[1294]] | [[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]] | |- | align="center"| | ''Interregnum'' | |- | align="center"| 1294/[[1297]]–[[1307]]/[[1310]] (?) | [[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]] | |- | align="center"| [[1310]]–[[1321]] | [[Hartung]] | |- | align="center"| [[1322]]–[[1337]] | [[Jakob (Saare-Lääne piiskop)|Jakob]] | |- | align="center"| [[1338]]–[[1362]] | [[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II Osenbrügge]] | |- | align="center"| [[1363]]–[[1374]] | [[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]] | |- | align="center"| [[1374]]–[[1381]] | [[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich III]] | |- | align="center"| [[1381]]–[[1383]] | ''Interregnum'' | |- | align="center"| 1383/[[1385]]–[[1419]] | [[Winrich von Kniprode (Saare-Lääne piiskop)|Winrich von Kniprode]] | |- | align="center"| [[1420]]–[[1423]] | [[Caspar Schuwenflug]] | |- | align="center"| 1423–[[1432]] | [[Christian Kuband]] | |- | align="center"| 1432–[[1438]] | [[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I Schutte]] | |- | align="center"| 1438/[[1449]]–[[1458]] | [[Ludolf Grove]] | "Vanem piiskop" Saaremaal ja [[Hiiumaa]]l 1449–[[1457]], Saare-Lääne piiskop 1457–1458 |- | align="center"| [[1439]]/1449–1457 | [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II Creul]] | "Noorem piiskop" Läänemaal ja [[Hiiumaa]]l 1449–1457 |- | align="center"| 1458–[[1471]] | [[Jodokus Hoenstein]] | |- | align="center"| 1458–[[1468]] | ''[[Johann Vatelkanne]]'' | Elekt, pretendent piiskopitoolile |- | align="center"| 1471–[[1491]] | [[Peter Wetberg]] | |- | align="center"| [[1492]]–[[1515]] | [[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III Orgas]] | |- | align="center"| 1515–[[1527]] | [[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV Kyvel]] | |- | align="center"| [[1528]]–[[1530]] | [[Georg von Tiesenhausen]] | |- | align="center"| 1530/[[1532]]–[[1541]] | [[Reinhold von Buxhoeveden]] | |- | align="center"| 1532–[[1536]] | ''[[Wilhelm von Hohenzollern]]'' | Pretendent piiskopitoolile |- | align="center"| [[1542]]–[[1560]] | [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V von Münchhausen]] | |- | align="center"| 1560–[[1572]] | Holsteini hertsog [[Magnus]] | Elekt, [[protestantism|protestant]] |} ==Kirjandus== *[[Leonid Arbusow vanem]]. ''Livlands Geistlichkeit [4. osa]''. [[1913]], lk 322. *[[Madis Maasing]], [https://dea.digar.ee/article/JVlaanemaamuustoim/2021/07/0/6.5 Kuidas saadi ja kuidas ei saadud Saare-Lääne piiskopiks], Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, Number 23, July 2021 [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkond]] [[Kategooria:Eesti ajaloo loendid]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid| ]] j3gsnylmt2lya6e4oq805o4mg9gt2v5 0 241097 7249230 7165634 2026-10-07T20:14:25Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249230 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Kriminaaljälitus''' ([[vene keel]]es ''Уголовный розыск (УР)'', [[inglise keel]]es ''Criminal Investigation Department, CID'') oli [[NSV Liidu Siseministeerium]]i, NSV Liidu liiduvabariikide õiguskaitseorganite ja on endiste NSV Liidu liiduvabariikide siseasjade asutuste koosseisu kuuluvad, operatiivjälitusüritusi ja meetodeid kasutavad kriminaalkuritegude tõkestamise ja avastamise, kuritegude kohtueelse juurdluse ning tagaotsitavate kurjategijate tagaotsimisega tegelevad [[miilits]]a struktuuriüksused. ==Kriminaaljälituse ajalugu== Kriminaaljälituse nimetuse all moodustati [[Nõukogude Venemaa]]l [[kriminaalkuritegevus]]e vastu võitlemise allüksused [[Tööliste ja Talupoegade Miilitsa Peavalitsus]]e juures [[1918]]. aasta [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[SARK]]-i kriminaaljälituse moodustamise põhimääruse (''Положение об организации отдела уголовного розыска НКВД'') alusel linnades, kus oli rohkem kui 40 000–45 000 elanikku. Kriminaaljälitusasutuste keskasutuseks Nõukogude Liidus oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Siseministeeriumi Miilitsa Peavalitsuse koosseisu kuulunud Kriminaaljälituse Valitsus. [[1968]]. aastal liideti kõik NSV Liidu konkreetse haldusüksuse territooriumil asuvad korrakaitseasutused (kriminaaljälitus, [[SORVVO]], [[Riiklik Autoinspektsioon]], raskete kuritegude kohtueelse uurimisega tegelenud uurimisvalitsused ja tuletõrjeohutuse järelevalve koos kinnipidamisasutusega [[Parandusliku töö koloonia|parandusliku töö kolooniatega]]) kohalike siseasjade valitsuste või osakondade koosseisu ning kriminaaljälitusteenistuse juht oli siseasjade valitsuse või osakonna juhi asetäitja. ;Teenistus kriminaaljälituses Kriminaaljälituses teeninud miilitsatöötajad omasid lisaks miilitsa [[personaalne auaste|personaalsele auastmele]] ka vastavalt nende poolt täidetavatele tööülesannetele ja nende tähtsusele täiendavalt ka ametinimetust: kriminaaljälituse nooreminspektor, kriminaaljälituse inspektor, kriminaaljälituse vaneminspektor. ==Kriminaaljälitus Eestis== Kriminaaljälituse allüksused moodustati Eestis Nõukogude võimuorganite taasasutamisel 1944. aastal pärast Eesti okupeerimist. Võimuorganite taasasutamisel lähtus Nõukogude võim tsentraliseeritud ühetüübilisest organisatsioonistruktuurist ning Eestis kasutati NSV Liidus kehtinud õiguskaitseorganite moodustamise põhimõtteid. Eestis moodustatud keskseks kriminaalkuritegevuse tõkestamise ja avastamise asutuseks oli Tallinnas [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Miilitsavalitsuse Kriminaaljälituse osakond, mis tegeles vastavalt tööjaotusele raskete isikuvastaste kuritegude avastamise ning territoriaalsete allüksuste töö juhendamise ja kontrollimisega. Territoriaalsed kriminaaljälituse allüksused kuulusid vastavalt NSV Liidu SARK-i ja RJK, RJM-i süsteemis tehtud struktuurimuudatustele piirkondlikesse Eesti NSV SARK-i või Eesti NSV RJRK linna ja maakonnaosakondadesse. {{Vaata|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat}} {{Vaata|Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused}} {{tsitaat|Kriminaaljälituses oli professionaalsust rohkem. See tähendab, et jälitustöö omandati põhjalikult ja siis nõuti kõigilt kriminaaljälituse inspektoritelt tööd [[agentuur]]iga. Nüüd ei ole pooled jälitusametnikud kuulnudki sellisest tööst, ülejäänutest enamus aga ei oska kedagi värvatagi. Ka ei ole paljud praegused ülemused elus ühtegi allikat näinud ja ei mõista seda tööd nõuda alluvatelt|[[Koit Pikaro]], Eesti NSV Siseministeeriumi Kriminaaljälituse Valitsuse töötaja<ref>[https://web.archive.org/web/20100415120454/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/delfi_persoon/koit-pikaro-partei-juhtis-miilitsa-tood-nagu-ersp-eesti-politseid.d?id=30331513 Koit Pikaro: Partei juhtis miilitsa tööd, nagu ERSP Eesti politseid], Delfi, 9. aprill 2010</ref>|}} ==Kriminaaljälituse tegevuse normatiivaktid== *1918. aasta 16. oktoober, Kriminaaljälitusosakondade põhimäärus (''Положение об организации отделов уголовного розыска''); *1919. aasta, Juhend kriminaaljälitusele (''Инструкция по уголовному розыску'') *1931. aasta 25. mai, Tööliste ja Talupoegade Miilitsa põhimäärus (''Положение о рабоче-крестьянской милиции''); *1964. aasta, Operatiivläbitöötluste ja operatiivkontrolli läbiviimise olukorrast ning meetmetest läbiviimise praktika parandamiseks (''О состоянии и мерах по улучшению практики ведения дел оперативной разработки и оперативной проверки''); *1974. aasta, "NSV Liidu SM Miilitsa agentuurtöö juhend" (''Наставления по агентурной работе милиции МВД СССР (1974)'') *1984. aasta 29. detsember, Operatiivarvestuste registreerimise korra, menetlemise ja operatiivarvestuste ja nendega läbiviidava operatiiv-arvestusliku töö juhendi kinnitamisest ja jõustumisest (''Об утверждении и введении в действие Инструкции о порядке регистрации, ведения дел оперативного учета и организации оперативно-справочной работы по ним''); *1990. aasta 30. juuli, Video-ja helisalvestuse ja kinoaparatuuri, telefonisidevahendite kasutamise soovitused ja tulemuste kasutamine kuritegude avastamisel ja eeluurimisel (''Рекомендации по применению средств видео-, звукозаписи, кионофотоаппаратуры, телефонной связи и использованию полученных результатов при раскрытии и расследовании преступлений''); *1991. aasta 18. märts, Vene NFSV [[Miilits]]aseadus (''О милиции. Закон РСФСР''); *1992. aasta 13. marts, [[Venemaa Föderatsioon]]i Operatiiv-jälitustegevuse seadus (''Закон "Об оперативно-розыскной деятельности в Российской Федерации"'') ;Endise NSV Liidu territooriumil tähistatakse ametitähtpäevana [[Kriminaaljälituse aastapäev|kriminaaljälituse aastapäeva]]: *[[Venemaa]]l [[5. oktoober|5. oktoobril]], mil 1918. aastal [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] kinnitas kriminaaljälituse põhimääruse; *[[Ukraina]]s [[15. aprill]]il, mil 1919. aastal [[Ukraina]] Rahvasaadikute Nõukogu poolt võeti vastu kohtu- ja kriminaaljälitussektsiooni moodustamise [[dekreet]]. ==Kriminaaljälitus kirjanduses ja kunstis== ;Ilukirjandus *[[Julian Semjonov]], "Petrovka 38" *Julian Semjonov "Ogarjovi 6" *Anatoli Bezuglov, Juri Klarov, "Mõrv raudtee eraldusribas" *Anatoli Bezuglov ja Juri Klarov, "Mõrvakatse" *Juri Klarov, "Must kolmnurk" *Arkadi Vainer ja Georgi Vainer, "Tünnissõit" *Stanislav Rodionov, "Kriminaalne talent" *Leonid Slovin, "Astrahani vaksal", Eesti Raamat, 1980 ;filmid *"[[Kohtumipaika ei tohi muuta]]", režissöör [[Stanislav Govoruhhin]], Odessa kinostuudio, 1979 *"Uurimist viivad läbi asjatundjad", teleseriaal 1–24, 1971–2003 *"[[Petrovka 38]]", režissöör Boriss Grigorjev, [[Gorki nimeline kinostuudio]], 1980 *"[[Ogarjovi 6]]", režissöör Boriss Grigorjev, Gorki nimeline kinostuudio, 1980 *"[[Purustatud laternate tänav]]", teleseriaal, [[NTV]], 1999–2000 ==Vaata ka== *[[Kriminaalpolitsei]] ja [[jälitustegevus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Luureagentuurid]] k1xe43moxihxx8nmpmkvbq7istgv8ax 0 241551 7249411 7121889 2026-10-08T10:41:37Z Evlper 104506 /* Haridus- ja töökäik */ 7249411 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{allikad}} [[Fail:Urmas Sõõrumaa, Eesti ettevõtja 2013,.jpg|pisi|Urmas Sõõrumaa, 2013<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]] '''Urmas Sõõrumaa''' (sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1961]] [[Kohila külanõukogu]]s) on Eesti [[ettevõtja]]. Ta oli aastatel 2016–2024 [[Eesti Olümpiakomitee]] president. ==Haridus- ja töökäik== Ta on lõpetanud [[Hageri algkool|Hageri algkooli]] ja [[Kohila Keskkool|Kohila Keskkooli]]. 1980. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i autode tehnilise teenindamise ja remondi erialal<ref name="Leivak" /> ja 2000. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1980–1981 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse]] liiklusjärelevalve erirühmas liiklusmilitsionäärina. Aastatel 1981–1983 läbis ta ajateenistuse [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõududes]], teenides [[siseväed|sisevägedes]] [[reamees|reamehena]]. Aastail 1983–1991 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsa üksikdivisjonis juhtivinspektorina. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige. 15. aprillil 2016 valiti ta [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks, kus ta võitis hääletuse teises voorus [[Jüri Ratas]]t.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/15/soorumaast-sai-uhehaalelise-enamusega-eok-president "Sõõrumaast sai ühehäälelise enamusega EOK president"] Äripäev, 15. aprill 2016</ref> Sõõrumaa valiti ametisse tagasi 2020. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1099716/eesti-olumpiakomitee-presidendiks-valiti-uuesti-urmas-soorumaa "Eesti Olümpiakomitee presidendiks valiti uuesti Urmas Sõõrumaa"] ERR, 8. juuni 2020</ref> 2023. aasta septembris oikumeenilise patriarhi Bartholomeuse visiidi ajal Eestisse andis [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] Urmas Sõõrumaale [[arhont (õigeusk)|arhondi]] tiitli<ref>[https://www.eoc.ee/uudised-teated/patriarh-veetis-ristiulendamispuha/ Patriarh juhatas ristiülendamispüha liturgiat ja esitles EAÕK juubelimarki. - eoc.ee, 14.09.2023]</ref>. ==Äri- ja heategevus== * 1991–1995 [[Estonian Security Service]], asutaja ja tegevjuht * 1995 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 1995–1998 [[Estonian Security Service]] (hilisem [[ESS Group-Falck Baltics]]), nõukogu esimees * 1998–1999 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 2000–2008 [[AS ESS]] (hilisem [[G4S Baltics]]), juhatuse esimees 1991. aastal asutas ta turvateenuste ettevõtte [[Julgestusteenistuse AS ESS]], hiljem on ta olnud sama ettevõtte järglaste [[AS ESS|ASi ESS]] ja [[Falck Eesti AS|Falck Eesti]] juhatuse esimees.<ref name="Leivak">Verni Leivak. [http://www.ohtuleht.ee/90829 Urmas Sõõrumaa: suurim üksikisikust maksumaksja]. SL Õhtuleht, 5. aprill 2000. Kasutatud 17. märtsil 2011</ref> Pärast osaluse müümist turvaettevõttes Falck Eesti ja selle juhi kohalt lahkumist on ta tegutsenud kinnisvara valdkonnas ettevõtete [[US Invest]] ja [[Manutent]] kaudu. Lisaks sellele on ta olnud [[ESS Kinnisvarahooldus|ESS Kinnisvarahoolduse]], [[ESS Kinnisvara]] ja [[Hermann Reisid]]e suuraktsionär ning [[Audentese Erakool]]i aktsionär.<ref name="Leivak"/> Eesti Päevaleht on nimetanud teda Eesti mõjukaimaks ettevõtjaks.<ref>Ann-Marii Nergi: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/mojukaim-ettevotja-urmas-soorumaa-noored-mehed-jooksevad-vanemad-teavad-kuhu-minna?id=73113549 "Mõjukaim ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Noored mehed jooksevad, vanemad teavad, kuhu minna"]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2015</ref>  Märtsis 2016 oli ta AS U.S. Investi nõukogu esimees (alates 1999), USS Ukraine nõukogu esimees (alates 2007), [[USS Security Eesti AS]] nõukogu esimees (alates 2010), OÜ U.S. Real Estate'i ja OÜ Rotermanni Grupi nõukogu esimees (alates 2001), OÜ Tondi Tennisekeskuse nõukogu liige, AS Audentese nõukogu liige, AS Eesti Raudtee nõukogu liige.  Esimese eesti ärimehena asutas ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e juurde omanimelise stipendiumi, mille eesmärk on toetada õigusteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja teadustöös, erialastel reisidel ja välismaal stažeerimisel. Igal aastal antakse välja kaks 1600 euro suurust stipendiumi. Ta on olnud üks [[Väo elektrijaam|Väo elektrijaama]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/kalju-laidi-sahinad-niks-naks-soorumaa?id=78929840|Pealkiri=Kalju Laidi sahinad: Niks-naks, Sõõrumaa!|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> omanikest, aga 2009. aastal ta müüs oma osaluse [[Dalkia]]le.<ref>{{Netiviide| URL = http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Pealkiri = Sõõrumaa sold his holding in Väo Elektrijaam| Autor = Marge Tubalkain-Trell| Aeg = 12.03.2009| Väljaandja = Baltic Business News| Kasutatud = 05.02.2015| Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150923182821/http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Arhiivimisaeg = 23.09.2015| url-olek = ei tööta}}</ref> 2012. aastal kirjutas ta kirjanik [[Allan Keian]]i noorte kriminaalromaanile "Kuidas rikkaks saada?" eessõna<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65044988/urmas-soorumaa-ja-allan-keian-kirjutasid-raamatu-kuidas-rikkaks-saada "Urmas Sõõrumaa ja Allan Keian kirjutasid raamatu „Kuidas rikkaks saada?“"] Kroonika, 1. oktoober 2012</ref>. [[Äripäev]]a 2025. aasta [[Äripäeva rikaste edetabel|rikaste edetabelis]] hinnati tema vara väärtuseks 157,6 miljonit eurot, millega ta paigutus edetabelis 32. kohale.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga "Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga"] Äripäev, 10. september 2025</ref> ==Tegevus poliitikas== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Urmas Sõõrumaa [[Edgar Savisaar]]e valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas ning sai 734 häält.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid]. ERR, 4. september 2017</ref><ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784-1</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] nimekirjas, kogus 1270 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Liikmesus== * [[Eesti Tennise Liit|Eesti Tennise Liidu]] president * [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon|Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni]] juhatuse liige * MTÜ Kapa-Kohila on asutatud Kohila vallast pärit ärimehe Urmas Sõõrumaa algatusel. See ühendab kümmet piirkonnaga seotud inimest, kel huvi Kohila kandi arengut (põhirõhk on haridusel) õhutada ja toetada. Ka annab see MTÜ välja aastastipendiume. * 2001. aastal asutas ta heategevusfondi [[Dharma]], mille eesmärk on toetada laste ja noorte kasvamist. Dharma alla on loodud stipendiumid, et ärgitada asenduskodudes kasvavaid noori koolis rohkem pingutama ja anda ka suurperedest pärit noortele võimalus õppida ülikoolis, ja allfondid, et parandada erivajadustega laste eneseteostuse võimalusi ja suurendada ühiskonnas vaimse tervise alast teadlikkust. Dharma pakub teadmisi, oskusi ja tuge vanematele, kes on laste eest hoolitsemisega kimpus ning aitab peresid majanduslikult. * [[American Society for Industrial Security]] (ASIS) liige ==Tunnustus== * 1993 – [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] kuldmedal teenete eest turvavaldkonna loomisel * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2005 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4599}}</ref> * 2009 – [[Kohila valla vapimärk]] * 2022 – [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema pikaajaline elukaaslane oli [[Kätlin Maran]]. Sõõrumaa ja Maran olid koos alates 2001. aastast ning ühisest suhtest on neil kaks last. Oma 60. sünnipäeval tutvustas ta enda uut elukaaslast Alisa (Alice) Melikut.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/1062996/pildid-urmas-soorumaa-korval-sarab-uus-kaunitarist-kaaslanna-alisa "Urmas Sõõrumaa kõrval särab uus kaunitarist kaaslanna Alisa"] Õhtuleht, 26. mai 2022</ref> Naine on Urmas Sõõrumaast 36 aastat noorem. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} *[https://www.delfi.ee/artikkel/9245699/tootsi-lindiskandaal-jouab-kohtusse Tootsi lindiskandaal jõuab kohtusse], 7. detsember 2004 {{JÄRJESTA:Sõõrumaa, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kunstikogujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 5navzs9bvskm8evay1zt2ronsdpz1jg 7249417 7249411 2026-10-08T10:50:38Z Evlper 104506 /* Äri- ja heategevus */ 7249417 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} {{allikad}} [[Fail:Urmas Sõõrumaa, Eesti ettevõtja 2013,.jpg|pisi|Urmas Sõõrumaa, 2013<br><small>Foto: [[Jaan Künnap]]</small>]] '''Urmas Sõõrumaa''' (sündinud [[29. november|29. novembril]] [[1961]] [[Kohila külanõukogu]]s) on Eesti [[ettevõtja]]. Ta oli aastatel 2016–2024 [[Eesti Olümpiakomitee]] president. ==Haridus- ja töökäik== Ta on lõpetanud [[Hageri algkool|Hageri algkooli]] ja [[Kohila Keskkool|Kohila Keskkooli]]. 1980. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i autode tehnilise teenindamise ja remondi erialal<ref name="Leivak" /> ja 2000. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1980–1981 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus|Eesti NSV Siseministeeriumi Riikliku Autoinspektsiooni Valitsuse]] liiklusjärelevalve erirühmas liiklusmilitsionäärina. Aastatel 1981–1983 läbis ta ajateenistuse [[NSV Liidu relvajõud|NSV Liidu relvajõududes]], teenides [[siseväed|sisevägedes]] [[reamees|reamehena]]. Aastail 1983–1991 teenis ta [[Eesti NSV Siseministeerium]]i miilitsa üksikdivisjonis juhtivinspektorina. Ta on olnud Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige. 15. aprillil 2016 valiti ta [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks, kus ta võitis hääletuse teises voorus [[Jüri Ratas]]t.<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/04/15/soorumaast-sai-uhehaalelise-enamusega-eok-president "Sõõrumaast sai ühehäälelise enamusega EOK president"] Äripäev, 15. aprill 2016</ref> Sõõrumaa valiti ametisse tagasi 2020. aastal.<ref>[https://www.err.ee/1099716/eesti-olumpiakomitee-presidendiks-valiti-uuesti-urmas-soorumaa "Eesti Olümpiakomitee presidendiks valiti uuesti Urmas Sõõrumaa"] ERR, 8. juuni 2020</ref> 2023. aasta septembris oikumeenilise patriarhi Bartholomeuse visiidi ajal Eestisse andis [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] Urmas Sõõrumaale [[arhont (õigeusk)|arhondi]] tiitli<ref>[https://www.eoc.ee/uudised-teated/patriarh-veetis-ristiulendamispuha/ Patriarh juhatas ristiülendamispüha liturgiat ja esitles EAÕK juubelimarki. - eoc.ee, 14.09.2023]</ref>. ==Äri- ja heategevus== * 1991–1995 [[Estonian Security Service]], asutaja ja tegevjuht * 1995 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 1995–1998 [[Estonian Security Service]] (hilisem [[ESS Group-Falck Baltics]]), nõukogu esimees * 1998–1999 [[Siseministeerium]], siseministri nõunik * 2000–2008 [[AS ESS]] (hilisem [[G4S Baltics]]), juhatuse esimees 1991. aastal asutas ta turvateenuste ettevõtte [[Julgestusteenistuse AS ESS]], hiljem on ta olnud sama ettevõtte järglaste [[AS ESS|ASi ESS]] ja [[Falck Eesti AS|Falck Eesti]] juhatuse esimees.<ref name="Leivak">Verni Leivak. [http://www.ohtuleht.ee/90829 Urmas Sõõrumaa: suurim üksikisikust maksumaksja]. SL Õhtuleht, 5. aprill 2000. Kasutatud 17. märtsil 2011</ref> Pärast osaluse müümist turvaettevõttes Falck Eesti ja selle juhi kohalt lahkumist on ta tegutsenud kinnisvara valdkonnas ettevõtete [[US Invest]] ja [[Manutent]] kaudu. Lisaks sellele on ta olnud [[ESS Kinnisvarahooldus|ESS Kinnisvarahoolduse]], [[ESS Kinnisvara]] ja [[Hermann Reisid]]e suuraktsionär ning [[Audentese Erakool]]i aktsionär.<ref name="Leivak"/> Eesti Päevaleht on nimetanud teda Eesti mõjukaimaks ettevõtjaks.<ref>Ann-Marii Nergi: [http://epl.delfi.ee/news/mojukad/mojukaim-ettevotja-urmas-soorumaa-noored-mehed-jooksevad-vanemad-teavad-kuhu-minna?id=73113549 "Mõjukaim ettevõtja Urmas Sõõrumaa. Noored mehed jooksevad, vanemad teavad, kuhu minna"]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2015</ref>  Märtsis 2016 oli ta AS U.S. Investi nõukogu esimees (alates 1999), USS Ukraine nõukogu esimees (alates 2007), [[USS Security Eesti AS]] nõukogu esimees (alates 2010), OÜ U.S. Real Estate'i ja OÜ Rotermanni Grupi nõukogu esimees (alates 2001), OÜ Tondi Tennisekeskuse nõukogu liige, AS Audentese nõukogu liige, AS Eesti Raudtee nõukogu liige.  Esimese eesti ärimehena asutas ta [[Tartu Ülikooli Sihtasutus]]e juurde omanimelise stipendiumi, mille eesmärk on toetada õigusteaduskonna silmapaistvaid üliõpilasi nende õppe- ja teadustöös, erialastel reisidel ja välismaal stažeerimisel. Igal aastal antakse välja kaks 1600 euro suurust stipendiumi. Ta on olnud üks [[Väo elektrijaam|Väo elektrijaama]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/kalju-laidi-sahinad-niks-naks-soorumaa?id=78929840|Pealkiri=Kalju Laidi sahinad: Niks-naks, Sõõrumaa!|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> omanikest, aga 2009. aastal ta müüs oma osaluse [[Dalkia]]le.<ref>{{Netiviide| URL = http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Pealkiri = Sõõrumaa sold his holding in Väo Elektrijaam| Autor = Marge Tubalkain-Trell| Aeg = 12.03.2009| Väljaandja = Baltic Business News| Kasutatud = 05.02.2015| Arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150923182821/http://www.bbn.ee/?PublicationId=7b144188-3847-41d7-bde7-ccb8e7bb8643| Arhiivimisaeg = 23.09.2015| url-olek = ei tööta}}</ref> 2012. aastal kirjutas ta kirjanik [[Allan Keian]]i noorte kriminaalromaanile "Kuidas rikkaks saada?" eessõna<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65044988/urmas-soorumaa-ja-allan-keian-kirjutasid-raamatu-kuidas-rikkaks-saada "Urmas Sõõrumaa ja Allan Keian kirjutasid raamatu „Kuidas rikkaks saada?“"] Kroonika, 1. oktoober 2012</ref>. [[Äripäev]]a 2025. aasta [[Äripäeva rikaste edetabel|rikaste edetabelis]] hinnati tema vara väärtuseks 157,6 miljonit eurot, millega ta paigutus edetabelis 32. kohale.<ref>[https://www.aripaev.ee/suur-top/2025/09/10/rikaste-top-miljardar-vallutas-esikoha-uue-rekordiga "Rikaste TOP: miljardär vallutas esikoha uue rekordiga"] Äripäev, 10. september 2025</ref> Sõõrumaa tegevusel on olnud oluline roll EAÕK [[Kirikla klooster|Kirikla kloostri]] rajamisel: 2025. aastal andis ta neile kasutada talumaja ja 2026. aastal seitsmehektarilise maatüki tulevase kloostri hoonekompleksi jaoks.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> ==Tegevus poliitikas== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Urmas Sõõrumaa [[Edgar Savisaar]]e valimisliidu ja Tegusa Tallinna nimekirjas ning sai 734 häält.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid]. ERR, 4. september 2017</ref><ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784-1</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] nimekirjas, kogus 1270 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Liikmesus== * [[Eesti Tennise Liit|Eesti Tennise Liidu]] president * [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Autospordi Liit|Eesti Autospordi Liidu]] juhatuse liige * [[Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon|Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni]] juhatuse liige * MTÜ Kapa-Kohila on asutatud Kohila vallast pärit ärimehe Urmas Sõõrumaa algatusel. See ühendab kümmet piirkonnaga seotud inimest, kel huvi Kohila kandi arengut (põhirõhk on haridusel) õhutada ja toetada. Ka annab see MTÜ välja aastastipendiume. * 2001. aastal asutas ta heategevusfondi [[Dharma]], mille eesmärk on toetada laste ja noorte kasvamist. Dharma alla on loodud stipendiumid, et ärgitada asenduskodudes kasvavaid noori koolis rohkem pingutama ja anda ka suurperedest pärit noortele võimalus õppida ülikoolis, ja allfondid, et parandada erivajadustega laste eneseteostuse võimalusi ja suurendada ühiskonnas vaimse tervise alast teadlikkust. Dharma pakub teadmisi, oskusi ja tuge vanematele, kes on laste eest hoolitsemisega kimpus ning aitab peresid majanduslikult. * [[American Society for Industrial Security]] (ASIS) liige ==Tunnustus== * 1993 – [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] kuldmedal teenete eest turvavaldkonna loomisel * 2001 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2005 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4599}}</ref> * 2009 – [[Kohila valla vapimärk]] * 2022 – [[Tallinna teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema pikaajaline elukaaslane oli [[Kätlin Maran]]. Sõõrumaa ja Maran olid koos alates 2001. aastast ning ühisest suhtest on neil kaks last. Oma 60. sünnipäeval tutvustas ta enda uut elukaaslast Alisa (Alice) Melikut.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/1062996/pildid-urmas-soorumaa-korval-sarab-uus-kaunitarist-kaaslanna-alisa "Urmas Sõõrumaa kõrval särab uus kaunitarist kaaslanna Alisa"] Õhtuleht, 26. mai 2022</ref> Naine on Urmas Sõõrumaast 36 aastat noorem. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} *[https://www.delfi.ee/artikkel/9245699/tootsi-lindiskandaal-jouab-kohtusse Tootsi lindiskandaal jõuab kohtusse], 7. detsember 2004 {{JÄRJESTA:Sõõrumaa, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti kunstikogujad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 0s5s1yuphv0m46a0y1gnj29kfn3c9zl 0 244116 7249220 6954673 2026-10-07T19:56:11Z Funktsionalism-modernism 231916 Lingid 7249220 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| endise [[Raikküla Lasteaed-Algkool]]iga}} '''Raikküla Kool''' on [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Raikküla]]s asuv [[riigikool]] õpiraskustega lastele. Õppetöö toimub [[erikool]]i lihtsustatud ja [[Toimetuleku riiklik õppekava|toimetuleku õppekava]] alusel. Õppetöö on üles ehitatud [[avastusõpe|avastusõppele]], arvestades lapse individuaalseid eripärasusi. Koolis on hästi välja arendatud [[tööõpetus]]e baas – poisid õpivad ehitus[[laudsepp|laudsepa]] oskusi, tütarlapsed [[õmblemine|õmblemist]], [[kudumine|kudumist]], [[masinkudumine|masinkudumist]] jne. Kõik lapsed omandavad toitlustamise algtõed. Erivajadustega lapsi hakati õpetama 1958. aastal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://docs.google.com/document/d/1eHv3HzFvKCzJjkF5Uapmqv-HbZ59WDJ7sT7eONUgZ2k/edit#heading=h.gjdgxs|pealkiri=Raikküla Kooli arengukava 2021|väljaanne=|aeg=15. märts 2017|vaadatud=11. juuli 2020}}</ref>. {{kas|Juba mitu aastat}} tegeleb kool laste füüsilise puude korrigeerimisega. Õppekavas on [[ravivõimlemine]], [[vesiteraapia]] ja [[massaaž]]. Tegeldakse ka laste kõne korrigeerimisega. Raikküla Kool tegutses kuni 30.06.2025. Kooli õigusjärlane on [[Maarjamaa Riigikool]], mis moodustati seitsme seni tegutsenud riigikooli baasil: [[Urvaste Kool]], [[Valga Jaanikese Kool]], [[Kammeri Kool]], [[Ämmuste Kool]], Raikküla Kool, [[Nurme Kool]] ja [[Kiigemetsa Kool]]. Õppetegevus jätkub kõigis senistes tegevuskohtades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Maarjamaa Riigikooli põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/128062025010 |vaadatud=2025-08-17 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Kooli nimed == * 1925-1958 Raikküla Lastekodu * 1958-1964 Raikküla Erirežiimiline Internaatkool * 1964-1995 Raikküla Eriinternaatkool * 1995-2015 Raikküla Kool * al 01.07.2025 Maarjamaa Riigikool == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.raikkulakool.ee/ Raikküla Kooli koduleht] {{koord | NS = 58.93426210774814 | EW = 24.75898409459061 | tüüp = maamärk }} {{lisapildid}} [[Kategooria:Eesti erikoolid]] [[Kategooria:Rapla vald]] 1i4ai0qf7gi57w361qb6sr4jpxdrutq 0 248847 7249256 5742134 2026-10-07T20:21:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249256 wikitext text/x-wiki '''Miilitsa piirkonnainspektor''' oli [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu]] ja [[liiduvabariik]]ide [[Eesti NSV Siseministeerium|Siseministeerium]]i territoriaalüksuste, [[Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade osakond]]ade juhtivkoosseisu (ohvitseride) kuulunud avaliku korra taganud [[miilits]]aametnike ametinimetus. Miilitsa piirkonnainspektor oli Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade osakondade ja nende allüksuste juhtivkoosseisu kuulunud ohvitseride/ametnike ametinimetus, lisaks NSV Liidu SM töötajate olid ka sõjaväelistele auastmetele. Piirkonnainspektoriks määrati isik, kes omas spetsiaalset juriidilist kesk- või kõrgemat haridust ning täitis linna või maarajoonides avaliku korra ning [[sisejulgeolek]]u tagamise ülesandeid. Igale piirkonnainspektorile kinnitati teatud osa linna või rajooni siseasjade osakonna teenindatavast territooriumist. Eesti Vabariigis vastab sellele ametikohale piirkonnakonstaabli ametikoht. Piirkonnainspektori ülesandeks oli "sotsialistliku seaduslikkuse kindlustamine", ta korraldas oma tegevust vastavalt Eesti NSV seadustele, kohaliku omavalitsusorganite – linna või rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuste ja korralduste alusel ning vastavalt [[NSV Liidu SM käskkiri|NSV Liidu SM käskkirjadele]] ja muudele [[normatiivakt]]idele. Miilitsa piirkonnainspektori põhiülesanneteks olid: *avaliku korra kindlustamine teenindatavas piirkonnas; *õigusrikkumisi põhjustavate ja soodustavate tingimuste väljaselgitamine ning meetmete rakendamine nende kõrvaldamiseks; *individuaalne profülaktiline kasvatustöö isikutega, kes, arvestades nende ühiskonnavastast käitumist, võivad toime panna õigusrikkumisi; *õigusrikkumiste ennetamine ja ärahoidmine ning õigusrikkumisi toime pannud isikute väljaselgitamine; *vastutusest kõrvalehoidvate ja teadmata kadunud isikute tagaotsimine; *kodanike, aga samuti ka ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide õiguste ja seaduslike huvide kaitse kuritegelike rünnete või muu õigusvastase tegevuse eest; *tihe koostöö tootmiskollektiivide ja ühiskondlike korrakaitsepunktide profülaktikanõukogudega. Erilist tähtsust omas piirkonnainspektori töö õigusrikkumiste üld- ja individuaalprofülaktika, milles ta toetus [[rahvamalev]]a ja üldsuse igakülgsele abile. Oma teenistuskohustuste täitmisel oli piirkonnainspektoril õigus: *nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avalikust korrast kinnipidamist ning koostada avaliku korra rikkujatele seaduses ettenähtud juhtudel [[protokoll]]e; *kontrollida kodanike passi ja muid isikut tõendavaid dokumente juhtudel, milliseid käsitleb siseasjade organi vastav juhend; *seaduse ettenähtud juhtudel ja korras hoiatada avaliku korra ja liikluseeskirjade rikkumise eest või trahvida rikkujaid kohapeal; *toimetada siseasjade osakonda registreerimiseks ja ametlikuks hoiatamiseks isikuid, kes süstemaatiliselt rikuvad avalikku korda ja panevad toime teisi õiguserikkumisi; *toimetada miilitsasse ja pidada kinni kuni kolm tundi isikuid, kes panid toime halduskorra rikkumise juhul, kui õigusrikkumise tõkestamiseks ei jää üle muud ning on vaja koostada protokoll; *toimetada meditsiinilisse kainestusmajja avalikus kohas joobunult viibivaid isikuid; *seaduses ettenähtud juhtudel kinni pidada ja toimetada siseasjade osakonda kuriteo toimepanemises kahtlustatavaid isikuid; *peatava vajalikel juhtudel transpordivahendeid ja kontrollida sõidudokumente, kõrvaldada transpordivahendi juhtimisest alkoholijoobes isikuid ja neid, kellel puudub vastav [[juhiluba]]; *kuriteos kahtlustatavate isikute jälitamisel, kuriteo aga samuti avalikku korda või kodanike julgeolekut ohustavate õigusrikkumiste tõkestamiseks siseneda, mis tahes ajal kodanike eluruumidesse või ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ruumidesse; *siseneda eluruumidesse [[passirežiim]]i kontrollimiseks päevasel ajal ja juhul, kui on olemas usaldusväärsed andmed selle rikkumise kohta; *kutsuda menetluses olevates asjades kodanikke miilitsasse; *kasutada edasilükkamatutel juhtudel – sõiduks kuriteopaika, loodusõnnetuste piirkonda, põgenevate kurjategijate jälitamiseks, tabatud kurjategijate ja kuritahtlike avaliku korra rikkujate miilitsasse toimetamiseks, vältimatut arstiabi vajavate kodanike viimiseks raviasutustesse ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele või kodanikele kuuluvaid transpordivahendeid. Miilitsa piirkonninspektoril oli õigus erandjuhtudel ja -korras kasutada [[sambo]]võtteid ja [[tulirelv]]a. ==Vaata ka== *[[Eesti NSV Siseministeerium]] *[[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium‎]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] mlxt983evxw6nt32uijal0s97sr97md 1 250872 7249135 7248528 2026-10-07T16:08:12Z Kuriuss 38125 7249135 wikitext text/x-wiki Ta ei kanna nimetust New Yorgi Columbia ülikool. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuli 2011, kell 14:39 (EEST) :Ma ei oska parandada, tahan et keegi aitaks --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 10. juuli 2011, kell 16:54 (EEST) :Aitäh, Oop --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 11. juuli 2011, kell 20:38 (EEST) -------------- ''Sportlik hüüdnimi'' (infokastis) ei sobi, sest seal on mõeldud kooli spordiklubi või -spordivõistkonna ametlikku nime, mis ei ole hüüdnimi. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 15:22 (EEST) :See kaebus sobib rohkem [[Malli arutelu:Infokast ülikool|malli arutelusse]] [[Kasutaja:Kapsas123|Kapsas123]] ([[Kasutaja arutelu:Kapsas123|arutelu]]) 6. oktoober 2026, kell 16:41 (EEST) ::Aitäh! (Ehkki "kaebus" ka ei sobi, sest see oli lihtsalt sõbralik tähelepanek. :)) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 19:08 (EEST) p9xs7lmec39i5ym0lazw5ar3l7lg5er 0 251601 7249302 7232942 2026-10-08T04:20:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249302 wikitext text/x-wiki {{Reklaam|aasta=2025|kuu=mai}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=mai}} '''Ökoloogiline turundus''' ehk '''roheturundus''' on [[turundus]]haru, mis [[reklaamimine|reklaamib]] keskkonnahoidlikke või [[keskkonnaprobleemid]]ele lahendusi pakkuvaid tooteid ja tootmisviise<ref name="SEI"/>. Ökoloogiline turundus kujunes välja [[1990. aastad|1990.]] aastatel. Ökoloogilise turunduse osakaal on kasvu teel ja see on põhjustanud ka [[rohepesu]]fenomeni levikut<ref name="SEI" />. Ökoloogilise turunduse edu sõltub peaasjalikult tarbijate [[keskkonnateadlikkus]]est, samuti selle turundusharu eetilisusest, tõepärasusest ja veenvusest. == Roheline ehk ökoloogine turundus == Roheline ehk ökoloogiline turundus on viimasel kümnendil{{millal}} laialdaselt juurdunud, hõlmates nii organisatsioonide disaini, tootmist, müüki kui ka tarbijate teadlikkuse tõstmist. See keskendub toodetele ja teenustele, mis vastavad tarbijate vajadustele, saavutavad ettevõtte eesmärgid ning on kooskõlas ökoloogiliste põhimõtetega. Rohelise ehk ökoloogilise turunduse rakendamine toob ettevõtetele mitmeid eeliseid, kuid sellega kaasneb ka mitmeid väljakutseid, nagu näiteks kõrgemad kulud ja riskid. Eriti olulist rolli keskkonnasõbralikumate toodete arendamisel ja turustamisel nähakse toidusektoris (näiteks piimatööstuses), kus püütakse vähendada keskkonnamõju. Samas on vaja edasi arendada riskihindamise ja -juhtimise meetodeid, et tõhusalt käsitleda rohelise turundusega seotud väljakutseid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Azadnia |eesnimi=Amir Hossein |perekonnanimi2=Geransayeh |eesnimi2=Mohsen |perekonnanimi3=Onofrei |eesnimi3=George |perekonnanimi4=Ghadimi |eesnimi4=Pezhman |kuupäev=2021-12-10 |pealkiri=A weighted fuzzy approach for green marketing risk assessment: Empirical evidence from dairy industry |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0959652621036155#preview-section-introduction |ajakiri=Journal of Cleaner Production |aastakäik=327 |lehekülg=129434 |doi=10.1016/j.jclepro.2021.129434 |issn=0959-6526}}</ref> == Olemus, areng ja põhimõtted == Rohelise ehk ökoloogilise [[Turundus|turunduse]] peamine ülesanne on edendada tooteid ja teenuseid, mis aitavad [[Keskkonnamõju|keskkonnamõjusid]] vähendada. Siia alla kuuluva näiteks [[taastuvenergia]] kasutamine, ringlussevõetud materjalidest valmistatud toodete loomine kui ka keskkonnasõbralike tootmisprotsesside rakendamine.<ref name=":0">Rohelise turundusstrateegia täiustamine ettevõttes DHL Estonia AS. (2014). Tallinna Tehnikaülikool.</ref> Rohelist ehk ökoloogilist turundust tajutakse sageli loomuliku ja lihtsana. Seda seostatakse peamiselt konkreetsete [[Ökoloogilised tooted|ökoloogiliste toodetega]]. Tegelikult on ökoloogiline turundus aga keerukas ja ettevõtete tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega protsess. Sellise turunduse roll ettevõttes muutub lähitulevikus küll üha olulisemaks, kuid kogu ettevõtte tegevuse ümberkorraldamine keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks ei ole alati nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Selleks, et saavutada rohelises ehk ökoloogilises turunduses tõhusad tulemused, tuleb teha märkimisväärselt palju sihipärast tööd, tagades maksimaalse keskkonnasäästlikkuse ilma igapäevast töökorraldust häirimata. [[Keskkonnaprobleemid]] mõjutavad kõiki [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele|inimtegevuse]] valdkondi, mistõttu on paljud [[akadeemilised väljaanded]] pühendanud ökoloogilistele probleemidele olulise osa oma sisust. Eriti selgelt kajastub see turunduse valdkonnas. Kuna [[Ühiskond|ühiskonna]] mure [[Keskkond (ökoloogia)|keskkonna]] pärast kasvab, peavad [[Ettevõte|ettevõtted]] oma käitumist muutma, et tõmmata tähelepanu sellele „uuele“ probleemile. Mõned ettevõtted on kiiresti reageerinud ning rakendanud [[Keskkonnasõbralikud juhtimissüsteemid|keskkonnasõbralikke juhtimissüsteeme]] ja [[Jäätmed|jäätmete]] vähendamise meetmeid. Lisaks on nad integreerinud keskkonnaprobleemide lahendamise kogu oma tegevusse. Turundus on valdkond, mis on saanud eriti suurt tähelepanu nii populaar- kui ka erialastes väljaannetes. Seal korduvad sageli sellised terminid nagu „roheline turundus“ ja „ökoloogiline turundus“, mis on muutunud olulisteks märksõnadeks keskkonnasõbraliku ettevõtluse suunas liikumisel.<ref name=":0" /> Rohelist ehk ökoloogilist turundust on siiski keeruline selgitada, kuna see on väga lai mõiste. [[Michael Jay Polonsky]] on öelnud raamatus "[[An Introduction To Green Marketing]]", et ökoloogiline turundus ei piirdu pelgalt reklaamimise ja promotsiooniga, vaid hõlmab terviklikku lähenemist ettevõtte juhtimisele, kasutades keskkonnasõbralikke vahendeid ja meetodeid.<ref name=":0" /> == Rohelise ehk ökoloogilise turunduse võrdlus traditsioonilise turundusega == Rohelist ehk ökoloogilist turundust käsitleti teadaolevalt esmakordselt eraldi teemana 1975. aastal [[Ameerika Turunduse Assotsiatsiooni]] seminaril “Ökoloogiline turundus”. Seal kirjeldati ökoloogilist turundust (kasutati just seda terminit) kui uurimissuunda, mis keskendub turundustegevuse positiivsele ja negatiivsele mõjule saastamisele, [[energia]] kasutamisele ja teiste ressursside tarbimisele.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2009-02-08 |pealkiri=TEOORIA |url=https://rohelineturundus.wordpress.com/about/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Rohelise Turunduse Blogi |keel=en}}</ref> Inglise erialakirjanduses viidatakse keskkonnasäästlikule turundusele mitmete terminitega, nagu näiteks ''eco-marketing, green marketing, environmental marketing'' ja ''sustainable marketing''. Ka [[Eesti keel|eestikeelsetes]] allikates kasutatakse erinevaid sarnase tähendusega termineid, millest levinumad on roheline turundus, keskkonnasäästlik turundus ja ökoturundus.<ref name=":1" /> Rohelise turunduse iseloomu saab kõige paremini mõista, kui seda võrrelda traditsioonilise turundusega. Traditsioonilise turunduse peamine eesmärk on [[Tarbimine|tarbimise]] suurendamise edendamine. Seda võib nimetada ka [[Kitsarinnaline turundus|kitsarinnaliseks turunduseks]] (''narrow-minded marketing''). Traditsioonilist turundust peetakse sageli ka keskkonnaprobleemide üheks allikaks kahel peamisel põhjusel: * Tootjate ja teenusepakkujate turundusalast tegevust toetab ja soodustab tarbijate pidevalt kasvav soov tarbida üha rohkem. * Turundus keskendub eelkõige kasumile orienteeritud tegevusele. Sellise [[Turundusmudelid|turundusmudeli]] rakendamine on viinud [[Loodusvarad|loodusressursside]] ülemäärase kasutamiseni, kunstliku nõudluse tekitamiseni, keskendumiseni tarbija vajadustele ühiskonna huvide arvelt ning [[Keskkonnale kahjulikud tooted|keskkonnale kahjulike toodete]] ja [[Teenus|teenuste]] pakkumiseni. Samuti on see põhjustanud märkimisväärse [[Saastamine|reostuse]], mida süvendavad [[toodete lühike eluiga]] ja liigne pakendamine.<ref name=":1" /> == Turunduspõhimõtted ja nende praktiline rakendamine == [[Keskkonnasäästlik arengu|Keskkonnasäästliku arengu]] kohta leidub mitmesuguseid [[Definitsioon|definitsioone]] ning samuti ka jätkusuutliku ettevõtluse ja turunduse [[Määratlus|määratlusi]]. On põhimõtted, millest võiks lähtuda nii [[säästev ühiskondlik areng]] kui ka [[majandustegevus]]. Michael Jay Polonsky käsitleb rohelist turundust kui tegevuste koosmõju, mis hõlmab [[Toode|toote]], [[Tootmisprotsess|tootmisprotsessi]], [[Pakend|pakendi]] ja [[Reklaam|reklaami]] ülevaatamist ning muutmist. Tema [[Definitsioon|definitsioonis]] seisab: roheline ehk ökoloogiline turundus hõlmab kõiki tegevusi, mis on vajalikud muutuste loomiseks ja hõlbustamiseks, et rahuldada inimeste vajadusi, põhjustades samal ajal minimaalset kahju keskkonnale. [[Donald A. Fuller]] defineerib rohelist turundust protsessipõhiselt, rõhutades [[Paneerimine|planeerimist]], [[Arendamine|arendamist]], [[Elluviimine|elluviimist]], [[Kontrollimine|kontrollimist]], [[Hinnakujundus|hinnakujundust]], [[Promotsioon|promotsiooni]] ja teenuste jaotust viisil, mis vastab järgmistele tingimustele: * Tarbijate vajadused on rahuldatud. * Organisatsiooni eesmärgid on saavutatud. * Protsess on kooskõlas ökosüsteemiga.<ref name=":0" /> == Turunduskommunikatsioon == Kuna [[Tarbija|tarbijad]] kipuvad sageli kahtlema ettevõtete aususes, on edukas roheline [[turunduskommunikatsioon]] strateegilise planeerimise nõue. Edukalt kommunikeerimine ei tähenda vaid positiivsete „ökotegevust“ puudutavate sõnumite edastamist. See hõlmab dialooge mitme osapoole vahel, mille keskmes on [[ettevõte]] ja [[keskkond]]. Roheline turunduskommunikatsiooni peamine eesmärk on edendada [[Keskkonnavastutus|keskkonnavastutust]], mis omakorda viib toote ostmiseni. Äriettevõtetele tähendab see, et kahesuunaline roheline turunduskommunikatsioon peab pidevalt täitma kahte olulist eesmärki: * Harida erinevaid sihtrühmi keskkonnaküsimustes. * Luua ja hoida usaldusväärsust keskkonnaküsimustes seoses toote ja ettevõttega.<ref name=":0" /> == Tervikliku turunduse kontseptsioon == Roheline ehk ökoloogiline turundus välja kasvanud sotsiaalse turunduse põhimõtetest. Roheline turundus hõlmab ka selliseid mõisteid, nagu [[keskkonnaturundus]], [[ökoturundus]] ja öloloogiline turundus. [[Sotsiaalselt vastutustundlik turundus|Sotsiaalselt vastutustundliku turunduse]] eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi kasumlikult, kuid samas püüdes võimalikult palju vähendada kahju, mida tekitatakse ümbritsevale keskkonnale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tervikliku turunduse kontseptsioon |url=https://turunduseolemus.weebly.com/tervikliku-turunduse-kontseptsioon.html |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Turunduse olemus}}</ref> == Keskkonnasäästlikud turundusideed ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks == Kui ettevõte avaldab mõju keskkonnale, siis see võib omakorda mõjutada klientide käitumist. Jäätmete vähendamine ja korduvkasutatavate reklaamtoodete valimine on iga väikese ettevõtte rohelise kampaania alus. Siiski on keskkonnasäästlikud [[Turundusidee|turundusideed]] palju enamat kui lihtsalt [[Korduvkasutatav kott|korduvkasutatavate kottide]] jagamine ja hea enesetunne. Ökoloogilise turundusideede rakendamisel peab jälgima: * Kas toode on valmistatud komposteeritavast või [[Jätkusuutlik materjal|jätkusuutlikust materjalist]], näiteks terasest, klaasist, villast või bambusest? * Kas see asendab mõnda ühekordset eset, näiteks veepudeleid või plastkõrsi? * Kas ettevõtet on võimalik reklaamida [[Virtuaalne reklaam|virtuaalselt]], vältides füüsiliste jäätmete teket?<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Ökoloogilise turunduse näited ettevõtte inspireerimiseks |url=https://www.fedex.com/et-ee/about/sustainability/get-inspired/eco-friendly-marketing-ideas.html |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=FedEx |keel=et-ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250813192152/https://www.fedex.com/et-ee/about/sustainability/get-inspired/eco-friendly-marketing-ideas.html |arhiivimisaeg=2025-08-13 |url-olek=ei tööta}}</ref> Järgnevalt on toodud neli säästva turunduse näidet aitavad alustada [[Kampaania|kampaaniat]], mis toetab keskkonda ja tõmbab potentsiaalsete klientide tähelepanu: * Kasutage [[Biolagunevad materjalid|biolagunevaid]] ja [[Jätkusuutlikud materjalid|jätkusuutlikke materjale]]. * Leidke organisatsioon, mida toetada. * Inspireerige kliente läbi ökoloogilise turunduse [[Auhind|auhindade]] ja sündmuste, mis annavad omalt poolt tagasi. * Tõstke esile oma ettevõtte jätkusuutlikud [[äripraktikad]].<ref name=":2" /> == Rohelise turunduse tähtsus ja selle potentsiaal == Roheline ehk ökoloogiline turundus on tõenäoliselt uusim turunduse vorm, mis on viimasel ajal{{millal}} saanud ulatuslikku tähelepanu organisatsioonide, ettevõtete ja isegi [[Riikide loend|riikide]] poolt. Roheline turundus keskendub keskkonnasõbralike toodete tootmisele, reklaamimisele ja taaskasutamisele. See on globaalse tähtsusega probleem, millel on potentsiaal paremate tulevikuväljavaadete jaoks. Samas seisab see silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas suure pingutusega tavapäraste [[Toode|toodete]] asendamisel ning enesekindluse puudumisega. Paljud ettevõtted püüavad toota ja reklaamida just selliseid tooteid maksimaalselt, kuid [[avalikkus]] jääb siiski skeptiliseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Líšková |eesnimi=Zuzana Dvořáková |perekonnanimi2=Cudlínová |eesnimi2=Eva |perekonnanimi3=Pártlová |eesnimi3=Petra |perekonnanimi4=Petr |eesnimi4=Dvořák |kuupäev=2016-12-22 |pealkiri=Importance of Green Marketing and Its Potential |url=https://sciendo.com/article/10.1515/vjbsd-2016-0012 |ajakiri=Visegrad Journal on Bioeconomy and Sustainable Development |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=2 |lehekülg=61–64 |doi=10.1515/vjbsd-2016-0012}}</ref> == Keskkonnaväärtuste ja emotsioonide integreerimine rohelises turunduskommunikatsioonis, mis kutsub esile säästva tarbijakäitumise == Rohelise tarbijakäitumise eeltingimuste kohta on tehtud [[Uuring|uuringuid]], kuid tulemused pole alati ühesed. On teada, et traditsioonilised [[Hoiak|hoiakud]] ja [[käitumine]] sõltuvad osaliselt tunnete välistamisest ennustavates mudelites. Siiski on oluline mõista, millised tegurid toetavad rohelist tarbijakäitumist, et luua tõhusat rohelise turunduse kommunikatsiooni. [[Malaisia Curtini Ülikool]] viis läbi uuringu, et teada sada, kuidas [[Emotsioon|emotsioonid]] (afektiivsed tegurid) ja [[Teadmine|teadmised]] (kognitiivsed tegurid) mõjutavad tarbija rohelist käitumist. Andmed koguti 381 inimeselt [[Malaisia]] suuremates linnades ning analüüsiti põhikomponentide analüüsi ja struktuurivõrrandi modelleerimise abil. Uuringu tulemused näitasid, et tarbijate emotsionaalne side looduse ja keskkonnaväärtustega mõjutab rohekäitumisele positiivselt, samas kui teadmistel pole otsest mõju. Need leiud olid [[Mees|meeste]] ja [[Naine|naiste]] seas ühtlased. Seega on [[Moraal|moraali]] ja [[Tunded|tunnete]] rõhutamine rohelises kommunikatsioonis eriti tähtsad (reklaam ja pakendamine), mis mõjub positiivselt tarbijate rohelisele käitumisele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Taufique |kuupäev=2022-04-03 |pealkiri=Integrating environmental values and emotion in green marketing communications inducing sustainable consumer behaviour |url=https://www.ingentaconnect.com/content/routledg/rjmc/2022/00000028/00000003/art00004 |ajakiri=Journal of Marketing Communications |aastakäik=28 |üksiknumber=3 |lehekülg=272–290 |doi=10.1080/13527266.2020.1866645}}</ref> == Ökoloogilise turunduse näited == Ettevõtted, kes praktiseerivad ökoloogilist turundust: * Patagonia – see ettevõte on tuntud oma keskkonnateadlike algatuste poolest, sealhulgas kasutatud riiete taaskasutuse programmide ja keskkonnahoiule suunatud reklaamikampaaniate kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hang Tight! Routing to checkout... |url=https://www.patagonia.com/activism/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=www.patagonia.com |arhiivimisaeg=2025-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250114190948/https://www.patagonia.com/activism/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Tesla, Inc.|Tesla]] – [[Elektriauto|elektriautode]] tootja on keskendunud innovatsioonile ja [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] kasutamise vähendamisele, luues kõrge turuväärtusega kestlikke tooteid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Impact Report 2023: A Sustainable Future is Within Reach |url=https://www.tesla.com/impact |vaadatud=14. jaanuaril 2025 |väljaanne=Tesla.com}}</ref> * [[Unilever]] – paljud Unileveri brändid, nagu [[Ben & Jerry's]] ja Dove, on integreerinud oma tegevusse kestlikud ja keskkonnateadlikud praktikad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Our History {{!}} Unilever global company website - 2010 - 2020 {{!}} Unilever |url=https://www.unilever.com/our-company/our-history-and-archives/2010-2020/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240913223132/https://www.unilever.com/our-company/our-history-and-archives/2010-2020/ |arhiivimisaeg=2024-09-13 |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Unilever |keel=en-GB |url-olek=töötab }}</ref> Ka Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes järgivad ökoloogilise turunduse põhimõtteid. Näiteks: * [[Tallinna Sadam]] – ettevõte osaleb [[Rohetiiger|Rohetiigri]] programmis, keskendudes jäätmekäitluse ja [[Ringmajandus|ringmajanduse]] edendamisele. Ettevõte püüab vähendada oma [[Ökoloogiline jalajälg|ökoloogilist jalajälge]] ja toetada jätkusuutlikke lahendusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arro |eesnimi=Sirle |kuupäev=2021-01-26 |pealkiri=Ringmajanduse suurendamine vajab süsteemset muutust |url=https://www.ts.ee/ringmajanduse-suurendamine-vajab-susteemset-muutust/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Tallinna Sadam |keel=et}}</ref> * [[Leibur|Leibur AS]] – kasutab tootmises taastuvenergiat ja pöörab tähelepanu pakendite keskkonnasõbralikkusele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Leiburi lugu |url=https://www.leibur.ee/leiburi-lugu/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Leibur |keel=et}}</ref> * [[Humana Estonia]] – ettevõtte tegevus keskendub kasutatud rõivaste taaskasutusele, pakkudes taskukohase hinnaga kvaliteetseid tooteid ning edendades samal ajal keskkonnasäästlikkust ja [[Sotsiaalne vastutus|sotsiaalset vastutust]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meist |url=https://humanae.ee/meist/ |vaadatud=2025-01-14 |väljaanne=Humana Estonia |keel=et}}</ref> == Tulevikuväljavaated == Tõusvate kliimamuutuste ja ressursside vähenemise probleemide taustal jätkab ökoloogiline turundus oma mõju suurendamist. Ettevõtted, kes suudavad edukalt kombineerida [[innovatsioon]]i ja [[jätkusuutlikkus]]t, saavad olulise [[konkurentsieelis]]e. Samuti on oodata veelgi rangemaid [[Regulatsioon|regulatsioone]], mis suunavad ettevõtteid [[Vastutustundlik ettevõtlus|vastutustundlikumale tegutsemisele]].<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ottman |eesnimi=Jacquelyn |url=https://www.perlego.com/book/116408/the-new-rules-of-green-marketing-strategies-tools-and-inspiration-for-sustainable-branding-pdf?campaignid=20933451054&adgroupid=162926082692&gad_source=1 |pealkiri=The New Rules of Green Marketing: Strategies, Tools, and Inspiration for Sustainable Branding |kuupäev=2011-02-14 |kirjastus=Berrett-Koehler Publishers |isbn=978-1-60509-868-5 |koht=Oakland |keel=English}}</ref> ==Vaata ka== *[[Keskkonnahoidlik tarbimine]] *[[Rohepesu]] *[[süsiniku jalajälg]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=607] (vaadatud 10.07.2011)</ref>}} == Kirjandus == * Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=607] (vaadatud 10.07.2011) [[Kategooria:Turundus]] [[Kategooria:Jätkusuutlik areng]] qeixwwzfpsr6hs15lldjpudt3sslnfo 0 257249 7249235 7238333 2026-10-07T20:15:43Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249235 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N''' oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i struktuuriüksus, mis teostas alates 1947. aasta jaanuarist [[Eesti]]s sovetivõimuvastase metsavendluse ehk relvastatud "poliitilise banditismi" vastast võitlust. {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} {{Sisukord paremale}} Osakond 2N asus Eesti NSV RJM haldusalas, kuid allus oma tegevuses [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium#NSV Liidu RJMi 2. peavalitsus, 1946–1953|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 2. Peavalitsusele, mille tegevuse peasuunaks oli vastuluure<ref>[[Peeter Väljas]], [https://web.archive.org/web/20130225040548/http://www.okupatsioon.ee/et/tegevus/163-ajalooliste-toe-otsingul?start=10 MÕNINGATEST JULGEOLEKUORGANITE MATERJALIDEGA SEONDUVATEST ALLIKAKRIITILISTEST PROBLEEMIDEST], www.okupatsioon.ee, (vaadatud 16. september 2011)</ref>. ==Juhtkond ja organisatsioon== *Osakonna 2-N ülem, [[Grigori Živaga]], [[Dmitri Taevere]] (1948-1950), [[Ivan Peregontsev]], [[Aleksei Gavrilov (julgeolekutöötaja)|Aleksei Gavrilov]] (1951-1953) <ref>[[Virkko Lepassalu]], [http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/01/25/paevateema.html Agent Põlv pelgab koputust]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Maaleht, 25. jaanuar 2001</ref> **Osakonna 2-N ülema asetäitja, [[Vassili Zagrebalov]] (–1951)<ref>[https://web.archive.org/web/20120210205529/http://www2.spordilinn.ee/metsavennad/index.php/julgeolek Saika punkrilahing],</ref>; Vassili Beljajev (11.1946 – 02.1952); [[Igor Andrejev]] (2.01.1952 – 16.06.1953) ==Organisatsioon== Osakond 2N koosnes Tallinnas ENSV RJM asuvatest keskosakondadest ja maakonnajaoskondadest. 1947. aasta suvel liideti RJM 2N osakonna koosseisu ka senini Eesti NSV SM allunud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismivastase võitluse osakond|Eesti NSV SM Banditismivastase võitluse osakonna]] 154 töötajat ning kohalikest sovetiaktivistidest moodustatud maapiirkondades asuvad [[hävituspataljon]]i 276 palgalist liiget. *ENSV RJM 2-N osakonna 1. jaoskond, **ülem [[Mihhail Filimonov]] (jaanuar 1946 – mai 1948); [[Sergei Kisseljov]] (juuni 1950 – juuli 1952); Igor Andrejev (1.02.1951 – 2.01.1952); *ENSV RJM 2-N osakonna 2. jaoskond, *ENSV RJM 2-N osakonna 3. jaoskond, **ülem [[Igor Andrejev]] (18.04.1949 – 1.02.1951) *ENSV RJM 2-N osakonna 4. jaoskond, **ülem [[Genrih Andrussov]] (jaanuar 1947 – juuni 1950) * Spetsiaalne Erijaoskond ''SEJ'' (''SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenie)''), mida aastatel 1951–1956 kasutati Inglise luure [[MI-6]] vastastes luuremängudes (legendeerijärgne [[metsavendlus|metsavendade]] gruppide tegevus Eesti NSV-s), **ülem [[Elmar Vertman]] **ülema asetäitja Elmar Vertman (detsember 1948 – august 1950) Eesti NSV tegutsesid 4 linna- ja 13 RJM maakonnaosakonda, mille juures asusid ka 2-N jaoskonnad: <table><tr valign=top><td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Linna osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Linna osakond]]<ref>[[Tiit Noormets]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/NoormetsTiit_Kattemaksu_TUNA2006_2.pdf “Kättemaksu tund läheneb – hangunud verele ülesklopsitud röövriik hävib!”]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Tuna 2006 nr. 2</ref> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Linna osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Kuressaare osakond]] <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Harjumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Järvamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Läänemaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Saaremaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartumaa osakond]] <td> *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valgamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Viljandimaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Virumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Võrumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Hiiumaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõgevamaa osakond]] *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Jõhvimaa osakond]] </table> ==RJM ja SM tööjaotus== {{tsitaat|"Seoses SM [banditismivastase võitluse osakonna] ja maakonnaosakondade banditismivastase võitluse jaoskondade üleminekuga Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi alluvusse ja banditismivastse võitluse operatiiv-agentuurtöö õigeks korraldamiseks, sätestada, et RJM osakond, RJM maakonnaosakonnad ja maakondade BVV jaoskonnad teostavad agentuur-operatiivtööd kogu ENSV territooriumil /linnades ja maarajoonides/ ja nende töö peasuunaks on [võitlus] poliitilise banditismiga.[...] :Juhtudel, kui agentuurtöötluse käigus, kinnipeetud kurjategijate osas läbiviidud uurimise või kuritegude juurdlusel selgub, et asi ei ole poliitilise banditismi värvinguga, antakse juurdlusmaterjalid ja kinnipeetud kurjategijad organi ülema sanktsiooniga üle SM maakonnaosakonnale, millise funktsiooniks on võitlus kriminaalse banditismiga.[...].|ENSV julgeolekuministri [[Boris Kumm]]i direktiiv 25. märtsist 1947. a.|}} ==Vaata ka == *[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#ENSV RJM vastuluuretegevus 1944-1953|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond#ENSV RJM vastuluuretegevus 1944–1953]] *[[hävitusagent]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Valdur Ohmann]], [http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2001/2/2001-2_Valdur_Ohmann_lk82-89.pdf Eesti NSV Siseministeeriumi struktuur ja kaadrid 1953–1954], Tuna, 2001 nr.1, lk 82–89 *[[Pearu Kuusk]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/482/kuuskp.pdf Eesti NSV Siseministeeriumi/Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Banditismivastase Võitluse Osakond (1944–1947)], Tartu Ülikool, 2005 *[[Pearu Kuusk]], [http://www.tyk.ee/admin/upload/files/raamatud/1306400549.pdf Nõukogude võimu lahingud Eesti vastupanuliikumisega], Tartu Ülikool, 2006 *[https://shieldandsword.mozohin.ru/nkgb4353/terr_org/respublik/estonia/structure/2n.htm Отдел «2-Н»], Cайт истории, по организационной структуре и кадровому составу органов безопасности (ВЧК-КГБ) [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] ghon3n4vu3swkcuz5dcwcz55fr0gpmz 0 263351 7249314 7029519 2026-10-08T05:55:48Z ~2026-54143-59 239250 7249314 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuiper belt oort cloud.svg|pisi|püsti=1.3|Kunstniku kujutus Öpiku-Oorti pilvest ja Kuiperi vööst, pildil on parandatud eraldiseisvate objektide nähtavust.]] [[Pilt:Oort cloud Sedna orbit.svg|pisi|Oletatav Öpiku-Oorti pilve kaugus Päikesest võrreldes ülejäänud päikesesüsteemiga]] '''Öpiku-Oorti pilv''' on hüpoteetiline [[komeet]]idest koosnev [[sfäär]]iline pilv, mis on umbes 50 000 [[Astronoomiline ühik|astronoomilise ühiku]] (aü) kaugusel [[Päike]]sest<ref>[https://web.archive.org/web/20160304142717/http://www.horisont.ee/node/1192 Ohtlikud naabrid] Horisont, Tõnu Viik, 5/2009, Kasutatud: 1.11.2011</ref>. Teiste [[täht (astronoomia)|tähtede]] mõju [[Päikesesüsteem]]i keskmest kaugel asuvatele kehadele uurinud Eesti astronoom [[Ernst Öpik]] postuleeris hüpoteetilise komeetide reservuaari olemasolu [[1932]]. aastal, kuid ta polnud kuigi aktiivne publitseerija ja laiemalt teatakse seda hollandi astronoomi [[Jan Oort]]i teate järgi [[1950]]. aastast. Seepärast nimetatakse komeedipilve Eestis valdavalt Öpiku-Oorti pilveks ja väliskirjanduses enamasti Oorti pilveks.<ref>[http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel264_256.html Kas päikesesüsteemi avastamine jätkub?] Horisont, Mihkel Jõeveer, 3/2004, Kasutatud: 1.11.2011.</ref> Juba [[20. sajand]]i algul täheldati, et komeedid jagunevad kahte rühma. Ühed on suhteliselt lühikese [[tiirlemisperiood]]iga ja nende [[orbiit]] on umbes Päikesesüsteemi [[ekliptika]] tasandil. Teised on väga pika tiirlemisperioodiga (eelmisel sajandil peeti neid vahel koguni [[hüperbool]]se orbiidiga komeetideks) ja nad lähenevad Päikesele mitte tingimata ekliptika tasandilt, vaid ükskõik millisest suunast. Öpiku hüpoteesil oli kaks probleemi, mida ta ei selgitanud. Esiteks muutub pika perioodiga komeetide orbiit miljonite ja miljardite aastate jooksul ebastabiilseks. Taevakehade [[dünaamika]] põhjal selline komeet lõpuks kas põrkab kokku päikese või mõne planeediga, heidetakse [[häiritus]]e mõjul päikesesüsteemist välja või mõni mööduv täht haarab ta enda mõjusfääri. Teiseks koosnevad komeedid sageli kergesti lenduvatest ainetest. Kui komeet sageli päikesele läheneb, siis päikese [[elektromagnetkiirgus]]e ja [[päikesetuul]]e mõjul lähevad need ained keema ja eralduvad komeedist, kuni komeet kas laguneb või moodustub koorik, mis takistab [[gaas]]ide lahkumist komeedist. Oort selgitas, et päikesele lähenevad pika perioodiga komeedid pole seda teinud kunagi varem pärast protoplanetaarketta lagunemist 4½ miljardit aastat tagasi ja nad pole tekkinud oma praegustel orbiitidel. On võimalik, et Öpiku-Oorti pilve kehad tekkisid päikesele märksa lähemal, aga liikusid planeetide [[gravitatsioon]]i mõjul kaugemale. Oort uuris ka pika perioodiga komeetide [[efemeriid]]e ehk asukohatabeleid ja täheldas, et suur osa neist on põhiliselt umbes 20 000 aü kaugusel päikesest. Sellest [[kera]]kujulisest piirkonnast pärinevadki tema hinnangul pika perioodiga komeedid ja nende jaotus seal on [[isotroopia|isotroopne]]. Ta oletas ka, et suhteliselt haruldased komeedid, mille tiirlemisperiood on umbes 10 000 aastat, on juba planeetide mõjul oma orbiiti vähemalt korra muutnud. Öpiku-Oorti pilve ei saa tänapäevaste vahenditega vaadelda. Seda uuritakse pilvest päikese lähedale tulevate komeetide kaudu. ==Viited== {{viited}} {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Astronoomia]] li5ichuy8jizq84z94zl1afar5obmc2 0 263954 7249247 7034426 2026-10-07T20:18:42Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249247 wikitext text/x-wiki '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus''', ([[vene keel]]es ''Седьмое управление КГБ CCCP'') oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] salajase järelevalve, varjatud füüsilise ja tehnilise jälgimise kesaasutus aastatel 1978–1991. NSVL RJK 7. Valitsus tegeles teiste operatiivosakondade ülesannetel siseriikliku salajase järelevalve (varjatud [[varjatud jälgimine|füüsilise ja tehnilise jälgimisega]]) ning [[NATO]] liikmesriikide saatkondade jälgimise ja kaitsega. {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} ==Juhid ja organisatsioon== ===Juhid=== *[[Pjotr Kubatkin]], NSV Liidu SARKi 3. Eriosakonna ülem, 1941. aasta juuli – august. ===Organisatsioon=== *1. osakond, kontrollis NSV Liidus olevaid välismaalasi; *2. osakond, kontrollis erikontrolli alla olevaid välismaa ajakirjanikke, üliõpilasi ja ärimehi; *3. osakond ja 4. osakond, kontrollis kõiki mitteameeriklasi *5. osakonnale allusid välissaatkondi valvavad miilitsapostid; 5. osakonnale allus ka '''terrorismivastane eriüksus [[Alfa (terrorismivastane eriüksus)|Alfa]]'''. *6. osakond, RJK-sse töölevõetavate isikute eelkontroll; *7. osakond, tehnilised vahendid; *8. osakond, korraldas sidepidamist; *9. osakond, kontrollis liikumismarsruute, mida kasutasid [[NLKP]] ja NSV Liidu juhtkonna ning [[Nomenklatuur (eliit)|nomenklatuuri]] liikmed; *10. osakond, kontrollis objekte, kuhu võisid ilmuda välismaalased; *11. osakond, tegeles varjamiseks vajalike rekvisiitide haldamisega; *12. osakond, milles oli mitu operatiivgruppi eriti delikaatsete operatsioonide jaoks, selles oli suhteliselt palju naistöötajaid. ==Ajalugu== Nõukogude julgeolekuorganite pika ajaloo käigus kandis struktuuriüksus erinevaid nimetusi: *Tšekaa Operatiivosakond (''Оперод ВЧК''); *[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse (GPU)]] Operatiivosakond (''Оперод ГПУ''); *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse]] [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|Salajas-poliitilise Valitsuse]] Operatiivosakond (''Оперод СОУ ОГПУ''), kuni 1931. aasta märtsini; *NSV Liidu RKN ja Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Operatiivosakond (''Оперод ОГПУ''), 1931. aasta märtsist kuni 1934. aasta juulini; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse]] Operatiivosakond (''Оперативный отдел (Оперод) ГУГБ НКВД СССР''), 1934. aasta juulist kuni 1936. aasta novembrini; *NSV Liidu SARKi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse Operatiivosakond (''Оперативный отдел (Оперод) ГУГБ НКВД СССР''), 1936. aasta novembrist kuni 1936. aasta detsembrini; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse]] 2. osakond (''2 отдел ГУГБ НКВД СССР''), 1936. aasta detsembrist kuni 1938. aasta juunini; *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|NSV Liidu SARKi 1. Valitsuse]] (''2 отдел 1-го Управления НКВД СССР''), 1938. aasta juunist – septembrini; *NSV Liidu SARKi 3. Eriosakond (''3 спецотдел НКВД СССР''); *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi]] 3. osakond (''3 отдел НКГБ СССР''); *NSV Liidu SARKi 3. Eriosakond (''3 спецотдел НКВД СССР''),1941. aasta juulist kuni 1943 – aasta aprillini; *NSV Liidu RJRK 2. Valitsus (''Второе управление НКГБ''), 1943. aasta aprillist –; *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] 5. Valitsus (''5 Управление МГБ''), kuni 1949. aasta september; *NSV Liidu RJM 7. Valitsus (''7 Управление МГБ''), 1949. aasta septembrist – 1952; *[[NSV Liidu Siseministeerium]]i 7. Valitsus (''7 Управление МВД СССР''), 1953. aasta märts – 1954. aasta märts; *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSVL Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] 7. Valitsus (''7 Управление КГБ при СМ СССР''); *NSV Liidu MN ja RJK [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|Teise Peavalitsuse]] Diplomaatilise Korpuse Kaitse Valitsus (''УОДК ВГУ КГБ при СМ СССР''); *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] 7. Valitsus (''7 Управление КГБ СССР''); *[[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Vastuluureteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Vastuluureteenistuse (FSK)]] Operatiivotsingu Valitsus (''Оперативно-поисковое управление (ОПУ) ФСК РФ''), 1991. aastal; *[[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSK)]] Operatiivotsingu Valitsus (''Оперативно-поисковое управление (ОПУ) ФСБ РФ''). ===NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. Valitsus=== [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i 5. Valitsus, aastatel 1946–1949. *1. osakond – agentuurtuvastamine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi keskaparaadi ja RJMi Moskva oblasti valitsuse ülesandel *2. osakond – varjatud jälgimine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi keskaparaadi ülesandel *3. osakond – kahtlaste isikute läbitöötlus, esmaste signaalide kontroll *4. osakond – eriväeosade ja šifreerimisorganite teenindamine, riigisaladuse kindlustamine, ligipääsuload *5. osakond – nõukogudevastaste lendlehtede ja anonüümkirjade autorite ja levitajate kindlakstegemine ja läbiöötlus *6. osakond – uurimisosakond *7. osakond – arvestus ja informatsiooniosakond ===NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium 7. Valitsus=== NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 7. Valitsus, aastatel 1949–1952. *1. osakond – agentuurtuvastamine *2. osakond – varjatud jälgimine [[Kategooria:KGB]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] bwy9qppyza6d6epp3lw7w1iifuuldjj 0 267491 7249080 5741236 2026-10-07T14:11:20Z Estopedist1 278 liita 7249080 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti kirjandus}} '''Eesti proosa''' on [[eesti keel]]es või [[Eesti]]s kirjutatud [[proosa]]. ==Vaata ka== * [[Eduard Bornhöhe]] * [[Mait Metsanurk]] * [[Eduard Vilde]] * [[Andres Saal]] * [[A. H. Tammsaare]] * [[Karl Ristikivi]] * [[Bernard Kangro]] * [[Arvo Mägi]] * [[Jaan Kross]] * [[Tõnu Õnnepalu]] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] p4t3u49v2i4p8tchowxsxt44jv7n234 0 273510 7249246 7034427 2026-10-07T20:18:30Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249246 wikitext text/x-wiki {{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}} '''NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus''' ([[vene keel]]es ''Четвертое управление КГБ CCCP'') oli [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] transpordi- ja sideliinide julgeoleku tagamise ja järelevalve struktuuriüksus aastatel 1953–1960 ja 1981–1991. {{Sisukord paremale}} NSV Liidu MN ja asuva RJK Neljas Valitsus moodustati esmakordselt 1953. aastal ning tegeles julgeoleku tagamisega transpordil, likvideeriti RJK reorganiseerimise käigus 5. veebruaril 1960. 1967. aasta 25. juulist kuni 1973. aasta septembrini täitis transpordijulgeoleku tagamise ülesandeid Teise Peavalitsuse 12. osakond ja 1973. aasta septembrist kuni 1981. aasta septembrini Teise PV T Valitsus. NSV Liidu RJK Neljas Valitsus moodustati uuesti iseseisva struktuuriüksusena [[1981]]. aasta 10. septembril, NSV Liidu RJK käskkirja nr 00170 alusel [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teine Peavalitsus|Teise Peavalitsus]] "Т valitsuse" eraldamise teel Teise PV koosseisust. Neljanda Valitsuse (osakonna ja liini) ülesandeks olid: *julgeoleku ja vastuluureürituste teostamine [[NSV Liidu Sideministeerium]]i, [[NSV Liidu Merelaevanduse Ministeerium|Merelaevanduse Ministeerium]], [[NSV Liidu Kalandusministeerium|Kalandusministeeriumi]], [[NSV Liidu Jõelaevanduse Ministeerium|Jõelaevanduse Ministeeriumi]], [[NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeerium|Tsiviillennunduse Ministeerium]]ites ja allasutustes ning objektidel ja ka [[ALMAVÜ]] keskaparaadis; *vastuluurealase töö teostamine rahvusvahelistel raudtee-, lennu- ([[Aeroflot]]i maapealne ja lennupersonal), mere- (väljaspool NSV Liitu viibivate nõukogude meremeeste ([[Mortransflot]] ja teaduslikud uurimislaevad) järelevalve, et ära hoida põgenemist välisriikide sadamates ja vaenulike teenistuste värbamiskatseid) ja autovedudel ([[Sovtransavto]] autotranspordisüsteem) eriliste ja eriti tähtsate vedude teostamisel. ==Juhtkond ja organisatsioon== *1981. aasta september – 1983. aasta veebruar, kindralleitnant [[Geni Agejev]], NSV Liidu RJK Neljanda Valitsuse ülem; *1983. aasta märtsist – 1991. aastani, kindralleitnant Juri Storožev (''Сторожёв Юрий Васильевич''), NSV Liidu RJK Neljanda Valitsuse ülem; **1982, kindralmajor Aleksandr Arhipov, NSV Liidu RJK Neljanda Valitsuse ülema 1. asetäitja; **1982. aasta jaanuar – juuli, polkovnik Gennadi Popov, NSV Liidu RJK Neljanda Valitsuse ülema asetäitja; **1982, kindralmajor Vassili Gorban, NSV Liidu RJK Neljanda Valitsuse ülema asetäitja; ==Ajalugu== Nõukogude Liidu transpordijulgeolekuasutuste varasemad nimetused: *[[Tšekaa]] Raudteeosakond (''Железнодорожный отдел ВЧК'') *Tšekaa Transpordiosakond (''Транспортный отдел ВЧК'') *[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|RPV]] Transpordiosakond (''Транспортный отдел ГПУ'') *[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|ÜRPV]] SOV Transpordiosakond (''Транспортный отдел (ТО) СОУ ОГПУ''), – 1929. aasta oktoober *ÜRPV Transpordiosakond(''Транспортный отдел (ТО) ОГПУ''), 19129. aasta oktoober – 1934. aasta juuli *[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|RJPV]] Transpordiosakond (''Транспортный отдел ГУГБ''), 1934. aasta juuli – 1936. aasta november *RJPV Transpordi- ja sideosakond (''Отдел транспорта и связи ГУГБ''), 1936. aasta november – 1936. aasta detsember *RJPV 6. (Transpordi- ja sideosakond) (''6 отдел (транспорта и связи) ГУГБ''), 1936. aasta detsember – 1937. aasta juuli *RJPV 6. (Raudteetranspordi) osakond (''6 отдел (железнодорожного транспорта) ГУГБ''), 1937. aasta juuli – 1938. aasta juuni *RJPV 11. (veetranspordi, maanteede ja side)osakond (''11 отдел (водного транспорта, шоссейных дорог и связи) ГУГБ''), 1937. aasta juuli – 1938. aasta juuni *[[NSV Liidu SARK]]i 3. Valitsus (''3 Управление НКВД СССР''), 1938. aasta juuni – september *Transpordi Peavalitsus (''Главное транспортное управление''), 1938. aasta september *SARKi Transpordivalitsus (''Транспортное управление НКВД''), 1941. aasta juuli – 1943. aasta aprill *[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|RJRK]] Kolmas Valitsus (''Третье управление НКГБ''), 1943. aasta aprill – 1946. aasta märts *[[RJM]] Transpordivalitsus (''Транспортное управление МГБ''), 1946. aasta märts – 1947. aasta juuni *RJM Raudteede ja veetranspordi kaitse peavalitsus (''Главное управление охраны на железнодорожном и водном транспорте МГБ''), 1947. aasta juuni – *NSV Liidu SM 6. Valitsus (''6 Управление МВД СССР'') *NSV Liidu MN ja RJK 6. Valitsus (''6 Управление КГБ при СМ СССР'') *NSV Liidu MN ja RJK Teine Peavalitsus (''Второе Главное управление КГБ при СМ СССР'') *NSV Liidu RJK Teine Peavalitsus (''Второе Главное управление КГБ СССР'') *NSV Liidu RJK Neljas Valitsus (''Четвертое управление КГБ СССР'') ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.gosbezopasnost.org/kgb5491/index.htm СССР КОМИТЕТ ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ] *[http://www.ovvkus.ru/kgb5491/structure/4U_81.htm 4-е Управление] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:KGB]] ayhn27vrxgnl3zob4xu32c3qvakdv18 0 281745 7249040 3563610 2026-10-07T12:11:25Z CommonsDelinker 1930 Fail Mary_Poppins11.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Christian Ferrer|Christian Ferrer]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Mary Poppins11.jpg|]]. 7249040 wikitext text/x-wiki '''Matthew Adam Garber''' ([[25. märts]] [[1956]] [[London]] – [[13. juuni]] [[1977]] London) oli [[inglismaa|inglise]] lapsnäitleja. Tuntuse saavutas ta Michael Banksi rollis [[Walt Disney]] filmis "[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]". Noore näitleja karjäär jäi väga lühikeseks. Ta jõudis mängida ainult kolmes filmis. Garber suri 1977. aastal Londoni Royal Free haiglas [[pankreatiit|pankreatiidi]] tagajärjel. 2004. aastast on ta postuumselt "Disney legend". ==Filmograafia== {| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" |-style="background:#B0C4DE;" ! Aasta ! Film ! Roll |- |1963 |"The Three Lives of Thomasina" |Geordie McNab |- |1964 |"[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" |Michael Banks |- |1967 |"The Gnome-Mobile" |Rodney |} ==Välislingid== * [http://www.imdb.com/name/nm0304955/ Matthew Garber IMDb-s] {{JÄRJESTA:Garber, Matthew}} [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 2h6g1y0jy8l8u9ndxr8oud56wznvbhv 0 287396 7249274 6963666 2026-10-07T21:57:40Z Tarkjaedukas 239237 /* Isiklikku */ 7249274 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Parming''' ([[28. juuni]] [[1941]] [[Pärnu]] – [[30. oktoober]] [[1998]] [[Toronto]]) oli eesti [[sotsioloog]], [[ajaloolane]], [[poliitik]] ja ajakirjandustegelane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Elulugu== [[Suur põgenemine|Pere põgenes 1944. aastal]] [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] eest [[Kolmas Riik|Saksamaale]]. Perekond siirdus sealt [[1949]]. aastal [[USA|Ameerika Ühendriikidesse]]. Lõpetas [[New Jersey]]s 1960. aastal keskkooli, õppis aastatel 1960–1962 [[Princetoni Ülikool]]i tehnikakoolis. Akadeemiliselt on ta aastast 1960 [[EÜS]]-i liige ja oli hiljem EÜS-i ülemaailmse vanematekogu esimees. Teenis aastatel 1962–1967 ohvitserina [[USA]] sõjaväes, võttis 1965–1966 USA maaväe eriotstarbeliste vägede (''US Army Special Forces'') allüksuse ülemana osa [[Vietnami sõda|sõjategevusest Vietnamis]]. Lõpetas 1969. aastal [[Princetoni Ülikool]]i sotsioloogia erialal. Sai aastatel 1969–1970 Fulbrighti-Hayesi uurimisgrandi [[Helsingi]]sse [[Perekond|perekonna]] struktuuri sotsioloogia alal. Filosoofiadoktor (1976, [[Yale'i Ülikool]]) väitekirjaga "The Nature of Ethnic Identity", milles käsitles rahvusliku ühtsuse probleeme. Oli aastatel 1974–1976 [[Marylandi Ülikool]]i lektor, 1976–1981 abiprofessor, 1981–1988 dotsent, ühtlasi 1984–1986 [[USA Riigidepartemang]]u [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Ida-Euroopa]] rahvusvaheliste suhete instituudi osakonnajuhataja. Aastatel 1986–1987 ja 1988–1989 oli ta [[Toronto Ülikool]]i eesti õppetooli professor. [[Eesti Komitee]] liige (1990–1992). 1990–1998 oli ta [[Eesti Kirjastus Kanadas|Eesti Kirjastuse Kanadas]] juhatuse esimees ja ajalehe [[Meie Elu (ajaleht, 1950)|Meie Elu]] toimetaja.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[etniline identiteet]] ja [[natsionalism]], [[Nõukogude Eesti]] sotsioloogia, [[Eesti poliitiline ajalugu]] ja [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] küsimused.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== *Collapse of Liberal Democracy and the Rise of Authoritarianism in Estonia. London 1975 *Developments in Nationalism in Soviet Estonia since 1964 (kaasautor). // G. Simmonds: Nationalism in the USSR and Eastern Europe in the Era of Brezhnev and Kosygin. Detroit 1977 *A Case Study of a Soviet Republic: The Estonian SSR (kaasautor [[Elmar Järvesoo]]). Boulder. 1978 *Population Processes and Nationalism in the Soviet Baltic. // Soviet Studies 32 (1980) *The Holocaust. Toronto 1998 ==Liikmesus== Oli [[Rahvusvaheline Sotsioloogia Assotsiatsioon|Rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni]], [[Ameerika Sotsioloogia Assotsiatsioon]]i, [[AABS]]-i ning veel paljude teadus- ja kultuuriorganisatsioonide liige.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== *1997 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema ema oli iluvõimleja ja treener ning eesti aktivist USA-s [[Salme Parming]], vend on [[Priit Parming]]. Ta oli kaks korda abielus: tema esimene abikaasa aastast 1969 kuni 1988 oli raamatukogutöötaja ja infospetsialist ning kauaaegne eesti aktivist USAs [[Marju Rink-Abel]]; tema teine abikaasa oli Asta Lokk, neil on poeg Veiko ja tütar Talvi. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik = Estonian scholars and scientists abroad: biographical directory. Stockholm 1984. Lk 89 *Ps (1998) 3, XII *{{EE|14|360}} ==Välislingid== *{{ETBL|3}} *[http://www.eesti.ca/tonu-parming-28-06-1941-30-10-1998/article32685 TÖNU PARMING — 28.06.1941-30.10.1998]. Eesti Elu, 24. juuni 2011 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Parming, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti sotsioloogid]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Princetoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Yale'i Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 1998]] okyanaqad29nyz258jzkqovks5df36p 0 294839 7249251 6573031 2026-10-07T20:19:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249251 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed |Embleem = Шеврон ВВ МВД СССР.png |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1918 |likvideeritud = 1991 |tüüp = |eesmärk = [[sisejulgeolek]]u tagamine |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = [[NSV Liidu siseministrite loend|NSV Liidu siseminister]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed''' (vene keeles ''Внутренние войска МВД СССР, ВВ МВД СССР'') olid [[NSV Liidu relvajõud]]ude koosseisu kuulunud ja [[NSV Liidu Siseministeerium]]ile allunud Nõukogude [[sisejulgeolek]]u (avaliku korra ja tööstusobjektide kaitse ja [[kinnipidamisasutus]]te valve) relvastatud väeosad. {{Sisukord paremale}} NSV Liidu sisevägede ülesanded: #Eriti tähtsate riiklikke objektide valve ([[tuumaelektrijaam]]ad, kaitsetööstustehased, strateegilised sillad ja tunnelid, suurt tähtsust omavad [[pais]]ud jne). #Riiklikku tähtsust omavate veoste valve nende transpordil. #Kinnipidamiskohtade valve. #Uurimisaluste konvoeerimine, samuti süüdimõistetute konvoeerimine vabaduskaotusliku karistuse kandmise kinnipidamiskohtadesse. # Avaliku korra kaitse suurtes linnades (linnades, kus elanikkonda oli üle 1 miljoni elaniku) ja samuti [[liiduvabariik]]ide pealinnades. ==Juhtkond ja organisatsioon== ===Sisevägede juhatajad=== NSV Liidu SARKi/SM rahvakomissari/ministri asetäitjad ja NSV Liidu sisevägede juhatajad olid: *[[brigaadikomandör]]/[[diviisikomandör]]/[[korpusekomandör]]/[[kindralleitnant]]/[[kindralpokovnik]] [[Ivan Maslennikov]], [[28. veebruar]] [[1939]] – [[3. juuli]] [[1943]], NSV Liidu SARKi rahvakomissari asetäitja sisevägede alal; **kindralmajor, Aleksandr Guljev (1941–1942), sisevägede valitsuse juhataja; **kindralmajor, Ivan Šeredega (1942–1944); *kindralmajor/kindralleitnant/kindralpolkovnik [[Arkadi Apollonov]], [[11. märts]] [[1942]] – [[2. aprill]] 1948, NSV Liidu SARKi rahvakomissari asetäitja sisevägede alal ja sisevägede peavalitsuse ülem; *armeekindral,Ivan Maslennikov, [[10. juuni]] [[1948]] – [[12. märts]] [[1953]], NSV Liidu SM asetäitja. 1953. aasta 12. märtsil SM asetäitja ametikoht sisevägede alal kaotati. **kindralleitnant [[Pjotr Burmak]], 1946–1953, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Tarass Filippov, 1953–1954, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Aleksandr Sirotkin, 1954–1956, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Timofei Strokatš, 1956–1957, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Semjon Donskov, 1957–1960, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Gennadi Aleinikov, 1960–1961, sisevägede juhataja; **kindralleitnant Nikolai Pilštšuk, 1961–1968, sisevägede juhataja; **armeekindral Ivan Jakovlev, 1968–1986, sisevägede juhataja; **kindralpolkovnik Juri Šatalin 1986–1991, sisevägede juhataja. ==Organisatsioon== NSV Liidu sisevägede juhtorganiks oli vägede valitsus või peavalitsus, mille koosseisus tegutses sisevägede [[staap]]. NSV Liidu territooriumil asuvad siseväed allusid operatiivselt vastava [[NSV Liit|NSV Liidu]] administratiivpiirkonna SARKi liiduvabariigi rahvakomissariaadile või valitsusele. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses ning NSV Liidu poolt 1939–1940 aastatel uute territooriumite okupeerimise ning nende sõjalise kontrollimise tagamiseks moodustati NSV Liidu uute piirialade kontrollimiseks: NSVL SARKi SV Põhja-Kaukaasia ringkonna, Ukraina ringkonna, Valgevene ringkonna ja [[NSV Liidu SARKi Balti ringkonna Sisevägede Valitsus]] (''УВВ НКВД Прибалтийского округа''). ==Sisevägede korrakaitseüksused== Sisevägede korrakaitseüksused loodi 1966. aastal [[NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeerium]]i 30. septembri käskkirja № 03 "NSVL AKKM spetsiaalsete motoriseeritud miilitsaväeosade moodustamisest" (''"О формировании [[:ru:Специальные моторизованные части милиции|специальных моторизированных частей милиции]] МООП СССР"'') alusel. SMMV moodustati vastavalt dislokatsioonile, kas [[polk|polgu]] või [[pataljon]]i suurusena. Suurlinnades: Moskva, Leningrad ja Kiiev, moodustati polgud, vastavalt Moskvas ([[Dzeržinski nim Üksik Eriotstarbeline Motoriseeritud Laskurdiviis|Dzeržinski nimelisse Üksikusse Eriotstarbelisse Motoriseeritud Laskurdiviisi]] kuulunud polk, sõjaväeosa 5401; Leningradis, sõjaväeosa 5402 ja Kiievis, sõjaväeosa 5403. NSV Liidu liiduvabariikide pealinnades ja suurtes tööstuslinnades moodustati sisevägede pataljonid. Kokku moodustati 3 polku ja 46 sisevägede patrullteenistuse pataljoni<ref>Власенко Валерий Тимофеевич, [http://army.armor.kiev.ua/forma-2/SMCHM.php Специализированные моторизованные части милиции СССР (СМЧМ) Часть 1]</ref><ref>Власенко Валерий Тимофеевич, [http://army.armor.kiev.ua/forma-2/SSMCHM.php Специализированные моторизованные части милиции СССР (СМЧМ) Часть 2]</ref>. [[Eesti NSV]] moodustati [[Eesti NSV Siseministeerium]]ile allunud 40. üksik motoriseeritud eri-miilitsapataljon. Siseväed moodustati üldistel alustel, ajateenijad ja allohvitserid – sundteenistsse kutsutud ajateenijatest, ohvitsere aga valmistati ette NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede sõjakoolides ja NSVL SM Harkovi tagalateenistuse sõjakoolis (''Харьковском высшем военном училище тыла МВД СССР''). Teenistus sisevägedes võrdsustati teenistusega [[Nõukogude armee]]s. Patrullteenistuses kandsid sisevägede ajateenijad [[miilitsa vormiriietus]]t ning auastmetähiseid, väeosa territooriumil aga sisevägede vormi. Pataljonid (350–400 ajateenijat) koosnesid vastavalt teenistuskoha eripärast kas [[rood]]udest, mis jagunesid [[Rühm (sõjandus)|rühmadeks]], või ainult rühmadest. ==Sisevägede konvoiüksused== ==Ajalugu== {{Asutus |Nimi = [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Siseväed |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1934 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = [[sisejulgeolek]]u tagamine |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = [[NSV Liidu siseministrite loend|NSV Liidu siseasjade rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} Nõukogude riigi ja NSV Liidu eksistentsi ajal kandsid Nõukogude sisejulgeolekuväed erinevaid nimetusi: *[[1934]]. aastal, pärast kogu NSV Liitu hõlmava [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] moodustamist 10. juulil, moodustati seniseid [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu RKN OGPU]] piirivalve- ja sisevägede juhtimist teostav NSVL SARKi Piirivalve ja Sisekaitsevägede Peavalitsus (''ГУ пограничной и внутренней охраны (ГУПВО) НКВД СССР''); *[[1938]]. aasta 29. septembrist [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus|NSVL SARKi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus]] (''Главное управление пограничных и внутренних войск (ГУПВВ) НКВД СССР''); *[[1939]]. aasta 8. märtsist moodustati NSV Liidu SARKi PvSvPV baasil 6 sisevägede peavalitsust: **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede Peavalitsus]] (''Главное управление пограничных войск (ГУПВ)''); **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Raudtee-ehitiste Valvevägede Peavalitsus]] (''Главное управление войск по охране железнодорожных сооружений''); **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Eriti Tähtsate Tööstusobjektide Valve Peavalitsus]] (''Главное управление войск по охране особо важных предприятий промышленности''); **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Konvoivägede Peavalitsus]] (''Главное управление конвойных войск (ГУКВ)''); **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjavarustuse Peavalitsus]] (''Главное управление военного снабжения (ГУВС)''); **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Sõjalise Ehituse Peavalitsus]] (''Главное военно-строительное управление (ГВСУ)''). *[[1941]]. aasta 26. veebruarist moodustati NSVL SARKi Operatiivvägede Peavalitsus (''Главное управление оперативных войск''), millele allusid: **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Raudtee-ehitiste ja Eriti Tähtsate Tööstusobjektide Valve Peavalitsus|NSVL SARKi Raudtee-ehitiste ja Eriti Tähtsate Tööstusobjektide Valve Peavalitsus]] (''Главное управление войск по охране железнодорожных сооружений и особо важных предприятий промышленности'' **[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Konvoivägede Valitsus|NSVL SARKi Konvoivägede Valitsus]] (''Управление конвойных войск'' *1941. aasta 31. juulist moodustati Raudtee-ehitiste ja Eriti tähtsate tööstusobjektide valve ja Konvoivägede valitsuste baasil – NSV Liidu SARKi Sisevägede Peavalitsus (''Главное управление внутренних войск НКВД СССР''); <table><tr valign=top><td> :NSVL SARKi Operatiivvägede valitsuse baasil moodustati Sisevägede valitsus: *1942. aasta 28. aprillist reorganiseeriti SV valitsus – NSVL SARKi Sisevägede Peavalitsuseks (''ГУВВ НКВД СССР'') <td> *[[1942]]. aasta 19. jaanuarist moodustati SVPV baasil: **Konvoivägede valitsus **Raudteede valve valitsus (''Управление войск по охране железных дорог'') **Eriti tähtsate tööstusobjektide valve valitsus (''Управление войск по охране особо важных предприятий промышленности'') </table> {{Asutus |Nimi = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Siseväed |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1947 |likvideeritud = 1953 |tüüp = |eesmärk = [[sisejulgeolek]]u tagamine |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[NSV Liit]] |juhtkond = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium#Juhid ja organisatsioon|NSV Liidu riikliku julgeoleku ministeri asetäitja]] |kõrgemalseisev_asutus = |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} *[[1947]]. aasta 21. jaanuarist – [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i Sisevägede Peavalitsus (''ГУВВ МГБ СССР''); *[[1951]]. aasta 19. maist – NSV Liidu RJM Sisekaitse Peavalitsus (''Главное управление внутренней охраны (ГУВО) МГБ СССР''); *[[1953]]. aasta 14. märtsist – [[NSV Liidu Siseministeerium]]i Sisekaitse Peavalitsus (''Главное управление внутренней охраны (ГУВО) МВД СССР''); *[[1954]]. aasta 16. märtsist – NSV Liidu Siseministeeriumi Sisekaitse ja Konvoivägede Peavalitsus (''ГУ внутренней и конвойной охраны (ГУВКО) МВД СССР''); *[[1956]]. aasta 9. juunist – [[NSV Liidu Siseministeeriumi Piirivalve ja Sisevägede Peavalitsus]] (''ГУ пограничных и внутренних войск (ГУПВВ) МВД СССР''); *[[1957]]. aasta 2. aprillist – NSV Liidu Siseministeeriumi Sise- ja Konvoivägede Peavalitsus (''Главное управление внутренних и конвойных войск (ГУВКВ) МВД СССР''); *[[1960]]. aasta 10. märtsist saadeti SvKvPv laiali seoses NSV Liidu Siseministeeriumi likvideerimisega. NSV Liidu MN otsusega anti NSV Liidu SM ülesanded üle liiduvabariikide vabariiklikele siseministeeriumitele. *[[1962]]. aastast olid siseväed [[Vene NFSV]] Avaliku Korra Kaitse Ministeeriumi (''Министерства охраны общественного порядка МООП РСФСР'') koosseisus. :[[1968]]. aastal taasnimetati AKKM Siseministeeriumiks ning sellest ajast kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. aastal olid siseväed NSV Liidu Siseministeeriumi koosseisus [[NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed|NSV Liidu Siseministeeriumi Sisevägedena]]. {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://army.armor.kiev.ua/forma-2/forma-BB-b.php Форма одежды и знаки различия Внутренних Войск МВД СССР. Часть 2. Органы и Внутренние войска НКВД 1935-1937г.] *[http://army.armor.kiev.ua/forma-2/forma-BB-c.php Форма одежды и знаки различия Внутренних Войск МВД СССР. Часть 3. Внутренние войска НКВД 1937-1942 гг.] *[http://army.armor.kiev.ua/forma-2/forma-BB-d.php Форма одежды и знаки различия Внутренних Войск МВД СССР. Часть 4. Внутренние войска НКВД (МВД) 1943-1955 гг.] [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 4hxlvb34vhd8xk21t7ujn16onkdc9u6 0 296135 7249041 7152671 2026-10-07T12:14:05Z GeertivpBot 171884 #pwb Copy label Infokast jõgi 7249041 wikitext text/x-wiki {{Infokast jõgi}} {{Jõgi | jõe_nimi = Ourthe | pildi_nimi = Hotton JPG01.jpg | pildi_link = Jõeäärne kirik [[Hotton]]is | jõe_lähe = [[Ardennid]]es | suue = [[Maas]] → [[Põhjameri]] | valgala_maad = {{PisiLipp|Belgia}} | pikkus = 165 km | valgala_pindala = 3624 km² <!-- eri Wikides erinev, vahe kuni u 400 km² ; sama ka pikkuse kohta--> | jõe_langus = | jõe_lang = <!-- m/km --> | äravool = 55,2 m³/s ([[Liège]]) | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = jah }} [[Pilt:Confluence of the two ourthes.JPG|thumb|Ourthe Occidentale'i ja Ourthe Orientale'i ühinemiskoht]] '''Ourthe''' on [[jõgi]] [[Ardennid]]es [[Valloonia]] piirkonnas [[Belgia]]s. Ourthe on [[Maas]]i parempoolne lisajõgi ja suubub Maasi [[Liège]]'is. Ourthe saab alguse Ourthe Occidentale'i ([[Lääne-Ourthe]]) ja Ourthe Orientale'i ([[Ida-Ourthe]]) ühinemiskohas [[Houffalize]]'ist läänes. Ourthe Occidentale'i ja Ourthe Orientale'i lätted on [[Ardennid]]es [[Luxembourgi provints]]is. <gallery widths="140px" heights="110px" perrow="4" align="left"> Pilt: Li Rotche.jpg| Pilt:River Ourthe in La Roche-en-Ardenne 2.jpg| Pilt:La Roche-en-Ardenne 090529 (7).JPG| Pilt:20100702 liege14.JPG| Pilt:20110613 liege049.jpg| Pilt:20110613 liege075.jpg| Pilt:20110624 liege19.jpg| Pilt:Aiguabarreig-Ourthe-Weser.jpg| </gallery> ===Välislingid=== {{Commonskat-tekstina|Ourthe}} [[Kategooria:Belgia jõed]] [[Kategooria:Maasi jõgikond]] <!-- {{Coord|50.1288|N|5.6773|E|region:BE_type:river|display=title}} --> ogcsmsom8om2ngeb87mqrbgsjcs6ubr 0 296373 7249363 7065748 2026-10-08T09:01:02Z Sillerkiil 58396 7249363 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:Mihkel_Ranna_dendraariumi_värav.jpg|pisi|Mihkel Ranna dendraariumi värav]] [[Pilt: Mihkel_Ranna_dendraariumi_bassein.jpg|pisi|Bassein Mihkel Ranna dendraariumis]] '''Mihkel Ranna dendraarium''' on Saaremaal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Neemi]] külas asuv [[dendraarium]], millele pani 1925. aastal aluse küla sepp [[Mihkel Rand]] (1871–1958). Aed on rajatud paerähale, kuhu puude ja põõsaste istutamiseks tuli raiuda augud ja täita need mullaga.[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=345] Dendraariumis on üle 100 puu- ja põõsaliigi, teiste hulgas [[hõlmikpuu]], [[hiibapuu]], valge ja must mooruspuu, [[kaukaasia nulg]] jpt. Aeda kaunistavad väike bassein, tammepuust pingid ja omapärased kivid. Mihkel Ranna dendraariumist sai inspiratsiooni oma dendraariumi rajamiseks [[Juhan Alas]]. ==Välislingid== * [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=345 Neemi küla dendraarium] {{koord}} [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Dendraariumid]] [[Kategooria:Eesti aiad]] 47nbc14hl3gdkw7sxwldz52p8oi3xhj 7249366 7249363 2026-10-08T09:04:57Z Sillerkiil 58396 7249366 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:Mihkel_Ranna_dendraariumi_värav.jpg|pisi|Mihkel Ranna dendraariumi värav]] [[Pilt: Mihkel_Ranna_dendraariumi_bassein.jpg|pisi|Bassein Mihkel Ranna dendraariumis]] '''Mihkel Ranna dendraarium''' on Saaremaal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Neemi]] külas asuv [[dendraarium]], millele pani 1925. aastal aluse küla sepp [[Mihkel Rand]] (1871–1958). Aed on rajatud paerähale, kuhu puude ja põõsaste istutamiseks tuli raiuda augud ja täita need mullaga.[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=345] Dendraariumis on üle 100 puu- ja põõsaliigi, teiste hulgas [[hõlmikpuu]], [[hiibapuu]], valge ja must mooruspuu, [[kaukaasia nulg]] jpt. Aeda kaunistavad väike bassein, tammepuust pingid ja omapärased kivid. Mihkel Ranna dendraariumist sai inspiratsiooni oma dendraariumi rajamiseks [[Juhan Alas]]. ==Välislingid== * [http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=345 Neemi küla dendraarium] {{koord}} [[Fail:Drone_video_of_Neemi_village_and_labyrinth_in_Saaremaa,_Estonia.webm|pisi|Droonivideo Neemi külast, heinalabürindist ja Mihkel Ranna dendraariumist 2021. aasta augustis]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Dendraariumid]] [[Kategooria:Eesti aiad]] e96eexfo404t3gogd00bvcg2i8f3jzd 0 304488 7249232 7172716 2026-10-07T20:15:29Z Amherst99 15496 7249232 wikitext text/x-wiki '''Andres Kork''' (sündinud [[15. aprill]]il<ref name="Kivi">Krister Kivi [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/kuri-doktor.d?id=64991730 "Kuri doktor"]{{Kõdulink|aeg=märts 2023|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} Eesti Ekspress, 22. september 2012 (vaadatud 3. novembril 2012)</ref> [[1950]] [[Tartu]]s) on eesti kirurg ja poliitik. ==Haridus== 1969. aastal lõpetas Kork [[Hugo Treffneri Gümnaasium|A. H. Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkool]]i, 1975. aastal [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna. 1985. aastal kaitses ta meditsiinikandidaadi kraadi.<ref name="Arst">[http://www.eestiarst.ee/static/files/074/ea1004lk303.pdf "Andres Kork 60"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} Eesti Arst, 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)</ref> Ülikoolis jagas Kork mõnda aega ühiselamutuba arsti, poliitiku ja ettevõtja [[Toomas Vilosius]]ega.<ref name="Heinsalu">Kadi Heinsalu [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=9674 "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} Äripäev, 19.01.2007 (vaadatud 3. novembril 2012)</ref> ==Erialase karjääri algus== Kirurgina alustas Kork [[Rapla haigla]]s<ref name="Arst" />, kus töötas 1976–79<ref name="Heinsalu" />. 1979–2003 töötas ta [[Tallinn]]as [[Pelgulinna haigla]]s kirurgi ja hiljem [[ravijuht|ravijuhina]].<ref name="Arst" /> ==Esimene sinimustvalge lipp== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni ajal]] oli Andres Kork üks esimese [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] peidukoha teadjatest. Korkide peres hoiti saladust onu tallu ahju alla peidetud [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i sinimustvalgest lipust, mis valmis 1884. aastal. 1991. aastal kaevasid vennad Korgid lipu taas välja ning andsid üle EÜS-ile.<ref name="Heinsalu" /> ==Poliitiline tegevus== 1989–1992 oli Andres Kork [[Tallinna Linnavolikogu]] esimees (1989–1992) ja 1992 [[Eesti tervishoiuminister]]<ref name="Arst" /> [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi esimeses valitsuses]].<ref name="Kivi" />2003–2005 oli Kork [[Riigikogu]] X koosseisu liige, esindades [[Erakond Res Publica|Res Publica]]t [[Juhan Parts]]i asendusliikmena.<ref name="Heinsalu" /><ref name="Kivi" /> Tema kampaaniajuht Res Publicas oli hilisem ajakirjanik [[Mariliis Pinn]]. Res Publicast lahkus Kork enne selle [[Isamaa ja Res Publica Liit|liitumist Isamaa]]ga.<ref name="Heinsalu" /> ==Tegevus Arstide Liidu juhina== 2003–2008 oli Kork kaks ametiaega järjest [[Eesti Arstide Liit|Eesti Arstide Liidu]] president. 2006. aastast juhib ta [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] kirurgiakliinikut.<ref name="Arst" /> 2009. aastal Kork koondati, kuid 2010. aastal ennistati [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna Ringkonnakohtu]] otsuse alusel ametisse.<ref>[https://web.archive.org/web/20160312061841/https://arstideliit.ee/web/andres-kork-on-tool-tagasi "Andres Kork on tööl tagasi"] Eesti Arstide Liidu koduleht, 8. detsember 2010 (vaadatud 3. novembril 2012)</ref> Arstide Liidu juhina on Kork korduvalt juhtinud tähelepanu probleemidele Eesti tervishoius. Arstide liidu presidendina juhtis ta 2012. aastal nii veebruaris toimunud [[toetusstreik]]i õpetajate streigile{{lisa viide}} kui ka arstide [[streik]]i sama aasta sügisel. Andres Korgi eriala on [[maohaavand|mao]]- ja [[kaksteistsõrmiksoolehaavand]]ite kirurgiline ravi.<ref name="Arst" /><ref name="Heinsalu" /> Leiutajana on Kork 4 autoritunnistuse omanik.{{lisa viide}} Kork kuulub [[Tallinna Kirurgide Selts]]i.<ref>https://web.archive.org/web/20160305230129/https://www.arst.ee/et/Andmebaasid/Meditsiinitootajad/view_doctor/id=4498/andres-kork (vaadatud 3. novembril 2012)</ref> ==Tunnustus== * 2009 [[Eesti Arstide Liidu aumärk]] ==Isiklikku== Andres Kork on harrastanud [[male]]t ja [[bridž]]i. Tal on neli täiskasvanud last.<ref name="Arst" /> Tema vennad on poliitikud ja ettevõtjad [[Toomas Kork]] ja [[Jüri Kork]]. Mõlemad olid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseisu (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) liikmed ja on [[20. augusti klubi]] liikmed. Õde [[Anu Kasmel]] on psühhiaater ja terviseteadlane.<ref name="Heinsalu" /> Riigikogu liikmena oli Kork juhtivkomisjoni esindajana mitmete oluliste seaduste (vanemahüvitise seadus, ravimiseadus jt) ettekandjaks.<ref name="Heinsalu" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== Kadi Heinsalu [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=9674 "Andres Kork – Rahuliku protestija loomuga"] Äripäev, 19.01.2007 * [http://www.eestiarst.ee/static/files/074/ea1004lk303.pdf "Andres Kork 60"] Eesti Arst, 2010 * [http://www.tarbija24.ee/868870/andres-kork-arstid-lahkuvad-kindlustunde-puudumise-parast/ "Andres Kork: arstid lahkuvad kindlustunde puudumise pärast"] Postimees, 07.06.2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06260491 "Arstide liidu juht: olukord on tõesti hull"] ERR, 03.09.2012 * Rainer Kerge [http://www.ohtuleht.ee/493146 "Andres Kork: "Seda probleemi, et Soome arste enam ei mahuks, ei ole.""] Õhtuleht, 22. september 2012 * Krister Kivi [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64991730 "Kuri doktor"] Eesti Ekspress, 22. september 2012 * [http://arvamus.postimees.ee/993616/online-intervjuu-vastab-streikivate-arstide-juht-andres-kork/ "Online-intervjuu: vastab streikivate arstide juht Andres Kork"] Postimees, 03.10.2012 {{JÄRJESTA:Kork, Andres}} [[Kategooria:Eesti kirurgid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti tervishoiuministrid]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] mrpjb5fe27zup2m6rjxkdbb60mwpyvd 0 307962 7249087 4376557 2026-10-07T14:25:15Z Estopedist1 278 liita 7249087 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti kaitsejõud}} '''Eesti relvajõud''' olid Eesti riigikaitse ülesehituse aluseks olnud 1938. aasta "Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus"<ref>Riigikaitse rahuaegse korralduse seadus, RT 1938, 29, 234.</ref>, mille § 5 kohaselt: #[[Eesti sõjavägi]]; #[[Kaitseministeerium|Sõjaministeerium]]i üksused ja asutised, mis allusid Sõjaministrile; #[[Eesti piirivalve ajalugu|Eesti piirivalve]], mis allus Siseministrile; # [[Kaitseliit]] ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal. Riigikaitse rahuaegse korralduse seaduse §6 kohaselt moodustasid sõjaväe: #sõjaväe keskasutised: [[Sõjavägede Staap]] ja väeliikide inspektuurid; #[[Eesti maavägi|maa]]-, [[Eesti merevägi|mere-]] ja [[Eesti õhuvägi|õhuväe]] väekoondised; #[[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|sõjavägede õppeasutised]]. {{Vaata|Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)}} Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal, on Eesti Vabariigi relva- ehk [[Eesti kaitsejõud]]ude ülesehituse aluseks 2002. aastal kinnitatud "Rahuaja riigikaitse seadus" <ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12751452?leiaKehtiv Rahuaja riigikaitse seadus], RT I 2002, 57, 354</ref> {{commonscat|Military of Estonia}} ==Vaata ka == * [[Eesti riigikaitse]] *[[Eesti kaitsejõud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]] [[Kategooria:1938. aasta Eestis]] 8lqlle1kdwfswxd3arra4moqe3sftgh 0 309837 7249294 7149057 2026-10-08T01:22:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249294 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} '''XLR-pistmik''', tuntud ka kui '''XLR-konnektor''' ja '''XLR-pistikühendus''', (X ‒ originaalse tooteseeria nimi, L ''(latched/locking)'' ‒ riivistatud, R (''resilient/rubber)'' ‒ vastupidav sünteetilisest kummist isolatsioon) on professionaalsetes heli-, video-, ja valgustusseadmetes kasutatav [[pistikühendus]], mille dimensioonid vastavad 2004. aastal väljatöötatud standardile [[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon|IEC]] 61076-2-103. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=International Electrotechnical Commission|url=https://webstore.iec.ch/publication/4420&preview=1|pealkiri=Part 2-103: Circular connectors – Detail specification for a range ofmultipole connectors (type ‘XLR’)|aeg=8. märts 2004|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Pistiku elektriliste kontaktide ühetaolise järjekorra määrab ära 1992. aasta Helitehnika Ühingu (Audio Engineering Society) spetsifikatsioon AES-14.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Audio Engineering Society|url=https://www.aes.org/publications/standards/search.cfm?docID=19|pealkiri=AES standard for professional audio equipment —Application of connectors, part 1, XLR-type polarity and gender|aeg=29. juuli 2014|vaadatud=09.05.2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Pilt:xlr-connectors.jpg|pisi|330x330px|XLR-pistikühenduse emaspistik ja isaspistik (kaabli otsas)]][[Pilt:xlr-panels.jpg|pisi|330x330px|XLR- pistikühenduse emaspesa ja isaspesa (seadme küljes)]] == Ajalugu == XLR-ühenduse leiutajaks oli James H. Cannon, kes oli ka ettevõtte Cannon Electric asutaja. XLR-ühenduse üheks eelkäijaks oli Cannon Electricu originaalne Cannon X tootesari, mis üritas pakkuda lahendust rakendustele, mis nõudsid vähem ruumi võtvaid ühendusi. Algselt disainiti Cannoni X seeria ühendused sõjatööstuse jaoks, et kasutada neid näiteks lennukites või muudes masinates. See-eest hakati neid laialdaselt kasutama professionaalses meediatööstuses (raadios, televisioonikaamerates) ning sõjatööstuse jaoks hakati disainima juba alternatiivseid ühendusi<ref>{{Netiviide|autor=ITT Cannon|url=https://www.ittcannon.com/about/cannon-100-years/1940s/|pealkiri=1940s - Cannon Answers the Call for Defense|vaadatud=09.05.2021}}</ref>. X seeria probleemiks oli lukustuse puudumise tõttu kohati ebausaldusväärne ühendus. 1950. aastaks oli valmis töötatud uus tootesari Cannon XL, mis lisas eelmise seeria pistikutele ja pesadele ka riivsüsteemi, et ühendust lukustada. Veel üheks uueks disainielemendiks XL-sarjas oli emasühenduste sees tunduvalt ettepoole tõstetud maakontakt. See tähendab, et ühendamisel tekkis maaga alati esimene ühendus ning lahtiühendamisel oli maaühendus viimane, mis katkes. See vähendas tunduvalt ühenduste tekitamisel ning katkestamisel ilmuvat staatikat ja kõrvalsignaalide mõju. 1955. aastaks oli müüki ilmunud ka Cannon XLR seeria ühendused, kus ainus erinevus oli see, et pesa kontaktid olid kaetud sünteetilise polükloropreen (neopreen) isolatsiooniga. Hiljem ilmus turule ka Cannon XLP ühendusteseeria, mis muidu oli XLR-seeriaga identne, ainult isolatsiooniks kasutati elastse kummi asemel tugevat plasti.<ref>{{Netiviide|autor=Ray A. Rayburn|url=http://www.soundfirst.com/xlr.html|pealkiri=A brief history of the XLR connector|aeg=20. detsember 2017|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=25.12.2010|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101225010508/http://www.soundfirst.com/xlr.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Cannon|url=https://www.casa.co.nz/Electrics/Relays/Cannon-LagacyCat-RJC-8-1955_11p_ocr.pdf|pealkiri=RJC-8-1955 AUDIO CONDENSED CATALOG|aeg=1955|vaadatud=09.05.2021}}</ref> Tänapäeval on XLR-pistikühendus erinevates professionaalsetes seadmetes laialt kasutatav, välja on töötatud standardid, et muuta XLR-ühendusi kasutavate seadmete tootmine lihtsamaks ja universaalsemaks, ning XLR-ühenduse jaoks vajaliku riistvara tootmisega tegelevad mitmed firmad: näiteks Switchcraft<ref name=":2">{{Netiviide|autor=Switchcraft|url=https://www.switchcraft.com/Default.aspx|pealkiri=Switchcrafti koduleht|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=7.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507001107/https://www.switchcraft.com/default.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref>, Neutrik<ref>{{Netiviide|autor=Neutrik|url=https://www.neutrik.com/en/products/audio/xlr|pealkiri=Neutrik XLR|vaadatud=09.05.2021}}</ref>, Amphenol<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Amphenol|url=https://www.amphenol.com/|pealkiri=Amphenoli koduleht|vaadatud=09.05.2021}}</ref> ja Hirose<ref>{{Netiviide|autor=Hirose|url=https://www.hirose.com/en/product/series/HA|pealkiri=HA Series|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=9.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210509181612/https://www.hirose.com/en/product/series/HA|url-olek=ei tööta}}</ref>. 2007. aastal pandi XLR-pistikühendus NAMM Foundationi poolt hallatud TECnology Hall of Fame'i.<ref>{{Netiviide|url=http://legacy.tecawards.org/hof/07techof.html|pealkiri=TECnology Hall of Fame 2007|aeg=2007|vaadatud=09.05.2021}}</ref> == Üldine disain == XLR-pistikühendusel võib olla kaabli otsas nii isaspistik kui ka emaspistik, vastavalt võivad seadme enda küljes olla nii isaspesa kui ka emaspesa. Heliühenduste puhul on signaali andev pool üldiselt isaspistikuna näiteks mikrofonikaabli otsas ja signaali vastuvõttev pool emaspesana mikserpuldi küljes. [[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon|IEC]] standardi kohaselt on XLR-ühenduse väliskesta diameeter 19 mm ning pistikus/pesas on 3 kuni 7 kontakti.<ref name=":0" /> Siiski on olemas ka näiteks 10 kontaktiga XLR-tüüpi pistikuid <ref>{{Netiviide|autor=Neutrik|url=https://www.neutrik.com/en/product/nc10mxx-14-b|pealkiri=NC10MXX-14-B|vaadatud=09.05.2021}}</ref>, seega keeruline on leida ühest vastust XLR-pistikühenduse definitsioonile. Kõige laialdasemalt on kasutusel kolme kontaktiga XLR-ühendused, mida katavad ka [[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon|IEC]] ja AES spetsifikatsioonid<ref name=":0" /><ref name=":1" />. XLR-ühenduse eeliseks on selle võime signaali edastada kahe signaalisoonega, see tähendab sümmeetriliselt ehk balansseeritult. Seega on signaalid kaablisoontes vastandfaasis, nii et väljastpoolt indutseeritavad häirepinged kompenseeruvad vastastikku<ref>{{Netiviide|autor=BOXCAST|url=https://www.boxcast.com/blog/balanced-vs.-unbalanced-audio-whats-the-difference|pealkiri=Balanced vs. Unbalanced Audio: What's The Difference?|aeg=11. juuni 2018|vaadatud=09.05.2021}}</ref>. Mõlemad signaalisooned on siis ühtlasi pesa metallkerest ja kaablivarjest elektriliselt eraldatud; nii on välditud parasiitsete mürakontuuride moodustumine. XLR-pistiku ja -pesa ehitus tagab mehaanilise riivistuse abil kindla ühenduse. [[Fail:Group of XLR connectors PICT6918.jpg|pisi|330x330px|Erinevad kaabli otsas paiknevad XLR-pistikud]] === XLR3 === Kolme kontaktiga XLR-ühendus on enim levinud XLR-pistiku ja -pesa tüüp. Peamiselt kasutatakse seda ühendust professionaalses helitööstuses, sest see võimaldab edastada sümmeetrilist ehk tasakaalustatud helisignaali. XLR3 ühendust võib kohata stuudiomikrofonidel, võimendi sisenditel, [[Helimikser|helimikseri]] sisenditel, pikenduskaablitel ja paljudel teistel heliga seotud seadmetel.<ref name=":4" /> {| class="wikitable" | colspan="2" align="center" | '''Kolme kontaktiga XLR-pistikühenduse joonis''' |- | colspan="2" align="center" | [[File:XLR pinouts.svg|175px]] |- ! Kontakt ! Otstarve |- | 1 || Maa, ''GND'' (kaabli varje, seadme kere) |- | 2 || Sümmeetrilise ühenduse korral signaali plussfaas (+, ''HOT'')<br />Ebasümmeetrilise ühenduse korral signaalikontakt |- | 3 || Sümmeetrilise ühenduse korral signaali miinusfaas (‒, ''COLD'') <br />Ebasümmeetrilise ühenduse korral maakontakt |} [[Fail:XLR4 PICT6913a.jpg|pisi|330x330px|Nelja kontaktiga XLR-pistikühenduse emas- ja isaspesa]] === XLR4 === Nelja kontaktiga XLR-pistikühendusel on mitmeid kasutusalasid: * suurematele kaameratele toitevoolu andmiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://woodencamera.com/products/15v-power-supply-4pin-xlr-female|pealkiri=15V Power Supply (4pin XLR Female)|vaadatud=09.05.2021}}</ref> * sisesidesüsteemide kõrvaklapid, kus kaks kontakti on kõrvaklappide balansseerimata monosignaali jaoks ja kaks kontakti balansseerimata mikrofoni jaoks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.bhphotovideo.com/c/product/205073-REG/Telex_300852200_PH_88_Lightweight_Single.html/specs|pealkiri=Telex PH-88|vaadatud=09.05.2021}}</ref> * balansseeritud võimendist tuleva signaali stereo kõrvaklappidesse saatmiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.headphones.com/pages/balanced-headphones-guide|pealkiri=Balanced Headphones Guide|vaadatud=09.05.2021}}</ref> * lisasignaali saatmiseks koos tasakaalustatud helisignaaliga (näiteks indikaatortule põlema panemiseks, et näidata, kas mikrofon töötab).<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Electronics Notes|url=https://www.electronics-notes.com/articles/electronic_components/connectors/xlr-connector.php|pealkiri=XLR Connectors|vaadatud=09.05.2021}}</ref> === XLR5 === Viie kontaktiga XLR-ühenduse kasutusalad: * standardne pistikühendus DMX512 protokolli jaoks, mis on mõeldud professionaalsete valgustusseadmete ja sellega seotud varustuse juhtimiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://tsp.esta.org/tsp/documents/docs/ANSI-ESTA_E1-11_2008R2018.pdf|pealkiri=American National StandardANSI E1.11 – 2008 (R2018)Entertainment Technology—USITT DMX512-AAsynchronous Serial Digital DataTransmission Standard for ControllingLighting Equipment and Accessories|aeg=31. mai 2018|vaadatud=09.05.2021}}</ref> * kasutatakse suuremate heliseadmete toitmiseks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.apiaudio.com/product_specs.php?id=110|pealkiri=500VPR 10 slot Rack with Power Supply|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisaeg=21.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210421182400/https://www.apiaudio.com/product_specs.php?id=110|url-olek=ei tööta}}</ref> * stereomikrofoni signaalide jaoks, kus on kaks kontaktipaari helisignaalide jaoks koos ühise maakontaktiga.<ref>{{Netiviide|autor=audio-technica|url=https://www.audio-technica.com/en-us/at8022|pealkiri=AT8022|vaadatud=09.05.2021}}</ref> * sisesidesüsteemide kõrvaklapid, kus kaks kontakti on balansseerimata mikrofoni jaoks ja kolm kontakti balansseerimata stereosignaali jaoks (näiteks pilootide sidesüsteemid).<ref>{{Netiviide|autor=Telex|url=https://products.telex.com/na/en/airman/|pealkiri=Airman series|vaadatud=09.05.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210509180300/https://products.telex.com/na/en/airman/|arhiivimisaeg=9.05.2021|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:XLR and Mini XLR.jpg|pisi|330x330px|XLR ja Mini XLR emaspistikud]] == Mini XLR == Üheks standardiväliseks edasiarenguks XLR-pistikühendusest on mitteametliku nimetusega Mini XLR-pistikühendus. Mini XLR on funktsionaalselt XLR-ühendusega identne, lihtsalt pesad, pistikud ja ka juhtmed on tunduvalt väiksemad. Väiksemad dimensioonid võimaldavad kasutada seda kompaktsemates seadmetes, kuid tavalisi XLR-ühendusi, mis on palju robustsemad ja vastupidavamad, see asendada ei suuda. Oma Mini XLR tüüpi ühendusi toodab näiteks Switchkraft (Tini-QG nime all<ref name=":2" />), Amphenol (Mini XLR Series nime all<ref name=":3" />) ja Rean (Tiny XLR nime all<ref>{{Netiviide|autor=Rean|url=https://www.rean-connectors.com/en/rean/products/indoor/xlr-connectors/tiny-xlr|pealkiri=Tiny XLR|vaadatud=09.05.2021}}</ref>). == Fantoomvool == Teatud heliseadmed, näiteks kondensaatormikrofonid, vajavad töötamiseks lisavoolu. Et poleks vaja vedada toitejuhtmeid ega kasutada lisapatareisid, on võimalik seadme aktiivkomponente toita nii-öelda fantoomvooluga. Fantoomvool liigub läbi tasakaalustatud helisignaalide signaaljuhtmeid, ehk tavalisel XLR-ühendusel läbi 2. ja 3. kontakti.<ref>{{Netiviide|url=https://www.sageaudio.com/blog/studio-equipment/basics-phantom-power-microphones.php|pealkiri=The Basics of Phantom Power for Microphones|vaadatud=09.05.2021}}</ref> == Vaata ka == * [[Moodulpistikühendus]] * [[Pistikühendus]] * [[Speakon-konnektor]] * [[RCA-pistikühendus]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://soundgearlab.com/guide/audio-connector-types/ A Comprehensive Guide to Types of Audio Connectors] * [https://www.boxcast.com/blog/balanced-vs.-unbalanced-audio-whats-the-difference Balanced vs. Unbalanced Audio: What's The Difference?] * [https://www.youtube.com/watch?v=e5xenXTwAzo EEVblog #616​ - How Microphone Phantom Powering Works] {{Pistikühendused}} [[Kategooria:Audio-videopistikühendused]] {{DEFAULTSORT:XLR-pistikühendus}} r6br079hmwtpzr8iberklzvemsiziyr 0 315793 7249384 5269194 2026-10-08T09:37:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna üritused]] 7249384 wikitext text/x-wiki '''Noor Muusik''' (inglise Young Musician) on aastast 1997<ref name="EE"/> [[Tallinn]]as toimuv rahvusvaheline noorte [[pianist]]ide, [[tšellist]]ide ja [[viiuldaja]]te [[konkurss]]<ref name="noormuusik.wordpress.com">http://noormuusik.wordpress.com/ (vaadatud 11.02.2013)</ref>. Konkurssi korraldab MTÜ Noor Muusik eesotsas [[Reet Hunt|Reet Hundiga]]<ref name="noormuusik.wordpress.com"/>. Žürii hindab eraldi pianistide, tšellistide ja viiuldajate kategoorias<ref name="noormuusik.wordpress.com"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 369.</ref>}} ==Välislingid== *[http://noormuusik.wordpress.com/ Konkursi koduleht] (vaadatud 11.02.2013) [[Kategooria:Muusikaüritused]] [[Kategooria:Tallinna üritused]] jye14gljaieuktf79ylky3k1dqlqsge 0 316845 7249307 7178889 2026-10-08T05:27:13Z Momrat 5194 keeleline parandus (öeldis puudu) 7249307 wikitext text/x-wiki '''Kofeiinitustamine''' ehk '''dekofeiniseerimine''' on [[kofeiin]]i täielik või ligikaudu täielik eemaldamine [[kohvioad|kohviubadest]], [[kakaooad|kakaoubadest]], [[Teepõõsa lehed|teepõõsa lehtedest]] või muudest kofeiini sisaldavatest toorainetest. Ehkki kofeiinitustamise käigus eemaldatakse enamik kofeiinist, säilib paljudes kofeiinitustatud jookides siiski tavaliselt 1–2% algsest kofeiinikogusest ning mõnikord isegi kuni 20%.<ref name="sciencedaily" /> Kõik kofeiinivabadena müüdavad joogid ei ole kofeiinitustatud, kuna mõnes neist pole algselt kofeiini olnudki. ==Kohviubade kofeiinitustamine== Kohviubade kofeiinitustamiseks kasutatakse mitut meetodit. Tavaliselt töödeldakse [[röstimine|röstimata]] (rohelisi) ube, alustades nende [[aurutamine|aurutamisest]]. Seejärel ube loputatakse, viies neist välja kofeiini, kuid jättes alles muud olulised ained. Seda protsessi korratakse 8–12 korda, kuni tulemus vastab kas rahvusvahelisele kofeiinitustamise standardile (eemaldatud on 97% kofeiinist) või [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] standardile (eemaldatud on 99,9% kofeiinist). Kohvis sisaldub üle 400 aine, mis mõjutava joogi maitset ja aroomi, seetõttu on üksnes kofeiini eemaldamine ja teiste ainete algses koguses alles jätmine üsna keerukas.<ref name="guardian decaf bean" /> ''[[Coffea arabica]]'' sisaldab tavaliselt umbes poole vähem kofeiini kui [[Coffea canephora (robusta)|''Coffea robusta'']]. 2004. aastal avastati Etioopias ''Coffea arabica'' vähese kofeiinisisaldusega erim.<ref name="guardian decaf bean" /> ===Meetodid=== ==== Roseliuse meetod ==== Esimese äriliselt eduka meetodi kofeiinitustamiseks leiutasid [[Ludwig Roselius]] ja tema kaastöölised 1903. aastal, meetod patenditi mõne aasta pärast.<ref name="HIBs4" /> Selles aurutati kohviube mitmesuguste [[hape]]te või [[Alus (keemia)|alus]]tega ning seejärel eemaldati kofeiin, kasutades [[lahusti]]na [[benseen]]i.<ref name="EExjs" /> Sellisel viisil kofeiinitustatud kohvi müüdi suuremas osas Euroopast kaubamärgi [[Café HAG|Kaffee HAG]] all, mis tulenes firma nimest Kaffee Handels-Aktien-Gesellschaft (Kohvimüügikompanii). [[Prantsusmaa]]l oli selle nimeks Café Sanka ja [[USA]]-s hiljem [[Sanka]]. Café HAG ja Sanka on tänapäeval [[Kraft Foods]]i ülemaailmsed brändid. Benseeni mõju tõttu tervisele seda meetodit enam ei kasutata ning nii Coffee Hagi kui ka Sankat toodetakse teiste meetoditega. ==== Swiss Wateri meetod ==== Swiss Wateri meetodi töötas välja Swiss Water Decaffeinated Coffee Company. Rohelisi röstimata kohviube leotatakse kuumas vees, lahustades kofeiini. Kui kofeiin ja kohvi tahked koostisained vees lahustuvad, visatakse oad minema. Seejärel juhitakse lahus läbi süsinikfiltri, mis eemaldab kofeiini, kuid laseb tahked komponendid läbi. Tulemuseks on lahus, mida firma nimetab "roheliseks kohviekstraktiks" ("green coffee extract", GCE)". Protsessi korratakse uute kohviubadega, kust tahkeid koostisosi enam lahusesse ei lisandu, kuna lahus on neist küllastunud, eemaldub üksnes kofeiini. Nende ubadega korratakse protsessi kofeiini eemaldamiseks, kuni ubadest on eemaldatud 99,9% algsest kofeiinist. Seejärel oad eemaldatakse ja kuivatatakse. Ehkki see meetod leiutati [[Šveits]]is 1930. aastail, asub tänapäeval viimane Swiss Wateri meetodil kofeiinitustamise tehas [[Kanada]]s, [[Briti Columbia]] provintsis [[Vancouver]]i lähedal.<ref name="UM5ZJ" /> Kuna meetod on piisavalt lihtne, kasutavad seda ka mitmed kohaliku tähtsusega kohvitootjad. ==== Otsemeetod ==== Otsemeetodil aurutatakse ube esmalt 30 minutit ning loputatakse seejärel 10 tunni vältel korduvalt kas [[diklorometaan]]i või [[etüülatsetaat|etüülatsetaadiga]]. Lahustist välja võetud ube aurutatakse veel 10 tundi, et eemaldada lahustijäägid. Vahel nimetatakse etüülatsetaadiga kofeiinitustatud kohvi naturaalselt töödelduks, kuna etüülatsetaati võib saada paljudest puu- ja köögiviljadest. Loodusliku etüülatsetaadi kogumine on siiski ebapraktiline, seetõttu kasutatakse tegelikult sünteetilist etüülatsetaati. ==== Kaudne meetod ==== Kaudsel meetodil leotatakse ube kõigepealt mitu tundi kuumas vees, sisuliselt keetes kanget kohvi. Siis võetakse oad välja ning kofeiin eemaldatakse lahusest diklorometaani või etüülatsetaadi abil. Nagu ka teiste meetodite korral, saab kofeiini seejärel lahustist eraldada lihtsalt aurustamise teel. Sama kohvilahust kasutatakse kaheastmelises protsessis uute kohviubadega. Mitme tsükli järel lahus [[küllastumine|küllastub]], nii et lahuses ja kohvis on samal määral muid koostisosi peale kofeiini. Sellest alates lahustub ubadest üksnes kofeiin ning ubade leotamisel ei lähe kaotsi aromaatsed ained ega lange kohvi kangus. Kuna selle meetodi algses faasis kasutatakse vett, nimetatakse kaudset meetodit vahel "veemeetodiks", ehkki hiljem kasutatakse selle käigus kemikaale. ==== CO₂-põhine meetod ==== Tehniliselt nimetatakse seda meetodit [[ülekriitiline fluidum|ülekriitilise fluidumiga]] ekstraheerimiseks. Eelnevalt aurutatud kohvioad kastetakse [[ülekriitiline süsinikdioksiid|ülekriitilisse süsinikdioksiidi]] survekambris, kus [[rõhk]] on 73–300 [[Atmosfäär (ühik)|atmosfäär]]i. Pärast kümnetunnist leotamist eemaldatakse kambrist rõhualune CO₂, milles on lahustunud kofeiin; CO₂ aurustub. Kofeiin eemaldatakse söefiltrite abiga ning gaasi kasutatakse uuesti uute ubadega.<ref name="HfH73" /> See vedelik toimib paremini kui vesi, sest seda hoitakse superriitilises seisundis, mistõttu [[difusiivsus]] on madalam kui gaasides ja tihedus väiksem kui vedelikel. Samuti ei kasutata selle meetodi korral tervisele ohtlikke aineid. ==== Triglütseriidimeetod ==== Rohelisi kohviube leotatakse kuuma vee ja kohvi lahuses, et see lahustaks kohviubade pinnal oleva kofeiini. Järgmiseks viiakse oad teise anumasse ja kastetakse kohviõlidesse, mis saadakse tarvitatud kohvipurust. Mitme tunni järel kõrgel temperatuuril eemaldavad õlides sisalduvad [[triglütseriidid]] ubadest kofeiini, kuid mitte aromaatseid ühendeid. Oad eraldatakse õlist ja kuivatatakse. Kofeiin eemaldatakse õlidest ning õlisid kasutatakse järgmise annuse kohviubade kofeiinitustamiseks. See on kofeiinitustamise otsekontaktimeetod. ===Kofeiinitustatud kohvi kofeiinisisaldus=== Peaaegu kõik kofeiinitustatud kohvimargid sisaldavad endiselt kofeiini.<ref name="sciencedaily" /> [[Florida Ülikool]]i Maplesi kohtumeditsiini keskuse uuringud on tõestanud, et juues 5–10 tassi kofeiinivaba kohvi, võib saada sama palju kofeiini kui 1–2 tassist tavalisest kohvist.<ref name="sciencedaily" /> Ühes 10 populaarset kofeiinitustatud kohvisorti võrrelnud sõltumatus uuringus leiti, et kõik peale ühe sisaldasid kofeiini. 16-untsine (473 ml) kohvitass sisaldas 8,6–13,9&nbsp;mg kofeiini.{{lisa viide}} Teises sarnases levinud kofeiinitustatud kohvide uuringus selgus, et kofeiinitase oli 3–32&nbsp;mg.<ref name="muVfA" /> Võrdluseks võib öelda, et 8-untsine (237 ml) tass tavalist kohvi sisaldab 95–200&nbsp;mg kofeiini<ref name="gMpdw" /> ning 12-untsine (355 ml) portsjon [[Coca-Cola]]t sisaldab 36&nbsp;mg.<ref name="FRAYH" /> Mõlemas uuringus vaadeldi kohvikuis valmistatud kohvi, mistõttu kofeiin võis pärineda ka tavalise kohvi jääkidest, mitte halvasti kofeiinitustatud kohvist. ===Kofeiinitustatud kohvi mõju tervisele=== Suure valimiga uuringu andmeil paistab kofeiinitustatud kohvi tarbimine olevat üldise suremusega võrreldes sama kasulik kui kofeiini sisaldava kohvi tarbimine.<ref name="Lopez-Garcia2008" />{{Failed verification|date=jaanuar 2011}} Naistel vähendab kofeiinitustatud kohvi joomine oluliselt üldist suremust, seejuures on tõenäosuste suhe 1–6 tassi korral päevas ligikaudu 0,8–0,9 võrrelduna katsealustega, kes jõid vähem kui tassi kuus.<ref name="Lopez-Garcia2008" /> Meestel ei olnud positiivne mõju nii suur, kuid näitas tendentsi märgatavalt väiksema suremuse suunas, kui katsealused jõid üle 2 tassi päevas, võrrelduna nendega, kes jõid vähem kui tassi kuus.<ref name="Lopez-Garcia2008" /> ===Decaffito=== 2009. aasta seisuga jätkus areng kohviubade aretamise suunas, mis ei sisaldaks kofeiini. Selliste kofeiinivaba kohvi tähistamiseks on Brasiilias loodud ja kaubamärgina kaitstud termin "Decaffito".<ref name="decaffito" /> Decaffito-kohvide väljavaateid näitas looduslikult kofeiinivaba ''[[Coffea charrieriana]]'' avastamine 2004. aastal. Sel on vigane [[kofeiinisüntees]]i geen, mistõttu taim ei töötle [[teobromiin]]i kofeiiniks, vaid laseb sel koguneda.<ref name="pmid15215853" /> Seda joont võib õnnestuda viia üle teistele kohvitaimedele ristamise teel (näiteks ''C. charrieriana''<nowiki>'</nowiki>ga) või siis tavalistes kohvitaimedes sama geeni väljalülitamisega.<ref name="yIM8J" /> == Teelehtede kofeiinitustamine == {{Vaata|Tee mõju tervisele}} Ka teed saab kofeiinitustada. Tavaliselt kasutatakse selleks otsemeetodi või CO₂-meetodi sarnaseid viise. Kääritamine ehk teelehtede oksüdeerimine, mille abil valmistatakse musta teed (Hiina teekultuuris "punast"), ei mõjuta tee kofeiinisisaldust, ehkki eri teetaimeliikide (nt ''[[Camellia sinensis sinensis]]'' või ''[[Camellia sinensis assamica]]'') loomulik kofeiinisisaldus võib varieeruda. Nooremates lehtedes ja pungades on kaaluühiku kohta rohkem kofeiini kui vanades lehtedes ja vartes. Ka mõned tootmisprotsessi osad võivad kofeiinisisaldust otseselt kahandada või langetada kiirust, millega see iga leotamise käigus eraldub. Hiinas toimub see [[pu-erhi tee]]de puhul, samuti tugevamalt kuumutatud [[Wuyi mäed|Wuyi mägede]] [[oolong]]idega, mida tavaliselt nimetatakse ''zhonghuo'' (keskmise kuumusega) või ''zuhuo'' (kõrge kuumusega). Üldiselt tunnustatud statistika kohasel sisaldab tass musta teed 40–50&nbsp;mg kofeiini, umbes poole vähem kui tass kohvi.<ref name="ZbFUs" /> Ehkki tavaliselt arvatakse, et kui tee tõmbab vähe aega (30–60 sekundit)<ref name="U4Ys4" />, vähendab see kofeiini hulka tõmmises 80–90%, näitavad uuringud, et viieminutine tõmbeaeg annab kuni 70% kofeiinist ja teisel korral saadakse kolmandik esimese korra kofeiinist (umbes 23% kogu kofeiinikogusest teelehtedes).<ref name="yLkr1" /> ==Vaata ka== * [[Kofeiini mõju tervisele]] * [[Tee mõju tervisele]] * [[Kohvi mõju tervisele]] * [[Kohviasendajad]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="sciencedaily">{{cite web |url= http://www.sciencedaily.com/releases/2006/10/061012185602.htm |title= Study: Decaf coffee is not caffeine-free |date=15. oktoober 2006 |accessdate= 12.01.2008}}</ref> <ref name="guardian decaf bean">{{cite news |url=http://www.guardian.co.uk/food/Story/0,2763,1246214,00.html |publisher=Guardian Unlimited |title=Scientists discover decaf coffee bean |date=24. juuni 2004 | location=London | first=Colin | last=Blackstock | accessdate=10. oktoobril 2010}}</ref> <ref name="HIBs4">[http://worldwide.espacenet.com/textdoc?DB=EPODOC&IDX=US897840 USA patent nr 897840]{{Kõdulink|aeg=september 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Johann Friedrich Meyer, Jr., Ludwig Roselius, Karl Heinrich Wimmer, "Preparation of coffee", välja antud 1908-09-01</ref> <ref name="EExjs">{{cite web |url= http://german.about.com/library/blerf_decaf.htm |title= Ludwig Roselius (1874–1943) |accessdate= 20.08.2012 |archive-date= 29.06.2012 |archive-url= https://web.archive.org/web/20120629093928/http://german.about.com/library/blerf_decaf.htm |url-status= dead }}</ref> <ref name="UM5ZJ">[https://web.archive.org/web/20061230192710/http://www.swisswater.com/about/history History of the SWISS WATER Decaffeination Process ], Jan 04, 2007</ref> <ref name="HfH73">{{cite web | title = Coffee Decaffeination | url = http://www.criticalprocesses.com/coffee%20decaffeination.htm | accessdate = 17.12.2007 | archive-date = 23.04.2012 | archive-url = https://web.archive.org/web/20120423055747/http://www.criticalprocesses.com/coffee%20decaffeination.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="muVfA">[https://web.archive.org/web/20080527222533/http://www.myproductalert.com/decaf-coffee.html "Are You Really Getting Caffeine-Free Decaf Coffee?"] Independent research on 10 popular decaffeinated coffees. Viewed Aug 05, 2008</ref> <ref name="gMpdw">[http://www.mayoclinic.com/health/caffeine/AN01211 "Caffeine Content for Coffee, Tea, Soda, and More"] List of caffeine content in beverages known to contain caffeine. Viewed Aug 28, 2012</ref> <ref name="FRAYH">[http://www.caffeineinformer.com/caffeine-amounts-in-soda-every-kind-of-cola-you-can-think-of "Caffeine Amounts in Soda: Every Kind of Cola You Can Think Of"] List of caffeine content in popular soft drinks. Viewed Aug 28, 2012</ref> <ref name="Lopez-Garcia2008">Brown, C. A.; Bolton-Smith, C.; Woodward, M.; Tunstall-Pedoe, H. (1993). "Coffee and tea consumption and the prevalence of coronary heart disease in men and women: results from the Scottish Heart Health Study". Journal of Epidemiology & Community Health 47 (3), lk 171</ref> <ref name="decaffito">{{cite journal |author=Paulo Mazzafera, Thomas W. Baumann, Milton Massao Shimizu, Maria Bernadete Silvarolla |title=Decaf and the Steeplechase Towards Decaffito–the Coffee from Caffeine-Free Arabica Plants |journal=Tropical plant biology |volume=2 |issue=2 |pages=63–76 |date=juuni 2009 |pmid= |doi=10.1007/s12042-009-9032-7 |url=http://www.springerlink.com/content/B58682740Q80WH42 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="pmid15215853">{{cite journal |author=Silvarolla MB, Mazzafera P, Fazuoli LC |title=Plant biochemistry: a naturally decaffeinated arabica coffee |journal=Nature |volume=429 |issue=6994 |pages=826 |date=juuni 2004 |pmid=15215853 |doi=10.1038/429826a |url=http://www.nature.com/nature/journal/v429/n6994/full/429826a.html}}</ref> <ref name="yIM8J">[http://www.newscientist.com/article.ns?id=dn6064 "Naturally decaffeinated coffee plant discovered"], NewScientist.com, June 23, 2004</ref> <ref name="ZbFUs">{{cite journal|title= Tea and Caffeine|author= [[Upton Tea Imports]]|journal= Upton Tea Imports Newsletter|volume= 16|issue= 1|year= 2003|url= http://uptontea.com/shopcart/information/INFOnl_V13N1_Article_page1.asp|accessdate= 26.01.2007}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="U4Ys4">[https://web.archive.org/web/20110713021831/https://www.imperialtea.com/faq.php "FAQ at imperial tea court"], www.imperialtea.com, 2002</ref> <ref name="yLkr1">Monique B. Hicks, Y-H. Peggy Hsieh and Leonard N. Bell (1996). "Tea preparation and its influence on methylxanthine concentration". Food Research International 29 (3–4): 325–330.</ref> }} ==Välislingid== *{{cite journal|title= Caffeine in coffee: Its removal. Why and how?|url= https://archive.org/details/critical-reviews-in-food-science-and-nutrition_1999_39_5/page/441|author= Ramalakshmi K., Raghavan B. |journal= Critical Rev. Food Sci. Nutrition|volume= 39|pages= 441–456|year= 1999|doi= 10.1080/10408699991279231|issue= 5}} [[Kategooria:Orgaaniline keemia]] [[Kategooria:Kohv]] [[Kategooria:Joogid]] [[Kategooria:Toiduainetööstus]] 8upcalim2m739ls4wxndhqsbigzioxm 0 317917 7249199 6985250 2026-10-07T19:07:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249199 wikitext text/x-wiki '''MTÜ Vilde Teater''' on [[mittetulundusühing]]u vormis tegutsev Tartu harrastusteater. Vilde Teater loeb end [[Eduard Vilde nimeline Tartu Rahvateater|Eduard Vilde nimelise Tartu Rahvateatri]] järeltulijaks ning arvestab enda ajalugu rahvateatri loomisest 1949. aastal. MTÜ asutati 2005. aasta septembris.<ref name="Teatrist">[http://www.vildeteater.ee/?page_id=31 Teatrist. Vilde teatri veebisait.] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vilde teatri kodulehel (vaadatud 28. veebruaril 2013)</ref> Trupp tegutses siiski juba varem, näiteks 2004. aastal valmis [[Raivo Adlas]]e käe all Oskar Lutsu "Tagahoovi" lavastus, mida etendati ühes [[Karlova]] linnaosa tagahoovis.<ref name="hullumajast">Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/182375/teater-erineb-vaid-veidi-hullumajast/ "Teater erineb vaid veidi hullumajast"] Postimees, 02.11.2009 (vaadatud 28. veebruaril 2013)</ref> 2013. aasta alguses oli teatri [[kunstiline juht]] [[Raivo Adlas]], kelle põhitöö oli siis [[Vanemuise teater|Vanemuises]]. Lavastajad on olnud ka [[Jaan Tooming]], [[Jüri Kaldmaa]], [[Meelis Hansing]], [[Liisi Tegelmann]], [[Lennart Peep]], [[Tess Pauskar]], [[Janno Puusepp]], [[Ain Saviauk]], [[Jaan Willem Sibul]] ja [[Aire Pajur]].<ref name="Teatrist" /> Teatri kodusaal asub aadressil [[Pepleri tänav|Pepleri]] 27, esinetud on ka [[Tartu raudteejaam|Tartu vaksalihoones]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]]i õuel, [[Tähe tänav|Tähe]] 37 õuel jm.<ref name="Teatrist" /> Varem on trupp tegutsenud Tartu pensionäride ühenduse [[Kodukotus]] allüürnikuna endises psühhiaatriahaiglas [[Staadioni tänav|Staadioni]] 48.<ref name="hullumajast" /> ==Tunnustus== * 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind harrastusliku koosluse kategoorias *2005 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (kauaaegne ja jätkusuutlik teatritegevus ning tulemusrikas hooaeg)<ref name="Teatrist" /> * 2006 [[Harrastusteatrite festival|Harrastusteatrite festivali]] peaauhind ("Grupikene", lavastaja Raivo Adlas, esietendus septembris 2006) * 2006 Harrastusteatrite festivali parima naisnäitleja preemia ("Grupikene" peaosatäitja, toonane [[Tartu Ülikool]]i teatriteaduse üliõpilane [[Piret Kuub]])<ref>Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/071106/tartu_postimees/kultuur/227288.php "Vilde teater tõi kodulinna peaauhinna"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 07.11.2006 (vaadatud 28. veebruaril 2013) (vaadatud 28. veebruaril 2013)</ref> * 2008 Peterburi rahvusvahelise harrastusteatrite festivali parima naisnäitleja preemia ja festivali kuldmedal ("Grupikene" peaosatäitja, toonane [[Tartu Ülikool]]i teatriteaduse üliõpilane [[Piret Kuub]])<ref name=":0" /> * 2008 Peterburi rahvusvahelise harrastusteatrite festivali eripreemia ja hõbemedal (Raivo Adlas, lavastus "Grupikene")<ref name=":0">Raimu Hanson [https://web.archive.org/web/20080930014119/http://tartu.postimees.ee/290908/tartu_postimees/kultuur/342522.php "Vilde teater tuli Peterburist preemiatega"] Postimees, 29.09.2008 (vaadatud 28. veebruaril 2013)</ref> * 2012 XII [[külateatrite festival|külateatrite festivali]] parima osatäitja auhind (Vilde Teatri näitlejad [[Matti Linno]] ja [[Helve Nurk]] rollide eest lavastuses "Ärdunsoldan")<ref>Kristiina Oomer [http://www.harrastusteatrid.org/kylateatrid/182-kula12.html "XII Külateatrite Festival Rannus!!!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Harrastusteatrite Liit, 3. juuni 2012 (vaadatud 28. veebruaril 2013)</ref> *2016 [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (loominguliste otsingute, harrastusteatrite valdkonna elavdamise ja teatrikunsti tulemuslikkuse eest aastal 2016)<ref name="Teatrist" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.vildeteater.ee/ Vilde teatri veebisait] * [http://vildeteater.blogspot.com/ Vilde teatri blogi] * Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/182375/teater-erineb-vaid-veidi-hullumajast/ "Teater erineb vaid veidi hullumajast"] Postimees, 2. november 2009 * Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/290908/tartu_postimees/kultuur/342522.php "Vilde teater tuli Peterburist preemiatega"] Postimees, 29. september 2008 * Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/071106/tartu_postimees/kultuur/227288.php "Vilde teater tõi kodulinna peaauhinna"] Postimees, 7. november 2006 * Katrin Ruus [http://tartu.postimees.ee/310305/tartu_postimees/161566.php "Vilde Teater üllatab tubateatriga"] Postimees, 31. märts 2005 [[Kategooria:Tartu teatrid]] [[Kategooria:Eesti harrastusteatrid]] ggjygvc3ocnsnzvp649c64xqzjp5luv 0 320354 7249280 7138498 2026-10-07T22:34:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249280 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vändra JK Vaprus | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Vändra Jalgpalliklubi Vaprus | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 30. september 2009 | lõpp = | väljak = [[Vändra staadion]] | mahutavus = 273<ref>{{Netiviide |url=http://www.jkvandra.ee/staadion |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312075908/http://www.jkvandra.ee/staadion |arhiivimisaeg=2016-03-12 |url-olek=ei tööta}}</ref> | ametinimetus1 = President | esimees = [[Silver Kurg]] | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Ranet Lepik]] | liiga = [[Esiliiga B]] | hooaeg = [[Esiliiga B 2018|2018]] | positsioon = Esiliiga B, '''7.''' | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1=00FF00 |kere1=00FF00 |paremkäsi1= 00FF00|püksid1=000000 |sokid1=00FF7F | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2=000000 |kere2=000000 |paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = http://www.jkvandra.ee/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Vändra JK Vaprus''' on [[30. september|30. septembril]] [[2009]] loodud [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Vändra]]s. ==Ajalugu== Vändra JK Vaprus loodi koostöös [[Pärnu JK Vaprus]]ega 30. septembril 2009. Esimest korda liituti Eesti meistrivõistlustega 2011. aasta hooajaks [[Pärnu JK Vaprus II]] asemele [[III liiga|III liiga läänetsooni]]. ==Mängijad== {{Vaata kategooriat|Vändra JK Vapruse jalgpallurid}} ===Praegune koosseis=== {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Toivo Teetsmann]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Chris Anderson]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Oliver Ojala]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Ronek Saal]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kaarel Kaarlimäe]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Harris Jürissaar]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Mihkel Jürgenstein]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Rein Kontus]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Toomas Eier]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Toomas Mangusson]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Kevin Künnapas]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Marlon Kivisild]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kristen Kähr]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Jan-Erik Enok]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Jargo Pert]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Envar Lauter]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Germo Pärnik]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Hans Naano]]}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Tanel Eier]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Andreas Kallaste]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Rasmus Alles]]}} {{JK koosseis mängija|no=93|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Aare Avila]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Personal== {{col-begin|width=100%}} |- | ===Praegune tehniline personal=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ranet Lepik]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rein Kontus]] |} | ===Peatreenerite ajalugu=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ranet Lepik]]||2009– |} |} ==Saavutused== *'''[[Esiliiga B]]''' :'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2017|2017]] *'''[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]]''' :'''3. koht (1)''': [[II liiga 2012|2012]] *'''[[III liiga|III liiga lääs]]''' :'''Võitjad (1)''': [[III liiga 2011|2011]] ==Statistika ja loendid== ===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused=== <timeline> ImageSize = width:800 height:60 PlotArea = left:10 right:10 bottom:30 top:10 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/07/2010 till:01/07/2018 ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2011 Colors = id:ML value:rgb(0.5,0.8,0.5) id:EL value:rgb(0.9,0.9,0.3) id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2) id:II value:rgb(0.9,0.5,0.0) id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6) id:IV value:rgb(0.8,0.6,0.3) id:V value:rgb(0.8,0.5,0.1) PlotData = bar:Position width:15 color:white align:center from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:1 from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:3 from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:7 from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:9 from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:9 from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:9 from:01/07/2016 till:01/07/2017 shift:(1,-4) text:3 from:01/07/2017 till:01/07/2018 shift:(1,-4) text:7 from:01/07/2010 till:01/07/2011 color:III shift:(0,13) text:"[[III liiga]]" from:01/07/2011 till:01/07/2012 color:II shift:(0,13) text:"[[II liiga]]" from:01/07/2012 till:01/07/2016 color:EL shift:(0,13) text:"[[Esiliiga]]" from:01/07/2016 till:01/07/2018 color:ELB shift:(0,13) text:"[[Esiliiga B|ELB]]" </timeline> {|class="wikitable" style="text-align:center" !Hooaeg !width=110px|Liiga !width=10px|Koht !width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}} !width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}} !width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}} !width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}} !width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}} !width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}} !width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}} !width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}} !width=|Suurim väravakütt !width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]] |- |[[III liiga 2011|2011]] || [[III liiga|III liiga lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''1.'''|| 12 || 22 || 19 || 3 || 0 || 110||22 ||+88 ||'''60'''||align=left| [[Toomas Mangusson]] '''(21)''' |- |[[II liiga 2012|2012]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||bgcolor="#ACE1AF"|'''3.'''|| 14 || 26 || 15 || 6 || 5 || 68||39 ||+29 ||'''51'''||align=left| [[Ranet Lepik]] '''(19)''' |- |[[Esiliiga 2013|2013]] || [[Esiliiga]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 12 || 10 || 14 || 61||55 ||+6 ||'''46'''||align=left| [[Toomas Mangusson]] '''(11)''' |- |[[Esiliiga 2014|2014]] || [[Esiliiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 11 || 5 || 20 || 60||72 ||−12 ||'''38'''||align=left| Toomas Mangusson '''(8)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/64-finaal]] |- |[[Esiliiga 2015|2015]] || [[Esiliiga]] ||'''9.'''|| 10 || 36 || 11 || 5 || 20 || 43||80 ||−37 ||'''38'''||align=left| [[Ranet Lepik]] '''(12)''' |[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/32-finaal]] |- |[[Esiliiga 2016|2016]] || [[Esiliiga]] ||bgcolor="#FFCCCC"|'''9.'''|| 10 || 36 || 8 || 8 || 20 || 48||96 ||−48 ||'''32'''||align=left| [[Kaarel Saaremets]] '''(7)''' |- |[[Esiliiga B 2017|2017]] || [[Esiliiga B]] ||'''3.'''|| 10 || 36 || 19 || 7 || 10 || 71||40 ||+31 ||'''64'''||align=left| Kaarel Saaremets '''(12)''' |- |[[Esiliiga B 2018|2018]] || [[Esiliiga B]] ||'''7.'''|| 10 || 36 || 11 || 5 || 20 || 61||96 ||-35 ||'''38'''||align=left| Kaarel Saaremets '''(13)''' |} ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpalliklubide loend]] ==Viited== {{viited}} {{II liiga meeskonnad}} [[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Vändra]] [[Kategooria:Vändra JK Vaprus| ]] 1ft6h6qdzf1kfvchy0zbqaussjcepb4 0 332243 7249284 7094231 2026-10-08T00:18:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249284 wikitext text/x-wiki [[Pilt:3. Nordmarktreffen der Sudetendeutschen und 15-Jahr-Feier des Verbandes der Heimatvertriebenen (cropped).jpg|pisi|Wenzel Jaksch (paremal) ja [[Josef Domabyl]] (1963)]] '''Wenzel Jaksch''' ([[25. september]] [[1896]] [[Dlouhá Stropnice]] – [[27. november]] [[1966]] [[Wiesbaden]]) oli sudeedisaksa sotsiaaldemokraatlik poliitik. Wenzel Jaksch jättis juba 14-aastaselt kooli pooleli ning asus tööle ehitustöölisena. [[1913]]. aastal astus ta [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei|Austria Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse]]. Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], kus sai raskesti haavata. Sõja järel töötas ta [[Praha]]s ajakirjanikuna saksakeelse ajalehe Sozialdemokrat toimetuses. [[1924]]. aastal valiti ta [[Tšehhoslovakkia Vabariigi Saksa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Tšehhoslovakkia Vabariigi Saksa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] juhtkonda, [[1935]]. aastast oli ta sama partei aseesimees ja [[1938]]. aasta märtsi lõpust esimees. [[1929]]. aastast oli ta [[Tšehhoslovakkia]] parlamendi liige.<ref>[https://www.munzinger.de/search/portrait/Wenzel+Jaksch/0/1142.html Wenzel Jaksch : deutscher Vertriebenen-Politiker; Präsident des Bundes der Vertriebenen (1964-1966) SPD] Munzinger</ref> Kui Saksa väed hõivasid [[1939]]. aasta märtsis [[Tšehhi]], siis põgenes ta [[Poola]]sse. Pärast [[Saksamaa]] kallaletungi Poolale 1939. aasta septembris põgenes ta sealt edasi [[Suurbritannia]]sse.<ref>[https://web.archive.org/web/20110924233313/http://www.dasrotewien.at/jaksch-wenzel.html Jaksch, Wenzel : 25.9.1896, Langstrobnitz (Südböhmen) - 27.11.1966, Wiesbaden (Autounfall)] dasrotewien.at</ref> Kuni [[1942]]. aasta suveni esines ta [[BBC]] saksakeelsetes saadetes. Tema suhted Tšehhoslovakkia eksiilvalitsusega halvenesid pidevalt. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel saadeti sudeedisakslased Tšehhoslovakkiast välja. Tšehhoslovakkia valitsuse palvel ei lubanud Suurbritannia valitsus Jakschil kuni [[1949]]. aastani [[Lääne-Saksamaa]]le ümber asuda. 1949. aastal sai temast [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] põgenikeasjade volinik. Aastatel [[1950]]–[[1953]] juhtis ta [[Hessen]]i Väljasaadetute, Põgenike ja Evakueeritute Ametit. [[1951]]. aastal asutas ta Seliger-Gemeinde, sudeedisaksa sotsiaaldemokraatide organisatsiooni. [[1953]]. aastal valiti ta Saksa [[Liidupäev]]a liikmeks. Alates [[1961]]. aastast oli ta [[Sudeedisaksa Kaasmaalaskond|Sudeedisaksa Kaasmaalaskonna]] asepresident ja [[1964]]. aastast [[Väljasaadetute Liit|Väljasaadetute Liidu]] president.<ref>Sarah Borufka. [http://www.radio.cz/en/section/czech-history/in-the-footsteps-of-their-father-the-journey-of-mary-and-george-jaksch In the footsteps of their father: The journey of Mary and George Jaksch] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Czech Radio</ref> Wenzel Jaksch hukkus liiklusõnnetuses. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.fes.de/archiv/adsd_neu/inhalt/nachlass/nachlass_j/jaksch-we.htm Wenzel Jakschist Friedrich Eberti Fondi kodulehel (saksa keeles)] {{JÄRJESTA:Jaksch, Wenzel}} [[Kategooria:Tšehhoslovakkia poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1966]] b68nrn72lsnqgxo99g41j27bcot5y4l 0 332395 7249447 7229011 2026-10-08T11:38:00Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7249447 wikitext text/x-wiki [[Fail:Jaak Pihlak loeb manifesti kohtumaja trepil 24.02.1989.jpg|pisi|Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees Jaak Pihlak loeb Viljandi kohtuhoone trepil 24. veebruaril 1989 ette Eesti iseseisvusmanifesti]] [[Fail:Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"..jpg|pisi|alt=Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 [[Viljandi Muuseum]]is teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"|pisi|Jaak Pihlak esitleb 12. veebruaril 2016 Viljandi Muuseumis teatmeteost "Eesti Vabaduse Risti kavalerid"]] '''Jaak Pihlak''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1961]] [[Viljandi]]s) on Eesti ajaloolane ja omavalitsustegelane. Ta on muinsuskaitsja ja sõjaajalooteemaliste teoste autor. Aastatel 1991–2025<ref name="e28"/><ref name="e30"/> juhtis Pihlak [[Viljandi Muuseum]]i, detsembrist 2025 on ta [[Viljandi linnapea]].<ref name="e30"/> Jaak Pihlaku artikleid on avaldatud koguteostes, aastaraamatutes ja toimetistes ning perioodilistes väljaannetes. Koostanud väiketrükiseid Eesti ohvitserkonna, [[Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestussammaste ja Vabadussõjas langenute ning neile pühendatud mälestusmärkide, [[Eesti Vabaduse Rist]]i ja Läti [[Karutapja orden]]i kavaleride kohta ning kommunistlike repressioonide ja sõjahaudadega seotult.<ref name="e33"/> Muinsuskaitsejuhina on ta eest vedanud Vabadussõja monumentide ja mälestustahvlite rajamist Eesti riigimeestele ja sõjaväelastele, Vabadussõjas langenuile, Vabaduse Risti ja Karutapja ordeni kavaleridele, metsavendadele ning ühiskonna- ja kultuuritegelastele.<ref name="e33"/> [[Viljandimaa Vabadussammas|Viljandimaa Vabadussamba]] taastamise eestvedaja.<ref name="e34"/> Pihlak on avaldanud kolm Vabadussõja-teemalist [[monograafia]]t ning koostanud teatmeteose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" (Viljandi, 2016) ja kogumiku "Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal" (Viljandi, 2003).<ref name="e34"/> ==Hariduskäik ja sõjaväeteenistus== Pärast [[Puiatu põhikool|Puiatu 8-klassiline kooli]] lõpetamist jätkas Pihlak õpinguid [[Viljandi 5. Keskkool]]is, mille lõpetas 1980. aastal.<ref name="e24"/><ref name="e25"/><ref name="e22"/> Ta teenis aega{{millal}} [[Nõukogude armee]] välisvägedes [[Mongoolia]]s [[Orhoni aimakk|Orhoni aimakis]], mis asub umbes 150 kilomeetri kaugusel [[Ulaanbaatar]]ist.<ref name="e31"/> Pihlak on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i 1995. aastal kaugõppes ajaloo erialal.<ref name="e21"/> 2006. aastal kaitses teadusmagistritöö "Karutapjad ja ristimehed: Eesti-Läti suhted teenetemärkide näitel" (juhendaja [[Eero Medijainen]]).<ref name="e27"/> ==Omavalitsustegelane== Pihlak oli aastatel 1989–2002 ja 2005–2021 [[Viljandi linnavolikogu]] liige.<ref name="e31"/> Oktoobris 2025 toimunud kohalikel valimistel valiti Pihlak taas Viljandi linnavolikokku (kandideeris [[Isamaa Erakond|Isamaa]] nimekirjas), kuid 2. detsembril valis volikogu ta linnapeaks. Pihlak kuulub alates 1992. aastast Isamaa Erakonda.<ref name="e30"/> Ta on Isamaa Viljandimaa piirkonna revisjonikomisjoni liige.<ref name="e29"/> ==Ühiskondlik tegevus== [[Fail:Jaak Pihlak teatmeteose Viljandimaa Vabadussammas esitlusel 23.06.2023 Schloss Fellin, Viljandi.jpg|pisi|Jaak Pihlak teatmeteose "Viljandimaa Vabadussammas" esitlusel Võidupühal, 23. juunil 2023 [[Schloss Fellin]]i saalis Viljandis]] *Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse esimees (alates 1988)<ref name="e34"/> *On kuulunud [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i juhatusse{{millal}}<ref name="e31"/> *On kuulunud [[Kindral Johan Laidoneri Selts]]i Viljandi osakonna juhatusse{{millal}}<ref name="e31"/> *On kuulunud [[Viljandi Kultuurikolledž]]i nõukogusse{{millal}}<ref name="e31"/> *On kuulunud Johann Köleri Fondi nõukogusse{{millal}}<ref name="e31"/> *[[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige (alates 1999)<ref name="e31"/> *[[Eesti Sõjamuuseum]]i nõukogu liige (alates 2004)<ref name="e31"/> *[[Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit|Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu]] asutajaliige, asepresident (1993–1995) ja president (1995–1999)<ref name="e31"/> *[[Eesti Muuseuminõukogu]] liige (1994–2006)<ref name="e31"/> *Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane (alates 2006) ==Tunnustus== * 1989 – [[Eesti Kultuurifond]]i aastapreemia<ref name="e31"/> * 2002 – [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i teeneterist<ref name="e31"/> * 2004 – Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu I klassi teeneterist<ref name="e31"/> * 2006 – [[Riigivapi V klassi teenetemärk]]<ref name="e40"/> * 2010 – [[Kaitseministeerium]]i kuldrinnamärk<ref name="e31"/> * 2017 – [[Hendrik Sepa preemia]] (koos kaasautoritega teose "Eesti Vabaduse Risti kavalerid" eest)<ref name="e39"/> * 2023 – [[EELK Viljandi Jaani kogudus]]e tänumedal ([[Viljandimaa Vabadussammas|Viljandimaa Vabadussamba]] taastamise eestvedajale)<ref name="e34"/> * 2025 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="e35"/> ===Teadustööpreemiad=== * 1996 – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] noorteadlase II preemia (diplomitöö "Eesti sõjaväe atašeed 1918–1940" eest)<ref name="e26"/> ==Teosed== *1998 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 1. kogumik. Tallinn: [[Tammiskilp]] (kaasautorid [[Mati Õun]], [[Tiit Noormets]] jt.) *1999 – ''Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist''. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid [[Kaupo Deemant]], [[Priit Herodes]], [[Irene Lään]] jt.; koostaja Mati Õun) *2002 – ''Vabadussõja mälestusmärgid''. Keila: M. Strauss (kaasautorid Mati Strauss, Ain Krillo ja René Viljat; 327 lk) *2002 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 2. kogumik. Tallinn: [[Sentinel]] (kaasautorid Mati Õun, [[Leho Lõhmus]] jt.) *2003 – ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941''. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun ja [[Tiit Noormets]]) *2003 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 3. kogumik. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun, Leho Lõhmus jt.) *2003 – ''Muinsuskaitseliikumine Viljandimaal: Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus 1988–2003''. Põltsamaa: Vali Press (koostaja Jaak Pihlak) *2004 – ''Eesti Vabaduse Risti kavalerid''. Register. Viljandi: Viljandi Muuseum (kaasautorid Mati Strauss ja Ain Krillo) *2005 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 4. kogumik. Tallinn: Sentinel (kaasautorid Mati Õun, [[Leho Lõhmus]] jt.; koostaja Mati Õun) *2005 – ''Vabadussõja mälestusmärgid''. II. Keila: M. Strauss (kaasautorid Mati Strauss, Ain Krillo ja René Viljat; 351 lk) *2009 – ''Vabadussõjast võidusambani''. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] (kaasautorid [[Alo Lõhmus]], [[Lauri Vahtre]] jt.) *2010 – ''Karutapjad ja Vabaduse Risti vennad''. Viljandi: Viljandi Muuseum (309 lk) *2016 – ''Eesti Vabaduse Risti kavalerid''. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts/Viljandi Muuseum (kaasautorid Mati Strauss ja Ain Krillo; 910 lk)<ref name="e36"/> *2020 – ''Eesti ohvitser – langenud Vabadussõjas''. Viljandi: Viljandi Muuseum (324 lk)<ref name="e37"/> *2023 – ''Viljandimaa Vabadussammas''. Viljandi: Viljandi Muuseum / Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus (462 lk)<ref name="e38"/> *2023 – ''Wabaduse sangarid: Vabaduse Risti II/2 ja kahekordsete Vabaduse Risti II/3 kavaleride elulood''. Tallinn: Aleks Kivinuk (kaasautorid Aleks Kivinuk ja [[Heino Prunsvelt]]) *2024 – ''Meil ei ole siin jäädavat linna: Viljandi linna ja kihelkonna kalmistute lugu''. Viljandi: Viljandi Muuseum (kaasautorid Janis Tobreluts, Reet Pius, [[Heiki Raudla]] ja Maret Tomson) ====Tõlked läti keelde==== *2019 – ''Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības krusta kavalieri''. Rīga: Valters un Rapa, ISBN 9934570041 (324 lk)<ref name="e32"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://lopetanud.ut.ee/LPOTAH16.HTM LÕPETANUTE TÄHESTIKULINE NIMEKIRI]. lopetanud.ut.ee</ref> <ref name="e22">[https://paalalinna.ee/et/node/90 Gümnaasiumi 6. lend 1980]. paalalinna.ee</ref> <ref name="e24">[https://viljandibibli.blogspot.com/2021/12/1-detsember-jaak-pihlak-60.html Jaak Pihlak. Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu]. viljandibibli.blogspot.com</ref> <ref name="e25">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66234866/puiatu-haridustempel-pusib-kindlalt Puiatu haridustempel püsib kindlalt]. Maaleht, 5. juuni 2013</ref> <ref name="e26">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas19960202.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 4, 2 veebruar 1996]. dea.digar.ee</ref> <ref name="e27">[https://dspace.ut.ee/items/4fa74897-c05f-487d-a75b-5f1342e7c72b Karutapjad ja ristimehed]. dspace.ut.ee</ref> <ref name="e28">[https://sakala.postimees.ee/8240461/video-eesti-kauaaegseim-muuseumijuht-jaak-pihlak-andis-votmed-ule Eesti kauaaegseim muuseumijuht Jaak Pihlak andis võtmed üle]. sakala.postimees.ee</ref> <ref name="e29">[https://isamaa.ee/viljandimaapk/ Viljandimaa piirkond]. isamaa.ee</ref> <ref name="e30">[https://viljandi.ee/viljandi-uueks-linnapeaks-kinnitati-jaak-pihlak/ Viljandi uueks linnapeaks kinnitati Jaak Pihlak]. isamaa.ee</ref> <ref name="e31">[https://viljandibibli.blogspot.com/2021/12/1-detsember-jaak-pihlak-60.html Jaak Pihlak. Blogi toimetab Veronika Raudsepp Linnupuu]. viljandibibli.blogspot.com, 1. detsember 2021</ref> <ref name="e32">[https://books.google.ee/books/about/L%C4%81%C4%8Dpl%C4%93%C5%A1a_Kara_orde%C5%86a_un_Br%C4%ABv%C4%ABbas.html?id=KggkygEACAAJ&redir_esc=y Lāčplēša Kara ordeņa un Brīvības krusta kavalieri]. books.google.ee</ref> <ref name="e33">[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#2022 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]. justdigi.ee</ref> <ref name="e34">[https://e-kirik.eelk.ee/2023/viljandi-jaani-koguduse-tanumedali-palvis-viljandimaa-vabadussamba-taastamise-eestvedaja-jaak-pihlak/ Viljandi Jaani koguduse tänumedali pälvis Viljandimaa Vabadussamba taastamise eestvedaja Jaak Pihlak]. e-kirik.eelk.ee</ref> <ref name="e35">[https://sakala.postimees.ee/8186252/valgetahe-palvinud-jaak-pihlak-ajalugu-tuleb-tunda-ja-teada Valgetähe pälvinud Jaak Pihlak: ajalugu tuleb tunda ja teada]. Sakala, 5. veebruar 2025</ref> <ref name="e36">[https://kultuur.postimees.ee/3680587/monument Monument]. [[Postimees]], 6. mai 2016</ref> <ref name="e37">[https://sakala.postimees.ee/7120811/jaak-pihlaku-uues-raamatus-on-lood-meestest-kes-andsid-eesti-riigi-sunni-eest-oma-elu Jaak Pihlaku uues raamatus on lood meestest, kes andsid Eesti riigi sünni eest oma elu]. Sakala, 28. november 2020</ref> <ref name="e38">[https://sakala.postimees.ee/7800510/tapne-surmaaeg-koht-ja-matmispaik-teadmata "Täpne surmaaeg, -koht ja matmispaik teadmata"]. Sakala, 21. juuni 2023</ref> <ref name="e39">[https://esm.ee/teadus/hendrik-sepa-preemia/ Laureaadid]. esm.ee</ref> <ref name="e40">[https://www.riigiteataja.ee/akt/994378 Riiklike autasude andmine, vastu võetud 6. veebruaril 2006]. riigiteataja.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://sakala.postimees.ee/7031675/jaak-pihlak-viljandimaa-vabadussammas-monument-800-sangarile Jaak Pihlak: Viljandimaa vabadussammas – monument 800 sangarile]. [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 4. august 2020 *[https://sakala.postimees.ee/7800577/vabadussammas-joudis-tagasi-veel-ilusamana-kui-enne-havitamist Vabadussammas jõudis tagasi. Veel ilusamana kui enne hävitamist]. Sakala, 22. juuni 2023 *[https://sakala.postimees.ee/7806096/jaak-pihlak-ajalugu-taastav-ajaloolane Jaak Pihlak – ajalugu taastav ajaloolane]. Sakala, 1. juuli 2023 *[https://sakala.postimees.ee/7807870/vaart-lugemine-igauhele Väärt lugemine igaühele]. Sakala, 4. juuli 2023 *[https://sakala.postimees.ee/8127056/viljandi-muuseumi-kumnes-toimetis-viib-kalmistule Viljandi muuseumi kümnes toimetis viib kalmistule], Sakala, 2. november 2024 *[https://sakala.postimees.ee/8241680/nadala-lahkuja-jaak-pihlak-pani-oma-peatukile-punkti Jaak Pihlak pani oma peatükile punkti]. Sakala, 3. mai 2025 *[https://sakala.postimees.ee/8246045/tode-ongi-monikord-valus-hea-juht-votab-sellest-oppust-loll-maksab-katte Tõde ongi mõnikord valus. Hea juht võtab sellest õppust, loll maksab kätte]. Sakala, 10. mai 2025 {{JÄRJESTA:Pihlak, Jaak}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]] [[Kategooria:Viljandi linnapead]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] fja260oio4dnmlmyjdw23x3hgpnbraw 0 338141 7249261 7038209 2026-10-07T20:25:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249261 wikitext text/x-wiki '''Virumaa piiskop''' ([[ladina keel]]es ''Episcopus Vironensis'') oli [[13. sajand Eestis|13. sajandil]] [[Põhja-Eesti]]s [[Taani valdused Eestis|Taani valdusse]] [[Virumaa]]le [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt nimetatud [[Lundi peapiiskopkond|Lundi pepiiskopkon]]na [[Virumaa piiskopkond|Virumaa]] [[piiskopkond|piiskopkonna]] pea. 1220. aastal haarasid [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed Virumaa oma võimu alla ja Taani [[preester|preestrid]] ristisid maakonna. Viru- ja Järvamaale määrati eraldi piiskop, [[Ostrad]]. [[Paul Johansen]]i oletuse kohaselt oli piiskopkonna [[katedraal]]kiriku asukohaks valitud [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] ja jõuti ka selle ehitamisega alustada<ref>Vahtre, lk 144–146</ref>. [[Mõõgavendade ordu]] vallutas [[1227]]. aastal Põhja-Eesti ning lakkas Virumaa piiskopkond sisuliselt eksisteerimast. [[1240]]. aastal taasasutati [[Lundi peapiiskopkond|Lundi pepiiskopkon]]na Tallinna piiskopkond, siis liideti [[Virumaa piiskopkond|Virumaa piiskopkon]]na endised valdused<ref>Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, [https://web.archive.org/web/20240927142828/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-15-tulikas-legaat-albert-suerbeeri-konflikt-lundi-peapiiskopi-uffega/ Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega], Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb (vaadatud 29.04.2024)</ref> [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonnaga]]. ==Virumaa piiskopid== *[[abt]] [[Ostradus]], [[1220]]–[[1227]], *Diedrich [[Minden]]ist [[Vestfaal]]ist, [[1246]]–[[1272]]. [[24. veebruar]]il 1248 määras paavst [[Innocentius IV]] Virumaa piiskopkonna [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[jurisdiktsioon]]i alla, kuid [[Liivimaa peapiiskop]] [[Albert Suerbeer]] oli nimetanud aasta varem Virumaa piiskopiks munk Dietrichi. Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] tegi [[7. juuli]]l 1260 Riia peapiiskop Suerbeerile ülesandeks määrata [[Virumaa piiskopkond|Virumaa]] piiskop mõne teise piiskopkonna piiskopiks. Diedrich ei tegutsenud kunagi oma piiskopkonnas Virumaal, kuid asudes [[Reinimaa]]l, seadis ametisse preestreid, andis [[Rooma paavst]]i volitusel välja ametlikke [[tõestuskiri|tõestuskirju]] (saksa keeles ''Urkunde'') ja [[patt]]ude andeksandmise kirju. ==Vaata ka== *[[Tallinna piiskop]] *[[Katoliku kirik Eestis]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Virumaa ajalugu]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Taani valitsusaeg Eestis]] 496qdum36wrzpze2r4b478dp2n5jouc 0 355577 7249179 6412386 2026-10-07T18:22:12Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt on olemas, malli pole vaja 7249179 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib esineja aunimetusest; kunstniku aunimetuse kohta vaata artiklit [[Armeenia NSV rahvakunstnik (kunstnik)]]}} [[Fail:Народный артист Армянской ССР.png|pisi|342x342px|Armeenia NSV rahvakunstnik]] '''Armeenia NSV rahvakunstnik''' oli [[Armeenia NSV]] [[aunimetus]], mida anti väljapaistvatele loovisiksustele teatri, muusika, filmikunsti, tsirkuse, televisiooni ja raadio vallas. Aunimetusega kaasnes rinnamärk. Tavaliselt ei antud seda aunimetust enne kui 5 aastat pärast [[Armeenia NSV teeneline kunstnik|Armeenia NSV teenelise kunstniku]] või [[Armeenia NSV teeneline kunstitegelane|Armeenia NSV teenelise kunstitegelase]] aunimetuse saamist. Veel kõrgema aunimetusena oli võimalik saada [[NSV Liidu rahvakunstnik]]u aunimetus. Aunimetus asendati [[Armeenia Vabariigi rahvakunstnik]]u aunimetusega. Armeenia NSV rahvakunstniku aunimetusega kaasnevad soodustused jäid jõusse. ==Autasustatud== *[[1926]] [[Alekhsander Spendiarjan]], helilooja ja dirigent *[[1932]] [[Hovhannes Abeljan]], näitleja *[[1934]] [[Arkadi Haruthunjan]], näitleja *[[1935]] [[Grigor Avetjan]], näitleja *1935 [[Hasmik]] (Thaghuhi Hakobjan), näitlejanna *1935 [[Hamo Beknazarjan]], näitleja *1935 [[Olga Gulazjan]], näitleja *[[1938]] [[Avet Avetisjan]], näitleja *1938 [[Gurgen Džanibekjan]], näitleja *[[1940]] [[Armen Gulakjan]], lavastaja, näitleja, dramaturg ja teatritegelane *[[1943]] [[Davith Maljan]], näitleja *[[1945]] [[Vardan Adžemjan]], lavastaja *1945 [[Arus Asrjan]], näitlejanna *1945 [[Suren Khotšharjan]], etleja *1945 [[Konstantine Saradžjantsh]] (Konstantin Saradžev), dirigent *[[1947]] [[Tsolak Amerikjan]], näitleja *1947 [[Levon Zorabjan]], näitleja *[[1949]] [[Nina Manutšharjan]], näitleja *[[1950]] [[Hovhannes Avakjan]], näitleja *1950 [[Ori Buniatjan]], näitleja *1950 [[Valentin Vartanjan]], näitleja *1950 [[Gurgen Gabrijeljan]], näitleja *1950 [[Izabella Danzas]], näitleja *1950 [[Anahit Mastšjan]], näitlejanna *1953 [[Gurgen Gen]], näitlejanna *1954 [[Gevorgi Budaghjan]], helilooja ja dirigent *1954 [[Sürəyya Qacar]], lauljanna *[[1955]] [[Zaruhi Doluhhanjan]] (Zara Doluhhanova), lauljanna *1955 [[Aram Hatšhaturjan]] *[[1956]] [[Gegham Haruthunjan]], näitleja *1956 [[Artavazd Pašajan]], näitleja *1956 [[Galust Gabrijeljan]], laulja *1956 [[Suren Tšarekjan]], dirigent *[[1959]] [[Levon Khalanthar]], lavastaja, teatritegelane *[[1960]] [[Kharo Zakharjan]], helilooja ja dirigent *[[1961]] [[Artur Ajdinjan]], laulja *1961 [[Haruthjun Hakobjan]], mustkunstnik *1961 [[Vladimir Arzumunjan]], ekvilibrist *1961 [[Arev Baghdasarjan]], lauljanna ja tantsija *1961 [[Grigor Jeghiazarjan]], helilooja *1961 [[Migran Jerkat]], laulja *1961 [[Olimpiada Labunskaja]], näitleja *1961 [[Babken Nersisjan]], näitleja *1961 [[Vrujr Panojan]], näitleja *[[1962]] [[Amalia Arazjan]], näitleja *1962 [[Alekhsander Haruthjunjan]], helilooja *1962 [[Arno Babadžanjan]], helilooja *1962 [[Niyazi]], helilooja ja dirigent *[[1963]] [[Stepan Kevorkov]], näitleja, filmirežissöör *1963 [[Eduard Mirzojan]], helilooja *[[1964]] [[Artemi Ajvazjan]], helilooja *1964 [[Amar Amirbekjan]], näitleja *[[1965]] [[Metakhsja Simonjan]], näitleja *[[1966]] [[Hratšhja Ghaphlanjan]], näitleja ja lavastaja *1966 [[Erazm Karamjan]], lavastaja *[[1967]] [[Anahit Tshitshikjan]], viiuldaja ja muusikateadlane {{pooleli}} [[Kategooria:Armeenia NSV]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu aunimetused]] 460dul4smi0imvn0uxx5nbierz3oska 0 356255 7249122 3810456 2026-10-07T15:28:37Z Estopedist1 278 vajab pilti 7249122 wikitext text/x-wiki {{Lisapildid}} '''Eesti vigur''' oli [[eesti rahvakultuur]]is [[mänguasi]], mille osad olid puualusele kinnitatud rõngad, millesse sai pista pika [[traat]]aasa<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Mäng seisnes selles, et traataas tuli algul rõngaste seest lahti harutada ja pärast seda sama moodi tagasi panna<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 15</ref>}} [[Kategooria:Mänguasjad]] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] kq94pvm8xnuqt0uxrzrs3agp8o6sw43 7249124 7249122 2026-10-07T15:35:00Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisatud pilt 7249124 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti vigur.tif|pisi|Eesti viguri joonised [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]]]] '''Eesti vigur''' oli [[eesti rahvakultuur]]is [[mänguasi]], mille osad olid puualusele kinnitatud rõngad, millesse sai pista pika [[traat]]aasa<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Mäng seisnes selles, et traataas tuli algul rõngaste seest lahti harutada ja pärast seda sama moodi tagasi panna<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 15</ref>}} [[Kategooria:Mänguasjad]] [[Kategooria:Eesti rahvakultuur]] p3slfkhimud134jl3b537tgey6an1kn 0 359802 7249098 7248656 2026-10-07T14:46:51Z Raamaturott 56450 /* November */ 7249098 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *1. jaanuar – [[Emmanuel Latte Lath]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[16. jaanuar]] – [[Toti Gomes]], Portugali jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur * 25. veebruar – [[Nando Pijnaker]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Tomoki Hayakawa]], Jaapani jalgpallur *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *[[5. märts]] – [[Armando Obispo]], Curaçao jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *22. märts – [[Dávid Ďuriš]], Slovakkia jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *27. märts – [[Tudor Băluță]], Rumeenia jalgpallur *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija *31. märts – [[Edon Zhegrova]], Kosovo jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *2. aprill – [[Hamza Rafia]], Tuneesia jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija * [[23. aprill]] – [[Liam Cullen]], Walesi jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija * 30. aprill – [[Callum McCowatt]], Uus-Meremaa jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *12. mai – [[Christian Watson]], USA Ameerika jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *14. mai – [[Parker Kelly]], Kanada jäähokimängija *[[15. mai]] – [[Arnór Sigurðsson]], Islandi jalgpallur *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[20. juuni]] – [[Bayapo Ndori]], Botswana jooksja *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Daniel Vivian]], Hispaania jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *6. juuli – [[Denis Drăguș]], Rumeenia jalgpallur *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *7. juuli – [[Callan Elliot]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Milutin Osmajić]], Montenegro jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *2. august – [[Anastásios Douvíkas]], Kreeka jalgpallur *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *7. august – [[Dejan Joveljić]], Serbia jalgpallur *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[14. august]] – [[Fran García]], Hispaania jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja * [[18. august]] – [[Sebastián Cáceres]], Uruguay jalgpallur *18. august – [[Onni Valakari]], Soome jalgpallur *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *19. august – [[Matheus Saldanha]], Brasiilia jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur * [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[4. september]] – [[Frank Magri]], Kameruni jalgpallur *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[9. september]] – [[Kristoffer Velde]], Norra jalgpallur *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Marcin Bułka]], Poola jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija * 6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija * 12. oktoober – [[Orlando Bennett]], Jamaica tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *22. november – [[Bendegúz Bolla]], Ungari jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[26. november]] – [[Jacob Shaffelburg]], Kanada jalgpallur *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja nezd8g0dtbcizw96xjemupwe0axhmu9 0 365847 7249277 6458614 2026-10-07T22:01:03Z Tarkjaedukas 239237 7249277 wikitext text/x-wiki '''Salme Parming''' (neiupõlvenimi '''Salme Marie Krüger''', pärast eestistamist '''Salme Marie Kalvet'''; [[28. märts]] [[1919]] [[Pärnu]] – [[26. september]] [[2013]] [[Lincoln Park]], [[Morrise maakond]], [[New Jersey osariik]]) oli eesti iluvõimleja ja treener, fotograaf ning eesti aktivist [[USA]]-s. Ta lõpetas [[1935]]. aastal Pärnu Kaubanduskooli ja hiljem Berliini Kehalise Kasvatuse Kõrgkooli. [[USA]]-s [[New Jersey]]s elades läbis ta Bergeni kolledži fotokursused. [[Pärnu]]s elades töötas ta Pärnu linnavalitsuses administratiivse assistendina linnaarhitekt [[Olev Siinmaa]] juures. Ta hakkas käima algkoolis tantsutundides, 13-aastaselt jõudis ta Pärnu Kalevi võimlejate eliitrühma, 1934. aastal osales esimestel [[Eesti mängud]]el. 1937. aastal tuli see rühm Eesti meistriks naiste A-klassi rühmvõimlemise võistlustel. Ta juhendas iluvõimlejaid ja koostas neile esinemiskavu. Septembris [[1944]] põgenes ta [[Saksamaa]]le, kus tegeles [[Kempten]]i põgenikelaagris iluvõimlejate juhendamise ja nendele esinemiskavade koostamisega. [[1949]]. aastast elas ta [[USA]]-s. Tema võimlemisrühm esines New Yorgi [[ESTO|eesti päevadel]] ja teistel eesti üritustel. Fotograafiaga hakkas ta tegelema 16-aastaselt. Emigratsioonis olles tegi kaastööd eesti ajalehtedele [[Kanada]]s ja [[USA]]-s, pühendudes peamiselt iluvõimlejate jäädvustamisele. {{pooleli}} == Välislingid == *http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2749 *[http://www.vabaeestisona.com/index.php/kohalikud-uudised/3081-in-memoriam-salme-marie-parming.html In Memoriam Salme Marie Parming]. Vaba Eesti Sõna {{JÄRJESTA:Parming, Salme}} [[Kategooria:Eesti iluvõimlejad]] [[Kategooria:Eesti treenerid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 26klvj6exhp7kpd7irp39vubqp9yj3y 0 368510 7249206 6688661 2026-10-07T19:26:44Z Evlper 104506 7249206 wikitext text/x-wiki '''Lülle laevkalmed''' (ka ''Sõrve laevkalmed'') on [[Saare maakond|Saaremaal]] [[Sõrve poolsaar]]el [[Lülle]] külas Jaagutooma talu juures olevad muinas[[kalme]]d<ref name="EE"/>. Kalmed koosnevad kahest skandinaaviapärasest laevakujulisest [[kivikalme]]st, mis pärinevad umbes [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]]. Kalmed asuvad teineteise taga, [[tääv]]<!-- kas vööritääv või ahtertääv ? või ida-lääne suunas ? --> [[lääs|lääne]] suunas. Kalmed on 7½ m ja 6 m pikad ning 2½ m laiad.<ref name="EE"/> Esimeses kalmes oli 2 kiviplaatidest [[kirst]]u põlenud [[luu]]dega. Teises kirstus olid ka [[savi]]st [[kruus (anum)|kruus]], [[pronks]]ist [[nooleots]] ja [[pintsett]]. Teises kalmes oli üksainus kirst ja selle lähedal suure savinõu tükke.<ref name=EE/> Arvatavasti oli laevkalmete juures veel [[kivikirstkalme]]id, aga need on [[kiviaed]]ade tegemiseks lõhutud.<ref name=EE/> Need on ühed Eesti vanimad maapealsed kalmeehitised ja meie vanimate [[põletusmatus]]tega kalmed. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|316}}</ref>}} {{koord | NS = 57.960116 | EW = 22.032903 | tüüp = maamärk }} {{lisapildid}} [[Kategooria:Saare maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Eesti muistised]] [[Kategooria:Eesti kivikalmed]] sx4ej1o0scu6jjurjoght86eyo838ew 0 369755 7249095 7245888 2026-10-07T14:41:49Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7249095 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1990}} ''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur *[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur *2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja *[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja * 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja *[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur * 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja *[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja *[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja * 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja * 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja *[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja *14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist *[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja *[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija * 7. veebruar – [[Gianluca Lapadula]], Peruu jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja *[[13. veebruar]] – [[Mamadou Sakho]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja *[[18. veebruar]] – [[Maicon Marques Bitencourt]], Brasiilia jalgpallur *[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija *[[23. veebruar]] – [[Pedro Gallese]], Peruu jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane ==Märts== *[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane *[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja *[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja *14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur *14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur *14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur *14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna *14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur *[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur *[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja *[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur * 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja *[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja *10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik *[[17. aprill]] – [[Valère Germain]], Prantsusmaa jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar *[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell * 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane * [[6. mai]] – [[Jose Altuve]], Venezuela pesapallur *[[9. mai]] – [[Diego Mariño]], Hispaania jalgpallur *[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja *[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur *[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja *[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar *[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja * 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur * 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja *[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur *[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja * 14. juuni – [[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija * 14. juuni – [[Margus Leedo]], eesti jalgpallikohtunik *[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka *[[20. juuni]] – [[Iselin Solheim]], Norra laulja ja laulukirjutaja *[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja *[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja *[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja *[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell * 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija *[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja *[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja *[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja *[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist * 22. juuli – [[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane * 22. juuli – [[Helgi Saldo]], eesti kunstnik *[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja *[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja *[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja * 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija *[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane *[[6. august]] – [[Douglas Pereira dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja *[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja *[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja *[[12. august]] – [[Kwesi Appiah]], Ghana jalgpallur *[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja *24. august – [[Elizabeth Debicki]], Austraalia näitleja *[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur * 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia tennisist *[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja ==September== *[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja * 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja *[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja *[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja *[[17. september]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur *[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur *[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur *[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja * 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja * 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Ezequiel Muñoz]], Argentina jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell * 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja * 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja *[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja * 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist *[[19. oktoober]] – [[Emma Coburn]], USA jooksja *[[23. oktoober]] – [[Serdar Aziz]], Türgi jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Asha Philip]], Suurbritannia sprinter * 25. oktoober – [[Ulrich Siegmund]], Saksamaa poliitik *[[29. oktoober]] – [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Sébastien Corchia]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur *[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell * 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja *[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur * 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja *[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator *[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija *[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik *[[2. detsember]] – [[Emmanuel Agyemang-Badu]], Ghana jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur *[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja * 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik *[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist *[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja *[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja *[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur *[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja * 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur *[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur *[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur * 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja *[[31. detsember]] – [[Marlon Williams]], Uus-Meremaa muusik *31. detsember – [[Patrick Chan]], Kanada iluuisutaja [[Kategooria:1990]] 4wjpu465soor3ksqbyokyddj2hh2jbi 1 369939 7249170 3906501 2026-10-07T17:57:28Z Velirand 67997 7249170 wikitext text/x-wiki kas Soovik oli [https://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&srange=71-80&salguskpvavald=12.10.2011&sloppkpvavald=15.10.2011 sünninimi]? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 6. mai 2014, kell 20:46 (EEST) : Tundub liiga noor. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2014, kell 00:39 (EEST) ---- Mis erialal ta Tartu Ülikooli lõpetas? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 20:57 (EEST) abygo1grsgmamlqiwfed58oyfaq3kp1 0 370486 7249439 7231569 2026-10-08T11:22:23Z Amherst99 15496 7249439 wikitext text/x-wiki '''Leho Lõhmus''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1953|1953 Nõmmel]]) on eesti insener, [[ajaloolane]], muinsuskaitsja ning publitsist. Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ''[[cum laude]]''. Tehnikakandidaat (Tallinna Tehnikaülikool, 1991; juhendaja tehnikadoktor [[Ahto Räni]]). Venekeelne väitekiri "Дисперсно-армированные отделочные композиции на основе промышленных отходов". Töötanud tootmiskoondises [[AS Silikaat|Silikaat]] ja [[Silikaatbetooni Instituut|Silikaatbetooni TUPR Instituudis]] ning 1992–2001 [[kaitseministeerium]]is. 2001–2004 töötas ta [[Eesti Sõjamuuseum]]is direktori asetäitjana teadusalal ja 2004–2019 museoloogia- ja haldusalal.<ref>[https://web.archive.org/web/20140513111113/http://www.esm.ee/tootajad/ Töötajad] Eesti Sõjamuuseumi koduleht (vaadatud 13. mail 2014)</ref> Ta on uurinud [[polümeer]]-mineraalseid struktureeruvaid [[Dispersne süsteem|dispersseid süsteeme]], [[Reomeetria|reomeetriat]], Eesti [[sõjaajalugu]] ja [[Nõmme]] ajalugu. ==Teoseid== *Nikolai von Glehnist Nõmme linnani : ülevaade Nõmme ajaloost. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1996. ISBN 998560203X *Nõmme eliidi saatusest. Nõmme 1997. ISBN 9985603486 *Nõmme linnast linnani : ülevaade Nõmme ajaloost II. Nõmme: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1998. ISBN 9985605306 *Nõmme läbi aegade. Nõmme [Tallinn] : Inreko Press, 2001. ISBN 9985782461 *Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat (koostaja: Leho Lõhmus, toimetajad Toomas Hiio ja Leho Lõhmus). Viimsi: Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2002–2007. ISSN 1406-7625 *Hiiu-Rahu kalmistu. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2003. ISBN 9985789024 *Nõmme : viiskümmend XX sajandi I poole väljapaistvat nõmmelast. Tallinn: Koolibri ja Nõmme Linnaosa Valitsus, 2004. ISBN 9789985014950 *Nõmme vanadel fotodel = ''Nõmme auf alten Fotografien = Nõmme on old photos''. Tallinn: Koolibri, 2005. ISBN 9789985016060 *Nõmme ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2006. ISBN 9789985019108 *Nõmme. Jalutaja teejuht 2. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007. *Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul. ''War graves at Hiiu-Rahu cemetery''. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 3. 2007. ISBN 9789985982204 *Nõmme kaitseliit. Tallinn: Koolibri, 2009. ISBN 9789985022825 *Nõmme kindlusraudtee. Tallinn: Koolibri, 2011. ISBN 9789985027660 *Vene impeeriumi ordenid. Tallinn: SE&JS, 2014. ISBN 9789949954735 *Haridus Nõmme Gümnaasiumis läbi ajapeegli. // TNG almanahh. Tallinn 2019 *Nõmme Teises Maailmasõjas. Ammukaar 2022. ISBN 978-9916-689-110 *Nõmme I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Ammukaar 2025. ISBN 978-9916-689-45-5 ===Kaasautorina=== *Nõmme. Nõmme Heakorra Selts. Tutvustaja /koostajad L. Lõhmus, K. Väinsalu, H. Valter. (1989) *Nõmme (tutvustaja / koostajad L. Lõhmus jt. ; tõlge T. Kaare). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, [1994] *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja [[Mati Õun]]. Tallinn: Tammiskilp, 1998 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2002 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2003. ISBN 9985945530 *Unustamatu. Kindral Aleksander Tõnisson : [1875–1941] : artikleid ja mälestusi / [koostajad [[Leo Tõnisson]], Leho Lõhmus]. Tallinn: SE & JS, 2004. ISBN 9789985854617 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2005. ISBN 998594559X *Kaitseliit Tallinnas 1917 - 2010. Juubeliraamat sõnas ja pildis. Peatoimetaja Merike Jürjo. Tallinn: KUMA kirjastus, 2010. ISBN 978-9949-447-15-2 *Eesti sõjaajaloo aastaraamat = ''Estonian yearbook of military history''. Peatoimetaja [[Toomas Hiio]]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2011– ISSN 2228-0669 *Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme. (Kirjutanud Anna-Kristiina Einamaa, Heldur Kajaste, Erki Korp, Piret Loide, Leho Lõhmus, Voldemar Panso.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2011. ISBN 978-9985-0-2831-5. *[[Igor Kopõtin]], Leho Lõhmus. Eesti sõjaväe Pioneeripataljon : areng ja koostöö 1917–1940. Tallinn: [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2012. ISBN 9789949448906 *Ettevõtlik Nõmme (koostanud Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Kaja Hints.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2012 ISBN 978-9985-0-3046-2 *[[Robert Nerman]], Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. ISBN 9789949332151 (köites) *Nõmme kirikud ja kogudused (toimetajad [[Jukko Nooni]] ja Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Toomas Schvak jt). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2013. ISBN 9789949332571 *Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940. Koostaja [[Ülle Kraft]]. Kirjutanud Ülle Kraft, [[Toomas Boltowsky]], Leho Lõhmus. Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. 2019. ISBN 978-9985-9822-6-6, ISSN 1736-5694 *Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused. Koostaja [[Aimar Kuldvere]]. Toimetajad Sirje Endre, Leho Lõhmus. Tallinn: SE & JS 2020. ISBN 978-9949-7386-8-7 '''Juhendajana''' Igor Kopõtin, magistrikraad (teaduskraad), juhendaja Leho Lõhmus, Eesti sõjaväe Pioneeripataljon aastatel 1924–1940: struktuur, isikkoosseis, väljaõpe, Tallinna Ülikool 2010. ==Liikmesus== Ta on [[Nõmme Heakorra Selts]]i üks taasasutajaid (1988), Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi (EASS) ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) liige, Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna taastajaliige (1994), [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i eluaegne liige ja juhatuse liige 2010–2021, [[Eesti Sõjaajaloo Komisjon]]i juhatuse liige, Nõmme Koduloohuviliste Koja liige. ==Tunnustus== *1994 Kaitseministeeriumi hõbemärk *2000 Suure Nikolai autasu *2003 [[Tallinna teenetemärk]] *2003 Kaitseliidu III klassi teenetemedal *2003 Kaitseliidu Toompea malevkonna rinnamärk *2004 [[Nõmme aastate tegija]] *2004 Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu II klassi teeneterist *2010 EASS sõjaajaloo kirjanduse kuldne teeneterist *2011 Nõmme tunnusauhind "Nikolai von Glehni kuju" *2018 [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]] Eesti sõjaajaloo väärtustamise ja populariseerimise eest<ref>{{Netiviide |URL=http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-silmapaistvaid-kaitsevaldkonda-panustajaid |Pealkiri=Kaitseminister tänas silmapaistvaid kaitsevaldkonda panustajaid |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=28. november 2018 |Kasutatud=29. november 2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *2019 Eesti Sõjamuuseumi teenetemärk *2019 [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]i aasta tegija *2019 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] *2021 EELK Nõmme Rahukoguduse III järgu Rahurist *2021 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal *2024 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lõhmus, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] jsqvh6695h98n50zslopt3ujuqhds01 7249440 7249439 2026-10-08T11:23:36Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7249440 wikitext text/x-wiki '''Leho Lõhmus''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1953|1953 Nõmmel]]) on eesti insener, [[ajaloolane]], muinsuskaitsja ning publitsist. Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ''[[cum laude]]''. Tehnikakandidaat (Tallinna Tehnikaülikool, 1991; juhendaja tehnikadoktor [[Ahto Räni]]). Venekeelne väitekiri "Дисперсно-армированные отделочные композиции на основе промышленных отходов". Töötanud tootmiskoondises [[AS Silikaat|Silikaat]] ja [[Silikaatbetooni Instituut|Silikaatbetooni TUPR Instituudis]] ning 1992–2001 [[kaitseministeerium]]is. 2001–2004 töötas ta [[Eesti Sõjamuuseum]]is direktori asetäitjana teadusalal ja 2004–2019 museoloogia- ja haldusalal.<ref>[https://web.archive.org/web/20140513111113/http://www.esm.ee/tootajad/ Töötajad] Eesti Sõjamuuseumi koduleht (vaadatud 13. mail 2014)</ref> Ta on uurinud [[polümeer]]-mineraalseid struktureeruvaid [[Dispersne süsteem|dispersseid süsteeme]], [[Reomeetria|reomeetriat]], Eesti [[sõjaajalugu]] ja [[Nõmme]] ajalugu. ==Teoseid== *Nikolai von Glehnist Nõmme linnani : ülevaade Nõmme ajaloost. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1996. ISBN 998560203X *Nõmme eliidi saatusest. Nõmme 1997. ISBN 9985603486 *Nõmme linnast linnani : ülevaade Nõmme ajaloost II. Nõmme: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1998. ISBN 9985605306 *Nõmme läbi aegade. Nõmme [Tallinn] : Inreko Press, 2001. ISBN 9985782461 *Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat (koostaja: Leho Lõhmus, toimetajad Toomas Hiio ja Leho Lõhmus). Viimsi: Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2002–2007. ISSN 1406-7625 *Hiiu-Rahu kalmistu. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2003. ISBN 9985789024 *Nõmme : viiskümmend XX sajandi I poole väljapaistvat nõmmelast. Tallinn: Koolibri ja Nõmme Linnaosa Valitsus, 2004. ISBN 9789985014950 *Nõmme vanadel fotodel = ''Nõmme auf alten Fotografien = Nõmme on old photos''. Tallinn: Koolibri, 2005. ISBN 9789985016060 *Nõmme ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2006. ISBN 9789985019108 *Nõmme. Jalutaja teejuht 2. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007. *Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul. ''War graves at Hiiu-Rahu cemetery''. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 3. 2007. ISBN 9789985982204 *Nõmme kaitseliit. Tallinn: Koolibri, 2009. ISBN 9789985022825 *Nõmme kindlusraudtee. Tallinn: Koolibri, 2011. ISBN 9789985027660 *Vene impeeriumi ordenid. Tallinn: SE&JS, 2014. ISBN 9789949954735 *Haridus Nõmme Gümnaasiumis läbi ajapeegli. // TNG almanahh. Tallinn 2019 *Nõmme Teises Maailmasõjas. Ammukaar 2022. ISBN 978-9916-689-110 *Nõmme I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Ammukaar 2025. ISBN 978-9916-689-45-5 ===Kaasautorina=== *Nõmme. Nõmme Heakorra Selts. Tutvustaja /koostajad L. Lõhmus, K. Väinsalu, H. Valter. (1989) *Nõmme (tutvustaja / koostajad L. Lõhmus jt. ; tõlge T. Kaare). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, [1994] *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja [[Mati Õun]]. Tallinn: Tammiskilp, 1998 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2002 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2003. ISBN 9985945530 *Unustamatu. Kindral Aleksander Tõnisson : [1875–1941] : artikleid ja mälestusi / [koostajad [[Leo Tõnisson]], Leho Lõhmus]. Tallinn: SE & JS, 2004. ISBN 9789985854617 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2005. ISBN 998594559X *Kaitseliit Tallinnas 1917 - 2010. Juubeliraamat sõnas ja pildis. Peatoimetaja Merike Jürjo. Tallinn: KUMA kirjastus, 2010. ISBN 978-9949-447-15-2 *Eesti sõjaajaloo aastaraamat = ''Estonian yearbook of military history''. Peatoimetaja [[Toomas Hiio]]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2011– ISSN 2228-0669 *Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme. (Kirjutanud Anna-Kristiina Einamaa, Heldur Kajaste, Erki Korp, Piret Loide, Leho Lõhmus, Voldemar Panso.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2011. ISBN 978-9985-0-2831-5. *[[Igor Kopõtin]], Leho Lõhmus. Eesti sõjaväe Pioneeripataljon : areng ja koostöö 1917–1940. Tallinn: [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2012. ISBN 9789949448906 *Ettevõtlik Nõmme (koostanud Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Kaja Hints.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2012 ISBN 978-9985-0-3046-2 *[[Robert Nerman]], Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. ISBN 9789949332151 (köites) *Nõmme kirikud ja kogudused (toimetajad [[Jukko Nooni]] ja Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Toomas Schvak jt). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2013. ISBN 9789949332571 *Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940. Koostaja [[Ülle Kraft]]. Kirjutanud Ülle Kraft, [[Toomas Boltowsky]], Leho Lõhmus. Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. 2019. ISBN 978-9985-9822-6-6, ISSN 1736-5694 *Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused. Koostaja [[Aimar Kuldvere]]. Toimetajad Sirje Endre, Leho Lõhmus. Tallinn: SE & JS 2020. ISBN 978-9949-7386-8-7 '''Juhendajana''' Igor Kopõtin, magistrikraad (teaduskraad), juhendaja Leho Lõhmus, Eesti sõjaväe Pioneeripataljon aastatel 1924–1940: struktuur, isikkoosseis, väljaõpe, Tallinna Ülikool 2010. ==Liikmesus== Ta on [[Nõmme Heakorra Selts]]i üks taasasutajaid (1988), Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi (EASS) ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) liige, Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna taastajaliige (1994), [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i eluaegne liige ja juhatuse liige 2010–2021, [[Eesti Sõjaajaloo Komisjon]]i juhatuse liige, Nõmme Koduloohuviliste Koja liige. ==Tunnustus== *1994 Kaitseministeeriumi hõbemärk *2000 Suure Nikolai autasu *2003 [[Tallinna teenetemärk]] *2003 Kaitseliidu III klassi teenetemedal *2003 Kaitseliidu Toompea malevkonna rinnamärk *2004 [[Nõmme aastate tegija]] *2004 Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu II klassi teeneterist *2010 EASS sõjaajaloo kirjanduse kuldne teeneterist *2011 Nõmme tunnusauhind "Nikolai von Glehni kuju" *2018 [[Kaitseministeeriumi teeneterist|Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]] Eesti sõjaajaloo väärtustamise ja populariseerimise eest<ref>{{Netiviide |URL=http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-silmapaistvaid-kaitsevaldkonda-panustajaid |Pealkiri=Kaitseminister tänas silmapaistvaid kaitsevaldkonda panustajaid |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=28. november 2018 |Kasutatud=29. november 2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *2019 Eesti Sõjamuuseumi teenetemärk *2019 [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]i aasta tegija *2019 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] *2021 EELK Nõmme Rahukoguduse III järgu Rahurist *2021 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal *2024 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lõhmus, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] nelaaf1ohbbqw2mlmfix7g3ochnviqc 0 380976 7249379 7187615 2026-10-08T09:25:39Z ~2026-54078-84 239266 /* */ Parandasin wümptomite -> sümptomite 7249379 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib käitumishäirest; lennujaama kohta vaata artiklit [[Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam]]}} {{liita|Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire}} {{Haigus | Nimi = Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) | Valdkond = [[psühhiaatria]], [[pediaatria]] | Sümptomid = * [[Tähelepanu]] puudumine * [[Hüperaktiivsus]] * [[Impulsiivsus]] * [[Kõrgemad kognitiivsed funktsioonid|Kõrgemate kognitiivsete funktsioonide]] häired * Emotsioonide regulatsiooni häired * Töömäluhäired | Avaldumine = enne 12. eluaastat | Põhjused = geneetiline [[pärilikkus]], harvematel juhtudel [[keskkonnategurid]] ([[mürk|mürkainetega]] kokkupuutumine [[rasedus|raseduse]] ajal, rasedusest tingitud [[tüsistus|tüsistused]], ajutrauma) | Diagnoos = sümptomite põhjal, kui muud põhjused on välistatud | Eristusdiagnoos = [[bipolaarne häire]]&nbsp;• [[depressioon]]&nbsp;• [[autism]]&nbsp;• [[õpiraskused]]&nbsp;• [[vaimupuue]]&nbsp;• [[ärevushäire]]&nbsp;• [[piirialane isiksushäire]]&nbsp;• [[fetaalne alkoholisündroom]] | Ravi = medikamentravi, [[psühhoteraapia]] | Ravimid = [[Stimulant|stimulandid]] ([[metüülfenidaat]], [[amfetamiin]]), Selektiivsed noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (atomoksetiin, viloksasiin), α₂a-adrenergilised agonistid (guanfatsiin, klonidiin) | Esinemissagedus = 0,8–1,5% elanikkonnast (2019) }}'''Aktiivsus- ja tähelepanuhäire''', lühend '''ATH''' ([[inglise keel]]es ''attention deficit hyperactivity disorder'' ehk '''ADHD''') on käitumishäire, mille tunnusteks on ülemäärased keskendumisraskused, impulsiivsus või hüperaktiivsus.<ref>[https://www.nhs.uk/conditions/attention-deficit-hyperactivity-disorder-adhd/]</ref> See võib esineda nii lastel kui ka täiskasvanutel. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirele on iseloomulik varane algus, tavaliselt avaldub see esimese viie eluaasta jooksul. See väljendub püsivuse puudumises, süsteemituses, või raskustes tähelepanu hoidmisega, näiteks lugemisel, kuid tihti ka suuremas loomingulisuse tasemes. Eestis diagnoositakse ja ravitakse ATH-d nii lastel kui ka täiskasvanutel. Levinuimaks ravimiks on metüülfenidaat. ATH rahvusvaheline ICD kood on F90.0<ref>{{Netiviide |pealkiri=ADHD |url=https://www.duodecimlehti.fi/duo14724 |vaadatud=2023-02-20 |väljaanne=Duodecim.fi}}</ref> ==Ajalugu== 19. sajandi lõpus märkasid lastearstid, et ajukahjustuse ja neuroloogiliste haigustega lapsed on sageli motoorselt väga rahutud. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et hüperaktiivsus on kinnituseks ka kergema ajukahjustuse kohta, mida varem kasutusel olnud meetoditega ei olnud võimalik diagnoosida. Sel ajal kasutati mõistet ''minimal brain disorder'' (MBD). Teaduskirjanduses seda mõistet enam ei kasutata. Hiljem muudeti lühendi tähendust, millest sai talitlushäire (''dysfunction''), kuna uuringud viitasid sellele, et väikesel osal hüperaktiivsetest lastest on mainitud orgaaniline ajukahjustus. 20. sajandi alguses märgati, et sellised lapsed on üliaktiivsed ainult koolis või mingis kindlas keskkonnas/tingimustes, kus neile esitati suuri nõudmisi. Kodus ja igapäevamängudes võisid hüperaktiivsuse sümptomid puududa.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 236) Täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäiret hakati diagnoosima 1990. aastatel.<ref name="ReferenceA">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3000907/]</ref> ==ATH täiskasvanutel== 2006. aasta uuringu andmetel jätkuvad ATH sümptomid umbes pooltel lastel ka täiskasvanueas.<ref name="ReferenceA" /> Täiskasvanute ATH on ühiskonnas tugevalt aladiagnoositud. Rootsis on 2,7% kõigist psühhiaatrilistest diagnoosidest täiskasvanutel seondatav ATH-ga<ref>{{Netiviide |url=https://adhd-institute.com/the-prevalence-and-incidence-of-adhd-in-adults-in-sweden/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-07-19 |arhiivimisaeg=2019-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190719084704/https://adhd-institute.com/the-prevalence-and-incidence-of-adhd-in-adults-in-sweden/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Polyzoi |eesnimi=Maria |perekonnanimi2=Ahnemark |eesnimi2=Ewa |perekonnanimi3=Medin |eesnimi3=Emma |perekonnanimi4=Ginsberg |eesnimi4=Ylva |kuupäev=2018 |pealkiri=Estimated prevalence and incidence of diagnosed ADHD and health care utilization in adults in Sweden - a longitudinal population-based register study |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29765219/ |ajakiri=Neuropsychiatric Disease and Treatment |aastakäik=14 |leheküljed=1149–1161 |doi=10.2147/NDT.S155838 |issn=1176-6328 |pmc=5944447 |pmid=29765219}}</ref>. Rootsi Karolinska Instituudi andmetel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire 2–4 protsendil täiskasvanutest. Täiskasvanute ATH-uuringud on aga instituudi hinnangul 10–20 aastat laste ATH-uuringutest maas ning on keerulisem leida spetsialiste, kes täiskasvanute ATH-ga tegelevad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Adhd – a controversial diagnosis {{!}} Karolinska Institutet |url=https://ki.se/en/research/adhd-a-controversial-diagnosis |vaadatud=2023-02-20 |väljaanne=ki.se |keel=en |arhiivimisaeg=2023-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230130015823/https://ki.se/en/research/adhd-a-controversial-diagnosis |url-olek=ei tööta }}</ref> 2006. aasta uuringu andmetel jätkuvad ATH sümptomid umbes pooltel lastel ka täiskasvanueas.<ref name="ReferenceA" /> Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestel on täheldatud tavapopulatsioonist suuremat võimet loovülesannete lahendamisel. ATH-ga täiskasvanud on uuringutes teatanud, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu tunnevad nad end loovülesannete lahendamises võimekamalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Thinking outside the box: Adults with ADHD not constrained in creativity |url=https://www.sciencedaily.com/releases/2018/10/181009114956.htm |vaadatud=2023-02-20 |väljaanne=ScienceDaily |keel=en}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Boot |eesnimi=Nathalie |perekonnanimi2=Nevicka |eesnimi2=Barbara |perekonnanimi3=Baas |eesnimi3=Matthijs |kuupäev=2020 |pealkiri=Creativity in ADHD: Goal-Directed Motivation and Domain Specificity |url=http://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1087054717727352 |ajakiri=Journal of Attention Disorders |keel=en |aastakäik=24 |üksiknumber=13 |leheküljed=1857–1866 |doi=10.1177/1087054717727352 |issn=1087-0547 |pmc=PMC7543022 |pmid=28845720}}</ref>. Avalikkuses tuntud inimesed ADHD'ga on näiteks ujuja [[Michael Phelps]], laulja [[Adam Levine]] ja näitleja [[Johnny Depp]]<ref>https://www.healthline.com/health/adhd/celebrities#1.-Michael-Phelps</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Famous People with ADHD: Simone Biles, Emma Watson, Johnny Depp, Channing Tatum |url=https://www.additudemag.com/slideshows/famous-people-with-adhd/ |vaadatud=2023-02-20 |väljaanne=www.additudemag.com}}</ref> ==ATH lastel== Sümptomeid võib täheldada laste puhul rohkem kui 10%-l. 2,5%-l neist on täidetud ka diagnostilised kriteeriumid. Sellele häirele on iseloomulik varane algus, tavaliselt avaldub see esimese viie eluaasta jooksul. See väljendub püsivuse puudumises ning süsteemitus, laialivalguvas ja liigses askeldamises. Hüperaktiivsed lapsed lähevad ühelt tegevuselt teisele, midagi lõpetamata. Selle häirega kaasneb sageli ka muid iseärasusi. Tihti on sellised lapsed hoolimatud, satuvad sageli õnnetustesse ning rikuvad seadusi. See kõik juhtub siiski mõtlematusest, meelega nad seda ei tee. Lapsed tegutsevad hetketujude ajel. Täiskasvanuga suheldes on nad pidurdamatud ning neil puudub ettevaatlikkus ja vaoshoitus. Tihti on need lapsed ebapopulaarsed teiste laste hulgas ning võivad olla tõrjutud. Eakaaslastega võrreldes on hüperaktiivsed lapsed vaimselt nõrgemad ja lisaks võib olla keelearengu spetsiifilised ja ka motoorsed häired.<ref name="Liivamägi" /> ===Diagnostilised kriteeriumid=== Haigusega on tegu siis, kui sümptomid kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (kool, sõpruskond, kodu) ja on tugevad. Sümptomid mõjutavad lapse tegutsemisvõimet ning põhjustavad lapsele muid probleeme. Siinjuures on oluline tähele panna, et tegutsemisvõime on vähenenud vähemalt kahes keskkonnas.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 237). Selleks, et diagnoosida hüperaktiivsust, peavad sellele viitavad sümptomid kestma vähemalt kuus kuud ning need peavad põhjustama raskusi igapäevaeluga toimetulemisel. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire puhul saab välja tuua kolm valdkonda, milles see lastel väljendub: hüperaktiivsus, tähelepanuhäire või nende kahe kombinatsioon (RHK-10). Et hüperaktiivsust diagnoosima hakata, peab esinema vähemalt kolm sümptomit pikema aja jooksul (6 kuud). Sellised lapsed siblivad rahutult käte ja jalgadega või nihelevad toolil. Nad lahkuvad omavoliliselt oma kohalt, kus eeldatakse, et laps paigal püsiks. Samuti jooksevad ja ronivad ringi seal, kus ei ole sobilik. Need lapsed on mängudes lärmakad ega suuda vabategevusele vaikselt keskenduda. Nad on motoorselt väga aktiivsed ega suuda vastavalt olukorrale käitumist kontrollida (RHK-10). Tähelepanuhäire diagnoosimisel on oluline, et keskendumisvõime puudulikkusele viitavatest sümptomitest on esindatud vähemalt kuus. Siia alla kuulub see, et laps ei mäleta tihti oma igapäevaseid tegemisi, kaotab tema jaoks vajalikke asju nagu näiteks koolitarbed. Ülesannete lahendamisel teeb tihti hooletusvigu. Tema keskendumist segavad välised ärritajad. Lisaks väldib ta pingutustnõudvaid ülesandeid. Ta ei oska planeerida oma tegevusi ning kui on midagi kavandanud, siis ta ei oska seda ellu viia. Ta ei kuula, mida talle räägitakse ja seetõttu on tal raske juhtnööre jälgida. Mängudele ja ülesannetele keskendumine on tema jaoks raske ning sageli jäävad tal tegevused pooleli (RHK-10). Lisaks neile probleemidele on need lapsed on liiga impulsiivsed. Impulsiivsuse juures saab tuua välja järgmised tunnused. Hüperaktiivsed lapsed sekkuvad teistele esitatud küsimustesse. Nad ei suuda oodata mängudes ja tegevustes oma järge ning on pealetükkivad. Nad räägivad liiga palju, arvestamata olukorda (RHK-10). ===Kaasnevad probleemid=== Õpiraskused, mis on tingitud aju arengu iseärasusest, aga mitte lapse laiskusest või vaimsete võimete vähesusest. Lastel võivad esineda spetsiifilisi õpiraskusi lugemise omandamisel, õigekirjas või matemaaikas. Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Kõne võib täielikult puududa või ei vasta eakohasele arengutasemele. ===Psüühiliste protsesside häirumine=== Füüsiline kohmakus. Koordinatsiooni-, tasakaalu-, peenmotoorikahäired. Emotsionaalne ebastabiilsus. Meeleolude kiire vaheldumine, tunnete liiga tugev väljendus (kallistus, reaktsioon tegevusele). Raskendatud suhtlemine eakaaslastega, mille põhjustab hüperaktiivsete laste impulsiivne käitumine, liigne emotsionaalsus ja ettearvamatu käitumine <ref name="Nõmme" />(Nõmme, 2009: 18). Kui diagnostilised kriteeriumid on täidetud, siis on tegemist kaasneva psüühikahäirega.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 239) ===Etioloogia=== Tegemist on multifaktorilise etioloogiaga. See tähendab, et võimalikke tekkepõhjuseid on palju. Peamisteks hüperaktiivsuse tekke põhjusteks peetakse raseduse patoloogiat, probleemset sünnitust ja sellega seotud patoloogiaid, näiteks infektsiooni teke lapse esimesel eluaastal ja alakaalulisus sündides<ref name="1LGty" />(Nõmme, 2009; 14). Kindlasti mõjuvad hüperaktiivsuse teket ka psühhosotsiaalsed tegurid, mis põhjustavad varajaste kiindumussuhete puudumisest, psüühilisest tasakaalutusest või vähestimuleerivast keskkonnast<ref name="Toomla" /> (Toomla, 2001). Alkoholi ja/või ravimite kuritarvitamine, suitsetamine, kehvveresus, mitmesugused keemilised mürgid, alatoitlus, psühhotraumeerivad tingimused raseduse ajal võivad tekitada hüperaktiivsust. Hüperaktiivsus võib olla geneetilist päritolu<ref name="Nõmme" /> (Nõmme, 2005; 9). ===Avaldumisvormid=== Uuringud on näidanud, et esimesel eluaastal on imikud rahulikud ja kergesti hooldatavad. Nad on veidi passiivsed ja aeglustunud on motoorne areng. Samas on selliseid lapsi, kes juba selles vanuses on hüperaktiivsed. Sellised lapsed võivad hakata juba väga varakult käima.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006:241) Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsed on kohmakad ja aeglased, millest tulenevalt on neil raske õppida puhtuse pidamist ja potilkäimist. Paljud lapsed on väga julged ja seetõttu saavad palju viga. Nad ei kuula sõna ning ei mõista korduvat seletust. Sageli on neil endal selline tunne, et jäsemed ei allu nende tahtele. Peenmotoorikat nõudvad ülesanded nagu nööpimine, kingapaela sidumine ja riidessepanemine valmistavad neile raskusi kauem kui normaalse arenguga lapsele. Eelkooliealistel lastel avaldub aktiivsus- ja tähelepanuhäire peamiselt motoorselt. Nad on püsimatud ja ülemäära liikuvad. Rühmas ei suuda need lapsed mängudele keskenduda.<ref name="Liivamägi" /> (Liivamägi, 2006: 241–242) ===Prognoos=== Sümptomid, mis avalduvad varases lapseeas, on hilisemale isiksusearengule ohtlikumad kui need, mis avalduvad hiljem. Väga tähtis on, et saadakse võimalikult varakult teada, millega on tegu, ning alustatakse ravi. Kui ravi (farmakoloogilise ravi puhul [[stimulant]]idega) ei saa õigeaegselt, võib lapsel tekkida enesehinnanguhäired, depressioon ja süütunne. Küll aga on võimalik õigeaegselt alustatud raviga võimaldada lapsel koolis edukalt hakkama saada. Uuringud on näidanud, et aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel on kõige enam probleeme noorukieas, eelkõige neil, kes pole õigel ajal abi saanud. Sageli jäetakse kool pooleli, lisanduvad käitumishäired ning satutakse halba seltskonda. Sellised noored vajavad psühhiaatrilist abi. Kõige halvema prognoosi kohaselt võivad abita jäänud lapsed täiskasvanueas kannatada isiksusehäirete all. Kui probleemidele on õigeaegselt jaole saadud, siis on võimalik keskendumisraskustest tingitud kahjud minimeerida.<ref name="Liivamägi" />(Liivamägi, 2006: 245) ===Kõne ja keele areng=== Kõne ja keele areng võib olla aeglasem. Laps ei pruugi osata ennast arusaadavalt väljendada. Samas on võimalik, et kõne üldse puudub. Samuti võib olla piiratud ka lapse kõnest arusaamise võime.<ref name="Haldre" /> ===Uni=== Ligikaudu pooltel hüperaktiivsetest lastest esineb unehäireid, mis on võrreldes tavapärasega kaks korda sagedam. Lapsi kimbutavad raskused uinumisel, pinnapealne uni ja öine ärkamine. Unehäireid soodustavad aju liigne erutus, erinevaid emotsioone ja muljeid täis päev.<ref name="Haldre" /> ===Meeleolu ja emotsioonid=== Hüperaktiivsetel lastel esineb tihtipeale liigset ärevust, meeleolu kõikumisi, kurbust ja madalat enesehinnangut. Madalat enesehinnangut põhjustab enamasti pereliikmete ja eakaaslaste negatiivne hoiak. Meeleolude kiire vaheldumine viitab ajutegevuse tasakaalutusele. Kui hüperaktiivne laps tunnetab, et lähedased pole temaga rahul, võib ta tunda liigset kurbust ja ärevust.<ref name="Haldre" /> ===Toimetulek hüperaktiivse lapsega=== Täiskasvanu ei tohi liidripositsiooni lapsele loovutada. Lapsega tuleb suhelda respekteerivalt, tema suhtes tuleb empaatiat üles näidata. Suhelda tuleb rahulikult, järjekindlalt, häält tõstmata. Hüperaktiivsele lapsele sobib kindel rutiinne päevakava, see tekitab tunde, et asjad on paigutatud kindlas järjekorras, mis aitab lapsel paremini aru saada ka põhjuse ja tagajärje seostest. Tähtis on, et kodus järgitaks samu reegleid nagu koolis või lasteaias, nii on võimalik lapses harjumust tekitada. Lapsele on vaja nõudmised esitada konkreetselt sõnastatuna. Piirangud on tarvis seada, kuid kindlasti tuleks jätta lapsele ruumi proovimiseks ja katsetamiseks. Kui laps on käitunud ebasobival viisil, on esmalt vajalik talle öelda, mida ta tegi hästi, seejärel öelda, mida oleks pidanud teistmoodi tegema ja lisada lühike põhjendus. Sõnumi edastamisel on tähtis, et laps kuulaks, samuti on tarvis lapsele otsa vaadata ning oma hoiakuga rõhuda sellele, et jutt on oluline.<ref name="Haldre" /> Hüperaktiivsel lapsel on enamasti keeruline ennast teise inimese olukorda panna. Et aidata last teiste inimeste tunnete mõistmisel, küsida lapse arvamust, mis tema arvab, mida keegi teine ühes või teises olukorras tunda võiks.<ref name="Haldre" /> Hüperaktiivsete laste vanemate hinnangul mõjuvad väljasõidud ja pereüritused lastele liigselt ärritavalt, lapsed on sõnakuulmatud, nende tähelepanu hajub ning õnnetusi juhtub rohkem. Lapsele tuleks kindlasti eelnevalt selgitada, mis sel päeval juhtuma hakkab.<ref name="Haldre" /> Võrreldes teiste lastega, vajavad hüperaktiivsed lapsed tihedamini füüsilist kontakti. Kui last kergelt õlast puudutada, aitab see paremini lapsel oma tähelepanu koondada. Arvestada tuleb sellega, et mõned lapsed ei soovi üldse füüsilist kontakti, sel juhul tuleb lapse soovi aktsepteerida. Samuti on tähtis lapsega silmside luua, nii saavad lapsed teate, et tema jaoks ollakse olemas ja temaga arvestatakse.<ref name="Haldre" /> Kuna hüperaktiivsel lapsel on raske ühelt tegevuselt teisele üle minna, on oluline, et talle antakse reageerimiseks lisa- või neutraalset aega. Kui lapsel on vaja uuele tegevusele lülituda, tuleb sellest talle aegsasti märku anda, näiteks öelda, et tal tuleb lõpetada 10 minuti jooksul, seejärel…. <ref name="Haldre" /> Hüperaktiivsetel lastel on keeruline talle antud tööülesandeid järjestada ja organiseerida. Et laps ülesannetega paremini toime tuleks, on vaja ülesanne osadeks jaotada ning lisada selgitus, millises järjekorras ta midagi tegema hakkab. Korraldused peab andma selgelt, lühidalt ja arusaadavalt, rääkida tuleb sellest, mida temalt oodatakse, mitte sellest, mida ta kindlasti teha ei tohiks. Võimalusel kontrollida, kas laps mõistis talle öeldut.<ref name="Haldre" /> Hüperaktiivsel lapsel kujuneb sageli madal enesehinnang, mis tuleneb sellest, et ta satub sagedasti pahandustesse ning saab pidevalt riielda. Et vältida enesehinnangu langemist, on tarvis last tunnustada ja kiita. Kiita ja tunnustada tuleks ka lapse püüdlusi midagi head korda saata, kuigi tema kohmakuses ja impulsiivsuses on oht, et kavatsuse teokstegemine ei õnnestu. Kiita tuleks vahetult pärast tegevust, nii kujuneb lapsel seos oma tegevuse ja positiivse tagasiside vahel. <ref name="Haldre" /> ==Viited== {{viited|allikad= <!--<ref name="ae4J6">http://www.unemeditsiin.ee/?q=en/node/124</ref> #Seda viidet enam ei kasutata, august, 2019--> <!--<ref name="h6r12">http://elf.ee/ath/mis-on-ath/</ref> #Seda viidet enam ei kasutata, august, 2019--> <ref name="Liivamägi">Liivamägi, J. (2006) (Toim). Laste- ja noortepsühhiaatria. Tallinn: Medicina</ref> <ref name="Nõmme">Nõmme, A. (2005). Hüpi lasteaias. Tartu: Atlex</ref> <ref name="1LGty">Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega. Tartu: Atlex</ref> <ref name="Toomla">Toomla, K. (2001). Hüperaktiivne laps kodus, koolis, lasteaias. Loeng: Praktilise Psühholoogia Erakool SENSUS</ref> <ref name="Haldre">Haldre, L., Kõrgesaar, R., Metsis, L., Roomeldi, M., Susi, A. (2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus</ref> }} [[Kategooria:Psüühika- ja käitumishäired]] [[Kategooria:Harjumus- ja impulsihäired]] lgbgzie8cvea9axcmn7p0129v3sgz17 0 384896 7249275 6921838 2026-10-07T22:00:15Z Kuuskinen 33651 7249275 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = New Yorgi politsei | omakeelne_nimi = New York City Police Department | embleem = Patch of the New York City Police Department.svg | embleemiallkiri = | pilt = NYPD police car 3369.JPG | pildiallkiri = NYPD politseiauto | lühend = NYPD | deviis = ''Fidelis ad Mortem''<br/>("Surmani truu") | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1845|5|23}} | lõpp = | tüüp = [[munitsipaalpolitsei]] | peakorter = One Police Plaza, [[Alam-Manhattan]] | piirkond = [[New York]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | eelarve = | töötajaid = u. 52 000 (2026) | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://nypdonline.org/ nypdonline.org] | märkused = }} [[File:|pisi|250px|]] '''New Yorgi politsei''' ([[Inglise keel|inglise]]: ''New York City Police Department'', lühend:''NYPD'', ametlikult: ''City of New York Police Department'') on [[New York|New Yorgi]] linnale alluv [[munitsipaalpolitsei]], mille peamisteks ülesanneteks on korrakaitse ja juurdluste läbiviimine. New Yorgi politsei on [[USA]] vanimaid politseiameteid. Asutus loodi [[1845]] ja see asendas [[1625]]. aastast tegutsenud linnavahi süsteemi. New Yorgi politseis töötas [[2013]]. aastal 49 526 inimest ja asutuse eelarve oli 4,8 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. [[Kategooria:New York]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide politsei]] sylp3lizau1wd8r742du2krswo9l6ko 7249276 7249275 2026-10-07T22:00:30Z Kuuskinen 33651 7249276 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = New Yorgi politsei | omakeelne_nimi = New York City Police Department | embleem = Patch of the New York City Police Department.svg | embleemiallkiri = | pilt = NYPD police car 3369.JPG | pildiallkiri = NYPD politseiauto | lühend = NYPD | deviis = ''Fidelis ad Mortem''<br/>("Surmani truu") | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1845|5|23}} | lõpp = | tüüp = [[munitsipaalpolitsei]] | peakorter = One Police Plaza, [[Alam-Manhattan]] | piirkond = [[New York]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | eelarve = | töötajaid = u. 52 000 (2026) | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://nypdonline.org/ nypdonline.org] | märkused = }} '''New Yorgi politsei''' ([[Inglise keel|inglise]]: ''New York City Police Department'', lühend:''NYPD'', ametlikult: ''City of New York Police Department'') on [[New York|New Yorgi]] linnale alluv [[munitsipaalpolitsei]], mille peamisteks ülesanneteks on korrakaitse ja juurdluste läbiviimine. New Yorgi politsei on [[USA]] vanimaid politseiameteid. Asutus loodi [[1845]] ja see asendas [[1625]]. aastast tegutsenud linnavahi süsteemi. New Yorgi politseis töötas [[2013]]. aastal 49 526 inimest ja asutuse eelarve oli 4,8 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. [[Kategooria:New York]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide politsei]] hqtks8vdi7cphplhtb2wza8p5wxnz9p 0 387566 7249316 4241230 2026-10-08T06:06:19Z ~2026-54021-51 239253 /* */ 7249316 wikitext text/x-wiki '''Väylä''' Er kvensk og meänkieli for elv, farled ([[inarisaami keel]]es '''Vävli''') on küla [[Soome]]s [[Inari vald|Inari vallas]], mis asub [[Inari järv]]e kaldal Vävlivuonâ ehk Väylävuono lahe ääres. Küla soomekeelne nimi on saadud otsetõlkena Inari saami keelest. Läheduses on ka Vävlijuuhâ ehk Väyläjoki.<ref>Ilmari Mattus. [http://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Asarja/a186.pdf Itä-Inarin paikannimistö]. Ivalo: Metsähallitus, 2010, lk 269.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/3038635/lapimaal-sundis-soome-tanavune-kulmarekord Lapimaal sündis Soome tänavune külmarekord]. Postimees.ee, 29. detsember 2014. [[Kategooria:Inari vald]] [[Kategooria:Soome külad]] h6t6r0vttkoq1y245uyebl810kgfeut 7249446 7249316 2026-10-08T11:35:21Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7249316|7249316]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-54021-51|~2026-54021-51]] ([[User talk:~2026-54021-51|arutelu]]) 7249446 wikitext text/x-wiki '''Väylä''' ([[inarisaami keel]]es '''Vävli''') on küla [[Soome]]s [[Inari vald|Inari vallas]], mis asub [[Inari järv]]e kaldal Vävlivuonâ ehk Väylävuono lahe ääres. Küla soomekeelne nimi on saadud otsetõlkena Inari saami keelest. Läheduses on ka Vävlijuuhâ ehk Väyläjoki.<ref>Ilmari Mattus. [http://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Asarja/a186.pdf Itä-Inarin paikannimistö]. Ivalo: Metsähallitus, 2010, lk 269.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/3038635/lapimaal-sundis-soome-tanavune-kulmarekord Lapimaal sündis Soome tänavune külmarekord]. Postimees.ee, 29. detsember 2014. [[Kategooria:Inari vald]] [[Kategooria:Soome külad]] fu1zkljinemot4l3bj0isz2vs0f0taq 0 389926 7249340 6315746 2026-10-08T07:50:18Z Kuriuss 38125 7249340 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=august|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|kuu=november|aasta=2020}} [[Pilt:En-map.png|pisi|Eesti kaart, kust on näha Eesti-Läti piir]] [[Pilt:Boundary marker of Latvia.JPG|pisi|Piiripost [[Heinaste]] (läti Ainaži) juures]] '''Eesti-Läti piir''' on [[Eesti]] ja [[Läti]] vaheline [[riigipiir]], mille pikkus on 339 km.{{lisa viide}} ==Ajalugu== Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel eksisteeris kuni 16. juunini 1940 rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiir, mis oli kindlaks määratud 19. oktoobri 1920. aasta konventsiooniga ja demarkeeritud (naturaliseeritud) aastail 1921–1922. Eesti ja Läti vabariikide lõpuliku riigipiiri kindlaksmääramise komisjoni liikmeteks olid 1919. aastal [[Eduard Alver]], K. Kirp, J. Lõo, [[Karl Ipsberg]], [[Peeter Kann]]. Suuremaks vaidluspunktiks läbirääkimistel Eesti ja Läti vahel oli [[Valga]] linn. Piirikõnelused algasid juba 1918. aastal, ent ei viinud kuhugi välja. See on ka mõistetav: 1919. aastal elas Valgas 7064 eestlast, 5496 lätlast ja lisaks veel umbes 1500 teistest rahvustest inimest.{{lisa viide}} 1919. aastal suvel Eesti deklareeris ühepoolselt, et 13 segarahvastikuga Läti valda liidetaks Eestiga: [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna]] (Veclaicene) [[Võru maakond|Võru maakonnaga]], Öpiku ([[Ipiķi]]), [[Laatre]] (Mõisaküla), [[Araveste |Araveste]] (Arakste), Metsküla ([[Lode]]) ja [[Heinaste]] (Ainaži) [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]]ga ning [[Valga]], [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]], [[Sooru vald|Sooru]], [[Luke]] ([[Lūgaži]]), [[Hoomuli]] (Omuli), [[Pödeli]] (Pedele) ja [[Härgmäe]] (Ērģeme) kavandatava Eesti [[Valga maakond|Valga maakonnaga]]<ref>RT 1919, 45</ref>. [[Vabariigi valitsus]] võttis 4. juulil 1919 vastu ajutise määruse Eesti vabariigi piiridesse kuuluvate endiste Läti, [[Valga maakond|Walga]] ja [[Volmari maakond|Wolmari maakonna]] valdade alluvuse ja valitsemise kohta. Ajutise määrusega korraldati halduskorraldust Eesti vabariigi piiridesse kuuluvatele Valga linna ja [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsen]]i, Laatre (Mõisaküla), Öpiku (Ipiku), Araveste, Metsküla, Heinaste, Valga, Paju, Sooru, Luke, Oomuli, Põdeli ja Ärgmäe valla üle. Korraldades eelnimetatud alade järgmiste maakondade külge liitmist: Vana-Laitseni vald [[Võru maakond|Võru maakonna]] külge; Öpiku (Ipiku), Laatre (Mõisaküla), Araweste, Metsküla ja Heinaste wallad [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] külge; Valga linn ja Valga, Paju, Sooru, Luke, Oomuli, Põdeli, ning Ärgmäe wallad Eesti wabariigi [[Valga maakond]]a. Ajutise määruse alusel pidi nimetatud valdade ja Valga linna valitsemist korraldatama: Valga linna ja Valga, Paju, Sooru, Luke ja Oomuli valla kohta [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt 12. veebruaril 1919 vastu võetud määruste alusel. Need määrused pidid kehtima ka Põdeli ja Ärgmäe vallale. Eesti Valga maakonna küljest eraldatavate ja Võru ning Pärnu maakondade külge liidetavates Vana-Laitseni, Öpiku (Ipiku) ja Laatre (Mõisaküla) vallas pidid jääma need ametiasutused tegevusse, mis 12. veebruari 1919. aasta määruste põhjal olid loodud, selle muudatustega, et [[vallavalitsus]]te poolt [[vallanõukogu]]de asemel tehtud otsuste järele valve ja kinnitamine maakonna komandandi käest Pärnu maakonnavalitsuse kätte üle läheb. Pärnu maakonna külge liidetavates Araveste, Metsküla ja Heinaste vallas nimetatakse seniste vallavalitsuste asemele Pärnu maakonnavalitsuse poolt kolmeliikmelised vallavalitsused ja sekretär<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/07/12/3 Wabariigi walitsuse poolt 4. juulil 1919. a. wastuwõetud ajutine määrus Eesti wabariigi piiridesse kuuluwate endiste Läti, Walga ja Wolmari maakonna waldade alluwuse ja walitsemise kohta.], Riigi Teataja, nr. 45, 12 juuli 1919</ref>. Eesti ja Läti piirikõneluste tulemusel loobus Eesti suurest osast nimetatud valdadest, kuid Eestisse arvati [[Rogosi vald|Rogosi]] (Ruusmäe) valda ulatuvad [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna valla]] eendid, Valgast põhja poole jääv [[Paju vald (Luke kihelkond)|Paju]] ja [[Sooru]] ala, umbes 10&nbsp;km pikkune [[Mõisaküla]]st kagusse jääv nn [[Laatre]] eend ning Heinaste lähedalt Ikla ja Metsapoole küla idaosa. Eesti loovutas Lätile [[Vastse-Roosa]]st kagusse jääva väikese ala.{{lisa viide}} Vaidluspunktiks Eesti ja Läti vahel oli [[Vana-Laitsna vald]], mida mõlemad pidasid endale kuuluvaks. Algselt määrati vald [[Võru maakond]]a ja seda tunnistas isegi Läti, kuid hiljem taganes lepingust. Rahvaloendus näitas eestlaste selget ülekaalu: 1092 eestlast ja 885 lätlast, kuid rahvusvaheline vahekohtu esimees Briti komissar Balti riikides kolonel [[Stephen George Tallents]] otsustas vaid [[Vana-Laitsna vald (Võrumaa)|kaks väikest osa vallast Eestile anda]], ülejäänu jäi Lätile.{{lisa viide}} 18. veebruaril 1919 oli sõlmitud suhteid ja ühist sõjategevust käsitlev leping andis Valga linna ja seitse piiriäärset valda Eestile kuni riigipiiri kindlaksmääramiseni. 10. oktoobril 1919 alustasid Eesti ja Läti läbirääkimisi uue sõjalise lepingu sõlmimiseks. [[Demarš]]ina andis kindral [[Johan Laidoner]] 1919. aasta [[jõululaupäev]]al lätlastele käsu lõpetada 29. detsembri südaööks oma tsiviilasutuste töö Valgas ja mujal Eesti sõjaväe okupeeritud aladel. Keeldumise korral ähvardati saata lätlased üle piiri.{{lisa viide}} 1. juuliks sätestas Suurbritannia kolonel [[Stephen George Tallents]] oma äranägemise järgi piirijoone. Eesti sai suurema osa Valga linnast, ent kaotas muu hulgas valdavalt eestlastega asustatud [[Heinaste vald|Heinaste]] (Ainaži) valla ühes [[Heinaste|Heinaste aleviga]]. Vaidlusküsimus oli ka [[Ruhnu saar]], millele mõlemad riigid samuti pretendeerisid. Jaanuaris 1919 oli Eesti ajutine valitsus kuulutanud Ruhnu saare Eesti osaks, varsti tegi seda ka Läti valitsus. Ruhnlased ise aga soovisid saada hoopis Rootsi alla.{{lisa viide}} 1. novembril 1923 sõlmiti Tallinnas täiendav piirileping ja 23. veebruaril 1927 protokoll, millega muudeti 19. oktoobril 1920. aastal sõlmitud konventsiooni riigipiiri ja piiriäärse maariba elanike õiguste kohta.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1927/04/05/6 Protokoll Eesti ja Läti vahel 19. oktoobril 1920. a. Riias sõlmitud konventsiooni riigipiiri ja piiriäärse maariba elanikkude õiguste kohta ja 1. novembril 1923. a. Tallinnas sõlmitud täiendava piirilepingu muutmiseks.], Riigi Teataja, nr. 32, 5 aprill 1927</ref> Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping allkirjastati 20. märtsil 1992 [[Eesti riigiminister|Eesti riigiminist]]ri [[Uno Veering]]u ja Läti riigiministri Janis Dinevicsa poolt.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13061244 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping], RT II 1994, 27, 104</ref> 12. juulil 1996 kirjutasid peaministrid [[Tiit Vähi]] ja [[Andris Šķēle|Andris Škele]] alla Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisele lepingule merepiiri kehtestamisest [[Liivi laht|Liivi lah]]es, [[Kura kurk|Kura kur]]gus ja [[Läänemeri|Läänemer]]es. == Eesti-Läti piiri piiripunktid == [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamise järel]] olid Eesti-Läti piiril piiripunktid: * [[Ikla piiripunkt]] – [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee]]l * [[Vana-Ikla piiripunkt]] – [[Rannametsa-Ikla maantee]]l * [[Jäärja piiripunkt]] – [[Kilingi-Nõmme–Kiisa maantee]]l * [[Vastse-Roosa piiripunkt]] – [[Mõniste–Ape maantee]]l * [[Murati piiripunkt]] – [[Riia–Pihkva maantee]]l * [[Mõisaküla piiripunkt]] – [[Mõisaküla tee]]l; kuni 3500 kg registrimassiga sõidukitele * [[Valga-1 piiripunkt]] – [[Jõhvi–Tartu–Valga tee|Jõhvi–Tartu–Valga maanteel]] * [[Valga-2 piiripunkt]] – Valgas [[Raja tänav (Valga)|Raja tänav]]al * [[Valga-3 piiripunkt]] – Valgas [[Sepa tänav (Valga)|Sepa tänav]]al, kuni 3500 kg registrimassiga sõidukitele * [[Valga raudtee piiripunkt]] – [[Valga raudteejaam]]as Eesti-Läti piiril asusid veel ka [[Vastse-Roosa piiripunkt|Vastse-Roosa]], [[Mõisaküla piiripunkt|Mõisaküla]], [[Lilli piiripunkt|Lilli]] ja [[Holdre piiripunkt]]id.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/196776/eesti-lati-piiripunktid-uhised Eesti-Läti piiripunktid ühised], Õhtuleht, 2. mai 2006</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti-Venemaa piir]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Estonia-Latvia border}} *[https://www.riigiteataja.ee/akt/78328 Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise riigipiiri taastamise leping], RT II 1994, 27, 104, RT II 2001, 5, 27 [[Kategooria:Eesti sisepoliitika]] [[Kategooria:Eesti geograafia]] [[Kategooria:Läti]] [[Kategooria:Eesti-Läti suhted]] [[Kategooria:Eesti piirivalve]] fpco4rvdu8m6y2mcgqf9lplztu50rlk 0 392137 7249286 6938924 2026-10-08T00:26:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249286 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WheelerGACO.jpg|pisi|Wheeleri geomaastikuala. Vaade [[ida]]st.]] '''Wheeleri geomaastikuala''' (kuni 1950 '''Wheeler National Monument''') on kõrge [[erosioon|erodeeritustasemega]] [[Paljandumine|paljandunud]] [[Vulkaaniline tuhk|vulkaanilise]] [[Tuff|tufi]] kihiga kaetud piirkond [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lääneosas [[La Garita mäed|La Garita mägedes]]. Administratiivselt asub geoala [[Colorado]]s [[Minerali maakond (Colorado)|Minerali maakonnas]]. Ala jääb umbes 13 kilomeetrit [[Creede]]'ist [[Kirre|kirde]] suunas<ref name="outcrop"/>. Tufi päritolu on seotud umbes 26–28 miljonit aastat tagasi toimunud [[La Garita kaldeera|La Garita hiidvulkaani]] [[Vulkaanipurse|purskega]]. 1908. aastal kuulutas president [[Theodore Roosevelt]] Wheeleri maastikuala [[Rahvusmonument|rahvusmonumendiks]]<ref name="parks"/> ([[Osariik (USA)|osariigi]] esimene rahvusmonument), kuid 1950. aastal tühistas [[USA Kongress]] selle otsuse<ref name="parks"/>. Tänapäeval on Wheeleri geoala [[La Garita ürgloodusala]] koosseisus.<ref name="sangres"/> Geoala on saanud nime [[kartograaf]] [[George M. Wheeler|George Wheeleri]] järgi, kes uuris seda piirkonda 1874. aastal [[USA armee]] ülesandel.<ref name="outcrop"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="sangres">[http://www.sangres.com/features/wheelergeologic.htm#.VosboHysWyo Wheeler Geologic Area]{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. sangres.com.</ref> <ref name="parks">[http://www.nationalparkstraveler.com/2009/12/pruning-parks-wheeler-national-monument-nps-1933-1950-was-great-idea-until-colorado-got-good-roads5051 Pruning the Parks: Wheeler National Monument] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. nationalparkstraveler.com.</ref> <ref name="outcrop">Sandra Mark. [http://www.rmag.org/files/Outcrop%202011/October%202011%20Outcrop_FINAL%20Web%20issue_1.pdf Lead Story: Wheeler Geologic Area]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Newsletter of the Rocky Mountain Association of Geologists. October 2010.</ref> }} [[Kategooria:Colorado kaitsealad]] [[Kategooria:Colorado geograafia]] o8lxz2vrmcuzr1k585k0aymm0fl1sl7 0 392601 7249243 7160043 2026-10-07T20:18:08Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7249243 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[File:Order of Bishop Platon 1st class badge (Estonian Apostolic Orthodox Church).jpg|thumb|250px|Püha Piiskop Platoni ordeni I järk]] [[Pilt:Order of Bishop Platon 2nd class badge (Estonian Apostolic Orthodox Church) - Tallinn Museum of Orders.jpg|thumb|250px|Püha Piiskop Platoni ordeni II järk]] '''Püha Piiskop Platoni orden''' (ka ''Püha Platoni orden'' või ''Platoni orden'') on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u kiriklik [[teenetemärk]], mida antakse kirikule osutatud teenete eest. Orden on välja antud Eesti esimese õigeusu [[piiskop]]i ja [[märter|märtri]] [[Platon (Kulbusch)|Platoni]] (Paul Kulbuschi) mälestuseks. Otsus piiskop Platoni märtrielu mälestuse jäädvustamiseks võeti vastu [[1922]]. aastal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogul. Selle alusel asutati temanimeline teenetemärk, mida alusdokumentides nimetati algselt Piiskop Platoni mälestusmärgiks. Ordeni statuut kinnitati ning teenetemärgi andmine algas 1924. aastal. Vastavalt statuudile oli ordeni andmise õigus [[metropoliit|metropoliidil]]. Ordenit võidi anda nii vaimulikele kui ka ilmalikele isikutele, kes olid osutanud märkimisväärseid teeneid Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule. Üks esimesi autasustatuid oli riigivanem [[Konstantin Päts]], kellele anti 14. detsembril 1925 Püha piiskop Platoni ordeni I järk. Ordenil on kolm järku: I, II ja III järk.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eestikirik.ee/metropoliit-ambrosius-sai-puha-platoni-ordeni/|Pealkiri=Metropoliit Ambrosius sai Püha Platoni ordeni|Väljaanne=Eesti Kirik|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Näiteks anti 1944. aastal Püha piiskop Platoni ordeni III järk EAÕK Obinitsa koguduse köstrile [[Timofei Viinapuu]]le. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal jätkus Püha piiskop Platoni ordeni andmine Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eksiilstruktuurides. Tollase Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sinodi välja antud ordenikandmise õigust tõendava tunnistuse kujundas kunstnik [[Axel Roosmann]]. ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid|Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Hannes Walter|Walter, Hannes]]. ''Eesti teenetemärgid. Estonian Orders and Decorations''. Tallinn: Miniplast Pluss, 1998, lk 236-237, 379–381 ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/article/metropoolia/2019/04/02/11.1 Ordeni kavalerid 2000–2019. Metropoolia, 2. aprill 2019] [[Kategooria:Eesti teenetemärgid]] [[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] f22soz2xrr8q9hlsjva28btpjtbcy7g 0 393916 7249113 7230853 2026-10-07T15:20:27Z Robert Treufeldt 9117 /* Töid */ 7249113 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arhitektist; rohuteadlase kohta vaata artiklit [[Boris Mirov (rohuteadlane)]]}} '''Boris Mirov''' ([[11. juuni]] [[1929]] [[Tartu]] – [[14. detsember]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. ==Hariduskäik== * 1936–1944 – [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * 1944–1945 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Õhtutehnikum]] * 1945–1947 – [[Tallinna 10. Keskkool]] * 1947–1953 – [[Tallinna Polütehniline Instituut]], mille lõpetas arhitektina ==Töökäik== * 1953–1993 – [[Eesti Maaehitusprojekt]] (eri aegadel eri nimetused), alates 1966. aastast peaarhitekt * 1992–1996 – arhitektuuribüroo MRK * 1963–1992 – õppejõud praeguses [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, alates 1983. aastast [[dotsent]]<ref>[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318</ref> ==Töid== * 1954 – [[hüdroelektrijaam]]a jõuhoone [[Valgejõgi|Valgejõel]]. [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] * 1958 – 1960ndad – [[tüüpprojektid nr 61 ja 62]] koos [[Manivald Noor]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> * 1959–1967 – [[Iru Hooldekodu|Iru hooldekodu]] peahoone (koos [[Ottomar Alas]]ega). [[Hooldekodu tee]] 2, Tallinn * 1964 – lillekauplus "Kannike" (koos [[Tiit Hansen]]iga). [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]] 9, Tallinn * 1965–1970 – klubi (koos [[Maie Penjam]]iga). [[Vinni]] * 1965–1975 – kolhoosikeskus (koos Maie Penjamiga). [[Libatse]] * 1967 – eramu. Hõimu 23, Tallinn * 1968 – ridaelamu "Unistus". [[Viiratsi]] * 1968–1971 – vallamaja (algselt [[külanõukogu]] hoone). Paide tee 5, [[Koeru]] * 1971 – korterelamu. [[Veeriku tänav|Veeriku]] 10 ja 12, Tartu * 1972–1978 – klubi-kultuurimaja [[Aseri]]s * 1975 – korterelamu. Suur-Liiva 5, [[Haapsalu]] * 1976–1978 – korterelamu [[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe]] 40, Tallinn * 1980–1984 – ridaelamu. Jugapuu põik 18, Tallinn * 1982–1988 – Pöide sovhoosi kontor-klubi. [[Pöide vald]] * 1983 – kaksikelamu. [[Arhitekti tänav|Arhitekti]] 24 ja 26, Tartu * 1989 – turuhoone: **[[Keila]]. Hoone ja -väljak. Teostatud osaliselt; lammutatud 2004–2005 **[[Põltsamaa]]. Teostatud osaliselt; jäeti maha 1993; põles 2006; lammutati 2020 ==Kirjutisi== *1969 – "Veel vanast linnast ja Niguliste kvartalist". [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 8. august *1972 – "Maa-arhitektuur - kas see rahuldab meid?" Sirp ja Vasar, 6. juuni *1974 – Борис Миров, Пеэп Янес, Эви Нийневяли. "''Блокированные жилые дома для кооперативного сельского жилого строительства''". Госстрой ЭССР. Таллин *1977 – "''Саку, Винни, Куртна. ЭСС'''". Стройиздат. Москва *1980 – "Mida teha Nõmmega?" Sirp ja Vasar, 19. detsember *1983 – "Massilisest elamuehitusest". // [[Ehituskunst (väljaanne)|Ehituskunst]]. Esimene 1981. Tallinn 1983. Lk 28–30 *1988 – "Eesti maa-arhitektuurist. ''О сельской архитектуре в Советской Эстонии''. ''On rural architecture of Estonia''". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. Tallinn *1989 – "Boris Mirov". [Tööde loetelu]. Tallinn *1995 – "Ka Eestis on arhitekte!" Arvustus: Mart Kalm. Arhitekt Alar Kotli: Monograafia. Kunst. Tallinn 1994. // [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr 7 ==Liikmesus== *1958 Eesti NSV Arhitektide Liit **1990 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== * 1969 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] * 1971 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] * 1979 – NSV Liidu riiklik preemia ==Isiklikku== Tema isa oli [[Rohuteadus|rohuteadlane]] [[Boris Mirov (rohuteadlane)|Boris Mirov]], abikaasa oli rahvaluuleteadlane [[Ruth Mirov]] ja tütar on arhitekt [[Krista Karu]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Boris Mirov". // Ehitusinsenerid TPI-st. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1986. Lk 212 *[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318 *[[Mihkel Karu]]. "Arhitekt Boris Mirov 1929-1996". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2009 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=32097 "Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Maaehitusprojekt peaarhitekt Boris Mirov". Foto: Gunnar Loss, oktoober 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28082 "Mirov, Boris, Riikliku preemia laureaat, Eesti NSV teeneline arhitekt". Foto: Vitali Gorbunov, november 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=434526 "Instituudi "Maaehitusprojekt" peaarhitekt Boris Mirov tema poolt loodud viietoalise kilpkonstruktsioonidest maaelamu maketi juures". Foto: E. Normak, 1980. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=471304 "Eesti NSV Arhitektide Liidu XIII kongressi vaheajal vestlevad Valve Pormeister, Henno Sepmann, Boris Mirov, Paul Härmson". Foto: Faivi Kljutšik, oktoober 1984. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRRAOaEj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mirov, Boris}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 639rhtw4mq0ivga29xsa6d8zjxqpget 7249118 7249113 2026-10-07T15:23:26Z Robert Treufeldt 9117 /* Kirjutisi */ 7249118 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib arhitektist; rohuteadlase kohta vaata artiklit [[Boris Mirov (rohuteadlane)]]}} '''Boris Mirov''' ([[11. juuni]] [[1929]] [[Tartu]] – [[14. detsember]] [[1996]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]]. ==Hariduskäik== * 1936–1944 – [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * 1944–1945 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Õhtutehnikum]] * 1945–1947 – [[Tallinna 10. Keskkool]] * 1947–1953 – [[Tallinna Polütehniline Instituut]], mille lõpetas arhitektina ==Töökäik== * 1953–1993 – [[Eesti Maaehitusprojekt]] (eri aegadel eri nimetused), alates 1966. aastast peaarhitekt * 1992–1996 – arhitektuuribüroo MRK * 1963–1992 – õppejõud praeguses [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, alates 1983. aastast [[dotsent]]<ref>[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318</ref> ==Töid== * 1954 – [[hüdroelektrijaam]]a jõuhoone [[Valgejõgi|Valgejõel]]. [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] * 1958 – 1960ndad – [[tüüpprojektid nr 61 ja 62]] koos [[Manivald Noor]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> * 1959–1967 – [[Iru Hooldekodu|Iru hooldekodu]] peahoone (koos [[Ottomar Alas]]ega). [[Hooldekodu tee]] 2, Tallinn * 1964 – lillekauplus "Kannike" (koos [[Tiit Hansen]]iga). [[Villem Reimani tänav|V. Reimani]] 9, Tallinn * 1965–1970 – klubi (koos [[Maie Penjam]]iga). [[Vinni]] * 1965–1975 – kolhoosikeskus (koos Maie Penjamiga). [[Libatse]] * 1967 – eramu. Hõimu 23, Tallinn * 1968 – ridaelamu "Unistus". [[Viiratsi]] * 1968–1971 – vallamaja (algselt [[külanõukogu]] hoone). Paide tee 5, [[Koeru]] * 1971 – korterelamu. [[Veeriku tänav|Veeriku]] 10 ja 12, Tartu * 1972–1978 – klubi-kultuurimaja [[Aseri]]s * 1975 – korterelamu. Suur-Liiva 5, [[Haapsalu]] * 1976–1978 – korterelamu [[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe]] 40, Tallinn * 1980–1984 – ridaelamu. Jugapuu põik 18, Tallinn * 1982–1988 – Pöide sovhoosi kontor-klubi. [[Pöide vald]] * 1983 – kaksikelamu. [[Arhitekti tänav|Arhitekti]] 24 ja 26, Tartu * 1989 – turuhoone: **[[Keila]]. Hoone ja -väljak. Teostatud osaliselt; lammutatud 2004–2005 **[[Põltsamaa]]. Teostatud osaliselt; jäeti maha 1993; põles 2006; lammutati 2020 ==Kirjutisi== *1969 – "Veel vanast linnast ja Niguliste kvartalist". [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]], 8. august *1972 – "Maa-arhitektuur - kas see rahuldab meid?". Sirp ja Vasar, 6. juuni *1974 – Борис Миров, Пеэп Янес, Эви Нийневяли. "''Блокированные жилые дома для кооперативного сельского жилого строительства''". Госстрой ЭССР. Таллин *1977 – "''Саку, Винни, Куртна. ЭСС'''". Стройиздат. Москва *1980 – "Mida teha Nõmmega?". Sirp ja Vasar, 19. detsember *1983 – "Massilisest elamuehitusest". // [[Ehituskunst (väljaanne)|Ehituskunst]]. Esimene 1981. Tallinn 1983. Lk 28–30 *1988 – "Eesti maa-arhitektuurist. ''О сельской архитектуре в Советской Эстонии''. ''On rural architecture of Estonia''". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. Tallinn *1989 – "Boris Mirov". [Tööde loetelu]. Tallinn *1995 – "Ka Eestis on arhitekte!". Akadeemia 7 **Arvustus: [[Mart Kalm]]. "Arhitekt Alar Kotli". Monograafia. [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. Tallinn 1994 ==Liikmesus== *1958 Eesti NSV Arhitektide Liit **1990 [[Eesti Arhitektide Liit]] ==Tunnustus== * 1969 – [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] * 1971 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] * 1979 – NSV Liidu riiklik preemia ==Isiklikku== Tema isa oli [[Rohuteadus|rohuteadlane]] [[Boris Mirov (rohuteadlane)|Boris Mirov]], abikaasa oli rahvaluuleteadlane [[Ruth Mirov]] ja tütar on arhitekt [[Krista Karu]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Boris Mirov". // Ehitusinsenerid TPI-st. [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Tallinn 1986. Lk 212 *[[Hilja Jõgi]]. "Mirov, Boris, arhitekt". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 318 *[[Mihkel Karu]]. "Arhitekt Boris Mirov 1929-1996". [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. Tallinn 2009 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=32097 "Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Maaehitusprojekt peaarhitekt Boris Mirov". Foto: Gunnar Loss, oktoober 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28082 "Mirov, Boris, Riikliku preemia laureaat, Eesti NSV teeneline arhitekt". Foto: Vitali Gorbunov, november 1971. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=434526 "Instituudi "Maaehitusprojekt" peaarhitekt Boris Mirov tema poolt loodud viietoalise kilpkonstruktsioonidest maaelamu maketi juures". Foto: E. Normak, 1980. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=471304 "Eesti NSV Arhitektide Liidu XIII kongressi vaheajal vestlevad Valve Pormeister, Henno Sepmann, Boris Mirov, Paul Härmson". Foto: Faivi Kljutšik, oktoober 1984. Eesti Rahvusarhiivi kogu] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNMRRAOaEj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Mirov, Boris}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 9wzpjo1ugl8cae7fn8zgculva1huw2l 0 401849 7249207 7248089 2026-10-07T19:28:20Z Estopedist1 278 vormistus 7249207 wikitext text/x-wiki [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> Ühing kanti Eesti registrisse 30. mail 2000 ning selle registrikood on 80127690.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == Ühingu õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on ühingu põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> Ühingu kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad ühingu juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes assotsiatsioonist abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Ukraina filmiklubi == Assotsiatsioon käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609948373/ukrainian-film-club-showing-movie-about-war-veterans-on-anniversary-of-full-scale-invasion</ref> == Kultuuritegevus == Assotsiatsioon korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali „Võšõvanka ühendab“, mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] hvxmxpg3onvdyjimvk4bqukj51iu0rl 7249210 7249207 2026-10-07T19:32:28Z Estopedist1 278 ühtlustus, lisa per arutelu 7249210 wikitext text/x-wiki [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> UOAE asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas<ref>https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva (vaadatud 07.10.2026)</ref> ja [[Eesti äriregister|Eesti Äriregistrisse]] kanti see 30. mail 2000.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == UOAE õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on UOAE põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> UOAE kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad UOAE juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes UOAE-st abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Ukraina filmiklubi == UOAE käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609948373/ukrainian-film-club-showing-movie-about-war-veterans-on-anniversary-of-full-scale-invasion</ref> == Kultuuritegevus == UOAE korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali „Võšõvanka ühendab“, mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] 2tuge50kzesx3yym02zatz7torpz0zu 7249212 7249210 2026-10-07T19:34:44Z Estopedist1 278 /* Ukraina filmiklubi */ filmiviide parandatud per arutelu 7249212 wikitext text/x-wiki [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> UOAE asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas<ref>https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva (vaadatud 07.10.2026)</ref> ja [[Eesti äriregister|Eesti Äriregistrisse]] kanti see 30. mail 2000.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == UOAE õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on UOAE põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> UOAE kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad UOAE juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes UOAE-st abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Ukraina filmiklubi == UOAE käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn (vaadatud 07.10.2026)</ref> == Kultuuritegevus == UOAE korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali „Võšõvanka ühendab“, mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] b795pd3oxfvygoddar86m3qwshzh6pw 7249214 7249212 2026-10-07T19:37:54Z Estopedist1 278 raadiojaam 7249214 wikitext text/x-wiki [[File:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623</ref> UOAE asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas<ref>https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva (vaadatud 07.10.2026)</ref> ja [[Eesti äriregister|Eesti Äriregistrisse]] kanti see 30. mail 2000.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == UOAE õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on UOAE põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> UOAE kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad UOAE juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes UOAE-st abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Ukraina filmiklubi == UOAE käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn (vaadatud 07.10.2026)</ref> == Kultuuritegevus == UOAE korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali „Võšõvanka ühendab“, mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> UOAE käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi, mis on ühtlasi esimene ukrainakeelne raadiojaam Eestis.<ref>https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday (vaadatud 07.10.2026)</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] 2guy28rvvvkw294xbztyltvnw0p5mo2 0 410158 7249136 7083717 2026-10-07T16:13:43Z Robert Treufeldt 9117 /* Töid */ 7249136 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Ludwig Jakob Thamm''', (ka '''Nikolai Tamm'''; 31. mai (vkj)/ [[12. juuni]] [[1867]] [[Peterburi]] – [[21. detsember]] [[1948]] [[Aschersleben]], [[Saksi-Anhalt]]) oli [[Eesti]] [[arhitekt]]. 1887. aastal lõpetas ta [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i ja 1895. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia juures asuva kõrgema kunstikooli. 1895–1907 töötas ta [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e ehitusosakonnas nooreminsenerina ja ühtlasi Peetri reaalkooli õpetajana. Aastatel 1917–1919 tegutses ta [[Venemaa]]l ja 1921–1927 töötas ta Tallinnas [[Kaitseministeerium]]i ehitus- ja korteriosakonnas arhitektina. ==Töid== ===Tallinnas=== *1896–1900 osales [[Mihhail Preobraženski]] abilisena Tallinnas [[Aleksander Nevski katedraal]]i ehitamisel *[[Harjumäe]] kontserdihoone, 1901 (hävinud) *1901–1902 juhatas ehitustöid [[Kadriorg|Kadrioru]] rannas [[Mälestussammas Russalka|Russalka mälestussamba]] rajamisel *Elamu [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 28, 1903 *[[Roheline turg|Rohelise turu kabel]] [[Pikk tänav|Pikk]] 34A, 1909; kaasautor [[Nikolai Heraskov]] *[[Eesti merevägi|Mereväe]] ekipaaži [[kasarm]] [[Kopli tänav|Kopli]] 76, 1924 *[[Tallinna vanausuliste palvela]] juurdeehitis [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa]] 6, 1931 *Elamu [[August Weizenbergi tänav|A. Weizenbergi]] 8, 1932 ===Mujal=== *[[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallamaja]], tänapäeval [[Viljandi maantee (Põltsmaa)|Viljandi maantee]] 3, [[Põltsamaa]]. 1931–1932 *[[Rakvere katoliku kirik]] [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu tänaval]], 1934 (lammutati 1973) *[[Kodasema]] katoliku klooster [[Järvamaa]]l, 1938<ref>"Esimene katoliku klooster Järvamaale". [[Esmaspäev (ajaleht, 1922)|Esmaspäev]] nr 52, 24. detsember 1938</ref> ==Teenistusaste== * 1913 [[Riiginõunik (Venemaa)|riiginõunik]] ==Pilte== <gallery> Tallinn, elamu Narva mnt 28, 1903 (1).jpg| Elamu Narva mnt 28 Tallinna vanausuliste palvela.jpg| Tallinna vanausuliste palvela juurdeehitis, 1931 </gallery> ==Isiklikku== Tema isa oli arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Karin Hallas]]. "Thamm, Nikolai noorem". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 524 ==Välislingid== {{commonskat}} {{JÄRJESTA:Thamm, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli õpetajad]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1948]] tafufa99rriiqrmic7unj42ndcdydca 1 414725 7249271 4600949 2026-10-07T21:44:25Z ~2026-54008-16 239236 /* */ Vastus 7249271 wikitext text/x-wiki [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=2416 Siin] ja EE-s on Tõnu. Mõnikord on kirjutatud Tönu, aga veel sagedamini ju Tonu, nii et ma ei teeks järeldusi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. september 2015, kell 09:08 (EEST) Mis mõte sellel eelmisel kommentaaril on? (Vabandust, anteeksi!). Inimene elas suurema osa oma elust USAs. USA inglise keelekasutus ei tunne eesti vigurtähti. Loomulikult kirjutasid ameeriklased Tonu, ilmselt oli Parming ise sunnitud ka niimoodi talitama kui ta inglise keeles üht-teist avaldas. Ameeriklased ei oska isegi meie õ tähte hääldada. Parming - mu vana sõber - oli Tõnu ja alati ning ainult Tõnu. Ainult et Ameerikas elades ja omades ka teatud "ameeriklase" ("American-Estonian") lisaidentiteeti olit ta sunnitud vastavalt painduma (mitte niivõrd kohanema). Ehk mööndusi tegema. Venelased tegid raamatust "Hüvasti kollane kass" ju vene keeles "Hüvasti oranž kass". Kas selles on siis midagi väga imestada, et miskit läheb tõlkes veidi kaduma? Tõnu on Tonu vaid Eestit mitte tundvate ameeriklaste ja teiste mitteeestlaste mätta otsast vaadates. Inimesed kes ei tunne tegelikku olukorda või ei ole suvatsenud küsida teiste inimeste käest kes TEAVAD ei peaks spekuleerima ehk puhtas eesti keeles väljedades ei tohiks tegeleda oleksoloogiaga, eriti kui vastused on olemas ja tuleb vaid küsida. Täpsemalt väljendades tuleb vaid vaevuda. --[[Kasutaja:Keskminehermann|Keskminehermann]] ([[Kasutaja arutelu:Keskminehermann|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 11:46 (EET) :Eelmine kommentaar seadis kahtluse alla "Tönu", mis kuni tänaseni artiklis seisis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:18 (EET) ::Ta ise kasutas Tönu Tõnu asemel, sest vist arvas et see täht on rohkem Ameerikas tuntud. [[Eri:Kaastöö/~2026-54008-16|~2026-54008-16]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-54008-16|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 00:44 (EEST) Lugupeetud autorid-toimetajad, tulge palun maa peale. Lihtsameelne (kuidas veel viisakamalt ütelda?) on alustada kirjutist inimese kohta väitega, et ta põgenes kusagile 3. aastaselt. Kolme aastane Tõnu oli titt kes suutis vaevalt käia. Kolme aastane Tõnu sündis eesti perre, kes oli sunnitud oma kodumaalt põgenema. Kolme aastane inimene ei ole võimeline sel moel mõtlema. Parming ei põgenenud mittekusagile, tema vanemad põgenesid ja võtsid lapse kaasa. Ühe sõnaga appi! Kirjutagem palun arukaid artikleid - väidetavasti entsüklopeedia ikkagi. St vajab paremaks redigeerimist. Üleskutse siis mõistlikult ja mõistvalt toimetada. --[[Kasutaja:Keskminehermann|Keskminehermann]] ([[Kasutaja arutelu:Keskminehermann|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 11:46 (EET) :Jah, ja ka "emigreerus" on võib-olla samadel põhjustel problemaatiline. Aga ma ei tea, kuidas ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:03 (EET) Oled alati oodatud appi artiklit [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Parming&action=edit parandama]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 11:55 (EET) Tegelikult nokitsen Vikipeedia kallal suhteliselt reeglipäraselt, kuid see on nagu vee kandmine sõelaga. Pole ka mitte tasuline töö, mul on tegelikult asju mis vajad päriselt tegemist. Olen tüüpiline aktiivne Vikipeedia külastaja, kes on enamasti küll Vikipeedia kasutaja (aitäh!), kuid kes tasub lõivu ka, seda aeg-ajalt oma arust parandades ja paremaks tehes. Ka artikleid kirjutades. Jutu iva: tuleks teha hästi ja adekvaatselt, või üldse mitte näppida.--[[Kasutaja:Keskminehermann|Keskminehermann]] ([[Kasutaja arutelu:Keskminehermann|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:16 (EET) Pole mitte Population processes and nationalism in the Soviet Baltic, vaid Population Processes and Nationalism in the Soviet Baltic. "Tühised" asjad. Või on nad tühised? --[[Kasutaja:Keskminehermann|Keskminehermann]] ([[Kasutaja arutelu:Keskminehermann|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:16 (EET) :Kõik Vikipeedia kallal nokitsejad teevad seda oma põhitegevuse korral vabatahtlikult ja tasuta.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:21 (EET) [[Rohelised baretid]] on hüüdnimi, mille all see on tuntud. See oli lingitud ka. Igal juhul oleks tarvis siselinki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:23 (EET) ho6qqaw1o9fe7uilddg4iqnwnounwqh 0 416999 7249049 7232270 2026-10-07T12:43:05Z Maarjamaa 111667 Lisatud ajalugu ning fotod kauplustest 7249049 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coop Konsum-Logo.png|pisi|Coop Konsum logo]] [[Fail:Coop_Käina_Konsum_ja_Ehituskeskus.jpg|pisi|Coop Käina Konsum ja Ehituskeskus]] '''Coop Konsum''' on Eesti jaekaupluste kett, mis kuulub [[Coop Eesti]] kaupluste võrgustikku. Konsum on Coopi supermarketiformaat, mille kauplustes müüakse peamiselt toidu- ja esmatarbekaupu. Konsumi kauplused tegutsevad üle Eesti ning nende hulka kuulub nii linnades kui ka väiksemates asulates paiknevaid kauplusi. 2026. aasta seisuga on [[Coop Eesti]] kaupluste võrgus 125 Coop Konsumit.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Konsumi tekkimine === Konsumi areng sai alguse 1990. aastate alguses, kui Eesti jaekaubandus hakkas pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] kiiresti muutuma. Seniste väiksemate kaupluste kõrval hakati rajama suuremaid iseteenindusega kauplusi, mille sortiment hõlmas ühe katuse all toidu- ja esmatarbekaupu. 1992. aastal avati Tallinnas Narva maanteel esimene Konsumi nime kandnud kauplus. Eesti supermarketite arengut käsitlevates uurimustes on seda kauplust nimetatud Eesti esimeseks supermarketiks.<ref>{{cite web|url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/2c1fe44e-12eb-45f7-b013-f7b3c91c1598/download|title=Supermarketite areng|publisher=Tartu Ülikool|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Konsumi kujunemine oli seotud [[Eesti Tarbijate Keskühistu]] (ETK) ja selle piirkondlike tarbijate ühistutega. Konsum kujunes järk-järgult üheks ETK peamiseks toidukaupade ja esmatarbekaupade kaupluseformaadiks. 1990. aastatel hakkas supermarketite areng Eestis kiiresti hoogustuma. Konsum konkureeris samal ajal uute Eesti ja välismaiste jaekettidega ning laiendas oma tegevust Tallinnast ja Harjumaalt ülejäänud Eestisse. === Laienemine 1990. aastatel === 1990. aastate teisel poolel hakkasid Konsumi kauplused levima ka väljaspool Tallinna. Tartus avati esimene Konsum 1997. aastal Ujula tänaval. 1999. aastal järgnes Karete Konsum ning hiljem lisandusid teised Tartu piirkonna Konsumi kauplused. Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplustevõrgu areng oli osa ühistu suuremast ümberkorraldusest, mille käigus hakati seniste kaupluste asemel arendama ühtsemaid ja suurema sortimendiga kaupluseformaate.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Ka teistes piirkondades hakati olemasolevaid kauplusi järk-järgult Konsumi formaati ümber kujundama. Näiteks Harju Tarbijate Ühistu arengukavas keskenduti 1990. aastatel laia valikuga toidu- ja esmatarbekaupade kaupluste arendamisele.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === 2000. aastad === [[Fail:Konsum-Logo 2014.png|pisi|Endine Konsumi logo]] [[Fail:Kadaka Konsum.JPG|pisi|Kadaka Konsum (2014)]] 2000. aastatel jätkus Konsumi kaupluste võrgu laiendamine ja olemasolevate kaupluste renoveerimine. Mitmed piirkondlikud tarbijate ühistud hakkasid oma kauplusi ETK ühtsete ketiformaatide järgi ümber kujundama. Järva Tarbijate Ühistu liitis 2000. aastal oma kauplusi ETK jaekettidega, sealhulgas Konsumi ja Maksimarketi formaadiga. 2004. aastal avati Ida-Virumaal Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe Konsumid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Harjumaal hakkasid mitmed renoveeritud kauplused Konsumi ketimärki kandma 2000. aastate teisel poolel. 2007. aastal said Konsumi nime Jüri ja Kuusalu uuendatud kauplused ning 2008. aastal avati Konsumi ketikauplusena Raasiku kauplus.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Konsumi arenguga kaasnesid ka kaupluste suuremad renoveerimised, müügipinna laiendamine ja uuemate kassalahenduste kasutuselevõtt. === Üleminek Coop kaubamärgile === 2015. aastal teatas ETK Grupp nime muutmisest Coopiks. Nimevahetuse eesmärk oli võtta kasutusele rahvusvaheliselt levinud ühistulise kaubanduse kaubamärk ning siduda Eesti tarbijate ühistud ühtsema kaubamärgiga. Sel ajal kuulus Coop Eesti süsteemi keskühistu ja piirkondlikud tarbijate ühistud ning kaupluste hulgas olid muu hulgas Konsumid, Maksimarketid ja A ja O kauplused.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2016. aastal alustasid Konsumi kauplused üleminekut Coopi kaubamärgile. Selle tulemusena võeti supermarketite nimetuseks kasutusele '''Coop Konsum'''.<ref>{{cite web|url=https://www.hiiumaa.coop.ee/maksimarketid-konsumid-ning-a-ja-o-kauplused-hakkavad-kandma-nime-coop/|title=Maksimarketid, Konsumid ning A ja O kauplused hakkavad kandma nime Coop|publisher=Coop Hiiumaa|date=21. juuli 2017|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Seega ei tähendanud nime muutumine uue kaupluseketi loomist, vaid olemasoleva Konsumi formaadi ühendamist Coop Eesti ühtse kaubamärgiga. === 2020. aastad === [[Fail:Kanepi-coop-konsum-avamine-15-detsember-2022-1920x1080.jpg|pisi|Kanepi Coop Konsum]] 2020. aastatel jätkus Coop Konsumi kaupluste renoveerimine ja uute kaupluste rajamine. Uuemates kauplustes on pööratud suuremat tähelepanu energiatõhususele, iseteenindusele ja kohaliku piirkonna vajadustele. 2021. aastal avati Tartu Tervisekeskuses Mõisavahe Coop Konsum. Kaupluse avamine laiendas Konsumi võrgustikku Tartu Annelinna ja tervisekeskuse piirkonnas.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/avasime-tartus-moisavahe-coop-konsumi|title=Avasime Tartus Mõisavahe Coop Konsumi|publisher=Coop Eesti|date=21. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2022. aastal avati Tartu Kvissentali piirkonnas uus Coop Konsum. Ligikaudu 1000 m² suuruses kaupluses võeti kasutusele puldiga ja puldita Nutikassa ning pakuti kohapeal valmistatud pagaritooteid ja pitsasid. Kaupluse A-energiaklassi hoone toodab osa vajaminevast energiast ise ning külmaseadmete jääksoojust kasutatakse hoone kütmiseks.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/uus-kvissentali-konsum-avas-uksed|title=Uus Kvissentali Konsum avas uksed|publisher=Coop Eesti|date=6. detsember 2022|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2020. aastatel on Coopi piirkondlikud ühistud jätkanud olemasolevate kaupluste renoveerimist ja uute kaupluste rajamist. 2026. aastal kavandati Coopi kaupluste võrgus mitmeid uusi ja uuendatud kauplusi, sealhulgas uusi Konsumeid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-sailitas-pingelises-turuolukorras-liidrikoha-2026-aasta-toob-suure-huppe-kaupluste|title=Coop säilitas pingelises turuolukorras liidrikoha. 2026. aasta toob suure hüppe kaupluste arvus|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kaupluse formaat == [[Fail:COOP_KÄINA_KONSUM_I_EHITUSKESKUS.jpg|pisi|Coop Käina Konsumi kaubavalik]] Coop Konsum on Coop Eesti supermarketiformaat. Konsumi kaupluste eesmärk on pakkuda piirkonna elanikele igapäevaseid toidu- ja esmatarbekaupu ühes kaupluses. Kaupluste suurus ja teenuste valik erinevad asukohati. Suuremates Konsumites on tavaliselt laiem toiduainete sortiment, värske toidu osakonnad ning rohkem lisateenuseid kui väiksemates kauplustes. Kaupluste täpne sortiment sõltub kaupluse suurusest, asukohast ja piirkondliku ühistu valikutest. Coop Konsumite teenuste valik sõltub konkreetsest kauplusest. Lisaks kaupluse põhitegevusele võivad poodides paikneda näiteks apteegid, kohvikud, pakiautomaadid, taaraautomaadid ja sularahaautomaadid. Mõnes piirkonnas on poeed ühendatud teiste Coopi kaupluseformaatidega. Näiteks on rajatud Coop Konsumi ja Ehituskeskuse ühiseid kauplusi, kus toidu- ja esmatarbekaupade kõrval saab osta ehitus- ja kodukaupu.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/607627/coop-rajab-torvasse-uue-konsumi-koos-pangakontoriga|title=Coop rajab Tõrvasse uue Konsumi koos pangakontoriga|publisher=ERR|date=15. juuli 2017|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kaupluste võrk == Coop Konsumi kauplused moodustavad ühe Eesti ulatuslikuma supermarketivõrgu. 2026. aasta seisuga kuulub Coop Eesti kaupluste kataloogi 125 Coop Konsumit.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Poodide võrk ei ole üles ehitatud ühe keskse ettevõtte omanduses oleva kaupluseketina. Coop Eesti on ühistuline jaekaubandussüsteem, milles kauplusi haldavad piirkondlikud tarbijate ühistud. Seetõttu erinevad piirkonniti nii kaupluste arv, suurus, arengulugu kui ka pakutavad teenused. === Tallinn ja Harjumaa === Tallinnas ja Harjumaal on Konsumi võrk ajalooliselt olnud üks Coopi suuremaid piirkondlikke kaupluste võrgustikke. Harju Tarbijate Ühistu tegevuspiirkonda kuuluvad Tallinn, Harjumaa ja Pärnu ning ühistu kaupluste hulgas on mitu Coop Konsumit.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Harjumaa Konsumite arengus on olulisel kohal olnud olemasolevate kaupluste järkjärguline renoveerimine ja ümberkujundamine. 2007. aastal hakkasid Jüri ja Kuusalu uuendatud kauplused kandma Konsumi ketimärki. Hiljem lisandusid või uuendati muu hulgas Raasiku, Haabneeme, Sõpruse, Paldiski, Jüri, Kose, Kiili, Loksa ja Aruküla Konsumit.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Tartu ja Tartumaa === Tartu piirkonnas kuulub Konsumi võrk Coop Tartu kaupluste süsteemi. Esimene Tartu Konsum avati 1997. aastal Ujula tänaval. 1999. aastal avati Karete Konsum ning hiljem lisandus mitmeid teisi kauplusi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2026. aasta seisuga kuulub Coop Tartu kaupluste hulka 14 Coop Konsumit. Nende hulgas on muu hulgas Ujula, Karete, Kivilinna, Lembitu, Mõisavahe, Ihaste, Kivi, Raadimõisa, Kvissentali, Maarjamõisa ja Kaasiku Konsum ning Tartumaa Konsumid Alatskivil, Luunjas ja Mellistes.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Ida- ja Lääne-Virumaa === Virumaal on Konsumi võrk kujunenud peamiselt piirkondlike tarbijate ühistute tegevuse tulemusena. Järva Tarbijate Ühistu laiendas oma tegevust 2000. aastate alguses Virumaale ning 2004. aastal avati Jõhvi, Kohtla-Järve ja Sillamäe Konsumid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Kaupluste võrk on aja jooksul muutunud ning osa varasemaid Konsumeid on ümber kujundatud suuremateks Maksimarketiteks või asendatud uute kauplustega. === Järvamaa === Järvamaal on Coop Konsumi areng olnud seotud Järva Tarbijate Ühistuga. Ühistu alustas Konsumi formaadi laiemat kasutamist 2000. aastatel ning piirkonnas on Konsumid tegutsenud nii Paides kui ka väiksemates asulates. Konsumi kõrval haldab Coop Järva ka Maksimarketeid, väikepoode ja teisi kaupluseformaate. Järvamaal on 2026. aasta seisuga 5 Coop Konsumit, kuid Coop Järva haldab poode ka teistes maakondades. === Teised piirkonnad === Coop Konsumi kauplused on esindatud kõikides Eesti maakondades. Kaupluste arv ja formaat on piirkonniti erinev ning sõltub kohaliku tarbijate ühistu tegevusest.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Piirkondlik korraldus võimaldab Coopi kaupluste võrgul tegutseda ka väiksemates Eesti asulates, kus suuremate üleriigiliste jaekettide kauplusi ei pruugi olla. == Kliendiprogramm == Coop Konsumi kauplustes saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi. Selle keskne kliendikaart on '''[[Säästukaart]]''', mis annab kliendile juurdepääsu Coopi kliendihindadele ja võimaldab koguda ostuboonust. Säästukaarti saab kasutada ka Coopi iseteeninduslahendustes ning see on seotud Coop Loto ja teiste kliendiprogrammi võimalustega.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/saastukaartinfo|title=Säästukaart|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coopi kliendiprogramm hõlmab lisaks Säästukaardile ka digitaalkaarti ning teisi Coopi ja Coop Pangaga seotud kliendikaarte. 2026. aastal võeti senise Säästukaart Plussi asemel kasutusele Coop Pluss, samal ajal jäid olemasolevad Säästukaart Plussi kaardid esialgu kehtima.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-672-000-klienti-saavad-senisest-laiemate-voimalustega-krediitkaardi|title=Coopi 672 000 klienti saavad senisest laiemate võimalustega krediitkaardi|publisher=Coop Eesti|date=10. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> ==Vaata ka== *[[Coop Maksimarket]] *[[Coop Peremarket]] *[[Coop Väikepood|Coop väikepood]] *[[Coop Ehituskeskus]] *[[Coop Eesti]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kauplused]] [[Kategooria:Coop Eesti]] 663pa9bqrv0368nmt0gwv19u6yrnfeu 0 417000 7249079 7249028 2026-10-07T14:06:20Z Maarjamaa 111667 7249079 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coop Maksimarket-Logo.png|pisi|Coop Maksimarketi logo]] '''Coop Maksimarket''' on Eesti jaekaubandusettevõtte [[Coop Eesti]] [[Hüpermarket|hüpermarketikett]].<ref name="coop.ee">[https://web.archive.org/web/20170702014645/https://www.coop.ee/ettevottest/ajalugu/ Lühidalt Coop Eesti ajaloost] Coop (vaadatud 01.05.2017)</ref> Maksimarketid on Coopi suuremad [[Kauplus|kauplused]], kus müüakse toidu- ja esmatarbekaupu ning laiemat valikut tööstuskaupu. 2026. aasta seisuga kuulub Coopi kaupluste võrgustikku 20 Coop Maksimarketit üle Eesti.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Esimene Maksimarket === [[Fail:Tihniku_Maksimarket.jpg|pisi|Tihniku Maksimarket]] [[Fail:Maksimarketi avamine 94 (05).jpg|pisi|Esimese Maksimarketi avamine 1994. aastal]]Maksimarketi ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil [[Eesti Tarbijate Keskühistu]] (ETK) avas Tallinnas Kalda tänaval Eesti esimese hüpermarketi. 4. oktoobril 1994 avatud kauplus sai nimeks '''Tihniku Maksimarket'''. Tegemist oli esimese seda tüüpi suure kauplusega Eestis, kus ühes kaupluses oli võimalik osta toidukaupade kõrval ka kodukaupu, sporditarbeid ja muid tööstuskaupu.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/blogi/30-aastat-tagasi-avas-coop-esimese-hupermarketi-eestis|title=30 aastat tagasi avas Coop esimese hüpermarketi Eestis|publisher=Coop Eesti|date=3. oktoober 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Maksimarketi avamine langes aega, mil Eesti jaekaubandus muutus pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] kiiresti. 1990. aastate alguses hakkasid Eestis levima lääneriikidest tuntud supermarketite ja hüpermarketite formaadid. 1994. aastal Tallinnas avatud Maksimarket oli Eesti esimene seda tüüpi suurkauplus ning selle kontseptsioon erines senistest väiksematest toidukauplustest suure müügipinna ja laiema kaubavaliku poolest.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/1128522/aivar-voog-koikide-kriiside-uhisosa-on-uue-kriisi-pidev-ootus|title=Aivar Voog: kõikide kriiside ühisosa on uue kriisi pidev ootus|publisher=ERR|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Maksimarketi esimene asukoht oli ETK endine hulgiladu. === Laienemine 1990. aastatel === 1990. aastate teisel poolel hakkas Maksimarketi formaat laienema. 1997. aastal avati Tallinnas Lasnamäe Maksimarket, mis rajati pooleliolevast klaverivabriku hoonest. Kaupluse rajamise maksumuseks kujunes ligikaudu 30 miljonit krooni.<ref>{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/01/10-aastat-tagasi-avati-rocca-al-mare-erakool|title=10 aastat tagasi avati Rocca al Mare erakool|publisher=Äripäev|date=1. september 2010|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 1999. aasta 16. novembril avati Paide Maksimarket, millest sai Järva Tarbijate Ühistu esimene Maksimarket. Kaupluse avamisega võeti kasutusele ka ETK süsteemi [[Säästukaart]].<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Laienemine 2000. aastatel === 2000. aasta 1. detsembril avati Laagris uus Maksimarket Pärnu maantee ääres. 6635 ruutmeetri suuruse müügisaaliga oli see avamisel senistest Maksimarketitest suurim. Kaupluse ehitamine maksis 60 miljonit krooni ning hoonesse kavandati lisaks kauplusele pagaritöökoda, kulinaariaosakond ja 130-kohaline kohvik. Laagri Maksimarket asendas Maksimarketi võrgus olulisel määral senist Tihniku kauplust, mille kasutusotstarvet hakati seejärel muutma.<ref>{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2001. aastal laienes Maksimarket Tartusse. Lõunakeskuses avatud kauplusest sai Tartu esimene Maksimarket. Lõunakeskuse varasem kaubanduskeskus ja selle Maksimarket moodustasid ühe esimese suurema hüpermarketikompleksi väljaspool Tallinna.<ref>{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2005. aasta mais avati Võrus uus Maksimarket. Kauplus oli Võru Tarbijate Ühistu üks suuremaid jaekaubandusprojekte ning selle rajamine maksis ligikaudu 30 miljonit krooni; sisustusele kulus veel umbes 10 miljonit krooni. Müügisaali pind oli 2650 ruutmeetrit.<ref>{{cite web|url=https://static-pdf.aripaev.ee/vs8DQcfemigW8ppHDBcaVlbiF0o.pdf|title=Võrus avati eile uus Maksimarket|publisher=Äripäev|date=31. mai 2005|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2005. aasta lõpuks oli Võru Maksimarket ETK hüpermarketite keti kuues Maksimarket.<ref>{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/01/22/uhistute-liitumine-ja-uued-poed-tugevdavad-etkd|title=Ühistute liitumine ja uued poed tugevdavad ETKd|publisher=Äripäev|date=22. jaanuar 2006|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2007. aasta 1. detsembril avati Rakveres Vaala keskuses Rakvere Maksimarket. Kauplusest sai Järva Tarbijate Ühistu teine Maksimarket Paide Maksimarketi kõrval.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Tartu Maksimarketid === [[Fail:Lõunakeskuse_Maksimarket_aastal_2011.webp|pisi|Lõunakeskuse Maksimarket (2011)]] Tartu piirkonnas kujunes Maksimarketist Tartu Tarbijate Kooperatiivi üks põhiformaate. Lõunakeskuse Maksimarket oli linna esimene Maksimarket. Hiljem kujundati Maksimarketiks ka Eedeni varasem Konsum ning 2016. aastal avati Tartu kesklinnas Kvartali Maksimarket.<ref>{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Eedeni kaubandus- ja vabaajakeskus avati 2003. aastal. Tartu Tarbijate Kooperatiivi ajalooülevaates kirjeldatakse Eedeni varasemat Konsumit tänapäevase Maksimarketina. Täpne üleminek Konsumi formaadilt Maksimarketi formaadile ei ole avalikult kättesaadavates allikates selgelt dateeritud.<ref>{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uhistu/ajalugu/|title=Ajalugu|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> aasta mais avati Tartu kesklinnas uus Kvartali äri- ja vabaajakeskus, mille üheks suuremaks kaupluseks sai Tartu kolmas Maksimarket. Kvartali Maksimarket asub Riia tänaval endise Tartu kaubamaja piirkonnas.<ref>{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/04/05/tartu-kesklinna-uus-keskus-saab-nimeks-kvartal|title=Tartu kesklinna uus äri- ja vabaajakeskus saab nimeks Kvartal|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=5. aprill 2016|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Lõunakeskuse Maksimarket kolis 2016. aasta sügisel keskuse uude ossa. Kauplus avati uuel pinnal 22. oktoobril 2016 ning selle müügisaal oli veidi üle 2000 ruutmeetri suurune. Uuele pinnale paigaldati uued riiulid ja seadmed ning järgmisel aastal lisandusid iseteeninduskassad.<ref>{{cite web|url=https://www.tartutk.ee/uudised/uudis/2016/10/28/lounakeskuse-maksimarket-on-uues-kohas-avatud|title=Lõunakeskuse Maksimarket on uues kohas avatud|publisher=Tartu Tarbijate Kooperatiiv|date=28. oktoober 2016|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === 2010. aastad === [[Fail:Maksimarket-Logo 2014.png|pisi|Endine Maksimarketi logo, kasutati aastast 2011]] 2013. aasta 17. juulil avati Vana-Pärnus Pärnu esimene Maksimarket. Kaupluse müügisaal oli ligi 2800 ruutmeetrit ning seal oli ligikaudu 20 000 erinevat kaubaartiklit. Uues keskuses paiknesid lisaks Maksimarketile muu hulgas apteek, kohvik, lillekauplus, pagariäri ja lemmikloomapood.<ref>{{cite web|url=https://parnu.postimees.ee/1302890/galerii-vana-parnus-avati-parnu-esimene-maksimarket|title=Galerii: Vana-Pärnus avati Pärnu esimene Maksimarket|publisher=Pärnu Postimees|date=17. juuli 2013|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2018. aasta märtsis avati Sillamäel uus Maksimarket endise Konsumi asemel. Uue kaupluse kauplemispind oli endisest poest ligi kolm korda suurem ning sortiment umbes kaks korda laiem. Kauplusesse rajati köök ja pagarikoda ning kasutusele võeti iseteeninduskassad ja Nutikassa puldid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/jarva-tarbijate-uhistu-avas-sillamael-maksimarketi|title=Järva Tarbijate Ühistu avas Sillamäel Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=23. märts 2018|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> [[Fail:Jõhvi_Coop_Maksimarket.png|pisi|Jõhvi Coop Maksimarket]] Sama aasta 1. detsembril avati Põlvas Coop Maksimarket. Selle hoone üldpind oli 4200 ruutmeetrit, millest Maksimarketi müügisaal moodustas umbes 2200 ruutmeetrit. Tegemist oli Põlva Tarbijate Ühistu senise ajaloo suurima investeeringuga ja Põlvamaa suurima kauplusega.<ref>{{cite web|url=https://lounaeestlane.ee/polva-coop-maksimarketi-avamine-galerii-ja-video/|title=Põlva Coop Maksimarketi avamine|publisher=Lõunaeestlane|date=1. detsember 2018|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://vorumaateataja.ee/koik-uudised/polva/21068-polvas-avatav-maksimarket-ei-jaeae-voru-maksimarketile-suuruselt-oluliselt-alla|title=Põlvas avatav Maksimarket ei jää Võru Maksimarketile suuruselt oluliselt alla|publisher=Võrumaa Teataja|date=26. oktoober 2018|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2019. aasta 29. novembril avati Jõhvis Pargi keskuses uus Coop Maksimarket. Kauplusest sai keskuse toiduankur ning selle müügipind oli üle 4500 ruutmeetri.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/coop-avab-nelja-nadalaga-viis-uut-kauplust|title=Coop avab nelja nädalaga viis uut kauplust|publisher=Coop Eesti|date=26. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2019/11/29/johvis-avati-pargi-keskus|title=Jõhvis avati Pargi Keskus|publisher=Kaubandus.ee|date=29. november 2019|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Jõhvi Maksimarket oli üks Järva Tarbijate Ühistu 2019. aastal avatud uutest kauplustest. Sama aasta lõpus laiendas Järva Tarbijate Ühistu oma kauplustevõrku ka teiste uute kauplustega.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === 2020. aastad === [[Fail:Männimäe_Maksimarket.jpg|pisi|Männimäe Coop Maksimarket]] 2022. aasta 1. septembril avati Viljandis Männimäe Maksimarket. Kauplus oli Coopi 15. hüpermarket ning selle müügipind oli ligikaudu 2200 ruutmeetrit. Kaupluse projekteerimisel pöörati erilist tähelepanu energiatõhususele: hoone katusele paigaldati päikesepaneelid, kasutati LED-valgustust ja jahutussüsteemide jääksoojust hoone kütmiseks.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2023. aasta novembris muudeti Miiduranna Konsum pärast arendustöid Miiduranna Maksimarketiks. Kaupluse kaubavalikus suurenes tööstus- ja kodukaupade osakaal ning lisandus muu hulgas värskelt valmistatud pitsa ja kohv. Enne formaadimuutust oli Miiduranna Konsum avatud 2014. aasta juunis ning selle müügisaal oli umbes 2048 ruutmeetrit.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2014/06/09/harju-tarbijate-uhistu-avab-miiduranna-konsumi|title=Harju Tarbijate Ühistu avab Miiduranna Konsumi|publisher=Kaubandus.ee|date=9. juuni 2014|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Samal aastal valmis uuenduskuur ka Pärnu Maksimarketis ning muudeti kaupluse paigutust ja sisustust. 2026. aastal laienes Maksimarketi võrk taas kiiresti. Märtsis avati Keila Keskuses Keila Maksimarket. Kauplus on Harju Tarbijate Ühistu uus suureformaadiline kauplus ning asub Harju tänaval Keilas.<ref>{{cite web|url=https://keilakeskus.ee/reedel-avab-keilas-uksed-harjumaa-laaneosa-suurim-kaubandus-ja-meelelahutuskeskus/|title=Reedel avab Keilas uksed Harjumaa lääneosa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus|publisher=Keila Keskus|date=4. märts 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Lisaks, [[Coop Eesti]] Keskühistu omandas [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] ja selle 13 Eesti kauplust. Kauplused hakkasid järk-järgult Coopi nime alla minema 2026. aasta septembrist.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Esimese endise Prisma kauplusena avati 10. septembril 2026 Roo Coop Maksimarket Harkujärvel. Roo oli esimene Prisma kauplus, mis Coopi kaubamärgi alla läks.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/esimene-prisma-kauplus-avas-uksed-coopina|title=Esimene Prisma kauplus avas uksed Coopina|publisher=Coop Eesti|date=10. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 17. septembril 2026 avati Tiskre Coop Maksimarket. Tiskre kauplus oli algselt avatud Prisma kauplusena 2021. aasta septembris ning kuulus Prisma uuemate kaupluste hulka enne Coopi võrgustikku üleminekut.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/teine-prisma-kauplus-avas-coopina-uksed-tiskres|title=Teine Prisma kauplus avas Coopina uksed Tiskres|publisher=Coop Eesti|date=17. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Maksimarketi ja Prisma seos 2026. aastal === [[Fail:Tiskre_Coop_Maksimarket.jpg|pisi|Tiskre Coop Maksimarket (varem Tiskre Prisma)]] 2016. aasta [[Prisma (kauplus)|Prisma]]-tehing muutis Eesti [[Jaemüük|jaekaubanduses]] Maksimarketi formaadi arengut. Kõiki endisi Prisma kauplusi ei muudeta Maksimarketiteks. Osa neist võetakse kasutusele Coopi uue või muu suureformaadilise kaupluse nime all. Näiteks Roo ja Tiskre muutusid Maksimarketiteks, samal ajal kui osa teisi endiseid Prismasid on kavandatud [[Coop Peremarket|Coop Peremarketiteks]] või [[Coop Konsum|Coop Konsumiteks]].<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Prisma kaupluste üleminekuga kasvab Coopi pakutav kaubavalik ning muutub ka Coopi suureformaadiliste kaupluste võrk. 2026. aasta sügisel jätkus endiste Prisma kaupluste järkjärguline üleminek Coopi erinevatele kaupluseformaatidele.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kauplused == Eestis on 2026. aasta seisuga 20 Coop Maksimarketi kauplust: {| class="wikitable sortable" !Kauplus !Linn/asula !Aadress !Avamisaeg |- |Eedeni Coop Maksimarket |[[Tartu]] |[[Kalda tee]] 1C |2013 (endise Eedeni Konsumi asemel, avati 2003) |- |Elva Coop Maksimarket |[[Elva]] |[[Kesk 1]] |2023 (endise Elva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel) |- |Jõhvi Coop Maksimarket |[[Jõhvi]] |[[Puru tee 1]] |2019 |- |Keila Coop Maksimarket |[[Keila]] |[[Harju 2]] |2026 |- |Kvartali Coop Maksimarket |[[Tartu]] |[[Riia tänav]] 2 |2016 |- |Laagri Coop Maksimarket |[[Tallinn]] |[[Pärnu maantee]] 558A |2000 |- |Lasnamäe Coop Maksimarket |[[Tallinn]] |[[Juhan Smuuli tee]] 43 |1997 |- |Männimäe Coop Maksimarket |[[Viljandi]] |[[Puidu 2]] |2022 |- |Miiduranna Coop Maksimarket |[[Tallinn]] |[[Ranna tee 46a]] |2023 (endise Miiduranna [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014) |- |Narva Coop Maksimarket |[[Narva]] |[[Tallinna mnt 30b]] |2017 (endise Narva [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel, avati 2014) |- |Paide Coop Maksimarket |[[Paide]] |[[Ringtee tänav|Ringtee]] 2 |1999 |- |Pärnu Coop Maksimarket |[[Papsaare]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] |[[Haapsalu maantee (Pärnu)|Haapsalu maantee]] 43 |2013 |- |Põlva Coop Maksimarket |[[Põlva]] |[[Ringtee 4]] |2018 (endise Selvehalli [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel) |- |Rakvere Coop Maksimarket |[[Rakvere]] |[[Lõõtspilli tänav|Lõõtspilli]] 2 |2007 |- |Roo Coop Maksimarket |[[Harkujärve]] |[[Roo tee]] 1 |2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Roo Prisma]], avati 2022) |- |Sillamäe Coop Maksimarket |[[Sillamäe]] |[[Viru pst. 5]] |2018 (endise Sillamäe [[Coop Konsum|Konsumi]] asemel) |- |Tartu Lõunakeskuse Coop Maksimarket |[[Tartu]] |[[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 75 |2001 (kolis 2016. aastal uuele pinnale) |- |Tiskre Coop Maksimarket |[[Tiskre]] |[[Liiva tee]] 61 |2026 (endine [[Prisma (kauplus)|Tiskre Prisma]], avati 2021) |- |Viljandi Coop Maksimarket |[[Viljandi]] |[[Lääne tänav (Viljandi)|Lääne]] 2 |2000 |- |Võru Coop Maksimarket |[[Võru]] |[[Jüri tänav|Jüri]] 83 |2005 |} === Kaupluste avamisajad ja formaadimuutused === Maksimarketite avamislugu ei ole täielikult ühesugune. Osa kauplusi rajati algusest peale Maksimarketina, osa tekkis olemasoleva Konsumi laiendamise või formaadimuutuse tulemusena ning osa 2026. aasta uusi Maksimarketeid on endised Prisma kauplused. Näiteks Paide Maksimarket avati 1999. aastal juba Maksimarketina, samal ajal kui Miiduranna kauplus tegutses alates 2014. aastast Konsumina ja muudeti Maksimarketiks alles 2023. aastal. Elva kauplus läbis sarnase formaadimuutuse: varem Konsumina tegutsenud kauplus sai Maksimarketiks 8. novembril 2023.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/miiduranna-konsumist-sai-maksimarket|title=Miiduranna Konsumist sai Maksimarket|publisher=Coop Eesti|date=29. november 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopi-2025-aasta-parimad-poed-asuvad-taeblas-muhus-ja-elvas|title=Coopi 2025. aasta parimad poed asuvad Taeblas, Muhus ja Elvas|publisher=Coop Eesti|date=14. mai 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Endised Maksimarketid === Maksimarketi nime kandnud kaupluste arv ja asukohad on aja jooksul muutunud. Mõned varasemad Maksimarketid on suletud, kolinud või saanud teise kaupluseformaadi. '''Tihniku Maksimarket''' oli esimene Maksimarket ning avati Tallinnas 1994. aastal. 2000. aastal, pärast suure Laagri Maksimarketi avamist, hakati Tihniku kaupluse hoones kavandama Konsumi kaupluste tegevust, kuid külastatavus oli langenud ning see suleti.<ref>{{cite web|url=https://www.postimees.ee/1839419/avatakse-laagri-maksimarket|title=Avatakse Laagri Maksimarket|publisher=Postimees|date=30. november 2000|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Samal aastal suleti ka [[Rocca al Mare kaubanduskeskus|Rocca al Mare kaubanduskeskuses]] asunud [[Rocca al Mare]] Maksimarket, mis muutus [[Prisma (kauplus)|Rocca al Mare Prismaks]] ning tegutses seal aastatel 2000-2026.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaekaubandusturgu mõjutanud sündmused 2000. aastal |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2001/11/01/jaekaubandusturgu-mojutanud-sundmused-2000-aastal |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Kaupluste ülesehitus ja teenused == Maksimarketid on suure müügipinna ja laia kaubavalikuga kauplused. Lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele pakutakse paljudes kauplustes kodu-, rõiva-, hooaja- ja muid tööstuskaupu. Konkreetses kaupluses pakutavate kaupade ja teenuste valik sõltub selle asukohast, suurusest ja ümbritsevast kaubanduskeskusest.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> [[Fail:Uuenduslikud_vanuse_tuvastusega_kassad_Keila_Coop_Maksimarketis.jpg|pisi|Nutikassad Keila Coop Maksimarketis]] Maksimarketites kasutatakse erinevaid iseteeninduslahendusi, sealhulgas iseteeninduskassasid ja Nutikassa süsteemi. Nutipuldi abil saab klient kaupu ostmise ajal ise skannida ning ostu lõpus nende eest tasuda. Kaupluste lisateenuste hulka võivad kuuluda apteek, kohvik, pakiautomaadid, sularahaautomaat, taaraautomaat, pank, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamine. Teenuste valik ei ole kõigis Maksimarketites ühesugune.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Näiteks Eedeni Maksimarketis on lisaks Nutikassale apteek, kohvik, sularahaautomaat, taaraautomaat, pakiautomaat, keemiline puhastus, kingsepp ja võtmete valmistamise võimalus. Põlva Maksimarketis on muu hulgas apteek, infolett, pank, sularaha- ja taaraautomaat ning pakiautomaat.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/eedeni-maksimarket|title=Eedeni Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/polva-maksimarket|title=Põlva Maksimarket|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Kvartali Maksimarketis Tartus on lisaks tavapärasele toiduvalikule rõhk gurmee- ja väiketootjate toodetel ning kaupluses tegutsevad salati- ja sushibaar ning sooja toidu valmistamise köök.<ref>{{cite web|url=https://www.kvartal.com.ee/kauplused/list/poed/kodu-ja-tehnika/coop-maksimarket/|title=Coop Maksimarket|publisher=Kvartal|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2022. aastal avatud Männimäe Maksimarket Viljandis oli kavandatud eriti energiatõhusaks. Hoone jahutussüsteemide jääksoojust kasutatakse üldpindade soojendamiseks, kaupluse katusel asuvad päikesepaneelid ning valgustuses kasutatakse LED-lahendusi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-tana-viljandis-energiaklassiga-maksimarketi|title=Coop avas täna Viljandis A-energiaklassiga Maksimarketi|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2022|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kaubavalik == Maksimarketi formaadi eesmärk on pakkuda ühe ostukülastuse jooksul suuremat osa igapäevaseks eluks vajalikest kaupadest. Toidukaupade kõrval on kauplustes tavaliselt lai valik kodu- ja esmatarbekaupu ning kaupluse suurusest sõltuvalt ka rõivaid, kodutehnikat, hooajakaupu ja muid tööstuskaupu. Kaubavaliku ulatus on kaupluste vahel erinev. Suuremad Maksimarketid tegutsevad sageli kaubanduskeskuste ankrupoodidena ning nende valikut täiendavad samas keskuses asuvad erikauplused. 2026. aasta Prisma-tehingu järel teatas Coop, et Coopi tootevalik võib Prismaga ühinemise tulemusena kasvada kuni 100 000 tooteni. Endiste Prisma kaupluste ülevõtmine suurendab seega ka Coopi suureformaadiliste kaupluste kaubavaliku tähtsust.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Maksimarket ja Coop == Maksimarket loodi algselt ETK kaubamärgina. ETK Grupp kasutas Maksimarketit suure hüpermarketi, [[Coop Konsum|Konsumit]] supermarketiformaadi ning [[Coop Väikepood|A ja O-d]] väiksema kaupluseformaadina.<ref>{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2005/10/20/etk-grupi-uheksa-kuu-kaive-oli-ligi-neli-miljardit-krooni|title=ETK Grupi üheksa kuu käive oli ligi neli miljardit krooni|publisher=Äripäev|date=21. oktoober 2005|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2015. aastal võttis ETK Grupp kasutusele rahvusvahelise Coop kaubamärgi ning Eesti Tarbijate Keskühistu nimetati ümber Coop Eesti Keskühistuks. Maksimarketi nimi säilis Coopi kaupluseformaadina.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coop Eesti ei ole tavapärases mõttes üks tsentraliseeritud kauplusekett, vaid koosneb piirkondlikest tarbijate ühistutest ja keskühistust. Seetõttu kuuluvad Maksimarketid erinevatele piirkondlikele ühistutele. Näiteks Paide, Rakvere, Jõhvi, Narva ja Sillamäe Maksimarketid kuuluvad Järva Tarbijate Ühistu võrgustikku, Tartu kolm Maksimarketit kuuluvad Tartu Tarbijate Kooperatiivile ning Harjumaa Maksimarketeid haldab Harju Tarbijate Ühistu.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-jarva|title=Coop Järva|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-tartu|title=Coop Tartu|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uhistud/coop-harju|title=Coop Harju|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Peremarket]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Väikepood|Coop väikepood]] * [[Coop Minimarket]] * [[E-Ehituskeskus]] * [[Prisma Peremarket]] * [[Hüpermarket]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.coop.ee Coop Eesti koduleht] [[Kategooria:Eesti kauplused]] [[Kategooria:Coop Eesti]] 3r5itj17bopp5ifs9j76oufycwmthth 0 417001 7249062 6696026 2026-10-07T13:08:29Z Maarjamaa 111667 Lisatud ajalugu ning fotod kauplustest 7249062 wikitext text/x-wiki '''Coop väikepood''' (varem ''A ja O'') on [[Coop Eesti]] kaupluste võrgustikku kuuluv väiksem toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Väikepoed tegutsevad peamiselt väiksemates asulates ja hajaasustusega piirkondades ning nende eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele igapäevaseid esmatarbekaupu kodu lähedal. Coop Eesti kaupluste kataloogis on 2026. aasta seisuga 116 väikepoodi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coopi väikepoed erinevad suuruse, sortimendi, nime ja teenuste poolest. Erinevalt [[Coop Konsum|Coop Konsumist]] ei moodusta väikepoed täielikult ühesuguse ülesehituse ja suurusega kaupluste ketti, vaid nende hulka kuuluvad kohalike tarbijate ühistute hallatavad kauplused eri Eesti piirkondades. Väikepoed on eriti olulised väiksemates asulates, kus kauplus võib olla üks väheseid igapäevaseid teenuseid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra|title=Coop: väikepoodide käive kasvab suvel kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=22. juuni 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref>2024. aastal märkis Coop, et ligikaudu iga neljas ost tehakse Coopi väikepoest.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Väikekauplused enne Coopi kaubamärki === [[Pilt:Orava AjaO kauplus.JPG|pisi|Orava A ja O]]Coopi väikepoodide kujunemine on seotud Eesti tarbijate ühistute pikaajalise tegevusega. Tarbijate ühistud on Eestis pidanud kohalikke kauplusi juba alates 19. ja 20. sajandi vahetusest ning nende kaupluste roll oli varustada kohalikke elanikke igapäevaste kaupadega. Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus jaekaubandus kiiresti. Piirkondlikud tarbijate ühistud hakkasid oma kaupluste võrku ümber korraldama ning suuremaid kauplusi koondati ühtsemate ketiformaatide alla, nagu [[Konsum]] ja [[Maksimarket]]. Väiksemad kauplused jätkasid sageli tegevust kohalike kauplustena ning osa neist kuulus varem '''A ja O''' kaupluste võrgustikku. 2015. aastal muutis ETK Grupp oma nime [[Coop Eesti|Coop Eestiks]] ning 2017. aastast hakati olemasolevaid kaupluseformaate järk-järgult Coopi kaubamärgi alla viima. Konsumid hakkasid kandma nime [[Coop Konsum]] ja Maksimarketid nime [[Coop Maksimarket]]. Väiksemad A ja O kauplused hakkasid järk-järgult kandma Coopi kaubamärki või asukohapõhist nime.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-koige-kiiremini-kasvav-toidukaupluste-kett|title=Coop on kõige kiiremini kasvav toidukaupluste kett|publisher=Coop Eesti|date=11. aprill 2018|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> [[Fail:WMEE-exp2019-(115)_Mõniste_Coop.jpg|pisi|Mõniste Coop]] === Väikepoed Coop Eesti süsteemis === Coopi kaubamärgi kasutuselevõtuga hakati väiksemaid kohalikke kauplusi käsitlema ühtse väikepoodide kategooriana. Kaupluste välisilme ja teenuste valik muutusid järk-järgult ühtsemaks, kuid kaupluste kohalik iseloom säilis. Coopi väikepoodide arengut mõjutab oluliselt nende kuulumine piirkondlikele tarbijate ühistutele. Coop Eesti koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kes haldavad oma tegevuspiirkonnas asuvaid kauplusi. Seetõttu ei ole väikepoed ühe keskse ettevõtte poolt täielikult ühtlustatud kaupluste võrk.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kaupluste võrk == Coop väikepoed moodustavad ühe Eesti kõige hajusama toidukaupluste võrgustiku. 2026. aasta seisuga on Coop Eesti kaupluste kataloogis 116 väikepoodi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Väikepoode leidub nii linnades kui ka alevikes, külades ja hajaasustusega piirkondades. Nende suurim erinevus võrreldes Konsumitega on see, et väikepoodide puhul on asukoha ja kohaliku nõudluse roll eriti suur. Kaupluseid on igas eesti maakonnas. == Väikepoe roll kohaliku elu keskpunktina == Coop käsitleb väikekauplusi lisaks jaekaubandusettevõtetele ka kohaliku elu olulise osana. Väiksemas asulas võib kauplus olla üks väheseid kohti, kus inimesed regulaarselt kokku saavad ning kust saab kätte igapäevaselt vajalikke kaupu. [[Fail:WMEE-exp2019-(272)_Kuldre_pood.jpg|pisi|Kuldre Coop]] Coop Eesti on rõhutanud väikepoodide rolli kohaliku elu ja maapiirkondade püsimisel. 2023. aastal teatas Coop, et suveperioodil suureneb väikepoodide käive ligikaudu kolmandiku võrra, sest Eesti-sisene suvine liikumine ja puhkusereisid suurendavad väiksemate asulate kaupluste külastatavust.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra|title=Coop: väikepoodide käive kasvab suvel kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=22. juuni 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2024. aastal märkis Coop, et jaaninädalal kasvas väikepoodide müük võrreldes tavapärase nädalaga 25–35%. Suurem kasv toimus muu hulgas Võru-, Põlva-, Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaal.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coopi väikepoodide majanduslik roll on seotud ka ettevõtte ühistulise ülesehitusega. Piirkondlikud tarbijate ühistud suunavad kasumi tagasi oma kaubandusvõrgu arendamisse ja tegevuspiirkonna kogukondlikult olulistesse projektidesse.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Väikepoodide uuendamine == Väikekaupluste üheks probleemiks on vananev kaupluste taristu. Seetõttu on Coop 2020. aastatel hakanud mitmes piirkonnas vanu väikekauplusi asendama uute ja energiatõhusamate hoonetega. [[Fail:Coop_avas_uue_Vastemõisa_kaupluse.jpg|pisi|Vastemõisa Coop]] 2026. aastal kavandas Coop üle 20 miljoni euro suuruseid investeeringuid kaupluste arendamisse. Suur osa investeeringutest oli suunatud vananenud väikekaupluste hoonete asendamisele tänapäevaste ja energiasäästlikumate kauplustega.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-sailitas-pingelises-turuolukorras-liidrikoha-2026-aasta-toob-suure-huppe-kaupluste|title=Coop säilitas pingelises turuolukorras liidrikoha. 2026. aasta toob suure hüppe kaupluste arvus|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref>Üheks näiteks on Selja küla Pärnumaal, kus 1968. aastal valminud kauplus-söökla asendati 2026. aastal uue 430 m² suuruse Coop Konsumiga. Varasema 50 m² müügisaaliga väikekaupluse asemel rajatud uus pood suurendas müügipinda ligikaudu kaheksa korda ja lõi piirkonda rohkem töökohti.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-viienda-uue-kaupluse-sel-aastal-selja-kula-parnumaal-sai-kaheksa-korda-suurema|title=Coop avas viienda uue kaupluse sel aastal: Selja küla Pärnumaal sai kaheksa korda suurema toidupoe|publisher=Coop Eesti|date=17. juuni 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Sarnane areng toimus Luunjas, kus senine väikepood asendati 2026. aastal ligi 500 m² müügipinnaga Coop Konsumiga.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-luunjas-senisest-neli-korda-suurema-toidukaupluse|title=Coop avas Luunjas senisest neli korda suurema toidukaupluse|publisher=Coop Eesti|date=19. mai 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Seetõttu on väikepoe roll Coop Eesti võrgus kahesuunaline: osa väikekauplusi säilitab väikese kohaliku poe formaadi, samas kui rahvaarvu või ostunõudluse kasvades võidakse senine kauplus asendada suurema Konsumi või muu Coop formaadiga. == Kliendiprogramm ja teenused == Coop väikepoodides saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi ja [[Säästukaart|Säästukaarti]]. Kliendiprogrammi võimalused ja kaupluses pakutavad teenused sõltuvad konkreetsest kauplusest. Väikepoodides võivad lisaks tavapärasele müügitegevusele olla näiteks pakiautomaadid, taaraautomaadid, sularahaautomaadid, iseteeninduskassad ja muud kohaliku piirkonna vajadustele vastavad teenused. Väikekaupluste puhul on teenuste valik üldjuhul piiratum kui suuremates Coop Konsumites või Maksimarketites, kuid väiksem kauplus võib olla kohaliku kogukonna jaoks oluline just oma asukoha ja kättesaadavuse tõttu. == Välislingid == * [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra Coopi ülevaade väikepoodidest] * [https://www.coop.ee/ Coop Eesti] ==Vaata ka== *[[Coop Minimarket]] *[[Coop Konsum]] *[[Coop Maksimarket]] *[[Coop Peremarket]] *[[Coop Ehituskeskus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kauplused]] [[Kategooria:Coop Eesti]] cn4s5ayu3pm2hvij6m3lt6ppywi1zro 7249076 7249062 2026-10-07T13:50:22Z Maarjamaa 111667 7249076 wikitext text/x-wiki [[Fail:WMEE-exp2019-(115)_Mõniste_Coop.jpg|pisi|Mõniste Coop]]'''Coop väikepood''' (varem ''A ja O'') on [[Coop Eesti]] kaupluste võrgustikku kuuluv väiksem toidu- ja esmatarbekaupade kauplus. Väikepoed tegutsevad peamiselt väiksemates asulates ja hajaasustusega piirkondades ning nende eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele igapäevaseid esmatarbekaupu kodu lähedal. Coop Eesti kaupluste kataloogis on 2026. aasta seisuga 116 väikepoodi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coopi väikepoed erinevad suuruse, sortimendi, nime ja teenuste poolest. Erinevalt [[Coop Konsum|Coop Konsumist]] ei moodusta väikepoed täielikult ühesuguse ülesehituse ja suurusega kaupluste ketti, vaid nende hulka kuuluvad kohalike tarbijate ühistute hallatavad kauplused eri Eesti piirkondades. Väikepoed on eriti olulised väiksemates asulates, kus kauplus võib olla üks väheseid igapäevaseid teenuseid.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra|title=Coop: väikepoodide käive kasvab suvel kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=22. juuni 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref>2024. aastal märkis Coop, et ligikaudu iga neljas ost tehakse Coopi väikepoest.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Väikekauplused enne Coopi kaubamärki === [[Pilt:Orava AjaO kauplus.JPG|pisi|Orava A ja O]]Coopi väikepoodide kujunemine on seotud Eesti tarbijate ühistute pikaajalise tegevusega. Tarbijate ühistud on Eestis pidanud kohalikke kauplusi juba alates 19. ja 20. sajandi vahetusest ning nende kaupluste roll oli varustada kohalikke elanikke igapäevaste kaupadega. Pärast Eesti taasiseseisvumist muutus jaekaubandus kiiresti. Piirkondlikud tarbijate ühistud hakkasid oma kaupluste võrku ümber korraldama ning suuremaid kauplusi koondati ühtsemate ketiformaatide alla, nagu [[Konsum]] ja [[Maksimarket]]. Väiksemad kauplused jätkasid sageli tegevust kohalike kauplustena ning osa neist kuulus varem '''A ja O''' kaupluste võrgustikku. 2015. aastal muutis ETK Grupp oma nime [[Coop Eesti|Coop Eestiks]] ning 2017. aastast hakati olemasolevaid kaupluseformaate järk-järgult Coopi kaubamärgi alla viima. Konsumid hakkasid kandma nime [[Coop Konsum]] ja Maksimarketid nime [[Coop Maksimarket]]. Väiksemad A ja O kauplused hakkasid järk-järgult kandma Coopi kaubamärki või asukohapõhist nime.<ref>{{cite web|url=https://www.err.ee/549205/etk-muudab-nime-rahvusvaheliseks|title=ETK muudab nime rahvusvaheliseks|publisher=ERR|date=16. november 2015|access-date=7. oktoober 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-koige-kiiremini-kasvav-toidukaupluste-kett|title=Coop on kõige kiiremini kasvav toidukaupluste kett|publisher=Coop Eesti|date=11. aprill 2018|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Väikepoed Coop Eesti süsteemis === Coopi kaubamärgi kasutuselevõtuga hakati väiksemaid kohalikke kauplusi käsitlema ühtse väikepoodide kategooriana. Kaupluste välisilme ja teenuste valik muutusid järk-järgult ühtsemaks, kuid kaupluste kohalik iseloom säilis. Coopi väikepoodide arengut mõjutab oluliselt nende kuulumine piirkondlikele tarbijate ühistutele. Coop Eesti koosneb 18 kohalikust tarbijaühistust, kes haldavad oma tegevuspiirkonnas asuvaid kauplusi. Seetõttu ei ole väikepoed ühe keskse ettevõtte poolt täielikult ühtlustatud kaupluste võrk.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kaupluste võrk == Coop väikepoed moodustavad ühe Eesti kõige hajusama toidukaupluste võrgustiku. 2026. aasta seisuga on Coop Eesti kaupluste kataloogis 116 väikepoodi.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/kauplused|title=Kauplused|publisher=Coop Eesti|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Väikepoode leidub nii linnades kui ka alevikes, külades ja hajaasustusega piirkondades. Nende suurim erinevus võrreldes Konsumitega on see, et väikepoodide puhul on asukoha ja kohaliku nõudluse roll eriti suur. Kaupluseid on igas eesti maakonnas. == Väikepoe roll kohaliku elu keskpunktina == Coop käsitleb väikekauplusi lisaks jaekaubandusettevõtetele ka kohaliku elu olulise osana. Väiksemas asulas võib kauplus olla üks väheseid kohti, kus inimesed regulaarselt kokku saavad ning kust saab kätte igapäevaselt vajalikke kaupu. [[Fail:WMEE-exp2019-(272)_Kuldre_pood.jpg|pisi|Kuldre Coop]] Coop Eesti on rõhutanud väikepoodide rolli kohaliku elu ja maapiirkondade püsimisel. 2023. aastal teatas Coop, et suveperioodil suureneb väikepoodide käive ligikaudu kolmandiku võrra, sest Eesti-sisene suvine liikumine ja puhkusereisid suurendavad väiksemate asulate kaupluste külastatavust.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra|title=Coop: väikepoodide käive kasvab suvel kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=22. juuni 2023|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> 2024. aastal märkis Coop, et jaaninädalal kasvas väikepoodide müük võrreldes tavapärase nädalaga 25–35%. Suurem kasv toimus muu hulgas Võru-, Põlva-, Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaal.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coopi väikepoodide majanduslik roll on seotud ka ettevõtte ühistulise ülesehitusega. Piirkondlikud tarbijate ühistud suunavad kasumi tagasi oma kaubandusvõrgu arendamisse ja tegevuspiirkonna kogukondlikult olulistesse projektidesse.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-jaaninaedal-tostis-vaikepoodide-kaivet-keskmiselt-kolmandiku-vorra|title=Coop: jaaninädal tõstis väikepoodide käivet keskmiselt kolmandiku võrra|publisher=Coop Eesti|date=27. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Väikepoodide uuendamine == Väikekaupluste üheks probleemiks on vananev kaupluste taristu. Seetõttu on Coop 2020. aastatel hakanud mitmes piirkonnas vanu väikekauplusi asendama uute ja energiatõhusamate hoonetega. [[Fail:Coop_avas_uue_Vastemõisa_kaupluse.jpg|pisi|Vastemõisa Coop]] 2026. aastal kavandas Coop üle 20 miljoni euro suuruseid investeeringuid kaupluste arendamisse. Suur osa investeeringutest oli suunatud vananenud väikekaupluste hoonete asendamisele tänapäevaste ja energiasäästlikumate kauplustega.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-sailitas-pingelises-turuolukorras-liidrikoha-2026-aasta-toob-suure-huppe-kaupluste|title=Coop säilitas pingelises turuolukorras liidrikoha. 2026. aasta toob suure hüppe kaupluste arvus|publisher=Coop Eesti|date=2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref>Üheks näiteks on Selja küla Pärnumaal, kus 1968. aastal valminud kauplus-söökla asendati 2026. aastal uue 430 m² suuruse Coop Konsumiga. Varasema 50 m² müügisaaliga väikekaupluse asemel rajatud uus pood suurendas müügipinda ligikaudu kaheksa korda ja lõi piirkonda rohkem töökohti.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-viienda-uue-kaupluse-sel-aastal-selja-kula-parnumaal-sai-kaheksa-korda-suurema|title=Coop avas viienda uue kaupluse sel aastal: Selja küla Pärnumaal sai kaheksa korda suurema toidupoe|publisher=Coop Eesti|date=17. juuni 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Sarnane areng toimus Luunjas, kus senine väikepood asendati 2026. aastal ligi 500 m² müügipinnaga Coop Konsumiga.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-luunjas-senisest-neli-korda-suurema-toidukaupluse|title=Coop avas Luunjas senisest neli korda suurema toidukaupluse|publisher=Coop Eesti|date=19. mai 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Seetõttu on väikepoe roll Coop Eesti võrgus kahesuunaline: osa väikekauplusi säilitab väikese kohaliku poe formaadi, samas kui rahvaarvu või ostunõudluse kasvades võidakse senine kauplus asendada suurema Konsumi või muu Coop formaadiga. == Kliendiprogramm ja teenused == Coop väikepoodides saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi ja [[Säästukaart|Säästukaarti]]. Kliendiprogrammi võimalused ja kaupluses pakutavad teenused sõltuvad konkreetsest kauplusest. Väikepoodides võivad lisaks tavapärasele müügitegevusele olla näiteks pakiautomaadid, taaraautomaadid, sularahaautomaadid, iseteeninduskassad ja muud kohaliku piirkonna vajadustele vastavad teenused. Väikekaupluste puhul on teenuste valik üldjuhul piiratum kui suuremates Coop Konsumites või Maksimarketites, kuid väiksem kauplus võib olla kohaliku kogukonna jaoks oluline just oma asukoha ja kättesaadavuse tõttu. == Välislingid == * [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-vaikepoodide-kaive-kasvab-suvel-kolmandiku-vorra Coopi ülevaade väikepoodidest] * [https://www.coop.ee/ Coop Eesti] ==Vaata ka== *[[Coop Minimarket]] *[[Coop Konsum]] *[[Coop Maksimarket]] *[[Coop Peremarket]] *[[Coop Ehituskeskus]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kauplused]] [[Kategooria:Coop Eesti]] cccil50ndwbtjqp6akyt8qhg8c711pc 0 420773 7249264 7098632 2026-10-07T20:27:42Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7249264 wikitext text/x-wiki [[Fail:Koonu mõis.tif|pisi|Koonu mõis 1934. aastal]] '''Koonu mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kono'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">{{RA fondiloend|3173|Koonu mõis - 1316}} (vaadatud 15.11.2015)</ref>. Nüüdisajal jäävad mõisa jäänused [[Lääne-Viru maakond]]a [[Väike-Maarja vald]]a. Mõisat on esimest korda mainitud [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] keskpaigas<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Dehnid]]<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mois.ee/viru/koonu.shtml Koonu mõisast Eesti mõisaportaalis] *{{RA fondiloend|3173|Koonu mõis - 1316}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=9293&knr=&hpr=&krundi_nr=&markus=&kinnistu_nimi=&eesnimi=&perenimi=&sisu=&perenimi_sisu=&majad=&tanav=&asustus_yksus=&asustus_yksus_sisu=&liht_otsing=v%C3%A4%C3%A4na&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKBMIqtjIyslLIz8%252FIyi0tKU%252FSLUxOLkjOCM3MLclKVgLKGhlZKOZkZJfH5JcWZeekgIXMrpbLDSw4vyUsEK7BSKoTShiDaAqg%252BMS%252B9NDEdrB9oeGqJknVtLQDEVCgN Koonu Väike-Maarja khk], Kinnistute register, http://www.ra.ee/ {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Taubede mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Dehnide mõisad]] [[Kategooria:Harpede mõisad]] fsyqqobpy5bun5423ubigvu1b9udqnt 0 427406 7249222 5630830 2026-10-07T20:06:49Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7249222 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raeküla mõis.tif|pisi|Raeküla mõis 1938. aastal]] '''Raeküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Raeküll'') oli [[Pandivere mõis]] [[kõrvalmõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1981}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17001 Raeküla mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] ks0r1u2rvr2ab6xmp0ydhqyih7s35mb 7249226 7249222 2026-10-07T20:12:08Z Funktsionalism-modernism 231916 7249226 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raeküla mõis.tif|pisi|Raeküla mõis 1938. aastal]] '''Raeküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Raeküll'') oli [[Pandivere mõis|Pandivere mõisa]] [[kõrvalmõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016)</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1981}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17001 Raeküla mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] ausj8h9di4i5t6wsgllgqux4bql3a7z 0 427707 7249420 6686695 2026-10-08T10:54:19Z Eulander 95378 Kool jm asutused 7249420 wikitext text/x-wiki [[File:Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|thumb|Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal]] '''Laimjala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laimjall'', varem ''Gustavstahl'') oli [[riigimõis]], a-st 1793 [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l (nüüdisajal [[Laimjala|Laimjala küla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]). Alates 2026. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] õppekohana [[Laimjala kool]] ja lasteaed, samuti [[Laimjala raamatukogu]] ning kohalik vallavalitsuse teenuskeskus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margus Muld {{!}} |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Saaremaal renoveeriti üle 200-aastane Laimjala mõisahoone |url=https://www.err.ee/1610117329/saaremaal-renoveeriti-ule-200-aastane-laimjala-moisahoone |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== [[1645]]. aastal asus hilisema mõisa alal Laimjala küla (''Laydmell''), mis kuulus [[Kapra]] [[vakus]]esse ehk maksupiirkonda. Varsti pärast seda asutati sinna riigimõis, mis kandis tollal nime ''Gustafsdahl''. Riigimõisaks jäi see kuni XVIII sajandi lõpuni.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 285.</ref> ===Riigimõisana XVIII sajandil=== [[1731]].<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 167.</ref> ja [[1738]]. aastal<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 90, L 349.</ref> oli mõisa rendivaldajaks Rootsi sõjaväest [[Leitnant|leitnandina]] erru läinud Hermann Friedrich [[Gerdes]] (suri pärast 1760). Talle järgnes sillakohtuadjunkt Karl Gustav von [[Schulmann]] (1702−1765), keda on nimetatud rendivaldajana [[1744]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 91, L 373.</ref> [[Berg (Päri)|Päri Berg]]ide suguvõsasse kuuluv [[assessor]] Nils Wilhelm von Berg (1707−1755) oli rentnik [[1750]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 92, L 373.</ref> Pärast teda renditi mõis Soomest pärit [[kapten]] Lorenz von [[Wiegell]]ile (1682−maeti 1768), kelle käes oli mõis rendil [[1756]]. aastal.<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 181.</ref> Sophie Magdalena [[Königsfels]] (sündinud von [[Ekesparre]]) (~1727−pärast 1790) oli rendivaldaja [[1782]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 1, s. 107, L 1.</ref> [[File:Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|150px|left|Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp]] ===Eramõis XVIII ja XIX sajandi vahetusel=== Keisrinna [[Katariina II]] [[donatsioon|doneeris]] Laimjala riigimõisa 2. septembril (vkj) [[1793]]. aastal [[kindralmajor]] [[Johann Jakob von Pistor]]ile (1739−1814) ja sellest sai nüüd eravaldus. Pistor müüs mõisa 15. aprillil (vkj) [[1798]] 79 000 hõberubla eest assessor vabahärra Woldemar Thomas von [[Dellingshausen]]ile (1766−1799).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 171-172.</ref> Viimane suri aga peagi ja mõisa päris tema noorem vend vabahärra [[Friedrich Adolf von Dellingshausen]] (1769−1839). Ta pantis selle koos suure mõisakompleksiga 24. aprillil (vkj) [[1805]]. aastal 212 000 hõberubla eest [[Nolcken]]itele.<ref>Kinnistute register. Nr 15. Kudjape mõis.</ref> [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|pisi|150px|Nolckeni suguvõsa vapp. Nolckenid oli Laimajala valdajad ligi pool sajandit]] ===Nolckenid ja Rennenkampffid=== Uueks valdajaks sai nüüd [[major]]ina Venemaa sõjaväeteenistusest erru läinud Johann Christoph von Nolcken (suri 1808) [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] mõisast. Pärast tema surma sõlmisid tema neli poega 11. septembril (vkj) [[1808]] varajagamislepingu, millega Laimjala pandimõis langes [[staabikapten]] Balthasar von Nolckenile (1784−1850).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 172.</ref> Ilmselt muudeti pandileping peagi ostumüügilepinguks ja ta sai mõisa pärusomanikuks. Omanikuna on teda nimetatud [[1811]].<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 300/16, L 9.</ref> ja [[1850]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 346/7, L 1.</ref> Järgmine mõisnik oli [[Georg Alexander Edler von Rennenkampff|Georg Alexander]] [[Edler von Rennenkampff]] (1819−1877), keda on omanikuna nimetatud [[1861]]. aastal.<ref>Sivers, Jegor von. Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei, 1863, lk 138-139.</ref> Ta oli valdaja surmani ja ilmselt päris mõisa tema lesk Wilhelmine Adelheid (sündinud von [[Vietinghoff]]) (1827−?). [[File:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|pisi|125px|left|Sassi suguvõsa vapp. Sassid olid mõisa viimased omanikud]] ===Viimased omanikud=== 1890. aastatel omandas mõisa riigisakslane Edmund Johann Georg de Reese (1851−1906), keda on mõisnikuna nimetatud [[1892]]. aastal.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 110.</ref> Tema mõis pandi aga 20. märtsil (vkj) [[1899]]. aastal oksjonile.<ref>Eesti Postimees 25.02.1899. Nr 9, lk 3.</ref> [[1900]]. aastal omandas mõisa parun Hartwig Arthur Ferdinand von [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]] (1857−1909).<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 219.</ref> Pärast tema surma valdasid mõisa alates [[1909]]. aasta aprillist tema pärijad.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 831.</ref> Nende nimel oli Laimjala ka [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|maareformi]] ajal.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 18.</ref> ===Pärast võõrandamist=== Pärast mõisate võõrandamist tükeldati Laimjala mõisa alad 49 tükiks ja sinna rajati asundustalud.<ref>Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 708.</ref> Peahoonesse asus kohalik vallavalitsus, mis asub seal tänini.<ref>Praust, Valdo. Saaremaa mõisad. Tänapäev, 2006, lk 101.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 285. *[[Valdo Praust|Praust, Valdo]]. ''Saaremaa mõisad''. Tänapäev, 2006. Lk 100-101. *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *[[Alo Särg|Särg, Alo]]. ''Saaremaa mõisad ja mõisnikud''. Argo, 2007. Lk 64-65. *Tiesenhausen, C. J. H. von. ''Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands''. Riga: N. Kymmel, 1843. Lk 171-172 [https://kpbc.umk.pl/dlibra/publication/22191/edition/36897/content]. {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|laimjala}} {{Pöide kihelkond}} [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Nolckenite mõisad]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] [[Kategooria:Sasside mõisad]] 61lperx0hrfrt7uzybqgl3y1g2q4inj 7249427 7249420 2026-10-08T11:01:18Z Neptuunium 58653 7249427 wikitext text/x-wiki [[File:Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|thumb|Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal]] '''Laimjala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laimjall'', varem ''Gustavstahl'') oli [[riigimõis]], a-st 1793 [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l (nüüdisajal [[Laimjala|Laimjala küla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]). Alates 2026. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] [[Õppekoht|õppekohana]] [[Laimjala kool]] ja lasteaed, samuti [[Laimjala raamatukogu]] ning kohalik vallavalitsuse [[teenuskeskus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margus Muld {{!}} |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Saaremaal renoveeriti üle 200-aastane Laimjala mõisahoone |url=https://www.err.ee/1610117329/saaremaal-renoveeriti-ule-200-aastane-laimjala-moisahoone |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== [[1645]]. aastal asus hilisema mõisa alal Laimjala küla (''Laydmell''), mis kuulus [[Kapra]] [[vakus]]esse ehk maksupiirkonda. Varsti pärast seda asutati sinna riigimõis, mis kandis tollal nime ''Gustafsdahl''. Riigimõisaks jäi see kuni XVIII sajandi lõpuni.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 285.</ref> ===Riigimõisana XVIII sajandil=== [[1731]].<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 167.</ref> ja [[1738]]. aastal<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 90, L 349.</ref> oli mõisa rendivaldajaks Rootsi sõjaväest [[Leitnant|leitnandina]] erru läinud Hermann Friedrich [[Gerdes]] (suri pärast 1760). Talle järgnes sillakohtuadjunkt Karl Gustav von [[Schulmann]] (1702−1765), keda on nimetatud rendivaldajana [[1744]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 91, L 373.</ref> [[Berg (Päri)|Päri Berg]]ide suguvõsasse kuuluv [[assessor]] Nils Wilhelm von Berg (1707−1755) oli rentnik [[1750]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 92, L 373.</ref> Pärast teda renditi mõis Soomest pärit [[kapten]] Lorenz von [[Wiegell]]ile (1682−maeti 1768), kelle käes oli mõis rendil [[1756]]. aastal.<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 181.</ref> Sophie Magdalena [[Königsfels]] (sündinud von [[Ekesparre]]) (~1727−pärast 1790) oli rendivaldaja [[1782]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 1, s. 107, L 1.</ref> [[File:Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|150px|left|Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp]] ===Eramõis XVIII ja XIX sajandi vahetusel=== Keisrinna [[Katariina II]] [[donatsioon|doneeris]] Laimjala riigimõisa 2. septembril (vkj) [[1793]]. aastal [[kindralmajor]] [[Johann Jakob von Pistor]]ile (1739−1814) ja sellest sai nüüd eravaldus. Pistor müüs mõisa 15. aprillil (vkj) [[1798]] 79 000 hõberubla eest assessor vabahärra Woldemar Thomas von [[Dellingshausen]]ile (1766−1799).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 171-172.</ref> Viimane suri aga peagi ja mõisa päris tema noorem vend vabahärra [[Friedrich Adolf von Dellingshausen]] (1769−1839). Ta pantis selle koos suure mõisakompleksiga 24. aprillil (vkj) [[1805]]. aastal 212 000 hõberubla eest [[Nolcken]]itele.<ref>Kinnistute register. Nr 15. Kudjape mõis.</ref> [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|pisi|150px|Nolckeni suguvõsa vapp. Nolckenid oli Laimajala valdajad ligi pool sajandit]] ===Nolckenid ja Rennenkampffid=== Uueks valdajaks sai nüüd [[major]]ina Venemaa sõjaväeteenistusest erru läinud Johann Christoph von Nolcken (suri 1808) [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] mõisast. Pärast tema surma sõlmisid tema neli poega 11. septembril (vkj) [[1808]] varajagamislepingu, millega Laimjala pandimõis langes [[staabikapten]] Balthasar von Nolckenile (1784−1850).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 172.</ref> Ilmselt muudeti pandileping peagi ostumüügilepinguks ja ta sai mõisa pärusomanikuks. Omanikuna on teda nimetatud [[1811]].<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 300/16, L 9.</ref> ja [[1850]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 346/7, L 1.</ref> Järgmine mõisnik oli [[Georg Alexander Edler von Rennenkampff|Georg Alexander]] [[Edler von Rennenkampff]] (1819−1877), keda on omanikuna nimetatud [[1861]]. aastal.<ref>Sivers, Jegor von. Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei, 1863, lk 138-139.</ref> Ta oli valdaja surmani ja ilmselt päris mõisa tema lesk Wilhelmine Adelheid (sündinud von [[Vietinghoff]]) (1827−?). [[File:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|pisi|125px|left|Sassi suguvõsa vapp. Sassid olid mõisa viimased omanikud]] ===Viimased omanikud=== 1890. aastatel omandas mõisa riigisakslane Edmund Johann Georg de Reese (1851−1906), keda on mõisnikuna nimetatud [[1892]]. aastal.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 110.</ref> Tema mõis pandi aga 20. märtsil (vkj) [[1899]]. aastal oksjonile.<ref>Eesti Postimees 25.02.1899. Nr 9, lk 3.</ref> [[1900]]. aastal omandas mõisa parun Hartwig Arthur Ferdinand von [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]] (1857−1909).<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 219.</ref> Pärast tema surma valdasid mõisa alates [[1909]]. aasta aprillist tema pärijad.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 831.</ref> Nende nimel oli Laimjala ka [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|maareformi]] ajal.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 18.</ref> ===Pärast võõrandamist=== Pärast mõisate võõrandamist tükeldati Laimjala mõisa alad 49 tükiks ja sinna rajati asundustalud.<ref>Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 708.</ref> Peahoonesse asus kohalik vallavalitsus, mis asub seal tänini.<ref>Praust, Valdo. Saaremaa mõisad. Tänapäev, 2006, lk 101.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 285. *[[Valdo Praust|Praust, Valdo]]. ''Saaremaa mõisad''. Tänapäev, 2006. Lk 100-101. *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *[[Alo Särg|Särg, Alo]]. ''Saaremaa mõisad ja mõisnikud''. Argo, 2007. Lk 64-65. *Tiesenhausen, C. J. H. von. ''Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands''. Riga: N. Kymmel, 1843. Lk 171-172 [https://kpbc.umk.pl/dlibra/publication/22191/edition/36897/content]. {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|laimjala}} {{Pöide kihelkond}} [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Nolckenite mõisad]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] [[Kategooria:Sasside mõisad]] hhotb2mtcv79hfqvvopjclk5335giz6 7249433 7249427 2026-10-08T11:17:07Z ~2026-53016-40 238845 Kaasaegses allikas (viidatud Richteri 1909. aasta aastaraamat) on ilma von'ita parun (täht-tähelt Hartwig Eduard' Baron Saß' Erben) 7249433 wikitext text/x-wiki [[File:Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|thumb|Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal]] '''Laimjala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laimjall'', varem ''Gustavstahl'') oli [[riigimõis]], a-st 1793 [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l (nüüdisajal [[Laimjala|Laimjala küla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]). Alates 2026. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] [[Õppekoht|õppekohana]] [[Laimjala kool]] ja lasteaed, samuti [[Laimjala raamatukogu]] ning kohalik vallavalitsuse [[teenuskeskus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margus Muld {{!}} |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Saaremaal renoveeriti üle 200-aastane Laimjala mõisahoone |url=https://www.err.ee/1610117329/saaremaal-renoveeriti-ule-200-aastane-laimjala-moisahoone |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== [[1645]]. aastal asus hilisema mõisa alal Laimjala küla (''Laydmell''), mis kuulus [[Kapra]] [[vakus]]esse ehk maksupiirkonda. Varsti pärast seda asutati sinna riigimõis, mis kandis tollal nime ''Gustafsdahl''. Riigimõisaks jäi see kuni XVIII sajandi lõpuni.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 285.</ref> ===Riigimõisana XVIII sajandil=== [[1731]].<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 167.</ref> ja [[1738]]. aastal<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 90, L 349.</ref> oli mõisa rendivaldajaks Rootsi sõjaväest [[Leitnant|leitnandina]] erru läinud Hermann Friedrich [[Gerdes]] (suri pärast 1760). Talle järgnes sillakohtuadjunkt Karl Gustav von [[Schulmann]] (1702−1765), keda on nimetatud rendivaldajana [[1744]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 91, L 373.</ref> [[Berg (Päri)|Päri Berg]]ide suguvõsasse kuuluv [[assessor]] Nils Wilhelm von Berg (1707−1755) oli rentnik [[1750]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 92, L 373.</ref> Pärast teda renditi mõis Soomest pärit [[kapten]] Lorenz von [[Wiegell]]ile (1682−maeti 1768), kelle käes oli mõis rendil [[1756]]. aastal.<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 181.</ref> Sophie Magdalena [[Königsfels]] (sündinud von [[Ekesparre]]) (~1727−pärast 1790) oli rendivaldaja [[1782]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 1, s. 107, L 1.</ref> [[File:Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|150px|left|Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp]] ===Eramõis XVIII ja XIX sajandi vahetusel=== Keisrinna [[Katariina II]] [[donatsioon|doneeris]] Laimjala riigimõisa 2. septembril (vkj) [[1793]]. aastal [[kindralmajor]] [[Johann Jakob von Pistor]]ile (1739−1814) ja sellest sai nüüd eravaldus. Pistor müüs mõisa 15. aprillil (vkj) [[1798]] 79 000 hõberubla eest assessor vabahärra Woldemar Thomas von [[Dellingshausen]]ile (1766−1799).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 171-172.</ref> Viimane suri aga peagi ja mõisa päris tema noorem vend vabahärra [[Friedrich Adolf von Dellingshausen]] (1769−1839). Ta pantis selle koos suure mõisakompleksiga 24. aprillil (vkj) [[1805]]. aastal 212 000 hõberubla eest [[Nolcken]]itele.<ref>Kinnistute register. Nr 15. Kudjape mõis.</ref> [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|pisi|150px|Nolckeni suguvõsa vapp. Nolckenid oli Laimajala valdajad ligi pool sajandit]] ===Nolckenid ja Rennenkampffid=== Uueks valdajaks sai nüüd [[major]]ina Venemaa sõjaväeteenistusest erru läinud Johann Christoph von Nolcken (suri 1808) [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] mõisast. Pärast tema surma sõlmisid tema neli poega 11. septembril (vkj) [[1808]] varajagamislepingu, millega Laimjala pandimõis langes [[staabikapten]] Balthasar von Nolckenile (1784−1850).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 172.</ref> Ilmselt muudeti pandileping peagi ostumüügilepinguks ja ta sai mõisa pärusomanikuks. Omanikuna on teda nimetatud [[1811]].<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 300/16, L 9.</ref> ja [[1850]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 346/7, L 1.</ref> Järgmine mõisnik oli [[Georg Alexander Edler von Rennenkampff|Georg Alexander]] [[Edler von Rennenkampff]] (1819−1877), keda on omanikuna nimetatud [[1861]]. aastal.<ref>Sivers, Jegor von. Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei, 1863, lk 138-139.</ref> Ta oli valdaja surmani ja ilmselt päris mõisa tema lesk Wilhelmine Adelheid (sündinud von [[Vietinghoff]]) (1827−?). [[File:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|pisi|125px|left|Sassi suguvõsa vapp. Sassid olid mõisa viimased omanikud]] ===Viimased omanikud=== 1890. aastatel omandas mõisa riigisakslane Edmund Johann Georg de Reese (1851−1906), keda on mõisnikuna nimetatud [[1892]]. aastal.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 110.</ref> Tema mõis pandi aga 20. märtsil (vkj) [[1899]]. aastal oksjonile.<ref>Eesti Postimees 25.02.1899. Nr 9, lk 3.</ref> [[1900]]. aastal omandas mõisa parun Hartwig Arthur Ferdinand [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]] (1857−1909).<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 219.</ref> Pärast tema surma valdasid mõisa alates [[1909]]. aasta aprillist tema pärijad.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 831.</ref> Nende nimel oli Laimjala ka [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|maareformi]] ajal.<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 18.</ref> ===Pärast võõrandamist=== Pärast mõisate võõrandamist tükeldati Laimjala mõisa alad 49 tükiks ja sinna rajati asundustalud.<ref>Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 708.</ref> Peahoonesse asus kohalik vallavalitsus, mis asub seal tänini.<ref>Praust, Valdo. Saaremaa mõisad. Tänapäev, 2006, lk 101.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 285. *[[Valdo Praust|Praust, Valdo]]. ''Saaremaa mõisad''. Tänapäev, 2006. Lk 100-101. *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *[[Alo Särg|Särg, Alo]]. ''Saaremaa mõisad ja mõisnikud''. Argo, 2007. Lk 64-65. *Tiesenhausen, C. J. H. von. ''Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands''. Riga: N. Kymmel, 1843. Lk 171-172 [https://kpbc.umk.pl/dlibra/publication/22191/edition/36897/content]. {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|laimjala}} {{Pöide kihelkond}} [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Nolckenite mõisad]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] [[Kategooria:Sasside mõisad]] 27u5phnyedcsvdudm4h2uh8w3rg1mex 7249437 7249433 2026-10-08T11:21:14Z ~2026-53016-40 238845 Ka siin on ilma von'ita parun (Die Erben des verstorbenen Hartwig Baron Saß) 7249437 wikitext text/x-wiki [[File:Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|thumb|Laimjala mõisa peahoone 2005. aastal]] '''Laimjala mõis''' ([[saksa keel]]es ''Laimjall'', varem ''Gustavstahl'') oli [[riigimõis]], a-st 1793 [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l (nüüdisajal [[Laimjala|Laimjala küla]], [[Saaremaa vald]], [[Saare maakond]]). Alates 2026. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Orissaare Gümnaasium|Orissaare Gümnaasiumi]] [[Õppekoht|õppekohana]] [[Laimjala kool]] ja lasteaed, samuti [[Laimjala raamatukogu]] ning kohalik vallavalitsuse [[teenuskeskus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Margus Muld {{!}} |kuupäev=2026-08-23 |pealkiri=Saaremaal renoveeriti üle 200-aastane Laimjala mõisahoone |url=https://www.err.ee/1610117329/saaremaal-renoveeriti-ule-200-aastane-laimjala-moisahoone |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== [[1645]]. aastal asus hilisema mõisa alal Laimjala küla (''Laydmell''), mis kuulus [[Kapra]] [[vakus]]esse ehk maksupiirkonda. Varsti pärast seda asutati sinna riigimõis, mis kandis tollal nime ''Gustafsdahl''. Riigimõisaks jäi see kuni XVIII sajandi lõpuni.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985, lk 285.</ref> ===Riigimõisana XVIII sajandil=== [[1731]].<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 167.</ref> ja [[1738]]. aastal<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 90, L 349.</ref> oli mõisa rendivaldajaks Rootsi sõjaväest [[Leitnant|leitnandina]] erru läinud Hermann Friedrich [[Gerdes]] (suri pärast 1760). Talle järgnes sillakohtuadjunkt Karl Gustav von [[Schulmann]] (1702−1765), keda on nimetatud rendivaldajana [[1744]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 91, L 373.</ref> [[Berg (Päri)|Päri Berg]]ide suguvõsasse kuuluv [[assessor]] Nils Wilhelm von Berg (1707−1755) oli rentnik [[1750]]. aastal.<ref>EAA, f. 311, n. 1, s. 92, L 373.</ref> Pärast teda renditi mõis Soomest pärit [[kapten]] Lorenz von [[Wiegell]]ile (1682−maeti 1768), kelle käes oli mõis rendil [[1756]]. aastal.<ref>Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte d. Oeselschen Landgüter und ihrer Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel´s Buchhandlung, 1851, lk 181.</ref> Sophie Magdalena [[Königsfels]] (sündinud von [[Ekesparre]]) (~1727−pärast 1790) oli rendivaldaja [[1782]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 1, s. 107, L 1.</ref> [[File:Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|pisi|150px|left|Dellingshauseni suguvõsa vabahärravapp]] ===Eramõis XVIII ja XIX sajandi vahetusel=== Keisrinna [[Katariina II]] [[donatsioon|doneeris]] Laimjala riigimõisa 2. septembril (vkj) [[1793]]. aastal [[kindralmajor]] [[Johann Jakob von Pistor]]ile (1739−1814) ja sellest sai nüüd eravaldus. Pistor müüs mõisa 15. aprillil (vkj) [[1798]] 79 000 hõberubla eest assessor vabahärra Woldemar Thomas von [[Dellingshausen]]ile (1766−1799).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 171-172.</ref> Viimane suri aga peagi ja mõisa päris tema noorem vend vabahärra [[Friedrich Adolf von Dellingshausen]] (1769−1839). Ta pantis selle koos suure mõisakompleksiga 24. aprillil (vkj) [[1805]]. aastal 212 000 hõberubla eest [[Nolcken]]itele.<ref>Kinnistute register. Nr 15. Kudjape mõis.</ref> [[File:Nolckeni suguvõsa aadli- ja parunivapp.png|pisi|150px|Nolckeni suguvõsa vapp. Nolckenid oli Laimajala valdajad ligi pool sajandit]] ===Nolckenid ja Rennenkampffid=== Uueks valdajaks sai nüüd [[major]]ina Venemaa sõjaväeteenistusest erru läinud Johann Christoph von Nolcken (suri 1808) [[Haeska mõis (Valjala)|Haeska]] mõisast. Pärast tema surma sõlmisid tema neli poega 11. septembril (vkj) [[1808]] varajagamislepingu, millega Laimjala pandimõis langes [[staabikapten]] Balthasar von Nolckenile (1784−1850).<ref>Tiesenhausen, C. J. H. von. Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands. Riga: N. Kymmel, 1843, lk 172.</ref> Ilmselt muudeti pandileping peagi ostumüügilepinguks ja ta sai mõisa pärusomanikuks. Omanikuna on teda nimetatud [[1811]].<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 300/16, L 9.</ref> ja [[1850]]. aastal.<ref>EAA, f. 1865, n. 4, s. 346/7, L 1.</ref> Järgmine mõisnik oli [[Georg Alexander Edler von Rennenkampff|Georg Alexander]] [[Edler von Rennenkampff]] (1819−1877), keda on omanikuna nimetatud [[1861]]. aastal.<ref>Sivers, Jegor von. Das Buch der Güter Livlands und Oesels. Riga: Gedruckt in der Müllerschen Buchdruckerei, 1863, lk 138-139.</ref> Ta oli valdaja surmani ja ilmselt päris mõisa tema lesk Wilhelmine Adelheid (sündinud von [[Vietinghoff]]) (1827−?). [[File:Sassi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|pisi|125px|left|Sassi suguvõsa vapp. Sassid olid mõisa viimased omanikud]] ===Viimased omanikud=== 1890. aastatel omandas mõisa riigisakslane Edmund Johann Georg de Reese (1851−1906), keda on mõisnikuna nimetatud [[1892]]. aastal.<ref>Kröger, Alexander Wilhelm. Livländisches Verkehrs- und Adressbuch für 1892/1893. Riga: 1892, lk 110.</ref> Tema mõis pandi aga 20. märtsil (vkj) [[1899]]. aastal oksjonile.<ref>Eesti Postimees 25.02.1899. Nr 9, lk 3.</ref> [[1900]]. aastal omandas mõisa parun Hartwig Arthur Ferdinand [[Sass (aadlisuguvõsa)|Sass]] (1857−1909).<ref>Richter, Adolf. Livländisches Adressbuch. Riga, 1900, lk 219.</ref> Pärast tema surma valdasid mõisa alates [[1909]]. aasta aprillist tema pärijad.<ref>Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909, veerg 831.</ref> Nende nimel oli Laimjala ka [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|maareformi]] ajal.<ref>https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000345?page=18 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935, lk 18.</ref> ===Pärast võõrandamist=== Pärast mõisate võõrandamist tükeldati Laimjala mõisa alad 49 tükiks ja sinna rajati asundustalud.<ref>Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933, lk 708.</ref> Peahoonesse asus kohalik vallavalitsus, mis asub seal tänini.<ref>Praust, Valdo. Saaremaa mõisad. Tänapäev, 2006, lk 101.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Baltisches historisches Ortslexikon''. Teil I. Estland (einschließlich Nordlivland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1985. Lk 285. *[[Valdo Praust|Praust, Valdo]]. ''Saaremaa mõisad''. Tänapäev, 2006. Lk 100-101. *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *[[Alo Särg|Särg, Alo]]. ''Saaremaa mõisad ja mõisnikud''. Argo, 2007. Lk 64-65. *Tiesenhausen, C. J. H. von. ''Erste Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialen zur Gütergeschichte Livlands''. Riga: N. Kymmel, 1843. Lk 171-172 [https://kpbc.umk.pl/dlibra/publication/22191/edition/36897/content]. {{commonskat|}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|laimjala}} {{Pöide kihelkond}} [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Nolckenite mõisad]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] [[Kategooria:Sasside mõisad]] icq7npt77cz36ng8hspq6d4k90wyfpt 0 431924 7249233 6802933 2026-10-07T20:15:30Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249233 wikitext text/x-wiki {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond |Embleem = KGB Symbol.png |Embleemiallkiri = NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = 1978 |likvideeritud = 1991 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = Tallinn |asukoht = [[Pagari tänav]] 1 |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = ENSV RJK esimees |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]]<br>[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond''' oli [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] ja [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] struktuuriüksus aastail 1978–1991. {{Sisukord paremale}} 5. osakonna ülesanne oli kontroll tsiviilelanikkonna meelsuse üle ning võitlus nn [[Ideoloogia|ideoloogilise]] diversiooniga ([[Dissident|dissidendid]] ja teisitimõtlejad). Osakonna töö oli jaotatud jaoskondadeks, mille töötajad tegelesid oma "liinis" ja [[segment|segmendis]] võitlusega "ideoloogiliste diversioonidega". [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee|NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee]] "ideoloogilise diversiooniga" võitluseks määratud spetsialiseeritud struktuuriüksuste loomise aluseks oli RJK esimehe Juri Andropovi poolt (45 päeva pärast RJK esimeheks määramist) 3. juulil 1967 [[NLKP KK]]-le tehtud esildis, milles ta teavitas NSV Liidu kõrgemat poliitilist juhtkonda: {{tsitaat|Meile võõra [[ideoloogia]] mõjul on mõningasel osal poliitiliselt mitteküpsetel nõukogude kodanikel, eriti [[intelligents]]i ja noorukite seas, kujunenud apoliitlised ja nihilistlikud meeleolud, mida võivad ära kasutada mitte ainult väljaselgitatud nõukogudevastased elemendid, vaid ka poliitilised lobasuud ja demagoogid, tõugates neid inimesi poliitiliselt kahjulikele tegudele.||}} [[17. juuli]] [[1967]] kinnitas [[NLKP KK Poliitbüroo]] J. Andropovi ettepaneku ning otsustas: {{tsitaat|«Moodustada NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitees iseseisev (viies) valitsus, vastase ideoloogiliste diversioonide vastase vastuluurealase töö organiseerimiseks. Vabariiklikes RJK-des, kraides ja oblastivalitsustes aga luua vastavad viiendad valitsused-osakonnad-jaoskonnad...»||}} NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruse ja NSV Liidu MN ja Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe [[Juri Andropov]]i määrusega nr 0096 [[25. juuli]]l [[1967]] loodud 5. valitsuse põhiülesanded olid: *töö organiseerimine protsesside ja nähtuste uurimisel, mida võidakse kasutada vaenlase poolt ideoloogiliste diversioonide läbiviiimisel; *nõukogudevastase, natsionalistliku ja kirikliku-sektantliku tegevuse väljaselgitamine ja tõkestamine, samuti koostöös [[NSV Liidu Avaliku Korra Kaitse Ministeerium]]iga avalike rahutuste ärahoidmine; *koostöös [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Esimese Peavalitsusega]] välismaiste teabehankeorganisatsioonide, välismaiste ideoloogiakeskuste, nõukogudevastaste emigrandikeskuste ja natsionalistlike organisatsioonide läbitöötlus; *vastuluurealase töö organiseerimine NSV Liidus õppivate välismaiste üliõpilaste, välisdelegatsioonide ja kultuuri- ning loomekollektiivide seas, kes sõidavad [[NSV Liit]]u [[NSV Liidu Kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]]i liinis. Ideoloogiline diversioon oli RJK esimehe [[Juri Andropov]]i sõnastuses järgmine: "Ideoloogine diversioon toimub valdkonnas, mis hõlmab poliitilist, filosoofilist, õiguslikku, kõlbluslikke, esteetilisi, religioosseid ja muid vaateid ja ideid, st ideoloogia valdkonnas… Seda eristab ka see, et ta toimub meie ajal mitte hariliku propagandaaparaadiga, vaid spetsiaalselt organiseeritud teenistustega. Need teenistused ... panevad põhilise rõhu spetsiaalsetele diversiooni- ja õõnestusvahenditele<ref name="78zM9" />". Pärast 1977. aastal uue [[NSV Liidu Konstitutsioon]]i vastuvõtmist muudeti 5. juulist 1978 seni NSV Liidu Ministrite Nõukogule allunud Riikliku Julgeoleku Komitee alluvust ning edaspidi allus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee]] läbi [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee esimeeste loend|Riikliku Julgeoleku Komitee esimehe]] (kes oli ka Poliitbüroo liige) NSV Liidu kõrgeimale poliitilisele võimuorganile [[NLKP KK Poliitbüroo]]le. 5. osakond nimetati 1990. aastal ümber Z-osakonnaks (Konstitutsioonilise korra kaitse osakond). Organisatsiooniliselt allus Eesti NSV RJK 5. osakond Eesti NSV RJK-le, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viiendale Valitsusele]]. {{vaata|NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus}} == Juhid ja struktuur == ===5. osakonna ülem === *[[Nikolai Johanson]] (1968–1971)<ref name="q1fwm" />, 5. osakonna ülem; *[[Leo Võime]] (1971–1978)<ref name="ZMx1C" />, 5. osakonna ülem; *polkovnik [[Evald Selgal]] (1978–1988<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81150435/endine-kaitseminister-kunagi-pole-mind-kuskil-nii-soimatud-kui-kallil-kodumaal Endine kaitseminister: kunagi pole mind kuskil nii sõimatud kui kallil kodumaal], ekspress.delfi.ee, 17.02.2018</ref>), 5. osakonna ülem<ref>[http://isekiri.blogspot.com/2018/04/eestlaste-massideportatsiooni-kajastus.html Küüdihingus ERR-is： nüüd ☘ 30 aastat varem], isekiri.blogspot.com, 23. APRILL 2018</ref>; *polkovnik [[Rein Sillar]] (1988–1990), 5. osakonna ülem. ===1. jaoskond === Tööliin: emigrandid, ideoloogiline luure välismaal, *[[Jüri Poolus]], jaoskonna ülem (1979–1982)<ref name="27.11.1997. a. teadaanne nr. 137" />, *Lemmik Lehtmets<ref name="19.02.2004. a teadaanne nr 525" />, jaoskonna ülem *[[Eduard Neiman]]<ref>{{Netiviide|autor=Kaitsepolitsei amet|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/248987|pealkiri=Endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud kaitsepolitseiameti teadaanne|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=9. jaanuar 2002|vaadatud=}}</ref>, (sünd 02.10.1962 Eesti NSV-s [[Keila]]s), «Z» osakond, operatiivvolinik ===2. jaoskond === Tööliin: loovintelligents, *[[Gennadi Agrov]], jaoskonna ülem (1991–09.1991)<ref name="aATE1" /> *ülema asetäitja Juri Grigorjev (1988 - 1989) ===3. jaoskond === Tööliin: ?, *[[Jüri Šabalin]], jaoskonna ülema asetäitja (1982–1988)<ref name="EEhZn" /> ===4. jaoskond === Tööliin: ?, *[[Valter Kreitsman]], jaoskonna ülem (1975–1987)<ref name="uivZi" /> ===5. jaoskond === Tööliin: akadeemiline intelligents, üliõpilased, *A. Potehhin<ref name="RBKXO" />, jaoskonna ülem, *Viktor Kozlov<ref name="RBKXO" />jaoskonna ülem. *[[Vladimir Tšistozvonov]]<ref name="X9DKQ" />, jaoskonna ülem (1988–1991) *alampolkovnik [[Valdur Timusk]]<ref name="SvwUe" /> :Ülikoolide ja üliõpilaste poliitilise meelsuse üle järelevalvet teostanud kuraatorid: *[[Tartu Riiklik Ülikool]]: Peeter Sepper. *[[Tallinna Polütehniline Instituut]]: Sõmer (−1985-)<ref name="DhTbv" /> *Tarmo Maripuu (sünd 1.06.1950 Eesti NSV-s [[Kingissepa rajoon]]is), operatiivvolinik 1986–12.1991 *Igor Geraštšenko (sünd 11.12.1959 Eesti NSV-s [[Tallinn]]as), 6. jaoskond – operatiivvolinik 10.1987–02.1990 *major [[Viktor Raus]], vanemoperatiivvolinik<ref name="cKNaq" /> (−1985) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="27.11.1997. a. teadaanne nr. 137">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=249006 27.11.1997. a. teadaanne nr. 137]</ref> <ref name="19.02.2004. a teadaanne nr 525">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 19.02.2004. a teadaanne nr 525]</ref> <ref name="78zM9">АНДРОПОВ Ю. В. Избр. речи и статьи. М. 1979, с. 279 — 298</ref> <ref name="q1fwm">[[Jaak Pihlau]], [https://web.archive.org/web/20150924131329/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2003/1/2003-1-Jaak_Pihlau_lk87-96.pdf Eestlaste põgenemised Läände: ärahüppajad I], Tuna, 2003 nr. 1, lk 91</ref> <ref name="ZMx1C">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 929]</ref> <ref name="aATE1">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=918302 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite...teadaanne nr 782]</ref> <ref name="EEhZn">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 22.01.2004. a teadaanne nr 666]</ref> <ref name="uivZi">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=770027 22.01.2004. a teadaanne nr 491]</ref> <ref name="RBKXO">[[Jaak Pihlau]], [https://web.archive.org/web/20150924131329/http://www.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2003/1/2003-1-Jaak_Pihlau_lk87-96.pdf Eestlaste põgenemised Läände: ärahõppajad], Tuna, 2003-1</ref> <ref name="X9DKQ">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=581415 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 738, 28.01.2003]</ref> <ref name="SvwUe">[[Heimar Lenk]], [http://www.ohtuleht.ee/24913/ekspress-suundus-laande-39 Ekspress suundus läände], Õhtuleht, 23. juuli 1998</ref> <ref name="DhTbv">[http://www.epl.ee/artikkel/201131 JÜRI LEESMENT: Isiklikud toimikud ja KGB], Eesti Päevaleht, 10. aprill 2002</ref> <ref name="cKNaq">[[Valdur Ohmann]], [[Liisa Tagel]], [http://arvamus.postimees.ee/3395181/kgblane-kelle-hammaste-vahel-olid-arvo-part-jaak-joala-heinz-valk-ja-paljud-teised KGBlane, kelle hammaste vahel olid Arvo Pärt, Jaak Joala, Heinz Valk ja paljud teised], Postimees, 15. november 2015</ref> }} [[Kategooria:Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 03bra07zxk4kih0xe372uh1xjuyl8sv 0 432733 7249266 6613360 2026-10-07T20:35:37Z Funktsionalism-modernism 231916 Info ja pilt 7249266 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kärsa mõis.tif|pisi|Kärsa mõis 1908. aastal]] '''Kärsa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kersel'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref> Mõisast on teateid alates [[1456]].<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|900}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> Kärsa mõisa praegune [[Klassitsism|varaklassitsistlik]] peahoone ehitati 19. sajandi alguses. Hoonet ehitati ümber 1930-ndatel, ning on tänapäeval varemeis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://vana.mois.ee/viru/karsa.shtml |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=vana.mois.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|900}} *{{Mõisaportaal|viru|karsa}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16928 Kärsa mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.059166|EW=26.288333|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Brevernite mõisad]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] ncxazm7qt4jp9pfgppg1wiyek2a18t4 0 432735 7249244 6026221 2026-10-07T20:18:16Z Funktsionalism-modernism 231916 Pilt 7249244 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pandivere mõis.tif|pisi|Pandivere mõis 1906. aastal]] '''Pandivere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Pantifer'') oli [[rüütlimõis]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonnas]] [[Virumaa]]l<ref name="Mõisaportaal">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016)</ref>, tänapäeva [[Pandivere]] küla lähedal<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=Pandivere&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Pandivere ms], www.eki.ee</ref> [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. Mõis rajati [[1801]] [[Kärsa mõis]]ast eraldatud alast.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|1794}} (vaadatud 22.03.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|1794}} *{{Mõisaportaal|viru|pandivere}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16965 Pandivere mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Väike-Maarja kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.159167|EW=26.295|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Väike-Maarja kihelkond]] [[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]] jpy4eqnvqfksldleohuppeavkgbf5ep 0 436288 7249346 7106130 2026-10-08T07:58:45Z Trisz1020 194102 /* Ajalugu */ SmartLynx ei lenda enam. 7249346 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2021}} [[Pilt:SmartLynx Airlines Airbus A320 Vanzura.jpg|pisi|[[Airbus A320]] on üks SmartLynx Airlinesi lennukeid (2011)]] '''SmartLynx Airlines,''' endine LatCharter, oli lennuettevõte, mille peakontor asus [[Läti|Lätis]] [[Mārupe]]s ning mis korraldas ACMI-<ref>Õhusõiduki rentimine koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega</ref>, puhkuse-<ref>Tšarter- ehk tellimuslennud on otselennud, mida reisikorraldajad kasutavad eelkõige puhkusereiside puhul turistide lennutamiseks hooajalistesse sihtkohtadesse. Tšarterlendude pakkuja SmartLynx sihtkohti ise välja ei vali, vaid täidab tellija ehk reisikorraldaja tellimust.</ref> ja ''ad hoc-''<ref>'''''Ad hoc''''' ([[Ladina keel|ladina keeles]] 'selleks') on väljend, mida kasutatakse tähenduses 'kindlaks otstarbeks, selleks korraks või juhtumiks</ref> (ühekordseid) tellimuslende kogu [[Euroopa|Euroopas]], [[Aafrika|Aafrikas]] ja [[Aasia|Aasias]]. SmartLynxi lennumeeskonna liikmed esindasid rohkem kui 17 rahvust ja rääkisid paljusid keeli. Kaptenite keskmine lennustaaž oli üle 5300 lennutunni ja teistel pilootidel enam kui 1900 lennutundi. Üldjoontes kasvas SmartLynxiga veetavate reisijate arv iga aastaga kiiresti: 2017. aastal jõudis see 2,5 miljonini, 2018. aastal 3 miljonini ja 2019. aastal 3,6 miljonini. Ettevõte kasvas kiiresti ja 2019. aastal ulatus konsolideeritud käive 215 miljoni euroni (auditeeritud netokäive), mis on 25% võrra suurem kui 2018. aastal. 2019. aastal tegi SmartLynx 21 480 lendu enam kui 260 sihtkohta Euroopas, Lähis-Idas ja Aasias, mis teeb kokku 63 800 lennutundi (+ 18,15%, 2018. aastal 54 000 lennutundi) Ettevõttel oli tütarettevõte ka Eestis – [[SmartLynx Airlines Estonia]]. == Ajalugu == 1992. aastal asutasid neli kutselist pilooti ja üks lennuinsener eraettevõtte LatCharter (nimi on tuletatud ingliskeelsest nimest Latvia). 1993. aastal alustati tegevust renditud [[Tupolev Tu-134|Tupolev Tu-134B]] lennukiga.<ref name=":0">{{Netiviide|url=www.smartlynx.aero {{!}}|pealkiri=SmartLynx Airlines}}</ref> Tupolevi lennukipark asendati 2001. aasta aprillis suurema [[Jakovlev Jak-42|Jakovlev Yak-42]]-ga<ref name=":0" /> ja seejärel 2003. aasta detsembris [[Airbus A320|Airbus A320-200]]-ga<ref name=":0" /> 2006. aasta juulis omandas Loftleiðir<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Icelandic_Airlines|pealkiri=Loftleiðir HF, internationally known as Icelandic Airlines or Loftleiðir Icelandic, was a private Icelandic airline headquartered on the grounds of Reykjavík Airport in Reykjavík, which operated mostly trans-atlantic flights linking Europe and America, pioneering the low-cost flight business strategy on these routes.}}</ref> (Icelandair Groupi<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Icelandair_Group|pealkiri=Icelandair Group hf. is an Icelandic travel industry corporation, the owner and holding company of the airline Icelandair and several other travel industry companies in Iceland. The group's headquarters are at Reykjavík Airport in Reykjavík. The corporation is the largest in Iceland, with 125 billion ISK in revenue in 2013.}}</ref> lennukiliisingu haru) Latcharteri aktsiatest 55% enamusosaluse ja lõpuks kogu ettevõtte. Lennufirma laiendas oma lennukiparki võttes 2007. aastal juurde veel viis lennukit A320-200<ref>'''Airbus A320''' peresse kuuluvad kitsa kerega lühi- ja pikamaa lennukid. Lennukeid ehitab [[Airbus]]. Tootepere koosneb lennukitest [[Airbus A380|A318]], [[A319]], [[Airbus A320neo|A320]] ja [[Airbus A321|A321]]. Viimane on tuntud ka kui ACJ ärilennuk. A320-d liigitatakse veel A320CEO-ks (Current engine option) ja [[Airbus A320neo|A320NEO]]-ks (New engine option). Sõltuvalt mudelist mahutavad A320-d kuni 236 reisijat ning lennukaugus varieerub 3100 – 12 000 km vahel.</ref> ja kaks lennukit [[:en:Boeing_767|B767-300]]. Lennukeid renditi täisteenusega lennufirmadele kogu maailmas. Sellest ajast on ettevõtte põhifookus olnud ACMI-turg ning firma on tegutsenud paljude lennuettevõtjate jaoks nagu Air Malta<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Air_Malta|pealkiri=Air Malta plc is the flag carrier airline of Malta, with its headquarters in Luqa and its hub at Malta International Airport. It operates services to destinations in Europe, the Middle East and North Africa.}}</ref>, SBA Airlines<ref>'''Santa Bárbara Airlines C.A''', doing business as SBA Airlines and formerly as Santa Bárbara Airlines prior to 2008, was an airline with its headquarters on the third floor of the Edificio Tokay in Caracas, Venezuela. It operated scheduled domestic and international services. Its main base was Simón Bolívar International Airport, Maiquetía (Caracas).</ref>, Finnair<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Finnair|pealkiri=Finnair is the flag carrier and largest airline of Finland, with its headquarters in Vantaa on the grounds of Helsinki Airport, its hub. Finnair and its subsidiaries dominate both domestic and international air travel in Finland. Its major shareholder is the government of Finland, which owns 55.8% of the shares. Finnair is a member of the Oneworld airline alliance. In 2017, it transported about 11.9 million passengers to over 100 European, 20 Asian and 7 North American destinations. At the end of 2017, the airline employed 5,918 people.}}</ref>, [[:en:Condor_(airline)|Condor Flugdienst]]<ref>'''Condor''', legally incorporated as ''Condor Flugdienst GmbH'', is a German charter airline based in Frankfurt. It operates scheduled flights to leisure destinations in Africa, the Caribbean, Europe, South Asia and North America. Its main base is at Frankfurt Airport with further smaller bases at other German airports.</ref>. 2008. aastal, kui tähistati lennufirma 15. sünnipäeva, nimetati LatCharter ümber SmartLynx Airlinesiks ning kasutusele võeti uus logo ja kujundus<ref name=":0" />. 2012. aastal ostis juhtkond lennufirma Icelandairilt <ref>{{Netiviide|url=https://www.smartlynx.aero/en/history|pealkiri=SmartLynx History|vaadatud=2021-03-05|arhiivimisaeg=2023-02-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230216071841/https://www.smartlynx.aero/en/history|url-olek=ei tööta}}</ref>välja ja see on nüüd täiesti eraldi üksus.<ref>SmartLynxi juhtkonna ülevõtmine toob kaasa ettevõtte omaniku vahetuse. Kuigi ühendus Loftleidiriga püsib, on SmartLynx iseseisev üksus.</ref> 2012. aastal moodustas lennufirma tütarettevõtte [[SmartLynx Airlines Estonia|Smartlynx Airlines Estonia]]<ref>'''SmartLynx Airlines Estonia''' on Eesti tellimuslennufirma, mis kuulub 100% Läti SmartLynx Airlines'ile. 2012. aastal alustas SmartLynx Airlines Estonia tegevust emaettevõtte lennukitega ja omandas seejärel järk-järgult oma lennukipargi.</ref> ühe Airbus A320-200-ga, et teenindada Eesti reisikorraldajaid. 2016. aastal sai ettevõtte omanikuks Hollandis asuv investeerimisfond ning kasutusele võeti uus logo. 2019. aastal asutas lennufirma Maltal tütarettevõtte (SmartLynx Malta), mis käitas ühte Airbus A320 lennukit. Samal aastal sai SmartLynx Airlines Avia Solutions Groupi<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Avia_Solutions_Group|pealkiri=Avia Solutions Group on ülemaailmne lennunduskontsern, millel on 90 kontorit ja tootmisjaama kogu maailmas. Avia Solutions Group peakontor asub Limassolis (Küprosel) ja enamus töötajaid töötab Vilniuses (Leedus). Kontsernil on esindus ka Moskvas (Venemaal).}}</ref> liikmeks. 2020. aastal laiendas lennufirma oma teenuseportfelli ja pakus ka kaubaveolende. SmartLynx lõpetas 2025. aasta Novembris tegevuse. == Koolituskeskus == SmartLynxi koolituskeskus oli Balti riikides tunnustatud [https://www.smartlynx.aero/en/training-centre koolitusorganisatsioon (ATO)], mis pakub Airbus A320 tüübipädevuskursusi. == Lennukipark == Alates jaanuarist 2020 koosnes SmartLynx Airlinesi lennukipark järgmistest lennukitest: {| class="wikitable" |+SmartLynx Airlinesi lennukipark !Lennukitüüp !Kasutusel !Tellimuses !Reisija kohtade arv !Märkused |- |Airbus A320-200 |6 | – |180 |Üks on registreeritud SmartLynx Malta all ja kolm kuulub SmartLynx Estoniale |- |Airbus A321-200 |8 | – |220 | |- |'''Kokku''' |14 | – | | |} ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.smart-lynx.com/ Ettevõtte koduleht] {{Läti lennufirmad}} [[Kategooria:Läti lennufirmad]] 1kshuerwv85uirl5rm85v6xb57gau6v 0 437652 7249329 7155009 2026-10-08T07:24:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249329 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šaľa | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = slovaki | Šaľa | | omakeelne_nimi_2 = ungari | Vágsellye | | pilt = Šaľa_kaštieľ_01.jpg | pildiallkiri = Šaľa loss | lipu_pilt = | lipu_link = | vapp = Coat_of_arms_of_Šaľa.png | vapi_link = Šaľa vapp | pindala = 44,97 | elanikke = }} '''Šaľa''' (ungari ''Vágsellye'', saksa ''Schelle'') on linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Šaľa ringkond|Šaľa ringkonna]] halduskeskus. Šaľa asub [[Nitra]]st ligikaudu 22 km edelas. == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šaľa elanikest [[slovakid|slovakke]] 78,52%, [[ungarlased|ungarlasi]] 13,09%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,55%, [[hiinlased|hiinlasi]] 0,13%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 0,12% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,11%. Rahvus oli teadmata 6,85%-l elanikest.<ref>[https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0235504025/OB Number of population by ethnicity in the municipality Šaľa at 1. 1. 2021] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 16. mail 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.sala.sk/ [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Nitra maakond]] 9bjutn5i8sz3tcu5b87isxsu7z0tk3z 0 440306 7249143 7247689 2026-10-07T16:47:31Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7249143 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Abdoulaye Doucouré]], prantsuse jalgpallur * 1. jaanuar – [[Sifan Hassan]], Hollandi jooksja *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[5. jaanuar]] – [[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja * 9. jaanuar – [[Katarina Johnson-Thompson]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[11. jaanuar]] – [[Will Keane]], iiri-inglise jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik * 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Will Poulter]], inglise näitleja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Onel Hernández]], Kuuba jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[7. veebruar]] – [[Darwin Machís]], Venezuela jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Pere Pons]], Hispaania jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Davy Klaassen]], hollandi jalgpallur * 21. veebruar – [[Fabrizio Romano]], Itaalia spordiajakirjanik ja suunamudija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *26. veebruar – [[Fabian Hürzeler]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *[[5. märts]] – [[Ahmed Hassan]], Egiptuse jalgpallur *[[7. märts]] – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur * 11. märts – [[Jodie Comer]], inglise näitleja * [[14. märts]] – [[Karmo Nigula]], eesti näitleja *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *29. märts – [[Sebastián Pérez]], Colombia jalgpallur *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *20. aprill – [[Doris Tilk]], eesti näitleja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[10. mai]] – [[Jason Geria]], Austraalia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU (laulja)|IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Johannes Thingnes Bø]], Norra laskesuusataja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[19. mai]] – [[Garrett Scantling]], USA kümnevõistleja * 19. mai – [[Walker Zimmerman]], USA jalgpallur *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane *[[31. mai]] – [[José Campaña]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *7. juuni – [[George Ezra]], inglise laulja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja * 14. juuni – [[Hendrik Johannes Terras]], eesti poliitik *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[19. juuni]] – [[KSI]], briti juutuuber *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik *27. juuni – [[Johanna Talihärm]], eesti laskesuusataja *[[29. juuni]] – [[Oliver Tree]], USA laulja *29. juuni – [[Risto Vaidla]], eesti näitleja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *10. juuli – [[Carla Jeffery]], USA näitleja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[3. august]] – [[Matteo Politano]], Itaalia jalgpallur *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *6. august – [[Iñigo Ruiz de Galarreta]], Hispaania jalgpallur *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[21. august]] – [[Millie Bright]], Inglismaa jalgpallur *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur *[[12. september]] – [[Janet Õunapuu]], eesti ajakirjanik *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *13. september – [[Ivan Schranz]], Slovakkia jalgpallur *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[21. september]] – [[Stefan Hein]], eesti näitleja *21. september – [[Ruuben Kaalep]], eesti poliitik *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja *[[30. september]] – [[Ken Sema]], Rootsi jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[5. oktoober]] – [[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell *[[14. oktoober]] – [[Charlie Kirk]], USA parempoolne poliitiline aktivist * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja *[[26. oktoober]] – [[Dimítris Pélkas]], Kreeka jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Dimítrios Kourbélis]], Kreeka jalgpallur *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[5. november]] – [[Jane Napp]], eesti näitleja *[[9. november]] – [[Semi Ajayi]], Nigeeria jalgpallur *[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[16. november]] – [[Nélson Semedo]], Portugali jalgpallur *[[19. november]] – [[Lawrence Vigouroux]], Tšiili jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja *24. november – [[Bryan Acosta]], Hondurase jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik * 17. detsember – [[Daisy Kudre-Schnyder]], eesti orienteeruja *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja *29. detsember – [[Sébastien Thill]], Luksemburgi jalgpallur [[Kategooria:1993]] toqdognplff82cbwijqd79wd2axvuz5 0 443786 7249310 7245615 2026-10-08T05:46:30Z ~2026-54146-36 239249 Korrigeerisin pealkirja õigeks 7249310 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Janno Jürgens''' (sündinud [[18. mai]]l [[1985]] [[Haapsalu]]s) on eesti stsenarist ja režissöör, kellel on 12-aastane rahvatantsu kogemus. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Haapsalu Gümnaasium]]i. Aastast [[2006]] õppis ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is, mille lõpetas aastal [[2012]]. Janno Jürgensi lühimängufilm "[[Distants (film)|Distants]]" valiti 2012 [[Locarno filmifestival]]i programmi. 17. septembril 2020 esilinastus Janno Jürgensi esimene täispikk mängufilm "Rain". == Filmid == *"Mütomaan" (2005) *"Ting" (2006) *"Algolis" (2007) *"[[Kuraditõestus]]" (2008) *"Inimestest" (2008) *"Tulepistmine" (2009) *"[[Distants (film)|Distants]]" (2012) *"Meedik" (2014) *"Final Cut" (2014) *"[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" (2016) *"[[Rain (film)|Rain]]" (2020) *"Mind ei ole sinuta" (2026) == Tunnustus == *2012 – Pardino d'oro parima rahvusvahelise lühifilmi nominatsioon [[Distants (film)|Distants]], Locarno International Film Festival *2013 – Francisco Garcia De Paso auhind lühifilmile [[Distants (film)|Distants]], Huesca International Film Festival *2013 – Artdeluxe parima lühifilmi auhind [[Distants (film)|Distants]], LET’S CEE Film Festival *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (aasta debüütfilm – "Rain") == Välislingid == *[http://www.imdb.com/name/nm4986820/?ref_=fn_al_nm_1 Janno Jürgens filmi andmebaasis IMDB] *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/760 Janno Jürgens Eesti filmi andmebaasis] * [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tartu-sugispaevadel-selgus-2006-aasta-parim-tudengifilm?id=51061131 Tartu sügispäevadel selgus 2006. aasta parim tudengifilm] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2006 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/meelepete-udusel-merel/ Meelepete udusel merel] Sirp, 6. juuni 2013 * [http://cineuropa.org/nw.aspx?t=newsdetail&l=en&did=261975 Eight promising European filmmakers at the Ateliers d’Angers] Cineuropa, 22. august 2014 * [https://wajdaschool.pl/pl/kursy/ekran-plus/projekty/#article-2014 Ekran 2014] 31. märts 2014 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/75520335/uus-eesti-film-vaheste-sonadega-motlemapanev-suhtedraama Uus Eesti film: väheste sõnadega mõtlemapanev suhtedraama] Maaleht, 8. september 2016 * [http://online.le.ee/2016/09/16/filmifestivalide-lemmik-janno-jurgens-esitleb-tana-kodulinnas-oma-uut-filmi/ Filmifestivalide lemmik Janno Jürgens esitleb täna kodulinnas oma uut filmi] Lääne-Elu, 16. september 2016 * [http://online.le.ee/2017/03/01/laanlased-kandideerivad-tele-ja-filmiauhindadele/ Läänlased kandideerivad tele- ja filmiauhindadele] Lääne Elu, 1. märts 2017 * [https://filmneweurope.com/news/estonia-news/item/115033-production-janno-juergens-shoots-debut-feature Janno Jürgens Shoots Debut Feature] Film New Europe, 5. september 2017 * [https://online.le.ee/2018/04/29/janno-jurgensi-teekond-filmimaailma-algas-wiedemanni-koolipeo-videost Janno Jürgensi teekond filmimaailma algas Wiedemanni koolipeo videost] Lääne Elu, 29. aprill 2018 *[https://www.temuki.ee/archives/2277 PERSONA GRATA JANNO JÜRGENS] Teater Muusika Kino, aprill 2020 *[https://www.filmneweurope.com/news/estonia-news/item/126596-production-janno-juergens-preps-estonian-drama-no-me-without-you PRODUCTION: Janno Jürgens Preps Estonian Drama No Me Without You] Film New Europe, 12. veebruar 2025<br /> {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Jürgens, Janno}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] n3a3mopgmeu93h2nibu66rcikgpcpzp 7249311 7249310 2026-10-08T05:47:20Z ~2026-54146-36 239249 Väär fakt 7249311 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Janno Jürgens''' (sündinud [[18. mai]]l [[1985]] [[Haapsalu]]s) on eesti stsenarist ja režissöör. Ta lõpetas aastal [[2004]] [[Haapsalu Gümnaasium]]i. Aastast [[2006]] õppis ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is, mille lõpetas aastal [[2012]]. Janno Jürgensi lühimängufilm "[[Distants (film)|Distants]]" valiti 2012 [[Locarno filmifestival]]i programmi. 17. septembril 2020 esilinastus Janno Jürgensi esimene täispikk mängufilm "Rain". == Filmid == *"Mütomaan" (2005) *"Ting" (2006) *"Algolis" (2007) *"[[Kuraditõestus]]" (2008) *"Inimestest" (2008) *"Tulepistmine" (2009) *"[[Distants (film)|Distants]]" (2012) *"Meedik" (2014) *"Final Cut" (2014) *"[[Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat]]" (2016) *"[[Rain (film)|Rain]]" (2020) *"Mind ei ole sinuta" (2026) == Tunnustus == *2012 – Pardino d'oro parima rahvusvahelise lühifilmi nominatsioon [[Distants (film)|Distants]], Locarno International Film Festival *2013 – Francisco Garcia De Paso auhind lühifilmile [[Distants (film)|Distants]], Huesca International Film Festival *2013 – Artdeluxe parima lühifilmi auhind [[Distants (film)|Distants]], LET’S CEE Film Festival *2020 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (aasta debüütfilm – "Rain") == Välislingid == *[http://www.imdb.com/name/nm4986820/?ref_=fn_al_nm_1 Janno Jürgens filmi andmebaasis IMDB] *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/760 Janno Jürgens Eesti filmi andmebaasis] * [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/tartu-sugispaevadel-selgus-2006-aasta-parim-tudengifilm?id=51061131 Tartu sügispäevadel selgus 2006. aasta parim tudengifilm] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2006 * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/meelepete-udusel-merel/ Meelepete udusel merel] Sirp, 6. juuni 2013 * [http://cineuropa.org/nw.aspx?t=newsdetail&l=en&did=261975 Eight promising European filmmakers at the Ateliers d’Angers] Cineuropa, 22. august 2014 * [https://wajdaschool.pl/pl/kursy/ekran-plus/projekty/#article-2014 Ekran 2014] 31. märts 2014 * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/75520335/uus-eesti-film-vaheste-sonadega-motlemapanev-suhtedraama Uus Eesti film: väheste sõnadega mõtlemapanev suhtedraama] Maaleht, 8. september 2016 * [http://online.le.ee/2016/09/16/filmifestivalide-lemmik-janno-jurgens-esitleb-tana-kodulinnas-oma-uut-filmi/ Filmifestivalide lemmik Janno Jürgens esitleb täna kodulinnas oma uut filmi] Lääne-Elu, 16. september 2016 * [http://online.le.ee/2017/03/01/laanlased-kandideerivad-tele-ja-filmiauhindadele/ Läänlased kandideerivad tele- ja filmiauhindadele] Lääne Elu, 1. märts 2017 * [https://filmneweurope.com/news/estonia-news/item/115033-production-janno-juergens-shoots-debut-feature Janno Jürgens Shoots Debut Feature] Film New Europe, 5. september 2017 * [https://online.le.ee/2018/04/29/janno-jurgensi-teekond-filmimaailma-algas-wiedemanni-koolipeo-videost Janno Jürgensi teekond filmimaailma algas Wiedemanni koolipeo videost] Lääne Elu, 29. aprill 2018 *[https://www.temuki.ee/archives/2277 PERSONA GRATA JANNO JÜRGENS] Teater Muusika Kino, aprill 2020 *[https://www.filmneweurope.com/news/estonia-news/item/126596-production-janno-juergens-preps-estonian-drama-no-me-without-you PRODUCTION: Janno Jürgens Preps Estonian Drama No Me Without You] Film New Europe, 12. veebruar 2025<br /> {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Jürgens, Janno}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] ha6dckj1h2s5kihc3byet03olasxfo3 0 451999 7249413 7240974 2026-10-08T10:42:51Z Eulander 95378 /* Haridus */ 7249413 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Saaremaa vald | lipp= Saaremaa vald lipp.svg | lipu_link = [[Saaremaa valla lipp]] | vapp = Saaremaa-valla-vapp.svg | vapi_link = [[Saaremaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kuressaare]] | kaart = Eesti Saaremaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Saaremaa vald''' on [[vald]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. See hõlmab [[Saaremaa]]d ja lähedal asuvaid väikesaari, keskuseks on maakonna ainuke linn [[Kuressaare]]. See on Eestis suurima pindalaga [[kohalik omavalitsusüksus]] ning suurima rahvaarvuga vald Eestis.<ref name=":2" /> == Ajalugu == {{Vaata|Saaremaa ajalugu}} [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1990]] taastas Kuressaare linn (koos [[Muhu vald|Muhu vallaga]]) Eestis esimesena omavalitsuse staatuse. Ülejäänud Saaremaa vallad said omavalitsusteks järgneva kahe aasta jooksul. [[1999]]. aasta oktoobris ühinesid [[Kuressaare vald|Kuressaare]] [[Kuressaare vald|vald]] ja toonane Kaarma vald, ühinenud omavalitsuse nimeks sai [[Kaarma vald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv |vaadatud=2025-10-28 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> [[2014]]. aastal ühinesid [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kärla vald|Kärla]] ja [[Lümanda vald]], kes soovisid algselt ühendvalla juures kasutada samuti Saaremaa valla nime,<ref name="ENSbl" /> kuid otsustasid hiljem [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] kasuks.<ref>{{Netiviide |aeg=28. august 2014 |pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref><ref name="eLo3d" /> Samal aastal ilmnes omavalitsusjuhtide kohtumisel, et ka teised Saaremaa vallad poleks liitumise vastu,<ref name="ccg1w" /> ning juba [[2015]]. aasta alguses alustasid tööd vastavad ühinemiskomisjonid.<ref name="NFlmW" /> Kuigi [[1. detsember|1. detsembril]] [[2016]] allkirjastatud ühinemislepinguga ei liitunud algselt [[Pöide vald]],<ref name="bunES" /> võttis Vabariigi valitsus piirkondliku komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse ka see omavalitsus tulevase ühendvallaga sundühendada.<ref name="ubz5I" /><ref name="lexZP" /> Selle tulemusena otsustas Pöide valla volikogu samuti ühinemisläbirääkimistega liituda.<ref name="Rgwg3" /> Saaremaa vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märtsil 2022}}</ref><ref name=":2" /> mil ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused: [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]] ja [[Valjala vald]] ning [[Kuressaare]] linn. <gallery widths="200" mode="nolines" heights="150" caption="Saaremaa valdade ühinemise ajatelg"> Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|1992–1999 Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|1999–2014 Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|2014–2017 Fail:Saare municipalities 2017.png|2017–... </gallery> == Juhtimine == === Saaremaa vallavalitsus === {{Vaata|Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa vallavanem}} Saaremaa valla täitevvõimu ehk [[vallavalitsus]]e juht on [[Saaremaa vallavanem]], kelleks on alates [[4. detsember|4. detsembrist]] [[2025]] [[Rainer Antsaar]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Rainer Antsaare {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-valis-uueks-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=Saaremaa volikogu kinnitas vallavanemaks Rainer Antsaare |url=https://saartehaal.postimees.ee/8373713/saaremaa-volikogu-kinnitas-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Vallavanem täidab ka [[Kuressaare linnapea]] esindusrolli.<ref name="vyVHM" /> Vallavalitsusese koosseisu kuuluvad lisaks valdkondade eest vastutavad abivallavanemad. Praegu ametis olevas koosseisus on viis abivallavanemat: [[Laura Heinsaar]] (arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused), [[Moonika Parksepp]] (haridus, noorsootöö), [[Kristi Sillart]] (sotsiaal), [[Priit Riim]] (ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering) ning [[Taniel Vares]] (kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister |url=https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/7193273 |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=adr.novian.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu erakorralisel istungil valiti uus vallavolikogu esimees ja nimetati ametisse sotsiaalvaldkonna abivallavanem {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-erakorralisel-istungil-valiti-uus-vallavolikogu-esimees-ja-nimetati |vaadatud=2026-03-05 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu kinnitas uueks abivallavanemaks Priit Riimi {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-kinnitas-uueks-abivallavanemaks-priit-riimi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavanemad !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Madis Kallas]] |[[3. november]] [[2017]] |[[27. mai]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=27|kuu2=05|aasta2=2020}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[28. mai]] [[2020]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=05|päev=28|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Madis Kallas]] |[[26. november]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Rainer Antsaar]] |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |[[Isamaa Erakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa abivallavanemad !Nimi !Valdkond !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- |[[Helle Kahm]] |haridus, kultuur, noorsootöö, sport |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Jüri Linde]] |haldus, majandus, teenuskeskused |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Kairit Lindmäe]] |sotsiaal |[[3. november]] [[2017]] |[[29. november]] [[2018]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=29|kuu2=11|aasta2=2018}} |- | rowspan="2" |[[Mart Mäeker]] |ehitus, keskkond, planeering |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=28|kuu2=03|aasta2=2019}} |- |ehitus, järelevalve, keskkond, planeering |[[30. november]] [[2018]] |[[28. märts]] [[2019]] |- | rowspan="3" |[[Marili Niits]] |arendus, kommunikatsioon, tugiteenused |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, sotsiaal, tugiteenused |[[30. november]] [[2021|2018]] |[[20. detsember]] [[2018]] |- |sotsiaal, tugiteenused |[[20. detsember]] [[2018]] |[[26. november]] [[2021]] |- | rowspan="2" |[[Kristiina Maripuu]] |arendus, kommunikatsioon |[[20. detsember]] [[2018]] |[[4. august]] [[2019]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=12|päev=20|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, turism, turundus |[[4. august]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |- |[[Jaan Leivategija]] |ehitus, keskkond, planeering, järelevalve |[[8. aprill]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=08|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Maire Käärid]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[26. november]] [[2021]] |[[31. oktoober]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=31|kuu2=10|aasta2=2022}} |- |[[Liis Lepik]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Mikk Tuisk]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. november]] [[2021]] |[[26. august]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=26|kuu2=08|aasta2=2022}} |- |[[Koit Voojärv]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Kaarel Tang]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Riina Allik]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[24. november]] [[2022]] |[[26. veebruar]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=11|päev=24|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2026}} |- |[[Laura Heinsaar]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- |[[Kristjan Tamm (omavalitsustegelane)|Kristjan Tamm]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[4. detsember]] [[2025]] |[[24. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04|päev2=24|kuu2=09|aasta2=2026}} |- |[[Taniel Vares]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- | rowspan="2" |[[Moonika Parksepp]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[27. veebruar]] [[2026]] |[[5. märts]] [[2026]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=02|päev=27}} |- |haridus, noorsootöö |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |- |[[Kristi Sillart]] |sotsiaal |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=06}} |- |[[Priit Riim]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[25. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=25}} |} === Saaremaa vallavolikogu === {{Vaata|Saaremaa vallavolikogu}} Saaremaa valla esinduskogu ehk [[vallavolikogu]] koosneb 31 liikmest. Vallavolikogu esimees on [[Koit Voojärv]]<ref name=":3" />, aseesimees [[Terje Nepper]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=Saaremaa vallavolikogu esimeheks valiti Kristjan Moora {{!}} Saaremaa vald|url=https://www.saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-esimeheks-valiti-kristjan-moora|väljaanne=www.saaremaavald.ee|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu esimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Tiiu Aro]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2021}} |[[Eesti Reformierakond]] |- | rowspan="2" |[[Jaanus Tamkivi]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=02|päev=26|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |- |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |- |[[Kristjan Moora]] |[[28. november]] [[2025]] |[[5. märts]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28|päev2=05|kuu2=03|aasta2=2026}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |- |[[Koit Voojärv]] |[[5. märts]] [[2026]] |''Ametis'' ||{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu aseesimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Aivar Aru]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Eesti Keskerakond]] |- |[[Kristiina Maripuu]] |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Terje Nepper]] |[[28. november]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28}} |[[Isamaa Erakond]] |} == Osavallad == [[Fail:Saaremaa osavallad.png|alt=Kaardil Saaremaa osavallad, kogukonnad ja Kuressaare linn|pisi|Saaremaa osavallad ja Kuressaare linn]] Saaremaa valla territooriumil ja koosseisus tegutsevate [[Osavald|osavaldade]] eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Kuressaare linn on eraldi piirkond, mis ei ole määratletud ei osavallana ega kuulu ka ühegi teise osavalla alla. Kokku on valla territooriumil 13 osavalda: [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Kärla vald|Kärla]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lümanda vald|Lümanda]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]], [[Valjala vald|Valjala]]. Valla eri osavaldade elanike huve kohalikul ja ülevallalisel tasandil esindavad osavallakogud. Kuressaare linna elanike huvide esindamiseks on Saaremaa vallavolikogus moodustatud [[Kuressaare linnakodaniku komisjon]]. Osavaldades on avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatud vallavalitsuse [[Teenuskeskus|teenuskeskused]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa valla tutvustus |url=https://www.saaremaavald.ee/tutvustus |vaadatud=26. veebruaril 2021 |väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus}}</ref> Teenuskeskused asuvad füüsiliselt iga osavalla suurimas keskuses, Kaarma teenuskeskus asub Kuressaares. == Asustus == Vallas on üks linn ([[Kuressaare]]), üheksa alevikku ([[Aste alevik|Aste]], [[Kihelkonna]], [[Kudjape]], [[Kärla]], [[Leisi]], [[Nasva]], [[Orissaare]], [[Salme alevik|Salme]], [[Valjala]]) ja 427 küla. === Külad === [[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]], [[Abruka küla|Abruka]], [[Abula]], [[Allikalahe]], [[Anepesa]], [[Angla]], [[Anijala]], [[Anseküla]], [[Ansi]], [[Arandi]], [[Ardla]], [[Are küla]], [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]], [[Arju]], [[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[Aruste]], [[Aste küla|Aste]], [[Asuka]], [[Asuküla]], [[Asva]], [[Atla]], [[Audla]], [[Aula-Vintri]], [[Austla]], [[Easte]], [[Eeriksaare]], [[Eikla]], [[Eiste]], [[Endla (Saaremaa)|Endla]], [[Ennu]], [[Haamse]], [[Haapsu]], [[Haeska (Saaremaa)|Haeska]], [[Hakjala]], [[Hiievälja]], [[Himmiste]], [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]], [[Hirmuste]], [[Hämmelepa]], [[Hänga]], [[Hübja]], [[Iide]], [[Iilaste]], [[Ilpla]], [[Imara]], [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[Irase]], [[Iruste]], [[Jaani]], [[Jauni]], [[Jootme]], [[Jursi]], [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]], [[Jõelepa]], [[Jõempa]], [[Jõgela]], [[Jõiste]], [[Jämaja]], [[Järise (Saaremaa)|Järise]], [[Järve (Saaremaa)|Järve]], [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]], [[Jööri]], [[Kaali]], [[Kaali-Liiva]], [[Kaarma]], [[Kaarma-Jõe]], [[Kaarma-Kirikuküla]], [[Kaarma-Kungla]], [[Kaarmise]], [[Kaavi]], [[Kahtla]], [[Kahutsi]], [[Kailuka]], [[Kaimri]], [[Kaisa]], [[Kaisvere]], [[Kakuna]], [[Kalju (Saaremaa)|Kalju]], [[Kallaste (Saaremaa)|Kallaste]], [[Kallemäe]], [[Kalli]], [[Kalma]], [[Kalmu]], [[Kandla]], [[Kangrusselja]], [[Kanissaare]], [[Kapra]], [[Karala]], [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]], [[Kargi]], [[Karida]], [[Karja]], [[Karujärve]], [[Karuste]], [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]], [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]], [[Kaugatoma]], [[Kaunispe]], [[Kavandi]], [[Kehila]], [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]], [[Keskranna]], [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]], [[Kihelkonna-Liiva]], [[Kiirassaare]], [[Kingli]], [[Kipi]], [[Kiratsi]], [[Kirderanna]], [[Kiritu]], [[Kiruma]], [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]], [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]], [[Koiduvälja]], [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]], [[Koigi-Väljaküla]], [[Koikla]], [[Koimla]], [[Koki]], [[Koksi]], [[Koovi]], [[Kopli (Saaremaa)|Kopli]], [[Kotlandi]], [[Kotsma]], [[Kugalepa]], [[Kuiste]], [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]], [[Kungla (Saaremaa)|Kungla]], [[Kuninguste]], [[Kuralase]], [[Kuremetsa]], [[Kurevere (Saaremaa)|Kurevere]], [[Kuumi]], [[Kuuse]], [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]], [[Kuusnõmme]], [[Kõiguste]], [[Kõinastu]], [[Kõljala]], [[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[Kõriska]], [[Kõrkküla]], [[Kõrkvere]], [[Kõruse]], [[Kõruse-Metsaküla]], [[Kõõru]], [[Käesla]], [[Käku]], [[Käo (Saaremaa)|Käo]], [[Kärdu]], [[Kärla-Kirikuküla]], [[Kärla-Kulli]], [[Kärneri]], [[Kübassaare]], [[Küdema]], [[Külma (Saaremaa)|Külma]]; [[Laadjala]], [[Laadla]], [[Laevaranna]], [[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[Lahetaguse]], [[Laimjala]], [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]], [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[Laugu]], [[Laugu-Liiva]], [[Leedri]], [[Leina (Saaremaa)|Leina]], [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[Levala (Saaremaa)|Levala]], [[Liigalaskma]], [[Liiküla]], [[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[Liivanõmme]], [[Liiva-Putla]], [[Liivaranna]], [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]], [[Lindmetsa]], [[Linnaka]], [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]], [[Loona]], [[Lussu]], [[Luulupe]], [[Lõmala]], [[Lõpi]], [[Lõu]], [[Lõupõllu]], [[Läbara]], [[Länga]], [[Lätiniidi]], [[Läägi]], [[Läätsa]], [[Lööne]], [[Lülle]], [[Lümanda]], [[Lümanda-Kulli]], [[Maantee küla|Maantee]], [[Maasi]], [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]], [[Masa]], [[Matsiranna]], [[Meedla]], [[Mehama]], [[Meiuste]], [[Merise]], [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[Metsalõuka]], [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]], [[Metsara]], [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]], [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]], [[Moosi]], [[Mui]], [[Mujaste]], [[Mullutu]], [[Muraja]], [[Muratsi]], [[Murika]], [[Mustjala]], [[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[Mõisaküla (Saaremaa)|Mõisaküla]], [[Mõnnuste]], [[Mõntu]], [[Mäebe]], [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[Mägi-Kurdla]], [[Mändjala]], [[Männiku (Saaremaa)|Männiku]], [[Mässa]], [[Mätasselja]], [[Mätja]], [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[Nava (Saaremaa)|Nava]], [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]], [[Neemi]], [[Nenu]], [[Nihatu]], [[Ninase]], [[Nurme (Saaremaa)|Nurme]], [[Nõmjala]], [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]], [[Nõmpa]], [[Nässuma]], [[Odalätsi]], [[Oessaare]], [[Ohessaare]], [[Ohtja]], [[Oitme]], [[Oju]], [[Orinõmme]], [[Oti (Saaremaa)|Oti]], [[Paaste]], [[Paatsa]], [[Paevere]], [[Pahapilli]], [[Pahavalla]], [[Paiküla]], [[Paimala]], [[Paju-Kurdla]], [[Pajumõisa]], [[Pamma]], [[Pammana]], [[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[Parasmetsa]], [[Parila (Saaremaa)|Parila]], [[Peederga]], [[Pidula]], [[Pidula-Kuusiku]], [[Pihtla]], [[Piila]], [[Poka (Saaremaa)|Poka]], [[Praakli]], [[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[Purtsa]], [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]], [[Põripõllu]], [[Pähkla]], [[Pärni]], [[Pärsama]], [[Pöide]], [[Pöide-Keskvere]], [[Pöitse]], [[Püha (Saaremaa)|Püha]], [[Püha-Kõnnu]], [[Rahtla]], [[Rahu küla]], [[Rahuste]], [[Randküla]], [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[Ratla]], [[Raugu]], [[Reeküla]], [[Reina]], [[Reo]], [[Ridala (Saaremaa)|Ridala]], [[Riksu]], [[Roobaka]], [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]], [[Ruhve]], [[Räimaste]], [[Räägi]], [[Rahniku]], [[Röösa]]; [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[Saaremetsa]], [[Sagariste]], [[Saia]], [[Saikla]], [[Sakla]], [[Salavere]], [[Salu (Saaremaa)|Salu]], [[Sandla]], [[Sauaru]], [[Saue-Mustla]], [[Saue-Putla]], [[Sauvere]], [[Selgase]], [[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]], [[Sepise]], [[Siiksaare]], [[Sikassaare]], [[Silla (Saaremaa)|Silla]], [[Soela]], [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]], [[Sundimetsa]], [[Sutu]], [[Suure-Rootsi]], [[Suurna]], [[Suur-Pahila]], [[Suur-Rahula]], [[Suur-Randvere]], [[Sõmera]], [[Sõrve-Hindu]], [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]], [[Taaliku]], [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisa]], [[Tagaranna]], [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]], [[Tahula]], [[Talila]], [[Tammese]], [[Tammuna]], [[Tareste]], [[Taritu]], [[Tehumardi]], [[Tiirimetsa]], [[Tiitsuotsa]], [[Tirbi]], [[Tohku]], [[Toomalõuka]], [[Torgu-Mõisaküla]], [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]], [[Tuiu]], [[Tumala]], [[Turja]], [[Tutku]], [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]], [[Tõlluste]], [[Tõnija]], [[Tõre]], [[Tõrise]], [[Tõru küla|Tõru]], [[Täätsi]], [[Türju]], [[Uduvere]], [[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[Ulje]], [[Undimäe]], [[Undva]], [[Unguma]], [[Unimäe]], [[Upa]], [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]], [[Vahva]], [[Vaigu]], [[Vaigu-Rannaküla]], [[Vaivere]], [[Valjala-Ariste]], [[Valjala-Kogula]], [[Valjala-Nurme]], [[Vanakubja]], [[Vana-Lahetaguse]], [[Vanalõve]], [[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[Vantri]], [[Varkja]], [[Varpe]], [[Vatsküla]], [[Vedruka]], [[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[Veeremäe]], [[Veeriku küla]], [[Vendise]], [[Vennati]], [[Veske]], [[Vestla]], [[Viidu]], [[Viidu-Mäebe]], [[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[Viki küla|Viki]], [[Vilidu]], [[Vilsandi küla|Vilsandi]], [[Viltina]], [[Vintri]], [[Virita]], [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]], [[Võrsna]], [[Väike-Pahila]], [[Väike-Rahula]], [[Väike-Rootsi]], [[Väike-Ula]], [[Väike-Võhma]], [[Väkra]], [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]], [[Väljamõisa]], [[Välta]], [[Õeste]], [[Õha]], [[Ööriku]], [[Üru]], [[Üüdibe]], [[Üüvere]] == Haridus == Saaremaa vald haldab 11 alusharidust andvat lasteaeda ning 14 üldharidust andvat õppeasutust, millest kolm on lasteaed-põhikoolid, üheksa põhikoolid (sh üks hariduslike erivajadustega õpilastele) ja kaks põhikool-gümnaasiumid (sh üks mittestatsionaarset õpet andev). Samuti on valla haldusalas 9 noortekeskust. Lisaks tegeleb valla territooriumil kaks eralasteaeda, erakool, riigigümnaasium ja kutsekool. === Alusharidus === [[Aste Lasteaed Mõmmik]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed]], [[Kuressaare Pargi Lasteaed]], [[Kuressaare Ristiku Lasteaed]], [[Kuressaare Rohu Lasteaed]], [[Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaed]], [[Kärla Lasteaed]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Karu-Kati Lasteaed]], [[Orissaare Lasteaed Päikesekiir]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Lasteaed]], [[Valjala Lasteaed]], [[Eralasteaed Kõige Suurem Sõber]], [[Kesklinna Eralasteaed Naerusuu]] === Põhiharidus === [[Aste Põhikool]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Hariduse Kool]], [[Kuressaare Nooruse Kool]], [[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Kärla Põhikool]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Põhikool]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Põhikool]], [[Valjala Põhikool]], [[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus]], [[Luce Kool]] ([[erakool]]) === Kesk- ja kutseharidus === [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Saaremaa Gümnaasium]] ([[riigigümnaasium]]), [[Kuressaare Ametikool]] ([[kutsekool]]) === Kõrgharidus === [[Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž]], [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õpperühm === Huviharidus === [[Kuressaare Kunstikool]], [[Kuressaare Muusikakool]], [[Kärla Muusikakool]], [[Orissaare Muusikakool]], [[Saaremaa Spordikool]] === Noorsootöö === [[Saaremaa Noorsootöö Keskus]], mille alla kuuluvad 9 noortekeskust Astes, Kärlal, Kuressaares, Leisis, Lümandal, Orissaares, Salmel, Tornimäel ja Valjalas == Kultuur == Asutus [[Kuressaare Kultuurivara]] haldab [[Kuressaare kultuurikeskus]]t ja [[Kuressaare raegalerii|raegalerii]]d. Samuti tegutseb vallas sihtasutusena [[Kuressaare Teater]]. Koondasutuse [[Saaremaa Kultuur]] alla kuulub 16 rahva- ja kultuurimaja: [[Aste rahvamaja]], [[Eikla rahvamaja]], [[Karja rahvamaja]], [[Kihelkonna rahvamaja]], [[Kärla rahvamaja]], [[Laimjala rahvamaja]], [[Lümanda rahvamaja]], [[Mustjala rahvamaja]], [[Nasva rahvamaja]], [[Orissaare kultuurimaja]], [[Pärsama rahvamaja]], [[Salme rahvamaja]], [[Sandla rahvamaja]], [[Taritu rahvamaja]], [[Tornimäe rahvamaja]], [[Valjala rahvamaja]]. [[Saare Maakonna Keskraamatukogu]] alla kuulub keskne raamatukogu Kuressaares ning 24 haruraamatukogu: [[Abruka raamatukogu|Abruka]], [[Aste raamatukogu|Aste]], [[Eikla raamatukogu|Eikla]], [[Kaali raamatukogu|Kaali]], [[Kaarma raamatukogu|Kaarma]], [[Kihelkonna raamatukogu|Kihelkonna]], [[Kõrkvere raamatukogu|Kõrkvere]], [[Kärla raamatukogu|Kärla]], [[Laimjala raamatukogu|Laimjala]], [[Leisi raamatukogu|Leisi]], [[Lümanda raamatukogu|Lümanda]], [[Metsküla raamatukogu|Metsküla]], [[Mustjala raamatukogu|Mustjala]], [[Orissaare raamatukogu|Orissaare]], [[Pihtla raamatukogu|Pihtla]], [[Pärsama raamatukogu|Pärsama]], [[Randvere raamatukogu|Randvere]], [[Sakla raamatukogu|Sakla]], [[Salme raamatukogu|Salme]], [[Sandla raamatukogu|Sandla]], [[Taritu raamatukogu|Taritu]], [[Torgu raamatukogu|Torgu]], [[Tornimäe raamatukogu|Tornimäe]], [[Valjala raamatukogu|Valjala]]. == Loodus == {{Vaata|Saaremaa#Loodus}} == Sõprusomavalitsused == * {{riigi ikoon|Läti}} [[Talsi piirkond]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Uda (Jaapan)|Uda linn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|pealkiri=Ülevaade omavalitsused 2019|väljaanne=Rahandusministeerium|aeg=14. jaanuar 2019|vaadatud=24. jaanuaril 2019|arhiivimisaeg=2023-09-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926071533/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vyVHM">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=16. detsember 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ENSbl">{{Netiviide|autor=Mari Rebane|url=https://www.err.ee/516467/saaremaa-valdade-uhinemine-seisab-nime-taga|pealkiri=Saaremaa valdade ühinemine seisab nime taga|väljaanne=ERR|aeg=17. juuli 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="eLo3d">{{Netiviide|autor=Maarja Roon|url=https://www.err.ee/518623/kolm-saaremaa-valda-andsid-nimevaidluses-jarele|pealkiri=Kolm Saaremaa valda andsid nimevaidluses järele|väljaanne=ERR|aeg=22. august 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ccg1w">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/510903/koik-saaremaa-omavalitsused-on-uhinemiskonelusteks-valmis|pealkiri=Kõik Saaremaa omavalitsused on ühinemiskõnelusteks valmis|väljaanne=ERR|aeg=8. aprill 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="NFlmW">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/565775/saaremaa-liigub-uhise-omavalitsuse-loomise-poole|pealkiri=Saaremaa liigub ühise omavalitsuse loomise poole|väljaanne=ERR|aeg=13. jaanuar 2015|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="bunES">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/578360/saaremaa-suurvallast-jaab-esialgu-korvale-vaid-poide-vald|pealkiri=Saaremaa suurvallast jääb esialgu kõrvale vaid Pöide vald|väljaanne=ERR|aeg=1. detsember 2016|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ubz5I">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/580512/komisjon-soovitab-poide-ja-ruhnu-uhendada-saaremaa-vallaga|pealkiri=Komisjon soovitab Pöide ja Ruhnu ühendada Saaremaa vallaga|väljaanne=ERR|aeg=10. jaanuar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="lexZP">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/582192/valitsus-esitas-valdade-sundliitmise-kava|pealkiri=Valitsus esitas valdade sundliitmise kava|väljaanne=ERR|aeg=9. veebruar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="Rgwg3">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/587073/saaremaa-poide-vald-tahab-naabritega-uhinemislabiraakimisi|pealkiri=Saaremaa Pöide vald tahab naabritega ühinemisläbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=30. märts 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.saaremaavald.ee/ Saaremaa valla koduleht] {{Saaremaa}} [[Kategooria:Saare maakonna vallad]] [[Kategooria:Saaremaa vald| ]] ii5z8jugcngj686oqoezdo9zwdmhqo5 7249416 7249413 2026-10-08T10:49:14Z Eulander 95378 /* Põhiharidus */ 7249416 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Saaremaa vald | lipp= Saaremaa vald lipp.svg | lipu_link = [[Saaremaa valla lipp]] | vapp = Saaremaa-valla-vapp.svg | vapi_link = [[Saaremaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kuressaare]] | kaart = Eesti Saaremaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Saaremaa vald''' on [[vald]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. See hõlmab [[Saaremaa]]d ja lähedal asuvaid väikesaari, keskuseks on maakonna ainuke linn [[Kuressaare]]. See on Eestis suurima pindalaga [[kohalik omavalitsusüksus]] ning suurima rahvaarvuga vald Eestis.<ref name=":2" /> == Ajalugu == {{Vaata|Saaremaa ajalugu}} [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1990]] taastas Kuressaare linn (koos [[Muhu vald|Muhu vallaga]]) Eestis esimesena omavalitsuse staatuse. Ülejäänud Saaremaa vallad said omavalitsusteks järgneva kahe aasta jooksul. [[1999]]. aasta oktoobris ühinesid [[Kuressaare vald|Kuressaare]] [[Kuressaare vald|vald]] ja toonane Kaarma vald, ühinenud omavalitsuse nimeks sai [[Kaarma vald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv |vaadatud=2025-10-28 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> [[2014]]. aastal ühinesid [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kärla vald|Kärla]] ja [[Lümanda vald]], kes soovisid algselt ühendvalla juures kasutada samuti Saaremaa valla nime,<ref name="ENSbl" /> kuid otsustasid hiljem [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] kasuks.<ref>{{Netiviide |aeg=28. august 2014 |pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref><ref name="eLo3d" /> Samal aastal ilmnes omavalitsusjuhtide kohtumisel, et ka teised Saaremaa vallad poleks liitumise vastu,<ref name="ccg1w" /> ning juba [[2015]]. aasta alguses alustasid tööd vastavad ühinemiskomisjonid.<ref name="NFlmW" /> Kuigi [[1. detsember|1. detsembril]] [[2016]] allkirjastatud ühinemislepinguga ei liitunud algselt [[Pöide vald]],<ref name="bunES" /> võttis Vabariigi valitsus piirkondliku komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse ka see omavalitsus tulevase ühendvallaga sundühendada.<ref name="ubz5I" /><ref name="lexZP" /> Selle tulemusena otsustas Pöide valla volikogu samuti ühinemisläbirääkimistega liituda.<ref name="Rgwg3" /> Saaremaa vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märtsil 2022}}</ref><ref name=":2" /> mil ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused: [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]] ja [[Valjala vald]] ning [[Kuressaare]] linn. <gallery widths="200" mode="nolines" heights="150" caption="Saaremaa valdade ühinemise ajatelg"> Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|1992–1999 Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|1999–2014 Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|2014–2017 Fail:Saare municipalities 2017.png|2017–... </gallery> == Juhtimine == === Saaremaa vallavalitsus === {{Vaata|Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa vallavanem}} Saaremaa valla täitevvõimu ehk [[vallavalitsus]]e juht on [[Saaremaa vallavanem]], kelleks on alates [[4. detsember|4. detsembrist]] [[2025]] [[Rainer Antsaar]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Rainer Antsaare {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-valis-uueks-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=Saaremaa volikogu kinnitas vallavanemaks Rainer Antsaare |url=https://saartehaal.postimees.ee/8373713/saaremaa-volikogu-kinnitas-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Vallavanem täidab ka [[Kuressaare linnapea]] esindusrolli.<ref name="vyVHM" /> Vallavalitsusese koosseisu kuuluvad lisaks valdkondade eest vastutavad abivallavanemad. Praegu ametis olevas koosseisus on viis abivallavanemat: [[Laura Heinsaar]] (arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused), [[Moonika Parksepp]] (haridus, noorsootöö), [[Kristi Sillart]] (sotsiaal), [[Priit Riim]] (ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering) ning [[Taniel Vares]] (kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister |url=https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/7193273 |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=adr.novian.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu erakorralisel istungil valiti uus vallavolikogu esimees ja nimetati ametisse sotsiaalvaldkonna abivallavanem {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-erakorralisel-istungil-valiti-uus-vallavolikogu-esimees-ja-nimetati |vaadatud=2026-03-05 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu kinnitas uueks abivallavanemaks Priit Riimi {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-kinnitas-uueks-abivallavanemaks-priit-riimi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavanemad !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Madis Kallas]] |[[3. november]] [[2017]] |[[27. mai]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=27|kuu2=05|aasta2=2020}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[28. mai]] [[2020]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=05|päev=28|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Madis Kallas]] |[[26. november]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Rainer Antsaar]] |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |[[Isamaa Erakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa abivallavanemad !Nimi !Valdkond !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- |[[Helle Kahm]] |haridus, kultuur, noorsootöö, sport |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Jüri Linde]] |haldus, majandus, teenuskeskused |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Kairit Lindmäe]] |sotsiaal |[[3. november]] [[2017]] |[[29. november]] [[2018]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=29|kuu2=11|aasta2=2018}} |- | rowspan="2" |[[Mart Mäeker]] |ehitus, keskkond, planeering |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=28|kuu2=03|aasta2=2019}} |- |ehitus, järelevalve, keskkond, planeering |[[30. november]] [[2018]] |[[28. märts]] [[2019]] |- | rowspan="3" |[[Marili Niits]] |arendus, kommunikatsioon, tugiteenused |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, sotsiaal, tugiteenused |[[30. november]] [[2021|2018]] |[[20. detsember]] [[2018]] |- |sotsiaal, tugiteenused |[[20. detsember]] [[2018]] |[[26. november]] [[2021]] |- | rowspan="2" |[[Kristiina Maripuu]] |arendus, kommunikatsioon |[[20. detsember]] [[2018]] |[[4. august]] [[2019]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=12|päev=20|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, turism, turundus |[[4. august]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |- |[[Jaan Leivategija]] |ehitus, keskkond, planeering, järelevalve |[[8. aprill]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=08|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Maire Käärid]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[26. november]] [[2021]] |[[31. oktoober]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=31|kuu2=10|aasta2=2022}} |- |[[Liis Lepik]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Mikk Tuisk]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. november]] [[2021]] |[[26. august]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=26|kuu2=08|aasta2=2022}} |- |[[Koit Voojärv]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Kaarel Tang]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Riina Allik]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[24. november]] [[2022]] |[[26. veebruar]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=11|päev=24|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2026}} |- |[[Laura Heinsaar]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- |[[Kristjan Tamm (omavalitsustegelane)|Kristjan Tamm]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[4. detsember]] [[2025]] |[[24. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04|päev2=24|kuu2=09|aasta2=2026}} |- |[[Taniel Vares]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- | rowspan="2" |[[Moonika Parksepp]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[27. veebruar]] [[2026]] |[[5. märts]] [[2026]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=02|päev=27}} |- |haridus, noorsootöö |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |- |[[Kristi Sillart]] |sotsiaal |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=06}} |- |[[Priit Riim]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[25. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=25}} |} === Saaremaa vallavolikogu === {{Vaata|Saaremaa vallavolikogu}} Saaremaa valla esinduskogu ehk [[vallavolikogu]] koosneb 31 liikmest. Vallavolikogu esimees on [[Koit Voojärv]]<ref name=":3" />, aseesimees [[Terje Nepper]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=Saaremaa vallavolikogu esimeheks valiti Kristjan Moora {{!}} Saaremaa vald|url=https://www.saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-esimeheks-valiti-kristjan-moora|väljaanne=www.saaremaavald.ee|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu esimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Tiiu Aro]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2021}} |[[Eesti Reformierakond]] |- | rowspan="2" |[[Jaanus Tamkivi]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=02|päev=26|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |- |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |- |[[Kristjan Moora]] |[[28. november]] [[2025]] |[[5. märts]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28|päev2=05|kuu2=03|aasta2=2026}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |- |[[Koit Voojärv]] |[[5. märts]] [[2026]] |''Ametis'' ||{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu aseesimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Aivar Aru]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Eesti Keskerakond]] |- |[[Kristiina Maripuu]] |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Terje Nepper]] |[[28. november]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28}} |[[Isamaa Erakond]] |} == Osavallad == [[Fail:Saaremaa osavallad.png|alt=Kaardil Saaremaa osavallad, kogukonnad ja Kuressaare linn|pisi|Saaremaa osavallad ja Kuressaare linn]] Saaremaa valla territooriumil ja koosseisus tegutsevate [[Osavald|osavaldade]] eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Kuressaare linn on eraldi piirkond, mis ei ole määratletud ei osavallana ega kuulu ka ühegi teise osavalla alla. Kokku on valla territooriumil 13 osavalda: [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Kärla vald|Kärla]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lümanda vald|Lümanda]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]], [[Valjala vald|Valjala]]. Valla eri osavaldade elanike huve kohalikul ja ülevallalisel tasandil esindavad osavallakogud. Kuressaare linna elanike huvide esindamiseks on Saaremaa vallavolikogus moodustatud [[Kuressaare linnakodaniku komisjon]]. Osavaldades on avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatud vallavalitsuse [[Teenuskeskus|teenuskeskused]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa valla tutvustus |url=https://www.saaremaavald.ee/tutvustus |vaadatud=26. veebruaril 2021 |väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus}}</ref> Teenuskeskused asuvad füüsiliselt iga osavalla suurimas keskuses, Kaarma teenuskeskus asub Kuressaares. == Asustus == Vallas on üks linn ([[Kuressaare]]), üheksa alevikku ([[Aste alevik|Aste]], [[Kihelkonna]], [[Kudjape]], [[Kärla]], [[Leisi]], [[Nasva]], [[Orissaare]], [[Salme alevik|Salme]], [[Valjala]]) ja 427 küla. === Külad === [[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]], [[Abruka küla|Abruka]], [[Abula]], [[Allikalahe]], [[Anepesa]], [[Angla]], [[Anijala]], [[Anseküla]], [[Ansi]], [[Arandi]], [[Ardla]], [[Are küla]], [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]], [[Arju]], [[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[Aruste]], [[Aste küla|Aste]], [[Asuka]], [[Asuküla]], [[Asva]], [[Atla]], [[Audla]], [[Aula-Vintri]], [[Austla]], [[Easte]], [[Eeriksaare]], [[Eikla]], [[Eiste]], [[Endla (Saaremaa)|Endla]], [[Ennu]], [[Haamse]], [[Haapsu]], [[Haeska (Saaremaa)|Haeska]], [[Hakjala]], [[Hiievälja]], [[Himmiste]], [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]], [[Hirmuste]], [[Hämmelepa]], [[Hänga]], [[Hübja]], [[Iide]], [[Iilaste]], [[Ilpla]], [[Imara]], [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[Irase]], [[Iruste]], [[Jaani]], [[Jauni]], [[Jootme]], [[Jursi]], [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]], [[Jõelepa]], [[Jõempa]], [[Jõgela]], [[Jõiste]], [[Jämaja]], [[Järise (Saaremaa)|Järise]], [[Järve (Saaremaa)|Järve]], [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]], [[Jööri]], [[Kaali]], [[Kaali-Liiva]], [[Kaarma]], [[Kaarma-Jõe]], [[Kaarma-Kirikuküla]], [[Kaarma-Kungla]], [[Kaarmise]], [[Kaavi]], [[Kahtla]], [[Kahutsi]], [[Kailuka]], [[Kaimri]], [[Kaisa]], [[Kaisvere]], [[Kakuna]], [[Kalju (Saaremaa)|Kalju]], [[Kallaste (Saaremaa)|Kallaste]], [[Kallemäe]], [[Kalli]], [[Kalma]], [[Kalmu]], [[Kandla]], [[Kangrusselja]], [[Kanissaare]], [[Kapra]], [[Karala]], [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]], [[Kargi]], [[Karida]], [[Karja]], [[Karujärve]], [[Karuste]], [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]], [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]], [[Kaugatoma]], [[Kaunispe]], [[Kavandi]], [[Kehila]], [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]], [[Keskranna]], [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]], [[Kihelkonna-Liiva]], [[Kiirassaare]], [[Kingli]], [[Kipi]], [[Kiratsi]], [[Kirderanna]], [[Kiritu]], [[Kiruma]], [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]], [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]], [[Koiduvälja]], [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]], [[Koigi-Väljaküla]], [[Koikla]], [[Koimla]], [[Koki]], [[Koksi]], [[Koovi]], [[Kopli (Saaremaa)|Kopli]], [[Kotlandi]], [[Kotsma]], [[Kugalepa]], [[Kuiste]], [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]], [[Kungla (Saaremaa)|Kungla]], [[Kuninguste]], [[Kuralase]], [[Kuremetsa]], [[Kurevere (Saaremaa)|Kurevere]], [[Kuumi]], [[Kuuse]], [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]], [[Kuusnõmme]], [[Kõiguste]], [[Kõinastu]], [[Kõljala]], [[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[Kõriska]], [[Kõrkküla]], [[Kõrkvere]], [[Kõruse]], [[Kõruse-Metsaküla]], [[Kõõru]], [[Käesla]], [[Käku]], [[Käo (Saaremaa)|Käo]], [[Kärdu]], [[Kärla-Kirikuküla]], [[Kärla-Kulli]], [[Kärneri]], [[Kübassaare]], [[Küdema]], [[Külma (Saaremaa)|Külma]]; [[Laadjala]], [[Laadla]], [[Laevaranna]], [[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[Lahetaguse]], [[Laimjala]], [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]], [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[Laugu]], [[Laugu-Liiva]], [[Leedri]], [[Leina (Saaremaa)|Leina]], [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[Levala (Saaremaa)|Levala]], [[Liigalaskma]], [[Liiküla]], [[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[Liivanõmme]], [[Liiva-Putla]], [[Liivaranna]], [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]], [[Lindmetsa]], [[Linnaka]], [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]], [[Loona]], [[Lussu]], [[Luulupe]], [[Lõmala]], [[Lõpi]], [[Lõu]], [[Lõupõllu]], [[Läbara]], [[Länga]], [[Lätiniidi]], [[Läägi]], [[Läätsa]], [[Lööne]], [[Lülle]], [[Lümanda]], [[Lümanda-Kulli]], [[Maantee küla|Maantee]], [[Maasi]], [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]], [[Masa]], [[Matsiranna]], [[Meedla]], [[Mehama]], [[Meiuste]], [[Merise]], [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[Metsalõuka]], [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]], [[Metsara]], [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]], [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]], [[Moosi]], [[Mui]], [[Mujaste]], [[Mullutu]], [[Muraja]], [[Muratsi]], [[Murika]], [[Mustjala]], [[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[Mõisaküla (Saaremaa)|Mõisaküla]], [[Mõnnuste]], [[Mõntu]], [[Mäebe]], [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[Mägi-Kurdla]], [[Mändjala]], [[Männiku (Saaremaa)|Männiku]], [[Mässa]], [[Mätasselja]], [[Mätja]], [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[Nava (Saaremaa)|Nava]], [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]], [[Neemi]], [[Nenu]], [[Nihatu]], [[Ninase]], [[Nurme (Saaremaa)|Nurme]], [[Nõmjala]], [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]], [[Nõmpa]], [[Nässuma]], [[Odalätsi]], [[Oessaare]], [[Ohessaare]], [[Ohtja]], [[Oitme]], [[Oju]], [[Orinõmme]], [[Oti (Saaremaa)|Oti]], [[Paaste]], [[Paatsa]], [[Paevere]], [[Pahapilli]], [[Pahavalla]], [[Paiküla]], [[Paimala]], [[Paju-Kurdla]], [[Pajumõisa]], [[Pamma]], [[Pammana]], [[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[Parasmetsa]], [[Parila (Saaremaa)|Parila]], [[Peederga]], [[Pidula]], [[Pidula-Kuusiku]], [[Pihtla]], [[Piila]], [[Poka (Saaremaa)|Poka]], [[Praakli]], [[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[Purtsa]], [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]], [[Põripõllu]], [[Pähkla]], [[Pärni]], [[Pärsama]], [[Pöide]], [[Pöide-Keskvere]], [[Pöitse]], [[Püha (Saaremaa)|Püha]], [[Püha-Kõnnu]], [[Rahtla]], [[Rahu küla]], [[Rahuste]], [[Randküla]], [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[Ratla]], [[Raugu]], [[Reeküla]], [[Reina]], [[Reo]], [[Ridala (Saaremaa)|Ridala]], [[Riksu]], [[Roobaka]], [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]], [[Ruhve]], [[Räimaste]], [[Räägi]], [[Rahniku]], [[Röösa]]; [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[Saaremetsa]], [[Sagariste]], [[Saia]], [[Saikla]], [[Sakla]], [[Salavere]], [[Salu (Saaremaa)|Salu]], [[Sandla]], [[Sauaru]], [[Saue-Mustla]], [[Saue-Putla]], [[Sauvere]], [[Selgase]], [[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]], [[Sepise]], [[Siiksaare]], [[Sikassaare]], [[Silla (Saaremaa)|Silla]], [[Soela]], [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]], [[Sundimetsa]], [[Sutu]], [[Suure-Rootsi]], [[Suurna]], [[Suur-Pahila]], [[Suur-Rahula]], [[Suur-Randvere]], [[Sõmera]], [[Sõrve-Hindu]], [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]], [[Taaliku]], [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisa]], [[Tagaranna]], [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]], [[Tahula]], [[Talila]], [[Tammese]], [[Tammuna]], [[Tareste]], [[Taritu]], [[Tehumardi]], [[Tiirimetsa]], [[Tiitsuotsa]], [[Tirbi]], [[Tohku]], [[Toomalõuka]], [[Torgu-Mõisaküla]], [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]], [[Tuiu]], [[Tumala]], [[Turja]], [[Tutku]], [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]], [[Tõlluste]], [[Tõnija]], [[Tõre]], [[Tõrise]], [[Tõru küla|Tõru]], [[Täätsi]], [[Türju]], [[Uduvere]], [[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[Ulje]], [[Undimäe]], [[Undva]], [[Unguma]], [[Unimäe]], [[Upa]], [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]], [[Vahva]], [[Vaigu]], [[Vaigu-Rannaküla]], [[Vaivere]], [[Valjala-Ariste]], [[Valjala-Kogula]], [[Valjala-Nurme]], [[Vanakubja]], [[Vana-Lahetaguse]], [[Vanalõve]], [[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[Vantri]], [[Varkja]], [[Varpe]], [[Vatsküla]], [[Vedruka]], [[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[Veeremäe]], [[Veeriku küla]], [[Vendise]], [[Vennati]], [[Veske]], [[Vestla]], [[Viidu]], [[Viidu-Mäebe]], [[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[Viki küla|Viki]], [[Vilidu]], [[Vilsandi küla|Vilsandi]], [[Viltina]], [[Vintri]], [[Virita]], [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]], [[Võrsna]], [[Väike-Pahila]], [[Väike-Rahula]], [[Väike-Rootsi]], [[Väike-Ula]], [[Väike-Võhma]], [[Väkra]], [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]], [[Väljamõisa]], [[Välta]], [[Õeste]], [[Õha]], [[Ööriku]], [[Üru]], [[Üüdibe]], [[Üüvere]] == Haridus == Saaremaa vald haldab 11 alusharidust andvat lasteaeda ning 14 üldharidust andvat õppeasutust, millest kolm on lasteaed-põhikoolid, üheksa põhikoolid (sh üks hariduslike erivajadustega õpilastele) ja kaks põhikool-gümnaasiumid (sh üks mittestatsionaarset õpet andev). Samuti on valla haldusalas 9 noortekeskust. Lisaks tegeleb valla territooriumil kaks eralasteaeda, erakool, riigigümnaasium ja kutsekool. === Alusharidus === [[Aste Lasteaed Mõmmik]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed]], [[Kuressaare Pargi Lasteaed]], [[Kuressaare Ristiku Lasteaed]], [[Kuressaare Rohu Lasteaed]], [[Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaed]], [[Kärla Lasteaed]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Karu-Kati Lasteaed]], [[Orissaare Lasteaed Päikesekiir]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Lasteaed]], [[Valjala Lasteaed]], [[Eralasteaed Kõige Suurem Sõber]], [[Kesklinna Eralasteaed Naerusuu]] === Põhiharidus === [[Aste Põhikool]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Hariduse Kool]], [[Kuressaare Nooruse Kool]], [[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Kärla Põhikool]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Põhikool]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Põhikool]], [[Valjala Põhikool]], [[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus]], [[Luce Kool]] ([[erakool]]) === Kesk- ja kutseharidus === [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Saaremaa Gümnaasium]] ([[riigigümnaasium]]), [[Kuressaare Ametikool]] ([[kutsekool]]) === Kõrgharidus === [[Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž]], [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õpperühm === Huviharidus === [[Kuressaare Kunstikool]], [[Kuressaare Muusikakool]], [[Kärla Muusikakool]], [[Orissaare Muusikakool]], [[Saaremaa Spordikool]] === Noorsootöö === [[Saaremaa Noorsootöö Keskus]], mille alla kuuluvad 9 noortekeskust Astes, Kärlal, Kuressaares, Leisis, Lümandal, Orissaares, Salmel, Tornimäel ja Valjalas == Kultuur == Asutus [[Kuressaare Kultuurivara]] haldab [[Kuressaare kultuurikeskus]]t ja [[Kuressaare raegalerii|raegalerii]]d. Samuti tegutseb vallas sihtasutusena [[Kuressaare Teater]]. Koondasutuse [[Saaremaa Kultuur]] alla kuulub 16 rahva- ja kultuurimaja: [[Aste rahvamaja]], [[Eikla rahvamaja]], [[Karja rahvamaja]], [[Kihelkonna rahvamaja]], [[Kärla rahvamaja]], [[Laimjala rahvamaja]], [[Lümanda rahvamaja]], [[Mustjala rahvamaja]], [[Nasva rahvamaja]], [[Orissaare kultuurimaja]], [[Pärsama rahvamaja]], [[Salme rahvamaja]], [[Sandla rahvamaja]], [[Taritu rahvamaja]], [[Tornimäe rahvamaja]], [[Valjala rahvamaja]]. [[Saare Maakonna Keskraamatukogu]] alla kuulub keskne raamatukogu Kuressaares ning 24 haruraamatukogu: [[Abruka raamatukogu|Abruka]], [[Aste raamatukogu|Aste]], [[Eikla raamatukogu|Eikla]], [[Kaali raamatukogu|Kaali]], [[Kaarma raamatukogu|Kaarma]], [[Kihelkonna raamatukogu|Kihelkonna]], [[Kõrkvere raamatukogu|Kõrkvere]], [[Kärla raamatukogu|Kärla]], [[Laimjala raamatukogu|Laimjala]], [[Leisi raamatukogu|Leisi]], [[Lümanda raamatukogu|Lümanda]], [[Metsküla raamatukogu|Metsküla]], [[Mustjala raamatukogu|Mustjala]], [[Orissaare raamatukogu|Orissaare]], [[Pihtla raamatukogu|Pihtla]], [[Pärsama raamatukogu|Pärsama]], [[Randvere raamatukogu|Randvere]], [[Sakla raamatukogu|Sakla]], [[Salme raamatukogu|Salme]], [[Sandla raamatukogu|Sandla]], [[Taritu raamatukogu|Taritu]], [[Torgu raamatukogu|Torgu]], [[Tornimäe raamatukogu|Tornimäe]], [[Valjala raamatukogu|Valjala]]. == Loodus == {{Vaata|Saaremaa#Loodus}} == Sõprusomavalitsused == * {{riigi ikoon|Läti}} [[Talsi piirkond]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Uda (Jaapan)|Uda linn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|pealkiri=Ülevaade omavalitsused 2019|väljaanne=Rahandusministeerium|aeg=14. jaanuar 2019|vaadatud=24. jaanuaril 2019|arhiivimisaeg=2023-09-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926071533/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vyVHM">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=16. detsember 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ENSbl">{{Netiviide|autor=Mari Rebane|url=https://www.err.ee/516467/saaremaa-valdade-uhinemine-seisab-nime-taga|pealkiri=Saaremaa valdade ühinemine seisab nime taga|väljaanne=ERR|aeg=17. juuli 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="eLo3d">{{Netiviide|autor=Maarja Roon|url=https://www.err.ee/518623/kolm-saaremaa-valda-andsid-nimevaidluses-jarele|pealkiri=Kolm Saaremaa valda andsid nimevaidluses järele|väljaanne=ERR|aeg=22. august 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ccg1w">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/510903/koik-saaremaa-omavalitsused-on-uhinemiskonelusteks-valmis|pealkiri=Kõik Saaremaa omavalitsused on ühinemiskõnelusteks valmis|väljaanne=ERR|aeg=8. aprill 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="NFlmW">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/565775/saaremaa-liigub-uhise-omavalitsuse-loomise-poole|pealkiri=Saaremaa liigub ühise omavalitsuse loomise poole|väljaanne=ERR|aeg=13. jaanuar 2015|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="bunES">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/578360/saaremaa-suurvallast-jaab-esialgu-korvale-vaid-poide-vald|pealkiri=Saaremaa suurvallast jääb esialgu kõrvale vaid Pöide vald|väljaanne=ERR|aeg=1. detsember 2016|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ubz5I">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/580512/komisjon-soovitab-poide-ja-ruhnu-uhendada-saaremaa-vallaga|pealkiri=Komisjon soovitab Pöide ja Ruhnu ühendada Saaremaa vallaga|väljaanne=ERR|aeg=10. jaanuar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="lexZP">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/582192/valitsus-esitas-valdade-sundliitmise-kava|pealkiri=Valitsus esitas valdade sundliitmise kava|väljaanne=ERR|aeg=9. veebruar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="Rgwg3">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/587073/saaremaa-poide-vald-tahab-naabritega-uhinemislabiraakimisi|pealkiri=Saaremaa Pöide vald tahab naabritega ühinemisläbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=30. märts 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.saaremaavald.ee/ Saaremaa valla koduleht] {{Saaremaa}} [[Kategooria:Saare maakonna vallad]] [[Kategooria:Saaremaa vald| ]] 4pjmr01rdrhsjvyt4qtq025njnjyv75 0 456574 7249408 7086964 2026-10-08T10:23:06Z Kuuskinen 33651 7249408 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Liberty Island | pilt = Liberty Island - NYC - Usa2011.jpg | pildiallkiri = Liberty Island (2011) | veekogu = [[Upper New York Bay]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 5,96 ha | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | osm = pind }} '''Liberty Island''' ([[eesti keel]]es tõlkes 'Vabadussaar') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] riikliku kuuluvusega saar [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suubumiskohas [[New Yorgi ülemlaht]]e (''Upper Bay''). [[Saar]]el asub [[Vabadussammas]] (''Statue of Liberty''). Saar on [[New York|New Yorgi]] linnaosa [[Manhattan]]i eksklaav, mida ümbritsevad [[Jersey City]] linna veed [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]]. ==Ajalugu== ===Etümoloogia=== [[1753]]. aasta eel teati saart kui '''''Great Oyster Island'''''<ref name="Liberty" /> ning 18. sajandil kui '''''Bedloe's Island'''''. [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] määras praeguse nime aastal [[1956]]. Saare alternatiivne nimi on olnud '''''Love Island'''''. ===Fort Wood=== [[Fail:FortWood.jpg|pisi|vasakul|Woodi tähekujuline fort ehitati ümber Vabadussamba aluseks]] [[Fort|Fordi]] rajamist saarel alustati 1806. aastal. 11-tipulise tähe kujuline graniidist eskarpmüüriga fort valmis viis aastat hiljem 1811. aastal. Eesmärk oli [[New York|New Yorgi]] kaitsmine merelt [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti]] invasiooni puhul. [[1812. aasta sõda|1812. aasta sõja]] järel anti fordile [[Ameerika Ühendriikide sõjavägi|USA sõjaväe]] ohvitseri [[Eleazer Derby Wood]]i auks nimi '''''Fort Wood'''''. Kui 1880. aastatel Vabadussamba jaoks asupaika otsiti, oli fort üsna mahajäetud ja räämas seisukorras. [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsuse III Vabariik]] saatis [[Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon]]i sajanda aastapäeva kingitusele Vabadussambale kohta valima skulptori [[Frédéric Auguste Bartholdi]], kes valis kohe Bedloe' saare. {{pooleli}} <br> ==Statue of Liberty== [[Pilt:Detroit Photographic Company (0707) - Statue of Liberty.jpg|pisi|Liberty Island sajandivanusel postkaardil]] {{vaata|Vabadussammas}} ==Mälestusväärsus== [[1937]]. aastal sai saarest koos hiljem lisatud [[Ellis Island]]i saarega osa rahvuslikust mälestusmärgist ''Statue of Liberty National Monument''. Aastal [[1966]] kanti see [[Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklik Register|Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse]] (''National Register of Historic Places'') ning aastast [[1976]] on tegu [[New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjon|New York City Mälestusmärkide Säilitamise Komisjoni]] poolt kaitsealuseks mälestusmärgiks (''New York City Landmark'') kuulutatud monumendikompleksiga. ==Vaata ka== [[Pilt:Statue_of_Liberty_from_Staten_Island_Ferry,_January_8_2026.jpg|pisi|2026]] *[[Vabadussammas|Statue of Liberty]] *[[Ellis Island]] *[[Liberty State Park]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Liberty">[[Mark Kurlansky]] (2007). The Big Oyster: A Molluscular History of New York. Vintage Publishing. lk 35. ISBN 0099477599</ref> }} {{New York City saared}} {{koord}} [[Kategooria:New Yorgi osariigi saared]] [[Kategooria:National Register of Historic Places]] [[Kategooria:Asustamata saared]] jlhupryt5s22xvn1a9tslkhdgv4howo 0 484448 7249042 7205297 2026-10-07T12:17:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249042 wikitext text/x-wiki {{Infokast kool | nimi = Valgamaa Kutseõppekeskus | koolitüüp = kutsekool | direktor = Margus Ojaots | asukoht = Valga | aadress = Loode 3 | deviis = "Põhjalikud oskused piirideta piirikoolist" (POPP) | koduleht = https://www.vkok.ee/et | pilt = | pildiallkiri = Valgamaa Kutseõppekeskuse õppehoone }} '''Valgamaa Kutseõppekeskus''' on [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i haldusalas tegutsev [[kutseõppekeskus|kutsekool]], mis korraldab taseme- ja täiendusõpet tehnika, tootmise ja ehituse; teeninduse, tervise ja heaolu ning ärinduse, halduse ja õiguse õppevaldkondades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgamaa Kutseõppekeskuse põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/116082019019?leiaKehtiv |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Valgamaa Kutseõppekeskuse õppehoone asub [[Valga]]s aadressil [[Loode tänav (Valga)|Loode tänav]] 3. Tasemeõppe õppekeeled on eesti, inglise, vene ja läti keel. Õppeasutuse alguseks peetakse 1906. aastat. Valgamaa Kutseõppekeskus praegusel kujul moodustati 1. septembril 1999, mil liideti Valga Kutsekool ja [[Helme Kutsekeskkool|Helme kutsekool]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/25860 Vabariigi Valitsuse määrus "Kutseõppeasutuste ümberkorraldamine".] RT I 1999, 25, 368.</ref> Valgamaa Kutseõppekeskuse direktor on alates 2014. aastast [[Margus Ojaots.]] == Ajalugu == === Kutsehariduse algus (20. sajandi algus) === 20. sajandi alguses arenes Valga linn väga kiiresti. Valga oli muutunud oluliseks raudteesõlmeks tolleaegses Balti kubermangudes. See tõi kaasa vajaduse majandushariduse järele. Esimesed sammud kutsehariduse andmisel olid: * '''Valga Neljaklassiline Poeglaste Erakaubanduskool''' – selle asutas Mārtinš Alksnis. Kooli põhikiri kinnitati 21. juulil 1906 (vana kalendri järgi 8. juulil). Kooli võeti vastu 11–15-aastasi poeglapsi. Alates 1908. aastast võeti õppima ka tütarlapsi. Asutamisdokumenti säilitatakse [[Valga Muuseum|Valga Muuseumis]]. 1907. aastal Mārtinš Alksnis haigestus tuberkuloosi ja suri. Kooli juhtimise võttis üle tema abikaasa Emma Alksnis, seejärel Andres Kamsen, kes kooli 1910. aasta mais ka omandas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2020-12-03 |pealkiri=Valga linna kroonika - Valgas alustab uus kool. Poisslaste kaubanduskool on kroonukoolide õigusega ja... |url=https://valgalinn.ee/wiki/3969-valgas-alustab-uus-kool-poisslaste-kaubanduskool-on-kroonukoolide-%C3%B5igusega-ja/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> * '''[[Andres Kamseni kaubanduskool|Andres Kamseni Kaubanduskool (1910–1914)]]''' – poeglaste ja tütarlaste kaubanduskool, mida kooli juhataja nime järgi kutsuti Kamseni kooliks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2022-07-22 |pealkiri=Valga linna kroonika - M. Alksnise//A. Kamseni kaubanduskool 1905-1914 |url=https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/34-m-alksnisea-kamseni-kaubanduskool/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> Majanduslike segaduste tõttu lahkusid osad õpetajad Kamseni koolist ja lõid konkureeriva kaubanduskooli. * '''Kooliõpetajate Ühingu kaubanduskool (1912–1917)''' – rajati sisetülide tõttu, kus Kamseni koolist lahkunud õpetajad lõid Vene kaubandusministrile alluva era-kaubanduskooli. Kool asus aadressil Vee tn 1. Õpiaeg koolis oli neli aastat. Kooli lõpetanud said raamatupidaja kutse. Õpilaste hulgas oli nii eestlasi kui lätlasi, nii poisse kui tüdrukuid. Õpetati vene keeles, üksnes usuõpetuse tund oli rahvuskeeles. Kooli juhataja oli lätlane Robeznieks, endine Vene Senati kaubanduse ja raamatupidamise ekspert.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2019-11-06 |pealkiri=Valga linna kroonika - Kooliõpetajate ühingu kaubanduskool 1912- |url=https://www.valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/63-kooli%C3%B5petajate-%C3%BChingu-kaubanduskool/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> * '''Valga Kommertskool (1914–1917)''' – asutati Valga linnavalitsuse poolt 3. juunil 1914. Kool alustas tööd 6. septembril 63 õpilasega. Kooli direktoriks oli matemaatik Tõnis Grünberg ning eesti keelt õpetas luuletaja [[Ernst Enno]]. Kooli tegevus katkes Esimese maailmasõja tõttu ilma ühegi lennu lõpetamiseta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2019-11-05 |pealkiri=Valga linna kroonika - Valga linna kommertskool 1914-1917 |url=https://valgalinn.ee/wiki/organisatsioon/69-valga-linna-kommertskool/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> === Kutseharidus Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) === Kahe maailmasõja vahelisel perioodil hoogustus kutseõpe uuesti. 5. oktoobril 1925 alustas tööd '''Valga tööstuskool''' (metalli- ja puutöö erialad). Kooli võeti õppima kuueklassilise algkooli lõpetanud poisslapsi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2020-10-17 |pealkiri=Valga linna kroonika - Alustas Valga tööstuskool, kus kolmeaastase öppeaja kestel valmistatakse ette oskustöölisi... |url=https://valgalinn.ee/wiki/898-alustas-valga-t%C3%B6%C3%B6stuskool-kus-kolmeaastase-%C3%B6ppeaja-kestel-valmistatakse-ette-oskust%C3%B6%C3%B6lisi/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> Samal aastal alustati kutsehariduse andmist ka [[Helme Kutsekeskkool#cite ref-3|Helmes]]. Kool kandis nime Helme Põllutöökool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaja 31 jaanuar 1931 tr. 1 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19310131-1.2.15&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 20. septembril 1930. aastal avati '''naiskutsekool''' (kudumis- ja õmblustöö erialad)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2022-01-14 |pealkiri=Valga linna kroonika - Vabariigi valitsuse poolt lubati eeloleval õppeaastal Valgas avada naiskutsekool, mis... |url=https://valgalinn.ee/wiki/1183-vabariigi-valitsuse-poolt-lubati-eeloleval-%C3%B5ppeaastal-valgas-avada-naiskutsekool-mis/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref>. 15. oktoobril 1935 alustas tegevust '''erakaubanduskool''' [[Aleksander Raudsepp|Aleksander Raudsepa]] juhtimisel. 1937/38. õppeaastal kujundati see ümber nelja-aastase kursusega '''erakaubanduskeskkooliks'''. Kool suleti Saksa okupatsiooni ajal 25. märtsil 1944.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2024-12-27 |pealkiri=Valga linna kroonika - Riigivanema otsusega 27.08.1937 muudeti Valga linna erakaubanduskool järk-järgult Valga linna... |url=https://valgalinn.ee/wiki/13585-riigivanema-otsusega-27081937-muudeti-valga-linna-erakaubanduskool-j%C3%A4rk-j%C3%A4rgult-valga-linna/ |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref> === Nõukogude periood === Aastatel 1944–1958 tegutses Valgas erinevate nimetustega tehnikum, mis kõige pikemat aega oli Valga Arve- ja Plaanindustehnikum. 1944. aastal alustas tööd '''Valga Arve-Tööstustehnikum''', millest 1948. aastal sai '''Valga Arve-Plaanindustehnikum'''. 1955. aastal nimetati see ümber '''Valga Statistikatehnikumiks'''. Kool suleti 2. märtsil 1958, misjärel katkes Valgas kutsehariduse andmine enam kui 25 aastaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tähtpäevi Valga ajaloost |url=https://www.valgark.ee/Tahtpevi_Valga_ajaloost.htm |vaadatud=2026-02-19 |väljaanne=www.valgark.ee}}</ref> === Kutsehariduse taastamine ja Valgamaa Kutseõppekeskuse moodustamine === Kutseharidus Valgas taastati 1. septembril 1984, mil Lembitu tänava koolimajas avas uksed '''Kutsekeskkool nr 46''' (hilisem Valga Kutsekool). Esialgu oli kavas avada remondilukksepa ja masinõmbleja eriala (vene õppekeelega), mõlemad 30 õpilasele. Avaaktusel oli siiski üksnes 12 õpilast, kuus mõlemale erialale. Novembriks kasvas see siiski 38 õpilaseni. Direktoriks oli August Ambos. 1986. aastal sai direktoriks Viktor Lääts, 1990. aastast juhtis kooli Mall Lilleleht.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Priit Riemann |eesnimi=Priit |kuupäev=19. august 2016 |pealkiri=Kutsehariduse ajaloost Valgamaal - Valgamaa Kutseõppekeskus |url=https://www.vkok.ee/kooli-ajalugu/ |vaadatud=23. veebruaril 2026 |arhiivimisaeg=2018-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181025064842/https://www.vkok.ee/kooli-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref>https://vkok.ee/sites/vkok.ee/files/2019-10/valgamaa_kutseoppekeskuse_arengukava_2016-2020.pdf</ref> '''Valgamaa Kutseõppekeskus''' moodustati 1. septembril 1999 Valga Kutsekooli ja [[Helme Kutsekeskkool]]i (varasem Helme Kutsekeskkool nr 30) liitmisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutseõppeasutuste ümberkorraldamine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/25860 |vaadatud=23. veebruaril 2026 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref> === 2000. aastad ja uue õppehoone rajamine (2000–2011) === 2000. aastate alguses toimus õppekavade ja õppekorralduse arendamine, hakati pakkuma mitmekesiseid kutseõppe erialasid nii noortele kui ka täiskasvanutele, arendati täienduskoolitust. 2009. aastal valmis kooli tootmis- ja õppetöö taristu projekt, mis pidi tõstma kooli võimekust ja konkurentsivõimet. 2009–2011 toimus uue õppehoone ja õpilaskodu ehitus. <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=17. juuni 2026 |pealkiri=Valga uus kutseõppekompleks sai valmis |väljaanne=ERR |url=https://www.err.ee/379410/valga-uus-kutseoppekompleks-sai-valmis |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> 2000. aasta sügisest kuni uue õppehoone avamiseni asus Valgamaa Kutseõppekeskus Lembitu tänava koolihoones. 1. septembril 2011 avati hoone ametlikult, tuues kaasa uued võimalused õppetööks, praktikateks ja õpilaste majutuseks. Kutseõppekeskuse koolihooned ja õpilaskodu moodustavad õppelinnaku, kampuse. Hoonetekompleksi ideekonkursi keskseks kohaks oli nii hoonete arhitektuur kui ka energiasäästlikkus. Valgamaa Kutseõppekompleksi puhul on tegemist mahult suurima haridusinvesteeringuga Valga linnas. Pärast uue õppehoone valmimist koondus kogu õppetöö Valga linna ning Helme osakond suleti. <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Speek |eesnimi=Laur |kuupäev=25. august 2011 |pealkiri=Valgamaa Kutseõppekeskus saab oma maja |väljaanne=Maaleht |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/56296114/valgamaa-kutseoppekeskus-saab-oma-maja |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hanimägi |eesnimi=Andre |kuupäev=2 september 2011 |pealkiri=Minister tervitas õpilasi ja õpetajaid kutseõppekeskuse avamisel |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/550658/minister-tervitas-opilasi-ja-opetajaid-kutseoppekeskuse-avamisel |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Hõbemägi |eesnimi=Meelis |kuupäev=20. september 2012 |pealkiri=Valgamaa Kutseõppekeskuse uus energiasäästlik õppehoone ja õpilaskodu |väljaanne=Eesti kaunis kodu |url=https://www.iluskodu.ee/artiklid/2012/09/valgamaa-kutseoppekeskuse-uus-energiasaastlik-oppehoone-ja-opilaskodu/ |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> <ref>[https://www.tuur.ee/tuurid/08-kutseoppeasutuste-virtuaaltuurid/28-valgamaa-khk/?startscene=0&startactions=lookat(-1.62,17.01,92.99,0,0); https://www.tuur.ee/tuurid/08-kutseoppeasutuste-virtuaaltuurid/28-valgamaa-khk/?startscene=0&startactions=lookat(-1.62,17.01,92.99,0,0);] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Alates 2012. aastast === '''Rahvusvahelise koostöö edendamine''' 2012 hakkasid koolis õppima ka Lätist pärit noored. Esialgu pakuti kahte eriala: gümnaasiumihariduse baasil logistiku ning põhihariduse baasil ehituspuusepa eriala. Aluse sellele koostööle pani kahe riigi haridusministeeriumi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, mille ülesandeks oli tugevdada piiriülest koostööd, luues Läti õpilastele õppimisvõimalused Valgamaa Kutseõppekeskuses. <ref>{{Netiviide |kuupäev=3. september 2012 |pealkiri=Valga Kutseõppekeskus hakkab koolitama Läti noori |url=https://www.hm.ee/uudised/valga-kutseoppekeskus-hakkab-koolitama-lati-noori |vaadatud=23. veebruaril 2026 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium}}</ref> Lisaks eesti ja läti keelele õpetatakse koolis ka inglise keeles. Tänu ingliskeelsele õppele on Valgamaa Kutseõppekeskus logistikaettevõtetele oluline hariduspartner Eestis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ardel |eesnimi=Veiko |kuupäev=1. veebruar 2024 |pealkiri=Veiko Ardel: miks on Valgas vaja pakkuda ingliskeelset haridust? |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7950581/veiko-ardel-miks-on-valgas-vaja-pakkuda-ingliskeelset-haridust |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> 2026. aastal sai Valgamaa Kutseõppekeskus Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände akrediteeringu, et veelgi süsteemsemalt õpirändeid korraldada. <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2026 |pealkiri=Valgamaa Kutseõppekeskus pälvis Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände akrediteeringu |url=https://eeagentuur.ee/valgamaa-kutseoppekeskus-palvis-erasmus-taiskasvanuhariduse-opirande-akrediteeringu/ |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> '''Uute õppevormide avamine ja õppekavade mitmekesistamine''' 31. augustil 2022 lõpetati Valga vallavolikogu otsusega Valga kaugõppegümnaasiumi tegevus, misjärel Valgamaa Kutseõppekeskus alustas mittestatsionaarse põhihariduse ja keskhariduse andmist. == Koolijuhid == Valgamaa Kutseõppekeskuse direktorid alates 1999. aastast: * 1999–2004 [[Mati Salundi]] * 2004–2013 Laur Speek<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Randlo |eesnimi=Toomas |kuupäev=22. november 2013 |pealkiri=Valgamaa Kutseõppekeskuse direktor lahkub ametist |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/2606882/valgamaa-kutseoppekeskuse-direktor-lahkub-ametist |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> * 2014. aastast Margus Ojaots<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Väikenurm |eesnimi=Marge |kuupäev=22. märts 2014 |pealkiri=Kutseõppekeskuse uus direktor Margus Ojaots nõuab muutusi |lehekülg=2 |väljaanne=Valgamaalane |url=https://dea.digar.ee/?a=is&oid=valgamaalane20140322&type=staticpdf&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=23. veebruar 2026}}</ref> == Õppetöö ja erialad == Valgamaa Kutseõppekeskus on maakonna ainus kutseõppeasutus, kelle põhitegevuseks on kutseõppe korraldamine kõikides õppevormides ja -liikides; täiskasvanute täienduskoolituse ja ümberõppe korraldamine; kutsealase teavitamise ja nõustamise korraldamine maakonna õpilastele ja täiskasvanutele; mittestatsionaarse üldhariduse korraldamine. Peamised õppevaldkonnad * '''Tootmine ja tehnika''': mootorsõidukitehnik, puidutöötleja, tisler, sõiduki pindade hooldaja ja rehvitehnik. * '''Teenindus''': logistik, logistika ja laokorraldus, veokorraldaja, kokk, abikokk, köögiabiline. * '''Tervis ja heaolu''': hooldustöötaja, lapsehoidja, tegevusjuhendaja. Valgamaa Kutseõppekeskus on üks Eesti suuremaid kutsekoole{{lisa viide}} ning on tõusnud{{millal}} töökohapõhise õppe rakendamisel õpilaste arvult Eestis esikohale.{{lisa viide}} Lisaks teeb kool rahvusvahelist koostööd Erasmus+ programmi raames. == Õpilaste arv ja koosseis == 2023/2024. õppeaastal ületas kooli õpilaste arv 1000 piiri.<ref>Haridussilm</ref> {| class="wikitable" |+ !Õppeaasta !2019/2020 !2020/2021 !2021/2022 !2022/2023 !2023/2024 !2024/2025 |- |Kutsekeskharidus |124 |140 |134 |175 |188 |202 |- |Muu kutseharidus |561 |522 |444 |578 |730 |741 |- |Mittestatsionaarne üldharidus | | | |75 |133 |163 |- |'''Kokku''' |'''685''' |'''662''' |'''578''' |'''828''' |'''1051''' |'''1106''' |} == Traditsioonid == Kooli tunnuslause on "Põhjalikud oskused piirideta piirikoolist" (lühend: POPP). <ref>https://www.vkok.ee/et/meie-koolist/pohivaartused</ref> Valgamaa Kutseõppekeskuse traditsioonid edendavad ühtsustunnet ja kutseoskusi. Nende hulka kuuluvad osalemine kutsevõistlustel, õppeaasta ava- ja lõpuaktused, rebaste ristimine, spordipäevad ning kutsemeisterlikkuse konkursid, mis toetavad õpilaste arengut. <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=20. veebruar 2025 |pealkiri=Kutsekooli talispordipäev tõi mäenõlvadele loovuse ja võistlusvaimu |väljaanne=LõunaLeht.ee |url=http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=38871&type=1 |vaadatud=23. veebruaril 2026}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.vkok.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Valga koolid]] [[Kategooria:Valga maakonna koolid]] o5th9vrq9t2hnizyicp0lcpwv96rjqf 0 490059 7249112 6682169 2026-10-07T15:10:09Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti konverentsid]] 7249112 wikitext text/x-wiki '''Eesti teaduskeele konverents''' on [[Tallinna Ülikool]]i [[Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskus|teaduskeelekeskuse]]<ref>[https://teaduskeelekeskus.weebly.com/| Teaduskeelekeskuse koduleht]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 15.12.2017)</ref> korraldatav [[konverents]] eesti [[teaduskeel]]e seisundi ja arengu analüüsimiseks. Sisutoimkonna esimees on teaduskeelekeskuse juhataja [[Peep Nemvalts]].<ref>[https://web.archive.org/web/20170704224214/http://www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/Instituut/Akadeemilised-suunad/Eesti-keele-ja-kultuuri--akadeemiline-suund/TLy-teaduskeelekeskus TLÜ teaduskeelekeskus.] TLÜ koduleht. (vaadatud 15.12.2017)</ref><ref>[[Jaanus Lensment]]. [http://novaator.err.ee/259870/peep-nemvalts-teadusmotte-mitmekesisus-avaldub-keelerikkuses Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses.] ERR, 22.11.2016 (vaadatud 15.12.2017)</ref> == Konverentsid<ref>[https://web.archive.org/web/20210608133436/https://teaduskeelekeskus.weebly.com/konverentsid.html Teaduskeelekeskuse koduleht. Konverentside materjalid] (vaadatud 15.12.2017)</ref> == * I eesti teaduskeele konverents, 4. detsember 2009 * II eesti teaduskeele konverents, 7. detsember 2012 * III eesti teaduskeele konverents, 5.–6. detsember 2014 * IV eesti teaduskeele konverents, 2.–3. detsember 2016 * V eesti teaduskeele konverents, 1.–2. detsember 2017 * VI eesti teaduskeele konverents, 7. detsember 2018<ref>[https://www.tlu.ee/teaduskeelekonverents VI eesti teaduskeele konverents]</ref> * VII eesti teaduskeele konverents, 21. november 2019<ref>[https://www.tlu.ee/VII-eesti-teaduskeele-konverents VII eesti teaduskeele konverents „Eestikeelne ja üleilmne teadus“]</ref> * VIII eesti teaduskeele konverents, 2. detsember 2022<ref>[https://www.tlu.ee/sundmused/viii-mitmeteaduslik-eesti-teaduskeele-konverents-0 VIII mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents]</ref> * IX eesti teaduskeele konverents, 24. november 2023<ref>[https://www.tlu.ee/taxonomy/term/1807/sundmused/ix-mitmeteaduslik-eesti-teaduskeele-konverents IX mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents]</ref> * X eesti teaduskeele konverents, 5.–6. detsember 2024<ref>[https://www.tlu.ee/sundmused/x-mitmeteaduslik-eesti-teaduskeele-konverents X mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents]</ref> ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Eesti keel]] [[Kategooria:Eesti konverentsid]] o92pidxrc7gkxc3wvrqji296xjzsbx8 0 492082 7249323 7081701 2026-10-08T07:14:17Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Võistlused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti võistlused]] 7249323 wikitext text/x-wiki '''Negavatt''' on [[Keskkonnainvesteeringute Keskus]]e korraldatud 18–30-aastastele noortele mõeldud ressursisäästu [[konkurss]]. Konkurssi korraldatakse alates 2014. aastast. Aastatel 2014–2017 oli konkurss suunatud üliõpilastele. Alates aastast 2018 on oodatud kõigi 18–30-aastaste noorte ressursisäästu ideed, olenemata hõive staatusest. Konkurss koosneb neljast etapist, mis hõlmab idee esitamist, koolitusprogrammi ning finaalüritust ja ideede realiseerimist. Konkursi esikoha auhind on 10 000 eurot, teise koha auhind 5000 eurot ning kolmanda koha auhind 3000 eurot oma idee elluviimiseks. == Võitjad == *2014 – võistkond "Kanalisatsioonivees peidetud soojuse regenereerimine" *2015 – [[Tartu Ülikool]]i võistkond "Võta kraanist" *2016 – võistkonnad Karbiketrajad, Topsing ja Smartvent *2017 – [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i võistkond [[PõhuNõu]].<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]], [[Katre Palo]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|pealkiri=Uudistaja 29.12.2017|väljaanne=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=29. detsember 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171229104906/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-29-12-2017/|arhiivimisaeg=2017-12-29}}</ref> *2018 – võistkond [https://circup.io Circup], kes lõi korduvkasutatava joogitopsi või termose loputussüsteemi. *2019 – võistkond Inway, kes arendab tööstustele laagrite jälgimissüsteemi. *2020 – võistkond EIMU, kes valmistas Eestis esimesena taimset jooki kanepiseemneist või kaerahelbeist.<ref>https://novaator.err.ee/1097730/tanavuse-negavati-konkursi-voitis-eesti-esimene-taimepiim-eimu</ref> *2021 – võistkond Õõtsvolt, kes tootis eksperimentaalselt elektrienergiat puude tuules liikumisest. *2022 – võistkond Heatsync, kes tegeleb spaakeskuste energiakulu optimeerimisega. *2023 – võistkond Mossy, kes asendas õhupuhastite filtri põdrasambliku jt looduslike materjalidega.<ref>https://rohe.geenius.ee/rubriik/tark-nouanne/roheideede-konkursi-negavatt-voitis-loodusmaterjalist-ohupuhasteid-valmistav-mossy/</ref> *2024 – võistkond PissIN arendab kääritusjaama komplekti talunikele, millega saab toota uriinist biostimulaatorit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.negavatt.ee/ Negavati koduleht] * Negavati [https://www.facebook.com/negavatt Facebooki leht] [[Kategooria:Eesti võistlused]] jnbbpvk08xod6kn14hf10tunlyxfmp6 0 495259 7249096 7248704 2026-10-07T14:42:55Z Raamaturott 56450 /* September */ 7249096 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Geórgios Masoúras]], Kreeka jalgpallur *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[24. veebruar]] – [[Amir Rrahmani]], Kosovo jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[2. märts]] – [[Uroš Đurđević]], Montenegro jalgpallur *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[8. märts]] – [[Duncan Watmore]], inglise jalgpallur *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[18. mai]] – [[Aleksandar Čavrić]], Serbia jalgpallur *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[6. juuni]] – [[Yvon Mvogo]], Šveitsi jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *28. juuni – [[Josip Mišić]], Horvaatia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[19. juuli]] – [[Lucas Torró]], Hispaania jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja * 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *15. september – [[Ricardo Horta]], portugali jalgpallur *15. september – [[Wout van Aert]], Belgia jalgrattur *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[23. september]] – [[Wilder Cartagena]], Peruu jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Rodrigo Aguirre]], Uruguay jalgpallur *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[13. november]] – [[Visar Musliu]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Rhys Healey]], Inglismaa jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *19. detsember – [[M'Baye Niang]], Senegali jalgpallur *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja *[[30. detsember]] – [[Florin Tănase]], Rumeenia jalgpallur bvl67oj3ewskc1eg91er8zzp9rn229s 0 496160 7249322 4905514 2026-10-08T07:13:53Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Vana-Liivimaa vaimulikud]] 7249322 wikitext text/x-wiki '''Nicolaus Alberti''' oli Valjala katoliku koguduse preester 1550. aastal. Ta provideeriti Valjala preestriks 15. mail 1549, [[20. jaanuar]]il [[1550]] oli ta ametis ja 20. oktoobril 1552 juba surnud. ==Kirjandus== *[[Leonid Arbusow]]. [[Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert]]. Dritter Nachtrag. [[Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik]]. 1911, 1912 und 1913. Mitau, 1914. {{JÄRJESTA:Alberti, Nicolaus}} [[Kategooria:Surnud 16. sajandil]] [[Kategooria:Vana-Liivimaa vaimulikud]] sbppwrh6c8dxebfjbsu3vmi7h9l6074 0 498366 7249297 5827619 2026-10-08T02:45:30Z Raippa-Valli 238367 7249297 wikitext text/x-wiki [[Pilt:David Alexandre Winter (Luxemburg), Bestanddeelnr 923-3696.jpg|pisi|David Alexandre Winter (1970)]] '''David Alexandre Winter''' (sünninimi '''Leon Kleerekoper'''; sündinud 4. aprillil 1943 [[Amsterdam]]is) on Hollandi [[laulja]]. [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Luksemburgi lauluga "Je suis tombé du ciel", mis ei saanud mitte ühtegi punkti ja jäi viimasele (kaheteistkümnendale) kohale. {{Luksemburgi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Winter, David Alexandre}} [[Kategooria:Hollandi lauljad]] [[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] fgwzkhdralpiysetcgyfxkbas5fetqe 0 505363 7249354 7240487 2026-10-08T08:32:40Z Kuriuss 38125 7249354 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=juuni}} {{Persoon |nimi=Lil Peep |pilt=Lil Peep in 2016 by Miller Rodríguez (portrait crop).jpg |pildiallkiri=Lil Peep (august 2016) |sünninimi=Gustav Elijah Åhr |sünniaeg={{birth date|1996|11|1}} |sünnikoht=[[Allentown]], [[Pennsylvania]], USA |surmaaeg={{nowrap|{{Death date and age|2017|11|15|1996|11|01}}}} |surmakoht=[[Tucson]], [[Arizona]], USA |vanemad=Liza K. Womack, Karl Johan Åhr }} '''Lil Peep''' (kodanikunimega '''Gustav Elijah Åhr'''; [[1. november]] [[1996]] – [[15. november]] [[2017]])<ref name=":2">{{Cite news|url=http://liherald.com/stories/remembering-gustav-ahr,98519|title=Remembering Gustav Ahr|work=Herald Community Newspapers|accessdate=5.03.2018|language=en}}</ref> oli Ameerika Ühendriikide räppar, [[laulja]] ja laulukirjutaja. Ta oli üks ''post-emo'' ''revival'' hiphopi stiili kujundajatest.<ref>{{cite news|last=|first=|url=http://www.hungertv.com/feature/lil-peep-is-leading-the-post-emo-revival/|title=Lil Peep Is Leading The Post-emo Revival|website=Hungertv.com|date=|accessdate=16.01.2018|via=|archive-date=17.11.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171117065050/http://www.hungertv.com/feature/lil-peep-is-leading-the-post-emo-revival/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|url=https://noisey.vice.com/en_us/article/jp3ypd/lil-peep-future-emo-omeara-live-london-show|title=Maybe Lil Peep Really Is The Future of Emo|access-date=2018-04-18|archive-date=2019-03-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20190328092051/https://noisey.vice.com/en_us/article/jp3ypd/lil-peep-future-emo-omeara-live-london-show|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|last=|first=|url=https://pitchfork.com/features/rising/10001-tears-of-a-dirtbag-rapper-lil-peep-is-the-future-of-emo/|title=Tears of a Dirtbag: Rapper Lil Peep Is the Future of Emo|website=Pitchfork.com|date=|accessdate=16.01.2018|via=}}</ref> Åhr suri juhusliku fentanüüli ja Xanaxi üledoosi tõttu.<ref name="deathofficial">{{cite web|last=Sommerfeldt|first=Chris|url=http://www.nydailynews.com/entertainment/music/rapper-lil-peep-died-powerful-fentanyl-xanax-overdose-article-1.3686651|title=Lil Peep died from powerful drug overdose|publisher=|work=[[New York Daily News]]|date=08.12.2017|access-date=|archiveurl=https://web.archive.org/web/20180505102037/http://www.nydailynews.com/entertainment/music/rapper-lil-peep-died-powerful-fentanyl-xanax-overdose-article-1.3686651|archivedate=5.05.2018|url-status=live}}</ref> == Noorpõlv == Gustav Elijah Åhr sündis 1996. aastal [[Pennsylvania]] osariigis [[Allentown]]is. Tema ema Liza Womack oli algklassiõpetaja ja isa Karl Johan Åhr kolledžiprofessor. Ta kasvas üles [[Long Island]]il New Yorgis.<ref name=":0">{{Cite news|last=|first=|url=http://www.nme.com/blogs/nme-blogs/who-is-lil-peep-rapper-21-2159912|title=Who was Lil Peep? Inside the life of the late 21-year-old rapper|work=NME|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|language=en-US|via=}}</ref> Tema mõlemad vanemad olid lõpetanud [[Harvardi ülikool|Harvardi]]. Nad lahutasid abielu, kui Åhr oli teismeline. Ta esivanemad olid rootsi, saksa ja iiri päritolu.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.esquire.com/entertainment/music/a13785683/lil-peep-dead-tribute/|title=You Might Not Have Known Lil Peep, but He Represented a New Generation of Rap|work=Esquire|date=16.11.2017|access-date=20.11.2017|language=en-US|via=}}</ref> Åhr õppis Lindelli põhikoolis ja seejärel Long Beachi keskkoolis Lido Beachis New Yorgis, kus ta käis harva, hoolimata headest hinnetest<ref>{{Cite news|last=Verrico|first=Lisa|url=https://www.thetimes.co.uk/article/interview-lil-peep-qzpqf068c|title=Interview: Lil Peep|work=|date=06.08.2017|access-date=16.11.2017|issn=0140-0460|via=}}</ref> ja aunimekirjas olemisest.<ref name=":1">{{Citation|last=Lil Peep|title=The Fascinating and Colorful Life of Iconic Gus Ahr (Lil Peep)|date=2. detsember 2017|url=https://www.youtube.com/watch?v=AKvgriIRkxY|accessdate=2.12.2017}}</ref> Hiljem langes ta koolist välja, kuid läbis diplomi kättesaamiseks vajalikud kursused internetis.<ref>{{cite web|last1=Joyce|first1=Colin|url=http://www.thefader.com/2017/02/08/lil-peep-gen-f-interview-hellboy-crybaby|title=Meet Lil Peep, All-American Reject|publisher=|website=Fader|date=|accessdate=10.02.2017}}</ref> Varsti pärast seda hakkas ta [[YouTube]]'i ja SoundCloudi muusikat postitama. Kui Åhr oli 17, laskis ta teha esimese näotätoveeringu – murtud süda tema vasaku silma all –, et motiveerida ennast muusikat tegema. Seejärel kolis ta [[Los Angeles]]se, kus jätkas muusikakarjääri esinejanime Lil Peep all. Ta ütles kolimise põhjuseks, et tundis ennast [[Long Island]]il elades depressiivselt. Los Angeleses jätkas Åhr õpinguid Glendale'i ülikoolis. == Karjäär == Teismelisena oli Lil Peep enda sõnul erak, leides enamiku oma sõpradest internetist. Peep alustas muusika loomist varjunime Trap Goose all veel siis, kui ta Long Islandil elas. Ta ööbis ajutiselt oma lapsepõlvesõbra Brennan Savage'i juures, kuni mõlemad Los Angelesse kolida otsustasid. Lil Peep kohtus seal oma internetisõpradega. Algul elas ta Skidrow's, olles vahepeal ka kodutu ning ööbides aeg-ajalt taas Brennan Savage'i korteris, samal ajal kui too ülikoolis õppis, kuni nende teed lahku läksid. Lõpuks kohtus Peep Memphise produtsendi JGRXXN-i, Florida räppari [[Ghostemane|Ghostmane'i]] ja Craig Xeniga ning asus nendega koos elama. Nad moodustasid grupi Schemaposse. Lil Peepi sõnul kohtus ta Craig Xeniga algul internetis ning too tutvustas talle JGRXXN-i, kes vajas lauljat. Aastal 2015 andis Lil Peep välja oma esimese ''mixtape''<nowiki/>'i "Lil Peep; Part One", mis kogus esimese nädalaga 4000 kuulajat. Seejärel andis ta välja oma esimese laulukogumiku "Feelz" ja teise ''mixtape''<nowiki/>'i "Live Forever".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://music.mxdwn.com/2017/08/07/philadelphia/lil-peep-the-foundry-1030/|title=Lil Peep @ The Foundry 10/30 {{!}} mxdwn.com|publisher=|website=|date=|access-date=10.08.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.stereoboard.com/lil-peep-tickets|title=Lil Peep Tour Dates & Tickets|publisher=|website=Stereoboard.com|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> Lil Peepi populaarsus hakkas kasvama pärast laulu "Star Shopping" avaldamist singlina, mis lõi laineid ''underground'' hiphopi skeenel. Peepi populaarsus kasvas veelgi laulu "Beamer Boy" väljaandmise järel, mis viis tema esimese ''live''-esinemiseni koos ülejäänud Schemaposse'i kollektiiviga 2016. aasta märtsis Tucsonis, Arizonas. Järgneval kuul läks Schemaposse laiali ja Lil Peep polnud enam ühegi grupiga seotud. Pärast seda elas Peep edasi Skidrow's ning hakkas koostööd tegema Los Angeleses tegutseva räpikollektiivi GothBoiClique'iga, mille liikmed esinesid ka tema täispikal ''mixtape''<nowiki/>'il "Crybaby". Lil Peepi sõnul loodi "Crybaby" kolme päeva jooksul vaid 150 dollarit maksnud mikrofoniga. "Crybaby" anti välja 2016. aasta juunis. 2016. aasta juunis sai Peepi koostööpartneriks [[First Access Entertainment]] (FAE), et investeerida Peepi karjääri ning teda selle osas ka nõustada. FAE kaasasutaja ja juht Sarah Stennett ei andnud ainult ärilist nõu, vaid oli Peepile ka moraalseks ja finantsiliseks toeks. 2016. aasta septembris andis Lil Peep välja ''mixtape''<nowiki/>'i "Hellboy". Laulud nagu "Girls" ja "OMFG" hakkasid saama miljoneid vaatamisi nii Soundcloudis kui YouTube'is. Tänu "Hellboy" edule läks Peep oma esimesele sooloturneele, esinedes kohtades üle kogu Ameerika Ühendriikide. Turnee pealkirjaks sai "The Peep Show" ning see algas 2017. aasta aprillis ja lõppes sama aasta mais. Samal ajal süüdistas bänd Mineral Lil Peepi autoriõiguste rikkumises, sest laulus "Hollywood Dreaming" oli tegevusloata kasutatud nende laulu "LoveLetterTypeWriter". Peep ütles, et üritas sel moel bändi vastu vaid rohkem armastust näidata.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.stereogum.com/1939667/emo-veterans-mineral-accuse-lil-peep-of-ripping-them-off/wheres-the-beef/|title=Emo Veterans Mineral Accuse Lil Peep Of Ripping Them Off|work=Stereogum|date=05.05.2017|access-date=29.07.2017|via=}} </ref> Kui turnee lõppes, kolis Peep Londonisse. Seal hakkas Peep läbi käima uute inimestega, nagu Atlanta räppari ILoveMakonneni ja kauaaegse sõbra Bexey'ga (samuti tuntud kui Bexey Swan). Londonis elades salvestas Peep albumi "Come Over When You're Sober, Pt 1", "Come Over When You're Sober, Pt 2", laulukogumiku "Goth Angel Sinner" ning ka pealkirjastamata projekti ILoveMakkonneniga. Peep teatas Instagramis oma debüütalbumist, mis pidi välja antama 11. augustil 2017.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.thefader.com/2017/06/02/lil-peep-album-title-come-over-when-youre-sober-no-respect-freestyle|title=Lil Peep Announces Album Title, Shares "no respect freestyle"|publisher=|website=The FADER|date=|access-date=10.08.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.instagram.com/p/BU1W2k3geE9/?taken-by=lilpeep&hl=en|title=Instagram post by @lilpeep • Jun 2, 2017 at 10:23am UTC|publisher=|website=Instagram|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> Pärast mõningat viivitust ilmus album 15. augustil 2017.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://itunes.apple.com/gb/album/come-over-when-youre-sober-pt-1/id1263190074|title=Come Over When You're Sober, Pt. 1 by Lil Peep on Apple Music|publisher=|website=itunes.apple.com|date=|access-date=16.11.2017|language=en-gb|archive-date=23.11.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171123203627/https://itunes.apple.com/gb/album/come-over-when-youre-sober-pt-1/id1263190074|url-status=dead}}</ref> Peep kuulutas albumi reklaamimiseks välja turnee "Come Over When You're Sober, Pt. 1". Turnee algas 2. augustil 2017 ja pidi lõppema 17. novembril 2017, kuid jäi Peepi surma tõttu kaks päeva lühemaks.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.altpress.com/news/entry/lil_peep_come_over_when_youre_sober_tour|title=Emo-rapper Lil Peep announces ‘Come Over When You’re Sober’ tour – News – Alternative Press|publisher=|website=Alternative Press|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> === Postuumsed väljaanded === Tänu Peepi usinale tööle viidi mitmed laulud ja projektid lõpule alles pärast tema surma. Esimene ametlik postuumselt välja antud teos avaldati 24 tundi pärast tema lahkumist. Selleks oli videograaf Wiggy video "Sixteen Lines".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.elevatormag.com/watch-the-video-for-sixteen-lines-by-lil-peep/|title=Watch the Video for 'Sixteen Lines' by Lil Peep|publisher=|website=elevatormag.com|date=|access-date=11.01.2018|language=en-gb}} </ref> 12. jaanuaril 2018 andis [[Marshmello]] koostöös Peepiga välja loo "Spotlight".<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.billboard.com/articles/news/dance/8093712/marshmello-lil-peep-song-spotlight-preview-artwork|title=Marshmello Reveals Lil Peep Collaboration Title and Artwork|publisher=|website=billboard.com|date=|access-date=11.01.2018|language=en-gb}} </ref> Loo muusikavideo avaldati 12. veebruaril. 15. jaanuaril andis Juicy J välja loo "Got' Em Like", mis oli koostöö Lil Peepi ja [[Wiz Khalifa]]ga.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://pitchfork.com/news/listen-to-juicy-js-new-song-got-em-like-with-lil-peep-wiz-khalifa/|title=Listen to Juicy J's New Song "Got Em Like" With Lil Peep, Wiz Khalifa|publisher=|website=pitchfork.com|date=|access-date=15.01.2018|language=en-gb}} </ref> 27. jaanuaril andis SoundCloudi räppar Teddy koostöös Lil Peepiga välja laulu pealkirjaga "Dreams and Nightmares". 2018. aasta märtsis omandas Peepi muusikaarhiivi Columbia Records. 13. mail tuli välja singel "4 Gold Chains". 17. augustil kuulutas räppar ILoveMakonnen välja uue Peepi singli "Falling Down", mis oli töötlus laulust "Sunlight on Your Skin", mille ta oli Peepiga salvestanud 2017. aasta sügisel Londonis. Uuel versioonil tegi kaasa ka räppar XXXTentacion, kes salvestas oma osa pärast Peepi surma. GothBoiClique'i liikmed mõistsid selle singli hukka, sest Peepi ja XXXTentacioni vahel oli olnud lahendamata konflikt. Selle põhjuseks tõsiasi, et XXXTentacion oli varem naiste vastu vägivalda kasutanud. "Falling down" anti välja 19. septembril ja "Sunlight on your skin" 27. septembril 2018. 14. oktoobril 2018 kinnitati Peepi esimene postuumne projekt "Come Over When You're Sober, Pt.2". Albumi produtsent ütles, et ootab vaid kinnitust Peepi perekonnalt. Album tuli välja 9. novembril 2018. See oli Lil Peepi esimene album, mis jõudis USA albumiedetabelis esikümnesse. Pärast "Come Over When You're Sober, Pt.2" väljatulekut levisid kuulujutud, et on ka kolmas osa, kuid selle lükkas produtseerija Smokeasac kiiresti ümber, öeldes, et sellegipoolest on palju muusikat, mida pole veel avalikustatud. 31. jaanuaril 2019 tuli koostöös ILoveMakonneniga välja singel "I've Been Waiting". Singlil lööb kaasa ka Fall Out Boy, kelle osa salvestati pärast Peepi surma. See singel on osa Peepi ja ILoveMakonneni koostööalbumist. 10. märtsil 2019 esilinastus SXSW filmifestivalil Peepi elust rääkiv dokumentaalfilm "Everybody's Everything". == Muusikastiil == Lil Peepi on kirjeldatud kui SoundCloudi, emo<ref name="Tiny Mix Tapes">{{Cite news|last=|first=|url=https://www.tinymixtapes.com/chocolate-grinder/listen-lil-tracy-life-popstar|title=♫ Listen: LIL TRACY – ✧✧✧ LIFE OF A POPSTAR✧✧✧|work=Tiny Mix Tapes|date=|access-date=10.08.2017|via=}} </ref><ref name="AllMusic">{{Cite web|last=Yeung|first=Neil|url=https://www.allmusic.com/artist/lil-peep-mn0003653928|title=Lil Peep bio|publisher=[[AllMusic]]|website=|date=|access-date=17.11.2017}} </ref><ref name="Nme">{{Cite web|last=Connick|first=Tom|url=http://www.nme.com/news/music/emo-rapper-lil-peep-died-aged-21-2159881|title=Emo rapper Lil Peep dies of suspected drug overdose, aged 21|publisher=NME|website=|date=|access-date=17.11.2017}} </ref> või ka ''lo-fi'' räpparit.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=https://www.theringer.com/2017/7/7/16078018/soundcloud-layoffs-streaming-music-experience-338c23400a26|title=How Losing SoundCloud Would Change Music|work=The Ringer|date=|access-date=10.08.2017|via=}} </ref> [[The New York Times]]i muusikakriitik Jon Caramanica ütles, et Peep on nagu ''lo-fi'' räpi [[Kurt Cobain]] ning tema muusikat kirjeldatakse sünge ja kuratlikult meloodilisena.<ref>{{Cite news|last=Caramanica|first=Jon|url=https://www.nytimes.com/2017/06/22/arts/music/soundcloud-rap-lil-pump-smokepurrp-xxxtentacion.html|title=The Rowdy World of Rap’s New Underground|work=[[The New York Times]]|date=22.06.2017|access-date=10.08.2017|issn=0362-4331|via=}} </ref> Peep on muusikas üldiselt lähtunud nii [[lõunaosariikide räpp|lõunaosariikide räpist]] ja ängistatud enesevaatlusest kui ka roki alamžanrist [[Post hardcore|''post hardcore''<nowiki/>'ist]].<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Angus|url=https://www.theguardian.com/music/2017/apr/21/lil-peep-youtube-rapper-taking-back-emo|title=Lil Peep: the YouTube rapper who's taking back emo|publisher=[[AllMusic]]|website=The Guardian|date=21.04.2017|access-date=10.08.2017|issn=0261-3077}} </ref> Peep on öelnud, et ta tahtis saada "uueks Kurt Cobainiks". AllMusic on kirjeldanud tema muusikat kui segu [[hiphop]]ist ja [[Rokkmuusika|rokist]], mõjutustega trapist, [[Punk rock|''punk rock''<nowiki/>'ist]] ja ''dream pop''<nowiki/>'ist.<ref>{{Cite news|last=Yeung|first=Neil|url=https://www.allmusic.com/artist/lil-peep-mn0003653928/biography|title=Lil Peep Bio|publisher=[[AllMusic]]|work=The Ringer|date=|access-date=04.02.2018|via=}} </ref> Peepi lähedane sõber on öelnud, et Peep tahtis anda hääle nendele inimestele, kes kannatavad ärevuse ja depressiooni all, keda on kiusatud või keda ei mõisteta, nagu teda ennastki. Vaatamata sellele, et tema lauludes oli pidevaks teemaks suitsiid, ei soovinud ta ise siiski surra. Peepi muusika lüüriline pool käsitleb teemasid nagu [[Meeleoluhäire|depressioon]], narkootikumide kasutamine, varasemad romantilised suhted ja enesetapumõtted. Teda kirjeldati ajakirjas Pitchfork kui tuleviku emo-räpi eestvedajat.<ref name="tears">{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=http://pitchfork.com/features/rising/10001-tears-of-a-dirtbag-rapper-lil-peep-is-the-future-of-emo/|title=Tears of a Dirtbag: Rapper Lil Peep Is the Future of Emo|publisher=|website=Pitchfork.com|date=09.01.2017|access-date=23.01.2017}} </ref> Enne esimese albumi väljaandmist mainis ta, et [[Kurt Cobain]], [[David Bowie]], [[Frank Ocean]] ja [[Riff Raff]] on tema inspiratsiooniks. Tema muusikaliste mõjutajate hulka kuuluvad veel [[Gucci Mane]], [[Red Hot Chili Peppers]], [[Crystal Castles]], [[Seshollowaterboyz]], [[Rozz Dyliams]], [[My Chemical Romance]] ja [[Panic! at the Disco]].<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://internethippy.tumblr.com/post/139614812349/a-selfie-with-lil-peep-1-how-did-you-end-up|title=Internet Hippy, a Selfie with LiL PEEP 1. How did you end up...|publisher=|website=Internet Hippy|date=|access-date=08.10.2017}} </ref> Oma lauludeks on ta inspiratsiooni saanud sellistelt bändidelt, nagu [[Blink-182]], [[Radiohead]], [[Underoath]], [[Three Days Grace]], [[Avenged Sevenfold]], [[Slayer]] ja [[Oasis]].<ref>{{Cite web|last=Schnipper|first=Matthew|url=http://pitchfork.com/reviews/tracks/18572-lil-peep-white-wine/|title="White Wine" by Lil Peep Review|publisher=|website=Pitchfork.com|date=14.10.2016|access-date=23.01.2017}} </ref><ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=http://www.thefader.com/2017/01/05/new-artists-to-know-2017|title=13 Artists You Need To Know About In 2017|publisher=|website=Thefader.com|date=05.01.2017|access-date=23.01.2017}} </ref> == Isiklikku == Peepil oli oma emaga väga lähedane suhe, mis väljendus selles, et 14-aastaselt laskis Peep tema nime esitähed ja sünnipäeva oma käsivarrele tätoveerida. 2016. aastal kolis Åhr Echo Parki korterisse Los Angeleses, kuhu registreeris ka oma firma.<ref>{{Cite news|url=http://www.laweekly.com/music/emo-rapper-lil-peep-dead-from-suspected-xanax-overdose-8865021|title=Emo Rapper Lil Peep Dead at 21|access-date=2018-04-18|archive-date=2018-05-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20180503170429/http://www.laweekly.com/music/emo-rapper-lil-peep-dead-from-suspected-xanax-overdose-8865021|url-status=dead}}</ref> Enne surma elas Peep [[Portobello Road]]il Londonis koos oma heade sõprade ja kaastöötajate Bexey ning Smokeasaciga. Tema sinna kolimise põhjuseks oli soov põgeneda oma olukorra eest ja tollasest grupist (GothBoiClique'ist) eemale saada. Åhr on mänginud [[tromboon]]i ja [[tuuba]]t<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.xxlmag.com/rap-music/the-break/2017/05/lil-peep-interview-the-break/|title=The Break Presents: Lil Peep – XXL|publisher=|website=XXL Mag|date=|access-date=10.08.2017}} </ref> ning väljendanud huvi muusika ja moe vastu juba noorelt. Åhr viitas oma laulusõnades ja sotsiaalmeedias<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://noisey.vice.com/en_us/article/nznmag/is-lil-peeps-music-brilliant-or-stupid-as-shit|title=Is Lil Peep's Music Brilliant or Stupid as Shit?|publisher=|website=Noisey.vice.com|date=23.11.2016|access-date=08.10.2017|archive-date=16.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170816121518/https://noisey.vice.com/en_us/article/nznmag/is-lil-peeps-music-brilliant-or-stupid-as-shit|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|last=SINNER|first=GOTH ANGEL|url=https://twitter.com/lilpeep/status/832410016887955456?lang=en|title=I am a depressed drug addict and I'm nearing my breaking point. Everything I love is disappearing|publisher=[[Twitter]]|website=Noisey.vice.com|date=23.12.2016|access-date=08.10.2017}} </ref> pidevalt [[Kokainism|kokaiini]], ''[[ecstasy]]'' ja Xanaxi sõltuvusele. Ta kirjeldas end kui "produktiivset narkarit", kuid palus oma fänne, et nood narkootikumide tarvitamisest hoiduksid.<ref>[https://www.instagram.com/p/BXg_eSmJmKq/] {{Cite web|last=SINNER|first=GOTH ANGEL|url=https://twitter.com/lilpeep/status/832410016887955456?lang=en|title=I am a depressed drug addict and I'm nearing my breaking point. Everything I love is disappearing|publisher=[[Twitter]]|website=|date=08.10.2017|access-date=08.10.2017}} </ref> Åhr tuli 2017. aasta augustis välja [[Biseksuaalsus|biseksuaalsena]], kirjutades sellest Twitteris.<ref>{{Netiviide|url=https://www.queerty.com/rapper-lil-peep-comes-bi-twitter-20170809|pealkiri="Rapper Lil Peep comes out as bi on Twitter"|aeg=09.08.2017|vaadatud=09.05.2018}}</ref><ref>{{Cite web|last=Tracer|first=Dan|url=http://www.xxlmag.com/news/2017/08/lil-peep-bisexual/|title=Lil Peep Reveals He’s Bisexual – XXL|publisher=|website=XXL Mag|date=09.08.2017|access-date=10.08.2017}}</ref><ref>"Rapper Lil Ppep Comes Out as Bisexual". ''World Entertainment News Network'' (England). 10.08.2017.</ref> == Surm == 15. novembril 2017 leiti Åhr surnuna oma turneebussist. Tema mändežer oli tulnud kontrollima, kas Peep on öiseks kontseriks, mis pidi toimuma [[Tucson]]is, valmis.<ref>{{Cite news|last=Brown|first=August|url=http://www.latimes.com/entertainment/music/la-et-ms-lil-peep-obituary-20171116-story.html|title=Lil Peep, hero to the emo and hip-hop scenes, dies of suspected overdose at 21|work=[[Los Angeles Times]]|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> Kuritööd ei kahtlustatud,<ref name="auto">{{Cite news|last=Respers France|first=Lisa|url=http://www.cnn.com/2017/11/16/entertainment/lil-peep-dead/index.html|title=Rapper Lil Peep dies at 21|work=[[CNN]]|date=15.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> tema surma arvatavaks põhjuseks oli üledoos.<ref>{{Cite news|last=Strauss|first=Matthew|url=https://pitchfork.com/news/lil-peep-died-of-suspected-overdose-medical-examiner-says/|title=Lil Peep Died of Suspected Overdose, Medical Examiner Says|work=[[Pitchfork]]|date=16.11.2017|access-date=16.11.2017|via=}} </ref> 8. detsembril 2018 andis Pima County Office'i Meditsiiniline Eksamineerija välja üksikasjaliku toksikoloogia aruande, mis tõestas, et surma põhjus oli juhuslik üleannustamine. Vereanalüüsist leiti jälgi [[kanep]]ist, [[kokaiin]]ist ja valuvaigistist [[Tramadool|Tramadolist]]. Uriinianalüüs näitas mitme tugeva opiaadi, sealhulgas hüdrokodooni, hüdromorfooni (Dilaudidi), [[oksükodoon]]i ja oksümori olemasolu. Alkoholi tema surnukehast ei leitud. Mõni tund enne surma oli Åhr [[Instagram]]i-postitustes teatanud, et on söönud psilotsübiinseeni, tarvitanud THC kontsentraati ja võtnud kuus Xanaxi tabletti. Ta avaldas endast video, kus teeskleb tundmatu tableti suhukukutamist, teeb seda lõpuks ka päriselt ning raputab siis tabletipudelit. Postituse alla oli kirjutatud: "Kui ma suren, siis sa armastad mind."<ref>{{Netiviide|url=https://www.instagram.com/p/BbgdapGFR0c/?taken-by=lilpeep|pealkiri="The death of Lil Peep: how the US prescription drug epidemic is changing hip-hop"|aeg=|vaadatud=19.04.2018}}</ref> Politseiraport näitas, et Åhr oli teinud uinaku kell 17.35 enne kontserti. Tema mänedžer kontrollis teda kaks korda ja arvas, et ta magab. Åhri hingamine oli korras, kuid ta ei suutnud teda äratada. Kui mänedžer Åhri kolmandat korda kontrollima läks, ei reageerinud ega hinganud ta enam. Åhri mänedžer proovis teda enne arsti saabumist elustada, kuid ta kuulutati hiljem sündmuskohal surnuks.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.spin.com/2017/11/lil-peep-police-report/|pealkiri="TMZ: Police Report Says Lil Peep Did Not Wake Up From Pre-Show Nap"|aeg=|vaadatud=2.05.2018}}</ref> === Austusavaldused === Paljud muusikatööstuse tunnustatud tegelased avaldasid pärast Åhri surma tema lähedastele kaastunnet. Nende hulgas [[Diplo]], [[Post Malone]], [[Pete Wentz]], [[Marshmello]], [[Mark Ronson]], [[Zane Lowe]], [[A$AP Nast]], [[Sam Smith]], [[Bella Thorne]], [[Rich Brian]], [[Playboi Carti]], [[Lil Uzi Vert]], [[Ugly God]], [[Lil Pump]], [[Lil Xan]], [[Dua Lipa]], [[Trippie Redd]] ja [[El-P]].<ref name=":4">{{Netiviide|url=https://www.billboard.com/articles/news/8038495/lil-peep-death-reax|pealkiri=Lil Peep's Death: Diplo, Post Malone, Pete Wentz & More React|aeg=|vaadatud=2.05.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://www.spin.com/2017/11/musicians-react-lil-peep-death/|pealkiri=Diplo, Pete Wentz, Post Malone and Other Musicians React to Lil Peep’s Death|aeg=|vaadatud=2.05.2018}}</ref> [[Jon Caramanica]], muusikakriitik New York Timesist, avaldas Peepi auks ühe telesarja, mis ilmus 22. novembril 2017.<ref>{{Netiviide|url=https://en.wikipedia.org/wiki/The_New_York_Times|pealkiri=Brandle, Lars (November 22, 2017). "Remembering Lil Peep". The New York Times|aeg=|vaadatud=2.05.2018}}</ref> [[Good Charlotte]] avaldas kaastunnet, andes välja laulu "Awful Things" kaveri, mida näidati tema matustel Long Beachil New Yorgis 2. detsembril 2017.<ref>{{Netiviide|url=https://www.fuse.tv/2017/12/good-charlotte-lil-peep-memorial-awful-things-performance|pealkiri="GOOD CHARLOTTE HONOR LIL PEEP WITH 'AWFUL THINGS' PERFORMANCE AT RAPPER'S MEMORIAL"|aeg=|vaadatud=2.05.2018|arhiivimisaeg=4.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171204194614/https://www.fuse.tv/2017/12/good-charlotte-lil-peep-memorial-awful-things-performance|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Three Days Grace]] avaldas kaastunnet videoga [[Instagram]]is ja [[Twitter]]is, postitades remiksi Peepi laulust "Witchblades" koos [[Lil Tracy]]ga. Remiksi üks osa oli aeglustatud instrumentaalversioon bändi laulust "The Real You". 13. märtsil 2018 andsid Åhri lapsepõlvesõber ja muusikust kolleeg Brennan Savage välja laulu ja video pealkirjaga "Reflection", mis käsitles tema liiga varast lahkumist. Lil Peep tuhastati New Yorgis Huntington Stationis, tema säilmed maeti ta vanaisa aeda. == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Surnud 2017]] tk81plj5irfztunky9bd85fjkfmog59 1 508810 7249355 4993429 2026-10-08T08:37:24Z Kuriuss 38125 7249355 wikitext text/x-wiki Palun vaadata üle lõpus olev viideteplokk ja eemaldada tekstist üleliigsed veateated. - [[Kasutaja:Afents|Henrik]] ([[Kasutaja arutelu:Afents|arutelu]]) 10. mai 2018, kell 13:32 (EEST) == Soovitus malli osas == Muusiku puhul on sobivam kasutada infokasti {{t1|Muusikute info}}. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. mai 2018, kell 13:34 (EEST) ---------- ''Tänu Peepi usinale tööle viidi mitmed laulud ja projektid lõpule alles pärast tema surma.'' – omapärased seosed. Siit võiks järeldada, et kui ta ise poleks nii usin olnud, siis oleks mitmed tema laulud ja projektid lõpule viidud isegi juba enne tema surma. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 11:37 (EEST) niq8aybi6m6vfd3jn2r8nd1mx64hw1c 1 511953 7249196 7246245 2026-10-07T19:06:01Z Volodymyr Palamar 169266 /* Parandusettepanekud (huvide konflikt) */ uus alaosa 7249196 wikitext text/x-wiki kas tõesti on Eestis kaks konkureerivat (?) ukrainlaste katusorganisatsiooni: [[Eesti Ukrainlaste Kongress]] ja [[Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 09:55 (EEST) ==Vähem tähtsad organisatsioonid== on eksisteerinud või eksisteerivad veel järgmised organisatsioonid, mis v-o pole tähelepanuväärsed. Nt *[[Ukrainlaste Liit Eestis]] (varasema nimega [[Ukraina Kodanike Liit Eestis]]), asutatud 1999 *[[Ukraina Naiste Liit Eestis]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 10:15 (EEST) == Ettepanek artikli ajakohastamiseks == Tere. Olen Vladimir Palamar, MTÜ Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis juhatuse esimees. Kuna olen organisatsiooniga otseselt seotud, deklareerin huvide konflikti ega soovi organisatsiooni puudutavaid sisulisi muudatusi ilma sõltumatu toimetaja kontrollita otse artiklisse lisada. Praegune artikkel on väga lühike ja osa selle andmetest on vananenud. Olen koondanud artikli ajakohastamiseks ametlikke ja sõltumatuid allikaid, sealhulgas e-Äriregistri, ERR-i, Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, PÖFF-i ja Eesti Punase Risti materjale. Peamised parandamist vajavad punktid on järgmised: • assotsiatsiooni asutamise kuupäev on 7. veebruar 2000, kuid riikliku registreerimise kuupäev on 30. mai 2000; • kehtiv aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn; • kehtiv ametlik veebileht on ukraine.ee; • artiklis võiks usaldusväärsete allikate põhjal käsitleda kultuuri- ja haridustegevust, Ukraina filmiklubi, tegevust pärast 2022. aastat ning koostööd Eesti institutsioonidega; • liikmesorganisatsioonide praegust arvu ei soovita ma lisada enne, kui see on avaliku ja kuupäevastatud allikaga üheselt kinnitatud. Olen koostanud ka neutraalse tööversiooni. Oleksin tänulik, kui sõltumatu Vikipeedia toimetaja saaks ettepanekud ja allikad üle vaadata ning sobivad muudatused artiklisse teha. Peamised allikad: * e-Äriregister: https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis * Integratsiooni Sihtasutus: https://integratsioon.ee/node/7623 Tänan. [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 08:52 (EEST) :Ametlikud riiklikud ja avaliku sektori allikad :Lisan esmalt ametlikud Eesti ja Ukraina riiklikud ning avaliku sektori allikad, mis võimaldavad kontrollida UOAE õiguslikku staatust, ajalugu, haridus- ja kultuuritegevust ning institutsionaalset rolli. :* e-Äriregister / RIK — UOAE ametlik registrikanne, registrikood 80127690, registreerimiskuupäev 30.05.2000, juhatus, aadress ja kontaktandmed: :https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis :* Integratsiooni Sihtasutus — Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kui Ukraina kogukondi ühendav organisatsioon ning selle tegevus kultuuri, keele ja identiteedi säilitamisel: :https://integratsioon.ee/node/7623 :* Eesti Kultuuriministeerium — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike toetamisel ning Ukraina katusorganisatsioonide toetamine 2022–2023: :https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat :* EHIS / Haridus- ja Teadusministeerium — Ukraina pühapäevakool „Nadija”; UOAE on registris märgitud kooli haldaja/omanikuna: :https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 :* Ukraina Välisministeerium — ametlik teave Ukraina kogukonna kohta Eestis ning UOAE ja selle esindajate mainimine: :https://mfa.gov.ua/dvostoronnye-spivrobitnictvo/1-td :* Ukraina Presidendi ametlik veebileht — 2019. aasta visiit Ukraina pühapäevakooli „Nadija”; kooli kirjeldatakse UOAE egiidi all tegutsevana: :https://president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 :* Ukraina Ministrite Kabinet — 09.08.2001 määrus nr 1032, millega Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni Eestis autasustati Ukraina Ministrite Kabineti aukirjaga: :https://zakon.rada.gov.ua/go/1032-2001-%D0%BF [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:04 (EEST) ::Täiendavad sõltumatud ja institutsionaalsed allikad ::Lisan veel valiku sõltumatuid meediaallikaid ja UOAE-st sõltumatute partnerinstitutsioonide materjale. Need aitavad kontrollida organisatsiooni tegevust, ulatust ja rolli eri perioodidel. ::* ERR News — Ukraina filmiklubi esimene tegevusaasta; UOAE roll filmiklubi käivitamisel, 18 filmi ja tegevus vähemalt üheksas Eesti linnas: ::https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn ::* ERR News — Ukraina filmiklubi regulaarne tegevus Tallinnas ning koostöö Kino Sõpruse ja Ukraina saatkonnaga: ::https://news.err.ee/1609081481/ukrainian-cinema-club-to-screen-bimonthly-new-war-movies-in-tallinn ::* Äripäev — Vladimir Palamarit nimetatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis juhiks ning käsitletakse organisatsiooni avalikku rolli 2022. aasta kevadel: ::https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/03/16/ukrainlaste-esindaja-eestis-sokeeritud-lapsed-mcdonaldsis-roomustavad-kui-palju-ukrainakaid-maha-loodi ::* Radio Svoboda — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja abistamisel 2022. aastal; Tallinna kontorit kirjeldatakse koordineerimiskeskuse ja ööpäevaringse infotelefonina: ::https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html ::* AIN.UA — Dopomogo platvormi käivitamine UOAE egiidi all 2022. aastal: ::https://ain.ua/2022/04/23/platforma-dopomogo/ ::* PÖFF / Tallinn Black Nights Film Festival — UOAE on nimetatud programmi „Standing with Ukraine“ üheks kaaskorraldajaks: ::https://poff.ee/en/news/p-oe-ff-hosts-events-supporting-ukraine-concert-for-children-and-industry-panel-on-filming-during-wartime/ ::* Eesti Punane Rist — UOAE koostöö Ukraina sõjapõgenikele suunatud vautšeriprojektis: ::https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga ::* Tartu Ülikooli projekt „Eesti juured“ — akadeemiline taustmaterjal Eesti ukrainlaste kogukonna, organisatsioonide ja ajaloolise arengu kohta: ::https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased ::Need allikad täiendavad eelnevalt lisatud ametlikke riiklikke allikaid ning võimaldavad artikli sisu hinnata mitte ainult UOAE enda materjalide, vaid ka sõltumatu meediakajastuse ja väliste institutsioonide põhjal. ::[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:09 (EEST) == Parandusettepanekud (huvide konflikt) == Tere! Olen selle ühingu juhatuse esimees, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise rohkem muuta. 5. oktoobril tegin siin mitu muudatust otse; edaspidi teen ettepanekud arutelulehel. Palun, kas keegi (näiteks [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]) saaks järgmised ettepanekud üle vaadata ja sobivuse korral sisse viia: # Asutamiskuupäev puudub. Ettepanek lisada sissejuhatusse: „Assotsiatsioon asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas ja kanti registrisse 30. mail 2000.“ Allikas: ERR Kultuur, 28.02.2014 – https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva # Lõigus „Tegevus alates 2022. aastast“ on „venemaa“ kirjutatud väikese tähega; peaks olema „Venemaa“. See oli minu viga. # Lõigus „Ukraina filmiklubi“ on väite „vähemalt üheksas Eesti linnas“ juures vale viide: ERR-i 21.02.2026 artiklist ma seda arvu ei leidnud. See pärineb ERR-i 19.02.2024 artiklist, kus on kirjas ka 18 filmi: https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn # Võimalik täiendus: assotsiatsioon käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi. Allikas: ERR News, 13.11.2023 – https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:06 (EEST) 1wrlfeoros8w7pd5wflijb9nwo9jpsk 7249215 7249196 2026-10-07T19:39:06Z Estopedist1 278 /* Parandusettepanekud (huvide konflikt) */ Vastus 7249215 wikitext text/x-wiki kas tõesti on Eestis kaks konkureerivat (?) ukrainlaste katusorganisatsiooni: [[Eesti Ukrainlaste Kongress]] ja [[Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 09:55 (EEST) ==Vähem tähtsad organisatsioonid== on eksisteerinud või eksisteerivad veel järgmised organisatsioonid, mis v-o pole tähelepanuväärsed. Nt *[[Ukrainlaste Liit Eestis]] (varasema nimega [[Ukraina Kodanike Liit Eestis]]), asutatud 1999 *[[Ukraina Naiste Liit Eestis]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 10:15 (EEST) == Ettepanek artikli ajakohastamiseks == Tere. Olen Vladimir Palamar, MTÜ Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis juhatuse esimees. Kuna olen organisatsiooniga otseselt seotud, deklareerin huvide konflikti ega soovi organisatsiooni puudutavaid sisulisi muudatusi ilma sõltumatu toimetaja kontrollita otse artiklisse lisada. Praegune artikkel on väga lühike ja osa selle andmetest on vananenud. Olen koondanud artikli ajakohastamiseks ametlikke ja sõltumatuid allikaid, sealhulgas e-Äriregistri, ERR-i, Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, PÖFF-i ja Eesti Punase Risti materjale. Peamised parandamist vajavad punktid on järgmised: • assotsiatsiooni asutamise kuupäev on 7. veebruar 2000, kuid riikliku registreerimise kuupäev on 30. mai 2000; • kehtiv aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn; • kehtiv ametlik veebileht on ukraine.ee; • artiklis võiks usaldusväärsete allikate põhjal käsitleda kultuuri- ja haridustegevust, Ukraina filmiklubi, tegevust pärast 2022. aastat ning koostööd Eesti institutsioonidega; • liikmesorganisatsioonide praegust arvu ei soovita ma lisada enne, kui see on avaliku ja kuupäevastatud allikaga üheselt kinnitatud. Olen koostanud ka neutraalse tööversiooni. Oleksin tänulik, kui sõltumatu Vikipeedia toimetaja saaks ettepanekud ja allikad üle vaadata ning sobivad muudatused artiklisse teha. Peamised allikad: * e-Äriregister: https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis * Integratsiooni Sihtasutus: https://integratsioon.ee/node/7623 Tänan. [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 08:52 (EEST) :Ametlikud riiklikud ja avaliku sektori allikad :Lisan esmalt ametlikud Eesti ja Ukraina riiklikud ning avaliku sektori allikad, mis võimaldavad kontrollida UOAE õiguslikku staatust, ajalugu, haridus- ja kultuuritegevust ning institutsionaalset rolli. :* e-Äriregister / RIK — UOAE ametlik registrikanne, registrikood 80127690, registreerimiskuupäev 30.05.2000, juhatus, aadress ja kontaktandmed: :https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis :* Integratsiooni Sihtasutus — Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kui Ukraina kogukondi ühendav organisatsioon ning selle tegevus kultuuri, keele ja identiteedi säilitamisel: :https://integratsioon.ee/node/7623 :* Eesti Kultuuriministeerium — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike toetamisel ning Ukraina katusorganisatsioonide toetamine 2022–2023: :https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat :* EHIS / Haridus- ja Teadusministeerium — Ukraina pühapäevakool „Nadija”; UOAE on registris märgitud kooli haldaja/omanikuna: :https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 :* Ukraina Välisministeerium — ametlik teave Ukraina kogukonna kohta Eestis ning UOAE ja selle esindajate mainimine: :https://mfa.gov.ua/dvostoronnye-spivrobitnictvo/1-td :* Ukraina Presidendi ametlik veebileht — 2019. aasta visiit Ukraina pühapäevakooli „Nadija”; kooli kirjeldatakse UOAE egiidi all tegutsevana: :https://president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 :* Ukraina Ministrite Kabinet — 09.08.2001 määrus nr 1032, millega Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni Eestis autasustati Ukraina Ministrite Kabineti aukirjaga: :https://zakon.rada.gov.ua/go/1032-2001-%D0%BF [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:04 (EEST) ::Täiendavad sõltumatud ja institutsionaalsed allikad ::Lisan veel valiku sõltumatuid meediaallikaid ja UOAE-st sõltumatute partnerinstitutsioonide materjale. Need aitavad kontrollida organisatsiooni tegevust, ulatust ja rolli eri perioodidel. ::* ERR News — Ukraina filmiklubi esimene tegevusaasta; UOAE roll filmiklubi käivitamisel, 18 filmi ja tegevus vähemalt üheksas Eesti linnas: ::https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn ::* ERR News — Ukraina filmiklubi regulaarne tegevus Tallinnas ning koostöö Kino Sõpruse ja Ukraina saatkonnaga: ::https://news.err.ee/1609081481/ukrainian-cinema-club-to-screen-bimonthly-new-war-movies-in-tallinn ::* Äripäev — Vladimir Palamarit nimetatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis juhiks ning käsitletakse organisatsiooni avalikku rolli 2022. aasta kevadel: ::https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/03/16/ukrainlaste-esindaja-eestis-sokeeritud-lapsed-mcdonaldsis-roomustavad-kui-palju-ukrainakaid-maha-loodi ::* Radio Svoboda — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja abistamisel 2022. aastal; Tallinna kontorit kirjeldatakse koordineerimiskeskuse ja ööpäevaringse infotelefonina: ::https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html ::* AIN.UA — Dopomogo platvormi käivitamine UOAE egiidi all 2022. aastal: ::https://ain.ua/2022/04/23/platforma-dopomogo/ ::* PÖFF / Tallinn Black Nights Film Festival — UOAE on nimetatud programmi „Standing with Ukraine“ üheks kaaskorraldajaks: ::https://poff.ee/en/news/p-oe-ff-hosts-events-supporting-ukraine-concert-for-children-and-industry-panel-on-filming-during-wartime/ ::* Eesti Punane Rist — UOAE koostöö Ukraina sõjapõgenikele suunatud vautšeriprojektis: ::https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga ::* Tartu Ülikooli projekt „Eesti juured“ — akadeemiline taustmaterjal Eesti ukrainlaste kogukonna, organisatsioonide ja ajaloolise arengu kohta: ::https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased ::Need allikad täiendavad eelnevalt lisatud ametlikke riiklikke allikaid ning võimaldavad artikli sisu hinnata mitte ainult UOAE enda materjalide, vaid ka sõltumatu meediakajastuse ja väliste institutsioonide põhjal. ::[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:09 (EEST) == Parandusettepanekud (huvide konflikt) == Tere! Olen selle ühingu juhatuse esimees, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise rohkem muuta. 5. oktoobril tegin siin mitu muudatust otse; edaspidi teen ettepanekud arutelulehel. Palun, kas keegi (näiteks [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]) saaks järgmised ettepanekud üle vaadata ja sobivuse korral sisse viia: # Asutamiskuupäev puudub. Ettepanek lisada sissejuhatusse: „Assotsiatsioon asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas ja kanti registrisse 30. mail 2000.“ Allikas: ERR Kultuur, 28.02.2014 – https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva # Lõigus „Tegevus alates 2022. aastast“ on „venemaa“ kirjutatud väikese tähega; peaks olema „Venemaa“. See oli minu viga. # Lõigus „Ukraina filmiklubi“ on väite „vähemalt üheksas Eesti linnas“ juures vale viide: ERR-i 21.02.2026 artiklist ma seda arvu ei leidnud. See pärineb ERR-i 19.02.2024 artiklist, kus on kirjas ka 18 filmi: https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn # Võimalik täiendus: assotsiatsioon käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi. Allikas: ERR News, 13.11.2023 – https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:06 (EEST) :@[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]]: loodetavasti sai kõik sisse. V-o [[Kasutaja:Kuriuss]] tahab veel keeletoimetada? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:39 (EEST) 1y26wauwwbpn4kq793vzl8dmndbk8qi 0 513231 7249362 7245368 2026-10-08T09:00:09Z ~2026-54074-34 239264 keeletoimetus 7249362 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zhakov_kalistrat.jpg|pisi|Kallistrat Žakov]] '''Kallistrat Žakov''' ([[vene keel]]es Каллистрат Фалалеевич Жаков; [[komi keel|komi]] Жаков Пальӧ Кальӧ; [[30. september]] ([[vkj]] 18. september) [[1866]] Davponi küla (tänapäeva [[Sõktõvkar]]i territooriumil), [[Ust-Sõssolski maakond]], [[Vologda kubermang]] – [[20. jaanuar]] [[1926]] [[Riia]]) oli komi filosoof, teadlane, kirjanik ja ühiskonnategelane. Ta kirjutas põhiliselt [[vene keel]]es. ==Elulugu== Kallistrat Žakov oli pärit talupojaseisusest käsitöölise perekonnast. Perekonnas oli üksteist last.<ref>[https://web.archive.org/web/20210624204652/http://cultinfo.ru/literature/early-writers-vologda/kallistrat-zhakov.php Жаков Каллистрат Фалалеевич] Cultinfo</ref> [[1879]]. aastal lõpetas ta [[Ust-Sõssolsk]]i maakonnakooli ja [[1884]]. aastal [[Totma]] õpetajate seminari. [[1885]]. aastast alates töötas ta lihttöölisena Holunitski raudteetehases [[Vjatka kubermang]]us ja vallakirjutajana Kortkerosi külas.<ref>[https://www.livelib.ru/author/343161-kallistrat-zhakov Каллистрат Жаков] livelib.ru</ref> [[1887]]. aastal pääses ta õppima [[Vologda]] reaalkooli, mille ta lõpetas [[1891]]. aastal eksternina. Ta asus õppima [[ Peterburi Metsandusinstituut|Peterburi Metsandusinstituudis]], kuid jättis selle varsti pooleli. Žakov pöördus tagasi Vologda kubermangu ja õpetas pool aastat Zaozerski erakla kloostrikoolis ning valmistus preestriks saama, ent sunniti seal lahkuma. [[1892]]. aasta maist kuni [[1895]]. aasta kevadeni elas ta politsei järelevalve all Vologdas ja tal oli keelatud linnast lahkuda.<ref>[https://web.archive.org/web/20180630214035/http://www.socialcompas.com/2016/11/02/ob-istorii-kulture-i-sovremennyh-problemah-komi-chast-6/ Об истории, культуре и современных проблемах коми. Часть 6.] Социальный Компас</ref> 1895. aastal sooritas Žakov Vologda klassikalise gümnaasiumi juures küpsuseksamid ja tal lubati linnast lahkuda. Žakov astus [[Kiievi ülikool|Kiievi Püha Vladimiri Ülikooli]] füüsika-matemaatikateaduskonda, [[1897]]. aastal läks aga üle ajaloo-filoloogiateaduskonda. [[1899]]. aastal tühistati pealinnade ülikoolides õppimise keeld ja Žakov viidi üle [[Peterburi Ülikool]]i ajaloofiloloogiateaduskonna kolmandale kursusele. [[1901]]. aastal lõpetas Žakov edukalt Peterburi Ülikooli. Ta jäeti vene keele ja kirjanduse kateedri juurde teaduslikule tööle. [[1902]]. aastal kaitses ta magistriväitekirja "О грамматическом строе зырянского языка" ('Sürja keele grammatilisest süsteemist'). Pärast magistriväitekirja kaitsmist sai Žakov lühikeseks ajaks Peterburi Ülikooli eradotsendiks. Edasi teenis ta elatist loengute pidamisega mitmetes õppeasutustes ja kursustel. [[1908]]. aastal kutsus akadeemik [[Vladimir Behterev]] Žakovi vastloodud Peterburi Psühhoneuroloogiainstituuti [[loogika]] eradotsendiks. [[1911]]. aastal sai Žakov selle instituudi professoriks ja töötas sellel kohal kuni asutuse sulgemiseni [[1917]]. aasta veebruaris. Professoritöö kõrval tegeles ta ühiskondlike probleemidega, filosoofiaga, loodus- ja humanitaarteadustega ning ilukirjandusega. 1917. aasta kevadel lahkus Žakov Peterburist ja asus elama [[Valga (Liivimaa)|Valga]] lähedale oma lätlannast abikaasa Alida Priede kodutallu, hiljem aga koliti Valka. 1917. aasta detsembrist kuni [[1919]]. aasta kevadeni elas ta [[Pihkva]]s, kus töötas õpetaja ja õppejõuna. 1919. aasta augusti lõpus kolis Žakov Valka ja määrati septembris [[Tartu Ülikool]]i [[komi keel|sürja keele]] lektoriks ja filosoofiaprofessori kohusetäitjaks. Tartu Ülikooli õppejõuna töötas ta kuni [[1921]]. aasta [[1. juuli]]ni. 1921. aasta lõpus kolis Žakov Riiga. Žakov elas Riias majanduslikult kitsastes oludes, tema ainsaks sissetulekuks olid loengud. 20. jaanuaril 1926 suri ta Riia Linnahaiglas maksavähki.<ref>[[Indrek Jääts]]. Kallistrat Žakov : komi kirjanik ja filosoof. Akadeemia, 2000, nr. 6, lk. 1268-1287</ref> ==Kirjanduslooming== [[1905]]. aastal ilmus Peterburis Žakovi jutustustekogu "На Север в поисках за Памом Бурмортом" ('Põhjalas Pam Bur-morti otsinguil'). Aastail [[1912]]–[[1914]] ilmus Peterburis neli esimest köidet Žakovi autobiograafilisest arenguromaanist "Сквозь строй жизни" ('Läbi karmi elu'). Teiseks Žakovi oluliseks teoseks on 1916. aastal [[Soome]]s valminud eepos "[[Biarmia (poeem)|Biarmia]]" (ilmunud [[eesti keel]]es [[2015]]. aastal). ==Filosoofia== [[20. sajand]]i algul lõi Kallistrat Žakov oma filosoofilise õpetuse – [[limitism]]i. Limitism oli Žakovi järgi kõigi inimteadmiste süntees, mis pidi ühendama religiooni, teaduse ja kunsti, ületama [[materialism]]i ja [[idealism]]i vahelised vastuolud. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Žakov, Kallistrat}} [[Kategooria:Komi kirjanikud]] [[Kategooria:Vene filosoofid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1866]] [[Kategooria:Surnud 1926]] rxwb12an6ujwzbw4n91yc10bifzi4zg 1 513778 7249432 5323561 2026-10-08T11:13:10Z Sendrasendra 225202 Ametlik tiitel oli Saaremaa piiskop, tuleb lihtsalt paremini sõnastada. 7249432 wikitext text/x-wiki Millest järeldus, et "Saaremaa piiskop"? Sellist pole kunagi olemas olnud! Algallikad? : {{Ping|Athanasius Soter}}. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. juuli 2018, kell 00:18 (EEST) :: Saaremaa piiskop on tema ametlik nimetus 13.-16. sajandil. Vaata nt [[Liv-, est- und kurländisches Urkundenbuch|LUB]] köidetest. Niisamuti esineb ta nt ka [[Saaga (andmekogu)|Saagas]] olevas Saare-Lääne piiskopi arhiivis. Eriti ladina keeles kasutati "Episcopus Osiliensist". Saksa keeles siis "Bischof von Ösel", keskajal suhteliselt harva (ja mitteametlikult) ka "Ösel und Wiek". Saare-Lääne ehk Ösel-Wiek on 19. sajandi ajaloolaste väljamõeldis. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] ([[Kasutaja arutelu:Athanasius Soter|arutelu]]) 19. juuli 2018, kell 20:45 (EEST) :::Ahjaa, kui point on selles, et sellele pole viidatud, siis minu arust on see piisavalt üldtuntud teema, kui asjasse natukenegi süveneda. Kui keegi tahab, siis võib muidugi kuhugi viitama hakata, aga minu arust pole vajadust. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] ([[Kasutaja arutelu:Athanasius Soter|arutelu]]) 19. juuli 2018, kell 20:46 (EEST) ==Saare-Lääne piiskoppide loend== Ma integreerisin vastava artikli sisu siia. Seal arutelus on järgmine jutt: See nimekiri on võetud inglisekeelsest worldstatesmen'ist (minu enda saadetis), täis anglitsisme ja faktilisi ebatäpsusi. Lähemal ajal üritan selle täiendamise ette võtta (ei oma hetkel enamust vajalikke allikaid käepärast). : Jah, palun tee seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. jaanuar 2006, kell 18.09 (UTC) Elulugude andmete osas kasutasin Leonid Arbusowi "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert", valitsemisaegade sündmuste osas Bunget. Seetõttu kui tuleb edaspid eluloolisi andmeid, ehk siis täpsustataks, kust need on võetud. Artiklid said seetõttu üsna ülevaatlikud ja oleks parem, kui fakte täpsustataks ja ehk keegi oskab midagi juurde lisada. Nimede originaakuju üle vaidlema ei hakka, kui on paremaid lahendusi, siis võib teha ümbersuunamisi. '''Jakobi''' otsustasin teha viitega, kuna selle nimega seostub eelkõige Vana Testamendi patriarh, leht "Jakob" võiks olla ümbersuunamislehekülg "Jaakobile".Kalev. : Vägevalt, kompetentselt ja kiiduväärselt tehtud! Siin http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10087&show=10115 on mainitud ka [[Wilhelm von Hohenzollern]]it. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 21. märts 2010, kell 16:13 (EET) :Wilhelm oli piiskopipretendent 1532-1536, osa kapiitli ja Läänemaa rüütelkonna poolt valitud, aga Saaremaa oli ogu aja [[Reinhold von Buxhövden]]i käes. Lisan ta siia loendisse. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 21. märts 2010, kell 23:21 (EET) ---- Ametlik tiitel oli Saaremaa piiskop, tuleb lihtsalt paremini sõnastada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 14:13 (EEST) 9xg7tkr6bfk9z6d89szb5pxwgj0gpbi 1 518302 7249111 5070546 2026-10-07T15:08:47Z Estopedist1 278 Eesti teadus 7249111 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke, pealkiri pole otsitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. august 2018, kell 22:53 (EEST) ---- üksjagu linke tuleb märksõnale [[Eesti teadus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 18:08 (EEST) 3rzdalfyc3ehye1omq3wxdsx2omqgum 0 519119 7249269 7135840 2026-10-07T21:25:21Z ~2026-53946-21 239233 7249269 wikitext text/x-wiki {{viitamata|kuu=jaanuar|aasta=2019}}{{Infokast persoon | elukutse = seksuoloog, psühhiaater }} '''Imre Rammul''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1961]]) on eesti [[seksuoloog]] ja [[psühhiaater]]. == Haridus == Imre Rammul on lõpetanud [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonna]] ravi erialal 1986. aastal; [[Internatuur|internatuuri]] 1986–1987 [[Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik|Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaiglas]]. 1988. aastal läbis ta spetsialiseerumiskursused [[seksuoloogia]] erialal. == Töö ja looming == Töötanud Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla [[narkoloogia]] osakonna juhatajana ja Tartu Ülikooli psühhiaatriakateedri seksuoloogia õppejõuna, Pärnu Perenõuandlas ning [[Arstlik Perenõuandla|Arstlikus Perenõuandlas]] psühhiaater-seksuoloogina (1995–2001 juhatajana). 2001–2005 oli ta [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik|Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku]] juhataja. 2003–2008 OÜ Seksuaaltervise Kliiniku juhatuse liige ja alates 2008. aastast on ta taas Arstliku Perenõuandla juhataja.{{Lisa viide}} 2004. aastal sai ta [[Põhjamaade Kliiniline Seksuoloogia Selts|Põhjamaade Kliinilise Seksuoloogia Seltsilt]] kliinilise seksuoloogi kvalifikatsiooni. Ta on end erialaselt täiendanud mitmes Euroopa riigis. Ta on osalenud kohalikes seksuaaltervisega tegelevates ühingutes-organisatsioonides ([[Eesti Psühhiaatrite Selts]], [[Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts]], [[Eesti Seksuaaltervise Liit]] jt). Tal on olnud [[autor]] või kaasautor seksuaaltervist käsitlevates õpikutes, raamatutes ("Tervisekasvatus", "Millest elab armastus", "Tervise ABC" jt) ning koostanud erialaseid tõlkeid inglise keelest ("Tervislik seks"). Ta on toimetanud ja/või kirjutanud artikleid [[Eesti Entsüklopeedia]]sse ning osalenud mitmete meditsiinialaste [[õigusakt]]ide ([[transseksuaalsus]], [[embrüo]]kaitse ja [[kunstlik viljastamine]], [[sterilisatsioon]]i ja [[abort|abordiseadus]]), koolide inimeseõpetuse programmi ja kliinilise seksuoloogia [[erialastandard]]ite väljatöötamisel. Imre Rammuli algatusel pandi alus Perearsti nõuandetelefonile 1220; hiljem Lasteabi telefonile, Kadunud laste telefonile ja veel mitmetele telefoninõustamise ning internetiturvalisusega seotud projektidele. == Poliitika == Imre Rammul kuulub aastast 2001 erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000002661 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> Osalenud [[Tallinna linnavolikogu]] töös; olnud sotsiaalkomisjoni esimeheks. Korduvalt kuulunud erinevate Tallinna KOV volikogude koosseisudesse. Olnud mitme ametiaja vältel Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmeks ja alates 2024. aastast [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] nõukogu liikmeks. Ta kandideeris [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalituse volikogude valimistel]] [[Tallinn|Tallinnas]] 1. valimisringkonnas, kogus 82 häält ja ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimistulemus valdades ja linnades |url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0784-1 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=kov2017.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 1|Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas]], kogus 122 häält ja ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2019 {{!}} Detailne hääletamistulemus |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalituse volikogude valimistel]] [[Tallinn|Tallinnas]] 1. valimisringkonnas, kogus 48 häält ja ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kohalikud valimised 2021 |url=https://kov2021.valimised.ee/et/candidates/greater_municipality/0784/electoral_district/1/party/4/candidate/106 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=kov2021.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023 aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 4|Harju- ja Raplamaa valimisringonnas]], kogus 48 häält ja ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2023 |url=https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/4/party/15/candidate/338 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haabersti linnaosa]]s, kogus 119 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Rammul, Imre}} [[Kategooria:Eesti psühhiaatrid]] [[Kategooria:Eesti seksuoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] shbhapdzq810zfb58k5g3yajgivs3hb 4 519134 7249292 7231906 2026-10-08T01:07:37Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7249292 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, de, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes |links=red |sort=label }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! omanik ! koosseisu osa ! Vikiandmetes |- | [[Aa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | [[Aa mõisa peahoone]] | [[:d:Q16409363|Q16409363]] |- | [[Aadma mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12358047|Q12358047]] |- | [[Aakre mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q14948301|Q14948301]] |- | [[Aari mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042737|Q23042737]] |- | [[Aarla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518934|Q25518934]] |- | [[Aaspere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Aaspere mõisa peahoone]]<br/>[[Aaspere mõisa park]] | [[:d:Q303683|Q303683]] |- | [[Aavere mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12358150|Q12358150]] |- | [[Aaviku mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272142|Q31272142]] |- | [[Abja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q16409550|Q16409550]] |- | [[Abruka mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12358214|Q12358214]] |- | [[Adavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16409617|Q16409617]] |- | [[Adila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409633|Q16409633]] |- | [[Aela mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q20529590|Q20529590]] |- | [[Ageri mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14948319|Q14948319]] |- | [[Ahaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q23042776|Q23042776]] |- | [[Ahja mõis]] | rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q13542662|Q13542662]] |- | [[Ahu mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392255|Q61392255]] |- | [[Ahula mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q23042783|Q23042783]] |- | [[Aidu mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q23042785|Q23042785]] |- | [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042787|Q23042787]] |- | [[Aimla mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16412722|Q16412722]] |- | [[Aitsra mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042791|Q23042791]] |- | [[Aksi mõis (Kambja)|Aksi mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392258|Q61392258]] |- | [[Aksi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392259|Q61392259]] |- | [[Ala mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042806|Q23042806]] |- | [[Alajõe mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q23042809|Q23042809]] |- | [[Alatskivi mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | [[Hans Detterman Cronman]]<br/>[[Johan Adler Salvius]]<br/>[[Johan Cronman II]] | [[Alatskivi loss]] | [[:d:Q12358592|Q12358592]] |- | [[Alavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12358594|Q12358594]] |- | [[Albu mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | [[Albu mõisa peahoone]]<br/>[[Albu mõisa park]] | [[:d:Q3286141|Q3286141]] |- | [[Allika mõis (Karja)|Allika mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392428|Q61392428]] |- | [[Allika mõis (Ridala)|Allika mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392429|Q61392429]] |- | [[Alliksaare mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392261|Q61392261]] |- | [[Alu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Alu mõisa peahoone]] | [[:d:Q14948380|Q14948380]] |- | [[Ambla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12359023|Q12359023]] |- | [[Ammuta mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042836|Q23042836]] |- | [[Amula mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392415|Q61392415]] |- | [[Andja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q20529917|Q20529917]] |- | [[Andre mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q31272087|Q31272087]] |- | [[Andressaare mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392304|Q61392304]] |- | [[Angerja mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042838|Q23042838]] |- | [[Anija mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2968092|Q2968092]] |- | [[Anijala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272133|Q31272133]] |- | [[Anikatsi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042840|Q23042840]] |- | [[Aniste mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q61392426|Q61392426]] |- | [[Annamõisa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042850|Q23042850]] |- | [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q16413252|Q16413252]] |- | [[Anne mõis (Tartu-Maarja)|Anne mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137568475|Q137568475]] |- | [[Annemõisa mõis (Kullamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31279935|Q31279935]] |- | [[Annemõisa mõis (Harju-Madise)|Annemõisa mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285706|Q97285706]] |- | [[Annemõisa mõis (Märjamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q131540334|Q131540334]] |- | [[Annikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20529981|Q20529981]] |- | [[Ao mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359474|Q12359474]] |- | [[Apandiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392416|Q61392416]] |- | [[Araski mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392418|Q61392418]] |- | [[Aravuse mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042864|Q23042864]] |- | [[Arbavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Dellingshausen]] | [[Arbavere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286138|Q3286138]] |- | [[Are mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042866|Q23042866]] |- | [[Arju mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q23042868|Q23042868]] |- | [[Arkna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q3286139|Q3286139]] |- | [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16410641|Q16410641]] |- | [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q16410647|Q16410647]] |- | [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q23042876|Q23042876]] |- | [[Aru mõis (Karja)|Aru mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522762|Q25522762]] |- | [[Aru mõis (Viru-Jaagupi)|Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522836|Q25522836]] |- | [[Aru mõis (Keila)|Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31280319|Q31280319]] |- | [[Aru mõis (Haljala)|Aru mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285709|Q97285709]] |- | [[Aru mõis (Simuna)|Aru mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285710|Q97285710]] |- | [[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis I]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q65260094|Q65260094]] |- | [[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis II]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q65260090|Q65260090]] |- | [[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis III]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q97223023|Q97223023]] |- | [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | [[Karl Wilhelm von Toll]] | [[Aruküla mõisa peahoone]]<br/>[[Aruküla mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2968133|Q2968133]] |- | [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]] | mõis Harju-Jaani kihelkonnas | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | [[Aruküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q12359736|Q12359736]] |- | [[Arula mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q23042880|Q23042880]] |- | [[Arumäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q23042884|Q23042884]] |- | [[Aruselja mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042886|Q23042886]] |- | [[Arussaare mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q23042890|Q23042890]] |- | [[Aruvalla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q20530131|Q20530131]] |- | [[Aseri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12359805|Q12359805]] |- | [[Asu mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042910|Q23042910]] |- | [[Asuküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042914|Q23042914]] |- | [[Ataste mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042916|Q23042916]] |- | [[Atla mõis (Juuru)|Atla mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q20530187|Q20530187]] |- | [[Atla mõis (Kihelkonna)|Atla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q23042918|Q23042918]] |- | [[Atsalama mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272152|Q31272152]] |- | [[Auaste mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q23042920|Q23042920]] |- | [[Audla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16410975|Q16410975]] |- | [[Audru mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359899|Q12359899]] |- | [[Aulepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411056|Q16411056]] |- | [[Aunaku mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q23042937|Q23042937]] |- | [[Auvere mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q12360060|Q12360060]] |- | [[Avanduse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Avanduse mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286145|Q3286145]] |- | [[Avinurme mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q23042944|Q23042944]] |- | [[Boose mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517125|Q25517125]] |- | [[Burchardi suvemõis]] | suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q124123658|Q124123658]] |- | [[Bööckenhofi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q25514600|Q25514600]] |- | [[Cederhilmi suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q21819873|Q21819873]] |- | [[Clementinenthali suvemõis]] | | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q108441642|Q108441642]] |- | [[Dubniku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517126|Q25517126]] |- | [[Dunteni mõis]] | | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q16408781|Q16408781]] |- | [[Ebavere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285717|Q97285717]] |- | [[Edise mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530694|Q20530694]] |- | [[Edivere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285719|Q97285719]] |- | [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285720|Q97285720]] |- | [[Ehavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517829|Q25517829]] |- | [[Ehmja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412642|Q16412642]] |- | [[Eidapere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q16411190|Q16411190]] |- | [[Eigu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392448|Q61392448]] |- | [[Eikla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517327|Q25517327]] |- | [[Einmanni mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411210|Q16411210]] |- | [[Eistvere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12361800|Q12361800]] |- | [[Eivere mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | [[Eivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968239|Q2968239]] |- | [[Elistvere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12361891|Q12361891]] |- | [[Elme mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517328|Q25517328]] |- | [[Emmaste mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20529473|Q20529473]] |- | [[Emumäe mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517134|Q25517134]] |- | [[Enari mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517132|Q25517132]] |- | [[Enge mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517131|Q25517131]] |- | [[Engevere mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392301|Q61392301]] |- | [[Enivere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517130|Q25517130]] |- | [[Erastvere mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513091|Q25513091]] |- | [[Ereda mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517129|Q25517129]] |- | [[Ereste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757527|Q137757527]] |- | [[Ernemaa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285747|Q97285747]] |- | [[Erra mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q20529542|Q20529542]] |- | [[Ervita mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16408623|Q16408623]] |- | [[Esna mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12362369|Q12362369]] |- | [[Essu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q12362377|Q12362377]] |- | [[Haabersti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741630|Q3741630]] |- | [[Haabneeme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517536|Q25517536]] |- | [[Haamse mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517330|Q25517330]] |- | [[Haanja mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517377|Q25517377]] |- | [[Haansalu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518354|Q25518354]] |- | [[Haaslava mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512885|Q25512885]] |- | [[Haava mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513026|Q25513026]] |- | [[Habaja mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q21591159|Q21591159]] |- | [[Haeska mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12363248|Q12363248]] |- | [[Haeska mõis (Valjala)]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q12363247|Q12363247]] |- | [[Hageri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517336|Q25517336]] |- | [[Hagudi mõis]] | mõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | [[Hagudi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12363259|Q12363259]] |- | [[Haiba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12363257|Q12363257]] |- | [[Haimre mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12363264|Q12363264]] |- | [[Halinga mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517317|Q25517317]] |- | [[Haljava mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510847|Q25510847]] |- | [[Hallika mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272153|Q31272153]] |- | [[Halliku mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517539|Q25517539]] |- | [[Halliku mõis (Rapla)|Halliku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q31279925|Q31279925]] |- | [[Halliste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518428|Q25518428]] |- | [[Hallivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517482|Q25517482]] |- | [[Hanelu mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517502|Q25517502]] |- | [[Hardu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518399|Q25518399]] |- | [[Hargla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518619|Q25518619]] |- | [[Harju-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518633|Q25518633]] |- | [[Harku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]] | [[Harku mõisa peahoone]]<br/>[[Harku mõisa park]] | [[:d:Q2968248|Q2968248]] |- | [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392367|Q61392367]] |- | [[Hatu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12363522|Q12363522]] |- | [[Heimtali mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q12123207|Q12123207]] |- | [[Heisri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517396|Q25517396]] |- | [[Hellamaa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518020|Q25518020]] |- | [[Hellenurme mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12363753|Q12363753]] |- | [[Helme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518719|Q25518719]] |- | [[Helme mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21819897|Q21819897]] |- | [[Hermamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517503|Q25517503]] |- | [[Hermani mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12363891|Q12363891]] |- | [[Hertu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12363930|Q12363930]] |- | [[Hiienurme mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392455|Q61392455]] |- | [[Hiiessaare mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272150|Q31272150]] |- | [[Hiiru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518280|Q25518280]] |- | [[Hilja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512893|Q25512893]] |- | [[Hirmuse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517992|Q25517992]] |- | [[Holdre mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q12364031|Q12364031]] |- | [[Holsta mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285756|Q97285756]] |- | [[Holstre mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517026|Q25517026]] |- | [[Hulja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364122|Q12364122]] |- | [[Humala mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309327|Q4309327]] |- | [[Hummuli mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Hummuli mõisa peahoone]] | [[:d:Q21819972|Q21819972]] |- | [[Hundisaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517457|Q25517457]] |- | [[Hurmi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530345|Q20530345]] |- | [[Hurtja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97219202|Q97219202]] |- | [[Huuksi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410035|Q16410035]] |- | [[Härgla mõis]] | rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954715|Q14954715]] |- | [[Härjanurme mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517642|Q25517642]] |- | [[Härma mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12364166|Q12364166]] |- | [[Häädemeeste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517944|Q25517944]] |- | [[Häädemeeste mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517943|Q25517943]] |- | [[Hõbeda mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364194|Q12364194]] |- | [[Hõreda mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364197|Q12364197]] |- | [[Hüüru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741592|Q3741592]] |- | [[Idavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517340|Q25517340]] |- | [[Idova mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272192|Q31272192]] |- | [[Igi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272193|Q31272193]] |- | [[Ihaste mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392308|Q61392308]] |- | [[Iigaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512910|Q25512910]] |- | [[Iisaku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517988|Q25517988]] |- | [[Ilbaku mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25519029|Q25519029]] |- | [[Illi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272803|Q31272803]] |- | [[Illuka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Illuka mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530539|Q20530539]] |- | [[Illuste mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Illuste mõisa peahoone]]<br/>[[Illuste mõisa kalmistu]] | [[:d:Q12364385|Q12364385]] |- | [[Ilmandu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285760|Q97285760]] |- | [[Ilmatsalu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512921|Q25512921]] |- | [[Ilmjärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517686|Q25517686]] |- | [[Ilpla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623083|Q18623083]] |- | [[Ilumäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392457|Q61392457]] |- | [[Imastu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412457|Q16412457]] |- | [[Imavere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410416|Q16410416]] |- | [[Immersoo mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518455|Q25518455]] |- | [[Imukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517837|Q25517837]] |- | [[Ingliste mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364555|Q12364555]] |- | [[Inju mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123200|Q12123200]] |- | [[Inju-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518452|Q25518452]] |- | [[Issaku mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517699|Q25517699]] |- | [[Jaama mõis]] | mõis Tartu linnas, varem Tartu-Maarja kihekonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Jaama mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410649|Q16410649]] |- | [[Jaama mõis (Jõhvi)|Jaama mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522392|Q25522392]] |- | [[Jaani kirikumõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518006|Q25518006]] |- | [[Jaanika mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518595|Q25518595]] |- | [[Jabara mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12364970|Q12364970]] |- | [[Jakobi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25519038|Q25519038]] |- | [[Jalametsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12365029|Q12365029]] |- | [[Jalumäe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285762|Q97285762]] |- | [[Jaska mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518286|Q25518286]] |- | [[Joala mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517508|Q25517508]] |- | [[Joora mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392316|Q61392316]] |- | [[Joosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q11064465|Q11064465]] |- | [[Jootme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623096|Q18623096]] |- | [[Juba mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517380|Q25517380]] |- | [[Juhkentali mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517504|Q25517504]] |- | [[Juuliku karjamõis]] | | | | | [[:d:Q16412566|Q16412566]] |- | [[Juuru kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236911|Q22236911]] |- | [[Juuru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954907|Q14954907]] |- | [[Jädivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12365642|Q12365642]] |- | [[Jägala mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25510883|Q25510883]] |- | [[Jälgimäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12365651|Q12365651]] |- | [[Jäneda mõis]] | mõis endises Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | [[Jäneda mõisa peahoone]] | [[:d:Q5079852|Q5079852]] |- | [[Järlepa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954891|Q14954891]] |- | [[Järumetsa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392458|Q61392458]] |- | [[Järvajõe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517282|Q25517282]] |- | [[Järvakandi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12365681|Q12365681]] |- | [[Järve mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q12365686|Q12365686]] |- | [[Järveküla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q31272095|Q31272095]] |- | [[Järvepera mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517839|Q25517839]] |- | [[Järvere mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q14954879|Q14954879]] |- | [[Jäärja mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q16411236|Q16411236]] |- | [[Jõberna mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272179|Q31272179]] |- | [[Jõe mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16408606|Q16408606]] |- | [[Jõe mõis (Käina)|Jõe mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392370|Q61392370]] |- | [[Jõelähtme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518636|Q25518636]] |- | [[Jõelähtme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517537|Q25517537]] |- | [[Jõepere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12365735|Q12365735]] |- | [[Jõesse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518236|Q25518236]] |- | [[Jõetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519039|Q25519039]] |- | [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280085|Q31280085]] |- | [[Jõgeva mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365749|Q12365749]] |- | [[Jõgeveste mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517472|Q25517472]] |- | [[Jõgise mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272196|Q31272196]] |- | [[Jõgisoo mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309313|Q4309313]] |- | [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522850|Q25522850]] |- | [[Jõhvi mõis]] | mõis Jõhvi kihelkonnas | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530778|Q20530778]] |- | [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522341|Q25522341]] |- | [[Jõksi mõis (Paistu)|Jõksi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522380|Q25522380]] |- | [[Jõõpre mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517297|Q25517297]] |- | [[Jööri mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517967|Q25517967]] |- | [[Jüri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518635|Q25518635]] |- | [[Jürsi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517966|Q25517966]] |- | [[Kaagjärve mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21819989|Q21819989]] |- | [[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517438|Q25517438]] |- | [[Kaagri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517395|Q25517395]] |- | [[Kaagvere mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q16408878|Q16408878]] |- | [[Kaalepi mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517172|Q25517172]] |- | [[Kaali mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517975|Q25517975]] |- | [[Kaali mõis (Karksi)|Kaali mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522959|Q25522959]] |- | [[Kaare mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272195|Q31272195]] |- | [[Kaarepere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512946|Q25512946]] |- | [[Kaarli mõis (Halliste)|Kaarli mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522219|Q25522219]] |- | [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522299|Q25522299]] |- | [[Kaarli mõis (Tartu-Maarja)|Kaarli mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522345|Q25522345]] |- | [[Kaarli mõis (Kambja)|Kaarli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522507|Q25522507]] |- | [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522590|Q25522590]] |- | [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522822|Q25522822]] |- | [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522814|Q25522814]] |- | [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522870|Q25522870]] |- | [[Kaarma-Loona mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517331|Q25517331]] |- | [[Kaarma-Suuremõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517332|Q25517332]] |- | [[Kaarmise mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518000|Q25518000]] |- | [[Kaave mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365946|Q12365946]] |- | [[Kaavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16408978|Q16408978]] |- | [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]] | mõis Pilistvere kihelkonnas | [[Pilistvere kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q12365947|Q12365947]] |- | [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]] | mõis Viru-Nigula kihelkonnas | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12365949|Q12365949]] |- | [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q14954938|Q14954938]] |- | [[Kabina mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517166|Q25517166]] |- | [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12365989|Q12365989]] |- | [[Kadrina mõis (Kodavere)|Kadrina mõis]] | mõis Kodavere kihelkonnas | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522414|Q25522414]] |- | [[Kaelase mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517318|Q25517318]] |- | [[Kaera mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392436|Q61392436]] |- | [[Kaeva mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518515|Q25518515]] |- | [[Kaguvere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272194|Q31272194]] |- | [[Kahkva mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q12366037|Q12366037]] |- | [[Kahtla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517167|Q25517167]] |- | [[Kaiavere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12366055|Q12366055]] |- | [[Kaimri mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272197|Q31272197]] |- | [[Kaisma mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517169|Q25517169]] |- | [[Kaiu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954946|Q14954946]] |- | [[Kalda mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392375|Q61392375]] |- | [[Kaldama mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272199|Q31272199]] |- | [[Kaliküla mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517170|Q25517170]] |- | [[Kalina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272198|Q31272198]] |- | [[Kalju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517171|Q25517171]] |- | [[Kallavere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517173|Q25517173]] |- | [[Kalle mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517174|Q25517174]] |- | [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25522656|Q25522656]] |- | [[Kalli mõis (Valjala)|Kalli mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522722|Q25522722]] |- | [[Kalvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | [[Kalvi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123205|Q12123205]] |- | [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522388|Q25522388]] |- | [[Kambi mõis (Pärnu)|Kambi mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522634|Q25522634]] |- | [[Kammeri mõis]] | mõis Tartumaal Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517663|Q25517663]] |- | [[Kandla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518216|Q25518216]] |- | [[Kandle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530914|Q20530914]] |- | [[Kanepi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517399|Q25517399]] |- | [[Kangru mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517176|Q25517176]] |- | [[Kangru mõis (Tartu-Maarja)|Kangru mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392322|Q61392322]] |- | [[Kangruselja mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q12366306|Q12366306]] |- | [[Kantsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518019|Q25518019]] |- | [[Kapera mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392282|Q61392282]] |- | [[Kapi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518018|Q25518018]] |- | [[Kapsta mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q12366319|Q12366319]] |- | [[Kapu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16409582|Q16409582]] |- | [[Karala mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517180|Q25517180]] |- | [[Karaski mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513078|Q25513078]] |- | [[Kardla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392326|Q61392326]] |- | [[Kareda mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518008|Q25518008]] |- | [[Kargi mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q16409640|Q16409640]] |- | [[Karila mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518458|Q25518458]] |- | [[Karinu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409670|Q16409670]] |- | [[Karinõmme mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12366353|Q12366353]] |- | [[Karitsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12366358|Q12366358]] |- | [[Karitsa mõis (Rakvere)|Karitsa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531026|Q20531026]] |- | [[Karivärava mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285767|Q97285767]] |- | [[Karja mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366355|Q12366355]] |- | [[Karksi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517826|Q25517826]] |- | [[Karksi mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21595655|Q21595655]] |- | [[Karkuse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517178|Q25517178]] |- | [[Karlova mõis]] | mõis Tartus | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366502|Q12366502]] |- | [[Karlsruue mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518527|Q25518527]] |- | [[Karste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517023|Q25517023]] |- | [[Karu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272200|Q31272200]] |- | [[Karula kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517437|Q25517437]] |- | [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522268|Q25522268]] |- | [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522391|Q25522391]] |- | [[Karula mõis (Karula)]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820595|Q21820595]] |- | [[Karunga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285768|Q97285768]] |- | [[Kasari mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517182|Q25517182]] |- | [[Kasenurme mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517181|Q25517181]] |- | [[Kaserahu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517465|Q25517465]] |- | [[Kassari mõis]] | mõis Hiiumaal, Kassari Tagukülas | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q12366565|Q12366565]] |- | [[Kassi mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517179|Q25517179]] |- | [[Kassinurme mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409836|Q16409836]] |- | [[Kasti mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623122|Q18623122]] |- | [[Kastna mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517851|Q25517851]] |- | [[Kastolatsi mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517183|Q25517183]] |- | [[Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q22231518|Q22231518]] |- | [[Katku mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285770|Q97285770]] |- | [[Katlepa mõis]] | Endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q137757491|Q137757491]] |- | [[Kaubi mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517184|Q25517184]] |- | [[Kauksi mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517186|Q25517186]] |- | [[Kaunispe mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517222|Q25517222]] |- | [[Kaunissaare mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517467|Q25517467]] |- | [[Kaunivere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517225|Q25517225]] |- | [[Kauri mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517224|Q25517224]] |- | [[Kautjala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q4309311|Q4309311]] |- | [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20531104|Q20531104]] |- | [[Kavastu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820605|Q21820605]] |- | [[Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517313|Q25517313]] |- | [[Keava mõis]] | rüütlimõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14954972|Q14954972]] |- | [[Keblaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16409945|Q16409945]] |- | [[Keedika mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512812|Q25512812]] |- | [[Keelitse mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518548|Q25518548]] |- | [[Keeni mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512932|Q25512932]] |- | [[Keeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25512934|Q25512934]] |- | [[Kehra mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510864|Q25510864]] |- | [[Kehtna mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kehtna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969459|Q2969459]] |- | [[Keila mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q16410011|Q16410011]] |- | [[Keila-Joa mõis]] | mõis Keila kihelkonnas | [[Keila kihelkond]] | | [[Keila-Joa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366758|Q12366758]] |- | [[Kelba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517335|Q25517335]] |- | [[Kellamäe mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517227|Q25517227]] |- | [[Kellavere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285773|Q97285773]] |- | [[Kergu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517226|Q25517226]] |- | [[Kerguta mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392487|Q61392487]] |- | [[Kernu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Kernu mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366812|Q12366812]] |- | [[Keskküla mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517212|Q25517212]] |- | [[Keskvere mõis]] | endine mõis Martna kihelkonnas | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412956|Q16412956]] |- | [[Keskvere mõis (Pöide)|Keskvere mõis]] | endine mõis Pöide kihelkonnas | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522889|Q25522889]] |- | [[Kihelkonna kirikumõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518659|Q25518659]] |- | [[Kihlevere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q20531212|Q20531212]] |- | [[Kihnu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517220|Q25517220]] |- | [[Kihnu mõis (Pilistvere)|Kihnu mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31280088|Q31280088]] |- | [[Kiideva mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25511504|Q25511504]] |- | [[Kiidjärve mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q20531221|Q20531221]] |- | [[Kiikla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16410291|Q16410291]] |- | [[Kiisa mõis (Keila)|Kiisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285774|Q97285774]] |- | [[Kiiu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q12366960|Q12366960]] |- | [[Kilbavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517840|Q25517840]] |- | [[Kilingi mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517228|Q25517228]] |- | [[Kiltsi mõis]] | mõis Väike-Maarja kihelkonnas | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | [[Kiltsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3739069|Q3739069]] |- | [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q12366981|Q12366981]] |- | [[Kingli mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25518552|Q25518552]] |- | [[Kintsli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12367002|Q12367002]] |- | [[Kirdalu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517229|Q25517229]] |- | [[Audru kirikumõis|kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q23042923|Q23042923]] |- | [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe karjamõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12367028|Q12367028]] |- | [[Kirimäe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518400|Q25518400]] |- | [[Kirna mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Kirna mõisa peahoone]]<br/>[[Kirna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2969488|Q2969488]] |- | [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q31280089|Q31280089]] |- | [[Kiska mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517496|Q25517496]] |- | [[Kiuma mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517230|Q25517230]] |- | [[Kivi-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410562|Q16410562]] |- | [[Kivijärve mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16413036|Q16413036]] |- | [[Kiviloo mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367072|Q12367072]] |- | [[Kivistiku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285776|Q97285776]] |- | [[Kloodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531315|Q20531315]] |- | [[Klooga mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q627358|Q627358]] |- | [[Kloostri mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367120|Q12367120]] |- | [[Kodasema mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367135|Q12367135]] |- | [[Kodasoo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | [[Kodasoo mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286225|Q3286225]] |- | [[Kodavere mõis (Haljala)|Kodavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285778|Q97285778]] |- | [[Kodijärve mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820612|Q21820612]] |- | [[Kodila mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367147|Q12367147]] |- | [[Kogula mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517232|Q25517232]] |- | [[Kohala mõis]] | rüütlimõis Rakvere kihelkonnas | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531345|Q20531345]] |- | [[Kohatu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367193|Q12367193]] |- | [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522856|Q25522856]] |- | [[Kohila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410809|Q16410809]] |- | [[Kohtla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517231|Q25517231]] |- | [[Koigi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | [[Grünewaldt]] | | [[:d:Q3286216|Q3286216]] |- | [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522266|Q25522266]] |- | [[Koigi mõis (Pöide)|Koigi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522270|Q25522270]] |- | [[Koigi mõis (Haljala)|Koigi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285779|Q97285779]] |- | [[Koigu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517233|Q25517233]] |- | [[Koikküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20531373|Q20531373]] |- | [[Koikla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518155|Q25518155]] |- | [[Koila mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12367227|Q12367227]] |- | [[Koitjärve mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309314|Q4309314]] |- | [[Kokora mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517541|Q25517541]] |- | [[Kolga-Jaani kirikumõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518732|Q25518732]] |- | [[Koltse mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517237|Q25517237]] |- | [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411069|Q16411069]] |- | [[Kolu mõis (Türi)]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q21483145|Q21483145]] |- | [[Koluvere mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623135|Q18623135]] |- | [[Konju mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529043|Q20529043]] |- | [[Konuvere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q1781836|Q1781836]] |- | [[Konvere mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272721|Q31272721]] |- | [[Koogi mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272201|Q31272201]] |- | [[Koogu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367398|Q12367398]] |- | [[Koolme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272202|Q31272202]] |- | [[Koonga mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12367410|Q12367410]] |- | [[Koonu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513042|Q25513042]] |- | [[Kooraste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513095|Q25513095]] |- | [[Koordi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411216|Q16411216]] |- | [[Koorküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517234|Q25517234]] |- | [[Kopli mõis]] | Tallinna linnamõis | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q25520028|Q25520028]] |- | [[Koppelmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623141|Q18623141]] |- | [[Korba mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517292|Q25517292]] |- | [[Korjodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272203|Q31272203]] |- | [[Korova mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392325|Q61392325]] |- | [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522604|Q25522604]] |- | [[Kose mõis (Jõelähtme)]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q12367493|Q12367493]] |- | [[Kose suvemõis]] | | [[Tallinn]] | | [[Kose suvemõisa elumaja]] | [[:d:Q12367499|Q12367499]] |- | [[Kose-Uuemõisa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12367482|Q12367482]] |- | [[Kostivere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | [[Kostivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529072|Q20529072]] |- | [[Kotlandi mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517239|Q25517239]] |- | [[Krabi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517236|Q25517236]] |- | [[Kriimani mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12367545|Q12367545]] |- | [[Krootuse mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20933421|Q20933421]] |- | [[Kruusimäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272205|Q31272205]] |- | [[Krüüdneri mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517235|Q25517235]] |- | [[Kudina mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12367645|Q12367645]] |- | [[Kudjape mõis]] | rüütlimõis Saaremaal | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q12367650|Q12367650]] |- | [[Kudruküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517505|Q25517505]] |- | [[Kuie mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411601|Q16411601]] |- | [[Kuigatsi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21821258|Q21821258]] |- | [[Kuijõe mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12367656|Q12367656]] |- | [[Kuimetsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518281|Q25518281]] |- | [[Kuivastu mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517249|Q25517249]] |- | [[Kuivaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392496|Q61392496]] |- | [[Kukevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517241|Q25517241]] |- | [[Kukruse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Kukruse mõisa peahoone]]<br/>[[Kukruse mõisa kalmistu]]<br/>[[Kukruse mõisa hobusetall]]<br/>[[Kukruse mõisa ait]]<br/>[[Kukruse mõisa kuivati]]<br/>[[Kukruse mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367680|Q12367680]] |- | [[Kuksema mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411686|Q16411686]] |- | [[Kukulinna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411704|Q16411704]] |- | [[Kulani mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623152|Q18623152]] |- | [[Kulina mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518389|Q25518389]] |- | [[Kullaaru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529195|Q20529195]] |- | [[Kullenga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285782|Q97285782]] |- | [[Kulli mõis (Kärla)|Kulli mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522771|Q25522771]] |- | [[Kuluse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272254|Q31272254]] |- | [[Kumna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Kumna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969502|Q2969502]] |- | [[Kunda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367745|Q12367745]] |- | [[Kupna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517242|Q25517242]] |- | [[Kuremaa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Kuremaa loss|Kuremaa mõisa peahoone]]<br/>[[Kuremaa mõisa kalmistu]]<br/>[[Kuremaa mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367794|Q12367794]] |- | [[Kuressaare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517310|Q25517310]] |- | [[Kurevere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517243|Q25517243]] |- | [[Kurge mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517240|Q25517240]] |- | [[Kurisoo mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12367822|Q12367822]] |- | [[Kurista mõis]] | mõis Laiuse kihelkonnas | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367821|Q12367821]] |- | [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõis]] | mõis Võnnu kihelkonnas | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522545|Q25522545]] |- | [[Kurisu mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757510|Q137757510]] |- | [[Kurkse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25517244|Q25517244]] |- | [[Kurna mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510881|Q25510881]] |- | [[Kursi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236894|Q22236894]] |- | [[Kursi mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517083|Q25517083]] |- | [[Kurtna mõis]] | rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529422|Q20529422]] |- | [[Kurtna mõis (Hageri)|Kurtna mõis]] | rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522279|Q25522279]] |- | [[Kuru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517284|Q25517284]] |- | [[Kuuda mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517246|Q25517246]] |- | [[Kuusalu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236904|Q22236904]] |- | [[Kuusiku mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955039|Q14955039]] |- | [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522275|Q25522275]] |- | [[Kuusna mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367918|Q12367918]] |- | [[Kuusnõmme mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517245|Q25517245]] |- | [[Kvissentali mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392327|Q61392327]] |- | [[Käblaküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517248|Q25517248]] |- | [[Käblamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517247|Q25517247]] |- | [[Kädva mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12367935|Q12367935]] |- | [[Käesalu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q2969451|Q2969451]] |- | [[Käesla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518215|Q25518215]] |- | [[Kähri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517252|Q25517252]] |- | [[Käo mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272255|Q31272255]] |- | [[Käpla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392497|Q61392497]] |- | [[Käravete mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Käravete mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286213|Q3286213]] |- | [[Kärbla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517251|Q25517251]] |- | [[Kärde mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367961|Q12367961]] |- | [[Kärdla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517345|Q25517345]] |- | [[Kärdlamõisa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517254|Q25517254]] |- | [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522340|Q25522340]] |- | [[Kärevere mõis (Türi)|Kärevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522364|Q25522364]] |- | [[Kärgula mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517250|Q25517250]] |- | [[Kärkna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517360|Q25517360]] |- | [[Kärla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518001|Q25518001]] |- | [[Kärmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517256|Q25517256]] |- | [[Kärsa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518296|Q25518296]] |- | [[Kärstna mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Kärstna mõisa peahoone]]<br/>[[Kärstna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q3286214|Q3286214]] |- | [[Kärsu mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512613|Q25512613]] |- | [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]] | mõis Simuna kihelkonnas | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16413358|Q16413358]] |- | [[Käru mõis]] | mõis Vändra kihelkonnas | [[Vändra kihelkond]] | | [[Käru mõisa peahoone]] | [[:d:Q21595687|Q21595687]] |- | [[Käsmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517253|Q25517253]] |- | [[Käända mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517257|Q25517257]] |- | [[Kääniku mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517146|Q25517146]] |- | [[Kääsla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517147|Q25517147]] |- | [[Kõhastu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392495|Q61392495]] |- | [[Kõiguste mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517145|Q25517145]] |- | [[Kõima mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511432|Q25511432]] |- | [[Kõinastu mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518021|Q25518021]] |- | [[Kõljala mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q16408927|Q16408927]] |- | [[Kõltsi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517142|Q25517142]] |- | [[Kõltsu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309315|Q4309315]] |- | [[Kõmmaste mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25512785|Q25512785]] |- | [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309317|Q4309317]] |- | [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522282|Q25522282]] |- | [[Kõnnu mõis (Torma)|Kõnnu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522283|Q25522283]] |- | [[Kõnnu mõis (Võnnu)|Kõnnu mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522286|Q25522286]] |- | [[Kõnnu mõis (Kihelkonna)|Kõnnu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280090|Q31280090]] |- | [[Kõo mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12368045|Q12368045]] |- | [[Kõpu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517471|Q25517471]] |- | [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522309|Q25522309]] |- | [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522648|Q25522648]] |- | [[Kõrgepalu mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517379|Q25517379]] |- | [[Kõrgessaare mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q14954930|Q14954930]] |- | [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q31280092|Q31280092]] |- | [[Kõruse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272256|Q31272256]] |- | [[Kõrve mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392499|Q61392499]] |- | [[Kõrvetaguse mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517143|Q25517143]] |- | [[Köisi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12368094|Q12368094]] |- | [[Kübassaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517144|Q25517144]] |- | [[Küdema mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517141|Q25517141]] |- | [[Küti mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517140|Q25517140]] |- | [[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522367|Q25522367]] |- | [[Kütke mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517139|Q25517139]] |- | [[Laadjala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517333|Q25517333]] |- | [[Laagna mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16409157|Q16409157]] |- | [[Laanemetsa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20529698|Q20529698]] |- | [[Laanemõisa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285789|Q97285789]] |- | [[Laasma mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392270|Q61392270]] |- | [[Laatre mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517187|Q25517187]] |- | [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]] | | [[Põhja-Ruhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280093|Q31280093]] |- | [[Laatsi mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518567|Q25518567]] |- | [[Laekvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409214|Q16409214]] |- | [[Laeva mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517643|Q25517643]] |- | [[Lagedi mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517198|Q25517198]] |- | [[Lahetaguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409314|Q16409314]] |- | [[Lahmuse mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12368202|Q12368202]] |- | [[Laiksaare mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517037|Q25517037]] |- | [[Laiküla mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12368230|Q12368230]] |- | [[Laimetsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16409388|Q16409388]] |- | [[Laimjala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517347|Q25517347]] |- | [[Laitse mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q14955056|Q14955056]] |- | [[Laius-Tähkvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368258|Q12368258]] |- | [[Laiuse mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409418|Q16409418]] |- | [[Lammasküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822122|Q21822122]] |- | [[Lange mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392271|Q61392271]] |- | [[Laoküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285790|Q97285790]] |- | [[Lasila mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | [[Lasila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969661|Q2969661]] |- | [[Lasinurme mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517061|Q25517061]] |- | [[Lasputre mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517058|Q25517058]] |- | [[Lasva mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517369|Q25517369]] |- | [[Laugu mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518157|Q25518157]] |- | [[Lauguta mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517059|Q25517059]] |- | [[Lauka mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517322|Q25517322]] |- | [[Laulasmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q13359534|Q13359534]] |- | [[Laulepa mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517056|Q25517056]] |- | [[Laupa mõis]] | mõis Eestis | [[Türi kihelkond]] | | [[Laupa mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969684|Q2969684]] |- | [[Lautna mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517055|Q25517055]] |- | [[Leebiku mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q16409671|Q16409671]] |- | [[Leedi mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368391|Q12368391]] |- | [[Leediküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517054|Q25517054]] |- | [[Leesi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272258|Q31272258]] |- | [[Leetse mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12368420|Q12368420]] |- | [[Leevi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517057|Q25517057]] |- | [[Leevi mõis (Võnnu)|Leevi mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522553|Q25522553]] |- | [[Leevre mõis]] | mõis Rapla maakonnas Märjamaa vallas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517060|Q25517060]] |- | [[Lehetu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518587|Q25518587]] |- | [[Lehmja mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409759|Q16409759]] |- | [[Lehmja mõis (Keila)|Lehmja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285791|Q97285791]] |- | [[Lehola mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Lehola mõisa viinavabrik]] | [[:d:Q12368433|Q12368433]] |- | [[Lehtmetsa mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517255|Q25517255]] |- | [[Lehtse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Lehtse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12368452|Q12368452]] |- | [[Leila mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517259|Q25517259]] |- | [[Leisi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517260|Q25517260]] |- | [[Lellapere mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955069|Q14955069]] |- | [[Lelle mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517949|Q25517949]] |- | [[Lemmatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517258|Q25517258]] |- | [[Lemmiku mõis]] | Haimre mõisa juurde kuulunud endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392274|Q61392274]] |- | [[Lemuvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q31272264|Q31272264]] |- | [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522288|Q25522288]] |- | [[Lepiku mõis (Kadrina)|Lepiku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285794|Q97285794]] |- | [[Lepiku mõis (Keila)|Lepiku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285795|Q97285795]] |- | [[Lepna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285796|Q97285796]] |- | [[Levala mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517841|Q25517841]] |- | [[Libatse mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517262|Q25517262]] |- | [[Liberty suvemõis]] | | | [[Koch]]<br/>[[Eesti Vabaõhumuuseum]] | | [[:d:Q18107875|Q18107875]] |- | [[Libumäe mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517263|Q25517263]] |- | [[Lihasoo mõis]] | eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272265|Q31272265]] |- | [[Lihula mõis]] | mõis Lihula kihelkonnas | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q18623175|Q18623175]] |- | [[Lihulõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285797|Q97285797]] |- | [[Lihuntsi mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392278|Q61392278]] |- | [[Liigvalla mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12368714|Q12368714]] |- | [[Liigvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392277|Q61392277]] |- | [[Liinemõisa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410056|Q16410056]] |- | [[Liiva-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272266|Q31272266]] |- | [[Liivamäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517459|Q25517459]] |- | [[Liivi mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12368775|Q12368775]] |- | [[Lilastvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517418|Q25517418]] |- | [[Lilli-Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20530124|Q20530124]] |- | [[Lilu mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517723|Q25517723]] |- | [[Lindheimi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q31277375|Q31277375]] |- | [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522301|Q25522301]] |- | [[Linnamäe mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21822128|Q21822128]] |- | [[Linnape mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517285|Q25517285]] |- | [[Lohu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Lohu mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410359|Q16410359]] |- | [[Loja mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517261|Q25517261]] |- | [[Loksu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285799|Q97285799]] |- | [[Lokuta mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517194|Q25517194]] |- | [[Lontova mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517264|Q25517264]] |- | [[Loo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309318|Q4309318]] |- | [[Loobu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410448|Q16410448]] |- | [[Loode mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272268|Q31272268]] |- | [[Loodi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820616|Q21820616]] |- | [[Loodna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511162|Q25511162]] |- | [[Loona mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12369021|Q12369021]] |- | [[Loopre mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410526|Q16410526]] |- | [[Loosi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517367|Q25517367]] |- | [[Loosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25519100|Q25519100]] |- | [[Lootvina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517038|Q25517038]] |- | [[Lota mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517737|Q25517737]] |- | [[Lubja mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517036|Q25517036]] |- | [[Luiste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511172|Q25511172]] |- | [[Luka mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309319|Q4309319]] |- | [[Luke mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q6702128|Q6702128]] |- | [[Lustivere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q11251036|Q11251036]] |- | [[Luua mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Luua mõisa peahoone]] | [[:d:Q12369136|Q12369136]] |- | [[Luua mõis (Paide)|Luua mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522271|Q25522271]] |- | [[Luulupe mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517048|Q25517048]] |- | [[Luunja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822134|Q21822134]] |- | [[Luusika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272263|Q31272263]] |- | [[Luutsniku mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517378|Q25517378]] |- | [[Lähevere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410740|Q16410740]] |- | [[Läsna mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272135|Q31272135]] |- | [[Läti mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16410776|Q16410776]] |- | [[Läti mõis (Vigala)|Läti mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392376|Q61392376]] |- | [[Lõhavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518287|Q25518287]] |- | [[Lõmala mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517049|Q25517049]] |- | [[Lõo mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517291|Q25517291]] |- | [[Lõusa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410875|Q16410875]] |- | [[Lõve mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517190|Q25517190]] |- | [[Lööne mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410893|Q16410893]] |- | [[Lööra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392507|Q61392507]] |- | [[Lümanda mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517046|Q25517046]] |- | [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12369296|Q12369296]] |- | [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522327|Q25522327]] |- | [[Maalse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517045|Q25517045]] |- | [[Maardu mõis]] | mõis Jõelähtme kihelkonnas | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Fersen]] | [[Maardu mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286242|Q3286242]] |- | [[Maaritsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517044|Q25517044]] |- | [[Maarjamäe mõis (Võnnu)|Maarjamäe mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392378|Q61392378]] |- | [[Maarjamäe suvemõis]] | | | | | [[:d:Q22262119|Q22262119]] |- | [[Maarjamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623191|Q18623191]] |- | [[Maasi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517349|Q25517349]] |- | [[Maasika mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220394|Q97220394]] |- | [[Maaska mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517439|Q25517439]] |- | [[Maeru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392521|Q61392521]] |- | [[Maheda mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285803|Q97285803]] |- | [[Mahtra mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413388|Q16413388]] |- | [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]] | mõis Haljala kihelkonnas | [[Lüganuse kihelkond]] | [[Wrangell]] | | [[:d:Q2971072|Q2971072]] |- | [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]] | mõis Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955123|Q14955123]] |- | [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]] | mõis Hageri kihelkonnas | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522321|Q25522321]] |- | [[Maidla mõis (Kambja)|Maidla mõis]] | kõrvalmõis Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522508|Q25522508]] |- | [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõis]] | mõis Kullamaa kihelkonnas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522859|Q25522859]] |- | [[Malla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12369600|Q12369600]] |- | [[Maramaa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517416|Q25517416]] |- | [[Masa mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392266|Q61392266]] |- | [[Massu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16412703|Q16412703]] |- | [[Massu mõis (Vändra)|Massu mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q31280094|Q31280094]] |- | [[Matsalu mõis]] | rüütlimõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | [[Matsalu mõisa peahoone]]<br/>[[Matsalu mõisa park]] | [[:d:Q3286246|Q3286246]] |- | [[Meedla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517334|Q25517334]] |- | [[Meeksi mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517373|Q25517373]] |- | [[Meeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820618|Q21820618]] |- | [[Meossaare mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392265|Q61392265]] |- | [[Meremõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309320|Q4309320]] |- | [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522402|Q25522402]] |- | [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522752|Q25522752]] |- | [[Metsamõisa mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518518|Q25518518]] |- | [[Metsiku mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517339|Q25517339]] |- | [[Metsküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518162|Q25518162]] |- | [[Metstaguse mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411658|Q16411658]] |- | [[Misso mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517368|Q25517368]] |- | [[Moe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q12370424|Q12370424]] |- | [[Moora mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518298|Q25518298]] |- | [[Mooritsa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517842|Q25517842]] |- | [[Mooste mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q3763687|Q3763687]] |- | [[Morna mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q16411855|Q16411855]] |- | [[Muhu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236796|Q22236796]] |- | [[Muhu-Suuremõisa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518016|Q25518016]] |- | [[Muike mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285814|Q97285814]] |- | [[Mullutu mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517337|Q25517337]] |- | [[Munalaskme mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623206|Q18623206]] |- | [[Muraja mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517350|Q25517350]] |- | [[Muraste mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Muraste mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286258|Q3286258]] |- | [[Muratsi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q22574214|Q22574214]] |- | [[Murikatsi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517043|Q25517043]] |- | [[Mustajõe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517042|Q25517042]] |- | [[Mustamäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Glehni loss]] | [[:d:Q42326596|Q42326596]] |- | [[Musti mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519057|Q25519057]] |- | [[Mustja mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517366|Q25517366]] |- | [[Mustjala mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q18623207|Q18623207]] |- | [[Muuga mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | [[Carl Timoleon von Neff]] | | [[:d:Q2970105|Q2970105]] |- | [[Muusi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392379|Q61392379]] |- | [[Mädapea mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529363|Q20529363]] |- | [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522349|Q25522349]] |- | [[Mäe mõis (Valjala)|Mäe mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522730|Q25522730]] |- | [[Mäe-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518210|Q25518210]] |- | [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522328|Q25522328]] |- | [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522369|Q25522369]] |- | [[Mäemõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517486|Q25517486]] |- | [[Mäesaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517381|Q25517381]] |- | [[Mäetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Mäetaguse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123204|Q12123204]] |- | [[Mägiotsa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517374|Q25517374]] |- | [[Mägise mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517164|Q25517164]] |- | [[Mäkaste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517163|Q25517163]] |- | [[Mäksa mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12370671|Q12370671]] |- | [[Mälgu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272262|Q31272262]] |- | [[Mällikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370677|Q12370677]] |- | [[Männiku mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517165|Q25517165]] |- | [[Männikvälja mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518465|Q25518465]] |- | [[Mäo mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | [[Mäo mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969886|Q2969886]] |- | [[Vana-Märjamaa mõis|Märjamaa mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517430|Q25517430]] |- | [[Märjandi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272137|Q31272137]] |- | [[Määri mõis]] | mõis Virumaal | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517040|Q25517040]] |- | [[Mõdriku mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q976749|Q976749]] |- | [[Mõigu mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411822|Q16411822]] |- | [[Mõisaküla mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517041|Q25517041]] |- | [[Mõisaküla mõis (Viljandi)|Mõisaküla mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392449|Q61392449]] |- | [[Mõisalõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285815|Q97285815]] |- | [[Mõisamaa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411850|Q16411850]] |- | [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16411856|Q16411856]] |- | [[Mõndavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285816|Q97285816]] |- | [[Mõniste mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513100|Q25513100]] |- | [[Mõnnuste mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518209|Q25518209]] |- | [[Mõntu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517039|Q25517039]] |- | [[Mõra mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12370762|Q12370762]] |- | [[Mõraste mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370760|Q12370760]] |- | [[Mõtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16411904|Q16411904]] |- | [[Möllatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392328|Q61392328]] |- | [[Mügra mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517400|Q25517400]] |- | [[Mündi mõis]] | | [[Paide kihelkond]]<br/>[[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411930|Q16411930]] |- | [[Müta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392332|Q61392332]] |- | [[Müüriku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12370797|Q12370797]] |- | [[Müüsleri mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12370795|Q12370795]] |- | [[Nabala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510897|Q25510897]] |- | [[Naha mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517376|Q25517376]] |- | [[Nahkja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285818|Q97285818]] |- | [[Naissaare mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272261|Q31272261]] |- | [[Nakamaa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517489|Q25517489]] |- | [[Nava mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517843|Q25517843]] |- | [[Navesti mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517985|Q25517985]] |- | [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412245|Q16412245]] |- | [[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25522535|Q25522535]] |- | [[Nehatu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q16412249|Q16412249]] |- | [[Nehatu mõis (Türi)|Nehatu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522371|Q25522371]] |- | [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]] | mõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25522386|Q25522386]] |- | [[Nenu mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q61392534|Q61392534]] |- | [[Nigula mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517739|Q25517739]] |- | [[Niibi mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518404|Q25518404]] |- | [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31280141|Q31280141]] |- | [[Niidu mõis (Rääma)|Niidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q97347611|Q97347611]] |- | [[Niinja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518235|Q25518235]] |- | [[Niitvälja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309322|Q4309322]] |- | [[Nissi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517077|Q25517077]] |- | [[Noarootsi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236835|Q22236835]] |- | [[Nolgimõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272260|Q31272260]] |- | [[Norra mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371176|Q12371176]] |- | [[Nugeri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220768|Q97220768]] |- | [[Nurme mõis]] | Mõis Saue vallas | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820621|Q21820621]] |- | [[Nurme mõis (Karja)|Nurme mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280095|Q31280095]] |- | [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280143|Q31280143]] |- | [[Nurme mõis (Rakvere)|Nurme mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392382|Q61392382]] |- | [[Nurtu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518545|Q25518545]] |- | [[Nutu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517613|Q25517613]] |- | [[Nõlva mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517484|Q25517484]] |- | [[Nõmbra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q31272145|Q31272145]] |- | [[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522454|Q25522454]] |- | [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522818|Q25522818]] |- | [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q21820620|Q21820620]] |- | [[Nõmmküla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q61388727|Q61388727]] |- | [[Nõmmpere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517425|Q25517425]] |- | [[Nõva mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q16408779|Q16408779]] |- | [[Nüpli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517688|Q25517688]] |- | [[Oandu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285826|Q97285826]] |- | [[Oeküla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392538|Q61392538]] |- | [[Ohakvere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518308|Q25518308]] |- | [[Ohekatku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12371336|Q12371336]] |- | [[Ohtja mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518217|Q25518217]] |- | [[Ohtla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518414|Q25518414]] |- | [[Ohtu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Ohtu mõisa peahoone]] | [[:d:Q2090050|Q2090050]] |- | [[Ohukotsu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16408940|Q16408940]] |- | [[Ohulepa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517338|Q25517338]] |- | [[Oidrema mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511407|Q25511407]] |- | [[Oisu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517460|Q25517460]] |- | [[Oiu mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518912|Q25518912]] |- | [[Ojaküla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392386|Q61392386]] |- | [[Ojataguse mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517290|Q25517290]] |- | [[Oju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517977|Q25517977]] |- | [[Olbrüki mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518166|Q25518166]] |- | [[Olgina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517509|Q25517509]] |- | [[Ollepa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371441|Q12371441]] |- | [[Olli mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16412564|Q16412564]] |- | [[Olukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517844|Q25517844]] |- | [[Olustvere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | [[Olustvere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286153|Q3286153]] |- | [[Ontika mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16412583|Q16412583]] |- | [[Oonurme mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518323|Q25518323]] |- | [[Oonurme mõis (Kadrina)|Oonurme mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285829|Q97285829]] |- | [[Oosoli mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518577|Q25518577]] |- | [[Orajõe mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517947|Q25517947]] |- | [[Oraniku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413408|Q16413408]] |- | [[Orasaare mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q16409123|Q16409123]] |- | [[Orava mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517309|Q25517309]] |- | [[Orava mõis (Tarvastu)|Orava mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522311|Q25522311]] |- | [[Orava mõis (Nõo)|Orava mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q61392385|Q61392385]] |- | [[Orgita mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517424|Q25517424]] |- | [[Orgmetsa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517218|Q25517218]] |- | [[Orguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272140|Q31272140]] |- | [[Oriküla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518211|Q25518211]] |- | [[Orina mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25511516|Q25511516]] |- | [[Orissaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517348|Q25517348]] |- | [[Orjaku mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517497|Q25517497]] |- | [[Orjaku-Kuriste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392539|Q61392539]] |- | [[Orkse mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q31272143|Q31272143]] |- | [[Oru mõis (Jõhvi)|Oru mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25521379|Q25521379]] |- | [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522090|Q25522090]] |- | [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522862|Q25522862]] |- | [[Oru mõis (Viru-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285830|Q97285830]] |- | [[Oti mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q21822116|Q21822116]] |- | [[Oti mõis (Harju-Madise)|Oti mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285831|Q97285831]] |- | [[Otsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517382|Q25517382]] |- | [[Paadla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518206|Q25518206]] |- | [[Paadrema mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q12371756|Q12371756]] |- | [[Paasiku mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517466|Q25517466]] |- | [[Paasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517084|Q25517084]] |- | [[Paate mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392280|Q61392280]] |- | [[Paatsa mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518214|Q25518214]] |- | [[Paatsalu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518226|Q25518226]] |- | [[Pada mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371772|Q12371772]] |- | [[Padise mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12371780|Q12371780]] |- | [[Paduri mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285833|Q97285833]] |- | [[Pae mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371791|Q12371791]] |- | [[Pae mõis (Risti)|Pae mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280316|Q31280316]] |- | [[Paeküla mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517086|Q25517086]] |- | [[Paenasti mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409490|Q16409490]] |- | [[Pagari mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530106|Q20530106]] |- | [[Pahkla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q21822141|Q21822141]] |- | [[Pahuvere mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517087|Q25517087]] |- | [[Paistu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518726|Q25518726]] |- | [[Pajaka mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518579|Q25518579]] |- | [[Paju mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | [[Paju mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623235|Q18623235]] |- | [[Paju mõis (Kihelkonna)|Paju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522119|Q25522119]] |- | [[Paju mõis (Kullamaa)|Paju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392445|Q61392445]] |- | [[Pajusi mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12371842|Q12371842]] |- | [[Pakasmäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517088|Q25517088]] |- | [[Pakaste mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12371849|Q12371849]] |- | [[Pakitu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285834|Q97285834]] |- | [[Pala mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371864|Q12371864]] |- | [[Pala mõis (Puhja)|Pala mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522310|Q25522310]] |- | [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25522820|Q25522820]] |- | [[Palase mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16409644|Q16409644]] |- | [[Palasi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409651|Q16409651]] |- | [[Palivere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371901|Q12371901]] |- | [[Pallaste mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q4309324|Q4309324]] |- | [[Pallasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285836|Q97285836]] |- | [[Palmse mõis]] | mõis Eestis | [[Kadrina kihelkond]] | [[Pahlen]] | [[Palmse mõisa peahoone]] | [[:d:Q920492|Q920492]] |- | [[Palo mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q18623240|Q18623240]] |- | [[Palu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978319|Q978319]] |- | [[Palupera mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q20530196|Q20530196]] |- | [[Palvere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517614|Q25517614]] |- | [[Pamma mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518159|Q25518159]] |- | [[Pandivere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518297|Q25518297]] |- | [[Pangodi mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517405|Q25517405]] |- | [[Papiniidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392542|Q61392542]] |- | [[Papipalu karjamõis|Papipalu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137322396|Q137322396]] |- | [[Parasmaa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12371974|Q12371974]] |- | [[Parasmetsa mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518161|Q25518161]] |- | [[Pargi mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517426|Q25517426]] |- | [[Parila mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517136|Q25517136]] |- | [[Parkhofi mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q124289793|Q124289793]] |- | [[Partsi mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511494|Q25511494]] |- | [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522360|Q25522360]] |- | [[Paslepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530269|Q20530269]] |- | [[Pataste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517135|Q25517135]] |- | [[Pati mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512873|Q25512873]] |- | [[Patküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21822307|Q21822307]] |- | [[Patsu mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517138|Q25517138]] |- | [[Paunküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510980|Q25510980]] |- | [[Pavestküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392543|Q61392543]] |- | [[Pedaniku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518536|Q25518536]] |- | [[Peeri mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272146|Q31272146]] |- | [[Peetri mõis (Keila)|Peetri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309323|Q4309323]] |- | [[Peetri mõis (Paistu)|Peetri mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280317|Q31280317]] |- | [[Peetrimõisa mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517133|Q25517133]] |- | [[Peetrimõisa mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q22231705|Q22231705]] |- | [[Pekre mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517828|Q25517828]] |- | [[Penijõe mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q3286260|Q3286260]] |- | [[Peningi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510865|Q25510865]] |- | [[Penuja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517137|Q25517137]] |- | [[Peri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517444|Q25517444]] |- | [[Perila mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517468|Q25517468]] |- | [[Perjatse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517511|Q25517511]] |- | [[Permisküla mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518327|Q25518327]] |- | [[Pidula mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372392|Q12372392]] |- | [[Pihtla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623249|Q18623249]] |- | [[Piibe mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372413|Q12372413]] |- | [[Piigandi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530443|Q20530443]] |- | [[Piila mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517110|Q25517110]] |- | [[Piira mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517111|Q25517111]] |- | [[Piirsalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16410313|Q16410313]] |- | [[Piiskopi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517112|Q25517112]] |- | [[Piiumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12372442|Q12372442]] |- | [[Pikajärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q19921968|Q19921968]] |- | [[Pikaküla mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372443|Q12372443]] |- | [[Pikavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510989|Q25510989]] |- | [[Pikkjärve mõis]] | Karula mõisa kõrvalmõis, Karula kihelkond | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517108|Q25517108]] |- | [[Pikkjärve mõis (Palamuse)|Pikkjärve mõis]] | Kaarepere mõisa karjamõis, Palamuse kihelkond | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q123965365|Q123965365]] |- | [[Pikva mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12372455|Q12372455]] |- | [[Pilguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372457|Q12372457]] |- | [[Pilka mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517107|Q25517107]] |- | [[Pilkuse mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25512968|Q25512968]] |- | [[Pindi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517385|Q25517385]] |- | [[Pinska mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517470|Q25517470]] |- | [[Pirgu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372533|Q12372533]] |- | [[Pirmastu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517474|Q25517474]] |- | [[Pivarootsi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517495|Q25517495]] |- | [[Plaani mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517383|Q25517383]] |- | [[Poaka mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517106|Q25517106]] |- | [[Poka mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25512922|Q25512922]] |- | [[Pokardi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q20530596|Q20530596]] |- | [[Poksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392335|Q61392335]] |- | [[Polli mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512770|Q25512770]] |- | [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280142|Q31280142]] |- | [[Pootsi mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12372669|Q12372669]] |- | [[Pootsiku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518333|Q25518333]] |- | [[Porkuni mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12372679|Q12372679]] |- | [[Pornuse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517104|Q25517104]] |- | [[Praakli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517109|Q25517109]] |- | [[Praakmani mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517371|Q25517371]] |- | [[Pragi mõis]] | endine mõis Võrumaal | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517097|Q25517097]] |- | [[Prandi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978332|Q978332]] |- | [[Prangli mõis (Jõelähtme)|Prangli mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392444|Q61392444]] |- | [[Preedi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372730|Q12372730]] |- | [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)|Preedi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]]<br/>[[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392337|Q61392337]] |- | [[Pressi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285839|Q97285839]] |- | [[Pringi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517099|Q25517099]] |- | [[Prossa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517098|Q25517098]] |- | [[Pruuna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q2969033|Q2969033]] |- | [[Prääma mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q12372835|Q12372835]] |- | [[Prümli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517095|Q25517095]] |- | [[Pudivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518300|Q25518300]] |- | [[Puhatu mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285844|Q97285844]] |- | [[Puhkova mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517512|Q25517512]] |- | [[Puhtu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q20933447|Q20933447]] |- | [[Puiatu mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513038|Q25513038]] |- | [[Puiatu mõis (Anna)|Puiatu mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280146|Q31280146]] |- | [[Puka mõis (Viru-Jaagupi)|Puka mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522874|Q25522874]] |- | [[Purdi mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372932|Q12372932]] |- | [[Purila mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | [[Purila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2614555|Q2614555]] |- | [[Purtse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q1767967|Q1767967]] |- | [[Pusu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518963|Q25518963]] |- | [[Puta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392338|Q61392338]] |- | [[Putkaste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q11889172|Q11889172]] |- | [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522774|Q25522774]] |- | [[Puurmani mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | [[Puurmani mõisa peahoone]] | [[:d:Q3740412|Q3740412]] |- | [[Puusta mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392545|Q61392545]] |- | [[Pädaste mõis]] | mõis Saaremaal Muhu kihelkonnas | [[Muhu kihelkond]] | | [[Pädaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q16411004|Q16411004]] |- | [[Pähkla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517096|Q25517096]] |- | [[Pähklimäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517510|Q25517510]] |- | [[Pähu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518514|Q25518514]] |- | [[Päidla mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12372978|Q12372978]] |- | [[Päinurme mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411029|Q16411029]] |- | [[Päite mõis|Päite kirikumõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517092|Q25517092]] |- | [[Pällu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285847|Q97285847]] |- | [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522102|Q25522102]] |- | [[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522267|Q25522267]] |- | [[Päri mõis (Kadrina)|Päri mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392439|Q61392439]] |- | [[Päri mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822438|Q21822438]] |- | [[Pärinurme mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q65259348|Q65259348]] |- | [[Pärna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221124|Q97221124]] |- | [[Pärnamaa mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518592|Q25518592]] |- | [[Pärnu kirikumõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517767|Q25517767]] |- | [[Pärnu-Jaagupi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518679|Q25518679]] |- | [[Pärsama mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518163|Q25518163]] |- | [[Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820631|Q21820631]] |- | [[Päsula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221143|Q97221143]] |- | [[Päädeva mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517093|Q25517093]] |- | [[Päärdu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12373067|Q12373067]] |- | [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522766|Q25522766]] |- | [[Põdrangu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12373083|Q12373083]] |- | [[Põhjaka mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411352|Q16411352]] |- | [[Põhu mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517372|Q25517372]] |- | [[Põlgaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | [[Põlgaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530776|Q20530776]] |- | [[Põlli mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518588|Q25518588]] |- | [[Põlliku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517094|Q25517094]] |- | [[Põllküla mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517213|Q25517213]] |- | [[Põlula mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411493|Q16411493]] |- | [[Põlula-Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518466|Q25518466]] |- | [[Põlva kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518620|Q25518620]] |- | [[Põriki mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517090|Q25517090]] |- | [[Põvvatu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517091|Q25517091]] |- | [[Pöögle mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512884|Q25512884]] |- | [[Pööravere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373211|Q12373211]] |- | [[Pühajärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q16411595|Q16411595]] |- | [[Pühajõe mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517089|Q25517089]] |- | [[Pühatu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16411622|Q16411622]] |- | [[Pürksi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373250|Q12373250]] |- | [[Püssi mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q21822441|Q21822441]] |- | [[Raadi mõis]] | Mõis Tartumaal | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Raadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373288|Q12373288]] |- | [[Raadlovi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392341|Q61392341]] |- | [[Raanitsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517265|Q25517265]] |- | [[Raasiku mõis]] | mõis Eestis | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373305|Q12373305]] |- | [[Rabivere mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411788|Q16411788]] |- | [[Rae mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510899|Q25510899]] |- | [[Raeküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517266|Q25517266]] |- | [[Rahivere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517204|Q25517204]] |- | [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522298|Q25522298]] |- | [[Rahkla mõis (Viru-Nigula)|Rahkla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392438|Q61392438]] |- | [[Rahu mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q65259428|Q65259428]] |- | [[Rahula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517192|Q25517192]] |- | [[Rahumäe mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517375|Q25517375]] |- | [[Rahuoru mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517279|Q25517279]] |- | [[Raigla mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517272|Q25517272]] |- | [[Raigu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517276|Q25517276]] |- | [[Raikküla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | [[Keyserlingk]] | [[Raikküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q2970350|Q2970350]] |- | [[Raka mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623296|Q18623296]] |- | [[Rakitse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q124425319|Q124425319]] |- | [[Rakvere mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | [[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone]] | [[:d:Q16412005|Q16412005]] |- | [[Ramma mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517273|Q25517273]] |- | [[Randvere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517275|Q25517275]] |- | [[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392435|Q61392435]] |- | [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522294|Q25522294]] |- | [[Ranna mõis (Muhu)|Ranna mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q65259451|Q65259451]] |- | [[Rannaküla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518022|Q25518022]] |- | [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522249|Q25522249]] |- | [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25522808|Q25522808]] |- | [[Rannamõisa mõis (Viru-Nigula)|Rannamõisa mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285856|Q97285856]] |- | [[Rannapungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518331|Q25518331]] |- | [[Rannu mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820698|Q21820698]] |- | [[Rapla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12373581|Q12373581]] |- | [[Rapla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373580|Q12373580]] |- | [[Rasina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822561|Q21822561]] |- | [[Rasivere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518470|Q25518470]] |- | [[Rassivere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285859|Q97285859]] |- | [[Ratla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137757490|Q137757490]] |- | [[Raudna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392549|Q61392549]] |- | [[Rava mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373654|Q12373654]] |- | [[Ravila mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Ravila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373660|Q12373660]] |- | [[Reastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12373678|Q12373678]] |- | [[Rebasemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517278|Q25517278]] |- | [[Reegoldi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517274|Q25517274]] |- | [[Reigi kirikumõis]] | kirikumõis Hiiumaal | | | | [[:d:Q22236888|Q22236888]] |- | [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q31280318|Q31280318]] |- | [[Reihenau mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412312|Q16412312]] |- | [[Reina mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16412322|Q16412322]] |- | [[Reiu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517271|Q25517271]] |- | [[Reo mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517974|Q25517974]] |- | [[Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517665|Q25517665]] |- | [[Reopalu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517206|Q25517206]] |- | [[Reopä mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272138|Q31272138]] |- | [[Repniku mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16412327|Q16412327]] |- | [[Restu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820703|Q21820703]] |- | [[Riguldi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529341|Q20529341]] |- | [[Rihula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221499|Q97221499]] |- | [[Riidaja mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Riidaja mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123206|Q12123206]] |- | [[Riidaku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373950|Q12373950]] |- | [[Riigi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517517|Q25517517]] |- | [[Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Riisipere mõisa peahoone]]<br/>[[Riisipere mõisa park]] | [[:d:Q2970375|Q2970375]] |- | [[Rikassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517205|Q25517205]] |- | [[Rinsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518017|Q25518017]] |- | [[Ripuka mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12374082|Q12374082]] |- | [[Risti mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12374090|Q12374090]] |- | [[Roela mõis]] | mõis Viru-Jaagupi kihelkonnas | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374159|Q12374159]] |- | [[Roela mõis (Palamuse)|Roela mõis]] | mõis Palamuse kihelkonnas | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Roela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374161|Q12374161]] |- | [[Rogosi mõis]] | mõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas | [[Rõuge kihelkond]] | [[Glasenapp]] | [[Rogosi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286272|Q3286272]] |- | [[Rohu mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q14955735|Q14955735]] |- | [[Rojasilla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392343|Q61392343]] |- | [[Roobaka mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411484|Q16411484]] |- | [[Roobe mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517277|Q25517277]] |- | [[Roodevälja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529592|Q20529592]] |- | [[Roodi mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822884|Q21822884]] |- | [[Rooküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517195|Q25517195]] |- | [[Roosna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517191|Q25517191]] |- | [[Roosna mõis (Lääne-Nigula)|Roosna mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522841|Q25522841]] |- | [[Roosna mõis (Viru-Jaagupi)|Roosna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522881|Q25522881]] |- | [[Roosna-Alliku mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2969454|Q2969454]] |- | [[Rootsiküla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517280|Q25517280]] |- | [[Roovere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517207|Q25517207]] |- | [[Ropka mõis]] | mõis Eestis Tartu-Maarja kihelkonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411521|Q16411521]] |- | [[Rosentali mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518471|Q25518471]] |- | [[Ruila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Ruila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374319|Q12374319]] |- | [[Rumba mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12374328|Q12374328]] |- | [[Rummu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517197|Q25517197]] |- | [[Russalu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518582|Q25518582]] |- | [[Rutiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285872|Q97285872]] |- | [[Rutikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16413161|Q16413161]] |- | [[Ruuna mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q65256303|Q65256303]] |- | [[Rägavere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411760|Q16411760]] |- | [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522293|Q25522293]] |- | [[Räni mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517281|Q25517281]] |- | [[Ränna mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757545|Q137757545]] |- | [[Räpina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518630|Q25518630]] |- | [[Räpina mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411794|Q16411794]] |- | [[Räsna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517286|Q25517286]] |- | [[Rätla mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517469|Q25517469]] |- | [[Rääbise mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16411835|Q16411835]] |- | [[Räägu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820713|Q21820713]] |- | [[Rääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517766|Q25517766]] |- | [[Rääsa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518341|Q25518341]] |- | [[Rõhu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517454|Q25517454]] |- | [[Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12374412|Q12374412]] |- | [[Rõuge kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517384|Q25517384]] |- | [[Rõuge mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25513104|Q25513104]] |- | [[Rõusa mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517948|Q25517948]] |- | [[Rõõmu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392345|Q61392345]] |- | [[Röa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374432|Q12374432]] |- | [[Röa mõis (Hageri)|Röa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522410|Q25522410]] |- | [[Röösa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16411907|Q16411907]] |- | [[Saadjärve mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820712|Q21820712]] |- | [[Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517388|Q25517388]] |- | [[Saarde kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236866|Q22236866]] |- | [[Saardu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517491|Q25517491]] |- | [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]] | mõis Noarootsi kihelkonnas | [[Noarootsi kihelkond]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Saare mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286236|Q3286236]] |- | [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16412007|Q16412007]] |- | [[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522319|Q25522319]] |- | [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522330|Q25522330]] |- | [[Saarjärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517450|Q25517450]] |- | [[Saarnakõrve mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517612|Q25517612]] |- | [[Saastna mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512821|Q25512821]] |- | [[Saduküla mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517644|Q25517644]] |- | [[Saeveski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392347|Q61392347]] |- | [[Sagadi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | [[Sagadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q775979|Q775979]] |- | [[Saha mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517538|Q25517538]] |- | [[Saia mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517615|Q25517615]] |- | [[Saiakopli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412179|Q16412179]] |- | [[Saida mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518591|Q25518591]] |- | [[Saka mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q14955805|Q14955805]] |- | [[Sakla mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517970|Q25517970]] |- | [[Saksi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412217|Q16412217]] |- | [[Saku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Saku mõisa peahoone]]<br/>[[Saku mõisa park]] | [[:d:Q3286277|Q3286277]] |- | [[Sakussaare mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285873|Q97285873]] |- | [[Salajõe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511355|Q25511355]] |- | [[Salla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Salla mõisa peahoone]] | [[:d:Q20968019|Q20968019]] |- | [[Salumä mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221698|Q97221698]] |- | [[Salutaguse mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12374644|Q12374644]] |- | [[Samma mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518366|Q25518366]] |- | [[Sandla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517973|Q25517973]] |- | [[Sangaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | [[Sangaste loss]] | [[:d:Q1030641|Q1030641]] |- | [[Sangla mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272144|Q31272144]] |- | [[Santovi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518532|Q25518532]] |- | [[Sarakuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517713|Q25517713]] |- | [[Sargvere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q2970635|Q2970635]] |- | [[Saru mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513116|Q25513116]] |- | [[Sassi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517968|Q25517968]] |- | [[Satsu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518349|Q25518349]] |- | [[Saue mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623338|Q18623338]] |- | [[Sauga mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517768|Q25517768]] |- | [[Sauküla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392552|Q61392552]] |- | [[Saulepi mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623344|Q18623344]] |- | [[Saumetsa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517618|Q25517618]] |- | [[Saunja mõis (Lääne-Nigula)|Saunja mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522849|Q25522849]] |- | [[Sause mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518228|Q25518228]] |- | [[Sauste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517341|Q25517341]] |- | [[Sausti mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q3286198|Q3286198]] |- | [[Saverna mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517401|Q25517401]] |- | [[Savi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517323|Q25517323]] |- | [[Savikoja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392300|Q61392300]] |- | [[Windecki suvemõis|Scheeli suvemõis]] | | | | | [[:d:Q18623348|Q18623348]] |- | [[Sealepa mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272147|Q31272147]] |- | [[Seewaldi suvemõis]] | suvemõis Tallinas | | | | [[:d:Q139463488|Q139463488]] |- | [[Seidla mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14955829|Q14955829]] |- | [[Seira mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517217|Q25517217]] |- | [[Selgase mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272149|Q31272149]] |- | [[Seli mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955833|Q14955833]] |- | [[Seliküla mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517216|Q25517216]] |- | [[Seliste mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517850|Q25517850]] |- | [[Selja mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530317|Q20530317]] |- | [[Seljaküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518406|Q25518406]] |- | [[Selli mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518306|Q25518306]] |- | [[Sibula mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392298|Q61392298]] |- | [[Siitame mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913915|Q123913915]] |- | [[Siivertsi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q97285876|Q97285876]] |- | [[Sika mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913909|Q123913909]] |- | [[Sikassaare mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q21823225|Q21823225]] |- | [[Sikeldi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12374985|Q12374985]] |- | [[Sillamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517516|Q25517516]] |- | [[Silmsi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375017|Q12375017]] |- | [[Sinalepa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517490|Q25517490]] |- | [[Sindi mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517359|Q25517359]] |- | [[Sinnepali mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285877|Q97285877]] |- | [[Sipa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Sipa mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511181|Q25511181]] |- | [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522773|Q25522773]] |- | [[Sirgu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517152|Q25517152]] |- | [[Siugumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517148|Q25517148]] |- | [[Sompa mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517154|Q25517154]] |- | [[Sonda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221837|Q97221837]] |- | [[Soodla mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517403|Q25517403]] |- | [[Soomevere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517123|Q25517123]] |- | [[Soomukse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285879|Q97285879]] |- | [[Sooniste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511211|Q25511211]] |- | [[Soonlepa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623376|Q18623376]] |- | [[Soontaga mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12375243|Q12375243]] |- | [[Soonurme mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517124|Q25517124]] |- | [[Sooru mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | | [[:d:Q25517122|Q25517122]] |- | [[Soosaare mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517473|Q25517473]] |- | [[Sootaga mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517363|Q25517363]] |- | [[Sootaguse mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392535|Q61392535]] |- | [[Sootaguse mõis (Simuna)|Sootaguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285881|Q97285881]] |- | [[Sprinckthali suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q21823236|Q21823236]] |- | [[Sugalepa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272148|Q31272148]] |- | [[Suigu mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517357|Q25517357]] |- | [[Sulu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272151|Q31272151]] |- | [[Surju mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517769|Q25517769]] |- | [[Suru mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309325|Q4309325]] |- | [[Suterma mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517120|Q25517120]] |- | [[Sutlema mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375518|Q12375518]] |- | [[Sutlepa mõis]] | mõis Läänemaal | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517118|Q25517118]] |- | [[Suuga mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272259|Q31272259]] |- | [[Suur-Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285884|Q97285884]] |- | [[Suur-Soldina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517121|Q25517121]] |- | [[Suur-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623425|Q18623425]] |- | [[Suure-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518728|Q25518728]] |- | [[Suure-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623429|Q18623429]] |- | [[Suure-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | [[Suure-Konguta mõisa peahoone]] | [[:d:Q21823254|Q21823254]] |- | [[Suure-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517119|Q25517119]] |- | [[Suure-Kõpu mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q16412506|Q16412506]] |- | [[Suure-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12375566|Q12375566]] |- | [[Suure-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511385|Q25511385]] |- | [[Suure-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517314|Q25517314]] |- | [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] | mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | [[Stenbock]] | [[Suuremõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q751635|Q751635]] |- | [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Suuremõisa mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522256|Q25522256]] |- | [[Sämi-Silla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285885|Q97285885]] |- | [[Sänna mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | [[Sänna mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529740|Q20529740]] |- | [[Särevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12375655|Q12375655]] |- | [[Sääla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272173|Q31272173]] |- | [[Sääre mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517116|Q25517116]] |- | [[Sääsküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517115|Q25517115]] |- | [[Sõmerpalu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820717|Q21820717]] |- | [[Sõmeru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517117|Q25517117]] |- | [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522453|Q25522453]] |- | [[Sõreste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517402|Q25517402]] |- | [[Sõtke mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517114|Q25517114]] |- | [[Sõõrike mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517319|Q25517319]] |- | [[Söderbi mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517481|Q25517481]] |- | [[Sündepää mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517113|Q25517113]] |- | [[Sürgavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q18623448|Q18623448]] |- | [[Taabri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12376006|Q12376006]] |- | [[Taagepera mõis]] | mõis Helme kihelkonnas | [[Helme kihelkond]] | | [[Taagepera loss]]<br/>[[Taagepera mõisa kalmistu]] | [[:d:Q50356342|Q50356342]] |- | [[Taagepera-Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517162|Q25517162]] |- | [[Taali mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q12376012|Q12376012]] |- | [[Taaliku mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518023|Q25518023]] |- | [[Tabivere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12376051|Q12376051]] |- | [[Taebla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517161|Q25517161]] |- | [[Taevere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518293|Q25518293]] |- | [[Tagajõe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285887|Q97285887]] |- | [[Tagamõisa mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517978|Q25517978]] |- | [[Tagavere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512870|Q25512870]] |- | [[Taheva mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q18625708|Q18625708]] |- | [[Tahkuranna mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517946|Q25517946]] |- | [[Tahu mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518227|Q25518227]] |- | [[Tahula mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518202|Q25518202]] |- | [[Taikse mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517461|Q25517461]] |- | [[Tali mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517772|Q25517772]] |- | [[Tamba mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392531|Q61392531]] |- | [[Tamma mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517493|Q25517493]] |- | [[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q20530314|Q20530314]] |- | [[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530322|Q20530322]] |- | [[Tamme mõis (Rannu)|Tamme mõis]] | mõis Rannu vallas | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280148|Q31280148]] |- | [[Tamme mõis (Tartu-Maarja)|Tamme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392349|Q61392349]] |- | [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522095|Q25522095]] |- | [[Tammiku mõis (Simuna)|Tammiku mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522821|Q25522821]] |- | [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522854|Q25522854]] |- | [[Tammiku mõis (Koeru)|Tammiku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522890|Q25522890]] |- | [[Tammispea mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517342|Q25517342]] |- | [[Tammiste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517771|Q25517771]] |- | [[Tammistu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21823258|Q21823258]] |- | [[Tamsalu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517288|Q25517288]] |- | [[Tamse mõis (Muhu)|Tamse mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522757|Q25522757]] |- | [[Tamse mõis (Risti)|Tamse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280320|Q31280320]] |- | [[Tapa mõis]] | mõis Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623482|Q18623482]] |- | [[Tapiku mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12376346|Q12376346]] |- | [[Tapu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392530|Q61392530]] |- | [[Tarakuse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272139|Q31272139]] |- | [[Tarakvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q18623483|Q18623483]] |- | [[Tarvastu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517324|Q25517324]] |- | [[Tarvastu mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820718|Q21820718]] |- | [[Tatruse mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517343|Q25517343]] |- | [[Tedre mõis (Türi)|Tedre mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522368|Q25522368]] |- | [[Teedla mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517315|Q25517315]] |- | [[Teenuse mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Teenuse mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511219|Q25511219]] |- | [[Tellista mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272186|Q31272186]] |- | [[Telliste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272187|Q31272187]] |- | [[Terakjärve mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272174|Q31272174]] |- | [[Tereski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392353|Q61392353]] |- | [[Tereski mõis (Haljala)|Tereski mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97222020|Q97222020]] |- | [[Tergemäe mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518201|Q25518201]] |- | [[Tidriküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517215|Q25517215]] |- | [[Tiinuse mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12376895|Q12376895]] |- | [[Tiirimetsa mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517293|Q25517293]] |- | [[Tila mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392358|Q61392358]] |- | [[Tille mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392528|Q61392528]] |- | [[Tillika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285890|Q97285890]] |- | [[Tilsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q12376978|Q12376978]] |- | [[Timo mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517445|Q25517445]] |- | [[Tingiste mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518199|Q25518199]] |- | [[Tirma mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623500|Q18623500]] |- | [[Tiskre mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272171|Q31272171]] |- | [[Tobia mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285892|Q97285892]] |- | [[Tohisoo mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q18409571|Q18409571]] |- | [[Toila mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518313|Q25518313]] |- | [[Tolli mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518415|Q25518415]] |- | [[Tondi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q18623503|Q18623503]] |- | [[Toolamaa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21820720|Q21820720]] |- | [[Toomla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272172|Q31272172]] |- | [[Tootsi mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q20529658|Q20529658]] |- | [[Tordi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517407|Q25517407]] |- | [[Torgu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518167|Q25518167]] |- | [[Tori kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518665|Q25518665]] |- | [[Tori mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517358|Q25517358]] |- | [[Tori mõis (Türi)|Tori mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522376|Q25522376]] |- | [[Torma mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q12377179|Q12377179]] |- | [[Traksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392359|Q61392359]] |- | [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]] | rüütlimõis Kose kihelkonnas | [[Kose kihelkond]] | | [[Kõue-Triigi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12377241|Q12377241]] |- | [[Triigi mõis (Karja)|Triigi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522764|Q25522764]] |- | [[Triigi mõis (Väike-Maarja)]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12377240|Q12377240]] |- | [[Trilli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517287|Q25517287]] |- | [[Truuta mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517362|Q25517362]] |- | [[Tsitre mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q3743111|Q3743111]] |- | [[Tsooru mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517387|Q25517387]] |- | [[Tudu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518395|Q25518395]] |- | [[Tudulinna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518335|Q25518335]] |- | [[Tuhala mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q18623512|Q18623512]] |- | [[Tuhalaane mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517015|Q25517015]] |- | [[Tumala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517355|Q25517355]] |- | [[Turpla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272170|Q31272170]] |- | [[Tusari mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272168|Q31272168]] |- | [[Tusti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517476|Q25517476]] |- | [[Tuudi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25511145|Q25511145]] |- | [[Tuula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510960|Q25510960]] |- | [[Tuuliku mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517773|Q25517773]] |- | [[Tuulivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285897|Q97285897]] |- | [[Tuulukse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517513|Q25517513]] |- | [[Tuusna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285899|Q97285899]] |- | [[Tähtvere mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | [[Tüki mõis]] | [[:d:Q2970744|Q2970744]] |- | [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tännassilma mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522381|Q25522381]] |- | [[Tännassilma mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61388778|Q61388778]] |- | [[Tärivere mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518346|Q25518346]] |- | [[Täätsi mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392517|Q61392517]] |- | [[Tõdu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517453|Q25517453]] |- | [[Tõdva-Kõnnu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518314|Q25518314]] |- | [[Tõhelgi karjamõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q123975104|Q123975104]] |- | [[Tõikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517420|Q25517420]] |- | [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392434|Q61392434]] |- | [[Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q12377491|Q12377491]] |- | [[Tõlluste mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623518|Q18623518]] |- | [[Tõrevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272169|Q31272169]] |- | [[Tõstamaa kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518673|Q25518673]] |- | [[Tõstamaa mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q3286293|Q3286293]] |- | [[Tõugu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285901|Q97285901]] |- | [[Tülba mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517451|Q25517451]] |- | [[Türi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517436|Q25517436]] |- | [[Türi-Alliku mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12377622|Q12377622]] |- | [[Türje mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518519|Q25518519]] |- | [[Türsamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517514|Q25517514]] |- | [[Tüükri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518357|Q25518357]] |- | [[Ubasalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518419|Q25518419]] |- | [[Ubja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25518351|Q25518351]] |- | [[Uderna mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623532|Q18623532]] |- | [[Udeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12377683|Q12377683]] |- | [[Udriku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Rehbinder]] | [[Udriku mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968338|Q2968338]] |- | [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522308|Q25522308]] |- | [[Uhe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517991|Q25517991]] |- | [[Uhe mõis (Väike-Maarja)|Uhe mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285902|Q97285902]] |- | [[Uhti mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517675|Q25517675]] |- | [[Uhtna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q21823337|Q21823337]] |- | [[Uibujärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517446|Q25517446]] |- | [[Uku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285903|Q97285903]] |- | [[Ullaste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272276|Q31272276]] |- | [[Ulvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820721|Q21820721]] |- | [[Umbru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518285|Q25518285]] |- | [[Undla mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377750|Q12377750]] |- | [[Ungru mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | [[Ungru mõisa peahoone]] | [[:d:Q1826090|Q1826090]] |- | [[Uniküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517740|Q25517740]] |- | [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522603|Q25522603]] |- | [[Unipiha mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820723|Q21820723]] |- | [[Unukse mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518359|Q25518359]] |- | [[Urvaste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517027|Q25517027]] |- | [[Urvaste mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517031|Q25517031]] |- | [[Uudeküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517289|Q25517289]] |- | [[Uue-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517365|Q25517365]] |- | [[Uue-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511021|Q25511021]] |- | [[Uue-Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518197|Q25518197]] |- | [[Uue-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q21823328|Q21823328]] |- | [[Uue-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517984|Q25517984]] |- | [[Uue-Kasti mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517428|Q25517428]] |- | [[Uue-Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392525|Q61392525]] |- | [[Uue-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623549|Q18623549]] |- | [[Uue-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517972|Q25517972]] |- | [[Uue-Märjamaa mõis]] | Endine poolmõis ning hilisem Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517427|Q25517427]] |- | [[Uue-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517847|Q25517847]] |- | [[Uue-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623550|Q18623550]] |- | [[Uue-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517325|Q25517325]] |- | [[Uue-Varbla mõis]] | endine mõis Läänemaal | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623552|Q18623552]] |- | [[Uue-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285908|Q97285908]] |- | [[Uue-Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518224|Q25518224]] |- | [[Uue-Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517950|Q25517950]] |- | [[Uueküla mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517202|Q25517202]] |- | [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | [[House of Shakhovskoy]] | [[Uuemõisa mõisa peahoone]]<br/>[[Uuemõisa mõisa park]] | [[:d:Q2970120|Q2970120]] |- | [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522322|Q25522322]] |- | [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522329|Q25522329]] |- | [[Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)|Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522879|Q25522879]] |- | [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285910|Q97285910]] |- | [[Uuesalu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517168|Q25517168]] |- | [[Uugla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511366|Q25511366]] |- | [[Uulu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517024|Q25517024]] |- | [[Uusna mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517477|Q25517477]] |- | [[Vaabina mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25513175|Q25513175]] |- | [[Vaali mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517456|Q25517456]] |- | [[Vaalu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517846|Q25517846]] |- | [[Vaeküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823342|Q21823342]] |- | [[Vaemla mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377963|Q12377963]] |- | [[Vaguja mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517485|Q25517485]] |- | [[Vahakõnnu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14956329|Q14956329]] |- | [[Vahastu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517462|Q25517462]] |- | [[Vahenurme mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517321|Q25517321]] |- | [[Vahi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517408|Q25517408]] |- | [[Vahu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518530|Q25518530]] |- | [[Vaiatu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517421|Q25517421]] |- | [[Vaida mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517219|Q25517219]] |- | [[Vaikna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518420|Q25518420]] |- | [[Vaimastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623571|Q18623571]] |- | [[Vaimõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12378013|Q12378013]] |- | [[Vaiste mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623573|Q18623573]] |- | [[Vaivara mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517520|Q25517520]] |- | [[Vaivina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272167|Q31272167]] |- | [[Valga kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518571|Q25518571]] |- | [[Valgjärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823345|Q21823345]] |- | [[Valgma mõis (Risti)|Valgma mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280145|Q31280145]] |- | [[Valgu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511452|Q25511452]] |- | [[Valguta mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822447|Q21822447]] |- | [[Valila mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q61392524|Q61392524]] |- | [[Valingu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12378138|Q12378138]] |- | [[Valipe mõis]] | keskaegne mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | | [[Valipe mõisahoone]] | [[:d:Q51636890|Q51636890]] |- | [[Valjala kirikumõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518661|Q25518661]] |- | [[Valkla mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q10968313|Q10968313]] |- | [[Vallisaare mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517518|Q25517518]] |- | [[Valtu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q3744949|Q3744949]] |- | [[Vana-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q18623582|Q18623582]] |- | [[Vana-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518472|Q25518472]] |- | [[Vana-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511014|Q25511014]] |- | [[Vana-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517830|Q25517830]] |- | [[Vana-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309305|Q4309305]] |- | [[Vana-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517391|Q25517391]] |- | [[Vana-Kasti mõis]] | endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q21820603|Q21820603]] |- | [[Vana-Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517189|Q25517189]] |- | [[Vana-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517651|Q25517651]] |- | [[Vana-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517449|Q25517449]] |- | [[Vana-Kuuste mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378208|Q12378208]] |- | [[Vana-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517969|Q25517969]] |- | [[Vana-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q20529810|Q20529810]] |- | [[Vana-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272184|Q31272184]] |- | [[Vana-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517404|Q25517404]] |- | [[Vana-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517700|Q25517700]] |- | [[Vana-Piigaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529819|Q20529819]] |- | [[Vana-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517676|Q25517676]] |- | [[Vana-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517845|Q25517845]] |- | [[Vana-Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517479|Q25517479]] |- | [[Vana-Pääla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309309|Q4309309]] |- | [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411467|Q16411467]] |- | [[Vana-Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511045|Q25511045]] |- | [[Vana-Roosa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q21822453|Q21822453]] |- | [[Vana-Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517389|Q25517389]] |- | [[Vana-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517326|Q25517326]] |- | [[Vana-Sõtke mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517515|Q25517515]] |- | [[Vana-Varbla mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623588|Q18623588]] |- | [[Vana-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285914|Q97285914]] |- | [[Vana-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q14956356|Q14956356]] |- | [[Vana-Võidu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378218|Q12378218]] |- | [[Vanaaseme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392355|Q61392355]] |- | [[Vanaküla mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285915|Q97285915]] |- | [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q726517|Q726517]] |- | [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309307|Q4309307]] |- | [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623597|Q18623597]] |- | [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522343|Q25522343]] |- | [[Vanamõisa mõis (Torma)|Vanamõisa mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522350|Q25522350]] |- | [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522601|Q25522601]] |- | [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522652|Q25522652]] |- | [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q65261428|Q65261428]] |- | [[Vanamõisa mõis (Ridala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q65261432|Q65261432]] |- | [[Vanaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392513|Q61392513]] |- | [[Vandu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272166|Q31272166]] |- | [[Vao mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378249|Q12378249]] |- | [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378252|Q12378252]] |- | [[Vara mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25513020|Q25513020]] |- | [[Varangu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378263|Q12378263]] |- | [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522334|Q25522334]] |- | [[Varbuse mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25513082|Q25513082]] |- | [[Vardi mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511031|Q25511031]] |- | [[Vardi mõis (Paistu)|Vardi mõis]] | rüütlimõis Viljandimaal | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392388|Q61392388]] |- | [[Varja mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517994|Q25517994]] |- | [[Varmassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517463|Q25517463]] |- | [[Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25513086|Q25513086]] |- | [[Vasalemma mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | [[Vasalemma mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378305|Q12378305]] |- | [[Vasila mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517475|Q25517475]] |- | [[Vasivere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272164|Q31272164]] |- | [[Vasknarva mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517521|Q25517521]] |- | [[Vaskrääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517770|Q25517770]] |- | [[Vasta mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q18626971|Q18626971]] |- | [[Vastemõisa mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517028|Q25517028]] |- | [[Vastse-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820724|Q21820724]] |- | [[Vastse-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517392|Q25517392]] |- | [[Vastse-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517433|Q25517433]] |- | [[Vastse-Kuuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513012|Q25513012]] |- | [[Vastse-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517393|Q25517393]] |- | [[Vastse-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517406|Q25517406]] |- | [[Vastse-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392510|Q61392510]] |- | [[Vastse-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517678|Q25517678]] |- | [[Vastse-Roosa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q12378344|Q12378344]] |- | [[Vastse-Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517848|Q25517848]] |- | [[Vastseliina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517370|Q25517370]] |- | [[Vastseliina mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25513182|Q25513182]] |- | [[Vasula mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517409|Q25517409]] |- | [[Vatku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518317|Q25518317]] |- | [[Vatla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Vatla mõisa peahoone]]<br/>[[Vatla mõisa park]] | [[:d:Q3286304|Q3286304]] |- | [[Vedu mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517364|Q25517364]] |- | [[Vee mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517320|Q25517320]] |- | [[Veelikse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25508895|Q25508895]] |- | [[Veibri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517410|Q25517410]] |- | [[Velise mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | [[Velise mõisa peahoone]] | [[:d:Q25517488|Q25517488]] |- | [[Veltsa mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12378442|Q12378442]] |- | [[Veltsi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530149|Q20530149]] |- | [[Venevere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18623640|Q18623640]] |- | [[Vennarti mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518200|Q25518200]] |- | [[Vepsküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q31272165|Q31272165]] |- | [[Veriora mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21822471|Q21822471]] |- | [[Veski mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378514|Q12378514]] |- | [[Vesneri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513021|Q25513021]] |- | [[Vestli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518195|Q25518195]] |- | [[Vetepere mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272134|Q31272134]] |- | [[Vidrike mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517698|Q25517698]] |- | [[Vidriku mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518569|Q25518569]] |- | [[Vidruka mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518408|Q25518408]] |- | [[Vihterpalu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q18623647|Q18623647]] |- | [[Vihula mõis]] | rüütlimõis Haljala kihelkonnas | [[Haljala kihelkond]] | | [[Vihula mõisa peahoone]] | [[:d:Q3741649|Q3741649]] |- | [[Viimsi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Alexander von Buxhoeveden]]<br/>[[Viktor von Maydell|Viktor Karl Jakob von Maydell]]<br/>[[Stenbock]] | [[Viimsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623650|Q18623650]] |- | [[Viira mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517448|Q25517448]] |- | [[Viira mõis (Tartu-Maarja)|Viira mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392352|Q61392352]] |- | [[Viiratsi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517478|Q25517478]] |- | [[Viisu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378590|Q12378590]] |- | [[Viitina mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517394|Q25517394]] |- | [[Vilivalla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517487|Q25517487]] |- | [[Viljandi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517081|Q25517081]] |- | [[Viljandi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822468|Q21822468]] |- | [[Vilkla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272161|Q31272161]] |- | [[Viluvere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517952|Q25517952]] |- | [[Vinni mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529186|Q20529186]] |- | [[Viraksaare mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517455|Q25517455]] |- | [[Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623669|Q18623669]] |- | [[Visila mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285920|Q97285920]] |- | [[Viskoosa mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517308|Q25517308]] |- | [[Vismeistri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31273361|Q31273361]] |- | [[Vissuvere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517464|Q25517464]] |- | [[Visusti mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512947|Q25512947]] |- | [[Viti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3286311|Q3286311]] |- | [[Vodja mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623679|Q18623679]] |- | [[Vohnja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12378826|Q12378826]] |- | [[Voka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518316|Q25518316]] |- | [[Voltveti mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q18623685|Q18623685]] |- | [[Voore mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309310|Q4309310]] |- | [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522842|Q25522842]] |- | [[Voorepere mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518344|Q25518344]] |- | [[Vooru mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517329|Q25517329]] |- | [[Voose mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518225|Q25518225]] |- | [[Vorbuse mõis]] | mõis Eestis | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517412|Q25517412]] |- | [[Vorsti mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623686|Q18623686]] |- | [[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522924|Q25522924]] |- | [[Vägeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]]<br/>[[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18627104|Q18627104]] |- | [[Väike-Kareda mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378933|Q12378933]] |- | [[Väike-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517316|Q25517316]] |- | [[Väike-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517009|Q25517009]] |- | [[Väike-Kõpu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517006|Q25517006]] |- | [[Väike-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517008|Q25517008]] |- | [[Väike-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272091|Q31272091]] |- | [[Väike-Pungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517007|Q25517007]] |- | [[Väike-Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757530|Q137757530]] |- | [[Väike-Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517005|Q25517005]] |- | [[Väike-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511405|Q25511405]] |- | [[Väike-Soldina mõis]] | Endine rüütlimõis Vaivara kihelkonnas | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517004|Q25517004]] |- | [[Väike-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517002|Q25517002]] |- | [[Väike-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517458|Q25517458]] |- | [[Väikemõisa mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123203|Q12123203]] |- | [[Väiküla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285921|Q97285921]] |- | [[Väimela mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | [[Väimela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378970|Q12378970]] |- | [[Väinjärve mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378968|Q12378968]] |- | [[Välgita mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378985|Q12378985]] |- | [[Välja mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392508|Q61392508]] |- | [[Vända mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285922|Q97285922]] |- | [[Vändra kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518671|Q25518671]] |- | [[Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q12379022|Q12379022]] |- | [[Vängla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517000|Q25517000]] |- | [[Vääna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Vääna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969181|Q2969181]] |- | [[Vääsna mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392505|Q61392505]] |- | [[Väätsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Väätsa mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623712|Q18623712]] |- | [[Võduvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272162|Q31272162]] |- | [[Võhksa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517971|Q25517971]] |- | [[Võhma mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518964|Q25518964]] |- | [[Võhmuta mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q21820728|Q21820728]] |- | [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522260|Q25522260]] |- | [[Võhu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518482|Q25518482]] |- | [[Võidula mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | [[Võidula mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623689|Q18623689]] |- | [[Võikvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12379079|Q12379079]] |- | [[Võisiku mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12379086|Q12379086]] |- | [[Võivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517159|Q25517159]] |- | [[Võle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392506|Q61392506]] |- | [[Võlla mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517160|Q25517160]] |- | [[Võlla mõis (Audru)|Võlla mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522303|Q25522303]] |- | [[Võnnu kirikumõis]] | kirikumõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518617|Q25518617]] |- | [[Võnnu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517492|Q25517492]] |- | [[Võrevere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12379117|Q12379117]] |- | [[Võrsna mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272159|Q31272159]] |- | [[Võru mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517157|Q25517157]] |- | [[Võrungi mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25517153|Q25517153]] |- | [[Võsu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392419|Q61392419]] |- | [[Võtikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517423|Q25517423]] |- | [[Võõpsu mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517155|Q25517155]] |- | [[Vööla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516999|Q25516999]] |- | [[Wöhrmannshof]] | | | | | [[:d:Q25516873|Q25516873]] |- | [[Ädara mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623726|Q18623726]] |- | [[Ädu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392295|Q61392295]] |- | [[Älli mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392292|Q61392292]] |- | [[Ämari mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q15264269|Q15264269]] |- | [[Ängi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25516998|Q25516998]] |- | [[Äntu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516995|Q25516995]] |- | [[Ärina mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516860|Q25516860]] |- | [[Ätte mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25516862|Q25516862]] |- | [[Ääsmäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Ääsmäe mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968227|Q2968227]] |- | [[Õisu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q1378656|Q1378656]] |- | [[Õru mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392291|Q61392291]] |- | [[Üksnurme mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510972|Q25510972]] |- | [[Ülejõe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516845|Q25516845]] |- | [[Ülejõe mõis (Pärnu)|Ülejõe mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392389|Q61392389]] |- | [[Ülemõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272132|Q31272132]] |- | [[Ülenurme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18325017|Q18325017]] |- | [[Ülgase mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25516847|Q25516847]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 52kvwmb9efth6tqlrcqdj93szt39pe1 0 521760 7249272 6543563 2026-10-07T21:54:15Z Kuuskinen 33651 7249272 wikitext text/x-wiki [[Pilt:KORRAKAITSEÜKSUS.JPG|pisi|[[Tallinna munitsipaalpolitsei]] auto]] [[Pilt:2016 Ford Police Interceptor Sedan.jpg|pisi|Maailma suurima munitsipaalpolitsei, [[New Yorgi politsei]], auto]] '''Munitsipaalpolitsei''' on [[omavalitsus]]ele alluv [[politsei]].<ref name="EKSS">{{EKSS}} (vaadatud 14.09.2018)</ref> Eestis tegutseb [[Tallinna munitsipaalpolitsei]]. Varem tegutses [[Pärnu munitsipaalpolitsei]].{{lisa viide}} Ka Tartus moodustati märtsis 1990 munitsipaalpolitsei.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Politsei]] j4aeh4z6utcn4kcs8mitx2peqeslh8g 0 525939 7249201 6485569 2026-10-07T19:20:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249201 wikitext text/x-wiki '''Viljar Jõe''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1946]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti oboemängija, orkestrijuht ja muusikapedagoog. 1953. aastast õppis ta [[Võru 1. 7-klassiline Kool|Võru 1. 7-klassilises koolis]]. 1957. aastal alustas muusikaõpinguid [[Võru Lastemuusikakool|Võru Lastemuusikakoolis]], kus õppis klaverit ja [[oboe]]d [[Hendrik Juurikas]]e õpilasena. 1964. aastal lõpetas [[Võru 1. Keskkool|Võru 1. Keskkooli]].<ref>{{Netiviide |url=http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/ |pealkiri=Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2018-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260917142353/http://koolid.voru.ee/~vkg/wordpress/inimesed/vilistlased/ |arhiivimisaeg=2026-09-17 |url-olek=ei tööta}}</ref> Samal aastal alustas õpinguid [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] oboe erialal [[Hartvig Juksar]]i klassis. Aastatel 1965–1968 oli [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]] ajateenistuses. 1970. aastal lõpetas muusikakooli. Aastatel 1969–1992 oli ta [[Estonia (teater)|Estonia]] teatri orkestri oboemängija, 1971. aastast ka oboerühma kontsertmeister. 1992. aastast töötas [[Võru Muusikakool]]is puhkpilliõpetajana ning juhatas muusikakooli sümfooniaorkestrit. Hiljem on ta töötanud [[Vastseliina Muusikakool]]i puhkpilliõpetajana.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20160223.2.8.3 Ilmar Kudu. 23. veebruaril tähistab 70. sünnipäeva oboemängija, dirigent ja muusikapedagoog Viljar Jõe. Wõrumaa Teataja, 23. veebruar 2016]</ref><ref>[https://vorumaateataja.ee/component/content/article?id=1837:helisev-vastseliina-20-aastat-ametlikku-muusikakooli Helisev Vastseliina – 20 aastat ametlikku muusikakooli. Võrumaa Teataja, 19. november 2011]</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jõe, Viljar}} [[Kategooria:Eesti oboemängijad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] kmao63k6pow7blcy45oq0wpaahxnhs0 0 527493 7249173 5290304 2026-10-07T17:59:54Z ~2026-54185-97 239220 /* */ 7249173 wikitext text/x-wiki '''Rannarootsi Lihatööstus''' on Eesti kapitalil baseeruv [[aktsiaselts]], mis toodab ja turustab [[lihatoode|lihatooteid]]. Ettevõtte tehased asuvad [[Läänemaa]]l ja [[Virumaa]]l.<ref name="rannarootsi.ee">http://rannarootsi.ee/ettevottest (vaadatud 11.11.2018)</ref> Ettevõte asutati [[1994]].<ref name="rannarootsi.ee"/> Ettevõttes töötab umbes 190 inimest.<ref name="rannarootsi.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rannarootsi.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Maag Grupp]] [[Kategooria:Lääne maakond]] 3etlotouodoq5h4n9k782xh4ty1gbtn 0 527626 7249300 7241106 2026-10-08T03:52:51Z WikiEditor50 106826 Updated file name following history split at Commons 7249300 wikitext text/x-wiki {{Liin |uuendus = 24. september 2026 |number = 81 |bgcolor = #00E1B4 |pilt = 81bussmustamäe (2).jpg |pilt_width = |pilt_alt = <!-- pildi sõnum --> |operaator = [[TLT]] |veerem = <!-- Liini teenindavad sõidukid --> |seisund = suletud, asendatud trolliliiniga |avati = *2017 *2018 *2023 *1. november 2024 |suleti = *2017 *2018 *2023 *1. august 2026 |eelkäija = [[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]] |liinitüüp = tavaliin |asum = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |linnaosad = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] |algpeatus = Mustamäe |lõpppeatus = Kaubamaja |päev = ETKNRLP |kaart = <!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or {{Infobox rdt}} --> |kaardi nimi = <!-- kaardi nimi --> |eelmine liin = 80 |eelmine = 80 (Tallinna bussiliin) |järgmine liin = 82 |järgmine = 82 (Tallinna bussiliin) |märked = }} [[Fail:81buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]] '''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe – Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.<ref>{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1997 |Vabaduse väljak – Pirita |1998 |Teenindaja oli [[Eesti buss]] |- |juuli 2017 |Reisisadam – Kakumäe sadam |juuli 2017 | |- |juuli 2018 |Reisisadam – Kakumäe sadam |juuli 2018 | |- |juuli 2023 |Estonia – Tantsupidu – Bussijaam |juuli 2023 | |- |august 2024 |Lille – Kaubamaja |august 2024 | |- |november 2024 |Mustamäe – Mustamäe tee – Kaubamaja | | |- |august 2026 |Mustamäe – Mustamäe tee – Kaubamaja | |muudeti [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026 !Mustamäe – Kaubamaja !Kaubamaja – Mustamäe |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; Szolnok ; A. H. Tammsaare tee ; Sääse ; Aiandi ; Löwenruh ; Marja ; Välja ; Lille ; Ristiku ; Tehnika ; Hotell Tallinn ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Kelmiküla ; Ristiku ; Lille ; Hipodroom ; Välja ; Marja ; Löwenruh ; Aiandi ; Sääse ; A. H. Tammsaare tee ; Szolnok ; Kaja ; Akadeemia tee ; Mustamäe |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 30.06.2023 kuni 1.07.2023 !Estonia – Tantsupidu – Bussijaam !Bussijaam – Tantsupidu – Estonia |- |'''Estonia''' '''Püssirohu''' '''Bussijaam''' |'''Bussijaam''' '''Püssirohu''' '''Estonia''' '''Estonia''' |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 14.07.2018 kuni 15.07.2018 !Reisisadam – Kakumäe sadam !Kakumäe sadam – Reisisadam |- |'''Reisisadama A-Terminal''' '''Lennusadam''' '''Noblessneri''' '''Zoo''' '''Rocca al Mare''' '''Kakumäe sadam''' |'''Kakumäe sadam''' '''Zoo''' '''Vabaduse väljak''' '''A. Laikmaa''' '''Reisisadama A-Terminal''' |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna trolliliin)]] * [[81 (Tallinna trolliliin)]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} {{tallinna trolliliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 0bmss2k0bxj020jnq0qw7tjo9sdk206 0 529576 7249105 7008891 2026-10-07T14:53:12Z Estopedist1 278 liita 7249105 wikitext text/x-wiki {{Liita|Sibulakasvatus}} {{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2018|kuu=detsember}} {{viita}} [[File:Sibulapärjad.jpg|pisi|Sibulapärjad [[Varnja]] ridakülas]] '''Eesti sibulakasvatus''' on [[sibulakasvatus]] ja selle ajalugu [[Eesti]]s. [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel oli Eestis põllukultuuri (avamaaköögivili) sibulate saak (tuhat tonni) (mugulsibulad) 2005 (2,2), 2006 (2,0), 2007 (1,4), 2008 (2,4), 2009 (1,9), 2010(2,2), 2011 (1,3), 2012(2,2), 2013(1,3) ja 2014 (1,5). Andmetest ei selgu aga kas ja kui suur osakaalu moodustasid Peipsi sibulad.<ref>[https://web.archive.org/web/20181202031726/https://www.stat.ee/34221/?highlight=sibul Põllukultuuride saak, aasta], 28. jaanuar 2015, vaadatud 30.07.2015)</ref> ==Ajalugu== Esimesed kirjalikud teated sibulast Eesti aladel pärinevad [[13. sajand]]i lõpust, selle järgi olevat sibulaid koos teiste köögiviljadega siinsetele "[[Paganlus|paganatele]]" müünud [[Saksa ordu]].<ref name="Sibul">[[Leopold Meensalu]], [http://www.eestitoit.ee/?page_id=96&language=et Sibul], vaadatud 26.07.2015)</ref> Pesasibulat hakati Eestis tõenäoliselt sibulakultuurina kultiveerima [[17. sajand]]i lõpul, kui [[Peipsi järv]]e läänekalda äärsetesse [[küla]]desse asusid elama Vene [[Vanausulised Eestis|vanausulised]]. Nemad tõid [[Venemaa]]lt [[Penza oblast]]ist [[Bessonovka]] külast kaasa sealse kibesibula [[rahvaselektsioonisort|rahvaselektsioonisordi]] 'Bessonovski', mis [[Eesti kliima]]oludes hästi kohanes. Pesasibula kasvatamisel, kus mugulaid rohkem kui üks, ongi Eestis suur kultuuriline väärtus just vene vanausulistele. 1920. aastatel saadi suurem osa Eestis tarbitavast sibulast Peipsi äärest ja [[Setumaa]]lt. Teistes Eesti piirkondades hakkasid eestlased seda köögivilja laiemalt kasvatama 1930. aastatel. [[Eesti kliima]]s on nii kodusel [[aiamaa]]l kui ka sibulapõldudel kasvatatav harilik sibul valdavalt avamaal kasvav [[köögiviljakultuur]], kuid seda võidakse kasvatada ka [[kasvuhoone]]tes. Richard Klesment kirjutab raamatus "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus" (1927) sibulakasvatuse kohta: "Sibul (''Allium Cepa''.) armastab kergeid (mitte turbasegaseid), liivaseguseid maid; raskes savimulammas kasvavad väikesed ja halvad sibulad. Värsket väetist sibul ei kannata. Sellega võib küll võrdlemisi suuri sibulaid kasvatada, kuid need lähevad kiiresti mädanema. Külvikorras on sibul II ja III rühmas. Kus muld taime toitainetest väga vaene, seal tuleb seda kaali ja vosvorhappe väetistega rikastada, kuna lämmastik tuleb ära jätta. Lisaväetiseks võib kevadel külvata 3 kg supervosvaati ja 3 kg kaalisoola [[aar]]ile. Koht, kus sibulaid kasvatatakse, peab olema soe ja päikesepaisteline." ==Sibulakaubandus== ===Eksport välismaale=== Eesti [[köögivilja eksport|müüs]] välismaale aastatel 1929–1935 keskmiselt 199 tonni sibulaid, 1936. aastal 106, 1937. aastal 110 ja 1938. aastal 248 tonni sibulaid.<ref>[http://agrt.emu.ee/userfiles/downloads/2003_teadus/5aiandus.pdf 5. AIANDUS JA MESINDUS, KODUAED], Köögiviljandus, lk 88, veebiversioon (tarve 31.07.2015)</ref> ===Import Eestisse=== [[Eesti]]sse [[import|imporditi]] 2012. aasta 9 esimese kuuga 5,2 tuhat tonni sibulat, mis oli 11,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sibulat veeti Eestisse põhiliselt Hollandist (38%), Poolast (23%) ning Lätist (23%). Imporditud sibul odavnes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 35,6%. Odavama sibula turule tulek seadis raskesse olukorda kohalikud [[sibulakasvataja]]d.<ref>[[Põllumajandusministeerium]], [https://web.archive.org/web/20200723072911/https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2012/koogiviljatoostus-ylevaade-2012-03.pdf Puu- ja köögiviljasektor 2012. aasta 9 kuud], 1.04.2012, veebiversioon (tarve 22.07.2015)</ref> ==Eestis aretatud sibulasordid== 'Jõgeva 3' on [[Julius Aamisepp|Julius Aamisepa]] ja [[Valve Jaagus]]e poolt [[Jõgeva]]l aretatud [[sibulasort]] ja kuulub kibesibulate rühma. Tema algmaterjal pärineb Peipsi äärest, seetõttu on sordi 'Jõgeva 3' kirjeldus ja omadused sarnased praegu Peipsi ääres kasvatatava sibula kirjelduse ja omadustega. ‘Jõgeva 3’ on suurepesaline, pesas harilikult 3–5 sibulat. Sibula kasvamiseks soodsal aastal (kui [[õhuniiskus]]t on piisavalt) võib peas olla sageli rohkem sibulaid. Sibula kuju on lapikümar, mass 40–70 g. Kuivsoomuste värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane.<ref name="Bender"/> Tänapäeval säilitatakse meil harilikult 1–2,2&nbsp;cm läbimõõduga tippsibulaid ületalve ja teisel aastal kasvatatakse tippsibulatest tarbesibulad. Vahel kasutatakse ka terminit valiksibulad, kuna neid valitakse tarbesibula (eelmise aasta saagi) hulgast ja arvatakse, et nen­dest kasvavad suuremad tarbesibulad. 'Jõgeva 3' on [[geneetiline ressurss|geneetilise ressursina]] kantud [[Eesti Taimekasvatuse Instituut|Eesti Taimekasvatuse Instituudi]] [[geenipank]]a. ;Peipsi sibul ehk 'Peipsiäärne' Peipsi ääres kasvatatav sibul on saanud tuntuks nime ‘Peipsiäärne’ all, see on oma iseloomult agro-ökotüüp ja rahva­selektsioonisort.<ref name="Bender">Ingrid Bender, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, Pesasibul ja selle kasvatamine, 20. aprill 2014,Maaleht, (vaadatud 21.07.2015)</ref> [[Peipsi sibul]] ehk Peipsi-äärne sibul on Peipsi läänerannikul välja aretatud sibula sordirühm ('Peipsiäärne' ja 'Jõgeva 3') ja esimene kvaliteedikava ([[toidukvaliteedikava]]) omav Eesti [[toidutaim]].<ref>Raivo Kalle, Ester Bardone, Renata Sõukand, [http://www.folklore.ee/tagused/nr59/toidutaim.pdf Sibul, kadakas ja küüslauk – toidutaimed ja regionaalne toidukultuur Eestis], 102–106, vaadatud 28.07.2015)</ref> Pesasibulal on Eestis kas 3 või 4. aastane seemnekasvatustsükkel: *1. aasta kevadel külvatakse seemned ja sügisel saadakse saagiks sevok ehk tippsibul, tihti kasvab tippsibul esimesel aastal juba nii suureks, et kõlbab söögisibulaks; *2. aasta kevadel istutatakse sevok mulda ja sügisel saadakse saak mis on 2. aasta tippsibul (seemnesibul) ja 1. aasta söögi- ja müügisibul; *3. aasta kevadel istutakse mulda 2. aasta tippsibul (seemnesibul) ja [[sügis]]el saadakse saagiks võborka ehk 2. aasta söögi- või ka müügisibul, nende hulgast valitakse välja kõige suuremad võborkad; *4. aasta kevadel pannakse maha suured seemnesibulad (emasibulad) ja nemad kasvatavad putked e [[õievars|õievarred]] ja saagiks on seemne (nimetatakse värvuse tõttu ka mustaks seemneks).<ref>[https://sites.google.com/site/polisedtaimed/peipsi-sibul Peipsiäärne Pesasibul]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 21.07.2015)</ref><ref>Külli Annamaa, [[Eesti Taimekasvatuse Instituut]], [http://www.keskkonnaamet.ee/public/Karula_rahvuspargi_kodulehe_materjalid/14.03.15_Pesasibula_kasvatamine_Eestis_Kulli_Annamaa.pdf Pesasibula kasvatamine Eestis], 14.märts 2015, [[Ähijärve]], vaadatud 25.07.2015)</ref> ==Vaata ka== *[[Sibulatee]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti põllumajandus]] gqm26kn3fvi8m7kb196rjtbecd0tyvo 7249106 7249105 2026-10-07T14:53:33Z Estopedist1 278 las olla: Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7249105|7249105]], mille tegi [[Special:Contributions/Estopedist1|Estopedist1]] ([[User talk:Estopedist1|arutelu]]) 7249106 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2018|kuu=detsember}} {{viita}} [[File:Sibulapärjad.jpg|pisi|Sibulapärjad [[Varnja]] ridakülas]] '''Eesti sibulakasvatus''' on [[sibulakasvatus]] ja selle ajalugu [[Eesti]]s. [[Eesti Statistikaamet]]i andmetel oli Eestis põllukultuuri (avamaaköögivili) sibulate saak (tuhat tonni) (mugulsibulad) 2005 (2,2), 2006 (2,0), 2007 (1,4), 2008 (2,4), 2009 (1,9), 2010(2,2), 2011 (1,3), 2012(2,2), 2013(1,3) ja 2014 (1,5). Andmetest ei selgu aga kas ja kui suur osakaalu moodustasid Peipsi sibulad.<ref>[https://web.archive.org/web/20181202031726/https://www.stat.ee/34221/?highlight=sibul Põllukultuuride saak, aasta], 28. jaanuar 2015, vaadatud 30.07.2015)</ref> ==Ajalugu== Esimesed kirjalikud teated sibulast Eesti aladel pärinevad [[13. sajand]]i lõpust, selle järgi olevat sibulaid koos teiste köögiviljadega siinsetele "[[Paganlus|paganatele]]" müünud [[Saksa ordu]].<ref name="Sibul">[[Leopold Meensalu]], [http://www.eestitoit.ee/?page_id=96&language=et Sibul], vaadatud 26.07.2015)</ref> Pesasibulat hakati Eestis tõenäoliselt sibulakultuurina kultiveerima [[17. sajand]]i lõpul, kui [[Peipsi järv]]e läänekalda äärsetesse [[küla]]desse asusid elama Vene [[Vanausulised Eestis|vanausulised]]. Nemad tõid [[Venemaa]]lt [[Penza oblast]]ist [[Bessonovka]] külast kaasa sealse kibesibula [[rahvaselektsioonisort|rahvaselektsioonisordi]] 'Bessonovski', mis [[Eesti kliima]]oludes hästi kohanes. Pesasibula kasvatamisel, kus mugulaid rohkem kui üks, ongi Eestis suur kultuuriline väärtus just vene vanausulistele. 1920. aastatel saadi suurem osa Eestis tarbitavast sibulast Peipsi äärest ja [[Setumaa]]lt. Teistes Eesti piirkondades hakkasid eestlased seda köögivilja laiemalt kasvatama 1930. aastatel. [[Eesti kliima]]s on nii kodusel [[aiamaa]]l kui ka sibulapõldudel kasvatatav harilik sibul valdavalt avamaal kasvav [[köögiviljakultuur]], kuid seda võidakse kasvatada ka [[kasvuhoone]]tes. Richard Klesment kirjutab raamatus "Aiatöö õpetus : köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus" (1927) sibulakasvatuse kohta: "Sibul (''Allium Cepa''.) armastab kergeid (mitte turbasegaseid), liivaseguseid maid; raskes savimulammas kasvavad väikesed ja halvad sibulad. Värsket väetist sibul ei kannata. Sellega võib küll võrdlemisi suuri sibulaid kasvatada, kuid need lähevad kiiresti mädanema. Külvikorras on sibul II ja III rühmas. Kus muld taime toitainetest väga vaene, seal tuleb seda kaali ja vosvorhappe väetistega rikastada, kuna lämmastik tuleb ära jätta. Lisaväetiseks võib kevadel külvata 3 kg supervosvaati ja 3 kg kaalisoola [[aar]]ile. Koht, kus sibulaid kasvatatakse, peab olema soe ja päikesepaisteline." ==Sibulakaubandus== ===Eksport välismaale=== Eesti [[köögivilja eksport|müüs]] välismaale aastatel 1929–1935 keskmiselt 199 tonni sibulaid, 1936. aastal 106, 1937. aastal 110 ja 1938. aastal 248 tonni sibulaid.<ref>[http://agrt.emu.ee/userfiles/downloads/2003_teadus/5aiandus.pdf 5. AIANDUS JA MESINDUS, KODUAED], Köögiviljandus, lk 88, veebiversioon (tarve 31.07.2015)</ref> ===Import Eestisse=== [[Eesti]]sse [[import|imporditi]] 2012. aasta 9 esimese kuuga 5,2 tuhat tonni sibulat, mis oli 11,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sibulat veeti Eestisse põhiliselt Hollandist (38%), Poolast (23%) ning Lätist (23%). Imporditud sibul odavnes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 35,6%. Odavama sibula turule tulek seadis raskesse olukorda kohalikud [[sibulakasvataja]]d.<ref>[[Põllumajandusministeerium]], [https://web.archive.org/web/20200723072911/https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2012/koogiviljatoostus-ylevaade-2012-03.pdf Puu- ja köögiviljasektor 2012. aasta 9 kuud], 1.04.2012, veebiversioon (tarve 22.07.2015)</ref> ==Eestis aretatud sibulasordid== 'Jõgeva 3' on [[Julius Aamisepp|Julius Aamisepa]] ja [[Valve Jaagus]]e poolt [[Jõgeva]]l aretatud [[sibulasort]] ja kuulub kibesibulate rühma. Tema algmaterjal pärineb Peipsi äärest, seetõttu on sordi 'Jõgeva 3' kirjeldus ja omadused sarnased praegu Peipsi ääres kasvatatava sibula kirjelduse ja omadustega. ‘Jõgeva 3’ on suurepesaline, pesas harilikult 3–5 sibulat. Sibula kasvamiseks soodsal aastal (kui [[õhuniiskus]]t on piisavalt) võib peas olla sageli rohkem sibulaid. Sibula kuju on lapikümar, mass 40–70 g. Kuivsoomuste värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane.<ref name="Bender"/> Tänapäeval säilitatakse meil harilikult 1–2,2&nbsp;cm läbimõõduga tippsibulaid ületalve ja teisel aastal kasvatatakse tippsibulatest tarbesibulad. Vahel kasutatakse ka terminit valiksibulad, kuna neid valitakse tarbesibula (eelmise aasta saagi) hulgast ja arvatakse, et nen­dest kasvavad suuremad tarbesibulad. 'Jõgeva 3' on [[geneetiline ressurss|geneetilise ressursina]] kantud [[Eesti Taimekasvatuse Instituut|Eesti Taimekasvatuse Instituudi]] [[geenipank]]a. ;Peipsi sibul ehk 'Peipsiäärne' Peipsi ääres kasvatatav sibul on saanud tuntuks nime ‘Peipsiäärne’ all, see on oma iseloomult agro-ökotüüp ja rahva­selektsioonisort.<ref name="Bender">Ingrid Bender, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur, Pesasibul ja selle kasvatamine, 20. aprill 2014,Maaleht, (vaadatud 21.07.2015)</ref> [[Peipsi sibul]] ehk Peipsi-äärne sibul on Peipsi läänerannikul välja aretatud sibula sordirühm ('Peipsiäärne' ja 'Jõgeva 3') ja esimene kvaliteedikava ([[toidukvaliteedikava]]) omav Eesti [[toidutaim]].<ref>Raivo Kalle, Ester Bardone, Renata Sõukand, [http://www.folklore.ee/tagused/nr59/toidutaim.pdf Sibul, kadakas ja küüslauk – toidutaimed ja regionaalne toidukultuur Eestis], 102–106, vaadatud 28.07.2015)</ref> Pesasibulal on Eestis kas 3 või 4. aastane seemnekasvatustsükkel: *1. aasta kevadel külvatakse seemned ja sügisel saadakse saagiks sevok ehk tippsibul, tihti kasvab tippsibul esimesel aastal juba nii suureks, et kõlbab söögisibulaks; *2. aasta kevadel istutatakse sevok mulda ja sügisel saadakse saak mis on 2. aasta tippsibul (seemnesibul) ja 1. aasta söögi- ja müügisibul; *3. aasta kevadel istutakse mulda 2. aasta tippsibul (seemnesibul) ja [[sügis]]el saadakse saagiks võborka ehk 2. aasta söögi- või ka müügisibul, nende hulgast valitakse välja kõige suuremad võborkad; *4. aasta kevadel pannakse maha suured seemnesibulad (emasibulad) ja nemad kasvatavad putked e [[õievars|õievarred]] ja saagiks on seemne (nimetatakse värvuse tõttu ka mustaks seemneks).<ref>[https://sites.google.com/site/polisedtaimed/peipsi-sibul Peipsiäärne Pesasibul]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, vaadatud 21.07.2015)</ref><ref>Külli Annamaa, [[Eesti Taimekasvatuse Instituut]], [http://www.keskkonnaamet.ee/public/Karula_rahvuspargi_kodulehe_materjalid/14.03.15_Pesasibula_kasvatamine_Eestis_Kulli_Annamaa.pdf Pesasibula kasvatamine Eestis], 14.märts 2015, [[Ähijärve]], vaadatud 25.07.2015)</ref> ==Vaata ka== *[[Sibulatee]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti põllumajandus]] k9vkqm9xvvhocv603z9pgh7xh3acfb8 0 532347 7249102 7230074 2026-10-07T14:48:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249102 wikitext text/x-wiki '''Veebruar 2019''', kroonika [[2019]]. aasta veebruar algas [[reede]]l ja lõppes 28 ööpäeva pärast [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks28|veebruar}} ==[[1. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] teatasid oma lahkumisest [[1987]]. aastal [[NSV Liit|NSV Liiduga]] sõlmitud [[keskmaa-tuumajõudude piiramise leping]]ust ([[INF-leping]]). Otsust põhjendati sellega, et [[Venemaa]] on lepingut ühepoolselt korduvalt rikkunud, tootes lepinguga keelustatud lõhkepäid ja nende kandureid. Ameerika Ühendriikide lepingust lahkumine jõustub juulis 2019, kui Venemaa pole selleks ajaks lepinguga vastuolus olevat relvastust hävitanud.<ref name="ICE11" /> * Ameerika Ühendriikide peamine [[skaut|skaudiorganisatsioon]] [[Boy Scouts of America]] võttis ametlikuks nimeks [[Scouts BSA]], et rõhutada organisatsiooni pühendumist soolise võrdõiguslikkuse tagamisele. Ühtlasi võeti samal päeval organisatsiooni vastu esimesed naisliikmed.<ref name="ZX0i4" /> * Ameerika Ühendriikides teatas senaator [[Cory Booker]] kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="2BnaX" /> * Jõustus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Jaapan]]i vaheline vabakaubandusleping ([[JEFTA]]).<ref name="lnEVy" /> * [[Kuuba]] linna [[Viñales]]t ja selle lähiümbrust tabasid [[meteoriit|meteoriiditükid]]. Suurim leitud kivi oli läbimõõduga 11&nbsp;cm.<ref name="wL0jj" /> * [[Maailmapank|Maailmapanga]] presidendi kohusetäitjaks sai seoses senise presidendi [[Jim Yong Kim]]i tagasiastumisega [[Kristalina Georgieva]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti Kultuurkapital]] andis üle [[2018]]. aasta [[Eesti Kultuurkapitali aastapreemia]]d. Auhinnagalal osales ka Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV05" /> ==[[2. veebruar]]== * [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is ja teistes suuremates linnades toimusid 12. nädalavahetust järjest [[kollaste vestide liikumine|kollaste vestide]] protestiliikumise organiseeritud meeleavaldused. Politsei hinnangul osales meeleavaldustel üle riigi umbes 58 600 inimest.<ref name="v4S5w" /> * [[Venemaa]] teatas vastusena [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] eelmise päeva otsusele, et lahkub samuti [[keskmaa-tuumajõudude piiramise leping]]ust ([[INF-leping]]).<ref name="5OOU6" /> * [[Venezuela]] õhujõudude kindral [[Francisco Yáñez]] teatas esimese kõrge sõjaväelasena toetusest ennast ajutiseks riigipeaks kuulutanud parlamendi esimehele [[Juan Guaidó]]le.<ref name="NfgPO" /> * Venezuela ''de facto'' president [[Nicolás Maduro]] teatas, et toetab ennetähtaegsete parlamendivalimiste korraldamist riigis tekkinud põhiseadusliku kriisi ületamiseks.<ref name="8XkHP" /> * [[Eesti Filharmoonia Kammerkoor]] alustas kuni [[Veebruar 2019#16. veebruar|16. veebruarini]] kestnud kontserdireisi [[Austraalia]]s.<ref name="VV05" /> ==[[3. veebruar]]== * [[El Salvador]]is toimusid [[2019. aasta El Salvadori presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis juba esimeses voorus absoluutse enamusega [[Nayib Bukele]], kes kogus 53,1% valijate toetuse.<ref name="rulers" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] alustas visiiti [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] pealinnas [[Abu Dhabi]]s. Sellega sai temast esimene [[Araabia|Araabia poolsaart]] külastanud paavst.<ref name="qhP4x" /> ==[[4. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] nimetas siseministri kandidaadiks senise siseministri kohusetäitja [[David Bernhardt]]i.<ref name="rulers" /> * [[Burkina Faso]] kindral [[Moise Minoungou]] teatas televisioonis peetud kõnes, et talle alluvad relvajõud on riigi loodeosas, [[Mali]]ga piirnevatel aladel tapnud kolme sõjalise operatsiooni käigus 146 äärmuslikku islamisti. Tegemist oli võimude vastusega islamistide rünnakutele.<ref name="8Izhq" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mitmed liikmesriigid, teiste seas ka [[Eesti]], tunnustasid [[Juan Guaidó]]d [[Venezuela]] ajutise riigipeana. Suurtest liikmesriikidest keeldus Guaidó tunnustamisest ainult [[Itaalia]].<ref name="QEDHj" /> * [[Gruusia]] haridusministeerium viis sisse hariduskorralduse muudatuse, millega kaotatakse Gruusias alates 2019. aastast osaliselt ja alates 2020. aastast täielikult gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="m9oGQ" /> * [[Türkmenistan]]i president [[Gurbanguly Berdimuhammedow]] allkirjastas korralduse, millega lõpetatakse kolme aasta jooksul samm-sammult teaduste akadeemia riiklik rahastamine. Tegemist on ühe kokkuhoiumeetmega, mida Türkmenistani valitsus rakendab energeetikasektori jätkuva kriisi tõttu.<ref name="HS1Kj" /> ==[[5. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] pidas [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]is presidendi iga-aastase kõne olukorrast riigis.<ref name="b9H0Q" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] valitsus allkirjastas pealinnas [[Bangui]]s pärast kaks nädalat kestnud rahuläbirääkimisi rahulepingud 14 mässulise relvarühmitusega, mis on alates [[2012]]. aastast pidanud keskvalitsuse vastu relvastatud võitlust.<ref name="A7kZx" /> * [[Saksamaa]] tšarterlendude teenindamisele keskendunud lennufirma [[Germania (lennufirma)|Germania]] teatas maksejõuetusest ja tühistas kohe kõik oma lennud.<ref name="lwd2a" /> * [[Eesti]]s lõppesid omal soovil parlamendist tagasi astunud [[Laine Randjärv]]e volitused [[XIII Riigikogu]] liikmena.<ref name="aZC0H" /> ==[[6. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tegi politoloogia õppejõud Vanessa Tyson avalduse, milles kirjeldas üksikasjalikult, kuidas [[Virginia]] osariigi asekuberner [[Justin Fairfax]] oli teda 2004. aastal seksuaalselt ahistanud.<ref name="jlcRP" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is allkirjastati [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] liitumisprotokoll [[NATO]]-ga ühinemiseks.<ref name="6ccmH" /> * [[Guatemala]] peaprokurör esitas kohtule taotluse puutumatuse võtmiseks riigi endiselt esileedilt ja praeguselt presidendikandidaadilt [[Sandra Torres]]elt. Torrest süüdistatakse seotuses tema partei valimiskampaania ebaseadusliku rahastamisega 2015. aastal. Torres on ise nimetanud seda oma vastaskandidaadi, endise peaprokuröri [[Thelma Aldana]] kättemaksuks.<ref name="RLVC1" /> * [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s kuulutati välja 2018. aasta [[25 kauneimat Eesti raamatut]].<ref name="lZ6F0" /> ==[[7. veebruar]]== * [[Itaalia]]s [[Rooma]]s toimunud [[UEFA]] kongressil valiti organisatsiooni presidendiks järgmiseks viieks aastaks tagasi sloveen [[Aleksander Čeferin]].<ref name="hTZf9" /> * [[Prantsusmaa]] välisministeerium kutsus tagasi oma suursaadiku [[Itaalia]]s, protesteerides sellega Itaalia valitsuse liikmete korduvate verbaalsete rünnakute vastu Prantsusmaa võimude suunal. Tegemist on esimese korraga alates [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]], mil Prantsusmaa on Itaalia suhtes selliseid diplomaatilisi meetmeid rakendanud.<ref name="gJbuz" /> * [[Suurbritannia]] reisifirma [[Thomas Cook Group]] teatas kavatsusest müüa oma lennuettevõte [[Thomas Cook Airlines]] ja ka kõik teised lennundusega tegelevad tütarettevõtted.<ref name="TOixM" /> * [[Ukraina Ülemraada]] kiitis häältega 334:35 heaks põhiseaduse preambuli sõnastuse muutmise. Preambulisse kirjutati sisse Ukraina rahva Euroopa identiteet ning Ukraina pöördumatu Euroopa ja euroatlantiline kurss, mille elluviimise kohustus lasub presidendil.<ref name="70VzR" /> ==[[8. veebruar]]== * [[Kreeka]] parlament ratifitseeris häältega 153:140 liitumisprotokolli, mis võimaldab [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]l saada [[NATO]] täisliikmeks. Protokoll allkirjastati Makedoonia ja NATO esindajate vahel kaks päeva varem Brüsselis.<ref name="XtBkA" /> * [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]]s hukkus jalgpalliklubi [[Clube de Regatas do Flamengo]] treeningkeskuses toimunud tulekahjus üheksa noort jalgpallurit. ==[[9. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas senaator [[Elizabeth Warren]] kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="p2BNy" /> ==[[10. veebruar]]== * [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] esimeheks sai [[Egiptus]]e president [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]].<ref name="rulers" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas senaator [[Amy Klobuchar]] kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="4N9T6" /> * Ameerika Ühendriikides [[Los Angeles]]es tehti teatavaks 61. [[Grammy auhind]]ade võitjad. Aasta salvestiseks ja aasta looks valiti [[Childish Gambino]] esitatud laul "[[This Is America]]", aasta plaadi auhinna sai [[Kacey Musgraves]]i "[[Golden Hour]]".<ref name="goTtU" /> * [[Hispaania]] pealinnas [[Madrid]]is toimus paremerakondade korraldatud meeleavaldus peaminister [[Pedro Sánchez]]e valitsuse vastu, kellele peamiselt heideti ette järeleandmisi [[Kataloonia]] iseseisvuslastele. Meeleavaldusel osales politsei hinnangul umbes 45 000 inimest.<ref name="8bWxS" /> * [[Suurbritannia]]s [[London]]is tehti teatavaks [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad]]. Parimaks filmiks tunnistati [[Alfonso Cuarón]]i draamafilm "[[Roma (film)|Roma]]", parimaks Briti filmiks [[Yorgos Lanthimos]]e ajalooline draama "[[Soosik]]". Alfonso Cuarón sai ka parima lavastaja auhinna, parima naispeaosa auhinna sai [[Olivia Colman]] osatäitmise eest filmis "Soosik" ja parima meespeaosa auhinna [[Rami Malek]] osatäitmise eest filmis "[[Bohemian Rhapsody (film)|Bohemian Rhapsody]]".<ref name="dpjg3" /> * [[Šveits]]is toimus [[Šveitsi Roheliste Partei]] noorteorganisatsiooni algatatud rahvahääletus maastikukaitsevööndi laiendamise üle. Umbes 64% häältega lükkasid hääletusel osalenud ettepaneku tagasi.<ref name="KnbNf" /> * [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]] avalikustas perekondadele suunatud uued maksusoodustused ja laenuvõimalused, mis on mõeldud sündimuse kasvu soodustamiseks riigis.<ref name="P2iX7" /> ==[[11. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Mike Pompeo]] oli ametlikul visiidil [[Ungari]]s, kus kohtus Ungari välisministri [[Péter Szijjártó]]ga ja kutsus Ungari valitsust üles ettevaatlikkusele majandus- ja energeetikaaalase koostöö arendamisel [[Venemaa]]ga.<ref name="g1yuk" /> * [[Läti]]s [[Riia]] linnavolikogus kukkus läbi linnapea [[Nils Ušakovs]]i vastu korraldatud kolmas umbusaldusavaldus alates tema käesoleva ametiaja algusest 2017. aastal.<ref name="8L8XC" /> * [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is kukkus alla sõjaväele kuulunud helikopter. Neli helikopteri pardal viibinud sõdurit toimetati haiglasse, kus nad surid saadud vigastustesse.<ref name="wL2OO" /> * [[Eesti]]s tehti teatavaks 2018. aasta [[Bonnieri preemia]] laureaadid. Auhind läks jagamisele [[Eesti Rahvusringhääling]]u ajakirjaniku [[Merilin Pärli]] ja [[Eesti Ekspress]]i ajakirjaniku [[Kirsti Vainküla]] vahel, kes kirjutasid vanemliku hoolitsuseta jäänud poisist.<ref name="kGxJq" /> * [[Eesti Keele Instituut]] avas uue sõnastikuportaali [[Sõnaveeb]].<ref name="jGR0M" /> ==[[12. veebruar]]== * [[Hispaania]]s [[Madrid]]is algas kohtuprotsess 12 [[Kataloonia]] poliitiku üle, keda süüdistatakse 2017. aasta ebaseadusliku iseseisvusreferendumi ettevalmistamises ja läbiviimises.<ref name="SnqLm" /> * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] hakkas vastavalt [[Kreeka]]ga sõlmitud kokkuleppele kandma ametlikult nime [[Põhja-Makedoonia]].<ref name="Jd4UE" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Viru hotell]]i konverentsikeskuses toimus linnade ja valdade päev, kus teiste seas astusid üles ka peaminister [[Jüri Ratas]], justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja sotsiaalkaitseminister [[Kaia Iva]].<ref name="vv07" /> * Eestis teatati, et [[Sisekaitseakadeemia]] uueks rektoriks on valitud senine arendusprorektor ja rektori kohusetäitja [[Marek Link]].<ref name="lDRkJ" /> * Eestis valis [[Viimsi vald|Viimsi vallavolikogu]] uueks vallavanemaks [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liikme [[Laine Randjärv]]e. Senine vallavanem [[Siim Kallas]] lahkus ametist seoses kavatsusega asuda tööle [[XIV Riigikogu]]s.<ref name="4knLQ" /> * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu valis salajasel hääletusel panga presidendi kandidaadiks senise asepresidendi [[Madis Müller]]i.<ref name="9eeXQ" /> ==[[13. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas oma tagasiastumisest [[Federal Emergency Management Agency|FEMA]] administraator [[Brock Long]].<ref name="ngeSY" /> * Ameerika Ühendriikides [[Washington]]is tunnistas ringkonnakohtunik Amy Berman Jackson president [[Donald Trump]]i valimiskampaania endise juhi [[Paul Manafort]]i süüdi [[Föderaalne Juurdlusbüroo|Föderaalsele Juurdlusbüroole]] ja eriuurijale [[Robert Mueller]]ile valetunnistuste andmises.<ref name="p2BcN" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] liikmesriikide kaitseministrite kahepäevane ametlik kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]].<ref name="vv07" /> * [[Hispaania]] parlament lükkas häältega 191:158 tagasi peaminister [[Pedro Sánchez]]e valitsuse esitatud 2019. aasta riigieelarve, tekitades sellega võimaluse ennetähtaegsete parlamendivalimiste esilekutsumiseks.<ref name="rulers" /> * [[Iraan]]is [[Sīstān va Balūchestāni provints]]is toimunud enesetapurünnakus [[islami revolutsiooniline kaardivägi|islami revolutsioonilise kaardiväe]] sõdureid transportinud bussile hukkus 27 sõjaväelast ja veel 13 sai vigastada.<ref name="OKSg9" /> * [[Komoorid]]e president [[Azali Assoumani]] loobus vastavalt põhiseadusele oma ametikohustuste täitmisest, et ta saaks osaleda presidendivalimiste kampaanias. Presidendi kohuseid asus täitma [[Moustadrane Abdou]].<ref name="rulers" /> * [[Vatikan]]i usudoktriini kongregatsioon tagandas vaimulikuametist [[Washington]]i endise peapiiskopi [[Theodore Edgar McCarrick]]i, kes oli tunnistatud süüdi alaealiste seksuaalses kuritarvitamises.<ref name="p60Gn" /> ==[[14. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i administratsioon teatas, et president on valmis kuulutama [[Mehhiko]] piirile rajatava müüri jaoks lisaraha saamiseks välja eriolukorra.<ref name="HhEx7" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 54:45 uueks justiitsministriks [[William Barr]]i, kes astus ka samal päeval ametisse.<ref name="rulers" /> * [[India]]s [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis toimunud enesetapurünnakus julgeolekujõududele hukkus 40 inimest. Vastutuse viimaste aastakümnete ohvriterohkeima rünnaku eest võttis peamiselt [[Pakistan]]is tegutsev islamistlik äärmusliikumine [[Jaish-e-Mohammad]].<ref name="8W20y" /> * [[Prantsusmaa]] lennukitootja [[Airbus]] teatas, et lõpetab 2021. aastal reisilennuki [[Airbus A380]] tootmise. Otsuse tingis vähene nõudlus selle lennukimudeli järele.<ref name="4gW3L" /> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda lükkas häältega 303:258 tagasi peaminister [[Theresa May]] esitatud Euroopa Liidust lahkumise ([[Brexit]]) strateegia. Hääletamata jätsid mitmed euroskeptikutest [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] saadikud, kelle toetus oleks hääletuse tulemust võinud muuta. Parlamendi otsus ei ole valitsusele siduv, aga näitas taas peaministri suutmatust oma erakonda Brexiti küsimuses ühtsena hoida.<ref name="Yckm8" /> * [[Šveits]]i parlamendi alamkoja [[Rahvusnõukogu (Šveits)|Rahvusnõukogu]] õiguskomisjon otsustas häältega 19:4 heaks kiita eelnõu, mis parlamendis vastuvõetuna seadustaks [[samasooliste abielu]] ja laste adopteerimise samasooliste paaride poolt.<ref name="lEO4y" /> ==[[15. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] kuulutas riigi lõunapiiril välja eriolukorra, mis võimaldab tal suunata parlamendi heakskiiduta miljardeid dollareid [[Mehhiko]] piirile rajatava müüri ehitamisse.<ref name="AkEKM" /> * Ameerika Ühendriikides teatas [[Massachusetts]]i osariigi endine kuberner [[Bill Weld]] oma kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks. Weld on esimene vabariiklane, kes on väljendanud huvi kandideerida 2020. aastal praeguse presidendi Donald Trumpi vastu.<ref name="oz0rL" /> * Ameerika Ühendriikides jalatsite jaemüügiga tegelev ettevõte [[Payless ShoeSource]] teatas, et sulgeb kõik oma 2100 kauplust Ameerika Ühendriikides ja lõpetab ka oma e-poe tegevuse. Kaupluste võrk peaks olema likvideeritud mai lõpuks 2019.<ref name="vBIxS" /> * Ameerika Ühendriikides [[Illinois]]' osariigis [[Aurora (Illinois)|Aurora]] linna ühes tehases toimunud massitulistamises hukkus viis inimest ja sai haavata kuus sündmuskohal viibinud politseinikku. Tulistaja, 45-aastane Gary Martin hukkus ka ise hiljem tulevahetuses politseiga.<ref name="v9oHx" /> * [[Hispaania]] peaminister [[Pedro Sánchez]] kuulutas seoses tema valitsuse esitatud riigieelarve tagasilükkamisega parlamendis välja [[2019. aasta Hispaania parlamendivalimised|ennetähtaegseda parlamendivalimised]], mis toimuvad [[Aprill 2019#28. aprill|28. aprillil]].<ref name="rulers" /> * [[Kreeka]] peaminister [[Aléxis Tsípras]] nimetas uueks välisministriks [[Giórgos Katroúgkalos]]e, kes astus ametisse [[Veebruar 2019#18. veebruar|18. veebruaril]].<ref name="rulers" /> * [[Liibanon]]i peaministri [[Sa‘d al-Ḩarīrī]] valitsus võitis häältega 111:6 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] [[Kaduna osariik|Kaduna osariigi]] kaheksast külast leiti kokku 66 tapetud inimese, sealhulgas 22 lapse surnukehad. See avastus koos mitme nädala jooksul toimunud rünnakutega valimisjaoskondade vastu ja valimissedelite puudusega mitmes osariigis sundis riigi keskvalimiskomisjoni lükkama nädala võrra edasi järgmiseks päevaks kavandatud [[2019. aasta Nigeeria üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimised]].<ref name="9f96Q" /><ref name="cLQrD" /> ==[[16. veebruar]]== * [[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is korraldas islamiliikumine [[Ţālebān]] rünnaku piirivalve garnisonile. Hukkusid kõik kohapeal viibinud 32 piirivalvurit.<ref name="oD2eO" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Heather Nauert]], et taandab oma kandidatuuri Ameerika Ühendriikide suursaadiku ametikohale [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i juures.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] lennufirma [[Flybmi]] esitas pankrotitaotluse ja lõpetas samal päeval kõigi lendude opereerimise. Lennufirmal oli kokku 17 lennukit ja 25 Euroopa-sisest lennuliini.<ref name="j7Gvt" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Saku Suurhall]]is toimus lauluvõistluse [[Eesti Laul 2019]] finaal. Lauluvõistluse võitjaks ja Eesti esindajaks [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el valiti rootsi laulja [[Victor Crone]] lauluga "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]".<ref name="gcBb5" /> ==[[17. veebruar]]== * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] nimetas välisministri kohusetäitjaks transpordi- ja luureministri [[Yisrael Katz]]i, säilitades ka tema senised portfellid.<ref name="rulers" /> ==[[18. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] kutsus [[Miami]]s peetud kõnes [[Venezuela]] sõjaväge loobuma toetusest president [[Nicolás Maduro]]le ja lubama riiki välisriikide, sealhulgas Ameerika Ühendriikide saadetud humanitaarabi. Trump ähvardas ühtlasi Madurole lojaalseks jäävaid ohvitsere, et "nad kaotavad kõik".<ref name="4deYs" /> * Ameerika Ühendriikides vaidlustasid 16 osariiki kohtus president Donald Trumpi otsuse kuulutada riigi lõunapiiril välja eriolukord. Trump oli eriolukorra välja kuulutanud kolm päeva varem, et luua võimalused lisaraha eraldamiseks [[Mehhiko]] piirile müüri rajamiseks.<ref name="4s6Kf" /> * [[Austraalia]] peaminister [[Scott Morrison]] avalikustas, et riigi parlamenti ja mitmeid parteisid tabas kaks nädalat varem ulatuslik küberrünnak. Peaministri sõnul oli piisavalt tõendeid, et rünnak pandi toime mõne teise riigi eestvõttel.<ref name="YtHEP" /> * [[Burkina Faso]] peaminister [[Christophe Dabiré]] võitis häältega 84:19 parlamendis toimunud usaldushääletuse.<ref name="rulers" /> ==[[19. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas senaator [[Bernie Sanders]] oma kavatsusest pürgida [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2020. aasta presidendivalimistel]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks.<ref name="bvB1a" /> * [[Suurbritannia]]s lahkus [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] parlamendisaadik [[Joan Ryan]] protestiks [[antisemitism]]i vastu oma senise erakonna parlamendifraktsioonist ja liitus kaheksanda liikmena uue tsentristliku parlamendirühmaga [[The Independent Group]].<ref name="QjY7M" /> ==[[20. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] nimetas justiitsministri asetäitja kandidaadiks [[Jeffrey Rosen]]i. Rosen peaks välja vahetama Trumpi suhtes 2017. aastal uurimise algatanud senise aseministri [[Rod Rosenstein]]i.<ref name="YOuWm" /> * [[Bangladesh]]i pealinna [[Dhaka]] vanalinnas hilisõhtul puhkenud tulekahjus hävis neli hoonet, neist kolm elumaja. Põlengus hukkus vähemalt 78 inimest.<ref name="cMGqJ" /> * [[Portugal]]i peaminister [[António Costa]] valitsus võitis parlamendis toimunud umbusaldushääletuse. Valitsuse umbusaldamist toetas 103 parlamendiliiget, selle vastu oli 115 parlamendiliiget.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkojas lahkus protestiks [[Konservatiivne Partei|Konservatiivse Partei]] Euroopa Liidu vastase poliitika tõttu erakonna fraktsioonist kolm parlamendiliiget ([[Anna Soubry]], [[Sarah Wollaston]] ja [[Heidi Allen]]), kes liitusid juba varem [[Leiboristlik Partei|Leiboristlikust Parteist]] lahkunud saadikute moodustatud tsentristliku ja Euroopa Liitu kuulumist pooldava parlamendirühmaga [[The Independent Group]]. Sellega kasvas uue parlamendirühma liikmete arv 11 inimeseni.<ref name="1B75N" /> ==[[21. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s võttis politsei süüdistatuna valetunnistuste andmises vahi alla näitleja [[Jussie Smollett]]i, kes oli süüdistanud kahte meest tema suhtes rassistliku ja homofoobse rünnaku toimepanekus. Hiljem selgus, et Smollett oli tõenäoliselt ise rünnaku lavastanud, samuti saatnud endale ise rassistlikke ja homofoobseid ähvarduskirju.<ref name="eZfX6" /><ref name="hxEA9" /> * [[Hispaania]] koosseisu kuuluvas [[Kataloonia]]s toimus üldstreik, millega nõuti 35-tunnise töönädala kehtestamist ja alampalga tõstmist. Tegelikult kujutas streik endast protesti Kataloonia iseseisvusliikumise juhtide üle [[Madrid]]is peetava kohtuprotsessi vastu.<ref name="O0qKb" /> * [[Iisrael]]is teatasid peaminister [[Binyamin Netanyahu]] kaks peamist rivaali [[2019. aasta Iisraeli parlamendivalimised|aprillikuistel parlamendivalimistel]], [[Benny Gantz]] ja [[Yair Lapid]], et moodustavad valimisliidu. Ühtlasi leppisid nad kokku, et valimisvõidu korral hakkavad nad peaministri ametikohal roteeruma.<ref name="jsKuS" /> * [[Kasahstan]]i president [[Nursultan Nazarbajev]] rahuldas peaminister [[Bakõtžan Sagõntajev]]i tagasiastumispalve ja nimetas peaministri kohusetäitjaks [[Askar Mamin]]i.<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]] president [[Nicolás Maduro]] sulges piiri [[Brasiilia]]ga, et sedakaudu ei saaks riiki toimetada humanitaarabi, mis tema hinnangul on ettevalmistus välisriikide sõjaliseks invasiooniks. Ühtlasi ähvardas Maduro sulgeda ka piiri [[Colombia]]ga.<ref name="0SXJN" /> * Venezuelas läks opositsiooni poolele üle endine sõjaväe vastuluure peadirektoraadi ülem, parlamendiliige [[Hugo Carvajal]], kes kutsus ühtlasi sõjaväge üles loobuma president Nicolás Maduro toetamisest.<ref name="aV4Yx" /> * [[Eesti]]s pidas viimase istungi [[XIII Riigikogu]]. Nelja aasta jooksul pidas parlamendi 13. koosseis 459 istungit ja võttis vastu 588 õigusakti.<ref name="O2M1y" /> ==[[22. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] esitas suursaadiku ametikohale [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i juures [[Kelly Knight Craft]]i kandidatuuri.<ref name="rulers" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] teatas tagasiastumisest peaminister [[Simplice Sarandji]].<ref name="rulers" /> * [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] saatis seoses valitsusvastaste meeleavaldustega laiali peaminister [[Mutaz Musa]] valitsuse. Ühtlasi kuulutas president aastaks välja erakorralise seisukorra.<ref name="rulers" /> ==[[23. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es kuulutati 39. korda välja [[Kuldne Vaarikas|Kuldse Vaarika]] filmiauhindade võitjad ehk 2018. aasta halvimad filmid. Halvimaks filmiks tunnistati "[[Holmes ja Watson]]", halvimaks režissööriks sama filmi lavastaja [[Etan Cohen]]. Kokku võitis see film viis Kuldset Vaarikat. Halvima meesnäitleja auhind läks aga president [[Donald Trump]]ile tema ülesastumiste eest dokumentaalfilmides "[[Death of a Nation]]" ja "[[Fahrenheit 11/9]]".<ref name="aoaXj" /> * [[Nigeeria]]s toimusid [[2019. aasta Nigeeria üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti tagasi [[Muhammadu Buhari]], kes sai 55,6% antud häältest. Valimisaktiivsus oli väga väike, osales 34,7% hääleõiguslikest elanikest.<ref name="rulers" /> * [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] nimetas uueks peaministriks [[Mohamed Tahir Ayala]]. Ühtlasi nimetas ta senise kaitseministri [[Awad Ibn Auf]]i asepresidendiks, säilitades ka tema ministriportfelli. Mõlemad astusid ametisse järgmisel päeval, [[Veebruar 2019#24. veebruar|24. veebruaril]].<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]]s katkestas president [[Nicolás Maduro]] valitsus diplomaatilised suhted [[Colombia]]ga ja teatas Colombia diplomaatide maalt väljasaatmisest, süüdistades Colombia valitsust opositsiooni toetamises ja katsetes toimetada riiki humanitaarabi, mida Maduro pole nõustunud vastu võtma. Samal päeval deserteerus 60 Venezuela rahvuskaardi sõdurit ja põgenes üle piiri Colombiasse. Üle riigi aset leidnud kokkupõrgetes sõjaväe ja opositsiooni toetajate vahel hukkus vähemalt neli ja sai vigastada 50 inimest.<ref name="0x3J7" /><ref name="KqIaU" /> ==[[24. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es kuulutati välja [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] auhinna [[Oscar]] laureaadid. Neli auhinda võitis [[Freddie Mercury]] elust kõnelev draamafilm "[[Bohemian Rhapsody (film)|Bohemian Rhapsody]]", filmis mänginud [[Rami Malek]] sai parima meespeaosatäitja auhinna. Parima naispeaosatäitja auhind läks [[Olivia Colman]]ile osatäitmise eest filmis "[[Soosik]]". Parimaks filmiks valiti "[[Roheline raamat (film)|Roheline raamat]]".<ref name="00siK" /> * [[Kuuba]]s toimus referendum uue põhiseaduse üle. * [[Moldova]]s toimusid [[2019. aasta Moldova parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis venemeelne [[Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei]], mis sai 31,2% häältest ja 34 kohta 101-liikmelises parlamendis. Seni võimul olnud Euroopa Liidu orientatsiooni toetav [[Moldova Demokraatlik Partei]] sai 23,6% häältest ja 23 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli väike, valimistel osales vaid 49,2% hääleõiguslikest elanikest.<ref name="rulers" /> * [[Senegal]]is toimusid [[2019. aasta Senegali presidendivalimised|presidendivalimised]]. Presidendiks valiti tagasi [[Macky Sall]], kes sai 58,3% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 66,2%.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s tähistati mitmete pidulike üritustega Eesti Vabariigi iseseisvumise 101. aastapäeva. [[Vabaduse väljak]]ul toimus kaitsejõudude paraad, [[Tallinna Kaarli kirik]]us oikumeeniline jumalateenistus, millel teenis [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] peapiiskop [[Urmas Viilma]].<ref name="boufA" /><ref name="7xK5a" /> Peaminister [[Jüri Ratas]] ning haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] andsid [[Eesti Teaduste Akadeemia]] saalis kätte riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad ning Wiedemanni keeleauhinna.<ref name="pIrpE" /> ==[[25. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] Aafrika väejuhatus korraldas [[Somaalia]] keskosas õhurünnaku äärmusliku islamiliikumise [[Ash-Shabāb]] võitlejatele. Ameeriklaste hinnangul hukkus rünnakus 35 islamisti.<ref name="8hVIX" /> * [[Briti Neitsisaared|Briti Neitsisaartel]] toimusid parlamendivalimised. Valimistel saavutas absoluutse enamuse [[Neitsisaarte Partei]], mis sai 46,5% antud häältest ja 13 valitavast kohast 8 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Iraan]]is astus tagasi välisminister [[Moḩammad Javād Z̧arīf]], kes oli sattunud pärast Ameerika Ühendriikide taganemist Iraaniga sõlmitud tuumaleppest terava kriitika alla. Iraani president [[Ḩasan Rūḩānī]] lükkas aga järgmisel päeval tema tagasiastumispalve tagasi.<ref name="rulers" /> * [[Kasahstan]]i president [[Nursultan Nazarbajev]] nimetas peaministri kohusetäitja [[Askar Mamin]]i peaministrikandidaadiks. Samal päeval kiitis parlament tema kandidatuuri heaks.<ref name="rulers" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] peaministriks nimetati [[Firmin Ngrébada]].<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]]s teatas [[Leiboristlik Partei]], et kui riigi parlament ei kiida heaks nende pakutud kokkuleppe kavandit [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumiseks, siis asuvad nad toetama Euroopa Liidust lahkumise küsimuses uue rahvahääletuse korraldamist.<ref name="zHCAM" /> ==[[26. veebruar]]== * [[Austraalia]]s avalikustati detsembris 2018 langetatud kohtuotsus, millega [[katoliku kirik]]u kardinal [[George Pell]] mõisteti süüdi laste seksuaalses ahistamises ja ärakasutamises. Tegemist on kõrgeima [[Vatikan]]i ametnikuga, kes kunagi on seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud. Kardinal ise on teatanud otsuse edasikaebamisest.<ref name="oAM3O" /> * [[Briti Neitsisaared|Briti Neitsisaarte]] peaministrina vannutati ametisse [[Andrew Fahie]].<ref name="rulers" /> * [[Colombia]] immigratsiooniagentuur avalikustas, et [[Venezuela]] kaitsejõudude isikkoosseisust on Colombiasse põgenenud kokku 274 inimest. Lisaks teatasid nad, et viimase 48 tunni jooksul on Colombiasse põgenenud ka vähemalt 150 inimest Venezuela julgeolekujõududest.<ref name="XLCaM" /> * [[Põhja-Korea]] juht [[Kim Chŏng-un]] saabus soomustatud rongis [[Vietnam]]i pealinna [[Hanoi]]sse, kus tal seisis ees kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi [[Donald Trump]]iga.<ref name="AOcLX" /> Hiljem samal päeval saabus riiki ka Donald Trump. ==[[27. veebruar]]== * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s Ramsese raudteejaamas sõitis rong teelt välja ja põrkas kokku perrooniga, mille tagajärjel süttisid põlema veduri kütusepaagid, sealt levis tuli mitmetele jaamas asuvatele hoonetele. Kokkupõrkes ja selle tagajärjel puhkenud tulekahjus hukkus 20 ja sai vigastada veel 40 inimest. Õnnetuse tõttu astus samal päeval ametist tagasi transpordiminister [[Hisham Arafat]].<ref name="oBHNj" /> * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] peaministrina astus ametisse [[Firmin Ngrébada]].<ref name="rulers" /> * [[Pakistan]] tulistas oma õhuruumis alla kaks [[India]] õhujõudude lennukit. Üks lennuk kukkus India, teine Pakistani territooriumile. Indiasse kukkunud lennuki mõlemad piloodid hukkusid, Pakistani territooriumile kukkunud lennuki piloot vahistati. India tunnistas lennukite viibimist Pakistani õhuruumis, väidetavalt oli nende missioon rünnata äärmusliku islamiliikumise [[Jaish-e-Mohammad]] tugipunkte.<ref name="TXFP8" /> * [[Ukraina]] rahvusringhääling teatas mitteosalemisest [[2019. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el. Rahvusringhääling ja Ukraina Eurovisiooni eelvõistluse võitja [[Maruv]] ei suutnud kokkuleppele jõuda tema esinemise tingimustes, milles nõuti loobumist kontsertide andmisest Venemaal ja patriootlike sõnumite esitamist. Kuna Maruvi asendamisest keeldusid ka kaks muud muusikakollektiivi, kelle poole rahvusringhääling pöördus, loobuti üldse lauluvõistlusel osalemisest.<ref name="WJHyH" /> * [[Vietnam]]i pealinnas [[Hanoi]]s algas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i ja [[Põhja-Korea]] juhi [[Kim Chŏng-un]]i kohtumine. Tegemist oli kahe riigipea teise omavahelise kohtumisega.<ref name="FZB4X" /> ==[[28. veebruar]]== * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 52:47 [[Andrew Wheeler]]i [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur]]i administraatoriks.<ref name="rulers" /> * [[Austria]]s astus [[Burgenland]]i liidumaa peaministrina ametisse [[Hans Peter Doskozil]]. * [[Iisrael]]i peaprokurör [[Avichai Mandelblit]] teatas, et on kaheaastase uurimise tulemusel otsustanud esitada peaminister [[Binyamin Netanyahu]]le ametliku süüdistuse altkäemaksu võtmises, pettuses ja usalduse kuritarvitamises.<ref name="0KO2W" /> * [[Vietnam]]i pealinnas [[Hanoi]]s toimunud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i ja [[Põhja-Korea]] juhi [[Kim Chŏng-un]]i kohtumine lõppes oodatust varem. Mingit läbimurret ega kokkuleppeid kohtumisel väidetavalt ei saavutatud.<ref name="KNI4F" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s kukkus [[Hiina]] ja [[Venemaa]] vastuseisu tõttu läbi Ameerika Ühendriikide resolutsioon, mis nõudis [[Venezuela]]s poliitilise kriisi lõpetamiseks uute parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamist. Venemaa enda esitatud alternatiivne resolutsioon, mis kutsus Venezuela valitsust üles vastu võtma humanitaarabi ja hoiatas välisriikide sekkumise eest Venezuela sisepoliitikasse, ei kogunud vastuvõtmiseks piisavat toetust.<ref name="fyWog" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ICE11">[https://www.theguardian.com/world/2019/feb/01/inf-donald-trump-confirms-us-withdrawal-nuclear-treaty Donald Trump confirms US withdrawal from INF nuclear treaty] The Guardian, 1.02.2019.</ref> <ref name="ZX0i4">[https://abc6onyourside.com/news/local/scout-me-in-girls-can-now-join-scouts-bsa Scout Me In! Girls can now join Scouts BSA] ABC6, 3.02.2019.</ref> <ref name="2BnaX">[https://edition.cnn.com/2019/02/01/politics/cory-booker-announces-presidential-run-2020/index.html Cory Booker announces he is running for president] CNN Politics, 1.02.2019.</ref> <ref name="lnEVy">[https://web.archive.org/web/20190401164452/http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=1954 EU-Japan trade agreement on track to enter into force in February 2019] European Commission, 18.12.2018.</ref> <ref name="wL0jj">[https://www.dw.com/en/cuba-reports-meteorite-strike-with-fragments-falling-on-pinar-del-rio/a-47332892 Cuba reports meteorite strike with fragments falling on Pinar del Rio] Deutsche Welle, 1.02.2019.</ref> <ref name="rulers">[http://rulers.org/2019-02.html February 2019] Rulers.org</ref> <ref name="VV05">[https://web.archive.org/web/20190207020347/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2019-W05 Nädalainfo 28.01.-03.02.2019] Vabariigi Valitsus</ref> <ref name="v4S5w">[http://www.spiegel.de/politik/ausland/frankreich-gelbwesten-demonstrieren-erneut-gegen-emmanuel-macron-a-1251328.html Gelbwesten demonstrieren gegen Polizeigewalt] Spiegel Online, 2.02.2019.</ref> <ref name="5OOU6">[https://edition.cnn.com/2019/02/02/europe/russia-inf-treaty-intl/index.html Russia follows US in suspending INF nuclear missile treaty] CNN, 2.02.2019.</ref> <ref name="NfgPO">[https://www.foxnews.com/world/top-venezuela-general-rejects-maduros-legitimacy-throws-support-behind-interim-president Top Venezuela general rejects Maduro's legitimacy, throws support behind interim president] Fox News, 3.02.2019.</ref> <ref name="8XkHP">[https://www.rte.ie/news/world/2019/0202/1027078-venezuela/ Venezuela's Maduro calls for early legislative elections] RTE, 3.02.2019.</ref> <ref name="qhP4x">[https://www.reuters.com/article/us-pope-emirates/pope-arrives-in-uae-for-historic-gulf-visit-condemns-yemen-war-idUSKCN1PS0CU Pope arrives in UAE for historic Gulf visit, condemns Yemen war] Reuters, 3.02.2019.</ref> <ref name="8Izhq">[https://www.news24.com/Africa/News/burkina-faso-forces-kill-146-jihadists-after-civilian-attack-20190205 Burkina Faso forces kill 146 jihadists after civilian attack] News24, 5.02.2019.</ref> <ref name="QEDHj">[https://www.bbc.com/news/world-latin-america-47115857 Venezuela crisis: European states recognise Guaidó as president] BBC News, 4.02.2019.</ref> <ref name="m9oGQ">[https://mel.fm/novosti/5018492-v-gruzii-otmenili-vypusknyye-ekzameny-v-shkolakh В Грузии отменили выпускные экзамены в школах] Мел, 4.02.2019.</ref> <ref name="HS1Kj">[https://web.archive.org/web/20190207052716/http://www.rosbalt.ru/world/2019/02/04/1761887.html В Туркмении по указу президента прекратят госфинансирование Академии наук] Росбалт, 4.02.2019.</ref> <ref name="b9H0Q">[https://www.independent.co.uk/news/world/americas/us-politics/state-of-the-union-trump-summary-late-term-abortion-evangelical-pelosi-abrams-2020-election-a8765096.html Trump eyes 2020 election with State of the Union speech designed to please conservatives] The Independent, 6.02.2019.</ref> <ref name="A7kZx">[https://www.aljazeera.com/news/2019/02/central-african-republic-initials-peace-deal-armed-groups-190205121250705.html Central African Republic initials peace deal with armed groups] Al-Jazeera, 5.02.2019.</ref> <ref name="lwd2a">[https://www.reuters.com/article/us-germania-bankruptcy/holiday-airline-germania-collapses-cancels-all-flights-idUSKCN1PU0D6 Holiday airline Germania collapses, cancels all flights] Reuters, 5.02.2019.</ref> <ref name="aZC0H">[https://web.archive.org/web/20190209124147/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/laine-randjarv-lahkub-riigikogust/ Laine Randjärv lahkub Riigikogust] Riigikogu, 4.02.2019.</ref> <ref name="vv07">[https://web.archive.org/web/20190212132753/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2019-W07 Eelinfo (7. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 12.02.2019)</ref> <ref name="jlcRP">[https://www.cnbc.com/2019/02/06/accuser-of-virginias-justin-fairfax-details-alleged-sexual-assault-.html Virginia Lt. Gov. Justin Fairfax's accuser Vanessa Tyson discloses graphic details of alleged sexual assault] CNBC, 6.02.2019.</ref> <ref name="6ccmH">[https://www.err.ee/907930/nato-riigid-allkirjastasid-pohja-makedoonia-liitumisprotokolli NATO riigid allkirjastasid Põhja-Makedoonia liitumisprotokolli] ERR Uudised, 6.02.2019.</ref> <ref name="RLVC1">[https://web.archive.org/web/20190207033300/https://www.washingtonpost.com/world/the_americas/guatemala-presidential-candidate-targeted-over-financing/2019/02/06/22b5a934-2a62-11e9-906e-9d55b6451eb4_story.html Guatemala presidential candidate targeted over financing] The Washington Post, 6.02.2019.</ref> <ref name="lZ6F0">[https://kultuur.err.ee/907979/galerii-ja-videod-selgusid-2018-aasta-kauneimad-raamatud Galerii ja videod: selgusid 2018. aasta kauneimad raamatud] ERR Kultuur, 6.02.2019.</ref> <ref name="hTZf9">[http://www.spiegel.de/sport/fussball/aleksander-ceferin-als-uefa-praesident-wiedergewaehlt-a-1252069.html Aleksander Ceferin als Uefa-Präsident wiedergewählt] Spiegel Online, 7.02.2019.</ref> <ref name="gJbuz">[https://www.reuters.com/article/us-france-italy/france-tells-italy-basta-withdraws-envoy-after-war-of-words-idUSKCN1PW1GJ France tells Italy 'Basta! - withdraws envoy after war of words] Reuters, 7.02.2019.</ref> <ref name="TOixM">[https://www.reuters.com/article/us-thomas-cook-grp-outlook-idUSKCN1PW0JD Thomas Cook puts airline business up for sale to raise cash] Reuters, 7.02.2019.</ref> <ref name="70VzR">[https://www.jungewelt.de/artikel/348808.euroatlantische-rückversicherung.html Euroatlantische Rückversicherung] Junge Welt, 9.02.2019.</ref> <ref name="XtBkA">[https://www.rferl.org/a/greek-parliament-ratifies-north-macedonia-nato-protocol/29758337.html Greece Ratifies North Macedonia's NATO Protocol] Radio Free Europe/Radio Liberty, 8.02.2019.</ref> <ref name="p2BNy">[https://edition.cnn.com/2019/02/09/politics/elizabeth-warren-campaign-kickoff-massachusetts/index.html Elizabeth Warren kicks off presidential bid with challenge to super wealthy — and other Democrats] CNN Politics, 9.02.2019.</ref> <ref name="4N9T6">[https://www.nbcnews.com/politics/2020-election/democratic-sen-amy-klobuchar-announces-run-president-n969796 Democratic Sen. Amy Klobuchar announces run for president] NBC News, 10.02.2019.</ref> <ref name="goTtU">[https://menu.err.ee/909409/selgusid-grammyde-voitjad Selgusid Gramyde võitjad] ERR Menu, 11.02.2019.</ref> <ref name="8bWxS">[https://www.err.ee/909350/madridis-avaldasid-tuhanded-inimesed-peaministri-vastu-meelt Madridis avaldasid tuhanded inimesed peaministri vastu meelt] ERR Uudised, 10.02.2019.</ref> <ref name="dpjg3">[https://kultuur.err.ee/909492/selgusid-bafta-voitjad Selgusid BAFTA võitjad] ERR Kultuur, 11.02.2019.</ref> <ref name="KnbNf">[https://www.nzz.ch/schweiz/zersiedelungsinitiative-die-durchschnittliche-volksinitiative-ld.1458817 Die durchschnittliche Volksinitiative] Neue Zürcher Zeitung, 10.02.2019.</ref> <ref name="P2iX7">[https://www.reuters.com/article/us-hungary-orban-benefits/orban-offers-financial-incentives-to-boost-hungarys-birth-rate-idUSKCN1PZ0I0 Orban offers financial incentives to boost Hungary's birth rate] Reuters, 10.02.2019.</ref> <ref name="g1yuk">[https://www.err.ee/909684/pompeo-ungarile-me-ei-tohi-lasta-venemaal-laant-lohestada Pompeo Ungarile: me ei tohi lasta Venemaal Läänt lõhestada] ERR Uudised, 11.02.2019.</ref> <ref name="8L8XC">[https://www.err.ee/909693/riia-linnapea-elas-ule-jarjekordse-umbusaldushaaletuse Riia linnapea elas üle järjekordse umbusaldushääletuse] ERR Uudised, 11.02.2019.</ref> <ref name="wL2OO">[https://www.dailysabah.com/deutsch/istanbul/2019/02/12/4-tote-nach-absturz-eines-militaerhelikopters-in-istanbul 4 Tote nach Absturz eines Militärhelikopters in Istanbul] Daily Sabah, 12.02.2019.</ref> <ref name="kGxJq">[https://www.err.ee/909599/bonnieri-preemia-laks-jagamisele-err-i-portaali-ja-ekspressi-ajakirjaniku-vahel Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i portaali ja Ekspressi ajakirjaniku vahel] ERR Uudised, 11.02.2019.</ref> <ref name="jGR0M">[https://kultuur.err.ee/909524/eesti-keele-instituut-avas-uue-sonastikuportaali-sonaveeb Eesti Keele Instituut avas uue sõnastikuportaali Sõnaveeb] ERR Kultuur, 11.02.2019.</ref> <ref name="SnqLm">[https://derstandard.at/2000097801906/Kafkaesker-Prozess-fuer-Kataloniens-Separatistenfuehrer Kafkaesker Prozess für Kataloniens Separatistenführer] Der Standard, 11.02.2019.</ref> <ref name="Jd4UE">[http://www.spiegel.de/politik/ausland/mazedonien-heisst-nun-offiziell-nordmazedonien-a-1252956.html Mazedonien heißt nun offiziell Nordmazedonien] Spiegel Online, 12.02.2019.</ref> <ref name="lDRkJ">[https://www.err.ee/909785/sisekaitseakadeemia-rektoriks-saab-marek-link Sisekaitseakadeemia rektoriks saab Marek Link] ERR Uudised, 12.02.2019.</ref> <ref name="4knLQ">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-rae-valla-elanik-laine-randjarv-valiti-viimsi-vallavanemaks-minust-saab-peagi-viimsilane?id=85304433 Rae valla elanik Laine Randjärv valiti Viimsi vallavanemaks: minust saab peagi viimsilane] Delfi, 12.02.2019.</ref> <ref name="9eeXQ">[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-eesti-panga-presidendi-kandidaadiks-valitud-muller-kui-viimased-aastad-on-eesti-majandusele-olnud-positiivsed-siis-ju-me-jargmise-seitsme-aasta?id=85306069 Eesti Panga presidendi kandidaadiks valitud Müller: kui viimased aastad on Eesti majandusele olnud positiivsed, siis ju me järgmise seitsme aasta jooksul näeme erinevaid aegu] Ärileht, 12.02.2019.</ref> <ref name="ngeSY">[https://www.nzz.ch/international/fema-chef-brock-long-gibt-amt-als-us-katastrophenschutzleiter-auf-ld.1459760 Chef des US-Katastrophenschutzes Fema tritt zurück] Neue Zürcher Zeitung, 14.02.2019.</ref> <ref name="p2BcN">[https://www.nzz.ch/international/paul-manafort-trumps-ex-wahlkampfchef-belog-fbi-ermittler-mueller-ld.1459764 Trumps Ex-Wahlkampfchef Manafort hat Sonderermittler Mueller belogen] Neue Zürcher Zeitung, 14.02.2019.</ref> <ref name="OKSg9">[https://www.nzz.ch/international/iran-kuendigt-nach-selbstmordanschlag-vergeltung-an-ld.1459762 Iran kündigt Vergeltung für Anschlag auf Eliteeinheit an] Neue Zürcher Zeitung, 14.02.2019.</ref> <ref name="p60Gn">[http://press.vatican.va/content/salastampa/it/bollettino/pubblico/2019/02/16/0133/00272.html#en Comunicato della Congregazione per la Dottrina della Fede] Holy See Press Office, 16.02.2019.</ref> <ref name="HhEx7">[https://www.nzz.ch/international/trump-us-praesident-will-notstand-verhaengen-um-mauer-zu-bauen-ld.1460073 Shutdown ab – doch nun will Trump den Notstand erklären] Neue Zürcher Zeitung, 15.02.2019.</ref> <ref name="8W20y">[https://www.nzz.ch/international/kaschmir-18-tote-bei-anschlag-auf-sicherheitskraefte-ld.1459919 Über 40 Tote bei Anschlag in Kaschmir] Neue Zürcher Zeitung, 14.02.2019.</ref> <ref name="4gW3L">[https://www.err.ee/910436/airbus-lopetab-2021-aastal-a380-reisilennukite-tootmise Airbus lõpetab 2021. aastal A380 reisilennukite tootmise] ERR Uudised, 14.02.2019.</ref> <ref name="Yckm8">[https://www.theguardian.com/politics/2019/feb/14/theresa-may-defeated-on-brexit-again-as-erg-tories-abstain Theresa May defeated on Brexit again as ERG Tories abstain] The Guardian, 14.02.2019.</ref> <ref name="lEO4y">[https://www.nzz.ch/schweiz/homo-ehe-soll-rasch-ermoeglicht-werden-ld.1460039 Ehe von gleichgeschlechtlichen Paaren soll rasch ermöglicht werden] Neue Zürcher Zeitung, 14.02.2019.</ref> <ref name="AkEKM">[https://www.foxnews.com/politics/trump-eyes-8b-border-wall-funding-emergency-declaration Trump declares emergency on border, eyes $8B for wall as he signs spending package] Fox News, 15.02.2019.</ref> <ref name="oz0rL">[https://edition.cnn.com/2019/02/15/politics/bill-weld-2020-exploratory-committee/index.html Trump may have his first 2020 Republican challenger with former Massachusetts governor] CNN Politics, 15.02.2019.</ref> <ref name="vBIxS">[https://eu.usatoday.com/story/money/2019/02/15/payless-shoesource-all-u-s-stores-liquidating-and-closing/2885949002/ Payless ShoeSource closing all 2,100 U.S. stores, starting liquidation sales Sunday] USA Today, 16.02.2019.</ref> <ref name="v9oHx">[https://chicago.cbslocal.com/2019/02/15/5-dead-in-aurora-workplace-shooting/ Aurora Mass Shooting: 6 Dead, Including Gunman, And 6 Officers Injured] CBS Chicago, 15.02.2019.</ref> <ref name="9f96Q">[https://www.bbc.com/news/world-africa-47259631 Dozens of bodies found in north-west Nigeria] BBC News, 15.02.2019.</ref> <ref name="cLQrD">[https://www.bbc.com/news/world-africa-47263122 Nigeria election 2019: Poll halted in last-minute drama] BBC News, 16.02.2019.</ref> <ref name="oD2eO">[https://www.nytimes.com/2019/02/16/world/asia/taliban-attack-afghan-security.html ‘No One Survived.’ A Taliban Attack Kills 32 at Remote Afghan Post] The New York Times, 16.02.2019.</ref> <ref name="j7Gvt">[https://www.washingtontimes.com/news/2019/feb/17/flybmi-british-airline-collapses-strands-hundreds/ Hundreds stranded as British airline collapses] The Washington Times, 17.02.2019.</ref> <ref name="gcBb5">[https://menu.err.ee/910975/eesti-laulu-voitis-victor-crone Eesti Laulu võitis Victor Crone] ERR Menu, 16.02.2019.</ref> <ref name="4deYs">[https://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics-trump/trump-urges-venezuelan-military-to-abandon-maduro-or-lose-everything-idUSKCN1Q71G8 Trump urges Venezuelan military to abandon Maduro or 'lose everything'] Reuters, 18.02.2019.</ref> <ref name="4s6Kf">[https://eu.usatoday.com/story/news/politics/2019/02/18/donald-trump-california-sues-over-national-emergency-delcaration/2911625002/ 16 states sue Trump over national emergency declaration, border wall] USA Today, 18.02.2019.</ref> <ref name="YtHEP">[https://www.bbc.com/news/world-australia-47274663 Australian political parties hit by 'state actor' hack, PM says] BBC News, 18.02.2019.</ref> <ref name="bvB1a">[https://www.npr.org/2019/02/19/676923000/bernie-sanders-enters-2020-presidential-campaign-no-longer-an-underdog?t=1550576496363&t=1550765462079 Bernie Sanders Launches 2020 Presidential Campaign, No Longer An Underdog] NPR, 19.02.2019.</ref> <ref name="QjY7M">[https://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-47300832 MP Joan Ryan quits Labour for Independent Group] BBC News, 19.02.2019.</ref> <ref name="YOuWm">[https://eu.usatoday.com/story/news/politics/2019/02/20/who-is-jeffrey-rosen-deputy-attorney-general-nominee/2925201002/ Who is Jeffrey Rosen? Three things to know about President Trump's deputy attorney general pick] USA Today, 20.02.2019.</ref> <ref name="cMGqJ">[https://www.bbc.com/news/world-asia-47314098 Bangladesh fire: Blaze kills dozens in Dhaka historic district] BBC News, 21.02.2019.</ref> <ref name="1B75N">[https://www.theguardian.com/politics/2019/feb/20/tory-mps-defect-independent-group-soubry-allen-wollaston Conservative split as rebels denounce grip of hardline Brexiters] The Guardian, 20.02.2019.</ref> <ref name="eZfX6">[https://apnews.com/6537b01303214fa18c9ee730cd4fda6c The Latest: Police: Smollett paid brothers to stage attack] AP News, 22.02.2019.</ref> <ref name="hxEA9">[https://www.err.ee/913160/usa-naitleja-jussie-smollett-voeti-politseile-valeutluste-andmise-eest-vahi-alla USA näitleja Jussie Smollett võeti politseile valeütluste andmise eest vahi alla] ERR Uudised, 22.02.2019.</ref> <ref name="O0qKb">[https://web.archive.org/web/20190226172040/http://time.com/5534324/catalan-secessionists-block-highways-strike/ Catalan Secessionists Are Blocking Highways and Train Tracks in a General Strike] Time, 21.02.2019.</ref> <ref name="jsKuS">[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-47316511 Israel elections: Netanyahu challengers Gantz and Lapid join forces] BBC News, 21.02.2019.</ref> <ref name="0SXJN">[https://www.bbc.com/news/world-latin-america-47325201 Venezuela crisis: Maduro closes border with Brazil] BBC News, 22.02.2019.</ref> <ref name="aV4Yx">[https://www.nytimes.com/2019/02/21/world/americas/hugo-carvajal-maduro-venezuela.html Venezuela’s Ex-Spy Chief Rejects Maduro, Accusing Leader’s Inner Circle of Corruption] The New York Times, 21.02.2019.</ref> <ref name="O2M1y">[https://www.err.ee/912724/riigikogu-2015-2019-588-oigusakti-459-istungit-kogupikkusega-1432-tundi Riigikogu 2015 - 2019 | 588 õigusakti, 459 istungit kogupikkusega 1432 tundi] ERR Uudised, 22.02.2018.</ref> <ref name="aoaXj">[https://orf.at/stories/3112591/ "Goldene Himbeeren" für Donald Trump und "Holmes & Watson"] ORF, 23.02.2019.</ref> <ref name="0x3J7">[https://www.reuters.com/article/us-venezuela-politics-colombia/venezuela-breaks-diplomatic-relations-with-colombia-over-aid-maduro-says-idUSKCN1QC0SR Venezuela breaks diplomatic relations with Colombia over aid, Maduro says] Reuters, 23.02.2019.</ref> <ref name="KqIaU">[https://www.miamiherald.com/news/nation-world/world/americas/venezuela/article226677254.html Four dead and at least 50 wounded in clashes over aid in Venezuela] Miami Herald, 23.02.2019.</ref> <ref name="00siK">[https://www.nytimes.com/2019/02/24/movies/oscar-winners.html 2019 Oscar Winners: The Full List] The New York Times, 24.02.2019.</ref> <ref name="boufA">[https://www.err.ee/913905/video-ja-fotod-kaitsejoudude-paraad-vabaduse-valjakul Video ja fotod: kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul] ERR Uudised, 24.02.2019.</ref> <ref name="7xK5a">[https://www.err.ee/913899/urmas-viilma-valimistel-haale-andmine-on-konkreetne-armastustegu-oma-riigi-suhtes Urmas Viilma: valimistel hääle andmine on konkreetne armastustegu oma riigi suhtes] ERR Uudised, 24.02.2019.</ref> <ref name="pIrpE">[https://www.err.ee/913949/valitsus-andis-ule-kultuuri-spordi-ja-teaduse-elutoopreemiad Valitsus andis üle kultuuri, spordi ja teaduse elutööpreemiad] ERR Uudised, 24.02.2019.</ref> <ref name="8hVIX">[https://www.err.ee/914399/somaalias-sai-usa-ohuloogis-surma-35-islamiaarmuslast Somaalias sai USA õhulöögis surma 35 islamiäärmuslast] ERR Uudised, 26.02.2019.</ref> <ref name="zHCAM">[https://www.bbc.co.uk/news/uk-politics-47363307 Labour prepared to back new Brexit referendum] BBC News, 25.02.2019.</ref> <ref name="oAM3O">[https://www.err.ee/914398/austraalia-kohus-moistis-vatikani-kardinali-suudi-seksuaalkuritegudes Austraalia kohus mõistis Vatikani kardinali süüdi seksuaalkuritegudes] ERR Uudised, 26.02.2019.</ref> <ref name="XLCaM">[https://edition.cnn.com/2019/02/25/americas/venezuela-developments/index.html US flying more reconnaissance flights off Venezuela, military sources say] CNN, 27.02.2019.</ref> <ref name="AOcLX">[https://edition.cnn.com/2019/02/25/asia/kim-jong-un-vietnam-arrive-train-intl/index.html Kim Jong Un arrives in Vietnam to a red carpet welcome ahead of summit] CNN; 26.02.2019.</ref> <ref name="oBHNj">[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-47384443 Cairo station fire: Train crash causes deadly blaze] BBC News, 27.02.2019.</ref> <ref name="TXFP8">[https://www.err.ee/914719/pakistan-teatas-kahe-india-sojalennuki-allatulistamisest-kashmiris Pakistan teatas kahe India sõjalennuki allatulistamisest Kashmiris] ERR Uudised, 27.02.2019.</ref> <ref name="WJHyH">[https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-47394371 Ukraine pulls out of Eurovision Song Contest 2019] BBC News, 27.02.2019.</ref> <ref name="FZB4X">[https://www.cnbc.com/2019/02/27/trump-and-kim-meet-face-to-face-in-vietnam-as-second-summit-kicks-off.html Trump and Kim meet face-to-face in Vietnam as second summit kicks off] CNBC, 27.02.2019.</ref> <ref name="0KO2W">[https://news.sky.com/story/israeli-pm-benjamin-netanyahu-faces-corruption-charges-11651195 Israeli PM Benjamin Netanyahu faces corruption charges] Sky News, 28.02.2019.</ref> <ref name="KNI4F">[https://www.nbcnews.com/news/world/trump-begins-one-one-kim-jong-un-tempering-expectations-n977466 North Korea nuclear summit ends abruptly with no deal] CNBC, 1.03.2019.</ref> <ref name="fyWog">[https://web.archive.org/web/20190301130306/https://www.washingtonpost.com/world/the_americas/un-to-vote-on-rival-us-and-russian-resolutions-on-venezuela/2019/02/28/97181a58-3b80-11e9-b10b-f05a22e75865_story.html Security Council rejects US, Russia resolutions on Venezuela] The Washington Post, 28.02.2019.</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2019| 2]] 0s221iijzi8ojjd0ogwedh6vrf7ogdk 0 532708 7249115 5306762 2026-10-07T15:21:58Z Estopedist1 278 liita 7249115 wikitext text/x-wiki {{Liita|Eesti lõimumispoliitika}} '''Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring''' on [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumi]] tellitav lõimumisvaldkonna sõltumatu süvauuring. Integratsiooni monitooringuid korraldatakse üle Eesti alates 2000. aastast. Sihtrühmad, keda monitooringu raames küsitletakse on eestlased, eesti keelest erineva emakeelega püsielanikud ning alates 2017. aastast uussisserändajad. Monitooringu peamised uurimisvaldkonnad, mis puudutavad eri rahvusest inimeste elu Eestis, on haridus, tööturg, meedia, vähemusrahvuste ja etniliste gruppide keel ja kultuur, võrdne kohtlemine, kodakondsus, keeleõpe ja uussisserändajate kohanemine. Monitooringus kasutatakse peamise uurimismeetodina kvalitatiivset uurimismeetodit. Monitooringu tulemused annavad sissevaate Eesti lõimumispoliitika ja lõimumisprotsesside kohta. == Monitooringute tulemused == === 2017. aasta tulemused === Murekohad: * Teisest rahvusest elanike positsioon Eesti tööturul on eestlastega võrreldes halvem, eriti puudutab see naisi. * Eestlased ja teisest rahvusest elanikud toimetavad peamiselt oma keeleruumis. * Määratlemata kodakondsusega isikute soov omandada Eesti kodakondsus on hakanud langema. * Usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teistest rahvustest inimestel jätkuvalt madalam kui eestlastel. Paranenud näitajad: * Teistest rahvustest inimeste eesti keele oskus on paranemas ja vajadus eesti keele järele on suurenemas nii vabal ajal kui ka tööl. * Neli inimest viiest olid nõus, et nad on keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjateks. * Enamik Eesti elanikke pooldab selgelt eestikeelse õppega alustamist juba lasteaias ja toetus keelepõhisele eristamisele hariduses on langemas. * Suur osa [[Uussisserändajad Eestis|uussisserändajatest]] on Eesti eluga hästi kohanenud. === 2015. aasta tulemused === Murekohad: * [[Määratlemata kodakondsusega isikud Eestis|Määratlemata kodakondsusega]] isikute hulk väheneb aeglaselt, kuigi nende seas on palju Eestis sündinud ja eesti keelt heal tasemel oskavaid noori. * Rahvusgruppide vahel on suurenenud sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine, mistõttu nähakse näiteks venekeelsete koolide reformeerimise tulemusi negatiivses võtmes. * Eestivenelaste tervikgrupi usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on eestlastega võrreldes oluliselt madalam, eriti puudutab see vanemat põlvkonda. * [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] lõimumisnäitajad on nõrgad. Paranenud näitajad: * Eesti keele oskus vähemusrahvuste seas paraneb ja keele oskuse positiivne sümboolne tähendus suureneb. * Teistest rahvustest noorte usaldus riigiinstitutsioonide vastu on lähedane eestikeelsete noorte omale. * Eestivenelaste kuuluvustunne ja eestlaste kaasamisvalmidus on suurenenud. * Varasemate monitooringutega võrreldes on eestlaste suhtumine kodakondsusnõuete leevendamisse muutunud toetavamaks. == Eesti lõimumispoliitika == {{Vaata ka|Eesti lõimumispoliitika|Uussisserändajad Eestis|Eesti kohanemisprogramm}} Eesti lõimumispoliitika tähtsaim alusdokument on valdkondlik arengukava "Lõimuv Eesti 2020", mis sõnastab rahvastiku ühtsustamisele kaasaaitavad eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Tähtsaim saavutus uusisserändajate toetamiseks on kohanemisprogramm. Lõimumisest ülevaate saamiseks korraldataksegi Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. == Viited == # Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2017 https://www.kul.ee/et/EIM2017 # Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2015 https://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015 # Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2011 https://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-integratsiooni-monitooring-2011-0 # Eesti Ühiskonna Integratsiooni monitooring 2008 https://www.kul.ee/et/integratsiooni-monitooring-2008 [[Kategooria:Eesti ühiskond]] 46n0yaj4sjfuwdxnrr7a0oxiuh7n67z 0 535107 7249114 7157517 2026-10-07T15:20:38Z OskarRand1 162064 /* */ 7249114 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''MFA''' võib tähendada järgmist: *MFA ehk ''master of fine arts'' ([[vabade kunstide magister]]) *MFA ehk ''Ministry of Foreign Affairs'' ([[Välisministeerium (üldmõiste)|Välisministeerium]]) {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2026}} gc6vchie2ylxg5oaplrlkunmpm9iz8g 0 538896 7249293 6768369 2026-10-08T01:20:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249293 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonie Riigikogu 2019.svg|pisi|XIV Riigikogu erakonnad: {{legend|#FBCF05|[[Eesti Reformierakond| Reformierakond]] (34)}}{{legend|#007557|[[Eesti Keskerakond| Keskerakond]] (26)}} {{legend|#0063AF| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] (19)}} {{legend|#009CE2| [[Isamaa Erakond|Isamaa]] (12)}}{{legend|#E10600| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (10)}} ]] '''XIV Riigikogu''' oli [[Riigikogu]] 14. koosseis, mille valisid [[Eesti]] kodanikud [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[3. märts]]il [[2019]]. XIV koosseis kogunes esimesele istungile 4. aprillil 2019 ja viimase korralise istungi pidas 23. veebruaril 2023. Nelja aasta jooksul pidas Riigikogu täiskogu 467 istungit, millest 65 olid kaugosalusega istungid. Kokku kestsid täiskogu istungid 1571 tundi ja 11 minutit. XIV Riigikogu võttis vastu 403 seadust ja 134 otsust. Lisaks tegi parlament kaheksa avaldust ja kaks pöördumist, millest viis avaldust ja ühe pöördumise tegi Riigikogu [[Ukraina]] toetuseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=XIV Riigikogu koosseis |url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xiv-riigikogu-koosseis/ |vaadatud=21.06.2023 |väljaanne=[[Riigikogu]]}}</ref> XIV Riigikokku kandideeris 1099 inimest, neist 1084 olid üles seatud kümne erakonna nimekirjas ja 15 üksikkandidaatidena. Valimistulemused kuulutati välja 28. märtsil 2019, avaldati [[Riigi Teataja]]s 29. märtsil ning need jõustusid 30. märtsil, mil algasid ka koosseisu liikmete volitused.<ref name="RT-29032019" /> Riigikokku pääses viis erakonda. Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]]. 26. jaanuaril 2021 moodustasid valitsuskoalitsiooni [[Eesti Reformierakond]] ja Eesti Keskerakond ning 18. juulil 2022 moodustasid uue valitsuskoalitsiooni Eesti Reformierakond, [[Isamaa Erakond|Erakond Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]. Riigikogu kogunes avaistungile 4. aprillil 2019 ning valis juhatuse. [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimeheks]] valiti [[Henn Põlluaas]], aseesimeesteks [[Helir-Valdor Seeder]] ja [[Siim Kallas]].<ref name="RK-04042019"/> 25. märtsil 2020 valiti juhatus samas koosseisus ameteid jätkama.<ref name="RK-25032020"/> 8. veebruaril 2021 valiti uuesti aseesimehed, kuivõrd [[Siim Kallas]] astus 1,5 nädalat varem ametist tagasi. Aseesimeesteks said [[Hanno Pevkur]] ja [[Helir-Valdor Seeder]].<ref name="RK-08022021"/> 18. märtsil 2021 valiti Riigikogu uus juhatus: esimees [[Jüri Ratas]], aseesimehed [[Hanno Pevkur]] ja [[Martin Helme]].<ref name="RK-18032021"/> XIV Riigikogu menetles 779 eelnõud.<ref>[https://www.err.ee/1608920789/kulli-taro-mida-tahendab-too-riigikogus "Külli Taro: mida tähendab töö riigikogus?"] ERR, 20. märts 2023</ref> == Valituks osutunud XIV Riigikogu liikmed == === Reformierakond === [[Reformierakond|Reformierakonnast]] osutus valituks 34 kandidaati: [[Arto Aas]], [[Annely Akkermann]], [[Yoko Alender]], [[Jüri Jaanson]], [[Kaja Kallas]], [[Siim Kallas]], [[Liina Kersna]], [[Johannes Kert]], [[Signe Kivi]], [[Toomas Kivimägi]], [[Urmas Klaas]], [[Heiki Kranich]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Urmas Kruuse]], [[Ants Laaneots]], [[Kalle Laanet]], [[Maris Lauri]], [[Jürgen Ligi]], [[Kristen Michal]], [[Marko Mihkelson]], [[Madis Milling]], [[Urmas Paet]], [[Kalle Palling]], [[Keit Pentus-Rosimannus]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Valdo Randpere]], [[Taavi Rõivas]], [[Andrus Seeme]], [[Andres Sutt]], [[Aivar Sõerd]], [[Kristina Šmigun-Vähi]], [[Urve Tiidus]] ja [[Vilja Toomast]]. === Eesti Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]] osutus valituks 26 kandidaati: [[Jaak Aab]], [[Taavi Aas]], [[Vladimir Arhipov]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Enn Eesmaa]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Marek Jürgenson]], [[Raimond Kaljulaid]], [[Kalev Kallo]], [[Jaanus Karilaid]], [[Mihhail Korb]], [[Siret Kotka-Repinski]], [[Mihhail Kõlvart]], [[Lauri Laats]], [[Aadu Must]], [[Anneli Ott]], [[Jüri Ratas]], [[Martin Repinski]], [[Mailis Reps]], [[Kersti Sarapuu]], [[Kadri Simson]], [[Mihhail Stalnuhhin]], [[Vladimir Svet]], [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]], [[Yana Toom]] ja [[Marika Tuus-Laul]]. === Eesti Konservatiivne Rahvaerakond === [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast]] osutus valituks 19 kandidaati: [[Merry Aart]], [[Riho Breivel]], [[Peeter Ernits]], [[Helle-Moonika Helme]], [[Mart Helme]], [[Martin Helme]], [[Ruuben Kaalep]], [[Uno Kaskpeit]], [[Kert Kingo]], [[Rene Kokk]], [[Leo Kunnas]], [[Alar Laneman]], [[Jaak Madison]], [[Siim Pohlak]], [[Anti Poolamets]], [[Paul Puustusmaa]], [[Henn Põlluaas]], [[Urmas Reitelmann]] ja [[Jaak Valge]]. === ISAMAA Erakond === [[ISAMAA Erakond|Isamaa Erakonnast]] osutus valituks 12 kandidaati: [[Aivar Kokk]], [[Tarmo Kruusimäe]], [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]], [[Jüri Luik]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Metsoja]], [[Urmas Reinsalu]], [[Üllar Saaremäe]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Sven Sester]], [[Priit Sibul]] ja [[Raivo E. Tamm|Raivo Tamm]]. === Sotsiaaldemokraatlik Erakond === [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast]] osutus valituks 10 kandidaati: [[Marina Kaljurand]], [[Kalvi Kõva]], [[Helmen Kütt]], [[Sven Mikser]], [[Jevgeni Ossinovski]], [[Ivari Padar]], [[Heljo Pikhof]], [[Katri Raik]], [[Indrek Saar]] ja [[Riina Sikkut]]. == Riigikogu liikmete ametivandeid == <gallery> Fail:XIV Riigikogu liikmete ametivanded 2019-1.pdf|Riigikogu liikmete ametivanded Fail:XIV Riigikogu ametivanded 2019-2 (31-61).pdf|Riigikogu liikmete ametivanded Fail:XIV Riigikogu liikmete ametivanded 2019-3 (62-92).pdf|Riigikogu liikmete ametivanded Fail:XIV Riigikogu liikmete ametivanded 2019-4 (93-110).pdf|Riigikogu liikmete ametivanded </gallery> == Muudatused Riigikogu ja fraktsioonide koosseisus == *3. aprillil 2019 otsustas Vabariigi Valimiskomisjon Urmas Klaasi, Vladimir Arhipovi, Urmas Paeti, Yana Toomi, Mihhail Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi, Lauri Laatsi, Vladimir Sveti ja Tõnis Lukase tagasiastumisavalduste alusel, et Urmas Klaasi asemel asub Riigikogu liikmeks [[Hele Everaus]], Vladimir Arhipovi asemel [[Kaido Höövelson]], Urmas Paeti asemel [[Erkki Keldo]], Mihhail Kõlvarti asemel [[Erki Savisaar]], Yana Toomi asemel [[Dmitri Dmitrijev]], Vadim Belobrovtsevi asemel [[Viktor Vassiljev]], Lauri Laatsi asemel [[Igor Kravtšenko]], Vladimir Sveti asemel [[Tõnis Mölder]] ja Tõnis Lukase asemel [[Mihhail Lotman]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200927203452/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-m%C3%A4%C3%A4ras-riigikogu-asendusliikmed Vabariigi Valimiskomisjon määras Riigikogu asendusliikmed], valimised.ee</ref> *5. aprillil 2019 lahkus [[Raimond Kaljulaid]] Keskerakonna fraktsioonist.<ref>https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/muudatused-koosseisus/</ref> *25. aprillil 2019 seoses Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Taavi Aasa, Mart Helme, Martin Helme, Rene Koka, Jüri Luige, Jüri Ratase, Urmas Reinsalu ja Mailis Repsi volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeteks asusid Riigikogu liikmeteks asendusliikmed [[Urmas Espenberg]], [[Heiki Hepner]], [[Andrei Korobeinik]], [[Kerstin-Oudekki Loone]], [[Natalia Malleus]], [[Mart Nutt]], [[Peeter Rahnel]], [[Kai Rimmel]] ja [[Arno Sild]]. *26. aprillil 2019 seoses Riigikogu liikme [[Arno Sild|Arno Silla]] tagasiastumisega asus Riigikogu liikmeks [[Tiit Kala]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/326042019003 |vaadatud=2023-09-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> *17. mail 2019 seoses Riigikogu liikme [[Kert Kingo]] volituste peatumisega tema nimetamise tõttu [[Jüri Ratase teine valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liikmeks 16. mail asus Riigikogu liikmeks asendusliige [[Rein Suurkask]].<ref name="RT-21052019"/> *21. mail 2019 seoses Riigikogu liikme [[Arto Aas]]a tagasiastumisega 20. mail asus Riigikogu liikmeks [[Signe Riisalo]].<ref name="RT-22052019"/> *4. juunil 2019 seoses Riigikogu liikme [[Mart Nutt|Mart Nuti]] surmaga 2. juunil 2019 asus Riigikogu liikmeks [[Siim Valmar Kiisler|Siim Kiisler]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. juuni 2019 |pealkiri=Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/304062019007 |vaadatud=2023-09-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> *12. juunil 2019 seoses Riigikogu liikme [[Jaak Madison]]i tagasiastumisega 11. juunil 2019, asus Riigikogu liikmeks [[Kalle Grünthal]]. *13. juunil 2019 seoses Riigikogu liikmete [[Sven Mikser]]i ja [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] tagasi astumisega 12. juunil 2019 asusid Riigikogu liikmeteks [[Jaak Juske]] ja [[Lauri Läänemets]]. *13. septembril 2019 seoses Riigikogu liikme [[Kadri Simson]]i tagasiastumisega asus Riigikogu liikmeks [[Marko Šorin]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. september 2019 |pealkiri=Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/317092019001 |vaadatud=2023-09-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> *30. septembril 2019 seoses Riigikogu liikme [[Kalle Palling]]u tagasiastumisega asus Riigikogu liikmeks [[Mart Võrklaev]].<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/301102019004</ref> *26. oktoobril 2019 lõppesid [[Rein Suurkask|Rein Suurkase]] volitused Riigikogu liikmena, kuna Riigikokku naasis Vabariigi Valitsuse kohustustest vabastatud [[Kert Kingo]].<ref>{{Netiviide|autor=Paal, Gunnar|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kingo-naaseb-riigikokku/|pealkiri=Kingo naaseb Riigikokku|väljaanne=Riigikogu pressiteenistus|aeg=25.10.2019|vaadatud=28.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191028092652/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kingo-naaseb-riigikokku/|arhiivimisaeg=28.10.2019|url-olek=ei tööta}}</ref> *7. novembril 2020 lõppesid [[Tiit Kala]] volitused Riigikogu liikmena seoses keskkonnaminister [[Rene Kokk|Rene Koka]] tagasi astumisega ja Riigikogu liikme volituste taastumisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/rene-kokk-naaseb-riigikokku/|pealkiri=Rene Kokk naaseb Riigikokku|väljaanne=|aeg=07.11.2020|vaadatud=18.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201126104952/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/rene-kokk-naaseb-riigikokku/|arhiivimisaeg=26.11.2020|url-olek=ei tööta}}</ref> *9. novembril 2020 lõppesid [[Urmas Espenberg]]i volitused Riigikogu liikmena seoses siseminister [[Mart Helme]] tagasi astumisega ja Riigikogu liikme volituste taastumisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/mart-helme-naaseb-riigikokku/|pealkiri=Mart Helme asumisel Riigikogu liikmeks lahkub Urmas Espenberg.|väljaanne=|aeg=9. november 2020|vaadatud=18.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201126105036/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/mart-helme-naaseb-riigikokku/|arhiivimisaeg=26.11.2020|url-olek=ei tööta}}</ref> *19. novembril 2020 seoses Riigikogu liikme [[Alar Laneman|Alar Lanemani]] asumisega Eesti Vabariigi siseministriks ja Riigikogu volituste peatumisega 18. novembril asus Riigikogu liikmeks [[Urmas Espenberg]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/urmas-espenberg-asub-taas-riigikogu-liikmeks/|pealkiri=Urmas Espenberg asub taas Riigikogu liikmeks|väljaanne=|aeg=18. november 2020|vaadatud=18.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201203143624/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/urmas-espenberg-asub-taas-riigikogu-liikmeks/|arhiivimisaeg=3.12.2020|url-olek=ei tööta}}</ref> *21. novembril 2020 seoses [[Mailis Reps]]i Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega lõppesid Riigikogu asendusliikme [[Andrei Korobeinik]]u volitused.<ref name="RT-24112020"/> *26. novembril 2020 seoses Riigikogu liikme [[Anneli Ott|Anneli Oti]] volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asus Riigikogu liikmeks asendusliige [[Andrei Korobeinik]].<ref name="RT-26112020"/> *30. novembril 2020 seoses Riigikogu liikme [[Kalev Kallo]] süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega lõppesid tema Riigikogu liikme volitused. Alates 1. detsembrist 2020 on asendusliige [[Imre Sooäär|Imre Sooäär.]]<ref>{{Netiviide|autor=Paal, Gunnar|url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kalev-kallo-asendusliige-on-imre-sooaar/|pealkiri=Kalev Kallo asendusliige on Imre Sooäär|väljaanne=Riigikogu|aeg=30. november 2020|vaadatud=30.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210107155508/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kalev-kallo-asendusliige-on-imre-sooaar/|arhiivimisaeg=7.01.2021|url-olek=ei tööta}}</ref> *11. jaanuaril [[2021]] seoses Riigikogu liikme [[Katri Raik]]i tagasiastumisega asus Riigikogu liikmeks [[Eduard Odinets]]. *Seoses Martin Helme, Alar Lanemani, Jüri Luige, Jüri Ratase ja Urmas Reinsalu Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ning nende Riigikogu liikme volituste taastumisega 27. jaanuaril 2021 lõppesid Riigikogu liikmete [[Urmas Espenberg]]i, [[Heiki Hepner]]i, [[Siim-Valmar Kiisler]]i ja [[Kai Rimmel]]i volitused 26. jaanuaril. Seoses Riigikogu liikmete Kaja Kallase, Liina Kersna, Urmas Kruuse, Kalle Laaneti, Maris Lauri, Tõnis Mölderi, Keit Pentus-Rosimannuse, Signe Riisalo ja Andres Suti volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeteks asuvad 27. jaanuaril Riigikogu liikmeteks järgmised asendusliikmed: [[Ivi Eenmaa]], [[Toomas Järveoja]], [[Õnne Pillak]], [[Mati Raidma]], [[Maido Ruusmann]], [[Timo Suslov]], [[Margit Sutrop]] ja [[Aivar Viidik]]. *Seoses Riigikogu liikme [[Maido Ruusmann]]i tagasiastumisega asub 28. jaanuaril 2021 Riigikogu liikmeks [[Sulev Kannimäe]]. *6. märtsil 2021 seoses Riigikogu liikme [[Johannes Kert|Johannes Kerdi]] volituste lõppemisega tema surma tõttu 4. märtsil asus Riigikogu liikmeks asendusliige [[Tiiu Aro]].<ref name="RT-09032021"/> *1. juunil 2021 seoses Riigikogu liikme [[Jüri Luik|Jüri Luige]] tagasiastumisega asub 1. juunil Riigikogu liikmeks asendusliige [[Heiki Hepner]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/301062021005 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 31.05.2021 nr 111 "Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Avaldamismärge: RT III, 01.06.2021, 5.]</ref> *4. novembril 2021 seoses [[Anneli Ott|Anneli Oti]] Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamisega [[2. november|2. novembril]] [[2021]] ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega [[4. november|4. novembril]] [[2021]] lõppesid Riigikogu liikme [[Imre Sooäär]]e volitused [[3. november|3. novembril]] [[2021]]. *3. veebruaril 2022 seoses [[Madis Milling]]u surmaga samal päeval kinnitas Riigikogu Millingu asendusliikmeks [[Ülle Rajasalu]], kelle volitused algasid 4. veebruaril.<ref>{{netiviide |autor=Mait Ots |Pealkiri=Millingu asemel läheb riigikokku Ülle Rajasalu |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |Aeg=03.02.2022 |URL= https://www.err.ee/1608487622/millingu-asemel-laheb-riigikokku-ulle-rajasalu |online=2022-02-12}}</ref> *21. märtsil 2022 lahkus [[Martin Repinski]] Keskerakonna fraktsioonist ja jätkas Riigikogus fraktsiooni mittekuuluva saadikuna.<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://www.err.ee/1608538936/repinski-ei-kandideeri-jargmistel-riigikogu-valimistel-ja-lahkub-keskerakonnast|pealkiri=Repinski ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ja lahkub Keskerakonnast|väljaanne=ERR.ee|aeg=21. märts 2022|vaadatud=26.04.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Riigikogu|url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ce3f9ed0-083c-4d0f-b45a-096610012b5f/Martin-Repinski|pealkiri=Martin Repinski|väljaanne=Riigikogu|vaadatud=26. aprill 2022}}</ref> *4. aprillil 2022 andis [[Jevgeni Ossinovski]] Riigikogust lahkumise järel Riigikogu liikme ametivande [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]]. Kovalenko-Kõlvart alustas tööd fraktsioonitu saadikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Mäekivi, Mirjam|url=https://www.err.ee/1608554221/galerii-kovalenko-kolvartist-sai-riigikogu-liige|pealkiri=Galerii: Kovalenko-Kõlvartist sai riigikogu liige|väljaanne=err.ee|aeg=4. aprill 2022|vaadatud=26.04.2022}}</ref> *[[18. juuli]]l 2022 seoses Liina Kersna, Kalle Laaneti, Maris Lauri ja Andres Suti valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja nende Riigikogu liikme volituste taastumisega lõppesid Riigikogu liikmete Tiiu Aro, Ülle Rajasalu ja Aivar Viidiku volitused.<ref name="RK4u">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-juhatus-kinnitas-muudatused-riigikogu-koosseisus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220719080733/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-juhatus-kinnitas-muudatused-riigikogu-koosseisus/ |arhiivimisaeg=2022-07-19 |url-olek=ei tööta}}</ref> *[[19. juuli]]l 2022 seoses liikmete Lauri Läänemetsa, Hanno Pevkuri, Urmas Reinsalu ja Riina Sikkuti volituste peatumisega nende valitsuse liikmeteks nimetamise tõttu asusid Riigikogu liikmeteks asendusliikmed [[Toomas Jürgenstein]], [[Siim Valmar Kiisler]] ja [[Reili Rand]].<ref name="RK4u" /> ==Vaata ka== *[[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT-29032019">[https://www.riigiteataja.ee/akt/329032019004 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valimiskomisjoni 28.03.2019 otsus nr 94 "XIV Riigikogu liikmete registreerimine". Avaldamismärge: RT III, 29.03.2019, 4.]</ref> <ref name="RK-04042019">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201904041100#PKP-24497 Riigikogu koduleht (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, I istungjärk, 4. aprill 2019, päevakorrapunkt "Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine".]</ref> <ref name="RT-21052019">[https://www.riigiteataja.ee/akt/321052019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 16.05.2019 otsus nr 35 "Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Avaldamismärge: RT III, 21.05.2019, 1.]</ref> <ref name="RT-22052019">[https://www.riigiteataja.ee/akt/322052019001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 20.05.2019 otsus nr 36 "Riigikogu liikme volituste lõppemine ja asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Avaldamismärge: RT III, 22.05.2019, 1.]</ref> <ref name="RK-25032020">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202003251400#PKP-25461 Riigikogu koduleht (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, III istungjärk, 25. märts 2020, päevakorrapunkt "Riigikogu juhatuse valimised".]</ref> <ref name="RT-24112020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/324112020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 21.11.2020 otsus nr 127 "Asendusliikme volituste lõpetamine". Avaldamismärge: RT III, 24.11.2020, 4.]</ref> <ref name="RT-26112020">[https://www.riigiteataja.ee/akt/326112020004 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 25.11.2020 otsus nr 132 "Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Avaldamismärge: RT III, 26.11.2020, 4.]</ref> <ref name="RK-08022021">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202102081500#PKP-99475 Riigikogu koduleht (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 8. veebruar 2021, päevakorrapunkt "Riigikogu aseesimeeste erakorraline valimine".]</ref> <ref name="RK-18032021">[https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202103181000#PKP-118162 Riigikogu koduleht (riigikogu.ee). XIV Riigikogu stenogramm, V istungjärk, 18. märts 2021, päevakorrapunkt "Riigikogu juhatuse valimised".]</ref> <ref name="RT-09032021">[https://www.riigiteataja.ee/akt/309032021001 Elektrooniline Riigi Teataja. Riigikogu juhatuse 05.03.2021 otsus nr 46 "Asendusliikme asumine Riigikogu liikmeks". Avaldamismärge: RT III, 09.03.2021, 1.]</ref> }} == Välislingid == *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/ Riigikogu liikmete nimekiri Riigikogu kodulehel] *[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/elected-members.html Valituks osutunud Riigikogu liikmed] *[https://epl.delfi.ee/artikkel/120013286/juhtkiri-see-riigikogu-on-eestile-nuhtluseks "JUHTKIRI | See riigikogu on Eestile nuhtluseks"] Eesti Päevaleht, 31. mai 2022 {{Riigikogu}} [[Kategooria:XIV Riigikogu| ]] [[Kategooria:2019. aasta Eestis]] i11p2qm7boptfeswe3nvxw7qarg0gdk 0 543386 7249333 7035187 2026-10-08T07:35:59Z ~2026-54123-28 239259 /* Elukäik */ 7249333 wikitext text/x-wiki '''Riina Viiding''' (aastani 1972 '''Riina Kiisk'''; sündinud [[1. veebruar]]il [[1948]] [[Kohtla-Nõmme]]l) on eesti teatritegelane. ==Elukäik== Ta õppis [[Tallinna Lastemuusikakool|Tallinna Lastemuusikakoolis]] Veera Lensini juures klaverit, lõpetas 1967 [[Tallinna 46. Keskkool]]i ja [[1973]] [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] eesti filoloogia eriala. Ta on töötanud lühemat aega [[Eesti Televisioon]]is režissööri abina. Alates 1981 on ta töötanud [[Eesti NSV Teatriühing]]us, algul konsultant, aastast 1996 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] juhataja (hiljem tegevjuht, vastutav sekretär), kauaaegne Eesti Teatriliidu esindaja [[Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon]]is TALO, aastast 2005 TALO juhatuse aseesimees. Juhtinud Eesti Teatriliidu kirjastustegevust, korraldanud teoste väljaandmist (entsüklopeediad, aastaraamatud, sariväljaanded teatrikoolidest, teatrite juubeliväljaanded, teatriinimeste monograafiad, õpikud, teatriajaloolised ja -teoreetilised väljaanded), sh koostöös [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooliga]]. Koostanud koos [[Elo Viiding]]uga viiest CD-st koosneva kogumiku „Juhan Viiding” (ARM Music, 2004). ==Isiklikku== Tema isa oli [[Kaljo Kiisk]], ema kontsertmeister [[Sinaida Kiisk]] (sünd Ivanova). Ta oli abielus [[Juhan Viiding]]uga, nende tütar on [[Elo Viiding]] (Vee). ==Tunnustus== *2005 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1802}}</ref> *2011 [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Oja]], Riina Viiding. Eesti Teatriliit 60. Intervjueerinud [[Rait Avestik]]. – Sirp, 2. detsember 2005 *Riina Viiding. Pealelend. Intervjueerinud [[Tambet Kaugema]]. – Sirp, 23. veebruar 2012 {{JÄRJESTA:Viiding, Riina}} [[Kategooria:Eesti teatritegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 2uiyvfgwx7pmcti1ia4ro7pc6jwg5zw 10 544430 7249137 7104570 2026-10-07T16:25:40Z Pikne 13803 7249137 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Riigikogu liikmed | päis = [[Riigikogu]] praegune koosseis | olek = {{{olek|}}} | grupp1 = [[Eesti Reformierakond|RE]] fraktsioon (36) | loend1 = {{rõhtloend| * [[Annely Akkermann|Akkermann]] * [[Yoko Alender|Alender]] * [[Anti Haugas|Haugas]] * [[Jüri Jaanson|Jaanson]] * [[Mario Kadastik|Kadastik]] * [[Liina Kersna|Kersna]] * [[Signe Kivi|Kivi]] * [[Toomas Kivimägi|Kivimägi]] * [[Mait Klaassen|Klaassen]] * [[Eerik-Niiles Kross|Kross]] * [[Urmas Kruuse|Kruuse]] * [[Kalle Laanet|Laanet]] * [[Hanah Lahe|Lahe]] * [[Maris Lauri|Lauri]] * [[Mihkel Lees|Lees]] * [[Eero Merilind|Merilind]] * [[Marko Mihkelson|Mihkelson]] * [[Hanno Pevkur|Pevkur]] * [[Õnne Pillak|Pillak]] * [[Mati Raidma|Raidma]] * [[Valdo Randpere|Randpere]] * [[Signe Riisalo|Riisalo]] * [[Maido Ruusmann|Ruusmann]] * [[Andrus Seeme|Seeme]] * [[Pipi-Liis Siemann|Siemann]] * [[Timo Suslov|Suslov]] * [[Margit Sutrop|Sutrop]] * [[Andres Sutt|Sutt]] * [[Aivar Sõerd|Sõerd]] * [[Kristina Šmigun-Vähi|Šmigun-Vähi]] * [[Urve Tiidus|Tiidus]] * [[Madis Timpson|Timpson]] * [[Vilja Toomast|Toomast]] * [[Kristo Enn Vaga|Vaga]] * [[Mart Võrklaev|Võrklaev]] * [[Luisa Värk|Värk]] }} |grupp2 = [[Erakond Eesti 200|Eesti 200]] fraktsioon (12) |loend2 = {{rõhtloend| * [[Lauri Hussar|Hussar]] * [[Diana Ingerainen|Ingerainen]] * [[Ando Kiviberg|Kiviberg]] * [[Irja Lutsar|Lutsar]] * [[Juku-Kalle Raid|Raid]] * [[Marek Reinaas|Reinaas]] * [[Stig Rästa|Rästa]] * [[Kadri Tali|K. Tali]] * [[Peeter Tali|P. Tali]] * [[Tarmo Tamm (poliitik, sündinud 1966)|Tamm]] * [[Tanel Tein|Tein]] * [[Toomas Uibo|Uibo]] }} |grupp3 = [[EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] fraktsioon (9) |loend3 = {{rõhtloend| * [[Arvo Aller|Aller]] * [[Rain Epler|Epler]] * [[Helle-Moonika Helme|H.-M. Helme]] * [[Mart Helme]] * [[Martin Helme]] * [[Rene Kokk|Kokk]] * [[Siim Pohlak|Pohlak]] * [[Anti Poolamets|A. Poolamets]] * [[Evelin Poolamets|E. Poolamets]] }} |grupp4 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] fraktsioon (9) |loend4 = {{rõhtloend| * [[Anti Allas|Allas]] * [[Raimond Kaljulaid|Kaljulaid]] * [[Madis Kallas|Kallas]] * [[Helmen Kütt|Kütt]] * [[Lauri Läänemets|Läänemets]] * [[Tiit Maran|Maran]] * [[Heljo Pikhof|Pikhof]] * [[Reili Rand|Rand]] * [[Riina Sikkut|Sikkut]] }} |grupp5 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]] fraktsioon (8) |loend5 = {{rõhtloend| * [[Lea Danilson-Järg|Danilson-Järg]] * [[Aivar Kokk|Kokk]] * [[Tõnis Lukas|Lukas]] * [[Mart Maastik|Maastik]] * [[Andres Metsoja|Metsoja]] * [[Urmas Reinsalu|Reinsalu]] * [[Helir-Valdor Seeder|Seeder]] * [[Priit Sibul|Sibul]] }} |grupp6 = [[Eesti Keskerakond|KE]] fraktsioon (7) |loend6 = {{rõhtloend| * [[Vladimir Arhipov|Arhipov]] * [[Vadim Belobrovtsev|Belobrovtsev]] * [[Aleksei Jevgrafov|Jevgrafov]] * [[Andrei Korobeinik|Korobeinik]] * [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart|Kovalenko-Kõlvart]] * [[Lauri Laats|Laats]] * [[Aleksandr Tšaplõgin|Tšaplõgin]] }} |grupp7 = Fraktsioonitud (20) |loend7 = {{rõhtloend| * [[Jaak Aab|Aab]] * [[Enn Eesmaa|Eesmaa]] * [[Peeter Ernits|Ernits]] * [[Ants Frosch|Frosch]] * [[Kalle Grünthal|Grünthal]] * [[Andre Hanimägi|Hanimägi]] * [[Züleyxa Izmailova|Izmailova]] * [[Maria Jufereva-Skuratovski|Jufereva-Skuratovski]] * [[Jaanus Karilaid|Karilaid]] * [[Ester Karuse|Karuse]] * [[Tanel Kiik|Kiik]] * [[Meelis Kiili|Kiili]] * [[Leo Kunnas|Kunnas]] * [[Alar Laneman|Laneman]] * [[Tõnis Mölder|Mölder]] * [[Henn Põlluaas|Põlluaas]] * [[Kersti Sarapuu|Sarapuu]] * [[Kalev Stoicescu|Stoicescu]] * [[Jaak Valge|Valge]] * [[Varro Vooglaid|Vooglaid]] }} | alumine = [[XV Riigikogu]] }}<noinclude> [[Kategooria:Navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti poliitika mallid]] </noinclude> kg9oduvo10zkb2ihu246yfghbztiexs 0 560679 7249373 7197642 2026-10-08T09:18:01Z Svencapoeira 67038 7249373 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pisar-limaloorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Pisar-limaloorik1.jpg | pildi_seletus = Pisar-limaloorik ''Limacellopsis guttata'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = ''[[Limacellopsis]] '' | liik = '''Pisar-limaloorik''' | binaarne = ''Limacellopsis guttata'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Pisar-limaloorik''' (''Limacellopsis guttata'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 155</ref> Pisar-limaloorikut leidub Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus see kasvab niisketes metsades, kus domineerivad tavaliselt heitlehised taimed, näiteks saar, pöök ja jalakas. Seen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Kärbseseenelised]] fpgmkecjc5raj6dtyvyg13wtma8c2cg 2 562891 7249237 7247048 2026-10-07T20:16:05Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7249237 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q31277931 Estonian Young Academy of Sciences] the National young academy for Estonia. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q31277931 } |section= |sort=P463/Q31277931/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q31277931/P580:Start date,P463/Q31277931/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Eva Näripea]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/19393164 19393164] | | | [[Fail:Näripea, Eva.IMG 6247.JPG|center|128px]] |- | [[Peeter Espak]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/315978267 315978267] | | | |- | [[Priit Purge]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/217557148 217557148] | | | |- | [[Jaan Aru]] | [https://orcid.org/0000-0003-3927-452X 0000-0003-3927-452X] | | [https://viaf.org/en/viaf/309727572 309727572] | | | [[Fail:Jaan-Aru.jpg|center|128px]] |- | [[Innar Liiv]] | [https://orcid.org/0000-0001-5236-0145 0000-0001-5236-0145] | | [https://viaf.org/en/viaf/283216770 283216770] | | | [[Fail:Innar Liiv.png|center|128px]] |- | [[Juhan Aru]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/856144647674737152115 856144647674737152115] | | | |- | [[Tuul Sepp]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/14145424168386790874 14145424168386790874] | | | [[Fail:Estonian researcher and author Tuul Sepp at the presentation of her book "Hakiordu" in Tartu (Estonia, February 2024).jpg|center|128px]] |- | [[Lili Milani]] | [https://orcid.org/0000-0002-5323-3102 0000-0002-5323-3102] | | [https://viaf.org/en/viaf/86431468 86431468] | | | [[Fail:Lili Milani 01.jpg|center|128px]] |- | [[Leho Tedersoo]] | [https://orcid.org/0000-0002-1635-1249 0000-0002-1635-1249] | [https://scholar.google.com/citations?user=fXemWp4AAAAJ fXemWp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29149542628100300997 29149542628100300997] | | | [[Fail:Leho Tedersoo 2018. aastal Tartu Ülikooli Keemia instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Hannes Tõnisson]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/130423758 130423758] | | | |- | [[Els Heinsalu]] | [https://orcid.org/0009-0004-9654-798X 0009-0004-9654-798X] | | [https://viaf.org/en/viaf/31149542571600300096 31149542571600300096] | | | [[Fail:Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | [[Kärt Ojavee]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/306294562 306294562] | | | |- | [[Andra Siibak]] | | | [https://viaf.org/en/viaf/122208525 122208525] | | | [[Fail:Andra Siibak 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q96471462|Anastasiya Astapova]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9401-0909 0000-0002-9401-0909] | | [https://viaf.org/en/viaf/6152199169214281569 6152199169214281569] | | | |- | ''[[:d:Q96471463|Helen Eenmaa]]'' | | | | | | |- | [[Monika Reppo]] | | | | 2025 | | [[Fail:Monika Reppo 2023.jpg|center|128px]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 33c5foj4pvq1xjveoxxxg2a6oi1po4w 2 562898 7249298 7245413 2026-10-08T03:39:05Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7249298 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q5570796 Global Young Academy] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q5570796 } |section= |sort=P463/Q5570796/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q5570796/P580:Start date,P463/Q5570796/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q51745851|Juan Escrig Murúa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3958-8185 0000-0002-3958-8185] | [https://scholar.google.com/citations?user=AQGsfCIAAAAJ AQGsfCIAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q52148948|Maha Nasr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0912-7011 0000-0002-0912-7011] | [https://scholar.google.com/citations?user=7sLnQqMAAAAJ 7sLnQqMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q52699332|William Godsoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1697-6916 0000-0003-1697-6916] | [https://scholar.google.com/citations?user=ttOVsTQAAAAJ ttOVsTQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53110336|Chern Ein Oon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4685-6408 0000-0002-4685-6408] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53407454|Anet Režek Jambrak]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7676-6465 0000-0001-7676-6465] | [https://scholar.google.com/citations?user=xlCcR2gAAAAJ xlCcR2gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305675830 305675830] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q53426707|Abhijit Majumder]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0695-3967 0000-0002-0695-3967] | [https://scholar.google.com/citations?user=oDEWtH4AAAAJ oDEWtH4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q53475508|Milica Pesic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9045-8239 0000-0002-9045-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=BjU5f-0AAAAJ BjU5f-0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q53495906|Jr-Hau He]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1886-9241 0000-0003-1886-9241] | [https://scholar.google.com/citations?user=_GflriEAAAAJ _GflriEAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q53678225|Luria Leslie Founou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3874-8175 0000-0002-3874-8175] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q53953223|Martin Dominik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3202-0343 0000-0002-3202-0343] | | [https://viaf.org/en/viaf/868149198282774940001 868149198282774940001] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q54006368|Philip Walther]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4964-817X 0000-0002-4964-817X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NqWGYXwAAAAJ NqWGYXwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109147663096460552402 109147663096460552402] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof. Philip Walther.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q54482132|Muhammad Akhyar Farrukh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1118-8657 0000-0002-1118-8657] | [https://scholar.google.com/citations?user=utYLdZ8AAAAJ utYLdZ8AAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q54878103|Abhi Veerakumarasivam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2676-1815 0000-0002-2676-1815] | [https://scholar.google.com/citations?user=VZYZGVkAAAAJ VZYZGVkAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55086003|Meghnath Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7176-7821 0000-0001-7176-7821] | [https://scholar.google.com/citations?user=iD4CQUgAAAAJ iD4CQUgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120476728 120476728] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55112172|Patrick Kobina Arthur]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-3955 0000-0002-5974-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=MRI4mU0AAAAJ MRI4mU0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122146822189807381209 122146822189807381209] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q55117838|Fernando Valiente-Echeverría]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9156-2516 0000-0001-9156-2516] | [https://scholar.google.com/citations?user=Oo3-JqEAAAAJ Oo3-JqEAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q55128374|Fiorenzo Vetrone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3222-3052 0000-0002-3222-3052] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_j8ZyoAAAAJ q_j8ZyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/104162842289173042132 104162842289173042132] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q55168143|Alexander Kagansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6219-6892 0000-0002-6219-6892] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Alexander Kagansky.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55175713|George W Mbogo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2196-0495 0000-0002-2196-0495] | [https://scholar.google.com/citations?user=dIVgZmUAAAAJ dIVgZmUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55396453|Noreen Mdege]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-3473 0000-0003-3189-3473] | [https://scholar.google.com/citations?user=SspEiOgAAAAJ SspEiOgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q55433088|Hiba Mohamed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PcJ5sRgAAAAJ PcJ5sRgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q55743796|Shoji Komai]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8474-7800 0000-0002-8474-7800] | [https://scholar.google.com/citations?user=CB1OlyIAAAAJ CB1OlyIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q55807313|Michael Backes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9326-6400 0000-0002-9326-6400] | [https://scholar.google.com/citations?user=oxzzEO4AAAAJ oxzzEO4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251002124 251002124] | 2018 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56191525|Adewale Adewuyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9703-7509 0000-0002-9703-7509] | [https://scholar.google.com/citations?user=zLEK73IAAAAJ zLEK73IAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56251692|Anna K Coussens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7086-2621 0000-0002-7086-2621] | [https://scholar.google.com/citations?user=_Eg_nU0AAAAJ _Eg_nU0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98332929 98332929] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56317656|Tiago Falk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5739-2514 0000-0002-5739-2514] | [https://scholar.google.com/citations?user=_i58BPYAAAAJ _i58BPYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39151049942733410143 39151049942733410143] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56384271|Yoke Fun Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7089-0510 0000-0001-7089-0510] | [https://scholar.google.com/citations?user=6-jxLWQAAAAJ 6-jxLWQAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q56396904|Stefan Hild]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9221-6009 0000-0001-9221-6009] | | [https://viaf.org/en/viaf/77488483 77488483] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56426530|Vinicius Fortes Farjalla]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4084-5983 0000-0003-4084-5983] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56441541|Javier Garcia-Martinez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7089-4973 0000-0002-7089-4973] | [https://scholar.google.com/citations?user=GVWEqc8AAAAJ GVWEqc8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/107234652 107234652] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56441710|Tolu Oni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4499-1910 0000-0003-4499-1910] | [https://scholar.google.com/citations?user=oMBCh6QAAAAJ oMBCh6QAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:Tolu Oni at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56442231|Kai M.A. Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7804-3276 0000-0002-7804-3276] | [https://scholar.google.com/citations?user=OByl3J0AAAAJ OByl3J0AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q56450748|Mohamad Fawzi Mahomoodally]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3962-8666 0000-0003-3962-8666] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q56486432|Kim-Kwang Raymond Choo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9208-5336 0000-0001-9208-5336] | [https://scholar.google.com/citations?user=rRBNI6AAAAAJ rRBNI6AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70875952 70875952] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q56506569|Christopher P Barrington-Leigh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3929-5390 0000-0002-3929-5390] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56514285|Anina N Rich]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5702-6450 0000-0002-5702-6450] | [https://scholar.google.com/citations?user=VFbzixwAAAAJ VFbzixwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q56539392|Pimchai Chaiyen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8533-1604 0000-0002-8533-1604] | [https://scholar.google.com/citations?user=5CrtozgAAAAJ 5CrtozgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56542719|Dilfuza Egamberdieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9811-9277 0000-0001-9811-9277] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vr36YD8AAAAJ Vr36YD8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/57491743 57491743] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q56600353|Roula Inglesi-Lotz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7509-4687 0000-0001-7509-4687] | [https://scholar.google.com/citations?user=RUoToyMAAAAJ RUoToyMAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q56702053|Rima-Maria Rahal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1404-0471 0000-0002-1404-0471] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56722047|Albert T Modi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6887-1721 0000-0002-6887-1721] | | [https://viaf.org/en/viaf/313495373 313495373] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q56754996|Martin Schletterer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1896-3329 0000-0002-1896-3329] | | [https://viaf.org/en/viaf/3549084 3549084] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q56780604|Hoan T. Ngo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8609-1123 0000-0001-8609-1123] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q56855299|Lin Wang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5371-2138 0000-0002-5371-2138] | | [https://viaf.org/en/viaf/304985012 304985012] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q56929552|Mohd Hafiz Dzarfan Othman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5842-2447 0000-0002-5842-2447] | | [https://viaf.org/en/viaf/5995154983551167860002 5995154983551167860002] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q56958807|Josef Priller]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7596-0979 0000-0001-7596-0979] | [https://scholar.google.com/citations?user=mmzxNyYAAAAJ mmzxNyYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/205228656 205228656] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57008187|John Ganle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-3437 0000-0002-8382-3437] | | [https://viaf.org/en/viaf/661150808941919000004 661150808941919000004] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57017996|Joy Wolfram]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0579-9897 0000-0003-0579-9897] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZjBJci8AAAAJ ZjBJci8AAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Joy Wolfram.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | 2013 | 2018 | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57045644|Ram Avtar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3653-5771 0000-0003-3653-5771] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q57048646|Hakan Usta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0618-1979 0000-0002-0618-1979] | [https://scholar.google.com/citations?user=1f-qx-oAAAAJ 1f-qx-oAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57075134|Mohamed Abou El-Enein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2903-9040 0000-0003-2903-9040] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57081080|Sophie Carenco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6164-2053 0000-0002-6164-2053] | | [https://viaf.org/en/viaf/257914857 257914857] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57171128|Moritz K. Riede]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5399-5510 0000-0002-5399-5510] | | [https://viaf.org/en/viaf/65170676 65170676] | 2014 | 2019 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 11.46.50.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57185342|Monika Kędra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2223-5850 0000-0002-2223-5850] | [https://scholar.google.com/citations?user=nI3hMlkAAAAJ nI3hMlkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/50145066480666591834 50145066480666591834] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q57259569|Andreas Lemmerer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1569-2831 0000-0003-1569-2831] | [https://scholar.google.com/citations?user=1lfaquYAAAAJ 1lfaquYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q57265425|Matias Arim]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7648-8909 0000-0002-7648-8909] | [https://scholar.google.com/citations?user=AlDHfsEAAAAJ AlDHfsEAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q57298438|David Fernández Rivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4329-3248 0000-0003-4329-3248] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57304466|Aysha Fleming]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9895-1928 0000-0001-9895-1928] | [https://scholar.google.com/citations?user=SSOsyukAAAAJ SSOsyukAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q57320948|Patrick Roberts]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4403-7548 0000-0002-4403-7548] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q57416235|Cristina Blanco Sío-López]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1172-2450 0000-0002-1172-2450] | [https://scholar.google.com/citations?user=uChsUvAAAAAJ uChsUvAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309792479 309792479] | 2017 | | [[Fail:Photo - Dr. Cristina BLANCO SÍO-LÓPEZ.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57416582|Felipe Alvarez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1443-8455 0000-0002-1443-8455] | | [https://viaf.org/en/viaf/170124923 170124923] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57420527|Adil Baykasoğlu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4952-7239 0000-0002-4952-7239] | [https://scholar.google.com/citations?user=zj6t4sYAAAAJ zj6t4sYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90862667 90862667] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q57543046|Mathias Kläui]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4848-2569 0000-0002-4848-2569] | [https://scholar.google.com/citations?user=1V_pQncAAAAJ 1V_pQncAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/92151594510905352626 92151594510905352626] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57543253|Johan Åkerman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3513-6608 0000-0002-3513-6608] | [https://scholar.google.com/citations?user=2NBG3P0AAAAJ 2NBG3P0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57559524|Mohamed Mahmoud]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8767-9743 0000-0002-8767-9743] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q57838684|Moataz M Attallah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7074-9522 0000-0002-7074-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=vgIfnmwAAAAJ vgIfnmwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/267157098466872551814 267157098466872551814] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57885637|Victorien Tamègnon Dougnon]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9047-7299 0000-0001-9047-7299] | | | 2020 | 2025 | [[Fail:Victorien tamegnon Dougnon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57920807|Charisma Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8886-8976 0000-0002-8886-8976] | [https://scholar.google.com/citations?user=bb1GUm0AAAAJ bb1GUm0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q57943311|Yolanda Lopez-Maldonado]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0775-4919 0000-0002-0775-4919] | | | 2025 | 2030 | [[Fail:Yolanda Lopez-Maldonado (cop28 2549) (53379139893).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57954904|Muhammad Manjurul Karim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0476-8239 0000-0003-0476-8239] | [https://scholar.google.com/citations?user=buC8e7YAAAAJ buC8e7YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90472536 90472536] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q57975478|Menattallah Elserafy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0272-8498 0000-0002-0272-8498] | [https://scholar.google.com/citations?user=xJvWSsMAAAAJ xJvWSsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/26145193402470460843 26145193402470460843] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58001808|Kok-Keong Chong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7350-597X 0000-0002-7350-597X] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q58107761|Michael Saliba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6818-9781 0000-0002-6818-9781] | [https://scholar.google.com/citations?user=1xrUZtkAAAAJ 1xrUZtkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2825161999097744610003 2825161999097744610003] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q58147228|Jacqueline Patricia Dawson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3532-2742 0000-0002-3532-2742] | [https://scholar.google.com/citations?user=3XwJr_wAAAAJ 3XwJr_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170750861 170750861] | 2016 | | [[Fail:Jackie Dawson, 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58150216|Laura E. Petes]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5314-2262 0000-0001-5314-2262] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58212036|Alice Matimba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8805-7989 0000-0002-8805-7989] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58219884|Jovana V. Milic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9965-3460 0000-0002-9965-3460] | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q58282797|Carlo D'Ippoliti]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4518-5523 0000-0003-4518-5523] | | [https://viaf.org/en/viaf/160197135 160197135] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q58282850|Jonas Radl]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0372-5782 0000-0002-0372-5782] | | [https://viaf.org/en/viaf/316755407 316755407] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q58355616|Mao-Chang Liang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5294-9344 0000-0002-5294-9344] | [https://scholar.google.com/citations?user=urok8uIAAAAJ urok8uIAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q58382369|Borgar Aamaas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5668-614X 0000-0002-5668-614X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q58671617|Alex Godoy-Faúndez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9609-9863 0000-0002-9609-9863] | [https://scholar.google.com/citations?user=2_lnbp4AAAAJ 2_lnbp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/184147905025379090688 184147905025379090688] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q58755745|Noble Banadda]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TsN9EmsAAAAJ TsN9EmsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/29153237737429211271 29153237737429211271] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q58792110|João Borges]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0126-8482 0000-0003-0126-8482] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q58796565|Eyad Hamad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8570-862X 0000-0001-8570-862X] | [https://scholar.google.com/citations?user=VhWj-xYAAAAJ VhWj-xYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q59157491|Paul H. Mason]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5488-1056 0000-0002-5488-1056] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59186910|Maite Martinez Aldaya]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5226-0715 0000-0002-5226-0715] | | [https://viaf.org/en/viaf/232173289 232173289]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/287017483 287017483] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59229983|Jenny Y. Yang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9680-8260 0000-0002-9680-8260] | [https://scholar.google.com/citations?user=0KGsbfoAAAAJ 0KGsbfoAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59275709|Julio Cesar Ferreira]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2694-239X 0000-0003-2694-239X] | [https://scholar.google.com/citations?user=qjciH3wAAAAJ qjciH3wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59296311|Estella Carpi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4537-0294 0000-0003-4537-0294] | | [https://viaf.org/en/viaf/1248166479509107840006 1248166479509107840006] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59390955|Hans Hilgenkamp]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6109-8804 0000-0001-6109-8804] | [https://scholar.google.com/citations?user=lywc6l8AAAAJ lywc6l8AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59418743|Jeronimo R. Maze]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0751-9182 0000-0003-0751-9182] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q59423819|Haiguang Zhao]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1057-9522 0000-0003-1057-9522] | [https://scholar.google.com/citations?user=pJAjjJIAAAAJ pJAjjJIAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59441176|Hee Cheul Choi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1002-1262 0000-0003-1002-1262] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59448880|Abel Polese]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9607-495X 0000-0001-9607-495X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3401-2192 0000-0003-3401-2192] | [https://scholar.google.com/citations?user=epgQo-0AAAAJ epgQo-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106766939 106766939] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59491869|André Xuereb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9030-7334 0000-0002-9030-7334] | [https://scholar.google.com/citations?user=VowPQgUAAAAJ VowPQgUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/876144647718388902689 876144647718388902689] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q1619476|Verena Lepper]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/31830233 31830233] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q5719236|Saeid Esmaeilzadeh]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/48148995981759751905 48148995981759751905] | 2010 | 2012 | [[Fail:Saeid esmaeilzadeh 2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6033221|Ingrid Johnsrude]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7810-1333 0000-0002-7810-1333] | [https://scholar.google.com/citations?user=CxBHYIsAAAAJ CxBHYIsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/105672355 105672355] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q6181738|Jeremy O'Brien]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3576-8285 0000-0002-3576-8285]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-9166-8414 0000-0002-9166-8414] | [https://scholar.google.com/citations?user=BxIIt5QAAAAJ BxIIt5QAAAAJ] | | 2011 | 2016 | [[Fail:Jeremy O'Brien (born 1975) at World Economic Forum Davos 2022.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | [https://scholar.google.com/citations?user=LQrJfmEAAAAJ LQrJfmEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298590574 298590574] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q7050018|Ronen Perry]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4280-0877 0000-0003-4280-0877] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Zs64PYAAAAJ 0Zs64PYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4775152381780601950000 4775152381780601950000] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q7286054|Rajesh Gopakumar]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/44206286 44206286] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q7802929|Tilman Brück]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8344-8948 0000-0002-8344-8948] | | [https://viaf.org/en/viaf/35401575 35401575] | 2010 | 2014 | [[Fail:Tilman Brück.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q9209862|Dominika Latusek-Jurczak]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3317-0084 0000-0003-3317-0084] | | [https://viaf.org/en/viaf/101391478 101391478] | 2022 | 2027 | [[Fail:Dominika Latusek-Jurczak Ph.D..JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q11095997|Xuelong Li]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0019-4197 0000-0002-0019-4197] | | [https://viaf.org/en/viaf/43710404 43710404] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q11569593|Hiroyuki Katayama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3429-9069 0000-0002-3429-9069] | | [https://viaf.org/en/viaf/115861770 115861770] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q13628687|Tonni Agustiono Kurniawan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1362-6339 0000-0003-1362-6339] | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q15144906|Yamuna Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5282-8852 0000-0001-5282-8852] | [https://scholar.google.com/citations?user=ReThrX4AAAAJ ReThrX4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7398148947780254950009 7398148947780254950009] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yamuna Krishnan at 2024 Nobel Prize Lectures 2 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q15631733|Francesco Maurelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5265-3666 0000-0002-5265-3666] | [https://scholar.google.com/citations?user=t1hnyyAAAAAJ t1hnyyAAAAAJ] | | 2023 | 2028 | [[Fail:38a Internacia Vegetarana Kongreso - Francesco Maurelli.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q16065362|Lisa Herzog]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9348-1154 0000-0001-9348-1154] | | [https://viaf.org/en/viaf/223804516 223804516] | 2017 | | [[Fail:Verleihung Hans-Böckler-Preis der Stadt Köln 2021 an Lisa Herzog und Konrad Gilges-3710.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q17094052|Anna-Karin Tornberg]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-1670 0000-0002-4290-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=brTICLgAAAAJ brTICLgAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q17517207|Sandra McLaren]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5757-1670 0000-0001-5757-1670] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZzB3JuYAAAAJ ZzB3JuYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q20047953|Carolina Horta Andrade]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0101-1492 0000-0003-0101-1492] | [https://scholar.google.com/citations?user=UpsohXYAAAAJ UpsohXYAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q20472489|Bilge Demirköz]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7171-5976 0000-0001-7171-5976] | [https://scholar.google.com/citations?user=UHeeSJwAAAAJ UHeeSJwAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Bilge Demirköz 3. Ulusal Açık Erişim Çalıştayı Oturum 3.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20796622|Ernesto Lupercio]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305935422 305935422] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21254869|Arianna Betti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9921-3166 0000-0002-9921-3166] | [https://scholar.google.com/citations?user=qQU1hBUAAAAJ qQU1hBUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/10146332836318730028 10146332836318730028] | 2011 | 2016 | [[Fail:Arianna Betti 2017.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264403|Meron Zeleke Eresso]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306125779 306125779] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21264450|Nathalie Katsonis]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1054-6544 0000-0003-1054-6544] | [https://scholar.google.com/citations?user=Gvj2gWoAAAAJ Gvj2gWoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305811918 305811918] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q21264577|Roberta D'Alessandro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0165-5901 0000-0002-0165-5901] | | [https://viaf.org/en/viaf/24930653 24930653] | 2014 | 2019 | [[Fail:Roberta D'Allessandro Foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21337634|Santiago Ron]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6300-9350 0000-0001-6300-9350] | [https://scholar.google.com/citations?user=B_9xkucAAAAJ B_9xkucAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309745872 309745872] | 2010 | 2012 | [[Fail:Santiago Ron.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21607596|Marko Sabovljević]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5809-0406 0000-0001-5809-0406] | | [https://viaf.org/en/viaf/42983178 42983178] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q21608827|Uttam Babu Shrestha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8766-279X 0000-0002-8766-279X] | [https://scholar.google.com/citations?user=L2avF9wAAAAJ L2avF9wAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q21668832|Yueh-Lin Loo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4284-0847 0000-0002-4284-0847] | [https://scholar.google.com/citations?user=7rrY01cAAAAJ 7rrY01cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/61194333 61194333] | 2011 | 2016 | [[Fail:Lynn Loo at World Economic Forum.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23769525|Benedetta Berti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6864-8626 0000-0002-6864-8626] | | | 2017 | | [[Fail:Benedetta Berti (2019), FORUM 2000, Prague.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q23782661|Patience Mthunzi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=B4ual6gAAAAJ B4ual6gAAAAJ] | | 2014 | 2019 | [[Fail:2011 portrait - Patience Mthunzi (6197342763) (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q24517868|Mihai G. Netea]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2421-6052 0000-0003-2421-6052] | [https://scholar.google.com/citations?user=AEf6yccAAAAJ AEf6yccAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/22454084 22454084] | 2010 | 2012 | [[Fail:MihaiNetea2016.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | 2010 | 2012 | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q25936110|Amanda Weltman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5974-4114 0000-0002-5974-4114] | [https://scholar.google.com/citations?user=0LdcNgkAAAAJ 0LdcNgkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/168751147 168751147] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q27942012|Toni Gabaldón]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0019-1735 0000-0003-0019-1735] | [https://scholar.google.com/citations?user=f5qDizoAAAAJ f5qDizoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/215396594 215396594] | 2012 | 2017 | [[Fail:Toni Gabaldon a Nit SCB.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q28233436|Catherine Beaudry]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2110-3151 0000-0002-2110-3151] | [https://scholar.google.com/citations?user=vuOE_DEAAAAJ vuOE_DEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102834647 102834647] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q29076385|Fernanda de Pinho Werneck]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8779-2607 0000-0002-8779-2607] | [https://scholar.google.com/citations?user=QT4zhmQAAAAJ QT4zhmQAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q29259267|Dacheng Tao]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7225-5449 0000-0001-7225-5449] | [https://scholar.google.com/citations?user=RwlJNLcAAAAJ RwlJNLcAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q30428909|Erik Ingelsson]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=G_AJnjEAAAAJ G_AJnjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7370573 7370573] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q30466246|Eqbal Dauqan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Petk7vcAAAAJ Petk7vcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q30511367|Alexander Birbrair]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1015-2561 0000-0003-1015-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=-9RZj4cAAAAJ -9RZj4cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9943151656343608400002 9943151656343608400002] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q32642358|Amarjargal Dagvadorj]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q33275107|Nadine Gaab]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7548-413X 0000-0002-7548-413X] | [https://scholar.google.com/citations?user=E7GQFJsAAAAJ E7GQFJsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39152380036501761190 39152380036501761190] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q36519401|Bernard Slippers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1491-3858 0000-0003-1491-3858] | [https://scholar.google.com/citations?user=047C24MAAAAJ 047C24MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232260155 232260155] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q37607950|Andrew H Kemp]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1146-3791 0000-0003-1146-3791] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WuUF-IAAAAJ 8WuUF-IAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5605153411885441700009 5605153411885441700009] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q37837846|Jesse Gitaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7516-522X 0000-0001-7516-522X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q38544643|Marietta Papadatou-Pastou]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-4003 0000-0002-2834-4003] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q38625598|Philimon Gona]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4202-5965 0000-0002-4202-5965] | [https://scholar.google.com/citations?user=rnQJ-dUAAAAJ rnQJ-dUAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/298599470 298599470] | 2013 | 2018 | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q39379477|Andrea Ghermandi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9403-4265 0000-0002-9403-4265] | [https://scholar.google.com/citations?user=5SVn3YcAAAAJ 5SVn3YcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/284106592 284106592] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39550888|Marco Peccianti]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8894-496X 0000-0001-8894-496X] | [https://scholar.google.com/citations?user=IxZZ5a8AAAAJ IxZZ5a8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/311346726 311346726] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q39738664|Graham de Ruiter]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6008-286X 0000-0001-6008-286X] | | [https://viaf.org/en/viaf/8185163813705639110001 8185163813705639110001] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q40019464|Andrey L. Konevega]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0125-7150 0000-0003-0125-7150] | [https://scholar.google.com/citations?user=G9zunlYAAAAJ G9zunlYAAAAJ] | | 2016 | 2021 | |- | ''[[:d:Q40045225|Ivana Gadjanski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0713-7897 0000-0003-0713-7897] | [https://scholar.google.com/citations?user=b6ubga8AAAAJ b6ubga8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77532920 77532920] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | 2015 | 2020 | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40772525|Yahaya Mohd Normi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0707-7361 0000-0003-0707-7361] | [https://scholar.google.com/citations?user=wy1WJkkAAAAJ wy1WJkkAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q41044794|Nurcan Tunçbağ]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0389-9459 0000-0002-0389-9459] | [https://scholar.google.com/citations?user=jaGNt2sAAAAJ jaGNt2sAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q41158133|Jonathan P. Tennant]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7794-0218 0000-0001-7794-0218] | [https://scholar.google.com/citations?user=P7FvGMEAAAAJ P7FvGMEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21157098256772550186 21157098256772550186]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/274056590 274056590] | 2020 | 2020-04-09 | |- | ''[[:d:Q41344864|Alberto Vomiero]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2935-1165 0000-0003-2935-1165] | [https://scholar.google.com/citations?user=abhN0ZAAAAAJ abhN0ZAAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q41704726|Shang-Te Danny Hsu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7231-0185 0000-0002-7231-0185] | | [https://viaf.org/en/viaf/289345440 289345440] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q42322420|Mohd Basyaruddin Abdul Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5665-2564 0000-0002-5665-2564] | [https://scholar.google.com/citations?user=SF2yhyoAAAAJ SF2yhyoAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q42324147|Ebrahim Karimi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8168-7304 0000-0002-8168-7304] | | [https://viaf.org/en/viaf/106163873454045720141 106163873454045720141] | 2019 | | [[Fail:Prof Ebrahim Karimi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42424774|Stefano Gianni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1653-1925 0000-0003-1653-1925] | [https://scholar.google.com/citations?user=FXruVokAAAAJ FXruVokAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/219156563401923240043 219156563401923240043] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42617171|Sabina Leonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7815-6609 0000-0002-7815-6609] | [https://scholar.google.com/citations?user=uNj98SoAAAAJ uNj98SoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/90433686 90433686] | 2012 | 2017 | [[Fail:Leonelli2020.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42678757|Dexter Tagwireyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8044-831X 0000-0002-8044-831X] | [https://scholar.google.com/citations?user=HFzNRK0AAAAJ HFzNRK0AAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42776980|Xing Yi Ling]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5495-6428 0000-0001-5495-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=R11XIiUAAAAJ R11XIiUAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q42808292|Andrew E. Pelling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3732-7472 0000-0003-3732-7472] | [https://scholar.google.com/citations?user=udzjAicAAAAJ udzjAicAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315600446 315600446] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q42846513|Sameh Soror]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6474-8884 0000-0001-6474-8884] | [https://scholar.google.com/citations?user=bePVqlkAAAAJ bePVqlkAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q43028579|Wei Gao]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8503-4562 0000-0002-8503-4562] | [https://scholar.google.com/citations?user=6JZOFsMAAAAJ 6JZOFsMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Wei Gao.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43104847|Rubén D. Costa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3776-9158 0000-0003-3776-9158] | | [https://viaf.org/en/viaf/46151050119233412282 46151050119233412282] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q43112516|Alessandro Sale]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7608-4456 0000-0001-7608-4456] | [https://scholar.google.com/citations?user=gBKR-BQAAAAJ gBKR-BQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/113145003289961301517 113145003289961301517] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q43249947|Derya Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2196-8187 0000-0003-2196-8187] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q43266007|Ghada Bassioni]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-6428 0000-0001-8928-6428] | [https://scholar.google.com/citations?user=8r3fGVcAAAAJ 8r3fGVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1389158551024516540000 1389158551024516540000] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q43355403|Shima Taheri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8959-1825 0000-0002-8959-1825] | [https://scholar.google.com/citations?user=SgQMrxMAAAAJ SgQMrxMAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr.ShimaTaheri.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43549311|Olanike Adeyemo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3404-5090 0000-0003-3404-5090] | [https://scholar.google.com/citations?user=AbsyqJgAAAAJ AbsyqJgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305638553 305638553] | 2012 | 2017 | [[Fail:Prof Olanike Adeyemo portrait .jpeg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | 2016 | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q44423686|Francesco Stellacci]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4635-6080 0000-0003-4635-6080] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3CiddUAAAAJ c3CiddUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288145541847496600789 288145541847496600789] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q44629153|Alexander M. Clark]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2860-0492 0000-0002-2860-0492] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q45630014|Nagadenahalli Byrareddy Siddappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7423-1763 0000-0002-7423-1763] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q46278467|Rawiwan Laocharoensuk]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7770-5912 0000-0001-7770-5912] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q46358386|Thashree Marimuthu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1487-5273 0000-0003-1487-5273] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q46709051|Gijs Wuite]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5706-043X 0000-0002-5706-043X] | [https://scholar.google.com/citations?user=K5GHkWgAAAAJ K5GHkWgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/231698958 231698958] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q46709257|Lydia Rhyman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8624-8431 0000-0002-8624-8431] | [https://scholar.google.com/citations?user=2293EIsAAAAJ 2293EIsAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q47087793|Helene Andersson-Svahn]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3409-276X 0000-0003-3409-276X] | | [https://viaf.org/en/viaf/232953968 232953968] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q47152942|Caradee Y Wright]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9608-818X 0000-0001-9608-818X] | [https://scholar.google.com/citations?user=MbWPxyoAAAAJ MbWPxyoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4036158005999102100008 4036158005999102100008] | 2011 | 2015 | |- | ''[[:d:Q47301688|Nico Dissmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4156-3761 0000-0002-4156-3761] | [https://scholar.google.com/citations?user=SXDCMMUAAAAJ SXDCMMUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187225298 187225298] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47356146|Mohammad Hosseini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2385-985X 0000-0002-2385-985X] | [https://scholar.google.com/citations?user=znWBUdoAAAAJ znWBUdoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/263170344005352341537 263170344005352341537] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q47504595|Stefania Mondello]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8587-3614 0000-0002-8587-3614] | [https://scholar.google.com/citations?user=u_YXlbIAAAAJ u_YXlbIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1675147907502479210001 1675147907502479210001] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q47696430|Daniel Limonta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5128-6542 0000-0002-5128-6542] | [https://scholar.google.com/citations?user=e7WPsOYAAAAJ e7WPsOYAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:TWAS LACREP conference with Global Young Academy members.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47702893|Bettina Speckmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8514-7858 0000-0002-8514-7858] | [https://scholar.google.com/citations?user=Wim4L1cAAAAJ Wim4L1cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/223141375 223141375] | 2011 | 2016 | [[Fail:Speckmann Bettina foto Henk Thomas.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47708467|Noelle Eckley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6396-5622 0000-0002-6396-5622] | [https://scholar.google.com/citations?user=vbk-DsIAAAAJ vbk-DsIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/56152380065301761339 56152380065301761339]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/64919803 64919803] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q47982829|Mohammad Reza Salimpour]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5871-8360 0000-0002-5871-8360] | [https://scholar.google.com/citations?user=fIrxRQ8AAAAJ fIrxRQ8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q49397721|Erna Karalija]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7262-0645 0000-0001-7262-0645] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q49861877|Siobhan M Schabrun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9083-3107 0000-0002-9083-3107] | [https://scholar.google.com/citations?user=yCyFtY0AAAAJ yCyFtY0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315711470 315711470] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q50195625|Simon J. Elsässer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8724-4849 0000-0001-8724-4849] | | [https://viaf.org/en/viaf/6891168897906456720003 6891168897906456720003] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q50229934|Santosh K. Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1178-0159 0000-0002-1178-0159] | [https://scholar.google.com/citations?user=YT_p-DIAAAAJ YT_p-DIAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q50923627|Carina Keskitalo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3244-7272 0000-0003-3244-7272] | | [https://viaf.org/en/viaf/19052556 19052556] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q50923742|Gesa A. Weyhenmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4013-2281 0000-0002-4013-2281] | [https://scholar.google.com/citations?user=nN_uvmkAAAAJ nN_uvmkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18392379 18392379] | 2010 | 2012 | [[Fail:Gesa Weyhemeyer.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51143624|Aron Walsh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5460-7033 0000-0001-5460-7033] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ktvn91gAAAAJ Ktvn91gAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/296703847 296703847] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q51695889|Gergely Toldi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0178-1243 0000-0003-0178-1243] | [https://scholar.google.com/citations?user=syxUh6cAAAAJ syxUh6cAAAAJ] | | 2016 | | [[Fail:RSNZ honours Auckland 2024 3683047 (cropped) Gergely Toldi.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59543429|Shabana Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4863-6417 0000-0002-4863-6417] | | | 2015 | 2020 | [[Fail:Shabana Khan GYA and WSS Fellow.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59549408|Filippo Rossi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2665-120X 0000-0003-2665-120X] | [https://scholar.google.com/citations?user=OXowCDkAAAAJ OXowCDkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307341623 307341623] | 2019 | | [[Fail:Filippo Rossi GYA Tsukuba 2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59555224|Felycia Edi Soetaredjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7303-7152 0000-0001-7303-7152] | [https://scholar.google.com/citations?user=ca8OgtMAAAAJ ca8OgtMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q59671966|Mita Dasog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7846-3414 0000-0002-7846-3414] | [https://scholar.google.com/citations?user=QPpOYM4AAAAJ QPpOYM4AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q59693883|Thomas Tagoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3352-2142 0000-0002-3352-2142] | [https://scholar.google.com/citations?user=ORGMCgIAAAAJ ORGMCgIAAAAJ] | | 2021 | | |- | ''[[:d:Q59699914|Małgorzata A. Gazda]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8369-1350 0000-0001-8369-1350] | | [https://viaf.org/en/viaf/317153679 317153679] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q59701111|Ali Koşar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6283-6717 0000-0001-6283-6717] | [https://scholar.google.com/citations?user=47yBOcwAAAAJ 47yBOcwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q59703147|Edmond Sanganyado]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6244-3059 0000-0001-6244-3059] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0T0Ni8AAAAJ -0T0Ni8AAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q59751216|Nitsara Karoonuthaisiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0838-8399 0000-0003-0838-8399] | [https://scholar.google.com/citations?user=9kpsFi8AAAAJ 9kpsFi8AAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/98389148 98389148] | 2011 | 2015 | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q59825811|Mona Abdel-Mottaleb]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4017-1248 0000-0002-4017-1248] | [https://scholar.google.com/citations?user=osn6LVgAAAAJ osn6LVgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/171830120 171830120] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q59830778|Muhammad Qasim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0279-5305 0000-0003-0279-5305] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q59868609|Tjerk Oosterkam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6855-5190 0000-0001-6855-5190] | | [https://viaf.org/en/viaf/290850335 290850335] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q59902564|Mitsunobu Kano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1593-1855 0000-0003-1593-1855] | [https://scholar.google.com/citations?user=5YUuqvIAAAAJ 5YUuqvIAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60024629|Nova Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7715-1742 0000-0002-7715-1742] | [https://scholar.google.com/citations?user=rXMM2MwAAAAJ rXMM2MwAAAAJ] | | 2016 | 2021 | [[Fail:Nova Ahmed (Bangladeshi computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60036454|Martijn Wieling]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0434-1526 0000-0003-0434-1526] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fzv0QJAAAAAJ Fzv0QJAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/291025267 291025267] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q60043758|Dasheng Leow]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9823-0258 0000-0001-9823-0258] | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q60044960|Julia Baum]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8804-876X 0000-0001-8804-876X] | [https://scholar.google.com/citations?user=d9ar-EQAAAAJ d9ar-EQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/232067507 232067507] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q60242867|Zeynep Aycan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4784-334X 0000-0003-4784-334X] | [https://scholar.google.com/citations?user=M2AzkVcAAAAJ M2AzkVcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12215097 12215097] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/97639285 97639285] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q60315138|Fuat Balcı]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3390-9352 0000-0003-3390-9352] | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60325213|Jeremy T. Kerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3972-7560 0000-0002-3972-7560] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZRwQfzAAAAAJ ZRwQfzAAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q60375214|Huanyu Cheng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6075-4208 0000-0001-6075-4208] | [https://scholar.google.com/citations?user=YKzDLy0AAAAJ YKzDLy0AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q60393946|Roseline O. Ogundokun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2592-2824 0000-0002-2592-2824] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q60545126|Amal Amin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2691-0630 0000-0002-2691-0630] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q60690534|Borys Wróbel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4759-725X 0000-0002-4759-725X] | | [https://viaf.org/en/viaf/68145304389078570538 68145304389078570538] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q60962301|Bach Xuan Tran]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7827-8449 0000-0001-7827-8449]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-5741-383X 0000-0002-5741-383X]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3498-8224 0000-0003-3498-8224] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q60981956|Mbuzeleni Hlongwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5352-5658 0000-0002-5352-5658] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61083897|Andrea Liscio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2986-3398 0000-0003-2986-3398] | [https://scholar.google.com/citations?user=i-NuVZ4AAAAJ i-NuVZ4AAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q61101932|Reem Abou Assi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-6034 0000-0003-0078-6034] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61158952|Heather Armstrong]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3991-9201 0000-0003-3991-9201] | [https://scholar.google.com/citations?user=ahUGEl8AAAAJ ahUGEl8AAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61161563|Duc Anh Hoang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0862-6724 0000-0002-0862-6724] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | 2018 | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q61469407|Alexandra Dmitrieva]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0263-7801 0000-0002-0263-7801] | [https://scholar.google.com/citations?user=gUnkE7kAAAAJ gUnkE7kAAAAJ] | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q61479007|Emmanuel I Unuabonah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9854-3924 0000-0001-9854-3924] | [https://scholar.google.com/citations?user=TP6iGkwAAAAJ TP6iGkwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/9308172126418503340008 9308172126418503340008] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q61662805|Hussam Hussein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1238-1715 0000-0002-1238-1715] | | [https://viaf.org/en/viaf/6061156317466402350007 6061156317466402350007] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q61790384|Gillian Dumsile Mahumane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1734-3689 0000-0002-1734-3689] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q61838567|Paula Kivimaa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-8017 0000-0003-2812-8017] | [https://scholar.google.com/citations?user=ilTeX3cAAAAJ ilTeX3cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/187149106198268491608 187149106198268491608] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q62469861|Nafissa Ismail]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0449-0217 0000-0002-0449-0217] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62560378|Federico Rosei]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8479-6955 0000-0001-8479-6955] | [https://scholar.google.com/citations?user=n8hPbQgAAAAJ n8hPbQgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1918159477979627990006 1918159477979627990006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/20003614 20003614] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q62604949|Justine Nzweundji]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7623-7843 0000-0002-7623-7843] | | [https://viaf.org/en/viaf/7452166007109075590009 7452166007109075590009] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q62743564|Suraj Bhattarai]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6843-6677 0000-0001-6843-6677] | [https://scholar.google.com/citations?user=cD8zzrYAAAAJ cD8zzrYAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q63801215|Matthew T. Cole]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8631-3259 0000-0001-8631-3259] | [https://scholar.google.com/citations?user=KOqR17MAAAAJ KOqR17MAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q63874624|Eva Alisic]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7225-606X 0000-0002-7225-606X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oolSYowAAAAJ oolSYowAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/282942893 282942893] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q64174255|Sandeep Kaur-Ghumaan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0688-3428 0000-0002-0688-3428] | [https://scholar.google.com/citations?user=XmDy_UEAAAAJ XmDy_UEAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64220986|Éva Dékány]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2288160364944163680002 2288160364944163680002]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33149066626865602420 33149066626865602420]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/81165264995810192401 81165264995810192401] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64848679|Karen Cloete]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7245-7785 0000-0002-7245-7785] | [https://scholar.google.com/citations?user=LKYTaHAAAAAJ LKYTaHAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q64866082|Oladapo Adeyemi Aremu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6602-246X 0000-0002-6602-246X] | [https://scholar.google.com/citations?user=uumszeMAAAAJ uumszeMAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q64876869|Armelle T Tsamo]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5672-046X 0000-0001-5672-046X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q64881966|Regina Maphanga]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64889174|Huda Abdullah]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=iVbFmDsAAAAJ iVbFmDsAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64895339|Syed Ishtiaque Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2452-0687 0000-0003-2452-0687] | [https://scholar.google.com/citations?user=A42gaP4AAAAJ A42gaP4AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64895643|Dmitry Alexeev]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64896669|Robert Lepenies]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4454-5921 0000-0002-4454-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=xAPxJrcAAAAJ xAPxJrcAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18157279955803302111 18157279955803302111] | 2016 | | [[Fail:Professor Dr. Robert Lepenies, President of Karlshochschule International University.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897141|Abdalhadi Alijla]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=r6NlsxwAAAAJ r6NlsxwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1027155411321008940005 1027155411321008940005] | 2018 | | [[Fail:Abdalhadi Alijla at Global Media Forum,.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897297|Joachim Allgaier]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7085-7315 0000-0001-7085-7315] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdZlx-YAAAAJ CdZlx-YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308193161 308193161] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897428|Patrizio Antici]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4962-6381 0000-0003-4962-6381] | [https://scholar.google.com/citations?user=C5D39BwAAAAJ C5D39BwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/37161028944323741983 37161028944323741983] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64897814|Kelly M Babchishin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6659-3820 0000-0001-6659-3820] | [https://scholar.google.com/citations?user=yUQ7jjIAAAAJ yUQ7jjIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170794504 170794504] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898103|Sezgin Bakırdere]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9746-3682 0000-0001-9746-3682] | [https://scholar.google.com/citations?user=9BC3GrAAAAAJ 9BC3GrAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304586740 304586740] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64898510|Mary Donnabelle Balela]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=2i_1hIMAAAAJ 2i_1hIMAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64898570|Goran Bandov]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305729023 305729023] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64898804|Alison B. Flynn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9240-1287 0000-0002-9240-1287] | [https://scholar.google.com/citations?user=4Me4bYcAAAAJ 4Me4bYcAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64899766|Tyrone Grandison]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IuBCcCsAAAAJ IuBCcCsAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Tyrone Grandison in Japan 2019 at the Tskuba Conference.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64902120|Roman Szewczyk]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1214-1009 0000-0002-1214-1009] | [https://scholar.google.com/citations?user=c-eWpVYAAAAJ c-eWpVYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/102220751 102220751] | 2010 | 2018 | |- | ''[[:d:Q64903113|Maral Dadvar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1351-2561 0000-0002-1351-2561] | [https://scholar.google.com/citations?user=yEExAasAAAAJ yEExAasAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/292244102 292244102] | 2017 | | [[Fail:Maral Dadvar.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64904765|Krishanu Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-9195 0000-0001-5382-9195] | | [https://viaf.org/en/viaf/629164661875803390006 629164661875803390006] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64905075|Suzanne Bouclin]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/106360485 106360485] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64907170|Patrick Cobbinah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2522-9293 0000-0003-2522-9293] | | [https://viaf.org/en/viaf/20155707097922412318 20155707097922412318] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64908808|Felix Moronta Barrios]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9433-8576 0000-0002-9433-8576] | [https://scholar.google.com/citations?user=eAsx-mAAAAAJ eAsx-mAAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Felix Moronta Barrios.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64909626|Paulina Carmona-Mora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8560-1232 0000-0001-8560-1232] | [https://scholar.google.com/citations?user=K31W5K8AAAAJ K31W5K8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64909966|Sherien Elagroudy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IC4gNn8AAAAJ IC4gNn8AAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q64910636|Kit Yee Chan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-8383 0000-0002-3465-8383] | [https://scholar.google.com/citations?user=HbjuPMgAAAAJ HbjuPMgAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64910913|Cheng Zhiming]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=EEv8pU8AAAAJ EEv8pU8AAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64911119|Hong Ching]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9250-2205 0000-0002-9250-2205] | | [https://viaf.org/en/viaf/38124033 38124033] | 2015 | 2020 | [[Fail:Goh, Hong Ching -senior lecturer at Universiti Malaya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64913472|Thomas Edison Dela Cruz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-3498 0000-0002-5505-3498] | [https://scholar.google.com/citations?user=zOAQxzwAAAAJ zOAQxzwAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914036|Ali Douraghy]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64914840|Lahcen El Youssfi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6380-5592 0000-0001-6380-5592] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64914977|Bahaa Elgendy]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64927539|Mohamed Elhadidy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6153-1302 0000-0002-6153-1302] | [https://scholar.google.com/citations?user=lX9OIzsAAAAJ lX9OIzsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Mohamed Elhadidy, professor of Biomedical Sciences at Zewail City for science and technology, Egypt.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64957748|Laura Fierce]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8682-1453 0000-0002-8682-1453] | [https://scholar.google.com/citations?user=c4t5f90AAAAJ c4t5f90AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64960197|Yun Fu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5098-2853 0000-0002-5098-2853] | [https://scholar.google.com/citations?user=h-JEcQ8AAAAJ h-JEcQ8AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64961068|Erick Gankam Tambo]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/188817079 188817079] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64965777|Aminata A. Garba]]'' | | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64994978|Tina Gruosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3250-1008 0000-0002-3250-1008] | | [https://viaf.org/en/viaf/281521663 281521663] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64994984|Alaa Hamdon]]'' | | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995007|Anna Harris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=v3XFbycAAAAJ v3XFbycAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/154145541817696601298 154145541817696601298] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995119|Wai Shin Ho]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=tXcHNwkAAAAJ tXcHNwkAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995132|Mirabbos Hojamberdiev]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5233-2563 0000-0002-5233-2563] | [https://scholar.google.com/citations?user=L28VbDEAAAAJ L28VbDEAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q64995250|Ali Jahanshahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=AX6g4NQAAAAJ AX6g4NQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286500751 286500751] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995271|Iwona Janicka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8433-9014 0000-0002-8433-9014] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q64995282|Jacobus Jansen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5271-8060 0000-0002-5271-8060] | [https://scholar.google.com/citations?user=CdvVaskAAAAJ CdvVaskAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q64995439|Mari-Vaughn Johnson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2944-2529 0000-0002-2944-2529] | | | 2014 | | |- | ''[[:d:Q64995444|Malan Ketcha Armand Kablan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9739-1559 0000-0002-9739-1559] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q64995497|S. Karly Kehoe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0993-3099 0000-0002-0993-3099] | [https://scholar.google.com/citations?user=fSnf_NoAAAAJ fSnf_NoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1551160667752403560000 1551160667752403560000]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66224776 66224776] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q64995506|Seda Keskin]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5968-0336 0000-0001-5968-0336] | [https://scholar.google.com/citations?user=I1y5dlEAAAAJ I1y5dlEAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/297362435 297362435] | 2016 | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003184|Akihiro Kishimura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/308250878 308250878] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65004424|Stefan Kohler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1365-7506 0000-0003-1365-7506] | [https://scholar.google.com/citations?user=LttGszEAAAAJ LttGszEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/39805279 39805279] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65007511|Bartlomiej Kolodziejczyk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=lyZtcwMAAAAJ lyZtcwMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016170|Sergey Kostyrko]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3074-0969 0000-0003-3074-0969] | [https://scholar.google.com/citations?user=H2N0RgsAAAAJ H2N0RgsAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016660|Işıl Kurnaz]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MENUbjMAAAAJ MENUbjMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139144647638406825414 139144647638406825414] | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65016955|Matthew C. Levy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7387-0256 0000-0002-7387-0256] | [https://scholar.google.com/citations?user=0f_q7GYAAAAJ 0f_q7GYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65032427|Junpeng Li]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65032434|Boon Han Lim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8059-9014 0000-0001-8059-9014] | [https://scholar.google.com/citations?user=8ig5vKYAAAAJ 8ig5vKYAAAAJ] | | 2015 | 2020 | [[Fail:Lim Boon Han.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65032853|Yuliya Linhares]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9911-7003 0000-0001-9911-7003] | | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65032971|Nancy Lombard]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3070-5015 0000-0002-3070-5015] | | [https://viaf.org/en/viaf/258023069 258023069] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65033585|Sandra Lopez-Verges]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1106-8479 0000-0002-1106-8479] | [https://scholar.google.com/citations?user=sTGoGg8AAAAJ sTGoGg8AAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Sandra Lopez Verges.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65038107|Vanessa MacDonnell]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-4gBQrEAAAAJ -4gBQrEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/51155563948913000265 51155563948913000265] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65038160|Pedro Martínez-Santos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2014-4063 0000-0003-2014-4063] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65040144|Dmitry Maslov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4296-5815 0000-0003-4296-5815] | [https://scholar.google.com/citations?user=m-45ReMAAAAJ m-45ReMAAAAJ] | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65056350|Nonglak Meethong]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5627-7581 0000-0002-5627-7581] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65058183|Binyam Sisay Mendisu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2422-0847 0000-0002-2422-0847] | | [https://viaf.org/en/viaf/261632320 261632320] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65060333|Julia Milner]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9797-9304 0000-0001-9797-9304] | | [https://viaf.org/en/viaf/172415738 172415738] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65060534|Che Ming Jack Hu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6geQXYIAAAAJ 6geQXYIAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063031|Srinjoy Mitra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6dxU0p4AAAAJ 6dxU0p4AAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65063060|Fatemeh Mohammadipanah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0286-5342 0000-0003-0286-5342] | [https://scholar.google.com/citations?user=GfSJnnMAAAAJ GfSJnnMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290152742928027730093 290152742928027730093] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65063854|Sarah Morales]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65084642|Evren Mutlugün]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6GDg0NMAAAAJ 6GDg0NMAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086104|Rothsophal Nguon]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65086418|Marian Asantewah Nkansah]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6187-6741 0000-0001-6187-6741] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ro-ktVgAAAAJ Ro-ktVgAAAAJ] | | 2017 | | [[Fail:Marian Asantewah 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65086888|Connie Nshemereirwe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5790-8998 0000-0002-5790-8998] | | | 2016 | | [[Fail:At Work.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65087985|Theresa Obiekezie]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65088054|Daniel Ochieng Orwenjo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3906-3984 0000-0003-3906-3984] | | [https://viaf.org/en/viaf/103892117 103892117] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088088|Chioma Daisy Onyige]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7850-2041 0000-0001-7850-2041] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088102|Camila Ortolan F. Oliveira Cervone]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7877-3834 0000-0002-7877-3834] | [https://scholar.google.com/citations?user=7QqnsR4AAAAJ 7QqnsR4AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088120|Ignacio Palomo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4573-5989 0000-0002-4573-5989] | [https://scholar.google.com/citations?user=W0WElIsAAAAJ W0WElIsAAAAJ] | | 2018 | | [[Fail:Ignacio Palomo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65088124|Fatin Aliah Phang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7759-1553 0000-0002-7759-1553] | [https://scholar.google.com/citations?user=jw2NQ1IAAAAJ jw2NQ1IAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088190|Dipak Pinjari]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=RBGo1T8AAAAJ RBGo1T8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088212|Flávia Ferreira Pires]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0572-3542 0000-0003-0572-3542] | | [https://viaf.org/en/viaf/260704475 260704475] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088292|Lee Pugalis]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8987-6356 0000-0001-8987-6356] | | [https://viaf.org/en/viaf/311784893 311784893] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65088318|Easwaramoorthi Ramasamy]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PBpYxv8AAAAJ PBpYxv8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65088329|Naim Rashid]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-eWYDxoAAAAJ -eWYDxoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65088377|Khamarrul Azahari Razak]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=a8PXz94AAAAJ a8PXz94AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309889385 309889385] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65088430|Clarissa Rios Rojas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6544-4663 0000-0001-6544-4663] | | | 2018 | | [[Fail:Clarissa Rios Rojas at the World Science Forum 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65091070|David Hutchinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4923-0141 0000-0003-4923-0141] | [https://scholar.google.com/citations?user=bR0ed8UAAAAJ bR0ed8UAAAAJ] | | 2010 | 2015 | [[Fail:David Hutchinson - 49989921763 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65092176|Muhamamd Saif Ur Rehman]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3177-4685 0000-0003-3177-4685] | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095551|Vanessa Schweizer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8214-9866 0000-0002-8214-9866] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ofbu_lwAAAAJ Ofbu_lwAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095557|Ruodan Shao]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Kq7b6q8AAAAJ Kq7b6q8AAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65095581|Velia Siciliano]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7734-9153 0000-0001-7734-9153] | [https://scholar.google.com/citations?user=kaq3SM0AAAAJ kaq3SM0AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095592|Renard Siew]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8132-7683 0000-0002-8132-7683] | [https://scholar.google.com/citations?user=5fYh9CMAAAAJ 5fYh9CMAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Renard Siew.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095599|Sudesh Sivarasu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0812-568X 0000-0002-0812-568X] | [https://scholar.google.com/citations?user=ink5ZXYAAAAJ ink5ZXYAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Sivarasu SAYAS GYA.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68610784 68610784] | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65095624|Teresa Stoepler]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=t-yAFtoAAAAJ t-yAFtoAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/309836978 309836978] | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65095905|Egle Sumskiene]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8645-5748 0000-0002-8645-5748] | [https://scholar.google.com/citations?user=8xJYqn4AAAAJ 8xJYqn4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55339053 55339053] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095929|Shuhui Sun]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0508-2944 0000-0002-0508-2944] | [https://scholar.google.com/citations?user=NWzWZ0wAAAAJ NWzWZ0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18155830422133071383 18155830422133071383] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65095937|Musharraf Syed Ghulam]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=atwBJUYAAAAJ atwBJUYAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096165|Marie-Eve Sylvestre]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Lhij38cAAAAJ Lhij38cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/21627875 21627875] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096248|Almas Taj Awan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1236-1685 0000-0002-1236-1685] | [https://scholar.google.com/citations?user=eRLzg7YAAAAJ eRLzg7YAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096255|Soracha Thamphiwatana]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_pRv49AAAAAJ _pRv49AAAAAJ] | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65096283|Henri Edouard Tonnang]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9424-9186 0000-0002-9424-9186] | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65096288|Tran Quang Huy]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2812-3937 0000-0003-2812-3937] | | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096291|Monir Uddin Ahmed]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7117-1032 0000-0001-7117-1032] | [https://scholar.google.com/citations?user=6gEH1DsAAAAJ 6gEH1DsAAAAJ] | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65096296|Bernardo Urbani]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5392-9751 0000-0001-5392-9751] | | [https://viaf.org/en/viaf/134472124 134472124] | 2017 | | |- | ''[[:d:Q65096659|Koen Vermeir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7903-3512 0000-0002-7903-3512] | | [https://viaf.org/en/viaf/226438372 226438372] | 2015 | 2020 | [[Fail:Koen Vermeir.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096799|Chang Da Wan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5698-9477 0000-0001-5698-9477] | [https://scholar.google.com/citations?user=bU7fCs8AAAAJ bU7fCs8AAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65096871|Liya Wassie]]'' | | | | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65099787|Sabrina Wurzba]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FDGihGYAAAAJ FDGihGYAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65103989|Rieko Yajima]]'' | | | | 2015 | 2020 | |- | ''[[:d:Q65104149|Özge Yaka]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=omexuLgAAAAJ omexuLgAAAAJ] | | 2019 | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/en/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65105037|Muhammad Hamid Zaman]]'' | | | | 2016 | | |- | ''[[:d:Q65105420|Stéfanie von Hlatky]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/305448906 305448906] | 2018 | | |- | ''[[:d:Q65107078|Reza Afshari]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65108416|Christian Agyare]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8515-4882 0000-0001-8515-4882] | [https://scholar.google.com/citations?user=QqWs6_EAAAAJ QqWs6_EAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/126278104 126278104] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65108807|Aftab Ahmad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pP3VGxoAAAAJ pP3VGxoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65116977|Onoja Matthew Akpa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0558-5218 0000-0002-0558-5218] | [https://scholar.google.com/citations?user=-z6RsZkAAAAJ -z6RsZkAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65116985|Mohammad Al Ghouti]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TH7TGJ4AAAAJ TH7TGJ4AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65117000|Ala’aldeen Al-Halhouli]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HiCzxWEAAAAJ HiCzxWEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65117009|Manuel Alcarazo Valesco]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65176451|Antonio Andreoni]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=PIgZAnwAAAAJ PIgZAnwAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65346102|Abeer Arafat]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/108014814 108014814] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65350892|Ulrike Irmgard Attenberger]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65350951|Ofomaja Augustine Enakpodia]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=zZ9LpkEAAAAJ zZ9LpkEAAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65351476|Nihal Aydoğan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fvZZQJsAAAAJ fvZZQJsAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65352460|Abdeslam Badre]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8582-2892 0000-0002-8582-2892] | | [https://viaf.org/en/viaf/581149294187280520247 581149294187280520247] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65352939|Tanvir N. Baig]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65353297|Dorothy Balaba]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/76036589 76036589] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65354009|Ranjini Bandyopadhyay]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4290-6404 0000-0002-4290-6404] | [https://scholar.google.com/citations?user=Ji1FoqYAAAAJ Ji1FoqYAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65354418|Yusuf Baran]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1056-4673 0000-0002-1056-4673] | [https://scholar.google.com/citations?user=S8gYxbEAAAAJ S8gYxbEAAAAJ] | | 2013 | 2018 | [[Fail:Yusuf Baran - 2025 (cropped).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65428598|Prateep Beed]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=_SBxpA0AAAAJ _SBxpA0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428820|Elena M. Bennett]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3944-2925 0000-0003-3944-2925] | [https://scholar.google.com/citations?user=x0BXM00AAAAJ x0BXM00AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/68311201 68311201] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65428829|Negussie Beyene]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0529-6667 0000-0003-0529-6667] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65428830|Michal Biron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3364-2566 0000-0002-3364-2566] | [https://scholar.google.com/citations?user=M0kDkswAAAAJ M0kDkswAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305935077 305935077] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65428836|Koenraad Brosens]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4335-6512 0000-0002-4335-6512] | [https://scholar.google.com/citations?user=aTZAB3AAAAAJ aTZAB3AAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/34732529 34732529] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65467951|Carlo Cavallotti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9229-1401 0000-0002-9229-1401] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xl0-5JUAAAAJ Xl0-5JUAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65468118|Elvan Ceyhan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2423-3178 0000-0003-2423-3178] | [https://scholar.google.com/citations?user=mfZRKvoAAAAJ mfZRKvoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/281340522 281340522] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65490513|Daniel Chappell]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/23213363 23213363] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65501990|Bing Chen]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548859|Liwei Chen]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548865|Fang-Yi Chiou]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/61288753 61288753] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65548922|Jose R. Correa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3012-7622 0000-0002-3012-7622] | | [https://viaf.org/en/viaf/2009147553259153800008 2009147553259153800008] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548949|Jaime Alfredo Costales Cordero]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q135971980|Nesrin Alrefaai]]'' | | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136568042|Hanjo Hamann]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/2787020 2787020] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650064|Samer Abuzerr]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8950-3293 0000-0001-8950-3293] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136650129|Elina Amadhila]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0329-4406 0000-0003-0329-4406] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688321|Flavio Alex de Oliveira Carvalhaes]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3782-1326 0000-0002-3782-1326] | | | 2023 | 2024 | |- | ''[[:d:Q136688357|Estrella Diaz Sanchez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3380-5847 0000-0002-3380-5847] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688368|Luisa F. Echeverría-King]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5172-1487 0000-0002-5172-1487] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688392|Houda Ennaceri]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8503-6923 0000-0001-8503-6923] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688448|Cynthia Farid]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2408-335X 0000-0003-2408-335X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688762|Kyle Kirkup]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9480-301X 0000-0002-9480-301X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688777|Alice Krozer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4749-4346 0000-0003-4749-4346] | | [https://viaf.org/en/viaf/7526164963972024300009 7526164963972024300009] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688856|Haruka Ono]]'' | | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688872|Keith Phiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0356-3338 0000-0003-0356-3338] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688890|Dmitry Rudenko]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3024-4829 0000-0002-3024-4829] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688903|Wasim Sajjad]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=9lrR9KUAAAAJ 9lrR9KUAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688922|Aram Simonyan]]'' | [https://orcid.org/0009-0001-7393-6841 0009-0001-7393-6841] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688934|Courtney Winterhill]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7394-6580 0000-0002-7394-6580] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q136688961|Mohammad J. Abdel-Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5788-6656 0000-0001-5788-6656] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688971|Asmaa Abusamra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9675-0225 0000-0001-9675-0225] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688979|Tofik Ahmed Shifa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7411-2692 0000-0002-7411-2692] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136688994|Wilson Alavia Medina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5674-8489 0000-0001-5674-8489] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689015|Mujtaba Ali Isani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7960-8056 0000-0002-7960-8056] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689090|Kapal Dev]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1262-8594 0000-0003-1262-8594] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689156|Hussam Khasawneh]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5382-305X 0000-0001-5382-305X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689181|Veda Krishnan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6439-3593 0000-0001-6439-3593] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689219|Erin Maloney]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5557-0842 0000-0001-5557-0842] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689262|Melina Florez-Cuadros]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2248-4256 0000-0003-2248-4256] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689294|Yalinu Poya]]'' | [https://orcid.org/0009-0006-1231-4535 0009-0006-1231-4535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689305|Jai Prakash]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1100-0749 0000-0002-1100-0749] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689346|Noor Shaila Sarmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1725-0535 0000-0003-1725-0535] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689351|Abdulsatar Sultan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5090-5332 0000-0001-5090-5332] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689363|Inayat Ullah]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0520-0311 0000-0003-0520-0311] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136689374|Jingyuan Xu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2153-8091 0000-0002-2153-8091] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q136697159|Meriem Chaanaoui]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9671-6166 0000-0001-9671-6166] | [https://scholar.google.com/citations?user=O7g16A4AAAAJ O7g16A4AAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697813|Luz Milbeth Cumba Garcia]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2200-0362 0000-0003-2200-0362] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136697941|Thiago de Melo Lima]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8750-4057 0000-0001-8750-4057] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136698079|Sinikiwe Dube]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5021-6094 0000-0001-5021-6094] | | | | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701585|Oscar Xavier Guerrero Gutiérrez]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3264-1665 0000-0003-3264-1665] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701593|Anna Haji Msigwa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4782-9145 0000-0002-4782-9145] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701629|Nourhan Hassan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3189-8063 0000-0003-3189-8063] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136701872|Kassa Belay Ibrahim]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3270-1955 0000-0003-3270-1955] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702013|Erick Komolo]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702056|Yunjie Lu]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702471|Alexandra Milanova]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136702526|Waheba Mohamed]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4306-3023 0000-0002-4306-3023] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706083|Mutshidzi Mulondo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9178-3412 0000-0002-9178-3412] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706159|Santosh Sridhar Mysore]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8246-587X 0000-0001-8246-587X] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706468|Daniel Bryan Schwab]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q136706498|Guy Roussel Takuissu Nguemto]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q65548980|Marc Creus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=GGydZYQAAAAJ GGydZYQAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65548983|Raissa M. D'Souza]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=jM23vRsKxuIC jM23vRsKxuIC] | | 2010 | 2012 | [[Fail:Raissa D'Souza - 53766366492.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65556703|Ke Ding]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65556721|Cheikh Abdoul Khadir Diop]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-DezlqsAAAAJ -DezlqsAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65556798|Jauad El Kharraz]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556809|Sherif Faruk El-Khamisy]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6781-3477 0000-0001-6781-3477]<br/>[https://orcid.org/0000-0003-2721-7763 0000-0003-2721-7763] | | [https://viaf.org/en/viaf/201162664202955000537 201162664202955000537] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65556829|Kanana Fridah Erastus]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5928-769X 0000-0001-5928-769X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4qVSPwkAAAAJ 4qVSPwkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310724215 310724215] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65556895|Matthew Jan Daniel Esser]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6381-1749 0000-0001-6381-1749] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65557066|Mohamed Ali Ali Farag]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557144|Decibel Faustino-Eslava]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4WhWymYAAAAJ 4WhWymYAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557192|Fernando Febres Cordero]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/63811832 63811832] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65557356|Romain Lucas Glèlè Kakaï]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6965-4331 0000-0002-6965-4331] | [https://scholar.google.com/citations?user=FwpDoXMAAAAJ FwpDoXMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2001159234129003370886 2001159234129003370886] | 2013 | 2018 | [[Fail:Photo Prof Glèlè Kakaï.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65557416|Mohamed Gouighri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9551-0251 0000-0002-9551-0251] | [https://scholar.google.com/citations?user=vwQn_YsAAAAJ vwQn_YsAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65557422|Moustapha Guèye]]'' | | | | 2009 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557730|Justin Hanes]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=eAEtxi0AAAAJ eAEtxi0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65557827|Mimi Haryani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4940-1991 0000-0003-4940-1991] | [https://scholar.google.com/citations?user=ho-gLHgAAAAJ ho-gLHgAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65557845|Hisham Hassan]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65558856|Jan-Christoph Heilinger]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/233007848 233007848] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559014|Benjamin Hennig]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5754-2455 0000-0002-5754-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=NXD8bMwAAAAJ NXD8bMwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290655869 290655869] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/304883498 304883498] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65559476|Jorge A. Huete-Perez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5259-8428 0000-0001-5259-8428] | | | 2010 | 2014 | [[Fail:Jorge Huete-Perez at AAAS2026.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65559635|Ido Israelowich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2598-4221 0000-0003-2598-4221] | [https://scholar.google.com/citations?user=H0K5rCkAAAAJ H0K5rCkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/88515216 88515216] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559693|Abidemi James Akindele]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9007-0437 0000-0002-9007-0437] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65559721|Mubasher Jamil]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9662-1546 0000-0001-9662-1546] | [https://scholar.google.com/citations?user=U8uOLIoAAAAJ U8uOLIoAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559731|Lekelia Jenkins]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2375-2032 0000-0002-2375-2032] | [https://scholar.google.com/citations?user=-0v54X8AAAAJ -0v54X8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78571138 78571138] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65559762|Rob Jenkins]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=uuvi4JIAAAAJ uuvi4JIAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560576|Pawan Kumar Joshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/96886998 96886998] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65560645|Kassymkhan Kapparov]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560674|Bahar Yetiş Kara]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=fu3qmmQAAAAJ fu3qmmQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308755416 308755416] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65560679|Bartosz Karaszewski]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2726-0016 0000-0003-2726-0016] | [https://scholar.google.com/citations?user=OPVtHgMAAAAJ OPVtHgMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/250160228 250160228] | 2013 | 2018 | [[Fail:Karaszewski B 08-2018.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65561646|Rees Kassen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5617-4259 0000-0002-5617-4259] | [https://scholar.google.com/citations?user=1m50zJwAAAAJ 1m50zJwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/307433700 307433700] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65583539|Rym Kefi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=BSkLISAAAAAJ BSkLISAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/203184583 203184583] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65589276|Anak Khantachawana]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65589292|Bumjoon Kim]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7783-9689 0000-0001-7783-9689] | [https://scholar.google.com/citations?user=svoxtDkAAAAJ svoxtDkAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65589309|John B. Kirabira]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hxb7jS0AAAAJ hxb7jS0AAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65589553|Olga Kovalchuk]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ODvmKA8AAAAJ ODvmKA8AAAAJ] | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65589559|Jittiporn K. Kruenate]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65602486|Tae-Woo Lee]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65658655|Nguyen TK Thanh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4131-5952 0000-0002-4131-5952] | [https://scholar.google.com/citations?user=pK_qvc0AAAAJ pK_qvc0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100327632 100327632] | 2010 | 2014 | [[Fail:Nguyen TK Thanh.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65659837|Xingsheng Liu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65664401|Karen Lorimer]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=DO_9U1kAAAAJ DO_9U1kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65664811|An-Hui Lu]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65665805|Judy Lytle]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65680106|Salome M. Martinez]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65680126|Maryam M. Matin]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=6LEYyvEAAAAJ 6LEYyvEAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65682620|Guruprasad Madhavan]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29014440 29014440] | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65682654|Carlo Magno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2863-7076 0000-0002-2863-7076] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU711zwAAAAJ UU711zwAAAAJ] | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65682739|Numpon Mahayotsanun]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pkLU-t0AAAAJ pkLU-t0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65683788|Thokozani Majozi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0864-2393 0000-0003-0864-2393] | [https://scholar.google.com/citations?user=hIbgAsMAAAAJ hIbgAsMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/120534056 120534056] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65683920|Islam Mamdouh Ahmad]]'' | | | | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65686578|Sheikh Manjura Hoque]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4233-9374 0000-0002-4233-9374] | [https://scholar.google.com/citations?user=QCwYM2kAAAAJ QCwYM2kAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65704714|Jésus Martinez de la Fuente]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/315720974 315720974] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65705731|Tatiana Duque Martins]]'' | | | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65705916|Olga Mashkina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8252-2192 0000-0001-8252-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/305547078 305547078] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65706497|Gayan Meegama]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65706501|Oleksandr Menshykov]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2869-3307 0000-0003-2869-3307] | [https://scholar.google.com/citations?user=eUz0Y2kAAAAJ eUz0Y2kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65706506|Stephen Miller]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gysistoAAAAJ gysistoAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65706590|Javier M. Moguerza]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/301518782 301518782] | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65707161|Benedict Molibeli Taele]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2860-4669 0000-0003-2860-4669] | [https://scholar.google.com/citations?user=0MgOGVYAAAAJ 0MgOGVYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65707414|Maarten M. J. W. van Herpen]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0653-9050 0000-0003-0653-9050] | [https://scholar.google.com/citations?user=ZPhp-nAAAAAJ ZPhp-nAAAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65708005|Gabriela Montenegro-Bethancourt]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/4253147373417041580009 4253147373417041580009] | 2011 | 2016 | [[Fail:G.Montenegro WEF Championship2010. Tianjin.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65708616|Shaheen Motala-Timol]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65709427|John Muyonga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5598-1462 0000-0002-5598-1462] | [https://scholar.google.com/citations?user=AsIvIs8AAAAJ AsIvIs8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/33920330 33920330] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65718501|Shamsun Nahar Khan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8966-0480 0000-0002-8966-0480] | [https://scholar.google.com/citations?user=83FGef0AAAAJ 83FGef0AAAAJ] | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65720123|Jwa-Min Nam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7891-8482 0000-0002-7891-8482] | [https://scholar.google.com/citations?user=JmydVEMAAAAJ JmydVEMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/109153409748541582116 109153409748541582116] | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65720134|Paul Nampala]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Oc2oC-0AAAAJ Oc2oC-0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7049039 7049039] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720138|Vanny Narita]]'' | | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720249|Vidushi S. Neergheen-Bhujun]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5311-8676 0000-0001-5311-8676] | | | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65720692|Peter K. Ngure]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=n5iyrmIAAAAJ n5iyrmIAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65720811|Philimon Nyakauru]]'' | | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65723870|Augustine Ocloo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1249-5349 0000-0003-1249-5349] | [https://scholar.google.com/citations?user=Vs9bzdgAAAAJ Vs9bzdgAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65728687|Charles Okechukwu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IfYARO0AAAAJ IfYARO0AAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65729186|Idowu S. Ola]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/133939075 133939075] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65729658|Luis Oliveira e Silva]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=pYOj_aYAAAAJ pYOj_aYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65731177|Banu Ormeci]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WtEWP8MAAAAJ WtEWP8MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/49503820 49503820] | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65734851|Maria da Conceição Pequito Teixeira]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/100013372 100013372] | 2010 | 2013 | |- | ''[[:d:Q65735957|Orakanoke Phanraksa]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/24345148 24345148] | 2012 | 2017 | [[Fail:Orakanoke Phanraksa at AAAS 2025.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65736109|Wibool Piyawattanametha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2228-8485 0000-0002-2228-8485] | [https://scholar.google.com/citations?user=vp45e2cAAAAJ vp45e2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/86374856 86374856] | 2010 | 2014 | [[Fail:Bildschirmfoto 2019-10-12 um 14.39.52.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65752305|Song Qin]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752508|David Ramanitrahasimbola]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65752649|Mohd Fadlee A. Rasid]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7047-4939 0000-0001-7047-4939] | [https://scholar.google.com/citations?user=zerYgCYAAAAJ zerYgCYAAAAJ] | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65752735|Sabita Rezwana Rahman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8428-6998 0000-0001-8428-6998] | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65863849|Abdullah Shams Bin Tariq]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5811-2644 0000-0001-5811-2644] | [https://scholar.google.com/citations?user=d1aTAmQAAAAJ d1aTAmQAAAAJ] | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951927|Alexandru Simon]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/36681109 36681109] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65951931|Regina C. So]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951932|Hoon Sohn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9337-6653 0000-0001-9337-6653] | [https://scholar.google.com/citations?user=1_kv8AkAAAAJ 1_kv8AkAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65951935|Samuel Sojinu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V8ggy9kAAAAJ V8ggy9kAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65951958|Warinthorn Songkasiri]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dmOmOboAAAAJ dmOmOboAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65951962|Aneta Spaic]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/115145003297561301715 115145003297561301715] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65951972|Yi-Hsien Su]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6798-9632 0000-0001-6798-9632] | | | 2011 | 2016 | |- | ''[[:d:Q65951989|Ramesh T. Subramaniam]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5505-6429 0000-0002-5505-6429] | [https://scholar.google.com/citations?user=Xx64OREAAAAJ Xx64OREAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65952008|Olumuyiwa Sunday Asaolu]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65952019|Michael Sutherland]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952183|Hitomi Takemura]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/53687006 53687006] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952191|Yoshihiro Tanaka]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952197|Vinitha M. Thadhani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=kzzAhGoAAAAJ kzzAhGoAAAAJ] | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952202|James Tickner]]'' | | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65952225|Gonzalo Tornaría]]'' | | | | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65952958|Ngo Van Thanh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=X-j-ZLIAAAAJ X-j-ZLIAAAAJ] | | 2010 | 2015 | |- | ''[[:d:Q65952970|Wilfred Gerard Van der Wiel]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=O3XezmUAAAAJ O3XezmUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100152079161107111466 100152079161107111466] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65952999|Raquel Vaz-Pinto]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3492-1217 0000-0002-3492-1217] | | [https://viaf.org/en/viaf/306455414 306455414] | 2010 | 2012 | [[Fail:Raquel Vaz-Pinto.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953258|Krista S. Walton]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0962-9644 0000-0002-0962-9644] | [https://scholar.google.com/citations?user=cDm-deAAAAAJ cDm-deAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4678715 4678715] | 2012 | 2017 | [[Fail:Krista walton photo.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65953264|Francis Wanjala]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6170-8411 0000-0002-6170-8411] | | | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953279|Jamie Warner]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1271-2019 0000-0002-1271-2019] | [https://scholar.google.com/citations?user=TERSqMMAAAAJ TERSqMMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/290451603 290451603] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q65953293|Koyo Watanabe]]'' | | | | 2010 | 2012 | |- | ''[[:d:Q65953304|Gregory A. Weiss]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0296-9846 0000-0003-0296-9846] | [https://scholar.google.com/citations?user=RLKmO3MAAAAJ RLKmO3MAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/251035155 251035155] | 2010 | 2014 | |- | ''[[:d:Q65953404|Desheng Dash Wu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6201-9047 0000-0001-6201-9047] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhGoEu4AAAAJ vhGoEu4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/70149805 70149805] | 2014 | 2019 | |- | ''[[:d:Q65953455|Jie Xu]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=HlRgIzYAAAAJ HlRgIzYAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953599|Hsin-Chou Yang]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=dkJd3IkAAAAJ dkJd3IkAAAAJ] | | 2013 | 2018 | |- | ''[[:d:Q65953611|Mihaela Zigman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8306-1922 0000-0001-8306-1922] | | [https://viaf.org/en/viaf/311742146 311742146] | 2012 | 2017 | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q66459604|John Malone]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1369-3769 0000-0003-1369-3769] | [https://scholar.google.com/citations?user=09eqGzIAAAAJ 09eqGzIAAAAJ] | | 2017 | | |- | ''[[:d:Q66587052|Ibrahim Sidi Zakari]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1810-7431 0000-0003-1810-7431] | [https://scholar.google.com/citations?user=5PDCKuMAAAAJ 5PDCKuMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/306483892 306483892] | 2017 | | [[Fail:Ibrahim Zakari of Abdou Moumouni University at the Annual General Meeting of the Global Young Academy in Halle 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q67201426|Soracha (Thamphiwatana) Dechaumphai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q70870174|Josep M. Armengol]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3077-925X 0000-0002-3077-925X] | [https://scholar.google.com/citations?user=6mmuOTEAAAAJ 6mmuOTEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/100229622 100229622] | 2020 | 2025 | [[Fail:Selfie Armengol.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73286581|Mai F. Tolba]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2559-6299 0000-0002-2559-6299] | [https://scholar.google.com/citations?user=DoOG4Z8AAAAJ DoOG4Z8AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q73364489|Natisha Dukhi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9557-7424 0000-0001-9557-7424] | [https://scholar.google.com/citations?user=6AHLn8kAAAAJ 6AHLn8kAAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q77331904|Devina Lobine]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6398-0371 0000-0002-6398-0371] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q83130193|Eric I Ameca Y Juárez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8699-4090 0000-0001-8699-4090] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83640163|Jude Ndzifon Kimengsi]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q83790324|Antonia Morita Iswari Saktiawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5896-0846 0000-0001-5896-0846] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q83905860|Rocio Alejandra Chavez-Santoscoy]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4551-1862 0000-0002-4551-1862] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q85577191|Ryota Matsuyama]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7296-0129 0000-0002-7296-0129] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85898487|Piyush Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6396-1165 0000-0001-6396-1165] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q85917952|Solange Rosa Paredes Moscosso]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8461-2546 0000-0001-8461-2546] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q86629668|Sri Fatmawati]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9925-9340 0000-0002-9925-9340] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87258697|Chika Ejikeugwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3506-2346 0000-0002-3506-2346] | [https://scholar.google.com/citations?user=FRvOnisAAAAJ FRvOnisAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q87319685|Shadi Albarqouni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2157-2211 0000-0003-2157-2211] | | [https://viaf.org/en/viaf/10160604586516121053 10160604586516121053] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87607358|Cesar de la Fuente-Nunez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2005-5629 0000-0002-2005-5629] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87709824|Mojtaba Abdi Jalebi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9430-6371 0000-0002-9430-6371] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q87714183|Pooja Devi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9784-2121 0000-0001-9784-2121] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87771518|Shady Farah]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9801-5301 0000-0002-9801-5301] | | [https://viaf.org/en/viaf/317132236 317132236] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q87968376|Christian Isalomboto Nkanga]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7712-478X 0000-0001-7712-478X] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q87984299|Xavier Chiriboga Morales]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7959-7214 0000-0001-7959-7214] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88063561|Muhammad Farooq]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4368-9357 0000-0003-4368-9357] | [https://scholar.google.com/citations?user=SOsmO3oAAAAJ SOsmO3oAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/315728798 315728798] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88104641|Oluwarotimi Williams Samuel]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1945-1402 0000-0003-1945-1402] | [https://scholar.google.com/citations?user=HEU6lg8AAAAJ HEU6lg8AAAAJ] | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q88292664|Godwin Anywar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0926-1832 0000-0003-0926-1832] | [https://scholar.google.com/citations?user=y8EG8aIAAAAJ y8EG8aIAAAAJ] | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q88414113|Elena Kuzmin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7479-9308 0000-0002-7479-9308] | | [https://viaf.org/en/viaf/3088160122843040630007 3088160122843040630007] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88459431|Alma Hernández-Mondragón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1456-6801 0000-0002-1456-6801] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88459470|Amy Quandt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7434-1500 0000-0001-7434-1500] | [https://scholar.google.com/citations?user=j_CF794AAAAJ j_CF794AAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88460096|Andreea Molnar]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NzKsipsAAAAJ NzKsipsAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88462840|Eshchar Mizrachi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3126-9593 0000-0002-3126-9593] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88464465|Janilyn Arsenio]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0220-0076 0000-0003-0220-0076] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483086|Leila Niamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0285-5542 0000-0002-0285-5542] | [https://scholar.google.com/citations?user=UTuSSjgAAAAJ UTuSSjgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/66148812629645210228 66148812629645210228] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88483156|Markus J. Prutsch]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3235-2249 0000-0003-3235-2249] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484678|Myrtani Pieri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8883-4434 0000-0002-8883-4434] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88484812|Natasha Gownaris]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=JMo-Z6UAAAAJ JMo-Z6UAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88516629|Pei Sean Goh]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=e01m-NAAAAAJ e01m-NAAAAAJ] | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88541543|Kossi Brice Boris Legba]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2622-4363 0000-0003-2622-4363] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q88636287|Prosper Ngabonziza]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3881-1242 0000-0002-3881-1242] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88636478|Ramia Albakain]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0419-0828 0000-0003-0419-0828] | | [https://viaf.org/en/viaf/287334124 287334124] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640105|Saja Al Zoubi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9210-3864 0000-0001-9210-3864] | | | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88640997|Sami Miaari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5022-1130 0000-0002-5022-1130] | | [https://viaf.org/en/viaf/296865487 296865487] | 2020 | 2025 | [[Fail:Sami H. Miaari.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q88641129|Sophie Thériault]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8662-2238 0000-0001-8662-2238] | | [https://viaf.org/en/viaf/305811464 305811464]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/311457577 311457577]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/92152864100204820163 92152864100204820163] | 2020 | 2025 | |- | ''[[:d:Q88721855|Assaf Zinger]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7894-486X 0000-0001-7894-486X] | | [https://viaf.org/en/viaf/1286177412261703310005 1286177412261703310005] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q88935926|Fun Man Fung]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-3174 0000-0003-4106-3174] | | [https://viaf.org/en/viaf/205162902544977780962 205162902544977780962] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q89764792|Jan F. Gogarten]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1889-4113 0000-0003-1889-4113] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90158955|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4240-7215 0000-0003-4240-7215] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90604022|Khandmaa Dashnyam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0649-3574 0000-0003-0649-3574] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q90608206|Muhammad Zaffar Hashmi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1385-5326 0000-0003-1385-5326] | | [https://viaf.org/en/viaf/50150747099816301169 50150747099816301169] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q90684191|Nichole R. Lighthall]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8131-8373 0000-0002-8131-8373] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q91740572|Hiba Baroud]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3641-6449 0000-0003-3641-6449] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q92155866|Manuela Pacella]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5775-1038 0000-0002-5775-1038] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q92564174|Peter Gan Kim Soon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6919-6182 0000-0002-6919-6182] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q95332677|Emelda E. Chukwu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3110-1678 0000-0002-3110-1678] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q96094197|Luisa M Diele-Viegas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9225-4678 0000-0002-9225-4678] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96250578|Himangana Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3802-5639 0000-0002-3802-5639] | | [https://viaf.org/en/viaf/26154739887352992576 26154739887352992576] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q96768529|Udom Sae-Ueng]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5578-0161 0000-0001-5578-0161] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q97686171|Needa A. Virani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3355-1354 0000-0003-3355-1354] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q98172555|Hussain M. Wahedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9424-4978 0000-0001-9424-4978] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q100691848|Hugues C. Nana-Djeunga]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4496-6048 0000-0002-4496-6048] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q101047101|Hiba N. Rajha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1107-9645 0000-0002-1107-9645] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q102075670|Viviana García Pinzón]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8932-3564 0000-0002-8932-3564] | | [https://viaf.org/en/viaf/164146822384907382194 164146822384907382194] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q102557101|Carina Geldhauser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9997-6710 0000-0002-9997-6710] | [https://scholar.google.com/citations?user=k7mi8b4AAAAJ k7mi8b4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5768147425862945040006 5768147425862945040006] | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q105856414|Bashayer Al Majed]]'' | | | | 2021 | 2026 | |- | ''[[:d:Q108687606|Élise G. Devoie]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1752-8437 0000-0003-1752-8437] | [https://scholar.google.com/citations?user=_f_jsIkAAAAJ _f_jsIkAAAAJ] | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q109418796|Maria Mercedes Caron]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6216-695X 0000-0002-6216-695X] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q111050087|Shaoshan Liu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5132-8351 0000-0002-5132-8351] | [https://scholar.google.com/citations?user=jpyq4QoAAAAJ jpyq4QoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/18151050050433411773 18151050050433411773] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q112569419|Amurabi Oliveira]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112569456|Ana Elizabeth Ochoa Sánchez]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112570019|Carlo Altamirano-Allende]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112596940|Gary William Kerr]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112597025|Jane Yin-Kim Yau]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605146|Lalit Khandare]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=f8j1GGEAAAAJ f8j1GGEAAAAJ] | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q112605187|Laura Vanessa Zimmermann]]'' | | | | 2022 | 2027 | |- | ''[[:d:Q113734167|Luisa Cortesi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6548-0573 0000-0002-6548-0573] | | [https://viaf.org/en/viaf/43752204 43752204] | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q113951033|Miriam Cohen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5481-5702 0000-0002-5481-5702] | | [https://viaf.org/en/viaf/3157098394072551305 3157098394072551305] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q114153234|Seda Keskin Avcı]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q114351560|Kanti Pertiwi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9888-7401 0000-0001-9888-7401] | | | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q118207480|Lorena Michelle Coronado Vásquez]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6755-3118 0000-0001-6755-3118] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Lorena Coronado - 52781014227.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q119300061|Natalia Montellano Durán]]'' | | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q124349780|Alexia Francisca Núñez Parra]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0239-2493 0000-0003-0239-2493] | | | 2024 | 2029 | [[Fail:Alexia Francisca Núñez Parra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q125858748|Kok Sin Woon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0149-6661 0000-0003-0149-6661] | | | 2025 | 2030 | |- | ''[[:d:Q125984153|Neema Mduma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4364-3124 0000-0002-4364-3124] | | | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q132905327|Ganbaatar Khurelbaatar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2430-1612 0000-0002-2430-1612] | [https://scholar.google.com/citations?user=9oBK7kwAAAAJ 9oBK7kwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/117148522163020852608 117148522163020852608] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133380935|Mandira Lamichhane Dhimal]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0258-5148 0000-0003-0258-5148] | | [https://viaf.org/en/viaf/4658154501865839210005 4658154501865839210005] | 2023 | 2028 | |- | ''[[:d:Q133391209|Anu Susan Sam]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/18153124303424492722 18153124303424492722] | 2024 | 2029 | |- | ''[[:d:Q133410369|Anina Schwarzenbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8085-2665 0000-0001-8085-2665] | | [https://viaf.org/en/viaf/1512153411823941700009 1512153411823941700009] | 2024 | 2029 | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 11jcqegsmhy4g7niqpf5ngexxve8ypi 2 562914 7249270 7247064 2026-10-07T21:31:12Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7249270 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66016807 Albanian Young Academy] the National young academy for Albania. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66016807 } |section= |sort=P463/Q66016807/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q66016807/P580:Start date,P463/Q66016807/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q41048796|Erida Gjini]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0493-3102 0000-0002-0493-3102] | [https://scholar.google.com/citations?user=q_ImCK0AAAAJ q_ImCK0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/197148705691837080009 197148705691837080009] | | | |- | ''[[:d:Q58034402|Valbona Sota]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5840-0387 0000-0002-5840-0387] | [https://scholar.google.com/citations?user=z0xrKfwAAAAJ z0xrKfwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q61079374|Sokol Çunga]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/306277094 306277094] | | | |- | ''[[:d:Q61079376|Teuta Toska]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/309823241 309823241] | | | [[Fail:Teuta Toska.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q64898032|Rigers Bakiu]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/105145541826496600152 105145541826496600152] | | | |- | ''[[:d:Q66972292|Andi Rëmbeci]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/252017274 252017274] | | | |- | ''[[:d:Q66972461|Belfjore Qose]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=s1HjdwgAAAAJ s1HjdwgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/308295223 308295223] | | | |- | ''[[:d:Q66972582|Edelaida Cenaj-Çepa]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q66972716|Eris Rusi]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q66972836|Ilda Kazani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=V6D6sKMAAAAJ V6D6sKMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66972896|Mentor Beqa]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q66972979|Mikaela Minga]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/16699342 16699342] | | | |- | ''[[:d:Q66973064|Nebi Bardhoshi]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/231986593 231986593] | | | |- | ''[[:d:Q66973150|Shaniko Allajbeu]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q66973458|Thomas Frashëri]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q66973537|Xhaklina Cani]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=XRoQy9cAAAAJ XRoQy9cAAAAJ] | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} iiegt2yc3mpag7irb2bsfouobzctv0a 2 562928 7249155 7246968 2026-10-07T17:10:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7249155 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q65600551 Indian National Young Academy of Science] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q65600551 } |section= |sort=P463/Q65600551/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q65600551/P580:Start date,P463/Q65600551/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q38798873|Rajnish Kumar Chaturvedi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9591-7636 0000-0001-9591-7636] | | | | | |- | ''[[:d:Q40062101|Tarun Gupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0982-2927 0000-0003-0982-2927] | | [https://viaf.org/en/viaf/198572851 198572851] | | | |- | ''[[:d:Q41049897|Durba Sengupta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3138-1024 0000-0002-3138-1024] | | | | | |- | ''[[:d:Q43871108|Anindita Bhadra]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3717-9732 0000-0002-3717-9732] | | | | | [[Fail:Anindita Bhadra.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q51699364|Mukesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6389-2040 0000-0001-6389-2040] | | | 2019 | 2023 | |- | ''[[:d:Q56461721|Santanu Kapat]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3465-5668 0000-0002-3465-5668] | | | | | |- | ''[[:d:Q56513399|Sandip Paul]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7406-3598 0000-0001-7406-3598] | | | | | |- | ''[[:d:Q56998646|Dhiraj Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6085-5911 0000-0002-6085-5911] | | | | | |- | ''[[:d:Q57035180|Vivek Polshettiwar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1375-9668 0000-0003-1375-9668] | [https://scholar.google.com/citations?user=mNJfGlQAAAAJ mNJfGlQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/122180946 122180946] | | | [[Fail:Vivek Polshettiwar at HBCSE-TIFR.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57104272|Chandra S Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3821-1471 0000-0003-3821-1471] | [https://scholar.google.com/citations?user=gkzBK0AAAAAJ gkzBK0AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57317710|Felix Bast]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5090-0109 0000-0002-5090-0109] | | [https://viaf.org/en/viaf/35161390589458260699 35161390589458260699] | | | [[Fail:Felix Bast.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q57334436|Riffat John]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6258-9381 0000-0001-6258-9381] | | | | | |- | ''[[:d:Q57564591|Deepa Agashe]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0374-8159 0000-0002-0374-8159] | | | | | |- | ''[[:d:Q58328676|Rajeev Saraswat]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2578 0000-0003-2110-2578] | [https://scholar.google.com/citations?user=fYkmf9gAAAAJ fYkmf9gAAAAJ] | | | | [[Fail:Rajeev Saraswat.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58485917|Subbiah Alwarappan]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9559-8989 0000-0001-9559-8989] | | | | | |- | ''[[:d:Q58806366|Dinesh Jagadeesan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9600-2515 0000-0002-9600-2515] | | | | | |- | ''[[:d:Q59599478|Parinda Vasa]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3182-0736 0000-0002-3182-0736] | | [https://viaf.org/en/viaf/13147094965125080806 13147094965125080806] | | | |- | ''[[:d:Q61092003|Amit Mishra]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9401-4400 0000-0001-9401-4400] | | | | | |- | ''[[:d:Q61129079|Charu Lata]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2840-6999 0000-0002-2840-6999] | | | | | |- | ''[[:d:Q61139647|Mahak Sharma]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4117-4790 0000-0002-4117-4790] | [https://scholar.google.com/citations?user=Mjc8UUUAAAAJ Mjc8UUUAAAAJ] | | | | [[Fail:Professor Mahak Sharma, Department of Biological Sciences IISER Mohali.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62059737|Ranjani Viswanatha]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3819-4029 0000-0002-3819-4029] | | | | | |- | ''[[:d:Q64897500|Arya Shalini Subash]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4255-7766 0000-0003-4255-7766] | [https://scholar.google.com/citations?user=u85ThpEAAAAJ u85ThpEAAAAJ] | | 2019 | | [[Fail:Dr Arya.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65016442|Mahesh Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5357-7300 0000-0002-5357-7300] | [https://scholar.google.com/citations?user=JeH1UkAAAAAJ JeH1UkAAAAAJ] | | | | [[Fail:Mahesh Kumar 2019.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65096741|Wahajuddin]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3362-7558 0000-0003-3362-7558] | [https://scholar.google.com/citations?user=TLdidUUAAAAJ TLdidUUAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65600554|Nazia Abbas]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/7153361351237392316 7153361351237392316] | | | |- | ''[[:d:Q66363474|Prabhat Kumar Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4612-547X 0000-0002-4612-547X] | [https://scholar.google.com/citations?user=tLZ6QKgAAAAJ tLZ6QKgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66363481|Ekambaram Balaraman]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=8slXPm4AAAAJ 8slXPm4AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66363486|Jitendra K. Pattanaik]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3147-129X 0000-0002-3147-129X] | [https://scholar.google.com/citations?user=x1X7ThwAAAAJ x1X7ThwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q67222270|Ashima Bhaskar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7367-874X 0000-0002-7367-874X] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422200|Purushothaman Chirakkuzhyil Abhilash]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=p9ob3a0AAAAJ p9ob3a0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/7170242273900092026 7170242273900092026] | | | |- | ''[[:d:Q69422409|Moulinath Acharya]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8013-7426 0000-0001-8013-7426] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422471|U. K. Anandavardhanan]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6920-4584 0000-0002-6920-4584] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422561|Sudarshan Ananth]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9687-8392 0000-0001-9687-8392] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422609|S. Suresh Babu]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0385-5066 0000-0003-0385-5066] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422710|Pragya Bhatt]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=vXOD748AAAAJ vXOD748AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q69422834|Surajit Bhattacharjee]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3877-3044 0000-0003-3877-3044] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422912|Partha Bhattacharyya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0352-0995 0000-0003-0352-0995] | | | | | |- | ''[[:d:Q69422997|Kanishka Biswas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9119-2455 0000-0001-9119-2455] | [https://scholar.google.com/citations?user=hraBQ-4AAAAJ hraBQ-4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/310616429 310616429] | | | |- | ''[[:d:Q69423055|Surasarathi Bose]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69423141|Yogesh Chauhan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=USq58a0AAAAJ USq58a0AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q69423295|Sharmistha Dutta Choudhury]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4000-4930 0000-0003-4000-4930] | | | | | |- | ''[[:d:Q69423363|Nishter Nishad Fathima]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4646-2342 0000-0003-4646-2342] | | | | | |- | ''[[:d:Q69423415|Rohini Garg]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69549378|Pooja Gupta]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69549714|Suman L. Jain]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4198-040X 0000-0002-4198-040X] | | | | | |- | ''[[:d:Q69549850|Rajan Jha]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=IeI4aQ8AAAAJ IeI4aQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q69550041|Arunkumar K. P.]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ULS1W7wAAAAJ ULS1W7wAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q69550157|Lipika Kabiraj]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69550313|Shivaji Kashinath Jadhav]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69550382|Mudrika Khandelwal]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9717-5381 0000-0001-9717-5381] | | | | | |- | ''[[:d:Q69550592|Pankaj Kumar]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q69553252|Ranjit Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8858-7453 0000-0002-8858-7453] | | | | | |- | ''[[:d:Q72753935|Paramdeep Singh]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4226-201X 0000-0003-4226-201X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4pM01mwAAAAJ 4pM01mwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72792722|Arvind Kumar]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q72792848|Ashwini Ratnoo]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=0VIu47cAAAAJ 0VIu47cAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72793523|Jayavant Laxman Gunjakar]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q72793700|Kunal Chakraborty]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6940-9355 0000-0001-6940-9355] | [https://scholar.google.com/citations?user=aoJA-woAAAAJ aoJA-woAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72793960|Prabhat Kumar Rai]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=ryOth9kAAAAJ ryOth9kAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72794149|Rajendra Singh Dhaka]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3231-0316 0000-0002-3231-0316] | | | | | |- | ''[[:d:Q72794706|Ramray Bhat]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=y3NFvEsAAAAJ y3NFvEsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72794819|Satya Pal Nehra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=4Tjux5wAAAAJ 4Tjux5wAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72795810|Satyavrata Samavedi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=NR06GUwAAAAJ NR06GUwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72796043|Shankar Balajirao Kausley]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q72796289|Sudhanwa Patra]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=06CJvKUAAAAJ 06CJvKUAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72796443|Sugandha Maheshwary]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q72796757|Syed Abbas]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5694-2011 0000-0001-5694-2011] | [https://scholar.google.com/citations?user=TbIP7ikAAAAJ TbIP7ikAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q72847849|Ramesh Tharmalingam]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6477-4425 0000-0001-6477-4425] | [https://scholar.google.com/citations?user=gD-vAz4AAAAJ gD-vAz4AAAAJ] | | | | [[Fail:Ramesh Tharmalingam.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q73860598|Shri Ram Yadav]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=VDKH34IAAAAJ VDKH34IAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q74425076|Gitanjali Yadav]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6591-9964 0000-0001-6591-9964] | | | | | |- | ''[[:d:Q79797261|Bijaya K. Sahoo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4397-7965 0000-0003-4397-7965] | | | | | |- | ''[[:d:Q85668539|Praveen Kumar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8890-9969 0000-0002-8890-9969] | | | | | |- | ''[[:d:Q87196679|Arunasree M Kalle]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5948-2337 0000-0002-5948-2337] | | | | | |- | ''[[:d:Q87478335|Saptarshi Mukherjee]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87478346|Tarakanta Nayak]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87479246|Venketeswara Pai]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87479358|Mithun Palit]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87479825|Ashutosh Pandey]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87479929|Vivek Parkar]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87480180|Manoj Patel]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87481577|Sebastian C. Peter]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87481608|M.B. Rajani]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87481735|Upasana Ray]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87482103|Prakash Chandra Rout]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87482169|Sanhita Roy]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87483680|Prathik Sen]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87581939|Deepak Sharma]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87581992|Rohit Kumar Sharma]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87582579|Bhalamurugan Sivaraman]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87583414|T. Govindaraju]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87583852|Smitha V. Thampi]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87584345|Tiju Thomas]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87584804|Ramanathan V.]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87586493|Vinu K. Valsala]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87587063|Vikram Vishal]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87587587|Vijay Pal Yadav]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q87587756|S R Yadav]]'' | | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 6a14ir60qcs6f8ufj6juqdic3hfps74 0 568883 7249072 7248703 2026-10-07T13:43:02Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7249072 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[10. jaanuar]] – [[Fótis Ioannídis]], Kreeka jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[29. jaanuar]] – [[Robin Hranáč]], Tšehhi jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *2. veebruar – [[Valentin Mihăilă]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[4. veebruar]] – [[Vincent Thill]], Luksemburgi jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[1. märts]] – [[Ja'Marr Chase]], USA Ameerika jalgpallur *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *5. märts – [[Víctor Chust]], Hispaania jalgpallur *[[9. märts]] – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *[[27. märts]] – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[29. märts]] – [[Aljoša Matko]], Sloveenia jalgpallur *29. märts – [[Juan Manuel Sanabria]], Uruguay jalgpallur *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *5. aprill – [[Nikola Krstović]], Montenegro jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja * [[13. aprill]] – [[Facundo Torres]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Esteban Lepaul]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Elijah Just]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[20. mai]] – [[Brian Rodríguez]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[26. mai]] – [[Taisei Miyashiro]], Jaapani jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[7. juuni]] – [[Ayumu Seko]], Jaapani jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Orlando Gill]], Paraguay jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[29. juuni]] – [[Filip Hållander]], Rootsi jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[6. juuli]] – [[Leo Román]], Hispaania jalgpallur *6. juuli – [[James Sands]], USA jalgpallur *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== *[[4. august]] – [[Jackson Porozo]], Ecuadori jalgpallur * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[30. august]] – [[Silinda Morales]], Kuuba kettaheitja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *7. september – [[Finn Azaz]], Iirimaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[24. oktoober]] – [[Fer Niño]], Hispaania jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *26. oktoober – [[Daniel Håkans]], Poola jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * 7. november – [[Anass Zaroury]], Maroko jalgpallur *[[9. november]] – [[Trendon Watford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[15. november]] – [[Unai Vencedor]], Hispaania jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[4. detsember]] – [[Zeki Amdouni]], Šveitsi jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[29. detsember]] – [[Orkun Kökçü]], Türgi jalgpallur *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur sw2hfgzl0syz5l9qldm9oaui7okn88d 0 591939 7249349 6912156 2026-10-08T08:13:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249349 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Żytno | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Żytno | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt = Żytno_kościół_par._pw._Niepokalanego_Poczecia_NMP,_1860-1865_nr_768448_(2).JPG | pildiallkiri = Żytno kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Żytno''' on küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]], [[Żytno vald|Żytno valla]] halduskeskus. Żytno asub [[Radomsko]]st umbes 20 km kagus. Żytno sai linnaõigused [[1441]]. aasta paiku, kuid kaotas need [[1760]]. aasta paiku.<ref>[https://web.archive.org/web/20201027002452/http://www.zytno.pl/art,111,historia.html Historia] Gmina Żytno</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Łódźi vojevoodkonna külad]] n5blbbp2tynyxsax45vr8d24buqo2tj 0 592285 7249400 6687612 2026-10-08T10:09:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249400 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipu_ääris = jah | lipp = Flag of Estonia.svg | toimumata = ei | tüüp = presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 30.–31. august 2021 | eelmised_valimised = 2016. aasta Eesti presidendivalimised | eelimine_aasta = 2016 | järgmised_valimised = 2026. aasta Eesti presidendivalimised | järgmine_aasta = ''2026'' | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget | vajalikud_hääled = 68 | pilt1 = File:Alar Karis - August 2021.jpg | värv1 = EEEEEE | kandidaat1 = '''[[Alar Karis]]''' | partei1 = Parteitu | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s | 1andmed1 = 63 | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s | 2andmed1 = '''72''' | 3tühi = Ülesseadjad | 3andmed1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]</br>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | ametikoht = President | enne_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]] | pärast_valimisi = [[Alar Karis]] | pildisuurus = 200x200px }}'''2021. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[30. august|30.]]–[[31. august]]il [[2021]], mille tulemusena valiti [[Eesti president|Eesti Vabariigi presidendiks]] [[Alar Karis]]. Need olid 8. [[Eesti presidendivalimised|presidendivalimised]] [[Eesti]] ajaloos ja esimesed, mis toimusid [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i järel. == Valimiste protseduur == Eesti president valiti [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e ja seda täpsustava [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e alusel. Senine [[Vabariigi President|president]] [[Kersti Kaljulaid]] asus ametisse 10. oktoobril 2016. Vabariigi Presidendi korraline valimine sai toimuda kõige varem 60 päeva enne tema ametiaja lõppemist, seega 10. augustil 2021.<ref name="VPVS-par3" /> === Presidendi valimine Riigikogus === [[Riigikogu esimees]] [[Jüri Ratas]] kutsus presidendi ettepanekul<ref name="VP-11062021" /> 30. augustil kl 13 [[Toompea loss]]i kokku [[Riigikogu]] erakorralise istungjärgu, mille päevakorras on Eesti presidendi valimine.<ref name="ERR-14062021" /><ref name="RKOGU-14062021" /> Presidendikandidaatide esitamine algas neli päeva varem, 26. augustil kl 9.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Kandidaadi ülesseadmise õigus oli vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel. Kandidaatide esitamine lõppes 28. augustil kl 18.<ref name="ERR-14062021" /> Presidendi kandidaadiks sai seada isiku, kes oli sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti Vabariigi kodanik]] ja vähemalt 40-aastane. 29. augustil registreeris [[Vabariigi Valimiskomisjon]] kandidaadid, kes pidid esitama omakäelise nõusoleku kandideerimiseks. 30. augustil kell 13 algas presidendivalimiste esimene hääletusvoor Riigikogus. Kõik presidendivalimiste hääletused olid salajased. Selleks, et saada valituks, pidi kandidaadi poolt andma hääle vähemalt 2/3 parlamendist ehk 68 Riigikogu liiget. Kui ükski kandidaat ei peaks saama sellist häälteenamust, tuleks järgmisel päeval korraldada teine hääletusvoor.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> 31. augustil kell 12, võimalikuks teiseks hääletusvooruks, toimuks uuesti kandidaatide ülesseadmine, registreerimiseks esitamine ja registreerimine, mis peaks lõppema kaks tundi enne teise hääletusvooru algust ehk kl 10. Kui ükski kandidaat ei peaks koguma teises hääletusvoorus vähemalt 68 häält, tulnuks korraldada samal päeval kolmas hääletusvoor.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> 31. augustil kell 16 algaks võimalik kolmas hääletusvoor. Hääletamissedelile kantaks kahes eelmises voorus enim hääli kogunud kandidaatide nimed. Valituks osutuks kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 Riigikogu liiget.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Kui ükski kandidaat ei saaks kolmandaski voorus nõutavat häälteenamust, kutsuks Riigikogu esimees hiljemalt järgmisel päeval kokku valimiskogu. Valimiskogu koguneks Vabariigi presidenti valima ühe kuu jooksul pärast Riigikogu kolmandat hääletusvooru.<ref name="RKOGU-VP-2021" /> Presidenti valinud Riigikogu liikmete arv erinevate erakondade fraktsioonides: [[Reformierakond|Reformierakonnal]] 34, [[Keskerakond|Keskerakonnal]] 25, [[EKRE|Konservatiivsel Rahvaerakonnal]] (EKRE) 19, [[Isamaa (erakond)|Isamaal]] 12 ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal]] (SDE) 11 liiget.<ref name="Patiseis" /> Kuna kandidaadi ülesseadmiseks oli vaja 21 toetusallkirja, siis üksi, ilma teiste fraktsioonide abita, said Riigikogus oma kandidaadi esitada Reformierakond ja Keskerakond. Kuna kandidaadi Riigikogus presidendiks valimiseks oli vaja 68 poolthäält, siis eeldades fraktsioonide ühtselt toimist pidid tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna + EKRE või Isamaa või SDE esindajad; või Reformierakonna + EKRE + Isamaa + SDE esindajad. === Presidendi valimine valimiskogus === [[Valimiskogu]]s oli kandidaadi ülesseadmise õigus vähemalt 21 valimiskogu liikmel. 2021. aasta valimiskogu saanuks olema 208-liikmeline: 101 Riigikogu liiget ja 107 [[Kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] esindajat. Kohalike omavalitsuste esindajate määramisel võeti arvesse [[rahvastikuregister|Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse]] kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt: 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja; 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat; 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat; 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat.<ref name="Valimiskogu" /> Valimiskogu regionaalne jaotus oleks olnud järgmine: * [[Harju maakond]] ja [[Tallinn]] 29 esindajat, * [[Tartu maakond]] ja [[Tartu]] linn 12 esindajat, * [[Ida-Viru maakond]] kümme esindajat, * [[Lääne-Viru maakond]] üheksa esindajat, * [[Pärnu maakond]] kaheksa esindajat, * [[Viljandi maakond]] kuus esindajat, * [[Rapla maakond]] viis esindajat; * [[Võru maakond]] viis esindajat, * [[Jõgeva maakond]] neli esindajat, * [[Põlva maakond]] neli esindajat, * [[Saare maakond]] neli esindajat, * [[Valga maakond]] neli esindajat, * [[Järva maakond]] kolm esindajat, * [[Lääne maakond]] kolm esindajat, * [[Hiiu maakond]] üks esindaja.<ref name="Valimiskogu" /> Ajalehe [[Postimees]] arvates saanuks valimiskogu erakondlik jaotus olema hinnanguliselt järgmine: * Reformierakonnal 63 valijameest, * Keskerakonnal 53 valijameest, * Isamaal 23 valijameest, * EKRE-l 21 valijameest, * SDE-l 18 valijameest, * erinevatel [[valimisliit]]udel kokku 30 valijameest.<ref name="Isepäised" /> Kuna kandidaadi Valimiskogus presidendiks valimiseks oli vaja 105 poolthäält, siis eeldades erakonna esindajate ühtselt toimist (ja valimisliitude hääli mitte arvestades) pidanuks tema poolt hääletama vähemalt kas Reformierakonna + Keskerakonna (116 häält); või Reformierakonna + Isamaa + EKRE (107 häält); või Keskerakonna + Isamaa + EKRE + SDE esindajad (115 häält). ==Kandidaadid== ===Ülesseatud kandidaadid=== [[File:Alar Karis cropped.jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Alar Karis]]''', [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor, endine [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i [[rektor]] ning [[riigikontrolör]]. Karise sõnul sai ta 16. augustil Jüri Rataselt ettepaneku kaaluda presidendikandidaadiks hakkamist.<ref name="V73lM" /> Ettepaneku tegemist toetasid Reformierakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna juhid.<ref name="kBEGB" /> 18. augustil andis Karis nõusoleku saada presidendikandidaadiks.<ref name="U3kqx" /> 22. augustiks teatasid Reformierakonna ja Keskerakonna juhatused, et toetavad valimistel teda<ref>[https://www.err.ee/1608314111/keskerakonna-ja-reformierakonna-juhatus-toetavad-alar-karise-kandidatuuri Keskerakonna ja Reformierakonna juhatus toetavad Alar Karise kandidatuuri]. [[ERR]], 22. august 2021.</ref> ja nende parteide 59 Riigikogu liiget esitas Karise 27. augustil ametlikult presidendikandidaadiks.<ref>[https://www.valimised.ee/et/alar-karis-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks Alar Karis seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks.] [[Vabariigi valimiskomisjon]]i pressiteade 27. august 2021].</ref> Kokkuleppe kohaselt pidid nad toetama Karist kuni valimiskogu lõpuni.<ref>[https://www.err.ee/1608321860/kallas-meie-kokkulepe-on-toetada-alar-karist-kuni-valimiskogu-lopuni Kallas: meie kokkulepe on toetada Alar Karist kuni valimiskogu lõpuni]. [[ERR]], 30. august 2021.</ref> Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond jätsid hääletamisvaliku iga oma liikme enda otsustada.<ref>[https://www.err.ee/1608317330/isamaa-jatab-karise-toetamise-saadikutel-vabaks Isamaa jätab Karise toetamise saadikutel vabaks]. [[ERR]], 25. august 2021.</ref><ref>[https://www.err.ee/1608318185/sotsid-jatavad-samuti-karise-puhul-haaletuse-lahtiseks Sotsid jätavad samuti Karise puhul hääletuse lahtiseks]. [[ERR]], 26. august 2021.</ref> Kummagi partei parlamendifraktsioonis oli Karise pooldajaid umbes pool.<ref>[https://www.err.ee/1608318785/pooled-isamaa-fraktsiooni-liikmed-rohutavad-soovi-president-riigikogus-ara-valida Pooled Isamaa fraktsiooni liikmed rõhutavad soovi president riigikogus ära valida]. [[ERR]], 26. august 2021.</ref><ref>[https://www.err.ee/1608318506/sotside-fraktsiooni-toetus-karisele-vois-jaguneda-pooleks Sotside fraktsiooni toetus Karisele võis jaguneda pooleks]. [[ERR]], 26. august 2021.</ref> Politoloogide [[Martin Mölder]]i ja [[Tõnis Saarts]]i hinnangul nende kahe erakonna huvides aga pigem polnud Karise poolt hääletada.<ref>[https://leht.postimees.ee/7324183/presidendivalimistest-saab-koalitsiooni-proovikivi Presidendivalimistest saab koalitsiooni proovikivi]. [[Postimees]], 27. august 2021.</ref> ===Võimalikud kandidaadid=== [[Pilt:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (croped).jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Kersti Kaljulaid]]''', [[Eesti president]] alates 2016. aastast. Oma teiseks ametiajaks kandideerimise plaani kohta oli Kaljulaid teatanud, et "mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle", aga et see on küsimus riigikogule, mitte talle. Kaljulaidi taasvalimisse oli soosivalt suhtunud Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakonna esimees [[Kaja Kallas]] ja parlamendiväline erakond [[Eesti 200]]. Tema jätkamise vastu oli olnud EKRE.<ref name="b6B7C" /><ref name="LbgkH" /><ref name="Trumbid" /> Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul poldud [[Kaja Kallase esimene valitsus|valitsuskoalitsioonis]] Kaljulaiu kandidatuuri arutatud, kuid Keskerakond midagi välistama ei hakka. Juuli alguses 2021 arvas Kaja Kallas, et hetkel pole Kaljulaidile piisavalt poolthääli, et teda ära valida.<ref name="Patiseis" /> Juuli lõpus ütles Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees [[Jaanus Karilaid]], et augusti lõpus tuleks presidendiks leida keegi teine kui Kaljulaid.<ref name="1mkVM" /> [[Politoloog]] [[Martin Mölder]]i arvates oli Kaljulaidil sel ajal mõningane šanss presidendiks saada juhul, kui valitsuskoalitsioon ei leia ühist kandidaati ning valimiskogus asuvad teda toetama Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kel õnnestub ära veenda ka üle poole valimisliitude saadikutest.<ref name="j3Lsp" /> [[File:RK Henn Põlluaas.jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Henn Põlluaas]]''', [[EKRE]] aseesimees ja endine [[Riigikogu spiiker]] (2019–2021). Põlluaas kinnitati EKRE kongressil 4. juulil 2021 partei poolt toetatud kandidaadiks. Samas polnud EKRE-l parlamendis piisavalt saadikuid, et tema kandidatuuri üles seada (vaja 21 toetusallkirja, EKRE fraktsioonis oli 19 liiget). Põlluaasa sõnul käisid läbirääkimised puudujäävate häälte leidmiseks ja kui valimisprotsess peaks Riigikogust Valimiskogusse liikuma, siis seal kandidatuuri ülesseadmine kindlasti õnnestuks.<ref name="8obsm" /><ref name="jqfJU" /> Politoloog [[Tõnis Saarts]]i arvates oli siiski raske näha, et "Põlluaas võiks olla kriitilisel hetkel see kompromisskandidaat, kelle poole mitmed erakonnad, eriti Reformierakond või Keskerakond võiksid vaadata."<ref name="Isepäised" /> Põlluaasa kandidatuuri toetamist oma erakonnas ei pidanud realistlikuks ka SDE esindaja [[Riina Sikkut]] ega Reformierakonna esindaja [[Kristen Michal]], ebatõenäoliseks hindas seda [[Priit Sibul]] Isamaast. Keskerakondlane [[Jaanus Karilaid]] arvas, et Põlluaas oma kandidatuuri esitamiseks Riigikogust kahte puuduvat häält ei leia.<ref name="xxRn5" /> [[File:Tarmo Soomere (cropped).jpg|thumb|upright=0.3]] * '''[[Tarmo Soomere]]''', [[Eesti Teaduste Akadeemia]] president. Oma võimaliku kandideerimise kohta ütles Soomere, et on selleks valmis, kui poliitikud talle vastava ettepaneku teevad.<ref name="BWV3i" /> Tema kandidatuuri toetasid [[Erakond Eestimaa Rohelised]] (nad toetasid ka [[Aveliina Helm]]i)<ref name="2D6pR" /> ja valimisliit Roheline Saku Vald, kel polnud aga ühtegi liiget ei Riigikogus ega Valimiskogus.<ref name="MHSVY" /> Nii Reformierakonna esimees Kaja Kallas kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas pidasid Soomeret väärikaks kandidaadiks, kuid oma kandidaadina teda ei esitanud. Ratase sõnas, et on keeruline öelda, kas Soomerel oleks riigikogulaste või valijameeste toetus.<ref name="Patiseis" /> 13. juulil ütles Soomere, et kolme erakonna inimesed on temaga valimiste teemal vestelnud, kuid kindlat signaali koostöösooviks pole ta saanud kelleltki. Samal ajal oli ta käinud oma potentsiaalset kandidatuuri tutvustamas omavalitsustes, mida juhivad valimisliidud.<ref name="dMoQJ" /> 30. juulil toimunud parlamendierakondade nõupidamisel tegi Jüri Ratas ettepaneku arutada fraktsioonides Soomere kandidatuuri sobivust.<ref name="kHHT2" /><ref name="2l5Ug" /><ref name="FqlNC" /> Pärast seda, kui Soomere oli kohtunud riigikogu nelja fraktsiooniga – Isamaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsiooniga (EKRE fraktsioon Soomerega kohtuda ei soovinud<ref name="SNEpO" />) –, toimus 6. augustil riigikogus esindatud erakondade esimeeste kohtumine. Kohtumise järel teatas Ratas, et Soomere riigikogus presidendiks valimise jaoks ei leidu piisavalt toetust ehk 68 poolthäält.<ref name="xyeYf" /> Soomere kandidatuuri puudusena tõid fraktsioonide liikmed välja kogenematust poliitikas, eriti välispoliitikas.<ref name="Fc0So" /> [[Fail:Kaimar Karu 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|püsti=0.3]] * '''[[Kaimar Karu]]''', endine [[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]. Saatis juuli eelviimasel nädalal Kaja Kallasele ja Jüri Ratasele sõnumi, milles teatas oma valmisolekust presidendi ametikohale asumiseks. Karu sõnul oli ta enne sõnumi saatmist saanud signaale, et tema kandidatuuri üles seadmist on poliitikute seas arutatud.<ref name="u1OGF" /> [[Fail:Indrek Laul 2020.jpg|pisi|püsti=0.3]] * '''[[Indrek Laul]]''', [[Estonia Klaverivabrik]]u juhataja. Saatis 11. augustil peaministrile ja riigikogu liikmetele 12-leheküljelise kirja pealkirjaga "Kadrioru [[tintinnabuli]]", milles arutles presidendi institutsiooni rolli ja võimaluste üle. Poliitikud tõlgendasid seda soovina saada presidendikandidaadiks.<ref name="S5MXP" /> Indrek Laulu kaaluti võimaliku presidendikandidaadina juba [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimiste]] ajal, kui presidendivalimised olid pärast riigikogu ja valimiskogu voore taas riigikokku jõudnud.<ref name="38cJj" /> * Lisaks eelnimetatutele oli võimalike kandidaatidena pakutud [[Mart Helme]]t, [[Ülle Madise]]t, [[Marina Kaljurand]]a, [[Andrus Ansip]]it, [[David Vseviov]]i, [[Siim Kallas]]t,<ref name="xbC1G" /><ref name="Arp5h" /> [[Jaak Aaviksoo]]d<ref name="mOuFM" /> ja [[Aveliina Helm]]i<ref name="OrZW9" />. ===Loobunud kandidaadid=== * '''[[Jüri Ratas]]''', Keskerakonna esimees, endine [[Eesti peaminister]] (2016–2021). Ratast nähti ühe peamise võimaliku presidendikandidaadina,<ref name="Trumbid" /><ref name="0GUL3" /> kuni ta juunis 2021 teatas, et ei kavatse presidendiks kandideerida ja keskendub hoopis [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalikele valimistele]].<ref name="Patiseis" /><ref name="yhhIb" /> Pärast Ratase teadet loobumise kohta spekuleeriti ajakirjanduses, et Ratasel on endiselt soov presidendiks kandideerida ja ta kavatseb lasta oma kandidatuuri üles seada valimiskogus, pärast presidendi riigikogu valimisvoorudes valimata jäämist.<ref name="NgXBb" /><ref name="XkKzG" /> Juuli lõpu intervjuus vastas Ratas kriitikale, öeldes, et ta ei nõustu oma kandidatuuri üles seadmisega ka valimiskogus.<ref name="Nyk7f" /> * '''[[Jüri Raidla]]''', [[advokaat]], [[õigusteadlane]] ja endine [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] (1990–1992). Raidla teatas 19. juulil, et kaks nädalat tagasi tegid peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu esimees Jüri Ratas ühiselt talle ettepaneku presidendiks kandideerida. Raidla lükkas ettepaneku tagasi põhjendusega, et president peaks muuhulgas olema kompetentne [[välispoliitika]]s, kuid tal selles valdkonnas ekspertteadmised puuduvad.<ref name="3UxBK" /><ref name="BP7bP" /><ref name="Bu4Nz" /> * '''[[Jüri Luik]]''', [[diplomaat]] ning endine [[Eesti kaitseminister]] (1993–1994, 1999–2002, 2017–2021) ja [[Eesti välisminister|välisminister]] (1994–1995). Jüri Luik teatas augustis, et tema poole pöördusid mitu erakonda ettepanekuga hakata presidendikandidaadiks. Luige sõnul jääb ta aga oma varasema plaani juurde sisepoliitikast lahkuda ja siirduda septembris [[suursaadik]]una [[NATO]]-sse. [[Eesti Rahvusringhääling|Rahvusringhäälingu]] andmetel olid Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa Luigele kinnitanud vajaliku toetuse olemasolu tema riigipeaks valimiseks.<ref name="LOGAq" /> [[Delfi (portaal)|Delfi]] andmetel oli Luik andnud Ratasele eitava vastuse juba juuli alguses.<ref name="mO5C7" /> ==Arvamusküsitlused== 18.–19. märtsil 2021 [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] tellimusel [[Norstat]]i poolt läbi viidud 500 vastajaga küsitluses uuriti, kas inimesed toetavad [[Eesti Teaduste Akadeemia]] presidendi [[Tarmo Soomere]] valimist Eesti presidendiks. 37% vastas "jah" või "pigem jah", 21% "pigem ei" või "ei" ning 42%, et "ei oska öelda".<ref name="KnCAv" /> Järgnev tabel kajastab presidendieelistusi arvamusküsitlustes alates 2021. aasta aprillist. Arv tabelis näitab, mitu protsenti vastajatest eelistas näha presidendina vastavat isikut (tärniga (*) tähistatud Kantar Emori küsitlus näitab vastaja 3 esimese eelistatud kandidaadi seas olemist). Järgarv sulgudes näitab kohta kandidaatide omavahelises võrdluses. Kõige eelistatum variant on paksus kirjas. {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:195px;" | Küsitlusperiood ! style="width:195px;" | Allikas ! style="width:195px;" | Valim ! style="width:195px;" | [[Kersti Kaljulaid]] ! style="width:195px;" | [[Marina Kaljurand]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Ratas]] ! style="width:195px;" | [[Tarmo Soomere]] ! style="width:195px;" | [[Mart Helme]] ! style="width:195px;" | [[Andrus Ansip]] ! style="width:195px;" | [[David Vseviov]] ! style="width:195px;" | [[Ülle Madise]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Luik]] ! style="width:195px;" | [[Henn Põlluaas]] ! style="width:195px;" | [[Siim Kallas]] ! style="width:195px;" | [[Alar Karis]] ! style="width:195px;" | [[Jüri Raidla]] ! style="width:195px;" | [[Eiki Nestor]] |- | 17.–24. august 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/94412679/presidendiuuring-rahvas-tahab-ulekaalukalt-naha-ametis-jatkamas-kersti-kaljulaidi Norstat]<ref>[https://www.err.ee/1608319868/rahvas-eelistab-jargmise-presidendina-kaljulaidi Rahvas eelistab järgmise presidendina Kaljulaidi]. [[ERR]], 27. august 2021.</ref> | 1001 | '''35''' | – | 12 | 7 | – | – | – | – | 5 | 9 | – | 8 | – | 3 |- | 11.–17. august 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|a|[a]}} | 1152 | '''24 (1.)''' | 13 (2.) | (3.) | (4.) | – | (8.) | (9.) | (7.) | (6.) | (5.) | (11.) | (12.) | (10.) | – |- | 11.–17. august 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|b|[b]}}* | 1152 | '''34 (1.)''' | 28 (2.) | (3.) | (4.) | – | (7.) | (9.) | (6.) | (5.) | (8.) | (10.) | (11.) | (12.) | – |- | 15.–21. aprill 2021 | [https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-juri-ratas-voi-kersti-kaljulaid/ Kantar Emor]{{ref|c|[c]}} | 1232 | 21 | – | '''23''' | 11 | 10 | – | – | 9 | – | – | – | – | – | – |- | 8.–14. aprill 2021 | [https://epl.delfi.ee/artikkel/93198773/rahvas-tahaks-presidendiks-kaljulaidi-kaljuranda-voi-ratast-must-hobune-on-nende-kannul Turu-uuringute AS]{{ref|d|[d]}} | 1003 | '''18''' | 16 | 15 | 8 | 6 | 5 | 3 | – | – | – | – | – | – | – |} ==Valimistulemused== 30. augustil Riigikogus toimunud esimeses valimisvoorus hääletas ainsa ülesseatud kandidaadi Alar Karise poolt 63 saadikut (valituks saamiseks oleks vaja olnud 68). Märgistamata sedeleid lasti valimiskasti 16. Oma hääletussedeleid ei võtnud välja 19 EKRE saadikut ning haiglaravil viibivad [[Siim Kallas]] ja [[Helir-Valdor Seeder]]. Hääletamata jättis ka üks valimissedeli välja võtnud saadik.<ref>[https://www.err.ee/1608322262/riigikogu-ei-valinud-esmaspaeval-alar-karist-presidendiks Riigikogu ei valinud esmaspäeval Alar Karist presidendiks]. [[ERR]], 30. august 2021.</ref> 31. augustil toimunud teises voorus valis Riigikogu Karise 72 häälega presidendiks. Märgistamata sedeleid oli 8, hääletussedeleid ei võtnud välja ja jättis hääletamata 21 saadikut (EKRE, Siim Kallas ja Helir-Valdor Seeder).<ref>[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021.</ref> Ametisse astus uus president 11. oktoobril.<ref>[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.</ref> ==Märkused== * {{märkus|a|a}} Küsimus: "Kes on Teie enim eelistatud inimene, keda tahaksite näha järgmise Eesti presidendina?" * {{märkus|b|b}} Küsimus: "Palun märkige kolm eelistatumat inimest, keda Te tahaksite näha järgmise Eesti presidendina." * {{märkus|c|c}} Küsimus: "Kes sobiks kõige paremini Eesti Vabariigi presidendiks?" * {{märkus|d|d}} Küsimus: "Keda eelistaksite näha järgmisel viiel aastal Eesti presidendina?" ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="VPVS-par3">[https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012032#para2 Elektrooniline Riigi Teataja. "Vabariigi Presidendi valimise seadus" (redaktsioonis 01.04.2013), paragrahv 3 lg 1.]</ref> <ref name="VP-11062021">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/ba67a708-2326-4923-8640-675afa711b85 Riigikogu Kantselei veebileht. Elektrooniline dokumendiregister. Vabariigi Presidendi kiri Riigikogu esimehele. "Ettepanek kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istungjärk 30. august 2021 kell 13:00".]</ref> <ref name="RKOGU-14062021">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/6c826be6-7521-405a-9dff-b3d9530536fc Riigikogu Kantselei veebileht. Elektrooniline dokumendiregister. Riigikogu esimehe 14.06.2021 otsus nr 4-14/21-61/2 "Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine".]</ref> <ref name="ERR-14062021">[https://www.err.ee/1608245784/ratas-kutsus-presidendi-valimiseks-kokku-riigikogu-erakorralise-istungjargu "Ratas kutsus presidendi valimiseks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu"] ERR, 14. juuni 2021.</ref> <ref name="RKOGU-VP-2021">[https://web.archive.org/web/20210614102158/https://www.riigikogu.ee/infoallikad/fookusteemad/vabariigi-presidendi-valimine Riigikogu Kantselei veebileht. "Vabariigi Presidendi valimine"].</ref> <ref name="Patiseis">[https://www.postimees.ee/7288227/patiseis-presidendi-kandidaadi-leidmisel Patiseis presidendi­kandidaadi leidmisel]. [[Postimees]], 7. juuli 2021.</ref> <ref name="Valimiskogu">[https://www.err.ee/1608070876/valimiskogu-liikmete-esindatav-kodanike-arv-erineb-200-korda Valimiskogu liikmete esindatav kodanike arv erineb 200 korda]. [[ERR]], 13. jaanuar 2021.</ref> <ref name="Isepäised">[https://www.postimees.ee/7285776/isepaised-valijamehed-tootavad-presidendikaarte-segada Isepäised valijamehed tõotavad presidendikaarte segada]. [[Postimees]], 5. juuli 2021.</ref> <ref name="Trumbid">[https://leht.postimees.ee/7263911/ratas-mangis-trumbid-katte-kaljulaidile Luubi all ⟩ Ratas mängis trumbid kätte Kaljulaidile]. [[Postimees]], 5. juuni 2021.</ref> <ref name="b6B7C">[https://www.err.ee/1608215320/kaljulaid-uuesti-presidendiks-kandideerimisest-mina-oma-riigile-kunagi-ei-ei-utle Kaljulaid uuesti presidendiks kandideerimisest: mina oma riigile kunagi "ei" ei ütle]. [[ERR]], 17. mai 2021.</ref> <ref name="LbgkH">[https://www.err.ee/1608086890/kaljulaid-loobus-oecd-juhiks-kandideerimisest "Kaljulaid loobus OECD juhiks kandideerimisest"] ERR, 26.01.2021 (vaadatud 20.04.2021).</ref> <ref name="1mkVM">[https://www.err.ee/1608289818/karilaid-valistas-kaljulaidi-toetamise-teiseks-ametiajaks Karilaid välistas Kaljulaidi toetamise teiseks ametiajaks]. [[ERR]], 27. juuli 2021.</ref> <ref name="j3Lsp">[https://www.err.ee/1608291351/politoloog-kaljulaidi-kandidatuur-valimiskogus-pole-valistatud Politoloog: Kaljulaidi kandidatuur valimiskogus pole välistatud], [[ERR]], 28. juuli 2021.</ref> <ref name="8obsm">[https://www.err.ee/1608267288/ekre-valis-aseesimeesteks-mart-helme-henn-polluaasa-ja-jaak-madisoni EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni]. [[ERR]], 4. juuli 2021.</ref> <ref name="jqfJU">[https://www.err.ee/1608264840/politoloog-presidendi-valimine-laheb-ilmselt-ka-tanavu-valimiskokku Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku]. [[ERR]], 1. juuli 2021.</ref> <ref name="xxRn5">[https://www.delfi.ee/artikkel/93580689/karilaid-polluaasast-kui-riigipeast-tanase-presidendiga-vorreldes-poleks-paha Karilaid Põlluaasast kui riigipeast: tänase presidendiga võrreldes poleks paha!] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 28. mai 2021.</ref> <ref name="BWV3i">[https://www.err.ee/1608144940/eesti-presidendiks-on-valmis-kandideerima-akadeemik-tarmo-soomere Eesti presidendiks on valmis kandideerima akadeemik Tarmo Soomere]. [[ERR]], 18. märts 2021.</ref> <ref name="2D6pR">[https://www.delfi.ee/artikkel/94081331/rohelised-soovitavad-presidendiks-tarmo-soomeret-ja-aveliina-helmi Rohelised soovitavad presidendiks Tarmo Soomeret ja Aveliina Helmi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22. juuli 2021.</ref> <ref name="MHSVY">[https://www.err.ee/1608249795/reportaaz-sakust-kuidas-raig-opmann-ja-sirendi-soomerest-presidenti-teevad Reportaaž Sakust: kuidas Raig, Opmann ja Sirendi Soomerest presidenti teevad]. [[ERR]], 17. juuni 2021.</ref> <ref name="dMoQJ">[https://www.delfi.ee/artikkel/93997317/presidenditooli-jahtiv-akadeemik-tarmo-soomere-konsulteeritud-on-kolme-parteiga Presidenditooli jahtiv akadeemik Tarmo Soomere: konsulteeritud on kolme parteiga]. Delfi (portaal)|Delfi]], 13. juuli 2021.</ref> <ref name="kHHT2">[https://www.err.ee/1608292140/ratas-reedel-tuleb-arutusele-mitu-voimalikku-presidendikandidaati Ratas: reedel tuleb arutusele mitu võimalikku presidendikandidaati]. [[ERR]], 29. juuli 2021.</ref> <ref name="2l5Ug">[https://www.err.ee/1608293253/fraktsioonijuhid-jatkavad-presidendikandidaatide-soelumist-uuel-nadalal Fraktsioonijuhid jätkavad presidendikandidaatide sõelumist uuel nädalal]. [[ERR]], 20. juuli 2021.</ref> <ref name="FqlNC">[https://www.delfi.ee/artikkel/94161765/juri-ratas-parteiliidritele-voiks-kaaluda-et-presidendiks-saab-tarmo-soomere Jüri Ratas parteiliidritele: võiks kaaluda, et presidendiks saab Tarmo Soomere]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 30. juuli 2021.</ref> <ref name="SNEpO">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608296445/soomere-sotsidele-toetan-tselluloositehast-ja-samasooliste-abielu |pealkiri=Soomere sotsidele: toetan tselluloositehast ja samasooliste abielu |väljaanne=ERR.ee |aeg=3. august 2021 |vaadatud=7. augustil 2021}}</ref> <ref name="xyeYf">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608299865/ratas-soomere-ei-palvi-erakondade-toetust |pealkiri=Ratas: Soomere ei pälvi erakondade toetust |väljaanne=ERR.ee |aeg=6. august 2021 |vaadatud=7. augustil 2021}}</ref> <ref name="u1OGF">{{Netiviide |autor=Raimo Poom |url=https://www.delfi.ee/artikkel/94080655/kaimar-karu-saatis-ratasele-ja-kallasele-sonumi-et-on-valmis-presidendiks-hakkamist-arutama |pealkiri=Kaimar Karu saatis Ratasele ja Kallasele sõnumi, et on valmis presidendiks hakkamist arutama |väljaanne=Delfi.ee |aeg=22. juuli 2021 |vaadatud=30. juulil 2021}}</ref> <ref name="0GUL3">[https://www.err.ee/1608215197/juri-ratasel-on-veel-kaks-nadalat-presidendivalimiste-otsuse-tegemiseks Jüri Ratasel on veel kaks nädalat presidendivalimiste otsuse tegemiseks]. [[ERR]]17. Mai 2021.</ref> <ref name="yhhIb">[https://www.err.ee/1608231339/ratas-loobub-presidendiks-purgimisest-lopetame-selle-juri-ratase-jutu Ratas loobub presidendiks pürgimisest: "Lõpetame selle Jüri Ratase jutu!"] [[ERR]], 1. juuni 2021.</ref> <ref name="NgXBb">{{Netiviide |autor=Lauri Hussar |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94130945/paeva-teema-lauri-hussar-presidendivalimiste-trallis-on-rahvuse-ja-riigi-huvid-asendunud-kitsa-ringkonna-omadega |pealkiri=PÄEVA TEEMA | Lauri Hussar: presidendivalimiste trallis on rahvuse ja riigi huvid asendunud kitsa ringkonna omadega |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="XkKzG">{{Netiviide |autor=Urmo Soonvald |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/94120031/urmo-soonvald-kiirtolge-ja-sonaraamat-ehk-kuidas-tegelikult-lugeda-poliitikute-eilseid-avaldusi-presidendikandidaadi-otsimisest |pealkiri=Urmo Soonvald: kiirtõlge ja sõnaraamat ehk kuidas tegelikult lugeda poliitikute eilseid avaldusi "presidendikandidaadi otsimisest" |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=27. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="Nyk7f">{{Netiviide |autor=Arp Müller |url=https://www.err.ee/1608293307/ratas-valistas-presidendiks-kandideerimise |pealkiri=Ratas välistas presidendiks kandideerimise |väljaanne=ERR.ee |aeg=30. juuli 2021 |vaadatud=1. augustil 2021}}</ref> <ref name="3UxBK">[https://www.aripaev.ee/uudised/2021/07/19/juri-raidla-loobus-voimalusest-saada-presidendiks Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks]. [[Äripäev]], 19. juuli 2021.</ref> <ref name="BP7bP">[https://www.delfi.ee/artikkel/94046917/valitsusparteide-soosik-juri-raidla-loobus-voimalusest-saada-presidendiks Valitsusparteide soosik Jüri Raidla loobus võimalusest saada presidendiks]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 19. juuli 2021.</ref> <ref name="Bu4Nz">[https://www.err.ee/1608283083/juri-raidla-lukkas-tagasi-ettepaneku-kandideerida-presidendiks Jüri Raidla lükkas tagasi ettepaneku kandideerida presidendiks]. [[ERR]], 19. juuli 2021.</ref> <ref name="KnCAv">[https://www.postimees.ee/7206831/soomerel-oleks-riigipeaks-kandideerimisel-toetajaid-vastastest-rohkem Soomerel oleks riigipeaks kandideerimisel toetajaid vastastest rohkem]. [[Postimees]], 22. märts 2021.</ref> <ref name="Fc0So">{{Netiviide |autor=Miikael Raun |url=https://epl.delfi.ee/number/94008479/artikkel/94224225/strong-kes-murdub-varem-ukski-partei-ei-taha-esimesena-soomere-toetuseks-valja-tulla-strong |pealkiri=Kes murdub varem? Ükski partei ei taha esimesena Soomere toetuseks välja tulla |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=5. august 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="S5MXP">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608304053/indrek-laul-saatis-poliitikutele-visiooni-presidendi-rollist |pealkiri=Indrek Laul saatis poliitikutele visiooni presidendi rollist |väljaanne=ERR.ee |aeg=11. august 2021 |vaadatud=23. augustil 2021}}</ref> <ref name="38cJj">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7313408/uus-kandidaat-indrek-laul-saatis-poliitikutele-12-lehekuljelise-visiooni-presidendi-rollist |pealkiri=Uus kandidaat? Indrek Laul saatis poliitikutele 12-leheküljelise visiooni presidendi rollist |väljaanne=Postimees.ee |aeg=11. august 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="V73lM">[https://www.err.ee/1608309518/ratas-tegi-karisele-ettepaneku-kaaluda-presidendiks-kandideerimist Ratas tegi Karisele ettepaneku kaaluda presidendiks kandideerimist]. 17. august 2021.</ref> <ref name="kBEGB">[https://www.delfi.ee/artikkel/94322555/alar-karisest-saab-eesti-jargmine-president-ermi-direktor-kinnitas-et-ettepaneku-taga-on-neli-erakonda Alar Karisest saab Eesti järgmine president? ERMi direktor kinnitas, et ettepaneku taga on neli erakonda]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 17. august 2021.</ref> <ref name="U3kqx">[https://www.err.ee/1608311066/alar-karis-andis-nousoleku-saada-presidendikandidaadiks Alar Karis andis nõusoleku saada presidendikandidaadiks]. [[ERR]], 18. august 2021.</ref> <ref name="xbC1G">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608186517/uuringufirmad-naitavad-erinevaid-presidendisoosikuid |pealkiri=Uuringufirmad näitavad erinevaid presidendisoosikuid |väljaanne=ERR.ee |aeg=22. aprill 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="mOuFM">{{Netiviide |autor=Toomas Sildam |url=https://news.err.ee/1608161332/ansip-looking-to-aaviksoo-and-madise-for-president |pealkiri=Ansip looking to Aaviksoo and Madise for president |väljaanne=ERR.ee |aeg=31. märts 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="Arp5h">{{Netiviide |autor=Kantar Emor |url=https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanike-arvates-sobiks-jargmiseks-presidendiks-koige-paremini-kersti-kaljulaid/ |pealkiri=Eesti elanike arvates sobiks järgmiseks presidendiks kõige paremini Kersti Kaljulaid |väljaanne=kantaremor.ee |aeg=18. august 2021 |vaadatud=24. augustil 2021}}</ref> <ref name="LOGAq">[https://www.err.ee/1608306771/luik-parteid-on-soovinud-mind-presidendikandidaadiks-kuid-lahkun-sisepoliitikast Luik: parteid on soovinud mind presidendikandidaadiks, kuid lahkun sisepoliitikast]. [[ERR]], 13. august 2021.</ref> <ref name="mO5C7">[https://www.delfi.ee/artikkel/93925019/ratas-proovis-juri-luike-presidendikandidaadiks-varvata-ent-sai-eitava-vastuse Ratas proovis Jüri Luike presidendikandidaadiks värvata, ent sai eitava vastuse]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 5. juuli 2021.</ref> <ref name="OrZW9">{{Netiviide |autor=Zuzu Izmailova |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/93334173/paeva-teema-zuzu-izmailova-peaminister-ratase-ajal-uhiskond-lohenes-kuid-ta-on-ainus-realistlik-presidendikandidaat |pealkiri=PÄEVA TEEMA {{!}} Zuzu Izmailova: peaminister Ratase ajal ühiskond lõhenes, kuid ta on ainus realistlik presidendikandidaat |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=4. mai 2021 |vaadatud=25. augustil 2021}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/110072012032 Vabariigi Presidendi valimise seadus] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] [[Kategooria:2021. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] 36cgu4nhx7bxltv4gillmdrorsysup8 0 598346 7249357 7247455 2026-10-08T08:40:33Z ~2026-54051-80 239263 /* */ 7249357 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast organisatsioon | pilt = | nimi = Eesti Täisevangeelne Kirik | omakeelne_nimi = Эстонская Полноевангельская Церковь | lühend = ЭПЦ | asutatud = [[27. september|27. septembril]] [[2011]] | asukoht = Keskallee 1, [[Kohtla-Järve]] | liikmed = [[Eesti Täisevangeelne Kirik#Kogudused|11 kogudust]] | veebileht = [https://www.facebook.com/EestiTaisevangeelneKirik Эстонская Полноевангельская Церковь] | piirkond = [[Ida-Eesti]] | peakorter = | tüüp = karismaatiline kirik | juht_nimetus = Piiskop | juht_nimi = [[Oleg Pronin]] | juhtkond = [[Igor Panenko]], Oleg Pronin, [[Valentin Dunajev]] | keeled = [[vene keel]] | peaorgan = | allorg = | eesmärk = | deviis = | embleem = }} '''Eesti Täisevangeelne Kirik''' ([[vene keel]]es Эстонская Полноевангельская Церковь) on registreeritud aprillis 2017. Kiriku kontor asub [[Kohtla-Järve]]l aadressil [[Keskallee]] 1. Eesti Täisevangeelse Kiriku [[piiskop]] on pastor [[Oleg Pronin]]. ==Noorsootöö== * Lastelaager "Морское путешествие", [[Sillamäe]] * Laste-, noortelaager "Ковчег", [[Vasknarva]] ==Kogudused== *[[Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus]] *[[Eesti Täisevangeelse Kiriku Iidla Jumala Sõna Kogudus]] *Eesti Täisevangeelse Kiriku Sompa Jumala Sõna Kogudus *Eesti Täisevangeelse Kiriku Mäetaguse Jumala Sõna Kogudus *[[Eesti Täisevangeelse Kiriku Sillamäe Jumala Sõna Kogudus]] *[[Eesti Täisevangeelse Kiriku Kiviõli Jumala Sõna Kogudus]] *[[Eesti Täisevangeelse Kiriku Tartu Muutuste Aeg Kogudus]] *Eesti Täisevangeelse Kiriku Narva Majakas Kogudus *Eesti Täisevangeelse Kiriku Narva Armu Sõna Kogudus<ref>[https://www.facebook.com/groups/godsgracechurchnarva/?ref=share Narva Kogudus Jumala Armu Sõna]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.js.ee Veebileht] (vene keeles) [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti Täisevangeelne Kirik| ]] 4es9a2yotvq2s7uu23uqugvrv3daz0b 0 601064 7249063 5819245 2026-10-07T13:09:30Z Ohpuu 1638 7249063 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}} '''Antti Salo''' (sündinud [[1966]] [[Helsingi]]s) on soome kirjanik, kes on avaldanud nii ilu- kui ka teatmekirjandust ning lasteraamatuid. Salo tuntuim teos on lühijuttude kogumik "Uuslöyttymaankoira ja muita novelleja". Tal on magistrikraad [[teoloogia]]s. Antti Salo on soome keelde tõlkinud [[Karl Ristikivi]] romaani "[[Nõiduse õpilane]]" (soome keeles "Noitarovio", 2025). == Teosed == ; Novellid * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/128-uusloeyttymaankoira-ja-muita-novelleja-9789527322086.html Uuslöyttymaankoira ja muita novelleja. Helsinki: Lector Kustannus, 2019.] ; Lasteraamatud * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/139-metsaen-kansa-puuhissansa-9789527322239.html Metsän kansa puuhissansa. Helsinki: Lector Kustannus, 2019.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/142-elaeinkansa-touhuissansa-9789527322246.html Eläinkansa touhuissansa. Helsinki: Lector Kustannus, 2019.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/144-etelaessae-ollaan-taessae-9789527322277.html Etelässä ollaan tässä. Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/146-lintukansa-lennollansa-9789527322253.html Lintukansa lennollansa. Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/143-farmin-vaeen-taeaellae-naeen-9789527322260.html Farmin väen täällä näen.Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/147-ilta-kantaa-aamun-rantaa-9789527322284.html Ilta kantaa aamun rantaa.Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/148-jutun-jatko-kurkistatko-9789527322291.html Jutun jatko, kurkistatko?. Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] ; Teatmekirjandus * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/152-mikae-taeaellae-kummittelee-suomalaisen-aaveen-sielunmaisema-9789527322420.html Mikä täällä kummittelee? Suomalaisen aaveen sielunmaisema. Helsinki: Lector Kustannus, 2020.] * [https://www.lector.fi/kaikki-kirjat/135-ammatteja-asta-oehoen-6-osaa.html Ammatteja a:sta ö:hön 1-6 (toim. yhdessä] [[Aivo Blum|Aivo Blumin]]<span> ja Jaana Palanterän kanssa) Helsinki: Lector Kustannus, 2019.</span> {{JÄRJESTA:Salo, Antti}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] afjfqmhyl01l6xlrzic20n5e4dv63kk 0 602202 7249176 6849934 2026-10-07T18:11:57Z Velirand 67997 7249176 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Prishtina ringkond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 511307 | elanikke_seis = 2024 | keskuse_nimi = [[Prishtina]] | asendikaardi_pilt = Pristina_in_Kosovo_(Kosovo_independent).svg }} '''Prishtina ringkond''' ([[albaania keel]]es ''Rajoni i Prishtinës'', [[serbia keel]]es ''Приштински округ'') on üks [[Kosovo]] seitsmest ringkonnast. Selle halduskeskus asub riigi pealinnas [[Prishtina]]s. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas ringkonnas 477 312 elanikku. [[Fail:Pristina - Bill Clinton Boulevard.JPG|pisi|tühi|püsti|Bill Clintoni nimeline puiestee [[Prishtina]]s]] [[Kategooria:Kosovo ringkonnad]] lt6ckabzdz5jbmr04v8t2w2enkmynld 0 602204 7249177 6433148 2026-10-07T18:12:53Z Velirand 67997 7249177 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pejë ringkond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 146301 | elanikke_seis = 2024 | keskuse_nimi = [[Pejë]] | asendikaardi_pilt = Pec_in_Kosovo_(Kosovo_independent).svg }} '''Pejë ringkond''' ([[albaania keel]]es ''Rajoni i Pejës'', [[serbia keel]]es ''Пећки округ'') on üks [[Kosovo]] seitsmest ringkonnast. Selle halduskeskus asub riigi suuruselt neljandas linnas [[Pejë]]s. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas ringkonnas 174 235 elanikku. [[Fail:Peja city center in winter (WPWTR17).jpg|pisi|tühi|[[Pejë]] linnakeskus]] [[Kategooria:Kosovo ringkonnad]] bape2jr3sdrn9hpfok9fjxk5c1zzcol 0 607556 7249109 6772325 2026-10-07T15:06:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249109 wikitext text/x-wiki [[File:Vel2.jpg|thumb|[[Lott]] ja inglid. Illustratsioon [[Esimene Moosese raamat|Esimese Moosese raamatu]] peatüki 19:1–3 kohta]] [[File:Vel3.jpg|thumb|[[Kain]]i ja [[Aabel]]i ohvrid; Kain tapab Aabeli]] [[File:Obili.jpg|thumb|[[Püha Václav]] vilja lõikamas]] '''Velislavi piibel''' (''Velislavova bible'', ''Velislai biblia picta'') on hilisgooti [[Illumineeritud käsikiri|illumineeritud]] [[käsikiri]], loodud umbes aastail 1325–1349 [[Praha]]s<ref name="velislav-s">[https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/bible-velislav-facsimile Velislav's Bible. - https://www.facsimilefinder.com/]</ref>; käsikiri loetakse nn rahvalike käsikirjade ([[pildipiibel]], ''biblia pauperum'') hulka kuuluvaks ja asub [[Tšehhi Rahvusraamatukogu]]s kirje XXIII.C.124 all<ref>[http://www.manuscriptorium.com/apps/index.php?direct=record&pid=RASTIS-NKCR__XXIII_C_124_37V71H4-cs Velislavova bible (Biblia picta Velislai). - Manuscriptorium]</ref>. Velislavi piibel kuulub koos [[Kunigunde passionaal]]i ja [[Vyšehradi koodeks]]iga Rahvusraamatukogu kõige väärtuslikumate varade hulka<ref>[https://deutsch.radio.cz/velislav-bibel-mittelalterlicher-comic-exklusivausgabe-8600107 Velislav-Bibel: mittelalterlicher Comic in Exklusivausgabe. - deutsch.radio.cz] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja seda on kaks korda [[faksiimile]]väljaandena välja antud<ref name="velislav-s" />. 2006. aastal tunnistati Velislavi piibel rahvuslikuks kultuurimälestiseks<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/bible-tzv-velislavova-1942466 Bible tzv. Velislavova. - Památkový katalog]</ref>. == Kirjeldus == Käsikiri on formaadis 30,7 × 24,5 cm, algselt umbes 200 lehest on säilinud 188 lehte 747 [[Piibel|piibli]]stseeniga ja lühikeste [[Ladina keel|ladinakeelsete]] kommentaaridega nende juures. Illustratsioonid, ühevärvilised [[sulg (kirjutusvahend)|sule]]joonistused [[Pärgament|pärgamendil]], on loodud väheste vahenditega ja tagasihoidliku kunstilise tasemega, nagu see on rahvalikele käsikirjadele omane. Vaid üksikud illustratsioonid on värvilised. === Sisu === * 1r–52v [[Esimene Moosese raamat]] * 53r–88v [[Teine Moosese raamat]] * 89r–108r [[Taanieli raamat]] * 108v–115r [[Kohtumõistjate raamat]] * 115v–130r [[Juuditi raamat]] * 130v–135v [[Antikristus]]e tsükkel * 136r–149r [[Kristus]]e tsükkel * 153r–168v [[Ilmutusraamat]] * 169r–179v [[Apostlid|Apostlite]] tsükkel * 180r–188r Tsükkel [[püha Václav|pühast Václav]]ist ja [[püha Ludmilla|pühast Ludmillast]] === Tellija ja autorid === Käsikirja kirjutas ja joonistas [[14. sajand]]i esimesel poolel tundmatuks jäänud autor või mitu autorit [[kanoonik]] Velislavi tellimusel. Velislav oli õukonnakirjutaja [[Böömimaa Johann I]] õukonnas Prahas; hiljem jäi ta [[notar]]ina ja [[Diplomaat|diplomaadina]] ka Johanni poja [[Karl IV]] teenistusse. Velislavi ennast on kujutatud leheküljel fo 188r põlvitamas [[Aleksandria Katariina]] kuju ees. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.aup.nl/en/book/9789462980440/the-velislav-bible-finest-picture-bible-of-the-late-middle-ages L. Panusková (edit). The Velislav Bible, Finest Picture-Bible of the Late Middle Ages. Biblia depicta as Devotional, Mnemonic and Study Tool. - Central European Medieval Studies, 4. Amsterdam University Press, 2018] == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://www.manuscriptorium.com/apps/index.php?direct=record&pid=RASTIS-NKCR__XXIII_C_124_37V71H4-cs Velislavi piibel Manuscriptoriumis (kaastekst tšehhi keeles)] * [https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/bible-velislav-facsimile Velislav's Bible. - https://www.facsimilefinder.com/] * [https://deutsch.radio.cz/velislav-bibel-mittelalterlicher-comic-exklusivausgabe-8600107 Velislav-Bibel: mittelalterlicher Comic in Exklusivausgabe. - deutsch.radio.cz (faksiimile väljaandmisest tehtud raadiosaate tutvustus, saksa keeles)] [[Kategooria:Tšehhi kultuurimälestised]] [[Kategooria:14. sajandi illumineeritud käsikirjad]] [[Kategooria:Illumineeritud piiblid]] ox9x6xa651se7ueuj2rtb9ky8vllsdp 0 607838 7249334 6174827 2026-10-08T07:40:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249334 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Štíty | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Štíty | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Mährisch Schildberg | pilt = Pohled_na_štítecké_náměstí.jpg | pildiallkiri = Štíty raekoda | lipp = Flag_of_Štíty.svg | lipu_link = [[Štíty lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Štíty.svg | vapi_link = [[Štíty vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Štíty''' (kuni [[1949]]. aastani '''Šilperk'''; [[saksa keel]]es ''Mährisch Schildberg'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Šumperki ringkond|Šumperki ringkonnas]]. Štíty asub [[Poola]] piirist ligi 16 km kaugusel, [[Šumperk]]ist 15 km läänes ja [[Olomouc]]ist umbes 54 km loodes. Šilperki tekkis asulana Šilperki kindluse juurde. Šilperki on esmamainitud [[1278]]. aastal, mida peetakse ka linna asutamise aastaks. [[1. juuli]]l [[1994]] sai Štíty vahepeal kaotatud linnaõigused tagasi.<ref>[http://www.stitecko.cz/en/history.php History] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Štítecko</ref> Štíty vanalinn on alates [[10. september|10. septembrist]] [[1992]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/mestska-pamatkova-zona-stity-84607 Městská památková zóna Štíty : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] jkd4yiuf776khdqfru0pcs33i4froy6 0 610987 7249257 6872640 2026-10-07T20:22:29Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249257 wikitext text/x-wiki '''Rahvamalev''' ({{lang-ru|Добровольная народная дружина, Dobrovol'lnaja narodnaja družina DND}}) oli NSV Liidus ja [[Eesti NSV]] tegutsenud vabatahtlik [[organisatsioon]], kes osales [[Avalik kord|avaliku korra]] kaitses, võitles sotsialistlike ühiselureeglite rikkumiste ja teiste ühiskonnavastaste ilmingute vastu. Vabatahtlike rahvamalevate põhiülesanneteks oli kodanike õiguste ja seaduslike huvide kaitse, osavõtt õiguserikkumiste ennetamisest ja tõkestamisest, avaliku korra ja sotsialistliku omandi kaitsmine, osavõtt nõukogude inimeste kasvatamisest seaduste ja sotsialistliku ühiselu reeglite austamise vaimus<ref>Avalikku korda kaitsvale Eesti NSV vabatahtlike rahvamalevate põhimääruse II. Vabatahtlike rahvamalevate põhiülesanded ja funktsioonid §8.</ref>. == Rahvamalev Eesti NSV-s == Rahvamalevad organiseeriti tootmise territoriaalse paiknevuse järgi ettevõtetes, ehitus- ja transpordiorganisatsioonides, [[asutus]]tes, [[õppeasutus]]tes, [[majavalitsus]]tes, [[kolhoos]]ides ja [[sovhoos]]ides, samuti tehaste ja vabrikute suurtes tsehhides, õppeasutuste [[teaduskond]]ades, sovhooside osakondades, kolhooside brigaadides ning külanõukogude juures. Rahvamalevate juhtimiseks rajooni ja linna ulatuses moodustati [[NLKP|partei-]], [[Rahvasaadikute nõukogu|nõukogude]], [[ametiühing]]u-, [[komsomol]]i- ja teiste ühiskondlike organisatsioonide esindajaist, mõnedest staabiülematest ja maleva komandöridest rajoonide ja linnade staabid<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/253688 Avalikku korda kaitsvate Eesti NSV vabatahtlike rahvamalevate põhimäärus]. Kinnitatud EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt 19. detsembril 1961. a. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ministrite Nõukogu MÄÄRUSTE IÄ KORRALDUSTE KOGU, Nr. 1 (94) 7. jaanuaril 1962. a</ref>. Rahvamalevaid ja nende staape organiseerisid ja juhtisid algselt parteiorganid ja 1974. aastast<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/253688 Avalikku korda kaitsvale Eesti NSV vabatahtlike rahvamalevate põhimäärus], Kinnitatud Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 16. juuli 1974. a. määrusega nr. 312. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA 23. august 1974 Nr. 34 (456)</ref> [[töörahva saadikute nõukogu]]d ning nende täidesaatvad ja korraldavad organid. Tallinna vabatahtlike rahvamalevate rajoonistaapide tegevuse koordineerimiseks ja neile vajaliku metoodilise abi andmiseks moodustati Tallinna Vabatahtlike Rahvamalevate Linnastaap. Vabatahtlike rahvamalevate töö operatiivseks juhtimiseks rajooni ja linna ulatuses moodustati rajooni või linna parteikomitee ning rajooni või linna [[töörahva saadikute nõukogu]] täitevkomitee otsusega partei-, nõukogude ja teiste riigiorganite ning ühiskondlike organisatsioonide esindajatest, üksikute rahvamalevate staapide ülematest (komandöridest) ja rahvamalevlastest vabatahtlike rahvamalevate rajooni- või linnastaap. Alevite ja külade ulatuses moodustati alevite või külade töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsusega vabatahtliku rahvamaleva alevi- või külastaap. Vabatahtlike rahvamalevate linna-, rajooni-, alevi- ja külastaabi ülem kinnitati vastava töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee poolt. Vabatahtlikku rahvamalevasse võeti vastu vähemalt 18 aasta vanuseid NSV Liidu kodanikke isiklike avalduste põhjal, mis anti ametiühingu- või komsomolikomiteesse või teistesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse töö- või elukoha järgi. Kodanikke, kes soovisid astuda malevasse, võeti vastu maleva üldkoosolekul või staabi istungil selle kollektiivi soovitusel, kus nad töötasid, õppisid või elasid. Rahvamalevat juhtisid malevlaste üldkoosolekul lahtisel hääletamisel valitud komandör ja tema asetäitja. Vabatahtlik rahvamalev: * tagas avaliku korra tänavatel, staadionidel, parkides ja teistes avalikes kohtades ning võtab osa avaliku korra hoidmisest demonstratsioonide, miitingute, spordivõistluste ja teiste massiürituste ajal. Kaitses avalikku korda temale kinnistatud rajoonis patrullimisel, reididel, väljapandud postidel ja korrapidamisega; * kõrvuti [[miilits]]a-, kohtu- ja prokuratuuriorganitega võitles huligaanitsemise, joomise, sotsialistliku ja kodanike isikliku omandi riisumise, nõukogude kaubanduse eeskirjade rikkumise, [[Spekulatsioon|spekulatsioon]]i, [[Samagonn|samagon]]niajamise, [[parasiitlus]]e ning teiste ühiskonnale kahjulike õiguserikkumiste ja tegude vastu; * võttis osa transpordi ja jalakäijate ohutu liiklemise tagamisest tänavatel ja teedel, selgitab liikluseeskirju; * võitles laste järelevalvetuse vastu; * tegi nõukogude ja ühiskondlikele organisatsioonidele ettepanekuid abinõude kasutuselevõtmise kohta üksikute passirežiimi ja avaliku korra rikkujate mõjutamise kohta; * andis materjalid üksikute korrarikkujate kohta [[Seltsimehelik kohus|seltsimehelikele kohtutele]] või administratiivorganitele, vajalikel juhtudel saatis malevlasi ühiskondlikeks süüdistajateks, teatas avaliku korra rikkumise juhtudest ajakirjandusele, raadiole ja televisioonile, andis välja [[seinaleht]]i, satiirilehti, fotovitriine ja bülletääne; * võttis osa kasvatustööst elanikkonna hulgas sotsialistliku ühiselu reeglite järgimiseks ja ühiskonnavastaste tegude ennetamiseks; * maleva komandör ja staap töötasid maleva ühteliitmisel ja tugevdamisel, kasvatasid malevlastes kõrget distsiplineeritust, ühiskondlikku kohusetunnet, seltsimehelikkust ja ennastsalgavast, hoolitsesid nende füüsilise karastatuse eest, õpetasid malevlastele õiguskorra rikkujate vastu võitlemise meetodeid, organiseerisid nõukogude seadusandluse tundmaõppimist. Malevlane olid kohustatud: * kaitsma kodanike au ja väärikust, võtma tarvitusele abinõud avaliku korra rikkumise tõkestamiseks; * olema eeskujuks töös, õppimises ja igapäevases elus; * ametikohustuste täitmisel täitma õigeaegselt ja täpselt maleva komandöri nõudmisi, olema distsiplineeritud, julge ja ennastsalgav; * võitluses avaliku korra rikkumisega mõjutama korrarikkujat eelkõige veenmise ja hoiatamisega; * ametikohustuste täitmisel kandma rinnamärki, malevlase käesidet, * kandma kaasas tõendit ning esitama seda vajalikel juhtudel. Malevlasel oli õigus: * nõuda kodanikelt avaliku korra rikkumise lõpetamist ja vajalikul juhul isikut tõendavate dokumentide, sõidukite juhtidelt aga juhtimise õigust tõendavate dokumentide esitamist; * sõltuvalt korrarikkumise iseloomust koostada tunnistajate, ja korrarikkuja osavõtul akt ning anda see järgnevalt üle staabi ülemale või maleva komandörile; * vajaduse korral viia avalikku korda rikkunud kodanikud maleva staapi, miilitsasse, lähemasse küla- või alevinõukogusse; * rakendada autotransporti õnnetusjuhtumite ja kuritegude läbi kannatadasaanute abistamiseks; * vajalikel juhtudel minna takistamatult klubidesse, staadionidele, kinodesse ja teistesse avalikesse kohtadesse korra järele valvamiseks nendel objektidel; * oma ametikohustuste täitmisel kasutada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide telefone ning 1975. aastast kasutada tasuta linna [[Ühistransport|ühistranspord]]ivahendeid<ref>Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23.juuni 1975.a. määrus nr.299 "Vabatahtlike rahvamalevlaste linnatranspordivahenditega tasuta sõitmise korra kohta". (ENSV Teataja 1975, nr.27, art.270) punktid 1-3.</ref>. {{tsitaat|Mina, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kodanik, astudes vabatahtliku rahvamaleva liikmeks, tõotan oma seltsimeeste ees pidulikult: olla mehine, valvas ja distsiplineeritud malevlane, pidada leppimatut võitlust avaliku korra rikkumiste ja õiguserikkumistega, rangelt järgida sotsialistlikku seaduslikkust, olla eeskujuks töös ja igapäevases elus. Ma kohustun ausalt ja kohusetruult täitma kõiki minule pandud kohustusi, ennastsalgavalt kaitsma kodanike õigusi ja seaduslikke huve, seisma nõukogude ühiskonna huvide kaitsel, olema kogu oma tegevuses piiritult ustav oma rahvale, sotsialistlikule kodumaale ja kommunismiehitamise üritusele.|Avalikku korda kaitsva vabatahtliku rahvamaleva liikme pidulik tõotus<ref>Lisa «Avalikku korda kaitsvate Eesti NSV vabatahtlike rahvamalevate põhimääruse» juurde </ref>}} Eestis lõpetati rahvamalevate ja nende juhtimiseks moodustatud staapide tegevus Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 177, 12. septembrist 1991. aastal<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/24154 Avalikku korda kaitsvate vabatahtlike rahvamalevate tegevuse lõpetamise kohta], Eesti Vabariigi Valitsuse määrus 12.septembrist 1991. nr. 177</ref>. ==Vaata ka == *[[Abipolitseinik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV organisatsioonid]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 1xegroe18cw1atcgqv88v5a0h0f4qx8 0 613676 7249048 7249006 2026-10-07T12:41:03Z ~2026-54140-05 239201 teeks nüüd nii, et 7249048 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} Eduard Aarna oli meie kooli esimene direktor. Eduardile meeldis koolis kummitamas käija ning õpetajad olid teda pidevalt näinud. Ühel päeval otsustasid õpetajad kutsuda tondipüüdjad. Tondipüüdjad läksid Antsla gümnaasiumi ja veetsid seal paar ööd. Kui juba teisel ööl hakkas Eduard neid kummitama. Tondipüüdjad hakkasid Eduardi nii väga kartma, et tahtsid ära minna, kuid Eduard seda ei lubanud. Eduard ütles tondipüüdjatele, et ta tahaks süüa tare buustujurksi. Nii siis läksid nad poodi aga tare buustujurksid olid otsas, ning nad pidid minema coopi, et talle sealt coopi pitsa osta. Kui tondipüüdjad jõudsid kooli tagasi siis eduard ootas neid kohe ukse ees. Nad astusid uksest sisse ja kui Eduard nägi, et tegemist ei oloe mitte tare buustujurksiga vaid hoopis coopi pitsaga hakkas ta mööda kooli laamendama ja tondipüüdjaid ükshaaval perse trukkima. Kui tondipüüdjad olid läbi trukitud lasi Eduard kooli vetsu lakke paugu ja see seisab seal tänaseni. Müüdid väidavad, et onu Eduardil on lausa 3 peenist millega koolis olijaid tagant panna. Olge valvsad ja vaadake, et Eduard ka teid trukkima ei tule. ==Välislingid== *[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=80984 Kolm fotot] Eesti pedagoogika arhiivmuuseum {{JÄRJESTA:Aarna, Eduard}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Antsla Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1996]] lkqgau748tj6dgfekou2x0s0qkt57lk 7249051 7249048 2026-10-07T12:46:27Z ~2026-54140-05 239201 7249051 wikitext text/x-wiki '''Eduard Aarna''' (enne nime eestistamist '''Eduard Akkermann'''; [[3. mai]] [[1909]] [[Vana-Antsla vald]] – [[22. mai]] [[1996]]) oli eesti õpetaja, koolijuht ja kooridirigent. Ta õppis [[Võru Õpetajate Seminar]]is ja [[Tartu Ülikool]]is filoloogiat. Aastatel 1928–1930 oli ta õpetaja Vana-Antsla [[Kaika algkool]]is, aastatel 1931–1934 [[Lusti algkool]]is. Alates 1935. aastast töötas [[Kurenurme kool]]is direktorina ja alates 1. septembrist 1945 [[Antsla Keskkool]]i esimese direktorina, hiljem oli õppealajuhataja ja täitis teisi ülesandeid. Oli peaasjalikult eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Kirjutas esseesid, luuletusi jms tollastes ajalehtedes ([[Kolhoosi Elu]], [[Töörahva Elu]] jt). Olnud [[Antsla meeskoor|Antsla meeskoori]] dirigent ja organiseerinud laulupidusid. Antslaga seotud kuni oma elu lõpuni. Maetud [[Antsla Metsakalmistu]]le. ==Välislingid== *[http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?oid=80984 Kolm fotot] Eesti pedagoogika arhiivmuuseum {{JÄRJESTA:Aarna, Eduard}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Antsla Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1996]] omk4pmiwmttta6vnz5kf7qj5r9i7unh 0 616425 7249225 6781075 2026-10-07T20:08:56Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Sisejulgeolek]] 7249225 wikitext text/x-wiki '''Föderaalpolitsei''' on [[korrakaitse]]asutus [[föderatsioon]]ina üles ehitatud riigis. Föderaalpolitsei allub föderatsiooni keskvalitsusele ja on föderatsiooni sisejulgeolekut tagavaks asutuseks. ==Ülesanded== [[Fail:Bundespolizei Österreich Wasserwerfer.jpg|pisi|Austria Vabariigi föderaalpolitsei eriotstarbeline sõiduk ulatuslike korratuste ohjeldamiseks]] Igas föderatsioonis lepivad föderatsiooni liikmed (osariigid, liidumaad, linnad jne) kokku, milline osa sisejulgeoleku tagamisest antakse föderaalpolitseile ja milline osa jääb föderatsiooniliikmete enda kanda. Tavaliselt antakse föderaalpolitseile ülesanded, mis puudutavad kõiki föderatsiooniliikmeid üheaegselt või vajavad kitsalt spetsialiseeritud teadmisi. Sellised ülesanded võivad olla: *võitlus terrorismiga ja üleföderatsioonilise valmidusega eriüksuste loomine; *võitlus massihävituserelvade levikuga; *võitlus inimkaubandusega; *põhiseadusliku korra kaitse; *korra ja turvalisuse tagamine transpordivaldkonnas; *föderatsiooni välispiiride kaitse; *võitlus ebaseadusliku immigratsiooniga. ==Föderaalpolitsei nimetuse näiteid== *Saksamaa Liitvabariigi föderaalpolitsei nimi on [[Bundespolizei]]. *Brasiilia föderaalpolitsei nimi on [[Polícia Federal]]. *Euroopa Liidu föderaalpolitsei nimi on [[European Gendarmerie Force]]. [[Kategooria:Politsei]] [[Kategooria:Sisejulgeolek]] sctz9136yp73ddu48klioprwwiofdtb 0 616992 7249356 7242554 2026-10-08T08:38:31Z ~2026-54051-80 239263 7249356 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Oleg Pronin | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1972|5|27}} | sünnikoht = [[Narva linn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = Peterburi Evangeelne Usuteaduste Akadeemia | haridus = usuteaduste bakalaureus (2000–2004) | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = [[Eesti Täisevangeelne Kirik]] | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Oleg Pronin''' (sündinud [[27. mai]]l [[1972]] [[Narva]]s) on Eesti vaimulik. Ta on 1999. aastast [[Eesti Täisevangeelse Kiriku Kohtla-Järve Jumala Sõna Kogudus]]e pastor ja 2017. aastast [[Eesti Täisevangeelne Kirik|Eesti Täisevangeelse Kiriku]] piiskop. {{JÄRJESTA:Pronin, Oleg}} [[Kategooria:Eesti vaimulikud]] [[Kategooria:Kristlikud vaimulikud]] [[Kategooria:Usujuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ea6lgn3r6b30dhqzhx3tz9cqq7tnop1 0 617086 7249308 6559673 2026-10-08T05:30:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249308 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Český Krumlov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Český Krumlov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Krumau, Böhmisch Krumau | pilt = Cesky Krumlov 01.jpg | pildiallkiri = Český Krumlovi vanalinn | lipp = Flag_of_Český_Krumlov.svg | lipu_link = [[Český Krumlovi lipp]] | vapp = CZ_Český_Krumlov_COA.svg | vapi_link = [[Český Krumlovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Český Krumlov''' ([[saksa keel]]es ''Krumau'' või ''Böhmisch Krumau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonna]] halduskeskus. Český Krumlov asub [[Vltava]] jõe ääres, [[České Budějovice]]st ligikaudu 21 km lõunaedelas. Český Krumlov asub merepinnast 492 meetri kõrgusel.<ref>[https://www.mistopisy.cz/pruvodce/obec/7194/cesky-krumlov/ Český Krumlov] Místopisný průvodce po České Republice</ref> Český Krumlovit on esmamainitud [[1253]]. aastal.<ref>[https://encyklopedie.ckrumlov.cz/en/mesto_histor_himeck/ History of the town of Český Krumlov] Encyklopedie Český Krumlov</ref> Český Krumlovi vanalinn on hästi säilinud.<ref>[https://www.amazingczechia.com/destinations/cesky-krumlov/ Český Krumlov] Amazing Czechia</ref> Alates [[10. juuni]]st [[1963]] on Český Krumlovi vanalinn ajalooline linnakaitseresevaat.<ref>[https://www.pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/cesky-krumlov-84234 Český Krumlov - památková rezervace] Národní památkový ústav. Památkový katalog. Vaadatud 14. jaanuaril 2024</ref> [[Český Krumlovi ajalooline keskus]] kuulub alates [[1992]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>[https://whc.unesco.org/en/list/617/ Historic Centre of Český Krumlov] UNESCO World Heritage Centre</ref> Český Krumlov on oluline turismisihtpunkt, aastas külastab linna umbes 800 000 turisti.<ref>Jan Velinger:[https://web.archive.org/web/20211023152017/https://english.radio.cz/cesky-krumlov-historic-heavily-visited-jewel-8176472 Český Krumlov – An historic but heavily visited jewel] Radio Prague International, 18. november 2017</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Lõuna-Tšehhi maakond]] ewasvuxn0p7fr9kjjeq8nm7r9owbp2p 0 623244 7249047 7247898 2026-10-07T12:39:46Z Svencapoeira 67038 7249047 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limanutilised | värvus = seened | pilt = Ebe-limanutt1.jpg | pildi_seletus = [[Ebe-limanutt]] ''Hygrophorus chrysodon'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Limanutilised''' ''Hygrophoraceae'' }} '''Limanutilised''' (''Hygrophoraceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]]. ==Eesti perekondi== *''[[Ampulloclitocybe]]'' *''Arrhenia'' – [[samblalehik]] *''Cantharellula'' – [[kantarellik]] *''[[Chromosera]]'' *''Chrysomphalina'' – [[nabak]] *''Cuphophyllus'' – [[võlvnutt]] *''Gliophorus'' – [[limavesinutt]] *''Hygrocybe'' – [[vesinutt]] *''Hygrophorus'' – [[limanutt]] *''Lichenomphalia'' – [[sambliksõlik]] *''[[Melanomphalia]]'' *''Neohygrocybe'' – [[uhivesinutt]] ==Perekondi mujal== *''[[Aphroditeola]]'' *''[[Camarophyllus]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119583}} [[Kategooria:Limanutilised| ]] 7l2yp9y5wyjo09igls0rbcb33sqibpg 0 623293 7249365 7243932 2026-10-08T09:04:41Z Svencapoeira 67038 7249365 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kärbseseenelised | värvus = seened | pilt = Alaska-mushroom Amanita-muscaria-a.jpg | pildi_seletus = [[Punane kärbseseen]] ''Amanita muscaria'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Kärbseseenelised''' ''Amanitaceae'' | leviku_kaart = }} '''Kärbseseenelised''' (''Amanitaceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]]. ==Perekondi== *''Amanita'' – [[kärbseseen]] *''Leucocortinarius'' – [[ebavöödik_(perekond)|ebavöödik]] *''Limacella'' – [[limaloorik]] *''[[Limacellopsis]]'' *''[[Zhuliangomyces]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119311}} [[Kategooria:Kärbseseenelised| ]] ic4dwvdrwy6ch388opq4awc1701mfpl 3 623962 7249410 7246547 2026-10-08T10:40:10Z Eulander 95378 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7249410 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7249434 7249410 2026-10-08T11:17:32Z Sendrasendra 225202 7249434 wikitext text/x-wiki Ma leian, et arutelulehte ei tohi tühjendada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 14:17 (EEST) dpfgcear52982qccsfbrtl45rq20xt1 0 624435 7249364 7243927 2026-10-08T09:01:51Z Svencapoeira 67038 7249364 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Limaloorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Pruun limaloorik1.jpg | pildi_seletus = [[Pruun limaloorik]] ''Limacella delicata'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = '''Limaloorik''' ''Limacella'' | perekonna_autor = | leviku_kaart = | tüüpliik = | alamrühma_nimetus = | alamrühmad = }} '''Limaloorik''' (''Limacella'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. == Liike == *''Limacella delicata'' – [[pruun limaloorik]], varem ka jahu-limaloorik, ''Limacella glioderma'' ==Varasemaid liike== *''Limacellopsis guttata'' – [[pisar-limaloorik]] *''Zhuliangomyces illinitus'' – [[laus-limaloorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|125389}} [[Kategooria:Kärbseseenelised]] 2o26edt9zoqxv355kas8w4r6dlorp1y 0 624591 7249183 6704836 2026-10-07T18:37:38Z Funktsionalism-modernism 231916 7249183 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=oktoober|aasta=2026}} '''Kingissepa/Kuressaare raudteejaam''' oli endine Saaremaa laiarööpmelise raudtee raudteejaam, [[Kuressaare]]s [[Kalevi tänav (Kuressaare)|Kalevi tänav]]a ääres. Aastatel 1951–1956 ehitatud laiarööpmelise militaarraudtee [[Kuressaare|Kingissepa]] raudteejaamal oli Kuressaares praeguse [[Kuressaare piimakombinaat|Kuressaare piimakombinaadi]] alal [[Raudteedepoo|raudteedepoo]] oma töökoja, elektrijaama ja veevarustussüsteemiga. Kalevi tänava ääres, praeguse [[Saare Leib|Saare Leiva]] hoone kõrval paiknes endine Kingissepa raudteejaam<ref>[https://dea.digar.ee/article/meiemaa/2015/03/02/14.2 See saladuslik Saaremaa laiarööpmeline], Meie Maa, nr. 48, 2 märts 2015</ref>. Militaarraudtee kulges praeguse [[Marientali tee]]d pidi linna poole, hargnes mööda praegust [[Lehe tänav (Kuressaare)|Lehe tänav]]at depoo ja [[Kihelkonna]] suunas ning mööda [[Pähklimetsa tee]]d [[Praakli mets]]a. {{lisapildid}} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == *[[Eesti raudteetransport]] *[[Kuressaare–Roomassaare kitsarööpmeline raudtee]] ja endine vaksalihoone ehk sussivaksal ([[Allee tänav (Kuressaare)|Allee]] 8a) [[Kategooria:Kuressaare]] [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] cnpeqpr6pecitk1pf6he12kf5pz1xvq 0 631973 7249074 7248150 2026-10-07T13:45:04Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7249074 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Mac Miller]], USA räppar *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur * [[5. veebruar]] – [[Neymar]], Brasiilia jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Lindsay Rose]], Mauritiuse jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *11. veebruar – [[Taylor Lautner]], USA näitleja *[[14. veebruar]] – [[Freddie Highmore]], USA näitleja *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[23. märts]] – [[Kyrie Irving]], USA korvpallur *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *10. aprill – [[Sadio Mané]], Senegali jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *9. mai – [[Rachid Ghezzal]], Alžeeria jalgpallur *[[11. mai]] – [[Federico Ceccherini]], Itaalia jalgpallur *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[19. mai]] – [[Nikocado Avocado]], USA sisulooja *19 mai – [[Sam Smith]], briti laulja *19. mai – [[Marshmello]], USA DJ *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *8. juuli – [[Francisco Calvo]], Costa Rica jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja * [[4. august]] – [[Dylan Sprouse]], USA näitleja * 4. august – [[Cole Sprouse]], USA näitleja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *25. august – [[Joe Lolley]], Inglismaa jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[7. september]] – [[Ketter Orav]], eesti laulja, juuksur (Kéa) *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[10. september]] – [[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[5. oktoober]] – [[Christoffer Nyman]], Rootsi jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Mame Thiam]], Senegali jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Cardi B]], USA räppar *[[12. oktoober]] – [[Josh Hutcherson]], USA näitleja *[[14. oktoober]] – [[Will Still]], Belgia-Inglise jalgpallitreener *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[22. oktoober]] – [[21 Savage]], briti räppar *22. oktoober – [[Rubén Pardo]], Hispaania jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Álvaro García]], Hispaania jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[4. november]] – [[Cican Stanković]], Austria jalgpallur *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja *[[29. november]] – [[Hanna Martinson]], eesti laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[14. detsember]] – [[Tori Kelly]], USA laulja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *15. detsember – [[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *15. detsember – [[Märten Matsu]], eesti näitleja *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[20. detsember]] – [[Loïs Diony]], Prantsusmaa jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Davante Adams]], USA Ameerika jalgpallur *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] sunmlpo3yobrvkp33dorgyfyirjvp04 0 633800 7249097 7248426 2026-10-07T14:45:11Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7249097 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[3. jaanuar]] – [[Yvan Neyou]], Kameruni jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Kristo Enn Vaga]], eesti poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Michel Aebischer]], Šveitsi jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Jan Kuchta]], Tšehhi jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[17. jaanuar]] – [[Jake Paul]], USA poksija, sisulooja *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Unai Nuñez]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Tsuyoshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Hugo Cuypers]], Belgia jalgpallur *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *13. veebruar – [[Siim-Markus Post]], eesti korvpallur *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[15. veebruar]] – [[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[20. veebruar]] – [[Jorge de Frutos]], Hispaania jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[16. märts]] – [[Gonzalo Escobar]], Argentina jalgpallur *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *19. märts – [[Robin Valting]], eesti sisulooja *[[23. märts]] – [[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja *[[30. märts]] – [[Bruno Tabata]], Brasiilia jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kike Barja]], Hispaania jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Ketlin Oja]], eesti baleriin * 4. aprill – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur * 13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja * 25. aprill – [[Kurtis Marschall]], Austraalia teivashüppaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Chiedozie Ogbene]], Iirimaa jalgpallur *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[5. mai]] – [[372Kaspar]], eesti muusikaprodutsent *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[9. mai]] – [[Dayne St. Clair]], Kanada jalgpallur *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[22. mai]] – [[Lauri Markkanen]], soome korvpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Ionuț Radu]], Rumeenia jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja *23. juuni – [[Bozhidar Kraev]], Bulgaaria jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Jacob Elordi]], Austraalia näitleja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[12. juuli]] – [[Jean-Kévin Duverne]], Haiti jalgpallur *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *8. august – [[Irvin Cardona]], Prantsusmaa-Malta jalgpallur *8. august – [[Kōki Ogawa]], Jaapani jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Renato Sanches]], Portugali jalgpallur *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[13. september]] – [[Utoopia (muusik)|Utoopia]], eesti räppar *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[20. september]] – [[Lee Dong-gyeong]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[21. september]] – [[Andreas Melts]], eesti koomik, sisulooja *[[24. september]] – [[Dodi Lukébakio]], Belgia jalgpallur *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja *[[30. september]] – [[Asier Villalibre]], Hispaania jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja * [[13. oktoober]] – [[Henri Karpov]], eesti sisulooja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur *24. oktoober – [[Elina Masing]], eesti laulja, näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[19. detsember]] – [[Matheus Henrique]], Brasiilia jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] mi93s7v6m6hnw5fqfbym0upo0krqbwn 14 636814 7249084 6263541 2026-10-07T14:18:25Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Linnud]] 7249084 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sümboolika]] [[Kategooria:Linnud]] b4puye9am0nxfoup89canknc68jwzsm 0 640833 7249419 6794940 2026-10-08T10:52:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249419 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 24. eritaktika eskaader | pilt = 24th Special Tactics Sq badge.jpg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 31. märts 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | kuuluvus = [[File:Seal of the Joint Special Operations Command (JSOC).svg|25px]] [[Erioperatsioonide ühendväejuhatus]] | haru = | liik = [[Erioperatsioonide väed]] | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Pope Field]], [[Põhja-Carolina]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''24. eritaktika eskaader''' ([[inglise keel]]es ''24th Special Tactics Squadron'') on Ameerika Ühendriikide erioperatsioonide üksus. == Ajalugu == Üksuse algusajaks peetakse 14. oktoobrit 1941, kui moodustati 24-s Air Corps Interceptor Control Squadron. Pärast seda vahetus mitmel korral üksuse nimetus. 31. märtsil 1992 sai üksuse nimetuseks 24. eritaktika eskaader.<ref>[https://web.archive.org/web/20240618090435/https://special-ops.org/24th-special-tactics-squadron/#:~:text=24th%20Special%20Tactics%20Squadron%20is%20the%20secretive%20Tier,DEVGRU%2C%20Delta%20Force%20and%20Intelligence%20Support%20Activity%20%28ISA%29 24th Special Tactics Squadron: USAF Tier 1 component to JSOC] (27.07.2024)</ref> 2019. aasta seisuga olid üksuse koosseisus [[Lahingukontrollijad|lahingukontrollijad]] (CCT), päästjad (PJ) ja ilmastikuluure spetsialistid.<ref>Leigh Neville. The Elite: The A-Z of modern special operations forces. 2019. Lk. 44.</ref> === Galerii === <gallery> 140414-F-RP072-629 (18194271289).jpg|24. eritaktika eskaadri liikmed õppusel </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjandus]] [[Kategooria:Eriüksused]] c750qbp3a6khybn1as0id49fdfrnh3s 0 641563 7249265 7220090 2026-10-07T20:31:44Z Romkapomka123 234862 /* */ 7249265 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Raadi | pilt = | pildilaius = | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = 4083 (2026) | maakond = Tartu }} '''Raadi''' on [[alev]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu valla]]s. Alev moodustati 4. juulil 2022 seni [[Vahi alevik]]u ning [[Tila|Tila küla]] alla kuulunud maa-aladest.<ref>{{Netiviide |url=https://tartuvald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/8G9D1jjy5490/content/id/34982605?redirect=http%3A%2F%2Ftartuvald.ee |pealkiri=Tartu vald: Tere, Raadi alev! |vaadatud=2022-12-09 |arhiivimisaeg=2022-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221209054239/https://tartuvald.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/8G9D1jjy5490/content/id/34982605?redirect=http://tartuvald.ee |url-olek=ei tööta }}</ref> Alevi lõunaosas asub suurem osa [[Raadi lennuväli|Raadi lennuväljast]]. Raadil asub ka [[Raadi Põhikool]] Alev piirneb [[Tartu]]ga ja pool [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]]st jääb samuti alevi alale. Raadi alevis asub Rootsi kapitalile kuuluva elektroonika taaskaubandus ettevõtte Foxway Holding AB kuuluv elektroonikakäitlemise ettevõte.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Foxway - We enable circular tech – We enable circular tech |url=https://www.foxway.com/en/ |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=Foxway |keel=en-GB}}</ref> ==Vaata ka== *[[Raadi linnaosa]] *[[Raadi mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Tartu vald}} [[Kategooria:Eesti alevid]] [[Kategooria:Tartu vald]] ppbv00fqegggks8ale3308iai59emys 0 642595 7249104 7248655 2026-10-07T14:51:04Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7249104 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[7. jaanuar]] – [[Mohamed Daramy]], Taani jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *10. jaanuar – [[Andri Baldursson]], Islandi jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sam Greenwood]], Inglismaa jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Daniel Svensson]], Rootsi jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *14. veebruar – [[Nick Woltemade]], Saksamaa jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Fabian Rieder]], Šveitsi jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[18. veebruar]] – [[Gonzalo Tapia]], Tšiili jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Marko Stamenić]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Gavin Bazunu]], Iirimaa jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[24. veebruar]] – [[Lazar Samardžić]], Serbia jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Dion Drena Beljo]], Horvaatia jalgpallur *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[11. märts]] – [[Mikael Egill Ellertsson]], Islandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *18. märts – [[Žan Vipotnik]], Sloveenia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Emma Myers]], USA näitleja *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[6. aprill]] – [[Armin Gigović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Robert Navarro]], Hispaania jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *16. aprill – [[Sadie Sink]], USA näitleja *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *17. aprill – [[Couhaib Driouech]], Maroko jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *15. mai – [[Chrislain Matsima]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[26. mai]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Mohamed Belloumi]], Alžeeria jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[10. juuni]] – [[Adrián Kaprálik]], Slovakkia jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *25. juuni – [[Benson Boone]], USA laulja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Sebastiano Esposito]], Itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Tomáš Rigo]], Slovakkia jalgpallur *3. juuli – [[Matti Peltola]], Soome jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Alex Paulsen]], Šotimaa jalgpallur *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *17. juuli – [[Gift Orban]], Nigeeria jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Larissa Iapichino]], Itaalia kaugushüppaja *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur *30. juuli – [[Ardon Jashari]], Šveitsi jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *13. august – [[Ben Old]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *19. august – [[Jesse Randall]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[21. september]] – [[Kieron Bowie]], Šotimaa jalgpallur *[[27. september]] – [[Jenna Ortega]], USA näitleja *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Raúl Moro]], Hispaania jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja *[[23. detsember]] – [[Finn Wolfhard]], Kanada näitleja a6f0mnprnr77vwaqowgrn00cxz8skrz 7249403 7249104 2026-10-08T10:13:16Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7249403 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[7. jaanuar]] – [[Mohamed Daramy]], Taani jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *10. jaanuar – [[Andri Baldursson]], Islandi jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sam Greenwood]], Inglismaa jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Daniel Svensson]], Rootsi jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *14. veebruar – [[Nick Woltemade]], Saksamaa jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Fabian Rieder]], Šveitsi jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[18. veebruar]] – [[Gonzalo Tapia]], Tšiili jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Marko Stamenić]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Gavin Bazunu]], Iirimaa jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[24. veebruar]] – [[Lazar Samardžić]], Serbia jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Dion Drena Beljo]], Horvaatia jalgpallur *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[11. märts]] – [[Mikael Egill Ellertsson]], Islandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *18. märts – [[Žan Vipotnik]], Sloveenia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Emma Myers]], USA näitleja *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[6. aprill]] – [[Armin Gigović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Robert Navarro]], Hispaania jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *16. aprill – [[Sadie Sink]], USA näitleja *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *17. aprill – [[Couhaib Driouech]], Maroko jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *15. mai – [[Chrislain Matsima]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[26. mai]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Mohamed Belloumi]], Alžeeria jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[10. juuni]] – [[Adrián Kaprálik]], Slovakkia jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *25. juuni – [[Benson Boone]], USA laulja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Sebastiano Esposito]], Itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Tomáš Rigo]], Slovakkia jalgpallur *3. juuli – [[Matti Peltola]], Soome jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Alex Paulsen]], Šotimaa jalgpallur *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *17. juuli – [[Gift Orban]], Nigeeria jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Larissa Iapichino]], Itaalia kaugushüppaja *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur *30. juuli – [[Ardon Jashari]], Šveitsi jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *13. august – [[Ben Old]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *19. august – [[Jesse Randall]], Uus-Meremaa jalgpallur *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[21. september]] – [[Kieron Bowie]], Šotimaa jalgpallur *[[27. september]] – [[Jenna Ortega]], USA näitleja *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[8. oktoober]] – [[Zheng Qinwen]], Hiina tennisist *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Raúl Moro]], Hispaania jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja *[[23. detsember]] – [[Finn Wolfhard]], Kanada näitleja oqmqdjdpzuxggywwtiyk2qwlyswupxh 0 643166 7249046 7249023 2026-10-07T12:33:02Z Svencapoeira 67038 7249046 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Haisuseen | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae'' | perekond = '''Haisuseen''' ''Hodophilus'' }} '''Haisuseen''' (''Hodophilus'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Hodophilus atropunctus'' – [[täppjalg-kaarnutt]] *''Hodophilus foetens'' – [[lehkav haisuseen]] *''[[Hodophilus hymenocephalus]]'' *''Hodophilus subfoetens'' – [[röökiv haisuseen]] ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Tõlvikulised]] tr4n4q0zls7zus9uhrsqo66dqhb8o9l 0 643507 7249414 6285223 2026-10-08T10:44:16Z Eulander 95378 Kodulehe link uuendatud 7249414 wikitext text/x-wiki '''Orissaare Muusikakool''' on muusikakool [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare|Orissaares]] aadressil Kuivastu mnt 29. Kool tegutseb alates 1.septembrist 1990. == Välislingid == * [https://orissaaremuusikakool.ee Orissaare Muusikakooli koduleht] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] t68o7p7w0s9xnwmlmn25xp5cdywh7r8 7249415 7249414 2026-10-08T10:44:53Z Eulander 95378 Saaremaa vald 7249415 wikitext text/x-wiki '''Orissaare Muusikakool''' on muusikakool [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Orissaare|Orissaares]] aadressil Kuivastu mnt 29. Kool tegutseb alates 1. septembrist 1990. Tegemist on [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] hallatava asutusega. == Välislingid == * [https://orissaaremuusikakool.ee Orissaare Muusikakooli koduleht] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] 0s8dzwpzatn9za3yw019z7re9znahg1 0 646593 7249353 6490412 2026-10-08T08:28:45Z Kuriuss 38125 7249353 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Näitleja info | nimi = Bella Ramsey | pilt = Bella Ramsey at the 2022 TIFF Premiere of Catherine Called Birdy (52358884151).jpg | sünninimi = Isabella May Ramsey | sünniaeg = 25. september 2003 | sünnikoht = [[Nottingham]], [[Suurbritannia]] | rahvus = inglane | amet = näitleja | tegev = 2016. aastast }} '''Isabella May Ramsey''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[2003]] [[Nottingham]]is<ref>{{Cite tweet|number=1068527483937378305|user=BellaRamsey|title=@FamousBirthdays 🤣thanks but it’s not my birthday today!! It was in September!|author-link=Bella Ramsey|date=30 November 2018|access-date=3 October 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210630164754/https://twitter.com/bellaramsey/status/1068527483937378305|archive-date=30 June 2021|url-status=live}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Conlan|first=Tara|url=https://www.independent.ie/entertainment/movies/movie-news/teenage-actress-ramsey-has-magic-touch-as-the-worst-witch-35318008.html|title=Teenage actress Ramsey has magic touch as 'The Worst Witch'|work=Independent|date=25 December 2016|access-date=24 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190425181607/https://www.independent.ie/entertainment/movies/movie-news/teenage-actress-ramsey-has-magic-touch-as-the-worst-witch-35318008.html|archive-date=25 April 2019}}</ref> ) on inglise näitleja. Ta on tuntud oma läbimurderolli poolest noore aadlinaisena Lyanna Mormontina [[HBO]] fantaasiateleseriaalis "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]" (2016–2019) ja telerollide poolest Mildred Hubble'ina 2017. aasta briti sarjas "[[Halvim nõid (2017. aasta telesari)|The Worst Witch]]", <ref name="Telegraph8.6.16">{{Cite news|last=Hawkes|first=Rebecca|url=https://www.telegraph.co.uk/tv/2016/06/07/game-of-throness-coolest-pre-teen-who-is-lyanna-mormont/|title=Game of Thrones: who is Lyanna Mormont, the 10 year-old taking the show by storm?|work=The Telegraph|date=8 June 2016|access-date=27 June 2016}}</ref> nimitegelase dubleerimise eest [[Netflix]]i animasarjas "Hilda" (2018–tänini) ja [[Jane Grey]]na 2022. aasta ameerika draamas "Becoming Elizabeth". Ta oli peaosatäitja 2022. aasta ajaloolises komöödiafilmis "Catherine Called Birdy" ja mängis Elliet 2023. aasta [[HBO]] draamasarjas "[[Viimased meie hulgast]]" . == Noorpõlv == Hariduse sai ta internetis, InterHigh Schoolis. <ref>{{Cite news|last=Conlan|first=Tara|url=https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2016/dec/18/worst-witch-children-tv-adaptation|title=Harry Potter for girls? I'm not that kind of Worst Witch, says TV's new Mildred Hubble|work=Guardian|date=25 July 2017|access-date=31 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20220228170847/https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2016/dec/18/worst-witch-children-tv-adaptation|archive-date=28 February 2022}}</ref> <ref>{{Cite news|url=https://interhigh.co.uk/pupil-story/bella-ramsey/|title=Pupil Stories - Bella Ramsey Actress|work=InterHigh School|access-date=13 November 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624175429/https://interhigh.co.uk/pupil-story/bella-ramsey/|archive-date=24 June 2021|year=2018}}</ref> Ta hakkas harrastusnäitlemisega tegelema nelja-aastaselt Stagecoachi teatrikunstikoolis, kus ta käis seitse aastat. <ref name="Own Mildred Hubble">{{Cite news|url=https://www.stagecoach.co.uk/bella-worst-witch|title=Our very own Mildred Hubble|work=Stagecoach|access-date=24 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180523100310/https://www.stagecoach.co.uk/bella-worst-witch|archive-date=23 May 2018|year=2017}}</ref> <ref name="Media Centre Interview">{{Cite news|url=https://www.bbc.co.uk/mediacentre/mediapacks/worstwitch/bella|title=Interview with Bella Ramsey|work=Stagecoach|date=11 December 2016|access-date=24 February 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210606214350/https://www.bbc.co.uk/mediacentre/mediapacks/worstwitch/bella|archive-date=6 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.facebook.com/1659119694344635/photos/a.1679391498984121/1755831754673428/?type=1&theater|title=Stagecoach Performing Arts Northallerton - Posts|publisher=[[Stagecoach Theatre Arts]]|date=29 June 2016|access-date=8 August 2019|quote=Bella attended Stagecoach Loughborough for 7 years|archive-url=https://web.archive.org/web/20210606081858/https://www.facebook.com/1659119694344635/photos/a.1679391498984121/1755831754673428/?type=1&theater|archive-date=6 June 2021}}</ref> Seejärel läks Ramsey briti organisatsiooni poolt korraldatud telenäitlemise töötubadesse ja hakkas käima prooviesinemistel professionaalsetele rollidele. <ref name="Media Centre Interview" /> <ref>{{Cite news|last=Manning|first=Lucy|url=https://www.leftlion.co.uk/read/2016/june/3-game-of-thrones-actors-from-nottingham-8354|title=3 Game of Thrones Actors from Nottingham|work=LeftLion|date=16 June 2016|access-date=31 January 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20210624063137/https://www.leftlion.co.uk/read/2016/june/3-game-of-thrones-actors-from-nottingham-8354/|archive-date=24 June 2021}}</ref> == Karjäär == Aastatel 2016–2019 kehastas Ramsey Lyanna Mormonti [[HBO]] fantaasiadraama telesarjas "[[Troonide mäng (telesari)|Troonide mäng]]". Olles Ramsey esimene tunnustatud roll. Pärast tema teledebüüti episoodis "Murtud mees" (6. hooaja 7. episood) märkisid fännid ja kriitikud, et Ramsey oli silmapaistev näitleja oma tegelaskuju otsekohelise juhtimisstiili kujutamise eest. Sama reaktsioon kordus pärast tema hooaja finaali, <ref>{{Cite news|last=Delgado|first=Kasie|url=http://www.radiotimes.com/news/2016-06-27/game-of-thrones-just-discovered-an-incredible-new-child-actor|title=Game of Thrones just discovered an incredible new child actor|work=Radio Times|date=27 June 2016|access-date=27 June 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160808144005/http://www.radiotimes.com/news/2016-06-27/game-of-thrones-just-discovered-an-incredible-new-child-actor|archive-date=8 August 2016}}</ref> ning The Hollywood Reporter nimetas teda kuuenda hooaja läbimurdestaariks. <ref name="The Hollywood Reporter 27 June 2016">{{Cite news|last=Wigler|first=Josh|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/game-thrones-lady-bear-island-906516|title='Game of Thrones': A Salute to Season 6's Breakout Star, Lyanna Mormont|work=The Hollywood Reporter|date=27 June 2016|access-date=27 June 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160703164008/http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/game-thrones-lady-bear-island-906516|archive-date=3 July 2016}}</ref> Ramsey jätkas näitlemist sarja seitsmendas ja kaheksandas hooajas. Ramsey mängis 2017. aasta "The Worst Witch" raamatuseeria telekohanduses peaosa Mildred Hubble'i rollis, mille eest ta pälvis 2019. aasta [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|Briti Akadeemia lasteauhindade]] jagamisel noore esineja auhinna. <ref>{{Cite web|url=https://www.bafta.org/children/awards/childrens-awards-nominations-and-winners-2019|title=Children's Awards Winners 2019|website=BAFTA|date=2 December 2019|access-date=5 December 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20220108124944/https://www.bafta.org/children/awards/childrens-awards-nominations-and-winners-2019|archive-date=8 January 2022}}</ref> Ramsey teatas [[Instagram]]is, et lahkus seriaalist 2020. aastal vaimse tervise probleemide tõttu <ref name=":1">{{Cite web|last=Gillibr|first=Abigail|url=https://metro.co.uk/2020/02/13/game-thrones-bella-ramsey-leaves-worst-witch-four-years-prioritise-mental-health-12231527/|title=Game of Thrones' Bella Ramsey leaves The Worst Witch to prioritise mental health|website=Metro|date=13 February 2020|access-date=16 April 2021|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20210419173418/https://metro.co.uk/2020/02/13/game-thrones-bella-ramsey-leaves-worst-witch-four-years-prioritise-mental-health-12231527/|archive-date=19 April 2021}}</ref> ning ta asendati neljandal ja viimasel hooajal Lydia Page'iga. 2018. aastast on Ramsey dubleerinud nimitegelast 2018. aasta Netflixi originaalsarjas "Hilda", mille eest ta võitis koos [[Luke Pearson|Luke Pearsoni]], Kurt Muelleri ja Stephanie Simpsoniga 2019. aasta [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad|BAFTA auhinna]] parima lasteanimatsiooni kategoorias. Sarjas oli ka Ramsey lauljatalendi debüüt lauluga "The Life of Hilda".<ref name="merged1">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=CC5J6sd6cb8|title=The Life of Hilda by Bella Ramsey|date=25 November 2020|publisher=Hilda|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807162637/https://www.youtube.com/watch?v=CC5J6sd6cb8|archive-date=7 August 2021}}</ref> <ref name="merged2">{{Cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=72cavH41o3k|title=Hilda credits song 2x7 (Hilda song)|date=18 December 2020|publisher=Dozen Rahyz|access-date=3 October 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210503113944/https://www.youtube.com/watch?v=72cavH41o3k|archive-date=3 May 2021}}</ref> 30. detsembril 2021 kordas Hilda rolli 80-minutilises erifilmis "Hilda ja mäekuningas" 2021. aasta veebruaris valiti Ramsey mängima Elliet 2013. aasta videomängu "[[The Last of Us]]" [[HBO]] [[Viimased meie hulgast|telekohanduses]] koos "Troonide mängu" vilistlase [[Pedro Pascal|Pedro Pascaliga]]. <ref name=":0">{{Cite web|last=Kit, Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/heat-vision/last-of-us-game-of-thrones-breakout-bella-ramsey-to-star-as-ellie|title='Last of Us': 'Game of Thrones' Breakout Bella Ramsey to Star as Ellie|website=The Hollywood Reporter|date=10 February 2021|access-date=10 February 2021|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210211004556/https://www.hollywoodreporter.com/heat-vision/last-of-us-game-of-thrones-breakout-bella-ramsey-to-star-as-ellie|archive-date=11 February 2021}}</ref> == Isiklikku == Ramsey identifitseerib end [https://www.lgbt.ee/transsoolisus soovoolavana] <ref>{{Cite news|last=Greenwood|first=Douglas|url=https://www.nytimes.com/2023/01/11/arts/television/bella-ramsey-the-last-of-us.html|title=In ''The Last of Us'', Bella Ramsey Might Save the World|work=[[The New York Times]]|date=11 January 2023|access-date=11 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230111155401/https://www.nytimes.com/2023/01/11/arts/television/bella-ramsey-the-last-of-us.html|archive-date=11 January 2023}}</ref> <ref name="nbcnews">{{Cite web|last=Lavietes|first=Matt|url=https://www.nbcnews.com/nbc-out/out-pop-culture/-last-us-star-bella-ramsey-says-gender-fluid-rcna65687|title=''The Last of Us'' star Bella Ramsey says she's gender fluid|website=[[NBC News]]|date=January 13, 2023|access-date=13 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230113165642/https://www.nbcnews.com/nbc-out/out-pop-culture/-last-us-star-bella-ramsey-says-gender-fluid-rcna65687|archive-date=13 January 2023}}</ref> Teda ei huvita, milliseid soolisi asesõnu tema kohta kasutatakse. Intervjuus ajalehele The New York Times ütles ta: "Ma olen lihtsalt inimene. Sooline sildistamine ei ole mulle eriti meeldiv, kuid asesõnade osas see mind ei koti." <ref>{{Cite web|url=https://www.cbr.com/the-last-of-us-bella-ramsey-gender-identity/|title=The Last of Us Star Bella Ramsey Clarifies Her Gender Identity|access-date=30 January 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230204113020/https://www.cbr.com/the-last-of-us-bella-ramsey-gender-identity/|archive-date=4 February 2023}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Ramsey, Bella}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] bxab2yr69i04hb85xoi1gk5o7qxy9n2 0 647059 7249295 7218095 2026-10-08T01:28:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249295 wikitext text/x-wiki [[Fail:Estonie Riigikogu 2023.svg|250px|pisi|Kohtade jaotus: {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]&nbsp;(36)}} {{Legend|#CCCCCC|Fraktsioonitud (19)}} {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]]&nbsp;(12)}} {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]&nbsp;(10)}} {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]&nbsp;(9)}} {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]]&nbsp;(8)}} {{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]&nbsp;(7)}}]] '''XV Riigikogu''' on [[Riigikogu]] 15. koosseis, mille valisid [[Eesti]] kodanikud [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] [[5. märts]]il [[2023]]. XV Riigikogu liikmete volitused algasid 1. aprillil 2023, Riigikogu avaistung toimus 10. aprillil 2023.<ref>[https://web.archive.org/web/20230507114900/https://www.riigikogu.ee/fookusteemad/riigikogu-valimised-2023/ XV Riigikogu.] Riigikogu veebisait.</ref> XV Riigikokku kandideeris 968 inimest, neist 958 olid üles seatud üheksa erakonna nimekirjas ja kümme üksikkandidaatidena.<ref>{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/vabariigi-valimiskomisjon-registreeris-riigikogu-valimisteks-968-kandidaati |pealkiri=Vabariigi Valimiskomisjon registreeris Riigikogu valimisteks 968 kandidaati |aeg=24. jaanuar 2023 |väljaanne=valimised.ee }}</ref> == Valituks osutunud XV Riigikogu liikmed == === Reformierakond === [[Reformierakond|Reformierakonnast]] osutus valituks 37 kandidaati: [[Annely Akkermann]], [[Yoko Alender]], [[Anti Haugas]], [[Karmen Joller]], [[Mario Kadastik]], [[Kaja Kallas]], [[Siim Kallas]], [[Erkki Keldo]], [[Liina Kersna]], [[Meelis Kiili]], [[Signe Kivi]], [[Toomas Kivimägi]], [[Urmas Klaas]], [[Eerik-Niiles Kross]], [[Urmas Kruuse]], [[Ants Laaneots]], [[Kalle Laanet]], [[Maris Lauri]], [[Jürgen Ligi]], [[Kristen Michal]], [[Marko Mihkelson]], [[Urmas Paet]], [[Pärtel-Peeter Pere]], [[Hanno Pevkur]], [[Heidy Purga]], [[Signe Riisalo]], [[Maido Ruusmann]], [[Luisa Rõivas]], [[Andrus Seeme]], [[Pipi-Liis Siemann]], [[Timo Suslov]], [[Andres Sutt]], [[Aivar Sõerd]], [[Kristina Šmigun-Vähi]], [[Vilja Toomast]], [[Kristo Enn Vaga]] ja [[Mart Võrklaev]]. === Eesti Konservatiivne Rahvaerakond === [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast]] osutus valituks 17 kandidaati: [[Arvo Aller]], [[Rain Epler]], [[Ants Frosch]], [[Helle-Moonika Helme]], [[Mart Helme]], [[Martin Helme]], [[Kert Kingo]], [[Rene Kokk]], [[Leo Kunnas]], [[Alar Laneman]], [[Jaak Madison]], [[Siim Pohlak]], [[Anti Poolamets]], [[Evelin Poolamets]], [[Henn Põlluaas]], [[Jaak Valge]] ja [[Varro Vooglaid]]. === Eesti Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnast]] osutus valituks 16 kandidaati: [[Jaak Aab]], [[Vadim Belobrovtsev]], [[Andre Hanimägi]], [[Maria Jufereva-Skuratovski]], [[Jaanus Karilaid]], [[Ester Karuse]], [[Tanel Kiik]], [[Andrei Korobeinik]], [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]], [[Mihhail Kõlvart]], [[Lauri Laats]], [[Tõnis Mölder]], [[Jüri Ratas]], [[Vladimir Svet]], [[Yana Toom]] ja [[Aleksandr Tšaplõgin]]. === Eesti 200 === [[Fail:Eesti 200 fraktsioon XV Riigikogus.jpg|pisi|Eesti 200 fraktsioon XV Riigikogus (2023)]] [[Eesti 200]]-st osutus valituks 14 kandidaati: [[Lauri Hussar]], [[Kristina Kallas]], [[Johanna-Maria Lehtme]], [[Irja Lutsar]], [[Liisa-Ly Pakosta]], [[Marek Reinaas]], [[Kalev Stoicescu|Grigore-Kalev Stoicescu]], [[Kadri Tali]], [[Peeter Tali]], [[Tarmo Tamm (E200)|Tarmo Tamm]], [[Igor Taro]], [[Hendrik Johannes Terras]], [[Margus Tsahkna]] ja [[Toomas Uibo]]. === Sotsiaaldemokraatlik Erakond === [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast]] osutus valituks üheksa kandidaati: [[Anti Allas]], [[Raimond Kaljulaid]], [[Marina Kaljurand]], [[Madis Kallas]], [[Helmen Kütt]], [[Lauri Läänemets]], [[Jevgeni Ossinovski]], [[Heljo Pikhof]] ja [[Riina Sikkut]]. === ISAMAA Erakond === [[ISAMAA Erakond|Isamaa Erakonnast]] osutus valituks kaheksa kandidaati: [[Aivar Kokk]], [[Tõnis Lukas]], [[Andres Metsoja]], [[Urmas Reinsalu]], [[Helir-Valdor Seeder]], [[Riina Solman]], [[Priit Sibul]] ja [[Riho Terras]]. == Muudatused Riigikogu ja fraktsioonide koosseisus == *5. aprillil 2023 otsustas [[Vabariigi Valimiskomisjon]], et seoses Riho Terrase, Urmas Paeti, Jaak Madisoni, Yana Toomi, Marina Kaljuranna ja Mihhail Kõlvarti mandaadist loobumisega asuvad Riigikogu XV koosseisu liikmeks vastavalt [[Mart Maastik]], [[Eero Merilind]], [[Kalle Grünthal]], [[Aleksei Jevgrafov]], [[Tiit Maran]] ja [[Kersti Sarapuu]].<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/306042023001</ref> *6. aprillil 2023 otsustas [[Vabariigi Valimiskomisjon]], et seoses [[Urmas Klaas]]i mandaadist loobumisega asub Riigikogu XV koosseisu liikmeks [[Margit Sutrop]] ja seoses [[Vladimir Svet]]i mandaadist loobumisega [[Enn Eesmaa]].<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/311042023003</ref> *7. aprillil 2023 otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, et seoses Riigikogu liikmete Kaja Kallase, Kristina Kallase, Madis Kallase, Kalle Laaneti, Lauri Läänemetsa, Kristen Michali, Hanno Pevkuri, Heidy Purga, Signe Riisalo, Riina Sikkuti, Margus Tsahkna ja Mart Võrklaeva volituste peatumisega nende nimetamise tõttu [[Vabariigi Valitsus]]e liikmeteks asuvad 2023. aasta 18. aprillil Riigikogu liikmeteks järgmised asendusliikmed: [[Mait Klaassen]], [[Katrin Kuusemäe]], [[Hanah Lahe]], [[Priit Lomp]], [[Eduard Odinets]], [[Õnne Pillak]], [[Juku-Kalle Raid]], [[Mati Raidma]], [[Reili Rand]], [[Valdo Randpere]], [[Tanel Tein]] ja [[Urve Tiidus]].<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/319042023001</ref> *19. mail 2023 lahkus Riigikogust [[Johanna-Maria Lehtme]] seoses [[MTÜ Slava Ukraini]]’ga seotud skandaaliga. Tema asendusliige [[Züleyxa Izmailova]] astus Riigikokku 20. mail 2023. *16. septembril 2023 teatas [[Jaanus Karilaid]] Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Isamaaga. *22. septembril 2023 teatas [[Tõnis Mölder]] Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Isamaaga. *13. oktoobril 2023 visati varem samal päeval EKRE-st välja astunud Kalle Grünthal välja ka erakonna Riigikogu fraktsioonist. *15. novembril 2023 teatas [[Maria Jufereva-Skuratovski]] Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Reformierakonnaga. *5. jaanuaril 2024 teatasid [[Tanel Kiik]], [[Jaak Aab]], [[Andre Hanimägi]] ja [[Ester Karuse]] Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]]. Samuti lahkusid erakonnast [[Enn Eesmaa]] ja [[Kersti Sarapuu]], jäädes parteitutena Riigikokku ning sellega kahanes Keskerakonna fraktsioon seitsme liikme peale.<ref>[https://www.err.ee/1609213009/kuus-riigikogu-keskerakondlast-lahkus-parteist-neist-neli-liitub-sotsidega "Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega"] ERR, 5. jaanuar 2024</ref> *29. jaanuaril 2024 teatas [[Jüri Ratas]] Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest Isamaaga. *1. aprillil 2024 seoses [[Kalle Laanet]]i Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamisega ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 1. aprillil 2024 lõppesid Riigikogu liikme Urve Tiiduse volitused 31. märtsil 2024. *14. aprillil 2024 seoses Riigikogu liikmete [[Jevgeni Ossinovski]] ja [[Pärtel-Peeter Pere]] tagasiastumisega asuvad 2024. aasta 15. aprillil järgmised asendusliikmed: [[Madle Lippus]] ja Urve Tiidus. *12. juunil 2024 palus [[Züleyxa Izmailova]] Riigikogu juhatuselt ta välja arvata Eesti 200 fraktsioonist.<ref name="12062024-izm"/> *12. juunil palusid [[Jaak Valge]] ja [[Henn Põlluaas]] end välja arvata EKRE Riigikogu fraktsioonist.<ref name="13062024-ekre"/> Päev varem olid nad mõlemad juhatuse otsusega erakonnast lahkuma sunnitud.<ref name="11062024k2109-err"/> *12. juunil lahkus [[Ants Frosch]] omal soovil EKRE-st<ref name="12062024-frosch"/> ja selle Riigikogu fraktsioonist.<ref name="13062024-ekre"/> *12. juunil astus Reformierakonna fraktsiooni liige [[Ants Laaneots]] isiklikel põhjustel Riigikogust tagasi. Tema asendusliige [[Mihkel Lees]] astus Riigikokku 13. juunil 2024. *14. juunil 2024 astus [[Alar Laneman]] EKRE-st välja seoses nädala alguses toimunud erakonna juhatuse sisetüli käigus toimunud väljaheitmistega. Selle käigus lahkus ta koos erakonnatu [[Leo Kunnas]]ega EKRE fraktsioonist. 12. juulil 2024 liitus Laneman Reformierakonnaga. *5. juulil 2024 astus Jüri Ratas Riigikogust tagasi seoses [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] mandaadi saamisega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]]. Tema asendusliige [[Vladimir Arhipov]] astus Riigikokku 8. juulil 2024, mille käigus sai Keskerakonna fraktsioon endale ühe liikme juurde. *23. juulil 2024 asub Riigikogu liikmeks [[Hele Everaus]] [[Raimond Tamm|Raimond Tamme]] asendusliikmena, parlamenti naasevad [[Kaja Kallas]] ja [[Mart Võrklaev]] seoses [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali]] valitsuse moodustamisega. *6. septembril astus Reformierakonna fraktsiooni auliige [[Siim Kallas]] isiklikel põhjustel Riigikogust tagasi. Tema asendusliige [[Jüri Jaanson]] astub Riigikokku 9. septembril 2024. *10. märtsil 2025 seoses [[Lauri Läänemets]]i ja [[Riina Sikkut]]i Vabariigi Valitsuse liikmete kohustustest vabastamisega ja nende Riigikogu liikmete volituste taastumisega 11. märtsil 2025 lõppesid Riigikogu liikme Eduard Odinetsi ja Priit Lombi volitused 10. märtsil 2025. <ref>[https://www.postimees.ee/8207493/valitsusremont-votab-parlamendikoha-eduard-odinetsilt-ja-priit-lombilt "Valitsusremont võtab parlamendikoha Eduard Odinetsilt ja Priit Lombilt"] Postimees, 10. märts 2025</ref> *25. märtsil 2025 seoses [[Yoko Alender]]i ja [[Signe Riisalo]] Vabariigi Valitsuse liikmete kohustustest vabastamisega ja tema Riigikogu liikme volituste taastumisega 25. märtsil 2025 lõppesid Riigikogu liikmete Hele Everausi ja Mati Raidma volitused 25. märtsil 2025.<ref name="riigikogu">[https://web.archive.org/web/20250325000946/https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-koosseis-muutub/ "Riigikogu koosseis muutub"] Riigikogu, 25. märts 2025</ref> *25. märtsil 2025 seoses Riigikogu liikmete [[Karmen Joller]]i, [[Andres Sutt|Andres Suti]], [[Igor Taro]] ja [[Hendrik Johannes Terras]]e volituste peatumisega nende nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asuvad 25. märtsil Riigikogu liikmeks asendusliikmed [[Maksim Iljin]], [[Aleksei Jašin]], [[Toomas Järveoja]], [[Mati Raidma]].<ref name="riigikogu" /> *25. märtsil 2025 Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Riigikogu liikmete Maksim Iljini ja Aleksei Jašini tagasiastumisega asuvad 26. märtsil Riigikogu liikmeks asendusliikmed [[Diana Ingerainen]] ja [[Raul-Stig Rästa]].<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigikogu-juhatus/riigikogu-liikmeks-asuvad-diana-ingerainen-ja-raul-stig-rasta/ "Riigikogu liikmeks asuvad Diana Ingerainen ja Raul-Stig Rästa"] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu, 25. märts 2025</ref> *1. aprill 2025 Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Riigikogu liikme Kert Kingo süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega asub alates 1. aprillist Riigikogu liikmeks asendusliige [[Peeter Ernits]].<ref>[https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/kert-kingo-asendusliige-on-peeter-ernits/ "Kert Kingo asendusliige on Peeter Ernits"] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikogu, 1. aprill 2025</ref> *2026. aastal lahkus [[Varro Vooglaid]] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, jätkates tegevust fraktsioonivälise saadikuna. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="11062024k2109-err">[https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja "EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja"]. err.ee, 11.06.2024.</ref> <ref name="12062024-frosch">[https://www.delfi.ee/artikkel/120299965/ekre-riigikogu-saadik-ants-frosch-astus-pettunute-ritta-lahkusin-erakonnast "EKRE riigikogu saadik Ants Frosch astus pettunute ritta: lahkusin erakonnast"]. delfi.ee, 12.06.2024</ref> <ref name="12062024-izm">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/81974ce8-2a26-4f8a-9264-463be5ef6463/ Riigikogu dokumendiregister. Riigikogu juhatuse otsused 2024. "Eesti 200 fraktsiooni koosseisu muudatuse registreerimine". Dokumendi viit: 4-1/24-118, registreeritud 12.06.2024.]</ref> <ref name="13062024-ekre">[https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8bc0d2fa-9522-478d-b248-987c24e282e8/ Riigikogu dokumendiregister. Riigikogu juhatuse otsused 2024. "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni koosseisu muudatuse registreerimine (H. Põlluaas, J. Valge, A. Frosch)". Dokumendi viit: 4-1/24-123, registreeritud 13.06.2024.]</ref> }} {{Riigikogu}} [[Kategooria:XV Riigikogu| ]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] kewzik01iz8gj9urr6e0unqexfwnqld 0 651060 7249324 6958074 2026-10-08T07:14:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249324 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šahy | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Šahy | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Ipolyság | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Eipelschlag | pilt = Sahy_guildhall.jpg | pildiallkiri = Šahy raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Šahy.svg | vapi_link = [[Šahy vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Šahy''' (kuni [[1927]]. aastani '''Ipoľské Šiahy''', [[ungari keel]]es ''Ipolyság'', [[saksa keel]]es ''Eipelschlag'') on linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Levice ringkond|Levice ringkonnas]]. Šahy asub [[Ipeľi nõgu|Ipeľi nõos]], [[Ungari]] piirist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel. Linna läbib rahvusvaheline maantee [[E77]]. Asulat on esmamainitud [[1237]]. aastal. [[Premonstraatide ordu]] rajas sinna kloostri [[1238]]. aastal. Linnaõigused sai [[Šahy]] [[1405]]. aastal. [[1920]]. aastal läks linn [[Trianoni rahuleping]]i tulemusel [[Tšehhoslovakkia]]le. [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] kohasel anti linn [[1938]]. aastal [[Ungari]]le. [[1945]]. aasta augustis sai Tšehhoslovakkia Šahy tagasi.<ref>[https://web.archive.org/web/20230415103334/https://www.tourist-channel.sk/sahy/indexen.php3 Šahy] Tourist Channel info</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šahy elanikest [[ungarlased|ungarlasi]] 57,27%, [[slovakid|slovakke]] 36,29%, [[mustlased|mustlasi]] 0,37% ja [[tšehhid|tšehhe]] 0,22%. Rahvus oli teadmata 5,39%-l elanikest.<ref>[https://web.archive.org/web/20230415103335/https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0232502782/OB Structure of population by ethnicity in the municipality Šahy at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 15. aprillil 2023</ref> ==Sõpruslinnad== *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Héhalom]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Vác]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Veresegyház]], [[Ungari]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Nitra maakond]] irb78amv0b0reo8ydnuoa03eapun16a 0 651182 7249331 6958078 2026-10-08T07:28:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249331 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šaštín-Stráže | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Šaštín-Stráže | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Schoßberg-Strascha | nimi3_keel = ungari | nimi3 = Sasvár–Morvaőr | pilt = Šaštín_bazilika_52.jpg | pildiallkiri = Šaštíni basiilika | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_arms_of_Šaštín-Stráže.png | vapi_link = [[Šaštín-Stráže vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Šaštín-Stráže''' ([[saksa keel]]es ''Schoßberg-Strascha'', [[ungari keel]]es ''Sasvár–Morvaőr'') on linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Senica ringkond|Senica ringkonnas]]. ==Geograafiline asend== Šaštín-Stráže asub riigi lääneosas ajaloolises [[Záhorie]] piirkonnas, [[Tšehhi]] piirist 12 km ja [[Austria]] piirist 15 km kaugusel. Läbi linna voolab [[Myjava]] jõgi. ==Ajalugu== Šaštíni küla on ürikutes esmamainitud [[1218]]. aastal.<ref>[https://www.mestosastinstraze.sk/seniori/mesto/o-meste/ O meste] Mesto Šaštín-Stráže. Vaadatud 16. aprillil 2023</ref> [[1961]]. aastal ühendati Šaštíni ja Stráže nad Myjavou külad Šaštínske Stráže külaks. Šaštín-Stráže nimi sai küla [[1971]]. aastal.<ref>[https://www.mestosastinstraze.sk/mesto/o-meste/historia/historia-spolocnej-obce-11sk.html História spoločnej obce] Mesto Šaštín-Stráže. Vaadatud 16. aprillil 2023</ref> Linnaõigused sai Šaštín-Stráže [[1. september|1. septembril]] [[2001]].<ref>[https://www.mestosastinstraze.sk/mesto/ Mesto] Mesto Šaštín-Stráže. Vaadatud 16. aprillil 2023</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šaštín-Stráže elanikest [[slovakid|slovakke]] 93,99%, [[mustlased|mustlasi]] 1,93% ja [[tšehhid|tšehhe]] 0,88%. Rahvus oli teadmata 2,55%-l elanikest.<ref>[https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0215504891/OB Structure of population by ethnicity in the municipality Šaštín-Stráže at 1. 1. 2021] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 16. aprillil 2023</ref> ==Sõpruslinnad== *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Bełżyce]], [[Poola]] *{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Brodõ]], [[Ukraina]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Trnava maakond]] i54ttq6l4hboms1za7eim4e2ug95mr5 0 651751 7249327 7156737 2026-10-08T07:18:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249327 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šamorín | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Šamorín | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Somorja | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Sommerein | pilt = Šamorín 03 02.jpg | pildiallkiri = Neitsi Maarja Taevaminemise kirik Šamorínis | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Šamorín.svg | vapi_link = [[Šamoríni vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Šamorín''' ([[ungari keel]]es ''Somorja'', [[saksa keel]]es ''Sommerein'') on linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] [[Dunajská Streda ringkond|Dunajská Streda ringkonnas]]. Šamorín asub [[Doonau]] vasakul kaldal [[Ungari]] piiri ääres, [[Bratislava]] kesklinnast ligikaudu 20 km kagus. Asulat on esmamainitud [[1285]]. aastal. [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] [[Saksa kuningas|kuningas]] ja [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] andis Šamorínile vaba kuningalinna õigused [[1405]]. aastal. Kuningalinna privileegid kaotas Šamorín [[1589]]. aastal, mil linn läks eravaldusse.<ref>[https://www.slovensko.sk/sk/lokality/_a0899e56-209d-4794-b35d-958f3d372bf6 Šamorín] slovensko.sk. Vaadatud 22. aprillil 2023</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šamoríni elanike seas [[ungarlased|ungarlasi]] 49,55%, [[slovakid|slovakke]] 41,11%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,61%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 0,25% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,18%. Rahvus oli teadmata 7,35%-l elanikest.<ref>[https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0211501905/OB Number of population by ethnicity in the municipality Šamorín at 1. 1. 2021] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 21. aprillil 2023</ref> ==Sõpruslinnad== *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Mosonmagyaróvár]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Austria}} [[Hainburg an der Donau]], [[Austria]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorgheni]], [[Rumeenia]] *{{Riigi ikoon|Holland}} [[Leiderdorp]], [[Holland]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Trnava maakond]] 3xgi0wtt1m05ysjwv89ld2qpr8r6kpu 0 652076 7249099 7248922 2026-10-07T14:47:09Z Neptuunium 58653 7249099 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Sudaani kodusõda (2023–) | osa = [[Sudaani kodusõjad|Sudaani kodusõdadest]] | pilt = War in Sudan (2023).svg | pildisuurus = | pildiallkiri = Sõjaline seis 27. septembril 2026:<br> <div style="text-align:left">{{Lihtloend| * {{värviruut|#FFCDCD}} [[Sudaani relvajõud]] ja liitlased ([[Sudaani Iseseisvusnõukogu]]) * {{värviruut|#008080}} [[Rapid Support Forces]] ([[Rahu ja Ühtsuse Valitsus]]) * {{värviruut|#E3D975}} [[Sudaani Rahva Vabastusliikumine-Põhi]] (al-Hilu) * {{värviruut|#ffac6f}} RSF ja SPLM-N (al-Hilu) * {{värviruut|#800033}} [[Sudaani Vabastusliikumine]] (al-Nur) }}</div> | aeg = alates 15. aprillist 2023<br>({{Vanus aastates, kuudes, nädalates ja päevades|month1=04|day1=14|year1=2023}}) | koht = [[Sudaan]] (kohatised kokkupõrked ka [[Liibüa]]s, [[Egiptus]]es, [[Etioopia]]s, [[Tšaad]]is, [[Lõuna-Sudaan]]is, [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]]) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = | seis = [[Kestvate sõjaliste konfliktide loend|käimasolev]] | osaline1 = [[File:Presidential Standard of Sudan.svg|23px]] [[Sudaani valitsus]] (TSC) * {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Sudaani relvajõud]] * [[Qūwāt Dirʻ al-Sūdān|SSF]] * [[Central Reserve Forces|CRP]] * [[File:Emblem of the Popular Defence Force.svg|23px]] [[Qūwāt al-Difāʻ al-Shaʻbī|PDF]] * [[Al-Muqawamat ash-Sha'abiyah]] * [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[SPLM-N]] (Aqqār)<ref name="qaWPE" /> * [[File:Flag of SLM (Tambour).svg|23px]] [[SLM/A|SLM-(Tambour)]] <small>(alates juuli 2023)</small><ref name="SLM" /> [[File:Joint Darfur Force Logo.jpg|23px]] [[Darfuri Ühendatud Kaitsejõud]] <small>(alates november 2023)</small> * [[File:Flag of SLM (Minnawi).svg|23px]] [[SLM/A|SLM-Minnawi)]] * [[File:JEM Logo June 2013.jpg|23px]] [[Justice and Equality Movement|JEM]] * [[File:Flag of the Masalit.svg|23px]] [[masaliidid|masaliitide]] relvarühmitused<ref name="djzbU" /><ref name="8YGfI" /> [[Tamazuj]] <small>(alates august 2025)</small><ref name="2ehPX" /><br> <hr> {{Pisilipp|Egiptus}} <small>(alates 2025)</small><ref name="EgyptSudanDrones" /><br> {{Pisilipp|Ukraina}} <small>(kuni 2024)</small><ref name="Ukraine" /> | osaline2 = [[File:Flag of Sudan.svg|23px]] [[Rahu ja Ühtsuse Valitsus]] <small>(alates aprill 2025)</small><ref name="uCyJ8" /> * {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Rapid Support Forces]] (RSF) * [[Janjawīd]] * [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[SLM-TC]] <small>(alates juuli 2025)</small<ref name="kxTmO" /> * [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[SPLM-N (al-Hilu)]] <small>(alates juuli 2025)</small><ref name="SPLMN" /> [[File:Flag of The Libyan National Army (Variant).svg|23px]] [[Liibüa Riiklikud Relvajõud]]<ref name="for1" /><br> {{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Coalition des patriotes pour le changement|CPC]] <small>(alates august 2023)</small><br> [[File:PMC Wagner Center logo.svg|23px]] [[Wagneri grupp]] <small>(kuni 2024 algus)</small><ref name="Wagner" /><ref name="WagnerNYT" /><br> {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Kõrbehundid]]<br> {{Riigi ikoon|Tšaad}} Tšaadi palgasõdurid<ref name="oeqZf" /><br> <hr> [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[al-Manāṭiq al-Muḥarrira|Vabastatud Piirkonnad]] * [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[SLM (al-Nur)]]<ref name="M5MoM" /> | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * {{riigi ikoon|Sudaan}} [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]] * {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Yāsir al-ʻAṭā]] * {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Shams al-Dīn Kabāshī]] * {{flagicon image|Insignia of the Sudanese Armed Forces.svg}} [[Ibrahim Jaber]] * [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[Mālik ʻAqqār]] * [[File:Flag of SLM (Tambour).svg|23px]] [[Mustafa Tambour]] * [[File:Flag of SLM (Minnawi).svg|23px]] [[Minni Minnawi]] * [[File:JEM Logo June 2013.jpg|23px]] [[Jibrīl Ibrāhīm Muḥammad]] * [[File:Flag of the Masalit.svg|23px]] [[Khamis Abakar]] {{KIA}} }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * [[File:Flag of Sudan.svg|23px]] [[Muḥammad Ḥamdān Daqlū Mūsā|Ḥamīdtī]] * {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Abdul Rahim Daqlū Mūsā]] * {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[ʻAbd-al-Raḥmān Jumʻah]] * {{flagicon image|Emblem of the Rapid Support Forces.png}} [[Abu Lulu]] * [[File:Flag of SPLM-N.svg|23px]] [[Abdelaziz al-Hilu]] * [[File:Flag of The Libyan National Army (Variant).svg|23px]] [[Ḵalīfa Ḥaftar]] * {{Riigi ikoon|Kesk-Aafrika Vabariik}} [[Noureddine Adam]] (CPC) <hr> * [[File:Flag of SLM (al-Nur).svg|23px]] [[Abd al-Wāḥid Muḥammad Nūr]] }} | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = '''2024''':<br> u 300 000<ref name="AJT" /> | jõud2 = '''2024''':<br> u 100 000<ref name="AJT" /><br> '''2023''':<br> 70 000 – 150 000<ref name="DW" /> | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = <center>{{Lihtloend| * Täpsed andmed puuduvad, võimalik et 150 000 – 400 000 hukkunut<ref name=asimgu/><ref name=disbyt/><ref name="rBhp8" /><ref name="cv6Fn" /> * Ligemale 25 näljahädalist, sh 4 miljonit tõsise akuutse alatoitumuse all kannatavat kuni 5-aastast last<ref name="sudchi" /> * 8 856 313 [[sisepõgenik]]ku * 3 506 388 pagulast<ref name="africa7.2" /> * 11 000 teadmata kadunut<ref name="v2iEY" /> }}</center> }} 15. aprillil 2023 algas [[Sudaan]]is [[kodusõda]] [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān]]i juhitud rahvusvaheliselt tunnustatud sõjaväelise valitsuse ja [[Sudaani relvajõud]]ude (SAF) ning [[Muḥammad Ḥamdān Daqlū Mūsā]] (üldtuntud kui Ḥamīdtī) juhitud paramilitaarse rühmituse [[Rapid Support Forces]] (RSF) vahel. Mõlemal poolel osalevad ka teised väiksemad relvarühmitused, näiteks [[Sudaani Vabastusliikumise/-armee Konflikt algas, kui paramilitaarne rühmitus [[Rapid Support Forces]] (RSF) ründas valitsusvägede võtmeasutusi. Järgnesid teated õhulöökidest ja suurtüki- ja püssitulevahetustest üle kogu maa, k.a pealinnas. 23. aprillil väitsid nii RSF-i pealik Ḥamīdtī kui ka riigi ''de facto'' juht ja sõjaväe ülemjuhataja al-Burhān, et kontrollivad võtmetähtsusega valitsusasutusi, nagu sõjaväe peakorterit, [[Vabariigi palee (Hartum)|presidendi paleed]], [[Hartumi rahvusvaheline lennujaam|Hartumi rahvusvahelist lennujaama]] ja [[Sudan TV|rahvusringhäälingu]] maja.<ref name="CNN" /><ref name="s0wpz" /><ref name="iKlzh" /> Riigis on kodusõja tulemusena puhkenud ulatuslik [[näljahäda]]. [[UNICEF]] nimetas 2025. aasta märtsis Sudaanis maailma suurimaks ja laastavaimaks humanitaarkriisiks. Nende hinnangul on vajab abi üle 30 miljoni inimese, sh 16 miljonit last, kellest 2025. aastal kannatab tõsise aktuuse alatoitumuse all umbes 770 000.<ref name="chibea" /><ref name="AP" /> [[Maailma Toiduprogramm]]i (WFO) piirkondliku esindaja hinnangul oli aprillikuu seisuga 25 miljonit inimest (pool Sudaani rahvastikust) tõsises näljaohus.<ref name="AP2" /> UNICEF-i tegevdirektor hoiatas ka riigis lokkava seksuaalvägivalla eest, pidades 12,1 miljonit naist ja tüdrukut (samuti üha enam mehi ja poisse) vahetult ohustatuks.<ref name="AP" /> Üleüldine statistika, mis hõlmab kõiki nälja, vägivalla ja haiguspuhangute ohvreid, on veelgi ulatuslikum. Tuhandeid inimesi on teadmata kadunud või on tapetud massihukkamistes, milles on süüdistatud eeskätt RSF-i ja selle liitlasi, kes oma süüd eitavad.<ref name="HK" /> Darfuri piirkonnas RSF-i toimepandud [[masalitid|masalittide]] [[Masaliti genotsiid|korduvaid tapmisi]] on nimetatud [[etniline puhastus|etniliseks puhastuseks]] ja [[genotsiid]]iks. 7. jaanuaril 2025 otsustas Ameerika Ühendriikide valitsus ametlikult, et RSF-i ja tema liitlased on toime pannud genotsiidi. Üksnes [[Hartumi provints]]is oli 2024. aasta novembri seisuga hukkunud 61 000 inimest, kellest 26 000 hukkus otseselt vägivalla tagajärjel.<ref name="ap20" /> 2025. aasta 5. veebruari seisuga oli konflikti tekkinud 8,8 miljonit [[sisepõgenik]]ku ja 3,5 miljonit riigist lahkunud sõjapagulast.<ref name="africa7.2" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="for1">{{cite news |last1=Faucon |first1=Benoit |last2=Said |first2=Summer |last3=Malsin |first3=Jared |title=Libyan Militia and Egypt's Military Back Opposite Sides in Sudan Conflict |url=https://www.wsj.com/articles/libyan-militia-and-egypts-military-back-opposite-sides-in-sudan-conflict-87206c3b |access-date=19 April 2023 |publisher=The Wall Street Journal |date=19 April 2023 |quote=Khalifa Haftar, the commander of a faction that controls eastern Libya, dispatched at least one plane to fly military supplies to Sudan’s paramilitary Rapid Support Forces |archive-date=19 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230419190701/https://www.wsj.com/articles/libyan-militia-and-egypts-military-back-opposite-sides-in-sudan-conflict-87206c3b |url-status=live}}</ref> <ref name="Wagner">{{cite news |last1=Elbagir |first1=Nima |last2=Mezzofiore |first2=Gianluca |last3=Qiblawi |first3=Tamara |title=Exclusive: Evidence emerges of Russia's Wagner arming militia leader battling Sudan's army |url=https://www.cnn.com/2023/04/20/africa/wagner-sudan-russia-libya-intl/index.html |access-date=20 April 2023 |publisher=CNN |date=20 April 2023 |quote=The Russian mercenary group Wagner has been supplying Sudan's Rapid Support Forces (RSF) with missiles to aid their fight against the country's army, Sudanese and regional diplomatic sources have told CNN. The sources said the surface-to-air missiles have significantly buttressed RSF paramilitary fighters and their leader Mohamed Hamdan Dagalo |archive-date=20 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230420194129/https://amp.cnn.com/cnn/2023/04/20/africa/wagner-sudan-russia-libya-intl/index.html |url-status=live}}</ref> <ref name="WagnerNYT">{{cite news |last1=Schmitt|first1=Eric|last2=Wong|first2=Edward|last3=Qiblawi |first3=Tamara |title=United States Says Wagner Has Quietly Picked Sides in Sudan |url=https://www.nytimes.com/2023/04/23/world/africa/sudan-russia-wagner-group.html |access-date=25 April 2023 |publisher=New York Times|date=23 April 2023 |quote=Yevgeny Prigozhin, the founder of the notorious private military company Wagner, has offered weapons to the paramilitaries fighting for control of Sudan, according to American officials.}}</ref> <ref name="DW">{{Cite news |date=19 April 2023 |title=Sudan: Stalemates rule out one-man victory |publisher=[[Deutsche Welle|DW]] |url=https://www.dw.com/en/sudan-stalemates-rule-out-one-man-victory/a-65373902#:~:text=%22The%20range%20of%20the%20RSF,duty%20personnel%2C%22%20she%20added. |url-status=live |access-date=19 April 2023 |archive-date=19 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230419193223/https://www.dw.com/en/sudan-stalemates-rule-out-one-man-victory/a-65373902#:~:text=%22The%20range%20of%20the%20RSF,duty%20personnel%2C%22%20she%20added.}}</ref> <ref name="CNN">{{cite news |title=At least 25 killed, 183 injured in ongoing clashes across Sudan as paramilitary group claims control of presidential palace |url=https://www.cnn.com/2023/04/15/africa/sudan-presidential-palace-intl/ |access-date=15 April 2023 |publisher=[[CNN]] |date=15 April 2023 |archive-date=17 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230417064549/https://www.cnn.com/2023/04/15/africa/sudan-presidential-palace-intl/ |url-status=live}}</ref> <ref name="SPLMN">{{cite news |date=23 June 2023 |title=South Kordofan residents flee as Sudan war escalates |url=https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20230630183037/https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/06/23/South-Kordofan-residents-flee-as-Sudan-war-escalates |archive-date=30 June 2023 |access-date=23 June 2023 |work=[[al-Arabiya]]}}</ref> <ref name="asimgu">{{cite news |first1=Natasha |last1=Booty |first2=Farouk |last2=Chothia |date=25 October 2021 |title=Sudan war: A simple guide to what is happening |url=https://www.bbc.com/news/articles/cjel2nn22z9o |access-date=1 November 2025 |work=[[BBC News]]}}</ref> <ref name="disbyt">{{cite news |last=Sampson |first=Eve |date=7 January 2025 |title=Disaster by the Numbers: The Crisis in Sudan |url=https://www.nytimes.com/2025/01/07/world/africa/sudan-genocide-numbers.html |access-date=1 November 2025 |work=[[The New York Times]]}}</ref> <ref name="s0wpz">{{cite news |last1=Mullany |first1=Gerry |title=Sudan Erupts in Chaos: Who Is Battling for Control and Why It Matters |url=https://www.nytimes.com/article/sudan-khartoum-military.html |access-date=15 April 2023 |work=[[The New York Times]] |date=15 April 2023 |archive-date=15 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415181904/https://www.nytimes.com/article/sudan-khartoum-military.html |url-status=live}}</ref> <ref name="iKlzh">{{cite news |last1=Akinwotu |first1=Emmanuel |title=Gunfire and explosions erupt across Sudan's capital as military rivals clash |url=https://www.npr.org/2023/04/15/1170249456/gunfire-and-explosions-erupt-across-sudans-capital-as-military-rivals-clash |access-date=15 April 2023 |publisher=[[NPR]] |date=15 April 2023 |location=[[Lagos]] |archive-date=15 April 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230415141842/https://www.npr.org/2023/04/15/1170249456/gunfire-and-explosions-erupt-across-sudans-capital-as-military-rivals-clash |url-status=live}}</ref> <ref name="chibea">{{cite web | title=Children bear the brunt of escalating conflict and famine in Sudan | website=UNICEF, for every child | date=2025-01-15 | url=https://www.unicef.org/mena/press-releases/statement-children-bear-brunt-conflict-famine-sudan | access-date=2025-11-06}}</ref> <ref name="AP">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/un-sudan-war-humanitarian-crisis-children-rape-6c58102f54b9fd7d6d4d5565e25a987c |pealkiri=UN: Sudan war is world’s worst humanitarian crisis: 30 million need aid, 16 million of them kids |autor=Edith M. Lederer |aeg=13. märts 2025 |väljaanne=[[Associated Press]] |kasutatud=6. november 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="AP2">{{Netiviide |url=https://apnews.com/article/sudan-un-famine-humanitarian-conflict-government-paramilitary-79ad7023ae90b582b877e5dd5acb18e0 |pealkiri=Sudan faces the world’s worst humanitarian crisis as second anniversary of war nears, UN says |autor=Edith M. Lederer |aeg=11. aprill 2025 |kasutatud=6. november 2025 |väljaanne=[[Associated Press]] |keel=inglise}}</ref> <ref name="HK">{{Cite news |last=Akinwotu |first=Emmanuel |date=2025-04-14 |title=In Sudan, hundreds killed in attacks on famine-hit displacement camps |url=https://www.npr.org/2025/04/14/nx-s1-5363700/in-sudan-hundreds-killed-in-attacks-on-famine-hit-displacement-camps |url-status=live |work=NPR |language=en}}</ref> <ref name="ap20">{{cite news |last1=Yibeltal |first1=Kalkidan |last2=Rukanga |first2=Basillioh |date=14 November 2024 |title=Sudan death toll far higher than previously reported – study |url=https://www.bbc.co.uk/news/articles/crln9lk51dro |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20241115135314/https://www.bbc.co.uk/news/articles/crln9lk51dro |archive-date=15 November 2024 |access-date=15 November 2024 |publisher=[[BBC News]]}}</ref> <ref name="africa7.2">{{cite web |date=5 February 2025 |title=IOM Sudan Displacement Tracking Matrix (DTM) Sudan Mobility Update (15) |url=https://reliefweb.int/report/sudan/iom-sudan-displacement-tracking-matrix-dtm-sudan-mobility-update-15-publication-date-5-february-2025 |access-date=18 February 2025 |website=[[reliefweb]]}}</ref> <ref name="SLM">{{cite news |date=1 August 2023 |title=SLM faction joins Sudanese army against RSF in Darfur |url=https://sudantribune.com/article275601/ |access-date=2 August 2023 |work=[[Sudan Tribune]]}}</ref> <ref name="EgyptSudanDrones">{{Cite news |last=Walsh |first=Declan |last2=Browne |first2=Malachy |last3=Schmitt |first3=Eric |last4=Cumming-Bruce |first4=Nick |date=2026-02-01 |title=The Secret Egyptian Air Base Behind Sudan’s Drone War |url=https://www.nytimes.com/2026/02/01/world/africa/egypt-sudan-drones.html |access-date=2026-08-13 |work=The New York Times |language=en-US |issn=0362-4331}}</ref> <ref name="Ukraine">{{Cite web |last1=Butenko |first1=Victoria |last2=Elbagir |first2=Nima |last3=Mezzofiore |first3=Gianluca |last4=Qiblawi |first4=Tamara |last5=Goodwin |first5=Allegra |last6=Carey |first6=Andrew |last7=Munsi |first7=Pallabi |last8=Zene |first8=Mahamat Tahir |last9=Arvanitidis |first9=Barbara |last10=Platt |first10=Alex |date=19 September 2023 |title=Exclusive: Ukraine's special services 'likely' behind strikes on Wagner-backed forces in Sudan, a Ukrainian military source says |url=https://www.cnn.com/2023/09/19/africa/ukraine-military-sudan-wagner-cmd-intl/index.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231011090624/https://www.cnn.com/2023/09/19/africa/ukraine-military-sudan-wagner-cmd-intl/index.html |archive-date=11 October 2023 |others=Video by Mark Baron and Lauren Kent |publisher=[[CNN]] |access-date=19 September 2023}}</ref> <ref name="4killed">{{cite web |last=Hinda |first=Edwin |date=23 February 2025 |title=Details of Sudanese Rebels Forming a Parallel Govt Last Night in Nairobi |url=https://thekenyatimes.com/latest-kenya-times-news/details-of-sudanese-rebels-forming-a-parallel-govt-last-night-in-nairobi/ |access-date=23 February 2025 |work=[[The Kenya Times]]}}</ref> <ref name="qaWPE">{{cite news |date=6 August 2023 |title=Malik Agar reveals government-proposed roadmap to end Sudan's war |url=https://sudantribune.com/article275848/ |access-date=15 August 2023 |work=[[Sudan Tribune]]}}</ref> <ref name="djzbU">{{Cite web |author1=Helen Regan |author2=Celine Alkhaldi |author3=Ingrid Formanek |author4=Mohammed Tawfeeq|date=2023-04-28 |title=Clashes renew in West Darfur as food and water shortages worsen in Sudan violence |url=https://www.cnn.com/2023/04/28/africa/clashes-west-darfur-sudan-food-water-intl-hnk |access-date=2026-04-18 |website=CNN |language=en}}</ref> <ref name="8YGfI">{{Cite journal |last=Gallopin |first=Jean-Baptiste |date=2024-05-09 |title=“The Massalit Will Not Come Home” |url=https://www.hrw.org/report/2024/05/09/massalit-will-not-come-home/ethnic-cleansing-and-crimes-against-humanity-el |journal=Human Rights Watch |language=en}}</ref> <ref name="2ehPX">{{cite web |title=الجبهة الثالثة تمازج تؤكد دعمها للقوات المسلحة السودانية - الحاكم نيوز |url=https://alhakim.net/122272 |access-date=24 May 2026 |language=ar |date=12 December 2024}}</ref> <ref name="uCyJ8">{{cite web |date=16 April 2025 |title=Sudanese paramilitary group says its forming a rival government |url=https://apnews.com/article/sudan-military-rsf-civil-war-darfur-a25fe0ef9a3769ecab1838286ab0b38b |work=AP News}}</ref> <ref name="kxTmO">{{Cite web |last=Bobby |date=2025-07-26 |title=Who's who in TASIS: The 15 figures shaping Sudan's civilian govt |url=https://thesudantimes.com/sudan/whos-who-in-tasis-the-15-figures-shaping-sudans-civilian-govt/ |access-date=2026-04-19 |website=The Sudan Times |language=en-US}}</ref> <ref name="oeqZf">{{Cite news |date=2024-09-19 |title=Chad bolsters border security with Sudan amid Darfur clashes |url=https://sudantribune.com/article291080/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20250323190445/https://sudantribune.com/article291080/ |archive-date=23 March 2025 |access-date=2026-04-19 |work=Sudan Tribune |language=en-US |url-status=live}}</ref> <ref name="M5MoM">{{cite web |date=3 December 2023 |title=SLM-Abdel Wahid forces seize RSF camp in South Darfur |url=https://sudantribune.com/article279993/ |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20231204095110/https://sudantribune.com/article279993/ |archive-date=4 December 2023 |access-date=26 December 2023 |website=Sudan Tribune}}</ref> <ref name="AJT">{{cite news |last=Lodhi |first=Areesha |date=11 April 2024 |title=After a year of war in Sudan, what is the situation now? |url=https://www.aljazeera.com/news/2024/4/11/why-did-war-break-out-in-sudan-a-year-ago-where-does-it-currently-stand |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20240609212541/https://www.aljazeera.com/news/2024/4/11/why-did-war-break-out-in-sudan-a-year-ago-where-does-it-currently-stand |archive-date=9 June 2024 |access-date=3 July 2024 |work=Al Jazeera}}</ref> <ref name="sudchi">{{cite web |date=18 August 2025 |title=Sudan's children are suffering – this is how conflict is destroying their future |url=https://civil-protection-humanitarian-aid.ec.europa.eu/news-stories/stories/sudans-children-are-suffering-how-conflict-destroying-their-future_en |access-date=10 November 2025 |website=European Civil Protection and Humanitarian Aid Operations}}</ref> <ref name="rBhp8">{{cite news |date=8 July 2025 |title=Khartoum: Destroyed buildings, cars covered in ash tell horrors of war in Sudan capital |url=https://www.newarab.com/news/khartoum-extensive-destruction-tells-horror-war-sudan |access-date=14 August 2025 |work=[[The New Arab]] |language=en |quote=It caused one of the world's biggest humanitarian crises and at least 150,000 people have been killed. Rights organisations say the number is likely to be much higher. The conflict has also triggered a widespread famine, impacting millions of Sudanese, especially children. An estimated 522,000 children have already died from starvation, the [[Sudan Tribune]] has reported.}}</ref> <ref name="cv6Fn">{{cite news |last=Kristof |first=Nicholas |title=Where There's No Debate About Genocide — and No Response, Either |url=https://www.nytimes.com/2025/08/30/opinion/sudan-genocide-famine.html |access-date=8 April 2026 |website=The New York Times |date=30 August 2025}}</ref> <ref name="v2iEY">{{Cite web |last=SudanTribune |date=2026-09-06 |title=Over 11,000 registered missing in Sudan war, Red Cross says |url=https://sudantribune.com/article/318410 |access-date=2026-09-08 |website=Sudan Tribune |language=en-US}}</ref> }} == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{Riigipööre}} {{JÄRJESTA:Sudaani konflikt, 2023}} [[Kategooria:Sõjad]] [[Kategooria:Sudaani ajalugu]] [[Kategooria:2023]] 6c4p323x1l7pl2nz6nms80p9g4evp7w 0 652521 7249219 6388636 2026-10-07T19:55:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249219 wikitext text/x-wiki [[File:Vince Dunn.jpg|pisi|Vince Dunn (2019)]] '''Vince Dunn''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1996]] [[Mississauga]]s [[Ontario|Ontario provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Seattle Kraken]]. Aastatel 2013–2016 mängis Dunn [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubis [[Niagara IceDogs]]. 2015. aastal valis [[St. Louis Blues]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 56. valikuna. Hooajal 2016/17 mängis Dunn [[American Hockey League]]'is (AHL) Bluesi tütarklubis [[Chicago Wolves]] ja valiti 2017. aastal AHL-i tähtede mängule.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/161816/vince-dunn (vaadatud 29.4.2023)</ref> NHL-is debüteeris Dunn järgmise hooaja avamängus 4. oktoobril 2017 valitseva [[Stanley karikas|Stanley karika]] võitja [[Pittsburgh Penguins]]i vastu. Kaheksa päeva hiljem lõi ta mängus [[Florida Panthers]]i vastu oma esimese värava NHL-is. Ta mängis esimesel hooajal peamiselt kolmandas kaitsepaaris koos [[Robert Bortuzzo]]ga. Debüüthooajal sai Dunn NHL-is kirja viis väravat ja 19 väravasöötu. 2019. aastal võitis Dunn Bluesiga Stanley karika.<ref name = "Stanley Cup">{{cite news |title=Vince Dunn savours Stanley Cup victory |url=https://www.thepeterboroughexaminer.com/sports/hockey/2019/06/14/vince-dunn-savours-stanley-cup-victory.html |access-date=May 26, 2020 |publisher=The Peterborough Examiner |date=June 14, 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220915095133/https://www.thepeterboroughexaminer.com/sports/hockey/2019/06/14/vince-dunn-savours-stanley-cup-victory.html |archive-date=2022-09-15 |url-status=dead}}</ref> Bluesis mängis Dunn pärast seda veel kaks hooaega. 2021. aasta juulis valis NHL-is esimest hooaega alustav klubi [[Seattle Kraken]] Dunni ''Expansion Draft''{{'}}is. Mõni aeg hiljem sõlmis ta klubiga kaheaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Kraken, Vince Dunn agree to settle on two-year deal worth $8M |url=https://www.sportsnet.ca/nhl/article/kraken-vince-dunn-agree-settle-two-year-deal-worth-8m/ |publisher=Sportsnet |access-date=January 25, 2022 |date=August 6, 2021}}</ref> Hooajal [[NHL-i hooaeg 2022–2023|2022/23]] tegi Dunn NHL-i seni oma resultatiivseima hooaja (14+50) ning oli sel hooajal resultatiivsuselt Krakeni teine mängija [[Jared McCann]]i järel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/vince-dunn-8478407 Vince Dunn NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170118 Vince Dunn hockeydb.com lehel] {{Seattle Krakeni mängijad}} {{JÄRJESTA:Dunn, Vince}} [[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]] [[Kategooria:St. Louis Bluesi mängijad]] [[Kategooria:Seattle Krakeni mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] av8oe8xs3flpt8i7wnjf1jdji2x7k53 0 659742 7249093 7248679 2026-10-07T14:40:37Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7249093 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[16. jaanuar]] – [[James Abankwah]], Iirimaa jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur *[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur *25. aprill – [[Álex Valle]], Hispaania jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[6. mai]] – [[Brodie Spencer]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Lukáš Ambros]], Tšehhi jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[3. august]] – [[Ruben van Bommel]], Hollandi jalgpallur *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[29. august]] – [[Orri Óskarsson]], Islandi jalgpallur *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[23. september]] – [[Niccolò Pisilli]], Itaalia jalgpallur *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Jhon Solís]], Colombia jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber 4544tsvv4thvv6dvmymsskha7bvvpp2 4 660929 7249055 7249025 2026-10-07T12:51:02Z Nanomiabijuga 237417 7249055 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] 5u4smf97cshhxs39713kezr2u39xwka 7249057 7249055 2026-10-07T12:51:29Z Nanomiabijuga 237417 7249057 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] iv8ogycicr667i1wrvt0ljjxceu80da 7249058 7249057 2026-10-07T12:52:49Z Noraleiste 186423 7249058 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] tr1unev3q3tke4sftp694khtcs4gs2y 7249060 7249058 2026-10-07T12:54:45Z MetaMae 237761 7249060 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] eo0qka7zopesx1gglj73m08gkrylfy1 7249131 7249060 2026-10-07T15:55:23Z JuzeffaB 239202 7249131 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] ogkiqqacp98bnuzvcebnidjlzoyexap 7249184 7249131 2026-10-07T18:37:51Z Anniimäe 239221 7249184 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] # Anni Mäe [[Kasutaja:Anniimäe/Senolüüs]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] 4xiofgflptamehvlttbyt5eujl97srg 7249189 7249184 2026-10-07T18:47:13Z Kaia.runthal 239203 7249189 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] # Anni Mäe [[Kasutaja:Anniimäe/Senolüüs]] # Kaia Runthal [[Kasutaja:Kaia.runthal/Mulla elurikkus]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] swst5nvd3ryxy5h0tvgzkojtj6a70q4 7249192 7249189 2026-10-07T18:53:37Z AavaAlexandra 239225 7249192 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] # Anni Mäe [[Kasutaja:Anniimäe/Senolüüs]] # Kaia Runthal [[Kasutaja:Kaia.runthal/Mulla elurikkus]] # Alexandra Aava [[Kasutaja:AavaAlexandra/Une inerts]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] g1rq1vv9ucg20mjag3tgu9qiy64mu7x 0 662092 7249290 7046651 2026-10-08T01:01:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249290 wikitext text/x-wiki '''Wolfi arv''' on [[heliofüüsika]]s kasutatav [[suurus]], mille võttis esmakordselt kasutusele Tšehhi astronoom [[Rudolf Wolf]] aastal 1848. Wolfi arvu alusel on võimalik hinnata [[Päike|Päikese]] aktiivsust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rudolf Wolf {{!}} Astronomical Calculations, Celestial Mechanics & Celestial Cartography {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/biography/Rudolf-Wolf |vaadatud=2023-10-01 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref><ref name=":0" /> Wolfi arv leitakse valemiga ''R = 10g + f'', kus ''g'' tähistab Päikese nähtaval pinnal loendatud [[Päikeseplekk|päikeselaikude]] kogumike arvu ja ''f'' eraldiseisvate päikeselaikude arvu. Päikeselaikude kogumike arv korrutatakse 10-ga seepärast, et ühes laigukogumikus sisaldub keskmiselt 10 individuaalset laiku. Mõnikord kasutatakse ka valemit ''R=k(10g+f)'', kus ''k'' tähistab teisi vaatlustulemusi mõjutavaid tegureid, nagu näiteks mõõteseadmete kvaliteet.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Wolf Number {{!}} COSMOS |url=https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/W/Wolf+number |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=astronomy.swin.edu.au |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240324071000/https://astronomy.swin.edu.au/cosmos/W/Wolf+Number |arhiivimisaeg=2024-03-24 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Füüsikalised suurused]] pzlb8gbv023n581mdfcm1hcgwj9169r 0 665565 7249338 6958081 2026-10-08T07:47:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249338 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šurany | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Šurany | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Nagysurány | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Schuran | pilt = Nagysurány központja3.jpg | pildiallkiri = | lipp = Surany-nove zamky-flag.svg | lipu_link = [[Šurany lipp]] | vapp = Coa_Slovakia_Town_Šurany.svg | vapi_link = [[Šurany vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Šurany''' (kuni [[1927]]. aastani '''Veľké Šurany''', [[ungari keel]]es ''Nagysurány'', [[saksa keel]]es ''Schuran'') on linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Nové Zámky ringkond|Nové Zámky ringkonnas]]. Šurany on raudteesõlm. == Geograafiline asend == Šurany asub [[Nitra]]st ligikaudu 26 km lõunas ja [[Nové Zámky]]st umbes 11 km põhjas. == Ajalugu == Asulat on esmamainitud [[1138]]. aastal. Aastatel [[1663]]–[[1684]] oli asula [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu all. Šurany sai linnaõigused [[1832]]. aastal. Linna ehitati suhkruvabrik [[1854]]. aastal. Suhkrutootmine lõpetati seal [[2000]]. aastal.<ref>[https://surany.sk/index.php/domovska-stranka/mesto-surany/o-meste/historia-mesta/ História mesta] Mesto Šurany. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šurany elanikest [[slovakid|slovakke]] 91,19%, [[ungarlased|ungarlasi]] 0,59%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,5% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,21%. Rahvus oli teadmata 6,9%-l elanikest.<ref>[https://web.archive.org/web/20231126104416/https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0234503592/OB Number of population by ethnicity in the municipality Šurany at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Nitra maakond]] ry60p5gyphkcohw5qaezcarsrxtgobo 0 665577 7249335 6958080 2026-10-08T07:42:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249335 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Štúrovo | hääldus = | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Štúrovo | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Párkány | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Gockern | pilt = MariaValeriaBridge.jpg | pildiallkiri = Vaade [[Esztergom]]ist üle [[Doonau]] Štúrovole | lipp = | lipu_link = | vapp = Coat_of_Arms_of_Štúrovo.svg | vapi_link = [[Štúrovo vapp]] | pindala = | elanikke = }} '''Štúrovo''' (kuni [[1948]]. aastani '''Parkan''', [[ungari keel]]es ''Párkány'', [[saksa keel]]es ''Gockern'') on linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Nové Zámky ringkond|Nové Zámky ringkonnas]]. == Geograafiline asend == Štúrovo asub [[Doonau]] vasakul kaldal [[Ungari]] piiri ääres. Teisel pool Doonaud asub Ungari linn [[Esztergom]]. Štúrovo on Slovakkia kõige lõunapoolsem linn.<ref>[https://slovakia.travel/en/sturovo Štúrovo] Slovakia Travel. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> == Ajalugu == Asulat on esmamainitud [[1075]]. aastal.<ref>[https://www.sturovo.sk/o-meste-v-skratke.phtml?id3=21240 O meste v skratke] Mesto Štúrovo. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> Asula oli [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] võimu all aastatel [[1541]]–[[1595]] ja [[1605]]–[[1683]].<ref>Chris Togneri:[https://spectator.sme.sk/c/22451153/sturovo-the-great-misnomer-spectacular-slovakia.html Štúrovo: The great misnomer (from our archive)] The Slovak Spectator, 29. september 2020. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> Parkan sai linnaõigused [[1724]]. aastal. [[1918]]. aastal läks linn [[Ungari]]lt [[Tšehhoslovakkia]] koosseisu.<ref>[https://en.infoglobe.cz/tips-for-trips/sk-sturovo-a-town-of-water-and-tolerance/ SK, Štúrovo – A Town of Water and Tolerance]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Infoglobe, 15. august 2021. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> [[1948]]. aastal nimetati Parkan slovaki rahvusliku ärkamisliikumise liidri [[Ľudovít Štúr]]i ([[1815]]–[[1856]]) auks ümber Štúrovoks.<ref>Marián Tkáč:[https://www.extraplus.sk/clanok/stur-dorazil-do-sturova Štúr dorazil do Štúrova] Extra Plus, 13. mail 2019. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Štúrovo elanikest [[ungarlased|ungarlasi]] 64,43%, [[slovakid|slovakke]] 27,49%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,8% ja [[türklased|türklasi]] 0,15%. Rahvus oli teadmata 6,62%.<ref>[https://web.archive.org/web/20231126122714/https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OB/SK0234503584/OB Number of population by ethnicity in the municipality Štúrovo at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 26. novembril 2023</ref> == Sõpruslinnad == *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Esztergom]], [[Ungari]] *{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Bruntál]], [[Tšehhi]] *{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Castellarano]], [[Itaalia]] *{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Baraolt]], [[Rumeenia]] *{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Novi Bečej]], [[Serbia]] *{{Riigi ikoon|Poola}} [[Kłobuck]], [[Poola]] *{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapesti X ringkond]] (Kőbánya), [[Ungari]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia linnad]] [[Kategooria:Nitra maakond]] se4nt83hcxpgx7zm0jp3f07sdclvw5v 828 669316 7249139 7020826 2026-10-07T16:35:38Z Pikne 13803 7249139 Scribunto text/plain local wdLoadSuccess, mdlWikidata = pcall(require, "Moodul:Wikidata") assert (wdLoadSuccess, "Wikidata mooduli laadimine ebaõnnestus.") local p = {} local function precision_format(num) local prFormat = require("Moodul:Math")._precision_format precision = num > 100 and 0 or num < 0.95 and 2 or 1 return prFormat(num, precision) end local function population(frame) local wdParameters = {} numPop = "" wdParameters["args"] = nil wdParameters["args"] = {} wdParameters["args"][1] = "P1082" numPop = mdlWikidata.claim(wdParameters) or "" return numPop end function p.area(frame) local header = frame.args["header"] local getfullstr = frame.args["getfullstr"] local wdParameters = {} strOutput = "" numArea = "" strDate = "" strRefs = "" areaPID = "P2046" wdParameters["args"] = nil wdParameters["args"] = {} wdParameters["args"][1] = areaPID numArea = mdlWikidata.claim(wdParameters) or "" -- kehtivusosa wdParameters["args"]["qualifier"] = "P518" wdParameters["args"]["parameter"] = "numeric-id" strAppliesTo = mdlWikidata.claim(wdParameters) or nil wdParameters["args"]["qualifier"] = nil wdParameters["args"]["parameter"] = nil if strAppliesTo and tonumber(strAppliesTo) ~= 16868672 then wdParameters["args"][2] = "P518" wdParameters["args"][3] = "Q16868672" numArea = mdlWikidata.claim(wdParameters) or "" end -- unit ha or km2 wdParameters["args"]["parameter"] = "unit" strUnit = mdlWikidata.claim(wdParameters) or "" wdParameters["args"]["parameter"] = nil if numArea and strUnit == "Q35852" then numArea = numArea / 100 elseif strUnit ~= "Q712226" then return "" end if header or getfullstr then header = header and header .. " " or "" -- date wdParameters["args"]["qualifier"] = "P585" wdParameters["args"]["parameter"] = "time:Y" strDate = mdlWikidata.claim(wdParameters) or nil wdParameters["args"]["qualifier"] = nil wdParameters["args"]["parameter"] = nil if strDate then strDate = " <span style=\"font-size:90%\">(" .. strDate .. ")</span>" else strDate = "" end -- refs wdParameters["args"]["references"] = "only" strRefs = mdlWikidata.claim(wdParameters) or "" local showIcon = require("Moodul:EditAtWikidata").showMessage local iconParameters = {} iconParameters["args"] = nil iconParameters["args"] = {} iconParameters["args"]["pid"] = areaPID strOutput = header .. precision_format(numArea) .. " km²" .. strDate .. strRefs .. showIcon(iconParameters) else strOutput = numArea end return strOutput end function p.popDensity( frame ) local pop = tonumber(frame.args["pop"]) local area = mw.language.getContentLanguage():parseFormattedNumber( frame.args["area"] ) local header = frame.args["header"] local getfullstr = frame.args["getfullstr"] popDensity = "" if ( (string.len(frame.args["pop"]) > 0 and not pop) or (string.len(frame.args["area"]) > 0 and not area) ) then errorStr = "<span style=\"color:red\">Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust ([[Mall:Provints#cite note-tihedus-2|?]])</span>[[Kategooria:Parameetrite vead]]" return errorStr end frame.args = {} if not pop then pop = tonumber( population(frame) ) end if not area then area = tonumber( p.area(frame) ) end if pop and area then popDensity = pop / area if header or getfullstr then header = header and header .. " " or "" popDensity = popDensity > 0.01 and precision_format(pop / area) or '< 1' popDensity = header .. popDensity .. " in/km²" end end return popDensity end return p 3xy44xs8pj6lok7b7gemj133qmisyf4 0 672198 7249347 7248368 2026-10-08T07:59:39Z Kuriuss 38125 7249347 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (sündinud [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Ta on [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" looja. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref>[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref>; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref>[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref>. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimagesi Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i (2026. aastast ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref>) ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "[[Vaba maa (film)|Vaba maa]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref> * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref> Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis oli nomineeritud 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias.<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref> == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref>[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref>, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-kulaline-kunstnik-anna-hints DELTA. Külaline: kunstnik Anna Hints. ERR arhiiv]</ref> == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] auhinna aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest.<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref> Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024.<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref> [[Eesti Välisministeerium]] andis Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas [[Välisministeeriumi teeneterist|3. klassi teeneteristi]] tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja auhinna.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud filmid "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] jm9g1ljromcilnmhe70n0sv8w3ef7yn 7249391 7249347 2026-10-08T10:01:31Z Evlper 104506 Korrastasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|skripti]] abil viiteid 7249391 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anna Hints.jpg|pisi|Anna Hints 2022. aastal [[Island]]il. Foto on tehtud "Savvusanna sõsarate" [[postproduktsioon]]i ajal.]] '''Anna Hints''' (sündinud [[27. mai|27. mail]] [[1982]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[filmirežissöör]], [[stsenarist]], [[muusik]] ja [[kunstnik]]. Ta on [[dokumentaalfilm]]i "[[Savvusanna sõsarad]]" looja. Ta on tegelenud ka [[nüüdiskunst]]i ja eksperimentaalse rahvamuusikaga ning paistnud silma [[aktivism]]iga nii [[Keskkonnateadlikkus|keskkonna]] kui ka [[Naiste õigused|naiste õiguste]] ja väljendusvabaduse teemadel. == Haridus == Anna Hints lõpetas 2000. aastal [[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]]i. Ta õppis aastail 2000–2003 [[Tartu Ülikool]]is [[eesti kirjandus]]t ja [[rahvaluule]]t ning omandas 2003–2009 [[rakenduskõrgharidus]]e [[Tartu kõrgem kunstikool|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] [[fotograafia]] erialal<ref name="imdb" />, aasta õpingutest (2005/2006 õppeaastal) [[Erasmuse programm]]i vahetusüliõpilasena [[Vilniuse kunstiakadeemia|Vilniuse Kunstiakadeemia]]s fotograafiaõppes.<ref>[https://galerii.eaa.ee/draakon/annahints.HTM Eesti Kunstnike Liit. - galerii.eaa.ee]</ref> 2010. aastal astus ta [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i [[film]]i ja [[video]] [[Režii õppetool|režii]] erialale, mille lõpetas [[bakalaureus]]ekraadiga 2013. aastal. 2013. aastal õppis ta samal erialal [[Magistriõpe|magistriõppes]] ühe aasta<ref name="imdb" />; magistriõpet on ta jätkanud alates 2022. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]is teemaga "Lavastaja töö näitleja ja tekstiga".<ref>[https://eamt.ee/uliopilased/anna-hints/ Anna Hints. - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]</ref> == Tegevus filmierialal == Anna Hintsi rahvusvaheliselt tunnustatud filmiloomingut iseloomustavad sügavalt isiklikud, pärimuslikuga seotud ja ühiskondlikult tundlikud teemad. Tema teostes esinevad ja põimuvad [[Kagu-Eesti]] ([[Võrumaa]] ja [[Setomaa]]) [[kultuuripärand]], [[naine|naise]] vaatepunkt, [[kehalisus]]. Esimesed lühifilmid tegi ta õpingute ajal BFM-is. 2012. aastal valmis lühimängufilm "Vaba maa", mis käsitleb idaeurooplaste elu pärast traumaatilisi kogemusi. Selle eest sai Anna Hints [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]]i<ref>[https://www.err.ee/344279/tanavuse-kaljo-kiisa-stipendiumi-sai-anna-hints Tänavuse Kaljo Kiisa stipendiumi sai Anna Hints. - err.ee]</ref> ja film võitis [[grand prix]]’ [[PÖFF Shorts|PÖFF lühifilmide festivalil]] [[Sleepwalkers]] Best National Short Film kategoorias<ref name="hapsal" />. 2017. aastal Põhja-Soomes filmitud, vanema ja lapse suhet käsitlev lühimängufilm "Jää" osales enam kui 90. rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai rohkelt tunnustust; see nimetati 2018. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parimaks lühifilmiks<ref name="hapsal" />. 2023. aastal valmis Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm "[[Savvusanna sõsarad]]", mille keskmes on Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon naiste perspektiivist kohana, kus jagatakse sügavaid saladusi ning pestakse maha häbi ja valu. "Savvusanna sõsarad" võitis [[Euroopa Filmiakadeemia auhind|Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinna]]<ref>[https://www.europeanfilmawards.eu/talent/anna-hints/ Anna Hints. - European Film Awards]</ref>, Eesti jaoks esimese<ref>[https://kultuur.err.ee/1609190212/savvusanna-sosarad-voitis-euroopa-parima-dokfilmi-auhinna "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa parima dokfilmi auhinna. - Kultuur. err.ee, 09.12.2023]</ref>; samuti pälvis Anna Hints selle filmi eest parima režissööri auhinna [[Sundance'i filmifestival]]il<ref>[https://estonianworld.com/culture/estonian-filmmaker-anna-hints-wins-a-directing-award-at-sundance-for-smoke-sauna-sisterhood/ Silver Tambur. Estonian filmmaker Anna Hints wins a directing award at Sundance for "Smoke Sauna Sisterhood". - estonian world. January 30, 2023]</ref> ja Serbias festivalil Beldocs Euroopa Nõukogu kaastootmisfondi Eurimagesi Audentia auhinna, mille eesmärk on toetada naissoost autoreid filmitööstuses<ref>[https://www.coe.int/en/web/eurimages/-/and-the-audentia-award-winner-is%E2%80%A6 AND THE AUDENTIA AWARD WINNER IS…. - Eurimages News. Council of Europe]</ref>. 2024. aastal määras [[Eesti Kultuurkapital]] Anna Hintsile loominguliseks tegevuseks [[Stipendium "Ela ja sära"|Ela ja Sära stipendium]]i<ref>[https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid "Ela ja sära" stipendiaadid 2026. aastal. - Eesti KUltuurkapital]</ref>. Dokumentaalfilmide sarjas "[[Eesti lood]]" on tema tehtud "Homme saabub paradiis" (2021) ja "Eesti mees" (2024). Anna Hintsi uus teoksil olev mängufilm "Must karvane elukas" (kaasstsenarist Tushar Prakash) valiti 2025. aastal Cannes’i kriitikutenädala Next Step residentuuri<ref>[https://www.semainedelacritique.com/en/movie/black-hairy-beast BLACK HAIRY BEAST. - Next Step Semaine de la critique]</ref> ja Torino Script Labi, kus stsenaarium võitis ARTEkino auhinna<ref>[https://filmi.ee/uudised/anna-hintsi-taispikk-mangufilm-must-karvane-elukas-palvis-torinos-artekino-auhinna-ning-mainekas-filmiarendusprogramm-jouab-2026-aastal-tartusse/ Anna Hintsi täispikk mängufilm „Must karvane elukas“ pälvis Torinos ArteKino auhinna ning mainekas filmiarendusprogramm jõuab 2026. aastal Tartusse. - Eesti Filmi Instituut. november 25, 2025]</ref>. Anna Hints kuulub paljudesse [[erialaliit]]udesse: [[Eesti Dokumentalistide Gild]]i <ref>[https://dokfilm.ee/en/members/ Members. - EDG]</ref>, [[Eesti Kinoliit]]u <ref>[https://kinoliit.ee/inimesed#H Inimesed. - Eesti Kinoliit]</ref>, [[Eesti Režissööride Gild]]i (2026. aastast ka juhatuses<ref>[https://www.efg.ee/rezissoorid Režissöörid. - EFG]</ref>) ja [[Eesti Autorite Ühing]]usse <ref>[https://eau.org/meist/liikmed/ Liikmed. Eesti Autorite Ühing]</ref>, samuti on ta [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige{{lisa viide}}. === Filmid === * 2012 "[[Vaba maa (film)|Vaba maa]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Free World"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2551448/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_10 Free World. - IMDB]</ref> * 2012 "Sein" (lühimängufilm); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt2670426/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_9 Sein. - IMDB]</ref> * 2014 "Õnne manifest" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Manifest of Hope"); stsenarist ja režissöör<ref>[https://www.imdb.com/title/tt3712724/?ref_=nm_flmg_job_1_accord_2_cdt_t_8 Manifest of Hope. IMDB]</ref> * 2017 "[[Jää (film)|Jää]]" (lühimängufilm kassetis "Värske veri", ingliskeelne pealkiri "Ice"); kaasstsenarist ja režissöör<ref>[https://www.efis.ee/film/18701 Jää. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2018 "[[Emaga kloostris]]" (dokumentaalfilm naisrežissööride kogumikus "[[Juured (filmikogumik)|Juured]]", ingliskeelne pealkiri "With Mum at the Monastery"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/19927 Juured: Emaga kloostris. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2021 "[[Homme saabub paradiis]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "For Tomorrow Paradise Arrives"); stsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20560 Homme saabub paradiis. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2023 "[[Savvusanna sõsarad]]" (dokumentaalfilm, ingliskeelne pealkiri "Smoke Sauna Sisterhood"); stsenarist, režissöör, osalus montaažis<ref>[https://www.efis.ee/film/19100 Savvusanna sõsarad. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2024 "[[Pimeala]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Weight of Light"); kaasstsenarist ja režissöör <ref>[https://www.efis.ee/film/20546 Pimeala. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> * 2024 "[[Sannapäiv (film)|Sannapäiv]]" (lühimängufilm, ingliskeelne pealkiri "Sauna Day"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.imdb.com/title/tt32144480/ Sauna Day. - IMDB]</ref> * 2024 "Eesti mees" (dokumentaalfilm sarjas "Eesti lood", ingliskeelne pealkiri "Estonian Man"); stsenarist ja režissöör koos Tushar Prakashiga <ref>[https://www.efis.ee/film/21343 Eesti mees. - Eesti Filmi Andmebaas]</ref> == Tegevus muusikuna == Anna Hints teeb koos [[Marja-Liisa Plats]]i ja [[Ann Reimann]]iga eksperimentaalset muusikat ansamblis [[Eeter (ansambel)|Eeter]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/oosaade-ansambel-eeter ÖÖSAADE. Ansambel Eeter. - arhiiv.err.ee]</ref> Koos islandi helilooja [[Eðvarð Egilsson]]iga lõi kollektiiv helitausta filmile "Savvusanna sõsarad".<ref>[https://www.temuki.ee/2023/04/suitsusaunateraapia-eesti-moodi/ Annika A. Koppel. SUITSUSAUNATERAAPIA EESTI MOODI. - Teater. Muusika. Kino. aprill 2023]</ref> Samuti tegi Eeter muusika [[Joosep Matjus]]e filmile "[[Tuulte tahutud maa]]", mis oli nomineeritud 2019. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinnale]] parima filmimuusika kategoorias.<ref>[https://www.imdb.com/event/ev0022540/2019/1/ Estonian Film and TV Awards (EFTA) 2019. - IMDB]</ref> == Tegevus kunstnikuna == Anna Hints tegeles [[Fotokunst|foto]]-, [[Tegevuskunst|tegevus]]- ja [[installatsioonikunst]]iga peamiselt enne [[BFM]]-i astumist. Valik Anna Hintsi kunstiprojekte ja isikunäitusi: * 2005 [[Performans|performance]] "Kunstnike supiköök" [[Barclay plats|Barclay pargis]] [[Tartu]]s. * 2006 fotojutustus "Bunny", lisaleht [[Eesti Ekspress]]i vahel. * 2007 "Lapsepõlve õppetunnid" [[poster|postritena]] [[kuulutustulp|infotulpadel]] Tartu linnaruumis. * 2008 "Pildid, mida ma kellelegi ei näita" [[Tallinna Linnagalerii]]s ja linnaruumis * 2009 näitus "Ema ja tütar" [[Toomemägi|Toomemäe]] endises sünnitusmajas Tartus.<ref>[https://tartu.postimees.ee/132596/kunst-holmab-heinakuhja-ja-sunnitusmaja Raimu Hanson. Kunst hõlmab heinakuhja ja sünnitusmaja. - Tartu Postimees, 17. juuni 2009]</ref> * 2010 näitus "Sundmõtted" [[Draakoni galerii]]s [[Tallinn]]as.<ref name="ekabl" /> * 2010 näitus "Juurte juurde" koos Marja-Liisa Platsiga [[Võru Linnagalerii]]s<ref name="ekabl" />, 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumis. * 2011 näitus "Nälg" koos Maria Rõhuga Tallinna Linnagaleriis.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-kulaline-kunstnik-anna-hints DELTA. Külaline: kunstnik Anna Hints. ERR arhiiv]</ref> == Tunnustus == Pärast filmi "[[Savvusanna sõsarad]]" valmimist 2023. aastal nimetati ta saja "[[Eesti mõjukad|Eesti mõjuka]]" inimese hulka.{{lisa viide}} 2024. aasta veebruaris pälvis Anna Hintsi dokumentaalfilm "Savvusanna sõsarad" [[Tartu linn]]alt [[Tartu Kultuurikandja]] auhinna aasta kultuurisündmusena ja Anna Hints ise tunnistati aasta loojaks piirideüleselt puudutava kunstiteose loomise eest.<ref>[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid. - Uudised. Tartu.ee]</ref> Anna Hints ja [[Marianne Ostrat]] pälvisid "Savvusanna sõsarate" eest [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2024.<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-2 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid. - Kultuuriministeerium, 08.02.2024]</ref> [[Eesti Välisministeerium]] andis Anna Hintsile kui Eesti suureks tegijale maailmas kultuuri valdkonnas [[Välisministeeriumi teeneterist|3. klassi teeneteristi]] tulemusrikka tegevuse eest Eesti huvide edendamisel maailmas.<ref>[https://vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-eesti-vabaduse-hoidjaid-ja Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega Eesti vabaduse hoidjaid ja riikluse edendajaid. - Välisministeerium, 15.11.2023]</ref> == Ühiskondlik kõlapind == [[Kodanikuühiskonna aasta tegija|Kodanikuühiskonna aasta tegijate]] tunnustamisel 2021. aastal pälvis Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, mis juhib tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt, koos [[Foodsharing Eesti]]ga aasta innustaja auhinna.<ref>[https://heakodanik.ee/uudised/palju-onne-kodanikuuhiskonna-aasta-tegijad/ Palju õnne, kodanikuühiskonna aasta tegijad. - Hea Kodanik]</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Isiklikku == Anna Hintsi ema on arst ja isa psühholoog. Annal on 2006. aastal sündinud tütar. Ta on abielus oma kauaaegse loomingulise partneri Tushar Prakashiga, kellega koostöös on valminud filmid "Eesti mees", "Pimeala", "Sannapäiv" ja "Savvusanna sõsarad" ja valmimas täispikk "Must karvane elukas". == Viited == {{viited|allikad= <ref name="imdb">[https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints. - IMDB]</ref> <ref name="hapsal">[https://www.kultuurimaja.ee/syndmused/haapsalu-filmiklubi-luhifilmid-vaba-maa-ja-jaa-kulas-on-anna-hints/ Haapsalu filmiklubi: lühifilmid "Vaba maa" ja "Jää". Külas on Anna Hints. - Haapsalu Kultuurikeskus]</ref> <ref name="ekabl">[https://www.ekabl.ee/id/hintsanna EKABL]</ref> }} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm5391112/ Anna Hints IMDB lehel] * [https://www.efis.ee/person/15908 Anna Hints Eesti Filmi Andmebaasi lehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-anna-hints Plekktrumm: 254 | Anna Hints. - arhiiv.err.ee] * [https://kultuur.err.ee/1608386231/homme-saabub-paradiis-voitis-eco-filmifestivali-parima-luhidokumentaali-auhinna "Homme saabub paradiis" võitis Eco filmifestivalil parima lühidokumentaali auhinna. - Kultuur.err.ee, 29.10.2021] * [https://kultuur.err.ee/1608928925/anna-hints-mul-hakkab-huvitav-siis-kui-on-ebamugav Anna Hints: mul hakkab huvitav siis, kui on ebamugav. Kultuur.err.ee, 28.03.2023] * [https://online.le.ee/2023/03/15/anna-hints-tegi-haapsalu-mojutustega-vorumaa-filmi/ Malle-Liisa Raigla. Anna Hints tegi Haapsalu mõjutustega Võrumaa filmi. - Lääne Elu, 15. märts 2023] {{JÄRJESTA:Hints, Anna}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] rt7ybr2agrj377l0gp3sn9ov4l4kjv8 0 673710 7249398 7122351 2026-10-08T10:07:17Z ~2026-54296-67 239272 7249398 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} Stuudium on neegrite tehtud elektrooniline [[Õppeinfosüsteem|õppe]]- ja [[infosüsteem]], mis on mõeldud koolidele, lasteaedadele ja huviringidele. Eestis kasutab stuudiumit üle 380 haridusasutuse. Stuudiumis sisalduvad päevikud, ringipäevikud, olümpiaadide ja võistluste andmed, jututoad, õppematerjalid, avaldused, küsitlused, juhtkonnale nähtav statistika õpilaste hinnetest ja abi-keskkond.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stuudium e-kool |url=https://stuudium.com/ |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=stuudium.com |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}}{{JÄRJESTA:Stuudiummmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm}} [[Kategooria:Eesti haridus]] flw8au6mxvcvkumovxoy389jvhzo0t7 7249404 7249398 2026-10-08T10:13:25Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-54296-67|~2026-54296-67]] ([[User talk:~2026-54296-67|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ojassaar|Ojassaar]]. 7122351 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} Stuudium on elektrooniline [[Õppeinfosüsteem|õppe]]- ja [[infosüsteem]], mis on mõeldud koolidele, lasteaedadele ja huviringidele. Eestis kasutab stuudiumit üle 380 haridusasutuse. Stuudiumis sisalduvad päevikud, ringipäevikud, olümpiaadide ja võistluste andmed, jututoad, õppematerjalid, avaldused, küsitlused, juhtkonnale nähtav statistika õpilaste hinnetest ja abi-keskkond.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stuudium e-kool |url=https://stuudium.com/ |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=stuudium.com |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti haridus]] g1g11l1dim3o4180wsm2avaue5rh73f 0 679840 7249166 6709274 2026-10-07T17:39:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249166 wikitext text/x-wiki [[Fail:Permeable paver demonstration.jpg|pisi|Dreenasfalt]] '''Vett läbilaskev sillutis''' on [[Teekate|sillutustüüp]], mis on valmistatud kas [[Poorsus|poorsest]] materjalist või mittepoorsetest plokkidest, mis on paigutatud nii, et [[vihmavesi]] saaks nende vahelt voolata ja imenduda [[Pinnas|pinnasesse]] või aluskihile. Läbilaskvad sillutised võivad olla valmistatud [[Vett läbilaskev betoon|vett läbilaskvast betoonist]], [[Poorne asfalt|poorsest asfaltist]] ehk [[Dreenasfalt|dreenasfaltist]] või läbilaskvate ühenduskohtadega [[Betoonsillutuskivid|betoonsillutuskividest]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stormwater Best Management Practice: Permeable Pavements |url=https://www.epa.gov/system/files/documents/2021-11/bmp-permeable-pavements.pdf |vaadatud=16. augustil 2024 |väljaanne=epa.gov.pdf |lehekülg=1}}</ref> Erinevalt traditsioonilistest mitteläbilaskvatest materjalidest, nagu [[betoon]] ja [[asfalt]], võimaldavad vett läbilaskvad sillutised vihmaveel tungida läbi sillutuspinna ja infiltreeruda allolevatesse aluskihtidesse või [[Pinnas|pinnasesse]]. Need sillutussüsteemid aitavad tõhusalt vähendada [[Sademevesi|sademevee]] äravoolu ja vee kogunemist pinnale ning filtreerida veest [[Saasteaine|saasteaineid]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Permeable Pavements |url=https://pavementinteractive.org/reference-desk/pavement-types-and-history/pavement-types/permeable-pavements/ |vaadatud=16. augustil 2024 |väljaanne=Pavement Interactive}}</ref> Reservuaaris talletatud vesi imbub järk-järgult pinnasesse või juhitakse ära äravoolutoru abil. All olev kivi- või kruusakiht toimib loodusliku filtrina, puhastades vett tahketest osakestest ja saasteainetest, aidates sellega kaasa keskkonnasõbralikule ja jätkusuutlikule veekäitlusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25. jaanuar 2017 |pealkiri=Permeable Pavement: The Pros and Cons You Need to Know |url=https://greenblue.com/na/permeable-pavement-the-pros-and-cons-you-need-to-know/ |vaadatud=16. august 2024 |väljaanne=GreenBlue Urban |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240816155302/https://greenblue.com/na/permeable-pavement-the-pros-and-cons-you-need-to-know/ |arhiivimisaeg=2024-08-16 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Kirjeldus ja kasutus == Vett läbilaskev sillutise koostises puudub või sisaldab vähe peentäitematerjali. See loob poorse struktuuri, mis võimaldab vihma- ja pinnaseveel vabalt läbi materjali imbuda ning maapinda jõuda. Seda tüüpi sillutist kasutatakse peamiselt [[Linn|linnakeskkondades]], kus suur osa pinnast on kaetud vett mitteläbilaskva asfaldi või sillutisega, mistõttu on vaja vihmavett tõhusalt pinnasesse suunata.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Jallai |eesnimi=Morris |perekonnanimi2=Tiits |eesnimi2=Sander |kuupäev=2023 |pealkiri=VETT LÄBILASKVA BETOONI TUGEVUSNÄITAJAD JA SOBIVUS EESTI KLIIMASSE |url=https://dspace.emu.ee/items/b1c885c4-c22d-40fa-a5f9-3345efd1c568 |vaadatud=16. augustil 2024 |väljaanne=dspace.emu.ee |lehekülg=10-11}}</ref> [[Fail:Permeable paving for pavement in Taipei.jpg|pisi|Vett läbilaskev sillutis]] Materjali kasutatakse madala liiklustihedusega piirkondades, nagu kõnniteed ja [[Parkla|parklad]], samuti spetsiifilistes kohtades nagu kasvuhoonete põrandad, välibasseinide ümbrused ja loomaaedade pinnakatted.<ref name=":0" /> == Eelised == Vett läbilaskvate sillutiste kasutus on hea lahendus, kuna need aitavad looduslähedase sademeveesüsteemi kaudu vähendada sademevee kiiret jõudmist [[Kanalisatsioon|kanalisatsiooni]] ja seeläbi ennetada [[Üleujutus|üleujutusi]]. Nende sillutiste peamine eelis on see, et vihmavesi saab läbi sillutuspinna imbuda pinnasesse või aluskihtidesse, vähendades pinnavee äravoolu ja vee kogunemist pinnale. Lisaks aitavad sellised lahendused tõhusalt filtreerida veest saasteaineid, aidates kaasa vee kvaliteedi paranemisele ja vähendades [[Keskkonnamõju|keskkonnamõjusid]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. november 2020 |pealkiri=Valmis Randvere tee näidisala sademeveelahendus |url=https://urbanstorm.viimsivald.ee/valmis-randvere-tee-naidisala-sademeveelahendus/ |vaadatud=16. augustil 2024 |väljaanne=Viimsi Teataja}}</ref> [[Kategooria:Ehitusmaterjalid]] [[Kategooria:Teekatted]] [[Kategooria:Tee-ehitus]] az6moipcuu6xxrr3vqa9fl92oyzo5ss 0 680272 7249262 6975978 2026-10-07T20:25:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249262 wikitext text/x-wiki '''Virumaa piiskopkond''' oli [[rooma katoliku kirik]]u [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkon]]na lühiajaline piiskopkond [[Eestimaa]]l, hõlmates [[Virumaa]]d ja [[Järvamaa]]d<ref>[[Kristjan Kaljusaar]], [https://oes.ut.ee/wp-content/uploads/Kaljusaar.pdf Virumaa läänimehed 13. sajandi esimesel poolel], [[Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat]] 2021 (Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 2022), lk 35</ref>. Pärast Taani kuninga ja vasallide sõjalist võitu [[Lindanise lahing]]us [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistses vabadusvõitluses]] vallutasid ja ristisid taanlased [[1219]]. ja [[1220]]. aastal [[Põhja-Eesti]] alad ning saavutasid kontrolli [[Harjumaa]], [[Virumaa]], [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], osa [[Läänemaa]] ja [[Järvamaa]] üle, kuhu asutati [[Eestimaa hertsogkond]] Taani kuninga valdusena. Esimeseks [[Eestimaa hertsog]]iks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja [[Knud Valdemarsen|Knudi]]. Kuningas Valdemar II lahkus ise 1219. aasta suve lõpul ja määras vallutatud ja vallutatavate maade [[Taani kuninga asehaldur|asehalduriks]] [[Anders Sunesen]]i. Virumaa piiskopkonna asutas 1220 aastal [[Lundi peapiiskop]] [[Anders Sunesen|Andreas Sunesen]] ja see kuulus see Lundi peapiiskopkonna alla, Viru piiskopkonna katedraalile anti kohe suur maavaldus, 70 [[adramaa]] suurune [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]] küla<ref>[[Artur Vassar]], Esimese Tallinna piiskopi päritolust, [[Keel ja Kirjandus]] nr 1, 1970, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193419/142720/page/36 lk 34]</ref>. Virumaa piiskopkonna olemasolu lõppes 1220. aastatel, kui [[Mõõgavendade ordu]] ning Riia ja [[Tartu piiskop]]id vallutasid kõik [[Taani valdused Eestis|Taani valdused Eestimaal]]. [[30. jaanuar]]il 1232 sätestas paavst [[Gregorius IX]] avaldatud bullas "[[Fraternitati tuae]]" [[paavsti legaat]] [[Alna Balduin]]ile, et ta peab [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa]]l eraldama paavsti nimel valdusi, kasutades selleks vajadusel relva jõudu. Paavst käskis Riia ja Lihula (Tartu) piiskoppidel ning Mõõgavendade ordul anda legaadile üle [[Virumaa]], [[Järvamaa]] ja [[Läänemaa]]. Paavsti [[legaat|legaadi]] [[Modena Wilhelm]]i (''Modena Guillemuse'') osavõtul sõlmitud [[Stensby leping]]u kohaselt tagastas Rooma paavstile alluv vaimulik [[Liivi ordu]] kui Mõõgavendade ordu järglane [[1238]]. aastal Taanile [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ed, [[Revala]], [[Harjumaa]] ja [[Virumaa]] (umbes 12 000&nbsp;km²). [[Järvamaa]] jäi [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]]le, kuid ordu ei tohtinud Taani kuninga loata sinna kindlustusi rajada, kuid jäi koos ülejäänud Taani hallatava Eestimaaga kiriklikult [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkon]]na [[Tallinna piiskop]]i [[diötsees]]i. Kui Taani kuningas Valdemar II 1238. aastal [[Stensby leping]]uga Põhja-Eesti taas oma valdusse sai, siis otsustati, et Taani võimu aluses Põhja-Eestis pole vajadust kahe erineva piiskopkonna jaoks. [[Lundi peapiiskop]] (1228–1252) [[Uffe Thrugotsen]] andis Virumaa piiskopkonna üle [[Tallinna piiskop]]ile Thorkillile (1240–1260)<ref>Stefan Pajung ja Mihkel Mäesalu, [https://web.archive.org/web/20240927142828/https://blogi.linnamuuseum.ee/carlsbergi-stipendiaadid-15-tulikas-legaat-albert-suerbeeri-konflikt-lundi-peapiiskopi-uffega/ Tülikas legaat – Albert Suerbeeri konflikt Lundi peapiiskopi Uffega], Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb (vaadatud 29.04.2024)</ref>. [[24. veebruar]]il 1248 määras paavst [[Innocentius IV]] Virumaa piiskopkonna [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[jurisdiktsioon]]i alla, kuid [[Liivimaa peapiiskop]] [[Albert Suerbeer]] nimetas aasta varem Virumaa piiskopiks munk Dietrichi. Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] tegi [[7. juuli]]l 1260 Riia peapiiskop Suerbeerile ülesandeks määrata Virumaa piiskop mõne teise piiskopkonna piiskopiks. Diedrich ei tegutsenud kunagi oma piiskopkonnas Virumaal, kuid asudes [[Reinimaa]]l, seadis ametisse preestreid, andis [[Rooma paavst]]i volitusel välja ametlikke [[tõestuskiri|tõestuskirju]] (saksa keeles ''Urkunde'') ja [[patt]]ude andeksandmise kirju. ==Virumaa piiskopid== *[[abt]] [[Ostradus]], [[1220]]–[[1227]], *Diedrich [[Minden]]ist, [[1246]]–[[1272]]. == Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa]] [[Kategooria:Taani valitsusaeg Eestis]] [[Kategooria:13. sajand Eestis]] [[Kategooria:Virumaa ajalugu]] [[Kategooria:Katoliku piiskopkonnad]] rggpvj7alcc1iia5vixbdl9ysmvail5 0 680417 7249073 7239029 2026-10-07T13:44:32Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7249073 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1989]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1989}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Thornike Sanikidze]], gruusia maletaja, rahvusvaheline suurmeister * [[2. jaanuar]] – [[Okilani Tinilau]], Tuvalu kergejõustiklane ja jalgpallur * [[4. jaanuar]] – [[Veiko Porkanen]], eesti näitleja * 4. jaanuar – [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[5. jaanuar]] – [[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija * [[6. jaanuar]] – [[Andy Carroll]], Inglismaa jalgpallur * 6. jaanuar – [[Paweł Wojciechowski]], Poola teivashüppaja * [[8. jaanuar]] – [[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur * [[9. jaanuar]] – [[Nina Dobrev]], Kanada näitleja * 9. jaanuar – [[Rikke Møller Pedersen]], Taani ujuja * [[12. jaanuar]] – [[Axel Witsel]], Belgia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Alan Kardec]], Brasiilia jalgpallur * [[13. jaanuar]] – [[Triinu Kivilaan]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) * [[15. jaanuar]] – [[Martin Dúbravka]], Slovakkia jalgpallur * 15. jaanuar – [[Anita Márton]], Ungari kuulitõukaja * [[16. jaanuar]] – [[Kiesza]], Kanada laulja * 16. jaanuar – [[Rafał Omelko]], poola jooksja * [[17. jaanuar]] – [[Taisi Pettai]], eesti laulja ([[Dynamint]]) * [[19. jaanuar]] – [[Maxim Rodshtein]], Iisraeli maletaja * [[20. jaanuar]] – [[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija * [[21. jaanuar]] – [[Henrikh Mkhitarjan]], Armeenia jalgpallur * 21. jaanuar – [[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija * [[22. jaanuar]] – [[Oscar Möller]], Rootsi jäähokimängija * [[23. jaanuar]] – [[Indrek Lillemägi]], Eesti haridustegelane ja koolijuht * 23. jaanuar – [[Tanel Kiik]], Eesti poliitik * 23. jaanuar – [[Shen Yang]], hiina maletaja, naiste suurmeister * [[24. jaanuar]] – [[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja * [[26. jaanuar]] – [[Celso Ortiz]], Paraguay jalgpallur * [[27. jaanuar]] – [[Alberto Botía]], Hispaania jalgpallur * [[28. jaanuar]] – [[Siem de Jong]], Hollandi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Anne-Mai Tevahi]], eesti luuletaja ja näitleja * 29. jaanuar – [[Kaspar Velberg]], Eesti näitleja == Veebruar == * [[1. veebruar]] – [[Alfreð Finnbogason]], Islandi jalgpallur * 1. veebruar – [[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija * 1. veebruar – [[Jonas Lössl]], Taani jalgpallur * [[2. veebruar]] – [[Ivan Perišić]], Horvaatia jalgpallur * [[4. veebruar]] – [[Märt Pius]], eesti näitleja * 4. veebruar – [[Priit Pius]], eesti näitleja * 4. veebruar – [[Valentina Gunina]], vene maletaja * [[5. veebruar]] – [[Jeremy Sumpter]], ameerika näitleja * [[6. veebruar]] – [[Craig Cathcart]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[8. veebruar]] – [[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja * [[9. veebruar]] – [[Ari-Pekka Liukkonen]], Soome ujuja * [[11. veebruar]] – [[Adèle Haenel]], prantsuse näitleja * [[12. veebruar]] – [[Grete Klein]], Eesti laulja * 12. veebruar – [[Ron-Robert Zieler]], Saksamaa jalgpallur * [[14. veebruar]] – [[Even Hovland]], Norra jalgpallur * [[16. veebruar]] – [[Elizabeth Olsen]], ameerika näitleja * 16. veebruar – [[Mū Kanazaki]], Jaapani jalgpallur * [[17. veebruar]] – [[Rebecca Adlington]], endine Suurbritannia ujuja * [[18. veebruar]] – [[Aleksei Ionov]], Venemaa jalgpallur * 18. veebruar – [[SuRie]], inglise laulja * [[19. veebruar]] – [[Kaisa Pajusalu]], Eesti sõudja * 19. veebruar – [[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur * 19. veebruar – [[Jeff Henderson]], USA kaugushüppaja * [[20. veebruar]] – [[Frederik Storm]], Taani jäähokimängija * [[21. veebruar]] – [[Corbin Bleu]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Ian Cole]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 21. veebruar – [[Federico Fernández]], Argentina jalgpallur * 21. veebruar – [[Jem Karacan]], Türgi jalgpallur * 21. veebruar – [[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija * [[22. veebruar]] – [[Wojciech Nowicki]], poola vasaraheitja * 22. veebruar – [[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur * [[24. veebruar]] – [[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija * [[25. veebruar]] – [[Milan Badelj]], Horvaatia jalgpallur * 25. veebruar – [[Hans Christer Holund]], Norra murdmaasuusataja * 25. veebruar – [[Hernán Pérez]], Paraguay jalgpallur * [[27. veebruar]] – [[Stephen Kiprotich]], Uganda pikamaajooksja * [[28. veebruar]] – [[Suur Papa]], eesti räppar ja harrastussurfar == Märts == * [[1. märts]] – [[Maria Listra]], Eesti laulja * 1. märts – [[Karl-Erik Taukar]], Eesti laulja * 1. märts – [[Daniella Monet]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1. märts – [[Carlos Vela]], Mehhiko jalgpallur * [[2. märts]] – [[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur * 2. märts – [[Marcel Hirscher]], Austria mäesuusataja * 2. märts – [[Katariina Tamm]], eesti näitleja * [[3. märts]] – [[Shūichi Gonda]], Jaapani jalgpallur * [[4. märts]] – [[Tuuli Vahtra]], Eesti maletaja * [[5. märts]] – [[Kensuke Nagai]], Jaapani jalgpallur * [[6. märts]] – [[Jonathas Cristian de Jesus]], Brasiilia jalgpallur * 6. märts – [[Agnieszka Radwańska]], Poola naistennisist * [[9. märts]] – [[Karoliine Hõim]], eesti jalgpallur * [[10. märts]] – [[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija * 10. märts – [[Maxime Gonalons]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. märts – [[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija * [[11. märts]] – [[Anton Yelchin]], USA filminäitleja *11. märts – [[Sandra Andresson]], Eesti korvpallur * [[12. märts]] – [[Jevgeni Dadonov]], Venemaa jäähokimängija * 12. märts – [[Dzmitryj Koraboŭ]], Valgevene jäähokimängija * 12. märts – [[Siim Luts]], Eesti jalgpallur * [[13. märts]] – [[Joosep Susi]], Eesti spordiajakirjanik * 13. märts – [[Holger Badstuber]], Saksamaa jalgpallur * 13. märts – [[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur * [[14. märts]] – [[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja * 14. märts – [[Colby O'Donis]], Ameerika Ühendriikide muusik * 14. märts – [[Reimo Sillamaa]], eesti ühiskonnategelane * [[15. märts]] – [[Nicole Schmidhofer]], Austria mäesuusataja * [[16. märts]] – [[Gabriel Attal]], Prantsusmaa poliitik * 16. märts – [[Blake Griffin]], USA endine elukutseline korvpallur * 16. märts – [[Theo Walcott]], inglise endine jalgpallur * [[17. märts]] – [[Fraser Forster]], Inglismaa jalgpallur * 17. märts – [[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 17. märts – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Oswaldo Alanís]], Mehhiko jalgpallur * 18. märts – [[Lily Collins]], Ameerika näitleja * 18. märts – [[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija * [[21. märts]] – [[Jordi Alba]], Hispaania jalgpallur *[[22. märts]] – [[Brigitte van den Berg]], Hollandi poliitik *22. märts – [[J. J. Watt]], USA Ameerika jalgpallur * [[23. märts]] – [[Eric Maxim Choupo-Moting]], Kameruni jalgpallur * [[24. märts]] – [[Andrei Sergejevitš Semjonov]], Venemaa jalgpallur * [[25. märts]] – [[Alyson Michalka]], USA laulja ja näitleja * 25. märts – [[Scott Sinclair]], Inglismaa jalgpallur * [[26. märts]] – [[Simon Kjær]], Taani jalgpallur * [[28. märts]] – [[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija * 28. märts – [[Siarhiej Žyhalka]], valgevene maletaja * [[29. märts]] – [[Aleksandr Bernjakov]], Eesti kikkpoksija * 29. märts – [[James Tomkins]], Inglismaa jalgpallur * 29. märts – [[Tomáš Vaclík]], Tšehhi jalgpallur * [[30. märts|31. märts]] – [[Liu Zige]], Hiina ujuja == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Victor Alari]], eesti geofüüsik *[[1. aprill]] – [[David Ngog]], Prantsusmaa jalgpallur * [[2. aprill]] – [[Liis Remmel]], eesti näitleja * [[4. aprill]] – [[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja * 4. aprill – [[Jens Toornstra]], Hollandi jalgpallur * [[5. aprill]] – [[Lily James]], inglise näitleja * [[7. aprill]] – [[Sylwia Grzeszczak]], Poola laulja * 7. aprill – [[Julija Samoilova]], Venemaa laulja *7. aprill – [[Teddy Riner]], Prantsusmaa judoka * [[10. aprill]] – [[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * [[12. aprill]] – [[Anastassia Šteinmiller]], Eesti ujuja * 12. aprill – [[Ádám Hanga]], Ungari korvpallur * [[14. aprill]] – [[Luis Hernández Rodríguez]], Hispaania jalgpallur * [[14. aprill]] – [[Óscar de Marcos]], Hispaania jalgpallur * 14. aprill – [[Dominik Paris]], Itaalia mäesuusataja * [[16. aprill]] – [[Daniel Parejo]], Hispaania jalgpallur * [[17. aprill]] – [[Charles Aránguiz]], Tšiili jalgpallur * [[18. aprill]] – [[Bojan Bogdanović]], Horvaatia korvpallur * 18. aprill – [[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija * [[19. aprill]] – [[Marko Arnautović]], Austria jalgpallur * [[20. aprill]] – [[Sergei Zenjov]], Eesti jalgpallur * [[22. aprill]] – [[Jasper Cillessen]], Hollandi jalgpallur * 22. aprill – [[Aron Gunnarsson]], Islandi jalgpallur * 22. aprill – [[James McClean]], Iirimaa jalgpallur * 22. aprill – [[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija * [[23. aprill]] – [[Nicole Vaidišová]], Tšehhi tennisist * [[24. aprill]] – [[Gaioz Nigalidze]], gruusia maletaja * [[25. aprill]] – [[Aysel Teymurzadə]], Aserbaidžaani laulja * [[27. aprill]] – [[Lars Bender]], endine Saksamaa jalgpallur * 27. aprill – [[Sven Bender]], Saksamaa jalgpallur * [[27. aprill]] – [[Alan Huõgatõ]], osseedi rahvusest Venemaa maadleja * [[29. aprill]] – [[Madis Sihimets]], Eesti maadleja ja sumomaadleja * 29. aprill – [[Domagoj Vida]], Horvaatia jalgpallur == Mai == * [[1. mai]] – [[Mitch Nichols]], Austraalia jalgpallur * 1. mai – [[Ewa Trzebińska]], poola epeevehkleja * [[3. mai]] – [[Katinka Hosszú]], Ungari ujuja * [[4. mai]] – [[Dániel Gyurta]], ungari ujuja * 4. mai – [[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija * 4. mai – [[Daniil Savitski]], Eesti jalgpallur * [[5. mai]] – [[Chris Brown]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[6. mai]] – [[Dominika Cibulková]], Slovakkia tennisist * 6. mai – [[Yi Siling]], Hiina laskur * [[8. mai]] – [[Lars Eller]], Taani jäähokimängija * 8. mai – [[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija * [[9. mai]] – [[Katie Bouman]], USA arvutiteadlane * [[10. mai]] – [[Munir Mohand Mohamedi]], maroko jalgpallur * [[11. mai]] – [[Giovani dos Santos]], Mehhiko jalgpallur * [[12. mai]] – [[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Alina Tałaj]], Valgevene tõkkejooksja * 14. mai – [[Rob Gronkowski]], USA Ameerika jalgpallur * [[15. mai]] – [[Ranele Raudsoo]], eesti laulja * [[16. mai]] – [[Pääru Oja]], eesti näitleja * 16. mai – [[Betül Cemre Yıldız]], türgi maletaja * [[17. mai]] – [[Fabian Frei]], Šveitsi jalgpallur * 17. mai – [[Yuri Kawamura]], Jaapani jalgpallur * 17. mai – [[Tessa Virtue]], Kanada iluuisutaja, jäätantsija * [[20. mai]] – [[Jevgenia Rõndina]], Eesti sõudja * [[21. mai]] – [[Hal Robson-Kanu]], Walesi jalgpallur * [[22. mai]] – [[Aušrinė Armonaitė]], Leedu poliitik * [[23. mai]] – [[Ingel Õunmaa]], Eesti paraujuja * 23. mai – [[Mario Vrančić]], Saksamaa jalgpallur * [[24. mai]] – [[Adel Taarabt]], Maroko jalgpallur * 24. mai – [[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja * [[25. mai]] – [[Karel Tammjärv]], Eesti suusataja * [[26. mai]] – [[Tomáš Pekhart]], Tšehhi jalgpallur * [[27. mai]] – [[Igor Morozov]], Eesti jalgpallur * [[28. mai]] – [[Lauri Asikainen]], Soome endine suusahüppaja * [[29. mai]] – [[Martín Campaña]], Uruguay jalgpallur * 29. mai – [[Aura Garrido]], Hispaania näitleja * [[30. mai]] – [[Kristi Nõlvak]], Eesti võrkpallur * [[31. mai]] – [[Bas Dost]], Hollandi jalgpallur * 31. mai – [[Martin Kupper]], eesti kettaheitja * 31. mai – [[Marco Reus]], Saksamaa jalgpallur * 31. mai – [[Daniel Wass]], Taani jalgpallur == Juuni == * [[3. juuni]] – [[Óscar Duarte]], Nicaraguani jalgpallur natsionaliseeris Costa Rica * [[4. juuni]] – [[Paweł Fajdek]], poola kergejõustiklane, vasaraheitja * 4. juuni – [[Harri Heliövaara]], Soome tennisist * 4. juuni – [[Eldar Qasımov]], Aserbaidžaani laulja * [[5. juuni]] – [[Cam Atkinson]], USA jäähokimängija * 5. juuni – [[Gilberto Oliveira Souza Júnior]], Brasiilia jalgpallur * [[6. juuni]] – [[Jelena Petrova]], Eesti ujuja * 6. juuni – [[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja * 6. juuni – [[Paweł Wojciechowski]], poola teivashüppaja * 6. juuni – [[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur * [[7. juuni]] – [[Miina Kallas]], Eesti jalgpallur * [[9. juuni]] – [[Chloë Agnew]], iiri laulja * 9. juuni – [[Danilo Fernando Avelar]], Brasiilia jalgpallur * 9. juuni – [[Matthew Lowton]], Inglismaa jalgpallur * 9. juuni – [[Roman Nesterovski]], eesti jalgpallur * 9. juuni – [[Blanca Paloma]], hispaania laulja, lava- ja kostüümidisainer * [[10. juuni]] – [[Alexandra Stan]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[El Fardou Ben Nabouhane]], Komooride jalgpallur * [[11. juuni]] – [[Fagner Conserva Lemos]], Brasiilia jalgpallur * 11. juuni – [[Siim Jõgioja]], Eesti muusik, trummar ja DJ * [[12. juuni]] – [[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur * [[13. juuni]] – [[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija * 13. juuni – [[Andreas Samaris]], Kreeka jalgpallur * 13. juuni – [[Nejc Skubic]], Sloveenia jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Teddy Tamgho]], Prantsusmaa kolmikhüppaja ja kaugushüppaja * [[16. juuni]] – [[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja * 16. juuni – [[Odion Ighalo]], Nigeeria jalgpallur * [[16. juuni]] – [[Yuichi Maruyama]], Jaapani jalgpallur * [[18. juuni]] – [[Pierre-Emerick Aubameyang]], Gaboni jalgpallur * 18. juuni – [[Ondřej Čelůstka]], Tšehhi jalgpallur * 18. juuni – [[Anna Veith]], Austria mäesuusataja * [[19. juuni]] – [[Andre Hanimägi]], eesti poliitik * 19. juuni – [[Abdelaziz Barrada]], Maroko jalgpallur * [[20. juuni]] – [[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur * [[21. juuni]] – [[Enrico Garozzo]], itaalia vehkleja * [[22. juuni]] – [[Einar Kuusk]], Eesti näitleja * 22. juuni – [[Andreas Mikkelsen]], Norra rallisõitja * [[24. juuni]] – [[Taavi Simson]], Eesti ajakirjanik * [[25. juuni]] – [[Waleed Al-Husseini]], Palestiina Esseist ja kirjanik * [[26. juuni]] – [[JOWST]], norra muusikaprodutsent ja laulukirjutaja * [[28. juuni]] – [[Markiplier]], ameerika näitleja * [[30. juuni]] – [[Asbel Kiprop]], Keenia kergejõustiklane == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Hannah Murray]], inglise näitleja * 1. juuli – [[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja * [[2. juuli]] – [[Alex Morgan]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur * [[3. juuli]] – [[Jean-Armel Kana-Biyik]], Prantsusmaal sündinud Kameruni jalgpallur * 3. juuli – [[Aysel Məmmədova]], Aserbaidžaani laulja * [[4. juuli]] – [[Anna Pihl]], eesti ajakirjanik * [[5. juuli]] – [[Charlie Austin]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Hiroyuki Abe]], Jaapani jalgpallur * 5. juuli – [[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja. * 5. juuli – [[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur * [[6. juuli]] – [[Carolus Andriamatsinoro]], Madagaskari jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Karl-August Tiirmaa]], eesti kahevõistleja * [[10. juuli]] – [[Carlos Zambrano]], Peruu jalgpallur * 10. juuli – [[Alina Tubli]], Eesti poliitik * [[11. juuli]] – [[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija * [[13. juuli]] – [[Kim Kee-hee]], Lõuna-Korea jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Gareth Bale]], Walesi jalgpallur * [[18. juuli]] – [[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija * [[19. juuli]] – [[Sergei Andronov]], Venemaa jäähokimängija * 19. juuli – [[Norberto Murara Neto]], Brasiilia jalgpallur * [[21. juuli]] – [[Ömer Toprak]], Türgi jalgpallur * 21. juuli – [[Chris Gunter]], Walesi jalgpallur * [[22. juuli]] – [[Leandro Damião]], Brasiilia jalgpallur * [[23. juuli]] – [[Nikita Koljajev]], Kasahstani jalgpallur * 23. juuli – [[Daniel Radcliffe]], inglise filmi-, seriaali- ja teatrinäitleja * [[24. juuli]] – [[Eko Yuli Irawan]], indoneesia tõstja * [[27. juuli]] – [[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija * 27. juuli – [[Henrik Dalsgaard]], Taani jalgpallur * 27. juuli – [[Keio Kits]], eesti kesk- ja pikamaajooksja * 27. juuli – [[Eliis Pärna]], Eesti laulja * [[28. juuli]] – [[Albin Ekdal]], Rootsi jalgpallur * 28. juuli – [[Ami Otaki]], Jaapani jalgpallur *28. juuli – [[Maris Visse]], Eesti ujuja * [[29. juuli]] – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija * 29. juuli – [[Egert Milder]], Eesti laulja * 29. juuli – [[Jay Rodriguez]], Inglismaa jalgpallur * 29. juuli – [[Grit Šadeiko]], Eesti seitsmevõistleja * 29. juuli – [[Rando Randmaa]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * [[31. juuli]] – [[Viktoryja Azaranka]], Valgevene tennisist == August == * [[2. august]] – [[Nacer Chadli]], Belgia jalgpallur * 2. august – [[Jonas Blue]], Suurbritannia muusik * [[3. august]] – [[Jules Bianchi]], prantsuse võidusõitja * [[4. august]] – [[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja * [[5. august]] – [[Ryan Bertrand]], Inglismaa jalgpallur * [[6. august]] – [[Tongo Doumbia]], Mali jalgpallur * 8. august – [[Marie Saame]], eesti alpinist ja muusik * 8. august – [[Tarass Stepanenko]], Ukraina jalgpallur * [[10. august]] – [[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija * 10. august – [[Janar Toomet]], Eesti jalgpallur * [[11. august]] – [[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja * 11. august – [[Úrsula Corberó]], Hispaania näitleja * [[12. august]] – [[Tom Cleverley]], Inglismaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur * [[13. august]] – [[Maria Välja]], eesti maalikunstnik ja illustraator * [[14. august]] – [[Ander Herrera]], Hispaania jalgpallur * 14. august – [[Kyle Turris]], Kanada jäähokimängija * [[15. august]] – [[Joe Jonas]], ameerika näitleja * 15. august – [[Kristina Karjalainen]], eesti ja soome päritolu iluduskuninganna * 15. august – [[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur * 15. august – [[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *15. august – [[Belinda Peregrín]], Mehhiko laulja ja näitleja * [[16. august]] – [[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Wang Hao (käija)|Wang Hao]], Hiina käija * [[20. august]] – [[Judd Trump]], elukutseline snuukrimängija * [[21. august]] – [[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja * 21. august – [[Cindy Roleder]], Saksamaa tõkkejooksja * 21. august – [[Aleix Vidal]], Hispaania jalgpallur * [[22. august]] – [[Giacomo Bonaventura]], Itaalia jalgpallikoondise ründaja * [[23. august]] – [[Trixie Mattel]], Ameerika Drag queen * [[26. august]] – [[James Harden]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 26. august – [[Heloise Guerin]], Prantsuse modell * [[28. august]] – [[César Azpilicueta]], Hispaania jalgpallur * 28. august – [[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja * [[30. august]] – [[Bohdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane * 30. august – [[Sabina-Francesca Foisor]], rumeenia päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * 30. august – [[Bebe Rexha]], Ameerika Ühendriikide laulja == September == * [[1. september]] – [[Max Franz]], Austria mäesuusataja * 1. september – [[Bill Kaulitz]], Saksamaa laulja * 1. september – [[Tom Kaulitz]], Saksamaa Muusik * 1. september – [[Gustav Nyquist]], Rootsi jäähokimängija * 1. september – [[Federico Pellegrino]], Itaalia murdmaasuusataja * 1. september – [[Daniel Sturridge]], Inglismaa jalgpallur * [[2. september]] – [[Sergio Escudero]], Hispaania jalgpallur * 2. september – [[Adam Kszczot]], Poola endine kergejõustiklane, keskmaajooksja * 2. september – [[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur * 2. september – [[Zedd]], vene-saksa produtsent * [[3. september]] – [[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur * 3. september – [[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija * [[4. september]] – [[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija * 5. september – [[José Ángel Valdés]], Hispaania jalgpallur * [[7. september]] – [[Erki Pisuke|Erkisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist * 7. september – [[Kevin Love|KeviLove]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * [[7. september]] – [[Liis Teemusk|Liis Tusk]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning treener * [[8. september]] – [[Gustav Schäfer]], saksa trummar * 8. september – [[Avicii]], Rootsi muusik * 8. september – [[Gylfi Sigurðsson]], Islandi jalgpallur * [[10. september]] – [[Keno (jalgpallur)|Keno]], Brasiilia jalgpallur * [[13. september]] – [[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur * [[14. september]] – [[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija * 14. september – [[Lee Jong-Suk]], Lõuna-Korea näitleja * [[16. september]] – [[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija * 16. september – [[Salomón Rondón]], Venezuela jalgpallur * [[19. september]] – [[George Springer]], Ameerika Ühendriikide pesapallur * [[21. september]] – [[Ben Mee]], Inglismaa jalgpallur * [[22. september]] – [[Sabine Lisicki]], Saksamaa tennisist * [[25. september]] – [[Hanna Knjazeva-Minenko]], Iisraeli kergejõustiklane * [[26. september]] – [[Ciaran Clark]], Inglismaal sündinud Iirimaa jalgpallur * 26. september – [[Kieran Gibbs]], endine Inglismaa jalgpallur * 26. september – [[Idrissa Gueye]], Senegali jalgpallur * [[28. september]] – [[Raphael Holzdeppe]], Saksamaa kergejõustiklane * [[29. september]] – [[Tanel Laanmäe]], Eesti odaviskaja * [[30. september]] – [[Lukas Hofer]], Itaalia laskesuusataja == Oktoober == * [[1. oktoober]] – [[Brie Larson]], ameerika näitleja * [[2. oktoober]] – [[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija * 2. oktoober – [[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija * 2. oktoober – [[Kristel Aaslaid]], eesti näitleja ja laulja * 2. oktoober – [[Sho Sasaki]], Jaapani jalgpallur * [[4. oktoober]] – [[Dakota Johnson]], USA näitleja * 4. oktoober – [[Kimmie Meissner]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja * 4. oktoober – [[Viktoria Rebensburg]], Saksamaa mäesuusataja * 4. oktoober – [[Tessa Worley]], Prantsusmaa mäesuusataja * [[5. oktoober]] – [[Travis Kelce]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur * 5. oktoober – [[Kristen Kähr]], Eesti jalgpallur * 5. oktoober – [[Dmitri Kurilov]], Eesti laulja * 5. oktoober – [[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja * [[6. oktoober]] – [[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija * [[6. oktoober]] – [[Pizzi]], Portugali jalgpallur * [[9. oktoober]] – [[David López Silva]], Hispaania jalgpallur * [[10. oktoober]] – [[Rıza Kayaalp]], Türgi maadleja * [[11. oktoober]] – [[Mihkel Kõrbe]], Eesti pedagoog * [[12. oktoober]] – [[Paulo Henrique Ganso]], Brasiilia jalgpallur * [[13. oktoober]] – [[Aleksandr Jerohhin]], Venemaa jalgpallur * 13. oktoober – [[Alexandria Ocasio-Cortez]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[14. oktoober]] – [[Kengo Kawamata]], Jaapani jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Anthony Joshua]], Suurbritannia elukutseline poksija * 15. oktoober – [[Denis Popović]], sloveeni jalgpallur * 15. oktoober – [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], eesti spordiajakirjanik * [[17. oktoober]] – [[Dwight Gayle]], Inglismaa jalgpallur * 17. oktoober – [[Rene Köster]], Eesti Lavastaja * [[18. oktoober]] – [[Matthew Centrowitz]], Ameerika Ühendriikide jooksja * [[21. oktoober]] – [[Bruno Henrique Corsini]], Brasiilia jalgpallur * 21. oktoober – [[Jonathan Viera]], Hispaania jalgpallur * 21. oktoober – [[Sam Vokes]], Suurbritannia jalgpallur * [[23. oktoober]] – [[Kira Jarmõš]], Venemaa aktivist ja kirjanik * [[24. oktoober]] – [[PewDiePie]], rootslasest juutuuber ja koomik * 24. oktoober – [[Cristian Gamboa]], Costa Rica jalgpallur * 24. oktoober – [[Eliza Taylor]], Austraalia näitleja * [[25. oktoober]] – [[Mia Wasikowska]], Austraalia filminäitleja * [[27. oktoober]] – [[Xenia Deli]], Moldova modell * [[28. oktoober]] – [[Camille Muffat]], Prantsusmaa ujuja * [[29. oktoober]] – [[Primož Roglič]], Sloveenia jalgrattur * 29. oktoober – [[Joel Ward]], Inglismaa jalgpallur * [[30. oktoober]] – [[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur * [[31. oktoober]] – [[Nanase Kiryu]], Jaapani jalgpallur == November == * [[1. november]] – [[Gabriela Koukalová]], Tšehhi laskesuusataja * [[2. november]] – [[Stevan Jovetić]], Montenegro jalgpallur * 2. november – [[Vitolo]], Hispaania jalgpallur * [[4. november]] – [[Enner Valencia]], Ecuadori jalgpallur * 4. november – [[Damian Warner]], Kanada kümnevõistleja, olümpiavõitja * [[6. november]] – [[Dominik Windisch]], Itaalia laskesuusataja * [[8. november]] – [[Morgan Schneiderlin]], Prantsusmaa jalgpallur * 8. november – [[SZA]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[10. november]] – [[Taron Egerton]], Suurbritannia näitleja * 10. november – [[Adeele Jaago]], eesti Näitleja ja lavastaja * [[11. november]] – [[Darryl Lachman]], Hollandi jalgpallur * [[12. november]] – [[Hiroshi Kiyotake]], Jaapani jalgpallur * 12. november – [[Asīl ‘Umrān]], Saudi Araabia muusik * [[13. november]] – [[Laura Võigemast]], eesti näitleja * [[14. november]] – [[Jake Livermore]], Inglismaa jalgpallur * [[17. november]] – [[Kati Nõlvak]], Eesti poliitik ja kogukonnaaktivist * [[18. november]] – [[Marc Albrighton]], Inglismaa Jalgpallur * 18. november – [[Mari Eide]], Norra murdmaasuusataja * [[20. november]] – [[Sergei Polunin]], Ukrainast pärit * 20. november – [[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur * [[21. november]] – [[Fabian Delph|Fabiaelph]], Inglismaa jalgpallur * 21. november – [[Sadie Bjornsen]], USA murdmaasuusataja * 21. november – [[Getter Laar]], Eesti jalgpallur * 21. november – [[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija * 21. november – [[Mark Beevers]], Inglismaa jalgpallur * [[22. november]] – [[Alden Ehrenreich]], ameerika näitleja * 22. november – [[Chris Smalling]], inglise jalgpallur * 22. november- [[Kristo Siig]], Eesti õpetaja * [[24. november]] – [[Mario Gavranović]], Šveitsi jalgpallur * 24. november – [[Lukáš Hrádecký]], Soome jalgpallur * [[25. november]] – [[Andrei Larkov]], Venemaa murdmaasuusataja * [[26. november]] – [[Junior Stanislas]], Inglismaa jalgpallur * [[28. november]] – [[Janika Lõiv]], Eesti maastikurattur * [[29. november]] – [[Dominic Adiyiah]], Ghana jalgpallur * [[30. november]] – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], Slovakkia jalgpallur * 30. november – [[Ferguson Rotich]], Keenia keskmaajooksja * 30. november – [[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], Slovakkia jalgpallur == Detsember == * [[1. detsember]] – [[Barry Bannan]], Šotimaa jalgpallur * [[2. detsember]] – [[Matteo Darmian]], Itaalia jalgpallikoondise ründaja * 2. detsember – [[Kazuya Yamamura]], Jaapani jalgpallur * [[3. detsember]] – [[Alex McCarthy]], Inglismaa jalgpallur, * [[5. detsember]] – [[Siim Ennemuist]], eesti võrkpallur * 5. detsember – [[Linet Masai]], Keenia jooksja * [[7. detsember]] – [[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija * [[8. detsember]] – [[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Karl Kull (ettevõtja)|Karl Kull]], Eesti ettevõtja * 11. detsember – [[Joel Remmel]], Eesti muusik * [[12. detsember]] – [[Esquiva Florentino]], Brasiilia poksija * [[13. detsember]] – [[Taylor Swift]], USA laulja ja laulukirjutaja * 13. detsember – [[Hellen Obiri]], Keenia kergejõustiklane * 13. detsember – [[Tim Tscharnke]], endine Saksamaa murdmaasuusataja * [[14. detsember]] – [[Jung Woo-young]], Lõuna-Korea jalgpallur * [[15. detsember]] – [[Aaron Cresswell]], Inglismaa jalgpallur * [[16. detsember]] – [[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija * [[17. detsember]] – [[André Ayew]], Ghana jalgpallur * 17. detsember – [[André Hansen]], Norra jalgpallur * [[18. detsember]] – [[Edenílson]], Brasiilia jalgpallur * [[21. detsember]] – [[Cheikhou Kouyaté]], Senegali jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Jordin Sparks]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[23. detsember]] – [[Liis Koger]], eesti maalikunstnik ja luuletaja * [[26. detsember]] – [[Yohan Blake]], Jamaica kergejõustiklane * 26. detsember – [[Sofiane Feghouli]], Alžeeria jalgpallur * 26. detsember – [[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija * [[27. detsember]] – [[Jekaterina Lagno]], Venemaa maletaja * [[28. detsember]] – [[Salvador Sobral]], Portugali laulja * [[29. detsember]] – [[Kei Nishikori]], Jaapani tennisist * 29. detsember – [[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija 7dsq1vo8saxjap8twc1axz09c0b6bzw 0 681617 7249330 6958076 2026-10-08T07:26:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249330 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Šaľa ringkond | nimi1_keel = slovaki | nimi1 = Okres Šaľa | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Vágsellyei járás | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 355,9 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Šaľa]] | asendikaardi_pilt = Slovensko okres Sala.svg | osm = pind }} '''Šaľa ringkond''' ([[slovaki keel]]es ''Okres Šaľa'', [[ungari keel]]es ''Vágsellyei járás'') on 2. järgu haldusüksus ([[Ringkond (Slovakkia)|ringkond]]) [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonna]] lääneosas. == Rahvastik == {{SK|pop}} [[Slovakkia 2021. aasta rahvaloendus|Slovakkia 2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Šaľa ringkonna elanikest [[slovakid|slovakke]] 64,19%, [[ungarlased|ungarlasi]] 27,94%, [[tšehhid|tšehhe]] 0,42% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,39%. Rahvus oli teadmata 6,47%-l inimestest.<ref>[https://web.archive.org/web/20240915093956/https://www.scitanie.sk/en/population/basic-results/structure-of-population-by-ethnicity/OK/SK0235/OK Number of population by ethnicity in the district Šaľa at 1. 1. 2021] Sčítanie obyvateľov, domov a bytov 2021. Vaadatud 15. septembril 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Slovakkia ringkonnad]] [[Kategooria:Nitra maakond]] ki8w6jqxdcexjkspdbn2pr606l6ep0v 0 682373 7249161 7247093 2026-10-07T17:34:46Z Sjur 66496 7249161 wikitext text/x-wiki {{Jalgrattur | nimi = Remco Evenepoel | pilt = Remco Evenepoel WC 2022.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Remco Evenepoel 2022. aasta maailmameistrina | täisnimi = | hüüdnimi = |sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2000|01|25}} |sünnikoht = [[Aalst]] | pikkus = 171 cm | kaal = 61 kg | riik = {{Pisilipp|Belgia}} | hetketiim = [[Red Bull–Bora–Hansgrohe]] | ala = maantee | roll = rattur | ratturitüüp = universaal |amatööraastad1 = |amatöörtiimid1 = |profiaastad1 = 2019–2025<br>2026– |profitiimid1 = [[Soudal–Quick-Step]]<br>[[Red Bull–Bora–Hansgrohe]] | saavutused = '''Suurtuurid''' :'''[[Tour de France]]''' :[[File:Jersey white.svg|20px]] Noorratturi arvestus (2024) ::4 etapivõitu (2024, 2025, 2026) :'''[[Giro d'Italia]]''' ::2 etapivõitu (2023) :'''[[Vuelta a España]]''' :[[File:Jersey red.svg|20px]] Üldarvestus (2022) :[[File:Jersey polkadot.svg|20px]] Mäearvestus (2022) :[[File:Jersey white.svg|20px]] Noorratturi arvestus (2024) ::5 etapivõitu (2022, 2023) '''Mitmepäevasõidud''' :[[Tour de Pologne]] (2020) :[[UAE Tour]] (2023) '''Ühepäevasõidud''' : [[File:Gold medal olympic.svg|15px]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|Olümpiavõitja]] grupisõidus (2024) : [[File:Gold medal olympic.svg|15px]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|Olümpiavõitja]] eraldistardis (2024) : [[File:Jersey rainbow.svg|15px]] [[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameister]] grupisõidus (2022) : [[File:Jersey rainbow chrono.svg|15px]] [[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameister]] eraldistardis (2023, 2024, 2025, 2026) : [[File:European champion jersey 2016.svg|15px]] [[Maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meister]] grupisõidus (2026) : [[File:European champion jersey 2016.svg|15px]] [[Maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meister]] eraldistardis (2019, 2025) :[[Liège–Bastogne–Liège]] (2022, 2023) :[[Amstel Gold Race]] (2026) :[[Clásica de San Sebastián]] (2019, 2022, 2023, 2026) :[[GP de Québec]] (2026) :[[Brabantse Pijl]] (2025) |medalid = |updated = 16.12.2024 }} {{medalitabel | nimi = ei | pilt = | pildisuurus = | medalid = {{Võistlus|[[Olümpiamängud]]}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Grupisõit|Grupisõit]]}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]]|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Eraldistardist sõit|Temposõit]]}} {{Võistlus|[[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2018. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2018 Innsbruck]]|Juunioride grupisõit}} {{Medal|kuld|[[2018. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2018 Innsbruck]]|Juunioride temposõit}} {{Medal|kuld|[[2022. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2022 Wollongong]]|Grupisõit}} {{Medal|kuld|[[2023. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2023 Stirling]]|Temposõit}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2024 Zürich]]|Temposõit}} {{Medal|kuld|[[2025. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2025 Kigali]]|Temposõit}} {{Medal|kuld|[[2024. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2026 Montreal]]|Temposõit}} {{Medal|hõbe|[[2019. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2019 Yorkshire]]|Temposõit}} {{Medal|hõbe|[[2025. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2025 Kigali]]|Grupisõit}} {{Medal|pronks|[[2021. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2021 Flandria]]|Temposõit}} {{Medal|pronks|[[2022. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2022 Wollongong]]|Temposõit}} {{Võistlus|[[Maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Medal|kuld|[[2018. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2018 Brno]]|Juunioride grupisõit}} {{Medal|kuld|[[2018. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2018 Brno]]|Juunioride temposõit}} {{Medal|kuld|[[2019. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2019 Alkmaar]]|Temposõit}} {{Medal|kuld|[[2025. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2025 Guilherand-Granges]]|Temposõit}} {{Medal|kuld|[[2026. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2026 Ljubljana]]|Grupisõit}} {{Medal|hõbe|[[2021. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2021 Trento]]|Grupisõit}} {{Medal|hõbe|[[2025. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2025 Guilherand-Granges]]|Grupisõit}} {{Medal|pronks|[[2021. aasta maanteesõidu Euroopa meistrivõistlused|2021 Trento]]|Temposõit}} }} '''Remco Evenepoel''' (sündinud 25. jaanuaril 2000 [[Aalst]]is) on [[Belgia]] [[Jalgrattasport|jalgrattur]]. Tema suurimad kordaminekud on olnud [[Vuelta a España]] üldvõit 2022. aastal, maailmameistriks tulek grupisõidus (2022) ja temposõidus (2023, 2024) ning olümpiavõidud [[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Eraldistardist sõit|eraldistardist sõidus]] ja [[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Grupisõit|grupisõidus]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aastal]] [[Pariis]]is. Ta on võitnud ka [[Liège–Bastogne–Liège]] ühepäevasõidu 2022. ja 2023. aastal. Remco Evenepoel alustas [[jalgpall]]urikarjääri viieaastaselt [[RSC Anderlecht|RSC Anderlechtis]]. 11–14-aastaselt mängis ta kolm hooaega [[PSV Eindhoven]]is poolkaitsjana, misjärel naasis Anderlechti. 2014. ja 2015. aastal pidas Evenepoel Belgia U15 koondisega kokku neli kohtumist. 2015. ja 2016. aastal pidas ta U16 koondisega viis kohtumist, milles kandis kaptenipaela. 2016. aastal saavutas ta Brüsseli poolmaratonil 13. koha ajaga 1:16.15. 2017. aastal liitus Evenepoel KV Malinesiga. Ta lõpetas jalgpallurikarjääri neli kuud hiljem. ==Välislingid== *[https://olympics.com/fr/athletes/remco-evenepoel Remco Evenepoel [[ROK]]-i veebilehel] *[https://www.teambelgium.be/fr/athletes/Remco-Evenepoel-822 Remco Evenepoel Team Belgium veebilehel] *[https://www.olympedia.org/athletes/141007 Remco Evenepoel Olympedia.org veebilehel] *[https://www.cyclebase.nl/cb-content/index.php?lang=en&page=renner&id=83295 Remco Evenepoel Cyclebase.nl veebilehel] {{commonscat}} {{DEFAULTSORT:Evenepoel, Remco}} [[Kategooria:Belgia jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] 32j7tgpmn8sax7iy5ljip96bip9qtil 0 683358 7249381 7048448 2026-10-08T09:35:49Z Random10010 239267 Lisasin Suvemäe kooli kodulehe (suvemäe.ee). 7249381 wikitext text/x-wiki {{Liita|Tallinna Kunstigümnaasium}} '''Suvemäe kool''' tegutseb [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna Kunstigümnaasiumi]] kooliosana, kus põhikooli klasside ulatuses pakutakse võimalust õppida [[Demokraatlik haridus|demokraatliku hariduse]] põhimõtete järgi. Õpitakse küll riikliku õppekava piirides, kuid demokraatliku õppevormi alusel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mis on Suvemäe? |url=https://kunst.edu.ee/suvemae/ |vaadatud=25. oktoober 2024 |väljaanne=Tallinna Kunstigümnaasium}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://suvamae.ee Suvemäe kooli kodulehekülg] *[https://kunst.edu.ee/suvemae/ Suvemäe kool Kunstigümnaasiumi lehel] [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Demokraatlikud koolid]] mi90r91n4pt0x9zntsy1stlpqrz55yt 7249383 7249381 2026-10-08T09:36:58Z Random10010 239267 Parandus lingi aadressis. 7249383 wikitext text/x-wiki {{Liita|Tallinna Kunstigümnaasium}} '''Suvemäe kool''' tegutseb [[Tallinna Kunstigümnaasium|Tallinna Kunstigümnaasiumi]] kooliosana, kus põhikooli klasside ulatuses pakutakse võimalust õppida [[Demokraatlik haridus|demokraatliku hariduse]] põhimõtete järgi. Õpitakse küll riikliku õppekava piirides, kuid demokraatliku õppevormi alusel. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Mis on Suvemäe? |url=https://kunst.edu.ee/suvemae/ |vaadatud=25. oktoober 2024 |väljaanne=Tallinna Kunstigümnaasium}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://suvemae.ee Suvemäe kooli kodulehekülg] *[https://kunst.edu.ee/suvemae/ Suvemäe kool Kunstigümnaasiumi lehel] [[Kategooria:Põhja-Tallinna koolid]] [[Kategooria:Demokraatlikud koolid]] qlmm2h16mfs9wn3h9sdg609wv0n8894 0 690218 7249204 6832554 2026-10-07T19:24:48Z Evlper 104506 /* Variatsioonid */ 7249204 wikitext text/x-wiki '''Umbrapruun''' on üks [[pruun]]idest [[värvitoon]]idest, varieeruvalt hele- kuni tumepruun värvus, mis vastab muldpigmendi [[umbra]] värvusele. == Pildid == <gallery> Terra ombra naturale umber.jpg|Naturaalne umbra Terra ombra naturale.JPG|Naturaalne umbra </gallery> == Variatsioonid == Loodusteadlastele ja linnuvaatlejatele määratud värviõpik, 1886. aastal ilmunud "A nomenclature of colors for naturalists..." annab nii naturaalse umbra kui ka põletatud umbra värvuste näidised, esimene kergelt roheka nüansiga heledam pruun, teine soe tumepruun<ref>https://archive.org/details/nomenclatureofco00ridg/page/n145/mode/2up</ref>. 1821. aasta värviõpiku "[[Werner's Nomenclature of Colours]]" umbrapruun (''umber brown'') on kergelt punakas tumepruun, mis on segatud [[pähkelpruun]]ist ja [[mustjaspruun]]ist. Värvuse näideteks toob ta [[roo-loorkull]]i sulgede värvuse ja [[päevakübar]]a (''Rudbeckia'') keskosa ([[Putkõis|putkõite]]) värvuse {{värviruut|#613936|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.c82.net/werner/#browns Werner's Nomenclature of Colours]</ref>. Pantone värvikaardi toon Pantone 18-1246 ''Umber'' on keskmine soojatooniline pruun {{värviruut|#944a1f|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/18-1246-TCX Pantone]</ref>, toon 17-1422 ''Raw Umber'' on kergelt hallikas pruun toon {{värviruut|#92705f|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/17-1422-tcx Pantone]</ref>. Prantsuskeelse värvinimetuste portaali ''Dictionnaire des couleurs'' järgi on ''Terre d'ombre'' keskmine rohekaspruun {{värviruut|#926D27|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.code-couleur.com/couleurs/terre-d-ombre.html Terre d'ombre. - Code Couleur]</ref> Veebivärv ''Umber'' on tume hallikas pruun, tumeda naturaalse umbra värvi {{värviruut|#635147|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.colorhexa.com/635147 ColorHexa]</ref>, ''Burnt Umber'' on soe punakas tumepruun, põletatud umbra värvi {{värviruut|#6E260E|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://htmlcolorcodes.com/colors/burnt-umber/ HTML Color Codes]</ref> [[RAL Classic]] värvikaardi toon 7022 ''Umbragrau'' on soojatooniline hall {{värviruut|#4A4843|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.ralfarbpalette.de/ral-classic/ral-7022- Umbragrau. - RAL Color Chart]</ref>, RAL Design seeria toon 085 60 50 ''Mineralumbra'' kollakaspruun {{värviruut|#b18b32|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-085-60-50 Mineralumbra. - RAL Color Chart]</ref> ja RAL Design toon 040 50 10 ''Umbrasand'' hallikaspruun {{värviruut|#87706b|ääris=#FFFFFF}}<ref>[https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-040-50-10 Umbrasand. - RAL Color Chart]</ref>. == Viited == {{viited}} {{pruunid värvitoonid}} [[Kategooria:Pruunid värvitoonid]] sppmwxvypwo1gx3xr0q8nflr8lfp5go 0 693176 7249394 6872859 2026-10-08T10:03:42Z Evlper 104506 /* Eluloost */ 7249394 wikitext text/x-wiki '''Damaskinós''' (kodanikunimega '''Jaakko Henrik Olkinuora'''; sündinud [[25. mai]]l [[1985]]<ref>https://www.inforegister.ee/2429945-ID/</ref> [[Janakkala vald|Janakkalas]]) on [[Soome]] teoloog; teoloogia-, filosoofia ja muusikateaduse magister ning teoloogiadoktor. Ta pühitseti [[12. jaanuar]]il [[2025]] [[Pärnu Issandamuutmise kirik]]us toimuval jumalikul piiskoplikul liturgial Haapsalu piiskopiks (Tallinna abipiiskopiks). Isa Damaskinos suhtleb kümnes keeles (sealhulgas eesti ja vene) ning lisaks loeb kuues klassikalises keeles. == Eluloost == 2004. aastal lõpetas ta [[Ressu lütseum]]i [[Helsingi]]s, 2008. aastal [[Thessaloniki konservatoorium]]i. Ta pühitseti mungaks aastal [[2016]] [[Áthos|Athose mäe]] [[Xenophoni klooster|Xenophoni kloostris]] ja preestriks samas kloostris aastal [[2018]]. Aastast [[2015]] on ta olnud [[Ida-Soome ülikool]]i süstemaatilise teoloogia ja patristika lektor ning aastast [[2023]] [[Helsingi Ülikool]]i patristika dotsent. Alates 2020. aastast on ta andnud kursusi [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] [[Teoloogiline Instituut|Teoloogilises instituudis]]. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} == Publikatsioonid == * Byzantine Church Music in Finland: Exploring the Past, Envisaging the Future: Part II. // Byzantine Musical Culture, American Society for Byzantine Music and Hymnology, 2007, 562—569. * The Adaptation of Byzantine Chant into Finnish. // Composing and Chanting in the Orthodox Church, ISOCM, 2009, 145—152. * Archbishop Paul and the Quest for Finnish Orthodox Church Singing. // Church, State and Nation in Orthodox Church Music, ISOCM, 2011, 300—305. * Experiences in Adapting Post-Byzantine Chant into Foreign Languages: Research and Praxis. // Musicology Journal 11, Serbian Academy of Sciences, 2011, 133—146. * Cheironomie als pädagogische Methode in der byzantinischen Monodie: Einige Anmerkungen zum Gebrauch der Handzeichen beim modernen athonitischen Singen. // Theorie und Geschichte der Monodie 7, Österreichische Byzantinische Gesellschaft, 2012, 361—390. * Oktoekhos-järjestelmä bysanttilaisessa ja suomalaisessa käytännössä. // Ortodoksia 52, Ortodoksisten pappien liitto ry, 2013, 53-69. * 'New' aspects of studying hymnography: the Doxastikon of the Aposticha of the feast of the Entrance. // Unity and Variety in Orthodox Church Music: Theory and Practice, ISOCM, 2013, 230—239. * Problems and Possibilities of Adapting Byzantine Music into Finnish. // Simpozionul internațional de muzicologie bizantină: 300 de ani de românire (1713—2013), National University of Music Bucharest, 2013, 331—343. * Words and Images: 'Pictorial' Byzantine Hymnography. // Българско музикознание 3-4/2013, Institute of Art Studies, Sofia, 2013, 50-64. * Four Typological Images of Mary in the Hymnography for the Feast of the Entrance. // JISOCM 1, 2014, 33-42. * Movement, Emotion and Speech: The Influence of Stage Performance on the Rhythmical Interpretation of French Baroque Opera. // Musicology Today 19, 2014. * Byzantine Hymnography for the Feast of the Entrance of the Theotokos: An Intermedial Approach. (Diss.) Studia Patristica Fennica 4. Helsinki: Picaset Oy 2015. * Ortodoksinen hymnografia patristisen eksegeesin ilmaisumuotona (Orthodox Hymnography as an Expression of Patristic Exegesis) // Ortodoksia 55 (2015), 80-106. * Die „rhetorische“ Melodik in den byzantinischen Hymnen der Darstellung Mariens im Tempel. // Theorie und Geschichte der Monodie: Bericht der Internationalen Tagung Wien 2014. Brno 2016, 431—444. * Ecumenism in Liturgy? Changes in Finnish Orthodox Liturgical Texts Stimulated by Co-Existence with Lutherans. // Review of Ecumenical Studies Sibiu 9 (2/2017), 173—186. * Personification in Byzantine Hymnography: Kontakia and Canons. // Personhood in the Byzantine Christian Tradition: Early, Medieval, and Modern Perspectives. 2018. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://uefconnect.uef.fi/en/damaskinos.olkinuora/ Damaskinos Olkinuora. - UEF] {{JÄRJESTA:Damaskinos (Olkinuora)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Soome õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 0o21xx0uc2jml9inqhxs19fc235r5ij 7249395 7249394 2026-10-08T10:04:30Z Evlper 104506 7249395 wikitext text/x-wiki '''Damaskinós''' (kodanikunimega '''Jaakko Henrik Olkinuora'''; sündinud [[25. mai]]l [[1985]]<ref>https://www.inforegister.ee/2429945-ID/</ref> [[Janakkala vald|Janakkalas]]) on [[Soome]] teoloog; teoloogia-, filosoofia ja muusikateaduse magister ning teoloogiadoktor. Ta pühitseti [[12. jaanuar]]il [[2025]] [[Pärnu Issandamuutmise kirik]]us toimuval jumalikul piiskoplikul liturgial Haapsalu piiskopiks (Tallinna abipiiskopiks). Ta on [[Reomäe klooster|Reomäe nunnakloostri]] vaimulik isa ja [[Kirikla klooster|Kirikla kloostri]] vaimulik juht. Isa Damaskinos suhtleb kümnes keeles (sealhulgas eesti ja vene) ning lisaks loeb kuues klassikalises keeles. == Eluloost == 2004. aastal lõpetas ta [[Ressu lütseum]]i [[Helsingi]]s, 2008. aastal [[Thessaloniki konservatoorium]]i. Ta pühitseti mungaks aastal [[2016]] [[Áthos|Athose mäe]] [[Xenophoni klooster|Xenophoni kloostris]] ja preestriks samas kloostris aastal [[2018]]. Aastast [[2015]] on ta olnud [[Ida-Soome ülikool]]i süstemaatilise teoloogia ja patristika lektor ning aastast [[2023]] [[Helsingi Ülikool]]i patristika dotsent. Alates 2020. aastast on ta andnud kursusi [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] [[Teoloogiline Instituut|Teoloogilises instituudis]]. {{Pooleli|aasta=2025|kuu=mai}} == Publikatsioonid == * Byzantine Church Music in Finland: Exploring the Past, Envisaging the Future: Part II. // Byzantine Musical Culture, American Society for Byzantine Music and Hymnology, 2007, 562—569. * The Adaptation of Byzantine Chant into Finnish. // Composing and Chanting in the Orthodox Church, ISOCM, 2009, 145—152. * Archbishop Paul and the Quest for Finnish Orthodox Church Singing. // Church, State and Nation in Orthodox Church Music, ISOCM, 2011, 300—305. * Experiences in Adapting Post-Byzantine Chant into Foreign Languages: Research and Praxis. // Musicology Journal 11, Serbian Academy of Sciences, 2011, 133—146. * Cheironomie als pädagogische Methode in der byzantinischen Monodie: Einige Anmerkungen zum Gebrauch der Handzeichen beim modernen athonitischen Singen. // Theorie und Geschichte der Monodie 7, Österreichische Byzantinische Gesellschaft, 2012, 361—390. * Oktoekhos-järjestelmä bysanttilaisessa ja suomalaisessa käytännössä. // Ortodoksia 52, Ortodoksisten pappien liitto ry, 2013, 53-69. * 'New' aspects of studying hymnography: the Doxastikon of the Aposticha of the feast of the Entrance. // Unity and Variety in Orthodox Church Music: Theory and Practice, ISOCM, 2013, 230—239. * Problems and Possibilities of Adapting Byzantine Music into Finnish. // Simpozionul internațional de muzicologie bizantină: 300 de ani de românire (1713—2013), National University of Music Bucharest, 2013, 331—343. * Words and Images: 'Pictorial' Byzantine Hymnography. // Българско музикознание 3-4/2013, Institute of Art Studies, Sofia, 2013, 50-64. * Four Typological Images of Mary in the Hymnography for the Feast of the Entrance. // JISOCM 1, 2014, 33-42. * Movement, Emotion and Speech: The Influence of Stage Performance on the Rhythmical Interpretation of French Baroque Opera. // Musicology Today 19, 2014. * Byzantine Hymnography for the Feast of the Entrance of the Theotokos: An Intermedial Approach. (Diss.) Studia Patristica Fennica 4. Helsinki: Picaset Oy 2015. * Ortodoksinen hymnografia patristisen eksegeesin ilmaisumuotona (Orthodox Hymnography as an Expression of Patristic Exegesis) // Ortodoksia 55 (2015), 80-106. * Die „rhetorische“ Melodik in den byzantinischen Hymnen der Darstellung Mariens im Tempel. // Theorie und Geschichte der Monodie: Bericht der Internationalen Tagung Wien 2014. Brno 2016, 431—444. * Ecumenism in Liturgy? Changes in Finnish Orthodox Liturgical Texts Stimulated by Co-Existence with Lutherans. // Review of Ecumenical Studies Sibiu 9 (2/2017), 173—186. * Personification in Byzantine Hymnography: Kontakia and Canons. // Personhood in the Byzantine Christian Tradition: Early, Medieval, and Modern Perspectives. 2018. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://uefconnect.uef.fi/en/damaskinos.olkinuora/ Damaskinos Olkinuora. - UEF] {{JÄRJESTA:Damaskinos (Olkinuora)}} [[Kategooria:Eesti õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Soome õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Teoloogid]] [[Kategooria:Eesti soomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] abb46ar30nnv19pox6ey6nlqv85zyw4 0 696715 7249045 7249024 2026-10-07T12:32:46Z Svencapoeira 67038 7249045 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaarnutt | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Tõlvikulised]] ''Clavariaceae'' | perekond = '''Kaarnutt''' ''Camarophyllopsis'' }} '''Kaarnutt''' (''Camarophyllopsis'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tõlvikulised|tõlvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Camarophyllopsis atrovelutina]]'' *''[[Camarophyllopsis schulzeri]]'' ==Endisi liike== *''Hodophilus atropunctus'' – [[täppjalg-kaarnutt]] *''[[Hodophilus hymenocephalus]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|121533}} [[Kategooria:Tõlvikulised]] ipmwnej4deughc2j9pugdoilpd730l9 0 697576 7249156 7202501 2026-10-07T17:15:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249156 wikitext text/x-wiki [[Pilt:VtConstitution.png|pisi|Vermonti konstitutsioon]] '''Vermonti vabariik''' (Vermont Republic) oli tänapäevase [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[Vermont|Vermonti osariigi]] territooriumil [[1777]]–[[1791]] eksisteerinud riik. == Ajalugu == Esimese eurooplaste püsiasula rajasid Vermonti territooriumile inglise kolonistid [[Massachusetts]]i lahe provintsist, kes ehitasid 1724. aasta talvel tänase Brattleboro [[Vald (Uus-Inglismaa)|valla]] alale Dummeri fordi, et kaitsta Massachusettsi lääneosa indiaanlaste rünnakute eest. Toona polnud kolooniate piirid üheselt määratletud, Massachussettsi lahe koloonia 1629. aasta hartaga pidi koloonia piirjoon [[New Hampshire]]'i kolooniaga jooksma Merrimacki jõe kõige põhjapoolseimast käärust kolm miili põhjas, kuid jõgi osutus palju pikemaks ja põhjapoolsemaks, kui arvati. New Hampshire nõudles piirjoont kolm miili jõe suudmest põhjas, Massachussetts aga kolm miili jõe lähtmest põhjas, mis asuks sügaval New Hampshire's. Kuningas [[George II]] otsusega tõmmati 1740. aastal piirjoon jõe lõunapoolseimast punktist, Pawtucketi joast (täna [[Lowell|Lowelli]] linnas Massachussettsis) kolm miili põhja poole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Place in Massachusetts History |url=https://www.msp.umb.edu/placereadings2.html |vaadatud=2025-07-13 |väljaanne=www.msp.umb.edu |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250521163958/https://www.msp.umb.edu/placereadings2.html |arhiivimisaeg=2025-05-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> 1741. aastal nimetati New Hampshire'i koloniaalkuberneriks Benning Whitworth, olles esimene kuberner, kes ei olnud samaaegselt ka Massachussettsi kuberner. Ta tõlgendas kuninga otsust nii, et New Hampshire'i ja Massachussettsi piirjoon kehtis täielikult kuni Massachussettsi osariigi läänepiirini [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] kolooniaga, seega ka [[Connecticuti jõgi|Connecticuti jõe]] taha. Kuid nõudlused olid ka New Yorgi koloonial, mille idapiir polnud kindlalt defineeritud, patendikirja kohaselt pidanuks Yorki hertsog Jamesile (endine kuningas [[James II]]) kuuluma kogu maa Connecticuti jõest läänes kuni [[Delware'i laht|Delaware'i laheni]]. 1749. aastal hakkas Wentworth müüma maad Connecticuti jõe tagusele territooriumile (New Hampshire Grants), lootes nii end rikastada. Enamus maatükke olid ruudukujulised, pikkusega 6 miili (seega pindalaga 36 ruutmiili ehk umbes 93 km²), mis vastab USA mõõtühikule ''survey township'' ja maksis 20 New Hampshire'i naelsterlingit. Esimese maatüki müüs ta 3. jaanuaril 1749, mis asub tänapäevase Benningtoni valla territooriumil. Kui ta sai New Yorgi koloonialt hoiatuse, lubas Wentworth oodata kuninga otsust ja seni mitte jagada edasisi maatükke, kuid novembris 1753 raporteeris New York, et Wentworth oli vaidlusalusel alal maatükkide müümist jätkanud. Samal ajal aga jagas maapatente ka New Yorgi koloonia. Kuid erinevalt New Hampshire'i müüdud maatükkidest, mis olid tavaliselt standardselt ruudukujulised ja nende enamus asunikke olid keskklassi talunikud, olid New Yorgi jagatud maatükid ebakorrapärase kujuga ja enamus neist anti jõukaile maaomanikele. Vermonti osariigiks saades enamusi New Yorgi patente ignoreeriti New Hampshire piiride kasuks, mispeale New Yorgi patente hakati nimetama pabervaldadeks (''paper towns''), kuna need eksisteerisidki ainult paberil.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Rowland Evans |url=http://archive.org/details/vermontstudyofin00robi |pealkiri=Vermont; a study of independence |kuupäev=1892 |kirjastus=Boston and New York : Houghton, Mifflin and company |teised=University of California Libraries}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-10-03 |pealkiri=PROBLEMS OF THE NEW HAMPSHIRE “GRANTS” |url=https://nhsar.org/problems-of-the-new-hampshire-grants/ |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=NH Sons of the American Revolution |keel=en-US}}</ref> 1762. aasta septembris märkasid New Yorgi ametnikud Champlaini järve idakaldal New Hampshire'i maamõõtjaid, mispeale taasesitas New Yorgi koloniaalvalitsus oma nõudluse. Märtsis 1764 teatas Wentworth, et vaidluse lahendamiseks oleks vaja kuninglikku otsust, ta arvas, et see lahendatakse tema kasuks. Ta aga julgustas oma maatükkide saajaid sinna elama asuma ning maad harima ja arendama. New York pöördus Suurbritannia kaubandusministeeriumi poole, mis lahendas piiritüli New Yorgi kasuks – 26. juulil 1764 kuningas [[George III]] väljaantud kuningliku käskkirjaga sai Connecticuti jõe läänekallas alates piirist Massachussettsi lahe kolooniaga kuni 45. põhjalaiuskraadini (täna piir [[Kanada|Kanadaga]]) New Yorgi ja New Hampshire'i kolooniate piiriks. 17. oktoobril jagaski Wentworth välja kaks viimast maatükki.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> New York tõlgendas seda kui Wentworthi maatükkide jagamise täielikku tühistamist ja jagas vaidlusaluse ala neljaks maakonnaks: Albany, Charlotte'i, Cumberlandi ja Gloucesteri. Wentworthilt maad saanutelt nõuti maatükkide omandiõiguste loovutamist, tihti pidanuks nad seejärel maa New Yorgilt palju kallimalt tagasi ostma. Mittemaksnud kaotasid oma maadele omandiõiguse, mille New York loovutas teistele. Elanikud saatsid New Yorgi koloniaalkubernerile petitsiooni, millega paluti Wentworthi maatükke austada, kuberner osaliselt nõustus ja kuulutas, et kuni kuninga soovid teadlikuks saavad, et tohi uusi maatükke jagada. Selle asemel hakati jagama maad, mis polnud Wentworthi poolt välja jagatud.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> 1770. aastal kuulutas aga New Yorgi Ülemkohus Wentworthi maajagamised õigustühiseks, seega läks ''de jure'' kontroll kogu Champlaini järve ja Connecticuti jõe vahelise ala üle New Yorgile. See vihastas lõplikult välja kohalikud elanikud, Benningtonis moodustas [[Connecticut|Connecticutist]] pärit asunik Ethan Allen koos venna Ira ning nende nõbude Seth Warneri ja Remember Bakeriga omakaitseväe Rohelise Mäe Poisid (Green Mountain Boys), kes asusid osutama vastupanu. New Yorgi maamõõtjate tegevust takistati, New Yorgist saabunud asunikud, kes tihti võtsid maa ära nii vaesunud talunikelt, aeti sunniviisiliselt maalt välja. 13. märtsil 1775 toimus Westminsteri vallas nn [[Westminsteri veresaun]] (Westminster Massacre), kui ligi 90 Westminsteri elanikku, kellest enamus olid iseseisvust pooldavad viigid, tõstsid mässu New Yorgist saabuva kohtuniku vastu ja üritasid takistada järgmisele päevale kavandatud kohtuistungi toimumist. Kui šerif William Paterson käskis neil lahkuda, nad keeldusid, mispeale ratsutas Paterson Brattleborosse, mis oli Briti lojalistidest newyorkerite kants ja tuli õhtul tagasi umbes 60–70 relvastatud mehega. Tekkinud tulevahetuses hukkus kaks mässajat. Järgmisel päeval kogunes ligi 500ne mässajate rahvamass, kes asusid newyorkereid ja lojaliste vahistama ja toimetas nad kohtusse Northamptonis Massachussettsi koloonias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hughes |eesnimi=Victoria |pealkiri=The Westminster Massacre – Vermont Historical Society |url=http://vermonthistory.org/explorer/vermont-stories/becoming-a-state/the-westminster-massacre |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190404171703/http://vermonthistory.org/explorer/vermont-stories/becoming-a-state/the-westminster-massacre |arhiivimisaeg=2019-04-04 |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=vermonthistory.org |keel=en-gb}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-29 |pealkiri=The Massacre at Westminster, Vermont – Vermont Genealogy |url=https://vermontgenealogy.com/statewide/massacre_at_westminster_vermont.htm |vaadatud=2025-07-14 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Historic Old Bennington, Vermont – A Site on a Revolutionary War Road Trip |url=http://revolutionaryday.com/usroute7/bennington/default.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101128235020/http://revolutionaryday.com/usroute7/bennington/default.htm |arhiivimisaeg=2010-11-28 |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=revolutionaryday.com}}</ref><ref name=":0" /> Samal ajal oli aga algamas ka [[Ameerika iseseisvussõda]], mispeale vastuseis New Yorgiga liikus tagaplaanile. 19. aprillil toimusid Massachusettsi koloonias lahingud Lexingtonis ja Concordis. Kuu lõpus sai Allen abipalve Connecticuti maakaitseväelt Benedict Arnoldi juhtimisel, kes plaanisid vallutada Briti vägede Fort Ticonderoga kindluse. Allen nõustus ja osaleski 10. mail toimunud edukas kindluse vallutamises, vangistades väiksearvulise Briti garnisoni. 25. septembril aga, osaledes [[Montreal]]i vallutamiskatsel, langes Allen brittide kätte vangi ja ta viidi Inglismaale vanglasse. 1776. aastal saadeti ta tagasi Ameerikasse sõjavangina. 1776. aastal toimusid Dorseti vallas Cephas Kenti kõrtsis mitmed kongressid, kus tehti ka petitsioon Kontinentaalkongressile, et nad tunnustaks New Hampshire Grantsi osariigina ja võtaks vastu nende delegaadid, kuid selle blokeeris kongressi New Yorgi delegatsioon. Paljud endised Rohelise Mäe Poisid otsustasid osaleda Iseseisvussõjas. Ethan Allen ja Seth Warner veensid Kontinentaalkongressi looma Green Mountain Rangers'i rügemendi. Kuna kongressil polnud oma riigikassat, määras kongress rügemendi eest maksma New Yorgi provintsiaalkongressi, kes seda tegi. 15. jaanuaril 1777 kuulutasid 28 valla delegaadid end iseseisvaks Suurbritanniast ning selle [[Québec|Quebeci]], New Yorgi ja New Hampshire'i kolooniatest, algseks nimeks sai Uus-Connecticuti Vabariik (Republic of New Connecticut). 2. juunil sai vabariigi ametlikuks nimeks '''Vermonti Vabariik''' Ethan Alleni mentor Thomas Youngi soovitusel – territooriumil paiknesid Rohelised Mäed, millele oli nime andnud prantsuse maadeavastaja [[Samuel de Champlain]], nimetades need ''Monts Verts'', Young lihtsalt kombineeris kaks sõna Vermontiks. 2. juulil 1777 kogunes Windsori vallas Elijah Westi kõrtsis põhiseaduslik nõukogu, mis hakkas koostama Vermonti põhiseadust, võttes eeskuju [[Benjamin Franklin]]i Pennsylvania põhiseadusest. Põhiseadusega keelati esmakordselt maailmas täielikult orjus ja sunniviisiline teenistus, anti universaalne valimisõigus ilma omandiõiguse nõudeta ja kehtestati vabariigi kodanikele, olenemata soost, tasuta haridus riigi kulul. Vahepeal aga vallutas Briti armee kindralleitnant John Burgoyne'i juhtimisel Fort Ticonderoga ja Champlaini vastaskaldal asuva Mount Independence'i kindlused, mispeale Vermonti läänepoolsemate valdade elanikud paanitsesid ja hakkasid põgenema. 8. juuli hommikul sai nõukogu teade, et Briti väed on lähenemas. Paljud liikmed tahtsid laiali minna ja hiljem uuesti kokku tulla, kuid suur äikesetorm koos tugeva hoovihmaga väljas sundis nad kõrtsi paigale jääma, ning põhiseadus valmis ja sellele kirjutati alla.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wardner |eesnimi=Henry Steele |url=https://books.google.com/books?id=jsABAAAAMAAJ |pealkiri=The Birthplace of Vermont: A History of Windsor to 1781 |kuupäev=1927 |kirjastus=Priv. print. by C. Scribner's Sons |keel=en}}</ref> Esimesed valimised uue põhiseadusega toimusid 3. märtsil 1778. Riigipeaks (kuberneriks) valiti põhiseadusliku nõukogu president Thomas Chittenden, asekuberneriks Joseph Marsh ja laekuriks Ira Allen. Algseks pealinnaks oli Westminster, kuna seal oli toimunud 1775. aastal mäss New Yorgi vastu, kuid kohe kolis valitsus Windsorisse. 6. mail 1778 vahetati Ethan Allen välja Briti armee kolonel Archibald Campbelli vastu ja ta saabus Vermonti tagasi, ta määrati kohtunikuks tooridelt maavõõrandamise asjus. 1779. aastaks pakkus New Yorgi kuberner [[George Clinton]], et on nõus austama Wentworthilt maad saanute omandiõigust, kui nad tunnustavad Vermonti New Yorgi territooriumina. Allen saatis Clintonile vastu kirja, milles kritiseeris teda teravalt. Septembris 1778 esindas Allen Vermonti Kontinentaalkongressis, taotledes territooriumile osariigi staatust, seejärel teavitas, et kuna Vermont tahtis endale saada ka piirilinnu New Hampshire'lt, ei soovinud Kongress Vermontile osariigi staatust anda. Algselt toetasid vermontlased Iseseisvussõjas kolooniaid, kuid pikapeale muutus hoopis neutraalseks, saades nii kolonistide kui ka brittide väejooksikute pelgupaigaks. Kuna [[George Washington]]il oli juba raskusi Briti vägedega võitlemisel, keeldus ta Kongressi nõuetest Vermonti vallutamiseks. 1779. aastal tegi Suurbritannia [[kolooniate riigisekretär]], vikont George Germain, Briti vägede ülemjuhatajale Põhja-Ameerikas, kindral [[Henry Clinton|Henry Clintonile]] ja Quebeci provintsi kuberner Frederick Haldimandile ülesandeks alustada kõnelusi Vermonti Vabariigiga võimaluse üle teha Vermontist Briti provints. 1780. aastaks sisaldasid need juhised üksikasjalikke pakkumisi, sealhulgas ohvitseriauastmeid Ethan Allenile ja Thomas Chittendenile. Märtsis 1780 kirjutas Ethan Allenile New Yorgi lojalist Beverley Robinson, et ta olevat kuulnud, et paljud vermontlased olid endiselt lojalistlike sümpaatiatega ja soovitas, et britid võiksid toetada Vermontis lojalistlikke rügemente.<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kingsford |eesnimi=William |url=https://books.google.ee/books?redir_esc=y&hl=et&id=KstYAAAAMAAJ&q=vermont#v=snippet&q=vermont&f=false |pealkiri=The History of Canada: Canada under British rule |kuupäev=1894 |kirjastus=Roswell & Hutchinson |keel=en}}</ref>^76–77 Allen sai kirja kätte juulis, kuid pidanud nõu Vermonti nõukoguga, ei vastanud sellele.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hall |eesnimi=Henry |url=https://books.google.com/books?id=2r5EAAAAIAAJ&dq=henry+hall+ethan+allen&pg=PR1&redir_esc=y |pealkiri=Ethan Allen: The Robin Hood of Vermont |kuupäev=1895 |kirjastus=D. Appleton |isbn=978-0-7950-0375-2 |lehekülg=164–171 |keel=en}}</ref> Kongress hakkas territoriaalvaidlust arutama juunis, kuid tähtsamate asjaolude tõttu lükati kõnelused edasi septembrisse. Septembris otsustati taaskord kõnelusi edasi lükata.<ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hemenway |eesnimi=Abby Maria |url=https://books.google.com/books?id=xkEOAAAAIAAJ&dq=september+1780+vermont+congress&pg=PA941&redir_esc=y#v=onepage&q=september%201780%20vermont%20congress&f=false |pealkiri=The Vermont Historical Gazetteer: A Magazine, Embracing a History of Each Town, Civil, Ecclesiastical, Biographical and Military |kuupäev=1871 |kirjastus= |lehekülg=941 |keel=en}}</ref> Juulis kirjutas Chittenden Kongressi presidendile, eitades Kongressi õigust nende nõuete üle otsustada ja kasutas Vermonti vabariigi õigust Suurbritanniaga läbirääkimisi pidada.<ref name=":2" />^77–78 Augustil kirjutas Chittenden Haldimandile, pakkudes vaherahu ja läbirääkimistingimusi vangide vahetamise arutamiseks. Haldimand nõustus ja nimetas oma põhiläbirääkijaks Vermonti lojalist Justus Sherwoodi, kellest hiljem sai ka tema luureülem.<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fryer |eesnimi=Mary Beacock |url=https://books.google.com/books?redir_esc=y&hl=et&id=VefAaDQSTTcC&q=vermont#v=snippet&q=vermont&f=false |pealkiri=King's Men: The Soldier Founders of Ontario |kuupäev=1980 |kirjastus=Dundurn |isbn=978-0-919670-51-8 |lehekülg=277–280 |keel=en}}</ref> 16. oktoobril 1780 korraldasid Briti armee 53. jalaväerügemendi leitnant Richard Houghtoni juhtimisel 300 Mohawki indiaanlast reidi kolme White Riveri jõeoru valda: Royalton, Sharon ja Tunbridge. Samal ajal saabus vabariigi piiri taga Skenesborosse (täna Whitehall New Yorgi osariigis) Quebecist ka Sherwood, kes langes Vermonti maakaitseväe kätte. Ta viidi Vermonti vabariiki Castletoni, kus ta pidas läbirääkimisi vermontlastega rahulepingu ja vangide vahetuse osas, aga kohtus ka Ethan Alleniga.<ref name=":2" />⁷⁸<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Van de Water |eesnimi=Frederic Franklyn |pealkiri=The reluctant republic: Vermont, 1724–1791 |url=https://archive.org/details/reluctantrepubli0000fred_v0i7 |kirjastus=John Day |aasta=1941 |koht=New York |keel=en |asin=B0000D5LXQ}}</ref>²⁵⁹ Allen nõudis, et Vermontist saaks eraldi provints omaenda sõjaväejuhatusega, et läbirääkimised jääksid salajaseks, ning võttis õiguse need katkestada, kui Kongress tunnustab Vermonti osariigina.<ref name=":5" /> Samal ajal sai Haldimand teate, et West Pointi fordi komandant kindralmajor Benedict Arnoldi plaan alistuda kindlus brittidele oli paljastatud, Arnold oli põgenenud Briti kontrolli all olevasse New York Citysse ja Arnoldi kaasosaline, Briti armee major John Andre, oli tabatud ja üles poodud.<ref name=":7">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fingerhut |eesnimi=Eugene R. |pealkiri=The other New York: the American Revolution beyond New York City, 1763–1787 |url=https://archive.org/details/othernewyorkamer0000unse |perekonnanimi2=Tiedemann |eesnimi2=Joseph S. |kirjastus=State University of New York Press |aasta=2005 |isbn=978-0791463710 |keel=en}}</ref>²⁷⁹ Haldimand käskis Fort Ticonderogas viibival major Christopher Carletonil, kes valmistus tulema tagasi Quebeci, jääda paigale, kuni Sherwoodi turvalisus on kinnitatud.<ref name=":7" />²¹⁰ Sherwood jõudis turvaliselt tagasi Quebeci novembri lõpus.<ref name=":5" /> Kohtumiste järel ratsutas Allen Benningtoni, et Chittendenile ja Vermonti seadusandlikule kogule aru anda. Tema raport tekitas palju rohkem küsimusi, kui ta vastata jõudis ja ta tormas välja. Seepeale määras Chittenden Alleni venna Ira koos riigisekretär Joseph Fayga jätkama nõupidamisi brittidega. Nad kohtusid Sherwoodi ja Albanyst põgenenud lojalistliku arsti George Smythiga, kuid kartes oma turvalisuse pärast peale Andre ülespoomist, nõustusid nad vaid korraldama talveks Vermonti esindajate kohtumise Haldimandiga, mis aga jäi toimumata.<ref name=":6" />^260–262 Seepeale kirjutas Chittenden Massachusettsi ja New Hampshire'i kubernerneridele, pakkudes välja ühisrinde moodustamise brittide vastu, kui osariigid loobuvad nõudlustest Vermonti territooriumile. Massachussettsi, millel ei olnud territooriumile tugevaid nõudlusi, kuberner [[John Hancock]] nõustus Vermonti osariigiks saamisel kõigist nõudlustest loobuma. New Yorgi kuberner George Clinton luges Chittendenilt saadud palju nõudlikuma kirja ette osariigi seadusandlikule kogule veebruaris 1781, nimetades seda osariigi au rüvetamiseks. Osariigi senat aga, kartes, et Vermonti vabariik võib asuda Briti poolele, otsustas saata läbirääkijad Vermonti, kuid Clinton, ähvardades kogu laiali saata, vetostas selle.<ref name=":6" />^263–265 New Hampshire'i vastus Vermonti ettepanekutele oli keeruline, kuna Connecticuti jõe mõlemal kaldal asuvad kogukonnad soovisid kuuluda kas Vermonti või New Hampshire'i osariiki. Charlestowni vallas (New Hampshire) 1781. aasta jaanuaris kokku tulnud kogukondade kongress hääletas ühel päeval New Hampshire'iga ühinemise poolt ja järgmisel päeval, pärast Ira Alleni diplomaatilisi järeleandmisi, Vermontiga ühinemise poolt.<ref name=":6" />²⁶^3-264 Veebruaris 1781 saatis Beverley Robinson, saamata Ethan Allenilt vastust oma esimesele kirjale, talle uue kirja, millele lisas esimese kirja koopia. Veidi hiljem hakkas Allen koos Seth Warneriga, kes oli Kontinentaalarmees kolonel, arutlema nõupidamiste üle brittidega, Warner pidas Alleni tegevust potentsiaalselt reeturlikuks. Allen saatis seepeale saadud kirjad Kongressile, lisades, et ta polnud nendele kunagi vastanud, kuid Kongress vaid sisuliselt ignoreeris seda.<ref name=":6" />²⁶⁶<ref name=":2" />^84–86 Lisaks sai Haldimand kirja Lord George Germainilt, kes arvas, et allianss on sõlmitud või valmimas ja soovitas, et Haldimand teeks ettepaneku ühisrinde moodustamiseks Vermontiga. Kirja veeti Briti kaubalaeval, mis langes Prantsusmaa kätte ja kiri edastati Pariisi Benjamin Franklinile, kes edastas kirja Kongressile, kuhu see jõudis juulis. Samas oli Haldimand kogu afääri suhtes muutunud pessimistlikuks ja kirjutas Germainile, et tema arvates üritas Ethan Allen petta korraga nii neid kui ka Kongressi. 31. juulil loeti Germaini kiri Haldimandile Kongressis ette, tehitades pahameeletormi, räägiti ka riigireetmisest.<ref name=":6" />^267–269 7.–25. maini 1781 toimusid Quebecis Fort Lennoxi kindluses Ile-aux-Noixi saarel Suurbritannia ja Vermonti esindajate kohtumine. Justus Sherwood kirjeldas, et Ira Allen oli äärmiselt ettevaatlik ja keeldus sõlmimast igasugust eelkokkulepet, väites, et kuigi Vermonti valitsus oli vastuvõtlikum Suurbritanniaga liitumisele, siis Vermonti rahvas ei olnud ja neid tuleks enne veenda.<ref name=":3" /> 11. mail kirjutas Sherwood, et tema arvates soovis Allen vaid aega venitada, lootes nii saavutada Kongressilt oma nõudmisi ja et Vermonti suurmaaomanikud, kelle hulka kuulusid nii vennad Allenid kui ka Chittenden, tegutsesid rohkem omaenda kui Vermonti rahva huvides. Kohtumise lõpus lubasid britid Vermonti mitte rünnata ja Allen lubas valmistada rahvast ette Suurbritanniaga liitumiseks, proovides veenda Vermonti seadusandliku kogu juunikuisel kokkutulekul nimetama ametisse volinikke liitumisläbirääkimiste pidamiseks.<ref name=":6" />^269–270<ref name=":2" />^87–91 Alleni lubadus jäi aga täitmata, kuna assamblee ei nimetanud volinikke ametisse. Selle asemel otsustati New Hampshire'i ja New Yorki ärritamiseks annekteerida New Hampshire'i valdu Connecticuti jõe idakaldal, ja mõningaid New Yorgi valdu Hudsoni jõe idakaldal, lootes neid kasutada läbirääkimistel Kongressiga.<ref name=":4" /> Et üritada Suurbritannialt aega juurde võita, kirjutasid juulis Haldimandile nii Ira Allen kui ka Chittenden. Allen kirjutas, et Vermont saatis esindajaid Kongressiga läbi rääkima ja et avalik arvamus Vermontis võib muutuda, kui Kongress uuesti kas nende tingimused tagasi lükkab või kõnelusi edasi lükkab; Chittenden kirjutas, et George Washington ei nõustunud vabastama Vermontis tabatud Briti sõjavange.<ref name=":2" />⁹⁴ Samuti kohtusid riigisekretär Joseph Fay ja Justus Sherwood, kuid kohtumine ei kandnud vilja, et hajutada brittide kahtlusi, et Vermonti vabariik meelega viivitas.<ref name=":6" />²⁷⁸ Vermonti seadusandliku kogu augusti kokkutulekul levisid kuulujutud läbirääkimiste üle, samal ajal hakati ka Kongressis arutlema Vermonti osariigiks saamise taotlusi. 21. augustil 1781 võttis Kongress vastu ettepaneku, millega nõustuti Vermonti osariigiks saamist arutlema, kui Vermont loobub nõudlustest Connecticuti jõe idakaldal ja Massachussettsi läänepiirist läänes.<ref name=":2" />^98–101 Septembris kohtus Justus Sherwood uuesti Joseph Fay ja Ira Alleniga Skenesboros. Allen ütles, et kuna Vermonti seadusandliku kogu koosseis oli muutunud, võib kohanemine aega võtta ja soovitas Sherwoodile, et Haldimand valmistaks ette proklamatsiooni, milles teatatakse Vermonti uuest staatusest, mida esitletaks Vermonti seadusandlikule kogule, kui nad olid arutlenud ja tagasi lükanud Kongressi järgmise pakkumise.<ref name=":2" />^99–100 Sherwood aga ütles, et kui seadusandlik kogu ei tee midagi kindlat, võib see viia sõjaliste meetmeteni. Oktoobris asusidki Quebecist teele Briti väed kolonel Barry St. Legeri juhtimisel Fort Ticonderogat vallutama, samal ajal kui toimus Vermonti seadusandliku kogu uus kokkutulek.<ref name=":6" />^281–283 Pärast kokkutulekut teatas Sherwood, et ligi kolmandik Vermonti elanikest polnud rahul Chittendeni ja Allenite valitsusega ja soovisid uut valitsust.<ref name=":2" />⁹⁹ Kui St. Leger jõudis Ticonderogasse, jälgisid neid Champlaini järve vastaskandalt Roger Enose juhitud Vermonti maakaitseväe üksused. St. Leger oli saanud kohustuse kohelda vermontlasi sõbralikult. Kuid luureekspeditsiooni käigus tappis üks St. Legeri meeste kompanii ühe Vermonti maakaitseväelase ja võttis viis vangi. Juhtunust kohkunud, kirjutas St. Leger vabanduskirja, mis tahtmatult paljastas vandenõu aspekte. Enos edastas kirja Vermonti seadusandlikule kogule, saates aga käskjala, kellel oli olnud ammu kahtlusi Allenite ja Chittendeni tegevuse osas. Lisaks kirja toimetamisele avaldas too ka avalikult oma kahtlused. Seepeale kogunes seadusandliku kogu juurde suur rahvamass, kes nõudsid Ira Allenilt vastuseid. Allen väitis seepeale, et Chittendenil, keda polnud kohal, olid asjaomased dokumendid olemas ja ta toimetab need kohale. Seejärel võltsis Nathaniel Chipman hulga süütumalt sõnastatud saadetisi ja edastas need seadusandlikule kogule.<ref name=":6" />^283–286 Seadusandlikus kogus arutleti Kongressi pakkumist, kuni see 16. oktoobril tagasi lükati, kuid samas nõustuti piiride osas läbi rääkima. Britimeelsed jõud olid aga seadusandliku kogu valimistel suuresti kaotanud ja kuuldused Prantsuse võidust [[Chesapeake'i lahing|Chesapeake'i merelahingus]] rääkisid lojalistide positsiooni kahjuks. Novembri keskel jõudsid Vermonti teated Charles Cornwallise alistumisest [[Yorktowni piiramine|Yorktowni lahingus]] 19. oktoobril, mispeale St. Leger läks tagasi Quebeci.<ref name=":2" />^101–102<ref name=":6" />²⁸⁷ Kuigi Haldimand, kes arvas, et läbirääkimisi peeti heauskselt, ja mõned vermontlased jätkasid veel ületalve kirjavahetust, siis brittide kaotus Yorktowni all ja Vermonti uus jõupositsioon viisid läbirääkimiste luhtumiseni.<ref name=":6" />²⁹⁶ 1782. aastal sai Vermonti sisepoliitiline lõhenemine probleemiks osariigi staatuse taotlemisel. Vermonti kagunurgas Brattleboro ümbruses elasid peamiselt newyorkerid (East Side Yorkers), kes tungivalt soovisid New Yorgiga liituda, jaanuaris saatsid nad kuberner Clintonile ja Kongressile sarja petitsioone, milles nad kaebasid "käimasolevate intriigide üle Kanadaga".<ref name=":6" />²⁹² Clinton kutsus seepeale kokku New Yorgi seadusandliku kogu eriistungi, milles arutleti Vermonti ja Suurbritannia "ohtlikku vahekorda", kirjad otsustati edastada Kongressile ja jõustada osariigi volitusi Vermonti territooriumi üle.<ref name=":2" />¹⁰³ Jaanuaris 1782 sai Chittenden kirja George Washingtonilt, kes kirjutas, et toetas Vermonti osariigiks saamist, kui Vermont nõustub algsete piiridega Massachussettsi läänepiiri ja Connecticuti jõe vahel ja avaldas arvamust, et osariigiks saamine on virtuaalselt garanteeritud ning on vaja veel läbi rääkida vaid detailide osas. Kui Vermonti seadusandlike kogu luges veebruaris kirja ette, nõustuti Kongressi augustis 1781 soovitatud piiridega.<ref name=":7" />²¹² 1. märtsil 1782 hääletas Kongress Vermonti osariigiks saamise arutlemise poolt, kui Vermont 30 päeva jooksul tagastab vaidlusalused vallad täielikult New Yorgi ja New Hampshire'i kontrolli alla. Vermont tegi seda ja teavitas sellest Kongressi 31. märtsil, mispeale alustas Kongress arutlust Vermonti osariikluse resolutsiooni üle, kuid 17. aprillil otsustati see taas edasi lükata ilma edasise tegevuseta. Selle põhjuseks võis olla ühes New Yorgi ajalehes avaldatud kirjavahetus Haldimandi ja Sir Henry Clintoni vahel, mispeale New Yorgi kuberner George Clinton kommenteeris negatiivselt "reeturlikku kirjavahetuse üle New Hampshire'i maasaajate juhtide ja vaenlase vahel".<ref name=":6" />^293–295 Samas võttis aprillis New Yorgi seadusandlik kogu vastu seaduse, millega anti New Hampshire'i maasaajatele amnestia nende tegevuse üle ja tunnistati nende ja hiljem Vermonti vabariigi poolt välja antud omandiõigusi ilma lisaraha nõudmata. Kuigi see kõrvaldas takistuse Vermonti osariigiks saamise teelt, siis jäid Vermonti idaalade newyorkerid endiselt probleemiks, ka kuberner Clinton innustas neid korraldama vastupanu Vermonti valitsuse tegevusele. Olukord läks nii hulluks, et oktoobris 1782 kogus Ethan Allen kokku 250 meest ja marssisid newyorkerite epitsentri, Guilfordi valla peale. Newyorkerite juhid vahistati, nende üle peeti kohut ja nad saadeti Vermontist välja, osa nende varast konfiskeeriti.<ref name=":6" />^295–307 Seepeale nõudis Kongress, et Vermont maksaks neile kompensatsiooni.<ref name=":2" />¹⁰⁶ Samal ajal pidas Ethan Allen aga endiselt Haldimandiga läbirääkimisi, juunis kirjutas Allen, et "teeb kõik enda võimuses, et teha Vermontist Briti provints", ja tegi täiendava terava kommentaari Kongressi kohta.<ref name=":7" />^212–213 <ref name=":6" />²⁹⁷ Kuid käimasolevad rahuläbirääkimised USAga aeglustasid läbirääkimisi Vermontiga, mis 1783. aasta lõpuks katkesid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bemis |eesnimi=S. F. |perekonnanimi2=Allen |eesnimi2=Levi |perekonnanimi3=Peters |eesnimi3=Samuel |kuupäev=1916-04-01 |pealkiri=Relations between the Vermont Separatists and Great Britain, 1789–1791 |url=https://academic.oup.com/ahr/article-abstract/21/3/547/37143?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=The American Historical Review |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=3 |lehekülg=547–560 |doi=10.1086/ahr/21.3.547 |issn=1937-5239}}</ref> Peale iseseisvussõja lõppu Vermonti püüdlused osariigiks saada mõneti aeglustusid, kuigi piiride osas oli kokkulepe saavutatud, eriti kuna Vermont polnud koormatud sõjavõlgadega ja isegi teenis kasumit lojalistidelt konfiskeeritud maatükkide müügist. Samas soovisid vermontlased valdavalt endiselt saada USA osariigiks, mitte täielikku iseseisvust, seda väljendasid ka riigisümbolid: Green Mountain Boysi lipul oli kujutatud 13 tähte, Vermonti 1785. ja 1786. aasta vaskmüntidel oli ladinakeelne inskriptsioon "stella quarta decima" ('neljateistkümnes täht') ja ka Ira Alleni disainitud pitsatil, mis on ka nüüdisajal Vermonti osariigi pitsatiks, oli kesksel kohal kujutatud 14-haruline männipuu. Osariigiks saamine muutus taas päevakajaliseks 1789. aastal, kui võeti vastu USA põhiseadus, mis Vermonti riigiisadele oli meele järele. 6. märtsil 1790 avaldas New Yorgi seadusandlik kogu toetust Vermonti osariigiks saamisele. Suvel alustati läbirääkimisi Vermontiga piiride osas ja jõuti kokkuleppele, kuid Vermonti esindajad nõudsid ka, et maaomandi küsimused lahendataks kohe, mitte ei jäetaks neid hilisemaks lahendamiseks föderaalkohtu poolt. 7. oktoobril 1790 teatati, et läbirääkimised õnnestusid, New York loobus kõigist nõudlustest Massachusettsi läänepiirist ida pool ja Vermont maksis New Yorgile 30 000 dollarit, mis jagati kompensatsiooniks New Yorgi osariigilt Vermonti territooriumil maad saanute vahel.<ref name=":6" />³³⁶ Seepeale andis Vermonti üldkogu välja volituse kongressi kokku kutsumiseks, et esitada taotlus uniooniga liitumiseks. Kongress tuli kokku Benningtonis 6. jaanuaril 1791, 10. jaanuaril võeti ülekaalukalt vastu USA-le ühinemistaotluse esitamine 105 poolt- ja ainult 2 vastuhäälega. 9. veebruaril esitas president George Washington petitsiooni Kongressile, mis hääletas ühehäälselt Vermonti osariigiks võtmise poolt, 18. veebruaril kirjutas George Washington sellele alla. 4. märtsil 1791 sai Vermontist USA 14. osariik<ref>{{Netiviide |pealkiri=United States Statutes at Large/Volume 1/1st Congress/3rd Session/Chapter 7 – Wikisource, the free online library |url=https://en.wikisource.org/wiki/United_States_Statutes_at_Large/Volume_1/1st_Congress/3rd_Session/Chapter_7 |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=en.wikisource.org |keel=en}}</ref> ja esimene, mis sai osariigiks pärast põhiseaduse jõustumist ja peale esimest 13 kolooniat, samal päeval alustas tööd 2. USA kongress. Sellega lõppes iseseisva Vermonti vabariigi tegevus. Vermonti vastuvõtmise seadus on lühim kõikide osariikide omadest, olles ainus osariik, mis võeti vastu tingimusteta Kongressi või osariigi enda poolt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gates |eesnimi=Paul W. |url=https://catalog.hathitrust.org/Record/001326536 |pealkiri=History of public land law development. |perekonnanimi2=United States. |kuupäev=1968 |kirjastus=[For sale by the Supt. of Docs., U.S. Govt. Print. Off.] |koht=Washington}}</ref> 8. märtsil 1791 tähistati Vermonti osariigiks saamist Rutlandi vallas.<ref name=":6" />³³⁷ Uue osariigi kuberneriks valiti taas endise vabariigi kuberner Thomas Chittenden, kes oli selles ametis kuni surmani 25. augustil 1797<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011-01-06 |pealkiri=Thomas Chittenden |url=https://www.nga.org/governor/thomas-chittenden/ |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=National Governors Association}}</ref>; Esindajatekotta valiti osariiki esindama Israel Smith lääneosast ja Nathaniel Niles idaosast, mõlemad kuulusid Anti-Administrationi fraktsiooni ehk vastustasid Alexander Hamiltoni tegevust. Ka osariigi esimesteks senaatoriteks nimetatud Moses Robinson ja Stephen Bradley kuulusid Anti-Administrationi fraktsiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sen. Moses Robinson [A-VT, 1791–1796], former Senator for Vermont |url=https://www.govtrack.us/congress/members/moses_robinson/409321 |vaadatud=2025-07-14 |väljaanne=GovTrack.us |keel=en}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Vermont]] n3ha9jla67vg05rob586kx49uwkm4st 0 706690 7249132 7248838 2026-10-07T15:57:09Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7249132 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Barbara Spinelli]], Itaalia poliitik (80) [[Kategooria:2026]] gbusof1w9of1evkoj1fw1gx0fx70bgi 7249133 7249132 2026-10-07T15:58:52Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7249133 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) [[Kategooria:2026]] h38iutr5u9nkyiprvc1zeafixwulzwh 7249315 7249133 2026-10-08T05:59:52Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7249315 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) *[[8. oktoober]] – [[Nana Patekar]], India poliitik (75) [[Kategooria:2026]] htvg8ygy32enco0cwcmohso0ji9k8s9 7249388 7249315 2026-10-08T09:50:12Z Raamaturott 56450 /* September */ 7249388 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) *[[8. oktoober]] – [[Nana Patekar]], India poliitik (75) [[Kategooria:2026]] fe8lyqmk0ywm5cx166jv16q0qwoz67h 7249389 7249388 2026-10-08T09:52:52Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ Nana Patekar - poliitik? Oleme tähelepanelikumad! 7249389 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) *[[8. oktoober]] – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) [[Kategooria:2026]] o2okvkxc8omt9y8piz55ja3kpn44idj 0 707666 7249450 7232194 2026-10-08T11:40:34Z Amherst99 15496 /* */ 7249450 wikitext text/x-wiki [[Fail:Elfriede Piip (cropped).jpg|pisi|Elfriede Piip (1941)]] '''Elfriede Saks''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] '''Elfriede Kingo'''; esimeses abielus '''Elfriede Piip'''; [[2. märts]] ([[vkj]] 18. veebruar) [[1912]] – [[5. juuli]] [[1994]])<ref name="e22"/><ref name="e21"/> oli eesti [[meditsiiniõde]] ja [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] rahvasaadik ja aastatel 1953–1955 [[Viljandi linnapea|Viljandi linnajuht]], olles seejuures esimene naine selles ametis. == Haridus ja varasem elukäik == Ta sündis vabrikutöölise peres Viljandis. Lõpetas 1932. aastal [[Viljandi Linna Ühisgümnaasium]]i. Aastatel 1935–1936 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust, kuid ülikool jäi lõpetamata.<ref name="e22"/> 1936. aastal lõpetas ta [[Tartu]]s halastajaõdede kooli.<ref name="e33"/> 1940. aastal töötas Piip [[Järva-Jaani]]s emade ja laste nõuandlas.<ref name="e33"/> [[Juunipööre|Juunipöörde]] järel tegi Piip uute võimudega aktiivset koostööd. Sama aasta juulis võeti ta [[Eestimaa KP|EKP]] liikmeks.<ref name="e22"/><ref name="e35"/> Augusti lõpus toimunud Viljandi linnavalitsuse koosolekul valiti ta [[Viljandi linnahaigla]] haavaosakonna [[halastajaõde|halastajaõeks]].<ref name="e33"/> == Viljandimaa täitevkomitee esimehena == 1941. aasta algas Eestis mitme uue suure kampaaniaga. 12. jaanuaril toimusid valimised [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse.<ref name="e28"/> Selle tarvis moodustatud Viljandi linnaringkonnas valiti Elfriede Piip Rahvuste Nõukogu saadikuks (saadikumandaat lõppes 1946. aastal).<ref name="e22"/> 17. jaanuaril ilmus [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi]] otsus, mille kohaselt moodustati kohalike nõukogude täitevkomiteed.<ref name="e29"/> Üritust korraldati siiski suhteliselt vaikselt, kuna täitevkomiteed moodustati nõukogudeta, mida nad pidid esindama.<ref name="e28"/> [[Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee]] esimeheks määrati Piip.<ref name="e22"/> 19. juunil 1941 purustati Viljandis linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e26"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], Elfriede Piip ja [[Mihkel Link]].<ref name="e27"/> 22. juunil algas sõda [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel. Maakonna täitevkomitee eriotsusega tehti teatavaks, et Viljandi maakonnas on sõjaseisukord.<ref name="e34"/> 3. juulil hakati Piibu korraldusel kaevama ümber Viljandi kaitsekraave (maakonna täitevkomitee avaldas vastava otsuse, milles tehti teatavaks, et kõik Viljandi linna ja lähivaldade 14–55-aastased kodanikud on kohustatud 4. juulil kell 4 hommikul koos vajalike tööriistadega kindlustustöödele ilmuma)<ref name="e34"/>.<ref name="e26"/> [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljoni]] formeerimist alustati 27. juunil. Komandöriks määrati kapten [[Mihhail Pasternak]]. Pataljoni sanitaarala hakkas korraldama Elfriede Piip.<ref name="e34"/> 7. juulil arutati juba evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.<ref name="e26"/> Hävituspataljoni allüksused taandusid [[Võhma]] lähedale, kust nad järgmisel päeval [[Põltsamaa]]le, hiljem [[Roosna-Alliku]]le liikusid. Pataljon tegutses juulis-augustis, seejärel saadeti laiali.<ref name="e34"/> Piip evakueeriti Nõukogude Liidu tagalasse, kus ta töötas muuhulgas ambulatooriumi juhatajana [[Uljanovski oblast]]is. Ta pälvis kaks medalit osavõtu eest hävituspataljonis ja töö eest tagalas.<ref name="e22"/> Pärast Viljandi hõivamist [[Punaarmee]] üksuste poolt 23. septembril 1944<ref name="e25"/> määrati Elfriede Piip taas Viljandimaa TSN Täitevkomitee esimeheks. Sellese ametisse jäi ta septembrini 1945.<ref name="e22"/> == Sõjajärgsed aastad == Aastatel 1945–1951 oli ta [[Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Viljandi Meditsiiniline Keskkool|Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariikliku Viljandi Meditsiinilise Keskkooli]] direktor.<ref name="e22"/> 1947. aastal oli Saks ühtlasi [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] rahvakaasistuja.<ref name="e22"/> Pärast koolidirektori ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1951–1953).<ref name="e22"/> === Viljandi linnajuhina === 6. märtsil 1953 toimus Viljandi Linna Töörahva Saadikute Nõukogu istungjärk, kus Elfriede Saks valiti [[Viljandi Linna TSN Täitevkomitee]] esimeheks. 1954. aastal sai ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|partei]] poolt noomituse poliitilise joone moonutamise ja poliitilise mittevalvsuse eest. Vabastati ametist 10. märtsil 1955.<ref name="e22"/> Tema tegevusest linnajuhina on vähe teada. Hilisem linnapea [[Heiki Raudla]] on oma raekojaraamatus märkinud, et Saks oli 1954. aastal soovinud likvideerida [[Viljandi vana kalmistu]], sest tema unistus oli muuta see noortepargiks.<ref name="e23"/> Maalikunstnik [[Juhan Muks]]i lese Aita Muksi sõnul oli Saks [[Viljandi raekoda|Viljandi raekojas]] rippunud pannoo "[[Viljandi vaade]]" rullikeeratuna kütja kätte andnud ja käskinud ahju ajada. Õnneks oli kütja enne pilti vaadanud ja taibanud seda säästa.<ref name="e24"/> == Pärast linnajuhi ametist vabastamist == Pärast linna täitevkomitee esimehe ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1955–1957). Ühtlasi oli ta ka haigla parteisekretär.<ref name="e22"/> Saks lahkus Viljandist 1957. aastal ja töötas Tallinna luutuberkuloosi haiglas.<ref name="e22"/> Hiljem oli ta [[personaalpensionär]].<ref name="e32"/> Ta suri 1994. aastal Tallinnas ja maeti [[Liiva kalmistu]]le.<ref name="e22"/> Samale hauaplatsile on maetud ka tema vanemad, abikaasa ja kaks last.<ref name="e30"/> == Isiklikku == Ta oli abielus 1933. aastast August Piibuga ja 1942. aastast Otto Saksaga (eluaastad 1916–1976).<ref name="e22"/><ref name="e21"/> Kahest abielust sündis kokku 3 last.<ref name="e22"/> Tema isa Johan Kingo (1884–1965)<ref name="e21"/> arreteeriti osalemise tõttu 1924. aasta [[1. detsembri mäss]]us ja mõisteti neljaks aastaks vangi.<ref name="e22"/> Juulis 1937 valiti Elfriede Piip [[Pärnu rand|Pärnu rannas]] [[Päikese Kuninganna]]ks.<ref name="e22"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="e21">Päring Rahvastikuregistrist 6. jaanuaril 2026</ref> <ref name="e22">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 302–303</ref> <ref name="e23">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 101</ref> <ref name="e24">[https://sakala.postimees.ee/2452565/viljandlased-meenutasid-kunstnik-juhan-muksi-tema-100-sunniaastapaeval Viljandlased meenutasid kunstnik Juhan Muksi tema 100. sünniaastapäeval]. Sakala, 7. juuli 1999</ref> <ref name="e25">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 215–216</ref> <ref name="e27">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e28">"Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene" . Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 319</ref> <ref name="e29">ENSV Teataja 1941, 10, 108</ref> <ref name="e30">[https://kalmistud.ee/burial-place/R19NmdeDLrO4 V, E, 14a-29, 4-kohaline kirstuplats]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e32">[https://ajapaik.ee/photo/905308/saks-piip-elfriede-personaalpensionar-viljandi-maakonna/ Personaalpensionär Elfriede Saks (Piip)]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ajapaik.ee</ref> <ref name="e33">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19400902.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Dr. Ants Rulli haigla kirurgiks]. dea.digar.ee, Sakala, 2. september 1940</ref> <ref name="e34">[https://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. kultuur.elu.ee, Kultuur ja Elu 2/2017</ref> <ref name="e35">"Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Tallinn: [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus]], 2005. Lk 45</ref> }} == Välislingid == *[https://ajapaik.ee/photo/905308/saks-piip-elfriede-personaalpensionar-viljandi-maakonna/ Foto (1981)]. ajapaik.ee {{JÄRJESTA:Saks, Elfriede}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Viljandi linna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1994]] m53zohdoskhg5c7qpewaa9bthajo0s9 7249451 7249450 2026-10-08T11:45:13Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7249451 wikitext text/x-wiki [[Fail:Elfriede Piip (cropped).jpg|pisi|Elfriede Piip (1941)]] '''Elfriede Saks''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] '''Elfriede Kingo'''; esimeses abielus '''Elfriede Piip'''; [[2. märts]] ([[vkj]] 18. veebruar) [[1912]] – [[5. juuli]] [[1994]])<ref name="e22"/><ref name="e21"/> oli eesti [[meditsiiniõde]] ja [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] rahvasaadik ja aastatel 1953–1955 [[Viljandi linnapea|Viljandi linnajuht]], olles seejuures esimene naine selles ametis. == Haridus ja varasem elukäik == Ta sündis vabrikutöölise peres Viljandis. Lõpetas 1932. aastal [[Viljandi Linna Ühisgümnaasium]]i. Aastatel 1935–1936 õppis ta [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust, kuid ülikool jäi lõpetamata.<ref name="e22"/> 1936. aastal lõpetas ta [[Tartu]]s halastajaõdede kooli.<ref name="e33"/> 1940. aastal töötas Piip [[Järva-Jaani]]s emade ja laste nõuandlas.<ref name="e33"/> [[Juunipööre|Juunipöörde]] järel tegi Piip uute võimudega aktiivset koostööd. Sama aasta juulis võeti ta [[Eestimaa KP|EKP]] liikmeks.<ref name="e22"/><ref name="e35"/> Augusti lõpus toimunud Viljandi linnavalitsuse koosolekul valiti ta [[Viljandi linnahaigla]] haavaosakonna [[halastajaõde|halastajaõeks]].<ref name="e33"/> == Viljandimaa täitevkomitee esimehena == 1941. aasta algas Eestis mitme uue suure kampaaniaga. 12. jaanuaril toimusid valimised [[NSV Liidu Ülemnõukogu]]sse.<ref name="e28"/> Selle tarvis moodustatud Viljandi linnaringkonnas valiti Elfriede Piip Rahvuste Nõukogu saadikuks (saadikumandaat lõppes 1946. aastal).<ref name="e22"/> 17. jaanuaril ilmus [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi]] otsus, mille kohaselt moodustati kohalike nõukogude täitevkomiteed.<ref name="e29"/> Üritust korraldati siiski suhteliselt vaikselt, kuna täitevkomiteed moodustati nõukogudeta, mida nad pidid esindama.<ref name="e28"/> [[Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee]] esimeheks määrati Piip.<ref name="e22"/> 19. juunil 1941 purustati Viljandis linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e26"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], Elfriede Piip ja [[Mihkel Link]].<ref name="e27"/> 22. juunil algas sõda [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel. Maakonna täitevkomitee eriotsusega tehti teatavaks, et Viljandi maakonnas on sõjaseisukord.<ref name="e34"/> 3. juulil hakati Piibu korraldusel kaevama ümber Viljandi kaitsekraave (maakonna täitevkomitee avaldas vastava otsuse, milles tehti teatavaks, et kõik Viljandi linna ja lähivaldade 14–55-aastased kodanikud on kohustatud 4. juulil kell 4 hommikul koos vajalike tööriistadega kindlustustöödele ilmuma)<ref name="e34"/>.<ref name="e26"/> [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljoni]] formeerimist alustati 27. juunil. Komandöriks määrati kapten [[Mihhail Pasternak]]. Pataljoni sanitaarala hakkas korraldama Elfriede Piip.<ref name="e34"/> 7. juulil arutati juba evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.<ref name="e26"/> Hävituspataljoni allüksused taandusid [[Võhma]] lähedale, kust nad järgmisel päeval [[Põltsamaa]]le, hiljem [[Roosna-Alliku]]le liikusid. Pataljon tegutses juulis-augustis, seejärel saadeti laiali.<ref name="e34"/> Piip evakueeriti Nõukogude Liidu tagalasse, kus ta töötas muuhulgas ambulatooriumi juhatajana [[Uljanovski oblast]]is. Ta pälvis kaks medalit osavõtu eest hävituspataljonis ja töö eest tagalas.<ref name="e22"/> Pärast Viljandi hõivamist [[Punaarmee]] üksuste poolt 23. septembril 1944<ref name="e25"/> määrati Elfriede Piip taas Viljandimaa TSN Täitevkomitee esimeheks. Sellese ametisse jäi ta septembrini 1945.<ref name="e22"/> == Sõjajärgsed aastad == Aastatel 1945–1951 oli ta [[Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariiklik Viljandi Meditsiiniline Keskkool|Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi Vabariikliku Viljandi Meditsiinilise Keskkooli]] direktor.<ref name="e22"/> 1947. aastal oli Saks ühtlasi [[Eesti NSV Ülemkohus|Eesti NSV Ülemkohtu]] rahvakaasistuja.<ref name="e22"/> Pärast koolidirektori ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1951–1953).<ref name="e22"/> === Viljandi linnajuhina === 6. märtsil 1953 toimus Viljandi Linna Töörahva Saadikute Nõukogu istungjärk, kus Elfriede Saks valiti [[Viljandi Linna TSN Täitevkomitee]] esimeheks. 1954. aastal sai ta [[Eestimaa Kommunistlik Partei|partei]] poolt noomituse poliitilise joone moonutamise ja poliitilise mittevalvsuse eest. Vabastati ametist 10. märtsil 1955.<ref name="e22"/> Tema tegevusest linnajuhina on vähe teada. Hilisem linnapea [[Heiki Raudla]] on oma raekojaraamatus märkinud, et Saks oli 1954. aastal soovinud likvideerida [[Viljandi vana kalmistu]], sest tema unistus oli muuta see noortepargiks.<ref name="e23"/> Maalikunstnik [[Juhan Muks]]i lese Aita Muksi sõnul oli Saks [[Viljandi raekoda|Viljandi raekojas]] rippunud pannoo "[[Viljandi vaade]]" rullikeeratuna kütja kätte andnud ja käskinud ahju ajada. Õnneks oli kütja enne pilti vaadanud ja taibanud seda säästa.<ref name="e24"/> == Pärast linnajuhi ametist vabastamist == Pärast linna täitevkomitee esimehe ametist vabastamist töötas ta taas meditsiiniõena Viljandi haiglas (1955–1957). Ühtlasi oli ta ka haigla parteisekretär.<ref name="e22"/> Saks lahkus Viljandist 1957. aastal ja töötas Tallinna luutuberkuloosi haiglas.<ref name="e22"/> Hiljem oli ta [[personaalpensionär]].<ref name="e32"/> Ta suri 1994. aastal Tallinnas ja maeti [[Liiva kalmistu]]le.<ref name="e22"/> Samale hauaplatsile on maetud ka tema vanemad, abikaasa ja kaks last.<ref name="e30"/> == Isiklikku == Ta oli abielus 1933. aastast August Piibuga ja 1942. aastast Otto Saksaga (eluaastad 1916–1976).<ref name="e22"/><ref name="e21"/> Kahest abielust sündis kokku 3 last.<ref name="e22"/> Tema isa Johan Kingo (1884–1965)<ref name="e21"/> arreteeriti osalemise tõttu 1924. aasta [[1. detsembri mäss]]us ja mõisteti neljaks aastaks vangi.<ref name="e22"/> Juulis 1937 valiti Elfriede Piip [[Pärnu rand|Pärnu rannas]] [[Päikese Kuninganna]]ks.<ref name="e22"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="e21">Päring Rahvastikuregistrist 6. jaanuaril 2026</ref> <ref name="e22">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 302–303</ref> <ref name="e23">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 101</ref> <ref name="e24">[https://sakala.postimees.ee/2452565/viljandlased-meenutasid-kunstnik-juhan-muksi-tema-100-sunniaastapaeval Viljandlased meenutasid kunstnik Juhan Muksi tema 100. sünniaastapäeval]. Sakala, 7. juuli 1999</ref> <ref name="e25">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 215–216</ref> <ref name="e27">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e28">"Pärnumaa: Loodus, aeg, inimene" . Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010. Lk 319</ref> <ref name="e29">ENSV Teataja 1941, 10, 108</ref> <ref name="e30">[https://kalmistud.ee/burial-place/R19NmdeDLrO4 V, E, 14a-29, 4-kohaline kirstuplats]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e32">[https://ajapaik.ee/photo/905308/saks-piip-elfriede-personaalpensionar-viljandi-maakonna/ Personaalpensionär Elfriede Saks (Piip)]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ajapaik.ee</ref> <ref name="e33">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19400902.2.24&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Dr. Ants Rulli haigla kirurgiks]. dea.digar.ee, Sakala, 2. september 1940</ref> <ref name="e34">[https://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus]. kultuur.elu.ee, Kultuur ja Elu 2/2017</ref> <ref name="e35">"Eestimaa Kommunistliku Partei kohalikud organisatsioonid 1940–1991". Tallinn: [[Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus]], 2005. Lk 45</ref> }} == Välislingid == *[https://ajapaik.ee/photo/905308/saks-piip-elfriede-personaalpensionar-viljandi-maakonna/ Foto (1981)]. ajapaik.ee {{JÄRJESTA:Saks, Elfriede}} [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Viljandi linna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 5buk8gtyohilaxzv486opt6ghnmi6oi 0 707708 7249452 7062968 2026-10-08T11:47:32Z Amherst99 15496 /* */ 7249452 wikitext text/x-wiki {{liita|Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas}} '''Viljandimaa Vabadussammas''' on [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud sõdurite [[mälestusmärk]] [[Viljandi]]s. Mälestussammas asub [[Vabaduse plats (Viljandi)|Vabaduse platsil]] ja selle loojaks on [[kujur]] [[Amandus Adamson]]. Juulis 1926 algas samba rajamine. Monumendi asukohaks sai tulevase Vabaduse platsi lõunakülg. Samba vundamendi ja [[betoon]]ist tüvipüramiidi tegid kohalikud ehitusmehed insener Villem Vaheri juhtimisel. Mälestussamba suurejooneline avatalitus oli 19. septembril 1926. Samba avas riigivanem [[Jaan Teemant]] ning pühitsesid Saarde koguduse õpetaja [[Martin Torrim]] ja [[metropoliit Aleksander]]. Tõenäoliselt oli see esimese iseseisvusperioodi kõige rahvarohkem tseremoonia Viljandis, millel osales kuni 20 000 inimest.<ref name="e22"/> ==Samba maksumus, kirjeldus ja suurus== Sammas läks maksma 1 355 000 marka. Vastne monument oli betoonist tüvipüramiid, millel asetses kaks pronksskulptuuride rühma. Ülemine neist koosnes Eesti Vabariigi sõdurist ja isteasendis haavatud [[Lembitu]]st, tõstmas kätt päikese poole. Sõduri kõrgus oli 2,25 meetrit, koos lipuvardaga aga 3,1 meetrit. Püramiid tõusis maapinnast üle viie meetri. Selle esiküljel paiknes ema lapsega, kujutades sümboolselt vaba Eestit. Ema kõrguseks oli kaks meetrit. Monumendi kogukõrgus koos ülemise kujude rühmaga ulatus üle kaheksa meetri.<ref name="e22"/> ==Monumendi purustamine== Juunis 1940 okupeeris [[Nõukogude Liit]] Eesti. Mõni päev pärast [[Juuniküüditamine| juuniküüditamist]] Eestis, 1941. aasta 19. juuni varastel hommikutundidel monument purustati.<ref name="e22"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], [[Elfriede Piip]] ja [[Mihkel Link]].<ref name="e23"/> ==Monumendi taastamine== Viljandimaa vabadussamba ennistamise küsimus kerkis küll kohe Eesti iseseisvuse taastamisprotsessi algul 1988. aastal, kuid oli takistusi. Mälestussammas taastati lõpuks 2023. aasta võidupühaks.<ref name="e23"/> Algne monument oli betoonist, kuid taastatav otsustati teha hallist [[Graniit|graniidist]]. Eesti kujurid [[Tiiu Kirsipuu]] ja [[Ivan Zubaka]] modelleerisid kujude grupid: ema tütrega ja Eesti sõdur muinasväejuhi Lembituga. Need valati pronksi OÜ Uus Monumentaal töökojas. Monumenti paluti avama Eesti Vabariigi president [[Alar Karis]].<ref name="e23"/> Vabadussamba maksumuseks kujunes 723 105 eurot.<ref name="e23"/> ==Kirjandus== *[[Jaak Pihlak]]. "Viljandimaa Vabadussammas". Viljandi: Viljandi Muuseum / Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, 2023 (462 lk)<ref name="e21"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://muuseum.viljandimaa.ee/www/2023/viljandimaa-vabadussammaste-raamat/ Viljandimaa vabadussammaste raamat]. muuseum.viljandimaa.ee, 20. juuni 2023</ref> <ref name="e22">[https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_05_2023_veeb/s/26332283 Viljandimaa vabadussamba taassünd]. issuu.com, Kaitse Kodu! nr 5 2023. a</ref> <ref name="e23">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> }} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] 5jr8h0l8ob2h0np70tufgx8yfxj2fqf 0 707797 7249449 7232086 2026-10-08T11:39:35Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7249449 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Link''' ([[20. november]] ([[vkj]] 8. november) [[1895]] [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori vald]] – [[10. märts]] [[1985]] [[Viljandi]])<ref name="e21"/><ref name="e25"/> oli [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane. Juulis 1940 astus varem [[Kingsepp|kingsepana]] töötanud Mihkel Link [[Eestimaa KP|EKP]] liikmeks.<ref name="e25"/> Sama aasta novembrist töötas ta parteikomitees kütja-koristajana. Viljandimaa parteijuhi [[Oskar Abori]] initsiatiivil määrati ta 12. veebruaril 1941 [[Viljandi Linna TSN Täitevkomitee]] esimeheks ([[Jakob Koppel]]i asemele, kes oli maha võetud).<ref name="e25"/><ref name="e27"/> Link oli ise hiljem meenutanud, et ta läks kohe Abori jutule, et tema täitevkomitee esimeheks ei lähe, sest tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, aga kui linna täitevkomiteesse on vaja koristajat, siis ta võib minna küll. Abor vastas, et kommunistil tuleb käsk täita.<ref name="e27"/> Tema ametiajal kõik linna ettevõtted allutati linna heakorratrustile (aprillis), hakati jagama [[Nõukogude Liidu pass]]e (juunis) ja [[juuniküüditamine|küüditati]] Viljandist 132 perekonda (14. juuni öösel).<ref name="e22"/> 19. juunil 1941 purustati linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e22"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], [[Elfriede Piip]] ja Mihkel Link.<ref name="e23"/> 22. juunil algas sõda [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel. Linna täitevkomitee esimehe esimeseks ülesandeks oli hobuste kokkuvõtmine mobilisatsiooni korras. Täitevkomitee organiseeris inimesi kindlustustöödele, tankitõrjekraavide kaevamisele. Lingi ülesandeks oli ka leida varustust vastloodud [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]]i kasarmu jaoks, mis loodi [[Valuoja koolimaja]]s. Öösel vastu 7. juulit võttis Link osa sõjanõukogu koosolekust, kus arutati evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.<ref name="e22"/> Link jõudis lahkuda koos teistega Viljandist 8. juulil. Sõideti [[Tartu]]sse, kust edasi liiguti [[Narva]] kaudu [[Leningrad]]i ja sealt evakueeriti juba [[Tšuvaššia]]sse.<ref name="e22"/> Ta pälvis medali vapra töö eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]].<ref name="e25"/> Pärast Viljandi hõivamist [[Punaarmee]] üksuste poolt 23. septembril 1944<ref name="e26"/> naasis ta Viljandisse, kus kuulus hiljem mitmel korral Viljandi Linna Täitevkomitee koosseisu. Pensionieas töötas ta parteikomitee valvurina.<ref name="e25"/> Mihkel Link suri 1985. aastal ja maeti [[Viljandi Metsakalmistu]]le.<ref name="e24"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">Päring Rahvastikuregistrist 10. jaanuaril 2026</ref> <ref name="e22">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 214–216</ref> <ref name="e23">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e24">[https://kalmistud.ee/burial-place/dM9N673YGa73 Vana osa, 1, 7-3, 2-kohaline kirstuplats]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e25">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 253</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250</ref> <ref name="e27">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 260–261</ref> }} {{JÄRJESTA:Link, Mihkel}} [[Kategooria:Viljandi linna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Eesti käsitöölised]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1985]] 0tckg87x6opg4ezlm3r305bufeflwrd 0 707993 7249351 7107923 2026-10-08T08:21:58Z Kuriuss 38125 7249351 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-1988-0105-018, Katarina Witt.jpg|pisi|Katarina Witt 1988. aastal]] '''Katarina Witt''' (sündinud 3. detsembril [[1965]]) on [[Saksamaa]] endine [[iluuisutaja]], kahekordne [[olümpiavõitja]]. Witti peetakse üheks kõigi aegade parimaks naiste üksiksõidu iluuisutajaks. Witt võitis esimese olümpiakulla [[Ida-Saksamaa]]d esindades 1984. aasta [[Sarajevo olümpiamängud]]el ja teise 1988. aasta [[Calgary olümpiamängud]]el. Ta on üks kahest uisutajast, kes on naiste üksiksõidus oma olümpiavõitu korranud; teine oli norralanna [[Sonja Henie]]. Witt on ka neljakordne maailmameister (1984, 1985, 1987, 1988) ja kahekordne maailmameistrivõistluste hõbemedalivõitja (1982, 1986). Ta tuli kuus korda järjest Euroopa meistriks (1983–1988), varem oli sama saavutusega toime tulnud vaid Henie. Aastatel 1984–1988 võitis Witt 11 suurel rahvusvahelisel võistlusel kümme kuldmedalit, millega ta on üks ajaloo edukamaid iluuisutajaid. Pärast 1988. aastal võistlusuisutamisest loobumist esines Witt uuesti [[1994. aasta taliolümpiamängud]]el [[Lillehammer]]is, kus ta esindas taasühinenud Saksamaad [[Robin Hood]]i teemalise kavaga. Selle tagasituleku eest pälvis Witt Kuldse Kaamera auhinna. Hiljem on ta töötanud filmis ja televisioonis. ==Noorpõlv== Witt sündis [[Ida-Saksamaa]]l Staakenis (sel ajal Falkensee linnaosa), [[Lääne-Berliin]]i lähedal, mis on tänapäeval osa Berliinist. Tema ema töötas haiglas füsioterapeudina ja isa oli põllumees. Ta käis koolis [[Karl-Marx-Stadt]]is (nüüd [[Chemnitz]]). Seal õppis ta Kinder- und Jugendsportschule's, mis oli erikool sportlikult andekatele lastele. Witt esindas Ida-Saksamaa (SDV) klubi SC Karl-Marx-Stadt. [[Jutta Müller]] hakkas teda treenima 1977. aastal. Witt treenis kuus päeva nädalas, mõnikord isegi seitse tundi päevas, millest kolm tundi kulus kohustuslikele harjutustele. ==Suur edu 1982. aastal== Witt osales esimest korda rahvusvahelistel tiitlivõistlusel 1979. aasta Euroopa meistrivõistlustel, kus saavutas 14. koha. 1981. aasta maailmameistrivõistlustel saavutas ta lühikavas esimese, pikas kolmanda ja kombineeritud vabakavas teise koha, jäädes madala tulemuse tõttu siiski medalist ilma. Witt saavutas esimest korda suurel poodiumil edu 1982. aastal, võites hõbemedali nii Euroopa kui ka maailmameistrivõistlustel. Tal oli suurepärane võimalus võita 1982. aasta maailmameistrivõistlused, mille sooritamiseks oli tal vaja vaid pika programmi võitu. Siiski astus ta välja kolmest hüppest, sealhulgas legendaarsest kolmiksaltost, keerulisest elemendist, mille ta esimese naisena sooritas, ja suhteliselt kergest topeltakselhüppest, mis maksis talle pika programmi võidu ja üldvõidu. Järgmisel hooajal võitis ta oma esimese Euroopa meistri tiitli, kuid lõpetas maailmameistrivõistluste poodiumil neljandana, kuna oli kohustuslikes näitajates kaheksas, hoolimata kombineeritud võistluse võitmisest. 1984. aastal valisid Ida-Saksamaa ajalehe [[Junge Welt]] lugejad Witti SDV aasta naissportlaseks. Ta tuli 18-aastaselt olümpiavõitjaks 1984. aastal Sarajevos, millega oli üks nooremaid iluuisutamise olümpiavõitjaid. ==1986. aasta MM== Ta tuli maailmameistriks ka 1985. aastal. Witti pikaajaline domineerimine purunes, kui ta jäi järgmisel aastal üllatuslikult teisele kohale ameeriklanna Debi Thomase, uue USA meistri järel. See oli ka esimene kord pärast 1980. aastat, kui ta ei olnud maailmameistrivõistlustel lühikavas esimene. 1987. aastal tuli ta kolmandat korda maailmameistriks. ==Calgary OM 1988== 1988. aastal tuli Witt kuuendat korda järjest Euroopa meistriks, mis võrdub Sonja Henie saavutusega, kes oli seni olnud Euroopa meistrivõistluste edukaim uisutaja naiste üksiksõidus. Nii Witti kui ka Henie Euroopa meistri tiitlite arvu on hiljem ületanud Irina Slutskaja, kuid Witt säilitab siiani järjestikuste Euroopa tiitlite rekordi, jagades seda Heniega. 1. novembril 1988 anti Põhja-Koreas välja postmarkide plokk tema olümpiamängude võidu auks. ==Profikarjäär== 1988. aastal alustas Witt profikarjääri, mis on Ida-Saksamaa sportlaste jaoks haruldane. Ta veetis kolm aastat Ameerika Ühendriikides tuuril koos olümpiavõitja [[Brian Boitano]]ga. Nende etendus "Witt and Boitano Skating" oli nii edukas, et esimest korda kümne aasta jooksul müüdi New Yorgi [[Madison Square Garden]] jääetendusele välja. Hiljem jätkas ta osalemist "Holiday on Ice'il" Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. Ta mängis ka näitlejana filmis "Carmen on Ice" (1989), mis laiendas tema Calgarys kuldmedali võitnud vabakava. 1990. aastal sai ta selle filmi eest [[Emmy]] auhinna. {{JÄRJESTA:Witt, Katarina}} [[Kategooria:Saksamaa iluuisutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] r2vtgeqmb3m8agmhoom33de1agbawm2 1 708775 7249385 7077398 2026-10-08T09:38:21Z ~2026-54015-47 239269 /* Artikli liitmine */ Vastus 7249385 wikitext text/x-wiki == Artikli liitmine == Kuna see kooliosa asub eraldi hoones ja seal on demokraatlik õpe, siis need artilid võiks jääda eraldi. [[Kasutaja:Teiloton|Teiloton]] ([[Kasutaja arutelu:Teiloton|arutelu]]) 28. jaanuar 2026, kell 09:05 (EET) :Nõustun. Suvemäe on justkui eraldi kool ja sobib eraldi artikliks paremini. [[Eri:Kaastöö/~2026-54015-47|~2026-54015-47]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-54015-47|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 12:38 (EEST) ihazv6ct9ehvn10knqld1fzk90qyp5p 0 713487 7249344 7162572 2026-10-08T07:56:29Z Oberpahlen 156337 7249344 wikitext text/x-wiki [[File:Gottfried Hasenjägeri hauakivi.jpg|thumb|Gottfried Hasenjägeri hauakivi [[Põltsamaa saksa kalmistu]]l]] '''Gottfried Rudolph Hasenjäger''' ([[11. veebruar]] [[1865]] [[Pöögle mõis]] – [[10. märts]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Põltsamaa kihelkonnaarst. Ta alustas Põltsamaal teenistust 1894. aastal ja teenis seal surmani<ref name="Nekr"/>. ==Elulugu== Gottfried Hasenjäger sündis [[Pöögle mõis]]as veskimeistri pojana. Ta sai oma koolihariduse Tartu eelkoolis ja gümnaasiumis. Õppis aastatel 1887–1893 [[Tartu Ülikool]]is arstiks. Hasenjäger alustas asendusarstina teenistust [[Sänna mõis]]as, kust siirdus 1894. aastal Põltsamaale, asudes seal juhtima kihelkonnahaiglat.<ref name="Ents"/> 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] ajal ajal kutsuti ta mõneks ajaks sõjaväe teenistusse, mistõttu Põltsamaa jäi ajutiselt arstita<ref name="PM1914"/>. Arsti hinnati Põltsamaal tema põhjalike teadmiste ja oskuste poolest. „Südamlikkus, huumor ja mõistus ühinesid temas õnnelikul viisil, talle oli omane mitmekülgne haritus,“ kirjutati Gottfried Hasenjägeri surmale pühendatud järelehüüdes.<ref name="Nekr"/> ==Isiklikku== Gottfried Hasenjäger oli abielus Mary Fanny Trautmanniga ja neil oli kaks last<ref name="Geni"/>. Poeg Ernst Gottfried sõdis vanemallohvitserina [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[Balti pataljon]]is ja töötas hiljem artsina<ref name="ERA"/>. Ka vend [[Ernst Gustav Hasenjäger]] oli arst ning teenis pärast ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist tohtrina pikemat aega [[Pala]]l ja hiljem [[Sindi]] vabrikus<ref name="Kodavere"/>. Gottfried Hasenjäger on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Nekr">Oberpahlen. Revaler Bote, 22.03.1920, lk 3 (nekroloog)</ref> <ref name="Ents">Hasenjäger, Gottfried. 1905. Brennsohn, Isidorus. Die Aerzte Livlands von den ältesten Zeiten bis zur Gegenwart, lk 192</ref> <ref name="Geni">[https://www.geni.com/people/Gottfried-Rudolph-Hasenj%C3%A4ger/6000000068536342909?through=6000000068536119011 Gottfried Rudolph Hasenjäger]. GENI. Vaadatud 19.04.2026</ref> <ref name="ERA">ERA.495.7.939 Ohvitseride teenistustoimikud</ref> <ref name="Kodavere">Kodaverest. Postimees, nr. 294, 24.12.1911, lk 5</ref> <ref name="PM1914">Põltsamaalt.Tallinna Teataja, nr. 259, 13.11.1914, lk 1</ref> }} {{JÄRJESTA:Hasenjäger, Gottfried}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1865]] [[Kategooria:Surnud 1920]] 25k45e98m3hzuuwawe3c2mq3lx4y1w8 0 714133 7249223 7201292 2026-10-07T20:08:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249223 wikitext text/x-wiki :''Mitte segi ajada [[Londoni Virginia Kompanii]]ga.'' {{ettevõte | nimi = Virginia Kompanii | pilt = | logo = Banner of the Virginia Company.svg | tüüp = [[börsiettevõte]] | börsil = | asutamisaeg = 1606 | lõpetatud = 1624 | asutaja = [[James I ja VI|James I]] | peakorter = [[London]], [[Inglismaa Kuningriik|Inglismaa]] | piirkond = [[Virginia koloonia]], [[Inglise Kuningriik]] <br/> (praegune [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]]) <br/> [[Bermuda|Somersi saared]], [[Inglise Kuningriik]] | võtmeisikud = | valdkonnad = [[laevandus]] <br/> [[kaubandus]] | tooted = [[eksportviljad]] <br/> [[tarbepuit]] <br/> [[Tubakas (aine)|tubakas]] | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = [[Londoni Virginia Kompanii]] <br/> [[Plymouthi Kompanii]] | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = | märkused = }} '''Virginia Kompanii''' ([[inglise keel]]es ''Virginia Company'') oli [[Inglise kuningriik|Inglise]] [[kaubandusettevõte]]. Selle asutamiseks andis aastal 1606 loa [[Inglise kuningas|kuningas]] [[James VI ja I|James I]] eesmärgiga [[Ameerika koloniseerimine inglaste poolt|koloniseerida]] [[Põhja-Ameerika]] idarannik. Koloniseeritav maariba nimetati [[Elizabeth I]] järgi [[Virginia koloonia|Virginia]]ks ning see jäi USA praeguse [[Maine]]'i ja [[Põhja-Carolina]] osariigi vahele.<ref>{{cite web|url=https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/instructions-for-the-virginia-colony-1606.php|title=Charter of the Virginia Company of 1606|archive-url=https://web.archive.org/web/20260430221249/https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/instructions-for-the-virginia-colony-1606.php|archive-date=2026-04-30|access-date=2026-04-29|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dos.fl.gov/library-archives/research/explore-our-resources/florida-history-culture-and-heritage/spanish-colonial-history/|title=Spanish Florida|website=Florida State, Dept of Library and Information Services}}</ref><ref name="Charter of 1609">{{cite web|url=https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/the-second-virginia-charter-1609.php|title=Charter of 1609|archive-url=https://web.archive.org/web/20240531200022/https://www.let.rug.nl/usa/documents/1600-1650/the-second-virginia-charter-1609.php|archive-date=2024-05-31|access-date=2026-04-29|url-status=dead}}</ref> Virginia Kompanii osanikud olid [[London|london]]lased. Samal ajal asutati ka näiteks [[Plymouthi Kompanii]], mille osanikud olid [[Plymouth|plymouthlased]].<ref>{{cite book |last= Paullin|first= Charles O |editor=John K. Wright |title= Atlas of the Historical Geography of the United States|year= 1932|publisher=Carnegie Institution of Washington and American Geographical Society|location= New York and Washington, D.C. | pages= Plate 42}}</ref><ref>{{cite book |editor-last= Swindler|editor-first= William F.|title= Sources and Documents of United States Constitutions.' 10 Volumes |year= 1973–1979|publisher=Oceana Publications |location=Dobbs Ferry, New York | pages= Vol. 10: 17–23}}</ref><ref>{{cite book |last= Van Zandt|first= Franklin K.|title= Boundaries of the United States and the Several States; Geological Survey Professional Paper 909|url= https://archive.org/details/bub_gb_skxAAAAAIAAJ|year= 1976|publisher=Government Printing Office |location=Washington, D.C. | pages= [https://archive.org/details/bub_gb_skxAAAAAIAAJ/page/n101 92]}}</ref><ref>[http://www.virginiaplaces.org/boundaries/boundaryk.html How Virginia Got Its Boundaries, by Karl R Phillips]</ref> Kompanii suurem läbimurre tuli, kui [[John Rolfe]] leidis [[Kariibi meri|Kariibi mere]] saartelt magusama tubakasordi.<ref>{{Cite web |url=http://www.foundersofamerica.org/johnrolfe.html |title=Welcome to Founders of America! |access-date=25 May 2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070605072826/http://foundersofamerica.org/johnrolfe.html |archive-date=5 June 2007 |url-status=dead }}</ref><ref>[http://www.historyisfun.org/Economics-of-Tobacco.htm Economics of Tobacco]</ref> See läks tarbijatele paremini peale kui Virginia mõru tubakas.<ref>[https://www.virtualjamestown.org/jrolfe.html Virtual Jamestown]</ref> Rolfe'i tubaka ekspordiga suudeti kaubandusdefitsiiti [[Hispaania]]ga vähendada. Virginia Kompanii suleti pärast [[1622. aasta indiaani veresaun]]a, mille käigus [[indiaanlased]] suure osa kolooniast ja kompanii varadest hävitasid. Kompaniile kuulunud Virginiast sai [[kroonikoloonia]].<ref name="The First Seventeen Years 1624">''The First Seventeen Years: Virginia, 1607–1624,'' Charles E. Hatch, Jr.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite book |last=Bemis |first=Samuel M. |title=The Three Charters of the Virginia Company of London |publisher=Louisiana State University Press / reprinted by Genealogical Publishing Com |year=2009 |orig-year=1940 |isbn= 978-0806350882|url=https://books.google.com/books?id=0u7NWrwYhGwC}} [[Kategooria:Tšarterdatud kompaniid]] [[Kategooria:Suurbritannia ettevõtted]] [[Kategooria:Inglismaa kuningriik]] i4nuix4np40zlm8ou5wlj7mfieryrv5 0 715758 7249342 7195101 2026-10-08T07:55:37Z Oberpahlen 156337 7249342 wikitext text/x-wiki [[File:Ludwig Schröderi hauakivi.jpg|thumb|Ludwig Franz Schröderi hauakivi Põltsamaa saksa kalmistul]] '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees ja ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Ta õppis aastatel 1858–1861 [[gümnaasium]]is ja 1861–1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ludwig Franz Schröder 1870. aastani ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina. Täiendas end Berliinis ja Viinis 1871. aastal, misjärel naasis Venemaale ja töötas aastatel 1872–1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarstina.<ref name="matrikel"/> Ta võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]], teenides arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]<ref name="Erik-Amburger"/>. 1879. aastal sai Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. Aastatel 1899–1907 töötas ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstina<ref name="Erik-Amburger"/> ja 1917. aastal oli Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder elama [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> Teadaolevalt ta Põltsamaal arstina ei praktiseerinud. ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige.<ref name="Erik-Amburger"/> 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Ta oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852–1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> <ref name="matrikel">Hasselblatt, A. ja Otto, G.: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=549 Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat], Dorpat, 1889</ref> }} {{JÄRJESTA:Schröder, Ludwig Franz}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1842]] [[Kategooria:Surnud 1920]] 8kca8pba2vhulbeg0mpwuhibb274zsn 7249343 7249342 2026-10-08T07:56:02Z Oberpahlen 156337 7249343 wikitext text/x-wiki [[File:Ludwig Schröderi hauakivi.jpg|thumb|Ludwig Franz Schröderi hauakivi [[Põltsamaa saksa kalmistu]]l]] '''Ludwig Franz Schröder''' ([[30. juuni]] [[1842]] [[Peterburi]] – [[23. juuni]] [[1920]] [[Põltsamaa]]) oli Baltisaksa arst ja [[salanõunik]]. ==Elulugu== Ludwig Franz Schröder sündis Peterburis. Tema isa Friedrich Wilhelm oli kaupmees ja ema Marie Juliane Christine Bastgen oli kodune.<ref name="Erik-Amburger"/> Ta õppis aastatel 1858–1861 [[gümnaasium]]is ja 1861–1868 [[Tartu Ülikool]]is, mille lõpetas arstina. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Ludwig Franz Schröder 1870. aastani ülikooli juures terapeutilise kliiniku assistendina. Täiendas end Berliinis ja Viinis 1871. aastal, misjärel naasis Venemaale ja töötas aastatel 1872–1876 Peterburi sõjaväeringkonna lähetusarstina.<ref name="matrikel"/> Ta võttis osa [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõjast (1877–1878)]], teenides arstina [[Izmailovo kaardiväepolk|Izmailovo kaardiväepolgus]]<ref name="Erik-Amburger"/>. 1879. aastal sai Schröder [[Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla]] (vk Семёновский Александровский лазарет) vanemordinaatoriks. Aastatel 1899–1907 töötas ta Peterburi [[Nikolajevi inseneriakadeemia]] peaarstina<ref name="Erik-Amburger"/> ja 1917. aastal oli Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla arst-konsultant.<ref name="krylov"/> Pärast [[Venemaa]]l aset leidnud [[Oktoobrirevolutsioon]]i asus Ludwig Franz Schröder elama [[Põltsamaa]]le.<ref name="ARH"/> Teadaolevalt ta Põltsamaal arstina ei praktiseerinud. ==Ühiskondlik tegevus== Ludwig Franz Schröder oli 1877. aastast Peterburi arstide ühingu liige.<ref name="Erik-Amburger"/> 1884. aastal valiti ta Peterburi vaeste hoolekande komitee peahooldajaks.<ref name="krylov"/> ==Isiklikku== Ta oli abielus Karoline Selma Fanny Palingiga (1852–1929). Neil oli kuus last. Ludwig Franz Schröder ja tema abikaasa on maetud [[Põltsamaa saksa kalmistu]]le. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Erik-Amburger">[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=77224 Erik-Amburger-Datenbank]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="krylov">[https://proza.ru/2017/06/21/1095 Крылов-Толстикович. Русские врачи начала xix - xx вв. П-Я новая редакц]. Vaadatud 28.05.2026</ref> <ref name="ARH">ERA.14.15.3168</ref> <ref name="matrikel">Hasselblatt, A. ja Otto, G.: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000433/images/index.html?id=00000433&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=549 Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat], Dorpat, 1889</ref> }} {{JÄRJESTA:Schröder, Ludwig Franz}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Põltsamaa saksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1842]] [[Kategooria:Surnud 1920]] rxfcskyq5o2j9dbbyx92ekg2ihqebsa 0 715891 7249103 7248182 2026-10-07T14:48:45Z Raamaturott 56450 /* August */ 7249103 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2005]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2005}} ==Jaanuar== *[[3. jaanuar]] – [[Jamie Donley]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[6. jaanuar]] – [[Jacobo Ramón]], Hispaania jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Gabriel Bontempo]], Brasiilia jalgpallur * [[21. jaanuar]] – [[IShowSpeed]], USA juutuuber * 21. jaanuar – [[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija * [[22. jaanuar]] – [[Andreas Maasing]], Eesti e-sportlane * 22. jaanuar – [[Oliver Moore]], USA jäähokimängija * [[24. jaanuar]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja * [[30. jaanuar]] – [[Hashem bin al-Abdullah]], Jordaania prints ==Veebruar== * [[7. veebruar]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kaugushüppaja * [[10. veebruar]] – [[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist *[[20. veebruar]] – [[Pietro Comuzzo]], Itaalia jalgpallur ==Märts== * [[2. märts]] – [[Mihhail Kolobov]], eesti jalgpallur *[[11. märts]] – [[Guillaume Restes]], Prantsusmaa jalgpallur * [[14. märts]] – [[Ermin Mahmić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * [[15. märts]] – [[Stefan Džodić]], Serbia jalgpallur * [[28. märts]] – [[D4vd]], USA laulja *28. märts – [[Joaquin Seys]], Belgia jalgpallur ==Aprill== * [[8. aprill]] – [[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige * [[17. aprill]] – [[Antonio Nusa]], Norra jalgpallur * [[25. aprill]] – [[Chema Andrés]], Hispaania jalgpallur * [[29. aprill]] – [[Dipangkorn Rasmijoti]], Tai prints ==Mai== *[[1. mai]] – [[Ruairi McConville]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[4. mai]] – [[Kenan Yıldız]], Türgi jalgpallur * [[8. mai]] – [[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur * [[10. mai]] – [[Markus Mölder]], eesti tennisist * [[23. mai]] – [[Alexandra Eala]], Filipiinide tennisist ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Désiré Doué]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. juuni]] – [[Irene (Hispaania printsess)|Irene]], Hispaania kuningliku perekonna liige * [[7. juuni]] – [[Henry Russell, Tavistocki markii]], Briti aristokraat * [[13. juuni]] – [[Tristan Täht]], eesti võrkpallur * [[22. juuni]] – [[Triinu Jalg]], eesti kabetaja * [[26. juuni]] – [[Alexia]], Madalmaade printsess * 26. juuni – [[Luana]], Madalmaade kuningliku perekonna liige * [[28. juuni]] – [[Mathias Villota]], eesti jalgpallur * 28. juuni – [[Tom Bischof]], Saksamaa jalgpallur ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Oskar Hõim]], eesti jalgpallur * [[5. juuli]] – [[Sombr]], USA laulja * [[17. juuli]] – [[Theoz]], Rootsi laulja * 17. juuli – [[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija * [[20. juuli]] – [[Jakob Kulbin]], eesti laskesuusataja * [[21. juuli]] – [[Pierce Charles]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[23. juuli]] – [[Georgina]], Liechtensteini printsess * [[24. juuli]] – [[Carlos Espí]], Hispaania jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Angelina Topić]], Serbia kergejõustiklane ==August== *[[3. august]] – [[Aleksandar Stanković]], Serbia jalgpallur *[[5. august]] – [[Obed Vargas]], Mehhiko jalgpallur *[[8. august]] – [[Alysa Liu]], USA iluuisutaja * 8. august – [[Palina Malašonak]], Valgevene laulja *[[9. august]] – [[Gerli Endrekson]], eesti sõudja *[[10. august]] – [[Rameshbabu Praggnanandhaa]], India maletaja *[[15. august]] – [[Gregor Rasva]], eesti triatleet *[[19. august]] – [[Rasmus Rannula]], eesti saalihokimängija ja -treener ==September== * [[2. september]] – [[Markus Miiter]], eesti jalgpallur *[[19. september]] – [[Lewis Koumas]], Walesi jalgpallur *[[28. september]] – [[Adam Daghim]], Taani jalgpallur ==Oktoober== * [[4. oktoober]] – [[Emmanuel Leopold Guillaume François Marie]], Belgia prints * [[14. oktoober]] – [[Johan Manzambi]], Šveitsi jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]], Taani prints * [[16. oktoober]] – [[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur * [[21. oktoober]] – [[Gustav Talmar]], eesti muusik * [[22. oktoober]] – [[Kristofer Põldme]], eesti jalgpallur * [[31. oktoober]] – [[Infanta Leonor|Leonor]], Hispaania infanta * 31. oktoober – [[Nora Lember]], eesti võrkpallur ==November== * [[6. november]] – [[Robert Kompus]], eesti kergejõustiklane * [[11. november]] – [[Can Uzun]], Türgi jalgpallur * [[28. november]] – [[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja * [[29. november]] – [[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Robert Veering]], eesti jalgpallur * [[3. detsember]] – [[Sverre Magnus]], Norra prints * [[4. detsember]] – [[Stefan Sorokin]], eesti vigursuusataja * [[6. detsember]] – [[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija * [[13. detsember]] – [[prints Nicolas|Nicolas Casimir Marie]], Belgia prints * 13. detsember – [[prints Aymeric|Aymeric Auguste Marie]], Belgia prints * [[16. detsember]] – [[Leo Sauer]], Slovakkia jalgpallur * [[17. detsember]] – [[Clavicular]], USA striimer * [[23. detsember]] – [[Paul Wanner]], Austria jalgpallur dyq54kfslm4405j2wb65ibrpk4cbey1 0 716142 7249348 7167811 2026-10-08T08:08:02Z Kuriuss 38125 7249348 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Zeta V. Wood | pilt = ZetaVWood1926.png | pildiallkiri = Zeta V. Wood, 1926. aasta väljaandes | sünninimi = Zeta A. Van Gundy | sünniaeg = 22. juuli 1892 | sünnikoht = Evanston, Illinois, U.S. | surmaaeg = 2. september 1973 | surmakoht = Santa Barbara, California, U.S. | elukutse = laulja, hääleõpetaja, lektor }} '''Zeta A. Van Gundy Wood''' (22. juuli 1892 – 2. september 1973) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] laulja, lektor, muusikajuht ja hääleõpetaja. Ta õpetas ja juhatas [[Vokaalmuusika|vokaalansambleid]] [[New York|New Yorgis]] 1920. aastatel ning [[San Francisco|San Franciscos]] 1940. aastatel. == Noorpõlv ja haridus == Wood sündis Evanstonis [[Illinois|Illinoisi]] osariigis ja kasvas üles Wellingtonis [[Kansas|Kansase]] osariigis. Ta oli William Austin Van Gundy ja Elizabeth Ellen Kirkpatrick Van Gundy tütar. Tema isa oli vaimulik. 1913. aastal lõpetas ta Wichita Muusikakolledži ning õppis edasi Northwestern Ülikooli muusikakoolis ja New Yorgis.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/santa-barbara-news-press-mrs-zeta-wood/186109759/|title=Mrs. Zeta Wood (obituary)|work=Santa Barbara News-Press|date=1973-09-05|access-date=2025-12-03|pages=17|via=Newspapers.com}}</ref> == Loometee == Enne abiellumist õpetas Wood Kansase koolides muusikat.<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-caney-news-untitled-news-item/186127227/|title=Untitled news item|work=The Caney News|date=1917-12-28|access-date=2025-12-03|pages=2|via=Newspapers.com}}</ref> Ta laulis 1918. aastal Kansases [[Ameerika Punane Rist|Punase Risti]] heategevuskontserdil.<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-caney-chronicle-program-to-be-given/186126990/|title=Program to be Given for Red Cross Benefit|work=The Caney Chronicle|date=1918-01-25|access-date=2025-12-03|pages=1|via=Newspapers.com}}</ref> Ta asutas New Yorgis Zeta V. Woodi lauljate kooli ja juhatas [[Manhattan]] Double Quartette'i, mis oli naiste vokaalansambel.<ref>{{Cite book|date=1926|title=Pierre Key's Music Year Book|publisher=Pierre Key|page=288|language=en|url=https://www.google.com/books/edition/Pierre_Key_s_Music_Year_Book/M2dUe8D0zOAC?hl=en&gbpv=1&dq=%22Zeta+V.+Wood%22&pg=PA288&printsec=frontcover}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-brooklyn-daily-times-radio-offerings/178052725/|title=Radio Offerings: The Brooklyn Daily Times Schedule of Events Arranged from Noon to Midnight - 1925|work=The Brooklyn Daily Times|date=1925-05-28|access-date=2025-12-03|pages=16|via=Newspapers.com}}</ref> Samuti esines ta 1926. aastal Aeolian Hallis topeltkvarteti kontserdil solistina.<ref>{{Cite news|url=https://timesmachine.nytimes.com/timesmachine/1926/10/24/98399948.html|title=Give American Works; Zeta V. Wood and Manhattan Double Quartet in Recital|work=The New York Times|date=October 24, 1926|access-date=2025-12-03|language=en|page=26|issn=0362-4331}}</ref> 1927. aastal juhatas ta raadiojaama WNYC jõulumuusikali.<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/times-union-over-the-air-to-brooklyn/186128304/|title=Over the Air to Brooklyn|work=Times Union|date=1927-12-21|access-date=2025-12-03|pages=13|via=Newspapers.com}}</ref> Ta andis 1928. aastal Steinway Hallis kontserdi.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1928/10/25/archives/zeta-v-wood-soprano-sings.html|title=Zeta V. Wood, Soprano, Sings|work=The New York Times|date=1928-10-25|access-date=2025-12-03|language=en|page=27}}</ref> Ta juhatas Manhattan Ladies' Chorusi kontserti Steinway Hallis 1929. aastal.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/1929/02/28/archives/helen-lewis-sings-with-chorus.html|title=Helen Lewis Sings With Chorus|work=The New York Times|date=1929-02-28|access-date=2025-12-03|language=en|page=35}}</ref> 1930. aastatel töötas ja esines ta Kansases<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-wichita-eagle-mme-zeta-v-wood-pres/186128203/|title=Mme. Zeta V. Wood Presents Pupils Tonight|work=The Wichita Eagle|date=1933-05-26|access-date=2025-12-03|pages=6|via=Newspapers.com}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/evening-eagle-r-e-d-club-will-have-mu/186128510/|title=R. E. D. Club Will Have Musical Program Friday|work=Evening Eagle|date=1933-02-16|access-date=2025-12-03|pages=6|via=Newspapers.com}}</ref> ja [[Arkansas|Arkansases]]<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/southwest-american-club-gives-concert/186127732/|title=Club Gives Concert|work=Southwest American|date=1935-03-31|access-date=2025-12-03|pages=20|via=Newspapers.com}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/southwest-american-soprano-to-appear-in/186128080/|title=Soprano to Appear in Initial Concert at Temple Theatre|work=Southwest American|date=1934-09-30|access-date=2025-12-03|pages=11|via=Newspapers.com}}</ref> ning pidas muusika ja hääletehnika loenguid.<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/evening-eagle-zeta-v-wood-to-give-progr/186128630/|title=Zeta V. Wood to Give Program at Y. W. League|work=Evening Eagle|date=1933-02-13|access-date=2025-12-03|pages=5|via=Newspapers.com}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-wichita-eagle-zeta-v-wood-to-lectur/186127641/|title=Zeta V. Wood to Lecture Monday on Voice Production|work=The Wichita Eagle|date=1933-02-26|access-date=2025-12-03|pages=15|via=Newspapers.com}}</ref> 1938. aastal õpetas ta Panama Ülikoolis.<ref name=":0" /> 1941. aastal kolis ta San Franciscosse, kus ta oli [[Kongregatsioon|kongregatsiooni]] kiriku muusikajuht,<ref name=":1">{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/san-francisco-chronicle-congregational-c/186109102/|title=Congregational Church has New Music Director|work=San Francisco Chronicle|date=1943-10-16|access-date=2025-12-03|pages=4|via=Newspapers.com}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/san-francisco-chronicle-palm-sunday-and/186127332/|title=Palm Sunday and World Neighborhood Themes Set|work=San Francisco Chronicle|date=1944-04-01|access-date=2025-12-03|pages=5|via=Newspapers.com}}</ref> ning juhatas San Francisco Schola Cantorum muusikakooli.<ref name=":1" /><ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-san-francisco-news-new-school-opened/186109156/|title=New School Opened Here|work=The San Francisco News|date=1941-05-17|access-date=2025-12-03|pages=12|via=Newspapers.com}}</ref> 1952. aastal kolis ta [[Santa Barbara|Santa Barbarasse]], kus jätkas õpetajatööd ja pidas loenguid ka vanemas eas.<ref name=":0" /> 1950. aastatel hakkas ta huvituma "isiksuse kujundamisest", seega paljud tema tunnid käsitlesid just seda teemat.<ref>{{Cite news|url=https://www.newspapers.com/article/the-berkeley-gazette-zeta-v-wood-opens/186127806/|title=Zeta V. Wood Opens Course|work=The Berkeley Gazette|date=1951-05-02|access-date=2025-12-03|pages=16|via=Newspapers.com}}</ref> == Väljaanded == * "Tone Publication" (1929)<ref>{{Cite journal|url=https://www.google.com/books/edition/Musical_Observer/6NuxReL1HngC?hl=en&gbpv=1&dq=%22Zeta+V.+Wood%22+Tone+Production&pg=RA3-PA51&printsec=frontcover|title=New Book on 'Tone Production'|journal=The Musical Observer|volume=29|issue=4|pages=51|date=April 1930}}</ref> == Isiklik elu == Ta abiellus William H. Woodiga 1917. aastal. Abikaasa suri 1946. aastal. 1952. aastal abiellus ta oma õe lese John Monforte Wilsoniga, kes suri 1962. aastal. Zeta suri 1973. aastal Santa Barbaras 81-aastaselt.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Surnud 1973]] [[Kategooria:Sündinud 1892]] 0h5sedhthjsg9chvj2lvgh5ak8qwzaj 0 716570 7249332 7244676 2026-10-08T07:30:26Z Kasparkelk 204517 7249332 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027. aasta FIM-i MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251117011104/https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. * [[Izan Guevara]] teeb [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnaga oma MotoGP-klassi debüüdi ning võistleb [[Jack Miller|Jack Milleri]] asemel, kes siirdub [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-le, et võistelda Yamaha tehasevõistkonnas. * [[Nicolò Bulega]] teeb oma põhisõitja debüüdi [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teamiga]]. * [[Senna Agius]] teeb oma tippklassi debüüdi [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas. == Eeskirjade muudatused == === Tehniliste eeskirjade muudatused === * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Reeglimuudatused === * Kontsessiooni süsteem, mida on 2023. aastast kasutatud püsib, kuid kõik tootjad alustavad sel hooajal B-tasemelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-06 |pealkiri=Welcome to the future of MotoGP™: new bikes in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/497238 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> * ''Wild-card'''id on keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-30 |pealkiri=MotoGP wildcards banned from 2027: reg updates from the GPC |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/1062841 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> * 2027. aastast tutvustab MotoGP uut nädalavahetuste formaati, kus Tissot Sprint võistlused saavad eraldi kvalfikatsiooni, et sprindi- ja Grand Prix' võistluste stardirivid oleksid erinevad. Sprindi kvalifikatsioon on reedeti ning kolmas vabatreening (FP3) ja Grand Prix' kvalifikatsioon on laupäeval. On ka ära võetud pühapäeva hommikul toimuv soojendus ning seda asendab 10-minutine aeg, kus boksitee on avatud ning sõitjad saavad vabalt rajal sõita, et viimaseid muudatusi teha enne võistluse algust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP introduces new weekend format from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/1174695 |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-08 |pealkiri=MotoGP confirms 2027 weekend format changes, including new sprint qualifying |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-confirms-2027-weekend-format-changes-including-new-sprint-qualifying/10862622/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP announces radical change to weekend format from 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/10/07/motogp-announces-radical-change-to-weekend-format-from-2027-season/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=2027 MotoGP World Championship: Separate qualifying sessions for the Sprint and Grand Prix - MotoGP |url=https://www.speedweek.com/en/a/motogp/motogp-2027-separate-qualifying-sessions-sprint-grand-prix |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=SPEEDWEEK.com |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmised 22 Grand Prix'd on 2027. aasta hooajaks planeeritud. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- !2 |12–14. märts |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- !3 |2–4. aprill |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !4 |9–11. aprill |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- !5 |23–25. aprill |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- !6 |7–9. mai |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- !7 |14–16. mai |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- !8 |28–30. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix]] |Mugello Circuit |- !9 |11–13. juuni |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !10 |25–27. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |- !11 |9–11. juuli |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- !12 |16–18. juuli |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- !13 |13–15. august |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |- !14 |27–29. august |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- !15 |10–12. september |{{flagicon|SMR}} San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !16 |17–19. september |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |- !17 |1–3. oktoober |{{flagicon|POR}} Portugali mootorrataste Grand Prix |Algarve International Circuit |- !18 |15–17. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- !19 |22–24. oktoober |{{flagicon|MAL}} Malaisia mootorrataste Grand Prix |Sepang International Circuit |- !20 |29–31. oktoober |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- !21 |12–14. november |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- !22 |26–28. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- ! colspan="4" |Allikad:<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ 2027 Calendar {{!}} Circuits {{!}} Schedule {{!}} Information |url=https://www.motogp.com/en/calendar/www.motogp.com/en/calendar/2027 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-25 |pealkiri=MotoGP 2027 calendar revealed with Buenos Aires and Adelaide joining the schedule |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-2027-calendar-revealed-with-buenos-aires-and-adelaide-joining-the-schedule/10858748/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] 4q29hgtzsnxshsnypx6d15qh1sp38q6 0 716834 7249359 7175237 2026-10-08T08:48:36Z Kuriuss 38125 7249359 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Rachel Goldberg''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] filmi- ja telerežissöör, stsenarist ning filmi- ja meediapedagoog. Teda tunnustatakse tema [[Sõltumatu film|sõltumatute]] lühifilmide{{lisa viide}} ja hiljutise{{millal}}{{lisa viide}} telerežissööri töö eest. == Noorpõlv ja haridus == Goldberg lõpetas 1996. aastal [[Pennsylvania ülikool|Pennsylvania Ülikooli]] teatri ja psühholoogia eriala bakalaureusekraadiga.<ref>{{Cite web|last=Diamond|first=Kelly|url=https://penntertainment.com/penn-alumni-know-vol-18/|title=Penn Alumni You Should Know About: Vol. 18|website=Penntertainment|date=2014-06-27|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Pärast ülikooli lõpetamist hakkas ta tegelema teatrietendustega, näiteks ta tegi koos teiste lõpetajatega neljaosalise suvise teatrisarja, kus igaüks lavastas ühe näidendi, olles samal ajal teiste lavastuste näitlejate ja meeskonna liige.<ref>{{Cite web|last=Pasternak|first=Karen|url=https://www.thedp.com/article/1997/05/theater_students_hope_to_play_producer_role_in_new_company|title=Theater students hope to play producer role in new company|publisher=The Daily Pennsylvanian|website=www.thedp.com|date=1997-05-16|access-date=2023-10-06|language=en-us}}</ref> Seejärel õppis Goldberg California Kunstiinstituudis (California Institute of the Arts), kus ta omandas interdistsiplinaarse magistrikraadi filmi-, teatri- ja televisioonirežissööri erialal.<ref>{{Cite web|last=Clarita|first=City of Santa|url=https://scvnews.com/thursdaysnewhalls-on-main-street-final-lineup/|title=Thursdays@Newhall's on Main Street Final Lineup|website=SCVNews.com|date=2016-02-04|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Just seal leidis Goldberg oma huvi filmide vastu ning otsustas lisaks teatrile, mida ta nimetab oma esimeseks armastuseks, hakata ka filmi- ja telerežissööriks.<ref name="Burbank Arts-2020">{{Cite web|url=https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/|title=Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts {{!}} An Arts Destination|website=Burbank Arts|date=2020-06-08|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> == Karjäär == Goldberg alustas oma karjääri eksperimentaalteatri stsenaristi ja lavastajana ning jätkab seda tööd paralleelselt filmi ja televisiooniga.<ref name="Burbank Arts-2020">{{Cite web|url=https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/|title=Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts {{!}} An Arts Destination|website=Burbank Arts|date=2020-06-08|access-date=2023-10-06|language=en-US}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[https://burbankarts.com/artists/rachel-goldberg/ "Rachel Goldberg – Burbank ArtsBurbank Arts | An Arts Destination"]. ''Burbank Arts''. 2020-06-08<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">2023-10-06</span></span>.</cite></ref> Goldbergi lühifilmid keskendusid marginaliseeritud häälte esiletoomisele, käsitledes sotsiaalse õigluse, rassilise eelarvamuse ja ühiskondliku ebavõrdsuse, väärkohtlemise ning ebatõenäoliste sõprussuhete muutva jõu teemasid. Kui Goldberg hakkas 2017. aastal töötama episoodilistes telesarjades, on ta lavastanud mitmeid saateid, mis hõlmavad erinevaid žanre nagu koomiksid, õudusfilmid, tõsielukrimi, müsteerium ja fantaasia. Tänu oma tööle filmides "Raising Dion" ja "American Horror Story" tunnustati Goldbergi 2020. aastal Alice Initiative'i poolt kui üht 20 tõusvast naisrežissöörist, kes on valmis liikuma stuudioprojektide tasandile.<ref>{{Cite web|last=Ford|first=Rebecca|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/alice-initiative-reveals-annual-list-emerging-female-directors-1269619/|title=Alice Initiative Reveals Annual List of Emerging Female Directors|website=The Hollywood Reporter|date=2020-01-15|access-date=2023-11-02|language=en-US}}</ref> === Film === Goldberg debüteeris režissöörina filmiga "Man, Where's My Shoe?" 2004. aastal. 22-minutilise lühifilmi lavastas ta koos [[Los Angelese maakond|Los Angelese]] mittetulundusühingu riskirühma kuuluvate teismeliste tüdrukutega ning Goldberg oli nende režissöör-mentor ja produtsent.<ref>{{Cite web|url=https://filmthreat.com/uncategorized/hollyshorts-exposed/|title=HOLLYSHORTS EXPOSED|publisher=Film Threat|date=2005-08-09|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Goldberg oli üks kaheksast naisest, keda valiti [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] naiste režissööritöökoja 2010.–2011. aasta kursusele. Ta lavastas ja kirjutas kaasautorina oma kolmanda lühifilmi "Neighbors".<ref>{{Cite web|last=Beauchamp|first=Cari|url=https://www.indiewire.com/news/general/cholodenko-hosts-afi-directing-workshop-for-women-showcase-237278/|title=Cholodenko Hosts AFI Directing Workshop for Women Showcase|website=IndieWire|date=2011-05-11|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Jonathan Pope Evans kirjutas esialgse stsenaariumi, mis tugines nende ühisesle erakliku eluviisiga sõbrale ning tegi hiljem koostööd Goldbergiga filmistsenaariumi järgmiste mustandite arendamiseks.<ref>{{Cite web|last=Disarray|url=https://disarray.blog/2012/09/21/filmmakers-spotlight-interview-with-director-rachel-goldberg-of-neighbors/|title=Filmmakers Spotlight: Interview with Director Rachel Goldberg of "Neighbors"|website=DISARRAY|date=2012-09-21|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref> Järgmisel aastal valiti Goldberg [[Film Independent's Spirit Awards|Film Independenti]] projekti "Project Involve", kus ta kirjutas stsenaariumi ja lavastas Rosita Lopezi filmi "President".<ref>{{Cite web|last=savage|first=sophia|url=https://www.indiewire.com/news/general-news/film-independent-names-30-filmmakers-for-2012-project-involve-speakers-include-pariahs-rees-cooper-184168/|title=Film Independent Names 30 Filmmakers for 2012 Project Involve; Speakers Include Pariah's Rees & Cooper|website=IndieWire|date=2011-11-09|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|last=Kushigemachi|first=Todd|url=https://variety.com/2011/film/news/film-independent-sets-30-for-program-1118045959/|title=Film Independent sets 30 for program|website=Variety|date=2011-11-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Tema järgmine projekt, "MUTED", sai alguse stsenarist Brandi Nicole'i loodud Kickstarteri kampaaniana.<ref>{{Cite web|last=Jack|first=Fisher|url=https://eurweb.com/2015/muted-shows-what-happens-if-youre-black-and-go-missing-watch/|title='Muted' Shows What Happens if You're Black and Go Missing (Watch)|website=EURweb|date=2015-02-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Film esilinastus 18. iga-aastasel Ameerika mustanahaliste filmide festivalil (American Black Film Festival) 2014. aasta juunis ja pälvis kriitikute tunnustuse ning võitis nii [[HBO]] lühifilmide auhinna kui ka 10 000 dollari suuruse peaauhinna.<ref>{{Cite web|last=|url=https://theshadowleague.com/hbo-spotlights-short-films-at-abff-awards-competition/|title=HBO Spotlights Short Films at ABFF Awards Competition|website=The Shadow League|date=2014-06-21|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Film jõudis HBO eetrisse 2015. aasta veebruaris mustanahaliste ajaloo kuu auks.<ref>{{Cite web|last=Workneh|first=Lilly|url=https://thegrio.com/2014/07/03/muted-powerful-film-explores-being-black-and-missing/|title='Muted': Powerful film explores being black and missing|website=TheGrio|date=2014-07-03|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Samuti valiti Goldberg 2014. aastal 16. iga-aastasesse Independent Screenwriting Labi oma täispika stsenaariumi "Transformation Awaits" eest, mis põhines tema 2012. aasta lühifilmil "Neighbors".<ref>{{Cite web|last=Folsom|first=Jake|url=https://www.indiewire.com/news/general-news/film-independent-announces-9-lucky-writers-for-coveted-screenwriting-lab-program-22390/|title=Film Independent Announces 9 Lucky Writers For Coveted 'Screenwriting Lab' Program|website=IndieWire|date=2014-09-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Taaskord tegi Goldberg koostööd Jonathan Pope Evansiga, et kirjutada stsenaarium, millest sai hiljem akadeemia Nicholl Fellowshipi veerandfinalist ja mis võitis 2014. aasta Rhode Islandi rahvusvahelisel filmifestivalil (Rhode Island International Film Festival) LGBTQ-stsenaariumi peaauhinna.<ref>{{Cite web|url=https://www.oscars.org/nicholl/ceremonies/2014|title=2014 {{!}} Oscars.org {{!}} Academy of Motion Picture Arts and Sciences|website=www.oscars.org|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref><ref>{{Cite web|last=|url=https://www.golocalprov.com/news/ri-international-film-festival-announces-2014-screenplay-winners|title=RI International Film Festival Announces 2014 Screenplay Winners|website=GoLocalProv|date=2014-11-10|access-date=2023-10-06|language=en}}</ref> === Telesarjad === 2016. aastal käivitas Ryan Murphy oma Half algatuse, mille eesmärk oli saavutada oma telesaadete režissööride seas soolist ja rassilist võrdsust.<ref>{{Cite web|last=Andreeva|first=Nellie|url=https://deadline.com/2021/07/ryan-murphy-half-initiative-2021-production-assistant-intensive-mentees-list-1234784646/|title=Ryan Murphy's Half Initiative Names Participants In First Production Assistant Intensive Program|website=Deadline|date=2021-07-01|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Järgmisel aastal tegi Goldberg oma teledebüüdi, lavastades sarja "American Horror Story: Cult" seitsmendat osa.<ref>{{Cite web|url=http://www.thefutoncritic.com/listings/20170918fx01/|title=Listings {{!}} TheFutonCritic.com – The Web's Best Television Resource|website=www.thefutoncritic.com|access-date=2023-11-01}}</ref> Enne seda oli Goldbergil koos teiste Halfi režissööridega raske jõuda episoodilise televisiooni ja mängufilmide maailma, kuna produktsioonifirmad ja kanalid ei olnud valmis andma naisrežissööridele nende esimest suuremat projekti.<ref>{{Cite web|last=Blyth|first=Antonia|url=https://deadline.com/2017/08/ryan-murphy-half-foundation-tca-1202146150/|title=Ryan Murphy's Half Foundation Is Life-Changing For Female Directors – TCA|website=Deadline|date=2017-08-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> FX Networksi korraldatud 2017. aasta paneelis tunnustasid naised Murphyt selle eest, et ta andis neile võimaluse töötada suure eelarvega filmide kallal, märkides, et pärast suurema projekti olemasolu hakkasid võimalused avanema kiiremini ja ulatuslikumalt.<ref>{{Cite web|last=Montpelier|first=Rachel|url=https://womenandhollywood.com/female-tv-directors-share-stories-talk-ryan-murphys-half-program-at-fx-panel-4cc696e4207b/|title=Female TV Directors Share Stories, Talk Ryan Murphy's Half Program at FX Panel|website=womenandhollywood.com|date=2017-08-10|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2019. aastal lavastas ta telesarjade [[Veronica Mars|"Veronica Mars"]], "Raising Dion" ja "Cloak & Dagger" üksikjagusid. 2021. aastal lavastas Goldberg kaks esimest osa [[Netflix|Netflixi]] sarjast "Grendel", mis põhineb Matt Wagneri samanimelisel koomiksisarjal ning mille stsenarist ja produtsent oli Andrew Dabb.<ref>{{Cite web|last=Rosario|first=Alexandra Del|url=https://deadline.com/2021/09/netflix-orders-grendel-series-dark-horse-comic-abubakr-ali-cast-1234832350/|title=Netflix Orders 'Grendel' Series Based On Dark Horse Comic With Abubakr Ali To Star, 8 More Cast|website=Deadline|date=2021-09-14|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Goldberg ja Dabb tegid varem koostööd Netflixi sarjas "Resident Evil".<ref>{{Cite web|last=Bell|first=BreAnna|url=https://variety.com/2022/tv/news/grendel-comic-book-tv-adaptation-netflix-1235385199/|title='Grendel' TV Series Adaptation Not Moving Forward at Netflix|website=Variety|date=2022-09-27|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Sarja võtted katkestati 2022. aastal filmimise lõppjärgus, mille tõttu jäi osaliselt valminud kaheksaosalise hooaja järeltootmine ootele ning sarjale hakati otsima teisi võimalikke levitajaid.<ref>{{Cite web|last=Petski|first=Denise|url=https://deadline.com/2022/09/grendel-star-abubakr-ali-responds-netflix-series-cancellation-muslim-representation-1235131153/|title='Grendel' Star Abubakr Ali Responds To Netflix Series Cancellation & What It Means For Muslim Representation: "There Is A Space & Need For Stories Like This"|website=Deadline|date=2022-09-29|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2023. aasta alguses teatati, et Marvel palkas Goldbergi lavastama "WandaVisioni" kõrvalsarja "Agatha All Along" koos peastsenaristi ja tegevprodutsendi Jac Schaefferi ning "Wednesday" režissööri Gandja Monteiroga.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/agatha-coven-of-chaos-director-revealed-wandavision-1235299122/|title='Agatha: Coven of Chaos' Sets Directors as Production Readies for Next Week|website=The Hollywood Reporter|date=2023-01-13|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> Sarja filmimine lõppes enne [[Ameerika Stsenaristide Gild|Ameerika Kirjanike Gildi]] ja SAG-AFTRA streiki, kuid selle esilinastus lükati edasi 2024. aasta halloweeni eelõhtule.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/marvel-tv-show-release-dates-1235580093/|title=Marvel Shuffles TV Calendar with New Dates for 'Agatha,' 'Echo,' X-Men '97' (Exclusive)|website=The Hollywood Reporter|date=2023-09-01|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2023. aasta juulis teatas The Hollywood Reporter, et Goldberg teeb oma debüüdi märulikomöödiaga "The BM", mille stsenaariumi kirjutasid [[Perepea|"Perepea"]] endised stsenaristid Shawn Ries ja Artie Johann.<ref>{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/rachel-goldberg-direct-the-bm-marvista-1235530117/|title=Rachel Goldberg to Direct Action Comedy 'The BM' for MarVista (Exclusive)|website=The Hollywood Reporter|date=2023-07-06|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> === Akadeemiline maailm === 2015. aastast õpetas Goldberg Chapmani Ülikooli Dodge'i Filmi- ja Meediakunstide Kolledžis (Chapman University's Dodge College of Film and Media Arts) filmikeele kaudu lugude jutustamist.<ref>{{Cite web|last=Bryant|first=Jacob|url=https://variety.com/2015/film/news/industry-vets-join-dodge-college-of-film-and-media-arts-faculty-1201585331/|title=Industry Vets Join Dodge College of Film and Media Arts Faculty|website=Variety|date=2015-09-03|access-date=2023-10-06|language=en-US}}</ref> 2019. aastal asutasid Goldberg ja filmiprofessor Christine Fugate filmifestivali The Female Gaze, et kokku tuua naisteemalisi filme ja filmiloojaid.<ref>{{Cite web|url=https://blogs.chapman.edu/dodge/announcement/the-female-gaze-film-festival/|title=The Female Gaze Film Festival – Dodge College of Film and Media Arts|date=2022-08-18|access-date=2023-10-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20220818174417/https://blogs.chapman.edu/dodge/announcement/the-female-gaze-film-festival/|archive-date=2022-08-18}}</ref> == Filmograafia == '''Lühimängufilmid''' {| class="wikitable" |+ !Aasta !Pealkiri !Režissöör !Produtsent !Stsenarist |- |2004 |"Man, Where's My Shoe? |Jah |Jah |Ei |- |2007 |"Bottle Rockets" |Jah |Ei |Ei |- | rowspan="2" |2012 |"Neighbors" |Jah |Ei |Jah |- |"Rosita Lopez for President" |Jah |Ei |Jah |- |2014 |"Muted" |Jah |Ei |Ei |- |2015 |"Francisco y David" |Ei |Kaasprodutsent |Ei |- | rowspan="2" |2017 |"Bettas" |Ei |Tegevjuht |Ei |- |"Alpha" |Ei |Tegevjuht |Ei |} '''Telesarjad''' {| class="wikitable" !Aasta ! Pealkiri ! Episood(id) |- | 2017 | "American Horror Story: Cult" | "Valrie Solanas Died for Your Sins: Scumbag" |- | 2018–2021 | "Mayans M.C" | "Cucaracha/K'uruch"<br /><br /><br /><br /> "Xquic"<br /><br /><br /><br /> "Overreaching Don't Play" |- | rowspan="3" | 2019 | "Cloak & Dagger" | "Alignment Chart" |- | "Veronica Mars" | "Heads You Lose" |- | "Raising Dion" |"Issue #103: Watch Man" "Issue #104: Welcome to BIONA. Hope You Survive the Experience" |- | 2020 | "The Sinner" | "Part VII" |- | 2021 | "American Gods" | "Fire and Ice" |- | rowspan="3" | 2022 | "Resident Evil" | "Home Movies" "Revelations" |- |"Friend of the Family" |"The Mission" "Articles of Faith" |- | "Grendel" |"Devil by the Dead" "Baptism for the Devil" |- | 2023 | "Gen V" | "Jumanji" |- | 2024 | "Agatha All Along" | "Through Many Miles / Of Tricks and Trials" "If I Can't Reach You / Let My Song Teach You" "Darkest Hour / Wake Thy Power" |} == Tunnustus == {| class="wikitable sortable mw-collapsible" !Aasta !Nomineeritud teos !Auhind !Auhinna andja !Tulemus !Jagas auhinda |- !2009 |"Bottle Rockets" |Žürii auhind (Jury prize) |Las Vegas International Film Festival |Võitis |Scott Sullivan, Jamon Scott |- !2012 |"Neighbors" |Parimad naiste lühifilmid (Best Short Films by Women) |Burbank International Film Festival |Võitis |- !2012 |"Neighbors" |Alternative Spirit Award |Rhode Island International Film Festival |Võitis |- !2014 |"Neighbors" |Parima narratiiviga lühifilm (Best Narrative Short) |Translations: The Seattle Transgender Film Festival |Võitis |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |HB0 Žürii auhind (HB0 Jury Award) |Miami Gay and Lesbian Film Festival |Nomineeritud |Danni Conner |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |Parim lühimängufilm (Best Live Action Short) |NewFilmmakers Los Angeles |Nomineeritud |- !2014 |"Rosita Lopez for President" |Parim lühifilm (Overall Best Short) |River Bend Film Festival, US |Võitis |- !2014 |"Transformation Awaits" |Parim stsenaarium (Best Screenplay) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |Jonathan Evans |- !2014 |"Muted" |Režissööri eriauhind (Director's Choice Award) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2014 |"Muted" |Lühifilmi auhind (Short Film Award) |American Black Film Festival |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Welcome to Camelot" |Parim stsenaarium (Best Screenplay) |Rhode Island International Film Festival |Võitis |- !2015 |"Muted" |Parim sõltumatu lühifilm (Outstanding Independent Short) |Black Reel Award |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Muted" |Zürii eriauhind (Special Jury Award) |SoHo International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2015 |"Muted" |Suuržürii auhind (Grand Jury Award) |SoHo International Film Festival |Võitis | |- !2015 |"Muted" |Parim lühifilm (Best Short Film) |Minneapolis St. Paul International Film Festival |Võitis |Brandi Nicole |- !2015 |"Muted" |Parim lühidraamafilm (Best Dramatic Short Film) |Downtown Film Festival Los Angeles |Võitis |Brandi Nicole · Tara Tomicevic |- !2015 |"Neighbors" |Režissööride nimekirja auhind (The Director List Award) |Connect Film Festival, AUS |Võitis |- !2015 |"Neighbors" |Bechdeli loo jutustamise auhind (Bechdel Award for Storytelling) |Connect Film Festival, AUS |Nomineeritud |- !2015 |"Neighbors" |Parim film (parim režissöör, parim stsenarist ja parim produtsent) (Best Picture (Best Director, Best Writer & Best Producer)) |Connect Film Festival, AUS |Nomineeritud |Jonathan Evans · Bela Goldberg |- !2016 |"Welcome to Camelot" |Donna Rothsteini stsenaariumikirjutamise tippsaavutuste auhind (Donna Rothstein Excellence in Screenwriting Award) |Garden State Film Festival |Võitis |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Pennsylvania ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] bq9mywwpjqb01223leuy2na6wfnj6g0 0 718002 7249263 7197703 2026-10-07T20:26:42Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Nõukogude Liit]]; lisatud [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] 7249263 wikitext text/x-wiki '''Miilitsa vanemmajor''' (старший майор милиции) oli Nõukogude Liidu miilitsa auaste aastail 1936–1943. Sellest kõrgem auaste oli [[miilitsainspektor]] ja madalam [[miilitsamajor]]. Võrdsed auastmed oli riikliku julgeoleku vanemmajor, diviisikomandör ja 2. järgu flagman. Auaste anti järgmistele isikutele: 11. juulil 1936: *[[Vladimir Bokša]] *[[Taritšan Djakov]], hukati 19. aprillil 1939 *[[Andrei Klotškov]], hukati 1. septembril 1938 *[[Viktor Korõtov]], hukati 20. augustil 1938 *[[Isaak Kuptšik]], hukati 7. septembril 1937 *[[Artur Michelson]], hukati 20. veebruaril 1939 *[[Vladimir Moskov]] *[[Juli Novak]], hukati 22. aprillil 1938 *[[Aleksei Panov (militsionäär)|Aleksei Panov]], hukati 28. juulil 1941 *[[Aleksandr Rjabotenko]], hukati 26. septembril 1938 *[[Pjotr Selivanov]], hukati 4. augustil 1937 *[[Ivan Sivko]] 8. veebruaril 1937: *[[Viktor Ovtšinnikov]], hukati 3. märtsil 1939 25. juulil 1937: *[[Grigori Kirakozov]], hukati 15. aprillil 1939 21. aprillil 1939: *[[Mihhail Nagornõi]] 13. märtsil 1940: *[[Pjotr Antonov]] *[[Sergei Gorjunov]], hukkus [[Stalingradi lahing]]us 2. septembril 1942 *[[Grigori Kovalenko]] *[[Mihail Pavlov]] *[[Fjodor Fomuškin]] *[[Aleksandr Štšerbakov]] 2. aprillil 1940: *[[Ivan Gorbenko]] *[[Jakov Gordejev]] *[[Jevgeni Gruško]] 19. juunil 1940: *[[Mihhail Zapevalin]] 7. augustil 1940: *[[Nikolai Amelin]] 5. novembril 1940: *[[Rahman Sabitajev]] 7. juunil 1941: *[[Viktor Drozdov]] *[[Aleksandr Polukarov]] 14. veebruaril 1942: *[[Pjotr Bunin]] 16. mail 1942: *[[Kasriel Rudin]] [[Kategooria:NSV Liidu sisejulgeolek]] [[Kategooria:Politsei]] nllehv2146m52b6i7ihpi1x4htx34pi 10 719892 7249123 7213283 2026-10-07T15:32:12Z MorsMe 217455 7249123 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Tartu bussiliinid | päis = [[Tartu bussiliiklus|Tartu bussiliinid]] | grupp1 = Toimuvad | loend1 = [[1 (Tartu bussiliin)|1]]{{·}} [[2 (Tartu bussiliin)|2]]{{·}} [[3 (Tartu bussiliin)|3]]{{·}} [[4 (Tartu bussiliin)|4]]{{·}} [[5 (Tartu bussiliin)|5]]{{·}} [[6 (Tartu bussiliin)|6]]{{·}} [[7 (Tartu bussiliin)|7]]{{·}} [[8 (Tartu bussiliin)|8]]{{·}} [[9 (Tartu bussiliin)|9]]{{·}} [[10 (Tartu bussiliin)|10]]{{·}} [[11 (Tartu bussiliin)|11]]{{·}} [[12 (Tartu bussiliin)|12]]{{·}} [[13 (Tartu bussiliin)|13]]{{·}} [[21 (Tartu bussiliin)|21]]{{·}} [[22 (Tartu bussiliin)|22]]{{·}} [[31 (Tartu bussiliin)|31]]{{·}} [[31R|31R]]{{·}} [[69 (Tartu bussiliin)|69E]] | grupp2 = Endised: | loend2 = [[14 (Tartu bussiliin)|14]]{{·}} [[15 (Tartu bussiliin)|15]]{{·}} [[16 (Tartu bussiliin)|16]]{{·}} [[16A]]{{·}} [[17 (Tartu bussiliin)|17]]{{·}} [[18 (Tartu bussiliin)|18]]{{·}} [[19 (Tartu bussiliin)|19]]{{·}} [[20 (Tartu bussiliin)|20]]{{·}} [[24 (Tartu bussiliin)|24]]{{·}} [[25 (Tartu bussiliin)|25]]{{·}} [[26 (Tartu bussiliin)|26]]{{·}} [[27 (Tartu bussiliin)|27]]{{·}} [[28 (Tartu bussiliin)|28]]{{·}} [[96 (Tartu bussiliin)|96]]{{·}}[[E1|E1]] }}<noinclude> [[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid]] [[Kategooria:Tallinna mallid]] </noinclude> 4zvu0tgujb7u1myb20p8f125dy5e0nk 7249128 7249123 2026-10-07T15:52:47Z MorsMe 217455 7249128 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Tartu bussiliinid | päis = [[Tartu Ühistranspordiliinid|Tartu bussiliinid]] | grupp1 = Toimuvad | loend1 = [[1 (Tartu bussiliin)|1]]{{·}} [[2 (Tartu bussiliin)|2]]{{·}} [[3 (Tartu bussiliin)|3]]{{·}} [[4 (Tartu bussiliin)|4]]{{·}} [[5 (Tartu bussiliin)|5]]{{·}} [[6 (Tartu bussiliin)|6]]{{·}} [[7 (Tartu bussiliin)|7]]{{·}} [[8 (Tartu bussiliin)|8]]{{·}} [[9 (Tartu bussiliin)|9]]{{·}} [[10 (Tartu bussiliin)|10]]{{·}} [[11 (Tartu bussiliin)|11]]{{·}} [[12 (Tartu bussiliin)|12]]{{·}} [[13 (Tartu bussiliin)|13]]{{·}} [[21 (Tartu bussiliin)|21]]{{·}} [[22 (Tartu bussiliin)|22]]{{·}} [[31 (Tartu bussiliin)|31]]{{·}} [[31R|31R]]{{·}} [[69 (Tartu bussiliin)|69E]] | grupp2 = Endised: | loend2 = [[14 (Tartu bussiliin)|14]]{{·}} [[15 (Tartu bussiliin)|15]]{{·}} [[16 (Tartu bussiliin)|16]]{{·}} [[16A]]{{·}} [[17 (Tartu bussiliin)|17]]{{·}} [[18 (Tartu bussiliin)|18]]{{·}} [[19 (Tartu bussiliin)|19]]{{·}} [[20 (Tartu bussiliin)|20]]{{·}} [[24 (Tartu bussiliin)|24]]{{·}} [[25 (Tartu bussiliin)|25]]{{·}} [[26 (Tartu bussiliin)|26]]{{·}} [[27 (Tartu bussiliin)|27]]{{·}} [[28 (Tartu bussiliin)|28]]{{·}} [[96 (Tartu bussiliin)|96]]{{·}}[[E1|E1]] }}<noinclude> [[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid]] [[Kategooria:Tartu mallid]] </noinclude> lkqzfm358d4db0ww87sn2lv4i2m2g00 7249129 7249128 2026-10-07T15:53:00Z MorsMe 217455 7249129 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Tartu bussiliinid | päis = [[Tartu ühistranspordiliinid|Tartu bussiliinid]] | grupp1 = Toimuvad | loend1 = [[1 (Tartu bussiliin)|1]]{{·}} [[2 (Tartu bussiliin)|2]]{{·}} [[3 (Tartu bussiliin)|3]]{{·}} [[4 (Tartu bussiliin)|4]]{{·}} [[5 (Tartu bussiliin)|5]]{{·}} [[6 (Tartu bussiliin)|6]]{{·}} [[7 (Tartu bussiliin)|7]]{{·}} [[8 (Tartu bussiliin)|8]]{{·}} [[9 (Tartu bussiliin)|9]]{{·}} [[10 (Tartu bussiliin)|10]]{{·}} [[11 (Tartu bussiliin)|11]]{{·}} [[12 (Tartu bussiliin)|12]]{{·}} [[13 (Tartu bussiliin)|13]]{{·}} [[21 (Tartu bussiliin)|21]]{{·}} [[22 (Tartu bussiliin)|22]]{{·}} [[31 (Tartu bussiliin)|31]]{{·}} [[31R|31R]]{{·}} [[69 (Tartu bussiliin)|69E]] | grupp2 = Endised: | loend2 = [[14 (Tartu bussiliin)|14]]{{·}} [[15 (Tartu bussiliin)|15]]{{·}} [[16 (Tartu bussiliin)|16]]{{·}} [[16A]]{{·}} [[17 (Tartu bussiliin)|17]]{{·}} [[18 (Tartu bussiliin)|18]]{{·}} [[19 (Tartu bussiliin)|19]]{{·}} [[20 (Tartu bussiliin)|20]]{{·}} [[24 (Tartu bussiliin)|24]]{{·}} [[25 (Tartu bussiliin)|25]]{{·}} [[26 (Tartu bussiliin)|26]]{{·}} [[27 (Tartu bussiliin)|27]]{{·}} [[28 (Tartu bussiliin)|28]]{{·}} [[96 (Tartu bussiliin)|96]]{{·}}[[E1|E1]] }}<noinclude> [[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid]] [[Kategooria:Tartu mallid]] </noinclude> l04fcj9rpsz1v0cusrbic2p6hih7gwb 2 720702 7249056 7245184 2026-10-07T12:51:10Z Noraleiste 186423 /* Dorsaalne juttkeha */ 7249056 wikitext text/x-wiki [[File:Striatum.svg|thumb|right|Juttkeha asukoht inimese ajus.]] '''Juttkeha''' (ladina keeles ''striatum'') on [[basaaltuumad]]e hulka kuuluv ajuosa. See on üks peamisi piirkondi, mille kaudu jõuab informatsioon ajukoorest ja taalamusest basaaltuumadesse. Juttkeha saab lisaks palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] närvikiude keskajust. Nende ühenduste kaudu osaleb juttkeha liigutuste juhtimises, õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasuga seotud käitumises ja otsuste tegemises.<ref name="Lanciego2012">Lanciego, J. L.; Luquin, N.; Obeso, J. A. (2012). „Functional Neuroanatomy of the Basal Ganglia“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine''. 2 (12): a009621. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a009621 DOI: 10.1101/cshperspect.a009621].</ref><ref name="Cox2019">Cox, J.; Witten, I. B. (2019). „Striatal circuits for reward learning and decision-making“. ''Nature Reviews Neuroscience''. 20 (8): 482–494. [https://doi.org/10.1038/s41583-019-0189-2 DOI: 10.1038/s41583-019-0189-2].</ref> Nimetus ''striatum'' tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab „triibulist“. Nimi viitab juttkeha välimusele: [[sabatuum]]a ja [[kooriktuum]]a vahel kulgevad [[sisekapsel|sisekapsli]] valgeainekiud, mistõttu on piirkonnas läbilõikes näha vaheldumisi hall- ja valgeainet.<ref name="Purves2001">Purves, D.; Augustine, G. J.; Fitzpatrick, D. jt (2001). „Projections to the Basal Ganglia“. ''Neuroscience''. 2. trükk. Sunderland: Sinauer Associates. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10988/ NCBI Bookshelf].</ref> == Ehitus ja jaotus == Juttkeha paikneb mõlemas [[suuraju]] poolkeras sügaval ajukoore all. Tavaliselt jagatakse see '''dorsaalseks''' ja '''ventraalseks juttkehaks'''. Nende vahel ei ole väga selget anatoomilist piiri ning ühe piirkonna ehitus ja ühendused lähevad järk-järgult üle teise omadeks.<ref name="Haber2016">Haber, S. N. (2016). „Corticostriatal circuitry“. ''Dialogues in Clinical Neuroscience''. 18 (1): 7–21. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4826773/ PMC4826773].</ref> Juttkeha eri osad saavad informatsiooni erinevatelt ajukoore aladelt. Üldistatult saab eristada liigutustega, mõtlemise ja otsustamisega ning emotsioonide ja motivatsiooniga rohkem seotud piirkondi. Need piirkonnad ei ole üksteisest täielikult eraldatud ning nende vahel esineb palju kattumist.<ref name="Haber2016" /> === Dorsaalne juttkeha === [[File:BrainCaudatePutamen.svg|thumb|right|Sabatuum ja kooriktuum inimese ajus.]] '''Dorsaalse juttkeha''' (''striatum dorsale'') moodustavad peamiselt [[sabatuum]] (''nucleus caudatus'') ja [[kooriktuum]] (''putamen''). Inimesel ja teistel primaatidel eraldavad neid suurel määral [[sisekapsel|sisekapsli]] (''capsula interna'') valgeainekiud. Sabatuuma ja kooriktuuma vahele jäävad siiski hallainest ühendused. Nende vahel kulgevate valgeainekiudude tõttu ongi piirkonnal triibuline välimus.<ref name="Lanciego2012" /><ref name="Purves2001" /> [[Sabatuum]] on pikk ja kaarjas struktuur, mis kulgeb [[külgvatsake|külgvatsakese]] kõrval. Selles eristatakse pead (''caput nuclei caudati''), keha (''corpus nuclei caudati'') ja saba (''cauda nuclei caudati''). [[Kooriktuum]] paikneb sabatuumast rohkem külje pool ning piirneb osaga, mille nimetuseks on ''globus pallidus''. Kooriktuum ja ''globus pallidus'' moodustavad koos [[läätstuum]]a (''nucleus lentiformis''), kuid juttkeha hulka kuulub neist ainult kooriktuum.<ref name="Lanciego2012" /> Dorsaalse juttkeha eri piirkondadel on mõnevõrra erinevad ülesanded. Kooriktuuma tagumised piirkonnad on tugevamalt seotud liigutuste ja sensoorse informatsiooni töötlemisega, samas kui sabatuuma ja kooriktuuma eesmised osad on rohkem seotud õppimise, planeerimise ja teiste keerukamate tegevustega.<ref name="Haber2016" /> Närilistel ei ole sabatuum ja kooriktuum sisekapsliga nii selgelt eraldatud nagu inimestel ja teistel primaatidel. Seetõttu nimetatakse nende vastavat piirkonda sageli lihtsalt dorsaalseks juttkehaks või sabatuuma-kooriktuuma kompleksiks (inglise keeles ''caudate-putamen'').<ref name="Lanciego2012" /> === Ventraalne juttkeha === [[File:Nucleus accumbens.svg|thumb|right|Naalduva tuuma asukoht ajus.]] '''Ventraalne juttkeha''' (''striatum ventrale'') paikneb dorsaalse juttkeha eesmises ja alumises osas. Selle üks tuntumaid osi on [[naalduv tuum]] (''nucleus accumbens''). Ventraalse juttkeha hulka kuuluvad ka juttkeha naaberalad ning [[haisteköbruke]] (''tuberculum olfactorium'').<ref name="Gonzales2015">Gonzales, K. K.; Smith, Y. (2015). „Cholinergic interneurons in the dorsal and ventral striatum: anatomical and functional considerations in normal and diseased conditions“. ''Annals of the New York Academy of Sciences''. 1349 (1): 1–45. [https://doi.org/10.1111/nyas.12762 DOI: 10.1111/nyas.12762].</ref> Naalduvas tuumas eristatakse tavaliselt '''südamikku''' (inglise keeles ''core'') ja '''kesta''' (inglise keeles ''shell''). Need erinevad nii oma ühenduste kui ka keemiliste omaduste poolest. Eriti selgelt on sellist jaotust kirjeldatud närilistel, samas kui primaatidel ei ole piir kahe piirkonna vahel nii hästi eristatav.<ref name="Gonzales2015" /> Ventraalne juttkeha saab palju informatsiooni [[prefrontaalne ajukoor|prefrontaalsest ajukoorest]] ning emotsioonide ja mäluga seotud ajuosadest, näiteks [[mandelkeha]]st ja [[hipokampus]]ega seotud piirkondadest. Seetõttu seostatakse ventraalset juttkeha eriti tugevalt motivatsiooni, tasu ja eesmärgipärase käitumisega.<ref name="Haber2016" /><ref name="Cox2019" /> === Striosoomid ja maatriks === Lisaks dorsaalseks ja ventraalseks jagunemisele saab juttkehas eristada '''striosoome''' ja neid ümbritsevat '''maatriksit'''. Need ei ole tavalises koepreparaadis alati hästi nähtavad, kuid erinevad üksteisest näiteks teatud valkude ja geenide aktiivsuse ning närviühenduste poolest.<ref name="Prager2019">Prager, E. M.; Plotkin, J. L. (2019). „Compartmental function and modulation of the striatum“. ''Journal of Neuroscience Research''. 97 (12): 1503–1514. [https://doi.org/10.1002/jnr.24522 DOI: 10.1002/jnr.24522].</ref> Striosoomid moodustavad juttkehas väiksemad laigukujulised piirkonnad, mida ümbritseb suurema osa juttkehast moodustav maatriks. Maatriks saab palju sisendeid liigutuste ja sensoorse informatsiooniga seotud ajukoorealadelt. Striosoomidel on tugevamaid seoseid emotsioonide ja motivatsiooniga seotud ajuosade ning keskaju [[dopaminergiline|dopamiinergiliste]] neuronitega.<ref name="Prager2019" /> == Närvirakud ja ühendused == Suurema osa juttkeha närvirakkudest moodustavad inhibeerivad projektsioonineuronid, mis kannavad juttkehas töödeldud informatsiooni edasi teistesse basaaltuumade osadesse. Lisaks leidub juttkehas erinevaid [[interneuron]]eid, mis mõjutavad kohalike närvivõrgustike tööd.<ref name="Gerfen2011">Gerfen, C. R.; Surmeier, D. J. (2011). „Modulation of Striatal Projection Systems by Dopamine“. ''Annual Review of Neuroscience''. 34: 441–466. [https://doi.org/10.1146/annurev-neuro-061010-113641 DOI: 10.1146/annurev-neuro-061010-113641].</ref> === Ogalised projektsioonineuronid === Juttkeha peamised närvirakud on '''ogalised projektsioonineuronid''' (inglise keeles ''spiny projection neurons'', SPN), mida on sageli nimetatud ka keskmise suurusega ogalisteks neuroniteks (inglise keeles ''medium spiny neurons'', MSN). Need on [[GABA|GABA-ergilised]] ehk inhibeeriva toimega neuronid.<ref name="Gerfen2011" /> Neuronite nimetus tuleneb nende [[dendriit]]idel paiknevatest arvukatest väikestest jätketest ehk dendriidiogadest. Nendele jõuab suur osa ajukoorest ja taalamusest pärinevatest ergastavatest närvisignaalidest.<ref name="Gerfen2011" /> Ogalised projektsioonineuronid jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks. Ühed ekspresseerivad peamiselt '''D1-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja osalevad niinimetatud '''otseses rajas'''. Teised ekspresseerivad peamiselt '''D2-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja kuuluvad '''kaudse raja alla'''.<ref name="Gerfen2023">Gerfen, C. R. (2023). „Segregation of D1 and D2 dopamine receptors in the striatal direct and indirect pathways: An historical perspective“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 14: 1002960. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2022.1002960 DOI: 10.3389/fnsyn.2022.1002960].</ref> Selline jaotus on siiski lihtsustus. Eriti ventraalses juttkehas ei lange dopamiiniretseptorite tüüp ja neuronite edasised ühendused alati nii selgelt kokku ning leidub ka rakke, mis ekspresseerivad mõlemat retseptoritüüpi.<ref name="Gerfen2023" /><ref name="Cox2019" /> === Interneuronid === [[Interneuron]]id moodustavad juttkeha närvirakkudest väiksema osa, kuid neil on oluline roll teiste neuronite aktiivsuse reguleerimisel. Juttkehas leidub nii GABA-ergilisi kui ka [[atsetüülkoliin]]i kasutavaid ehk [[kolinergiline|koliinergilisi]] interneuroneid.<ref name="Garma2024">Garma, L. D.; Harder, L.; Barba-Reyes, J. M. jt (2024). „Interneuron diversity in the human dorsal striatum“. ''Nature Communications''. 15: 6164. [https://doi.org/10.1038/s41467-024-50414-w DOI: 10.1038/s41467-024-50414-w].</ref> '''[[Kolinergiline|Koliinergilisi]] interneuroneid''' on juttkehas suhteliselt vähe, kuid nende jätked hargnevad laialt. Seetõttu võivad nad mõjutada korraga suurt hulka teisi närvirakke. Nad osalevad näiteks projektsioonineuronite aktiivsuse, dopamiini vabanemise ja õppimise käigus toimuvate sünaptiliste muutuste reguleerimises.<ref name="Lim2014">Lim, S. A. O.; Kang, U. J.; McGehee, D. S. (2014). „Striatal cholinergic interneuron regulation and circuit effects“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 6: 22. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2014.00022 DOI: 10.3389/fnsyn.2014.00022].</ref> GABA-ergilisi interneuroneid on mitut tüüpi. Neid eristatakse muu hulgas selle järgi, milliseid valke ja neuropeptiide rakud toodavad. Näiteks leidub juttkehas [[parvalbumiin]]i, somatostatiini ja neuropeptiid Y-d sisaldavaid interneuroneid.<ref name="Gonzales2015" /> Uuemad uuringud on näidanud, et interneuronite mitmekesisus on veel suurem, kui varem arvati. 2024. aastal avaldatud inimese dorsaalse juttkeha uuringus kirjeldati geenide aktiivsuse põhjal kaheksat suuremat interneuronite rühma ja neljateistkümmet alarühma.<ref name="Garma2024" /> === Juttkehasse saabuvad ühendused === Juttkeha on üks basaaltuumade peamisi sisendpiirkondi. Väga suur osa sinna saabuvast informatsioonist pärineb [[ajukoor]]est. Neid ühendusi nimetatakse '''kortikostriataalseteks ühendusteks'''. Need kasutavad peamise virgatsainena [[glutamaat]]i ning on juttkeha neuronitele valdavalt ergastava toimega.<ref name="Haber2016" /> Ajukoore eri piirkonnad saadavad ühendusi juttkeha eri osadesse. Liigutuste ja kehatundlikkusega seotud ajukoorealad on tugevamalt ühendatud dorsaalse juttkeha külgmiste osadega. Planeerimise ja otsustamisega seotud ajukoorealad on rohkem ühendatud juttkeha eesmiste ja keskmiste osadega ning emotsioonide ja motivatsiooniga seotud piirkonnad ventraalse juttkehaga.<ref name="Haber2016" /> Juttkeha saab ergastavat sisendit ka [[taalamus]]est. Taalamusest saabuvad ühendused mõjutavad nii projektsioonineuroneid kui ka interneuroneid ning osalevad muu hulgas tähelepanu ja käitumuslikult oluliste sündmuste töötlemises.<ref name="Cox2019" /> Oluline on ka keskajust saabuv '''[[dopaminergiline|dopamiinergiline]] sisend'''. Dorsaalse juttkeha dopamiin pärineb suurel määral [[mustaine]] kompaktsest osast (''substantia nigra pars compacta'', SNc). Seda ühendust nimetatakse '''nigrostriataalseks rajaks'''. Ventraalsesse juttkehasse tuleb palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] ühendusi [[ventraalne tegmentaalala|ventraalsest tegmentaalalast]] (VTA).<ref name="Gerfen2011" /><ref name="Cox2019" /> Dopamiin ei anna juttkeha neuronitele lihtsalt käsku „aktiveeruda“ või „pidurduda“. Selle toime sõltub muu hulgas retseptori tüübist ja samal ajal saabuvatest teistest signaalidest. Dopamiin mõjutab seetõttu seda, kui tugevalt juttkeha neuronid teistele sisenditele reageerivad, ning aitab muuta närviühenduste tugevust õppimise käigus.<ref name="Gerfen2011" /> === Juttkehast väljuvad ühendused === Peamised juttkehast väljuvad ühendused pärinevad GABA-ergilistelt ogalistelt projektsioonineuronitelt. Dorsaalse juttkeha puhul kirjeldatakse neid tavaliselt '''otsese''' ja '''kaudse rajana'''.<ref name="Gerfen2011" /> '''Otsese raja''' D1-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale peamiselt ''globus palliduse'' sisemisse ossa (''globus pallidus internus'', GPi) ja [[mustaine]] võrkjasse ossa (''substantia nigra pars reticulata'', SNr). Need piirkonnad saadavad omakorda inhibeerivaid ühendusi taalamusse ja teistesse ajuosadesse.<ref name="Gerfen2011" /> '''Kaudse raja''' D2-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale esmalt ''globus palliduse'' välimisse ossa (''globus pallidus externus'', GPe). Selle kaudu mõjutatakse muu hulgas [[subtalaamiline tuum|subtalaamilist tuuma]] (''nucleus subthalamicus'', STN), mis omakorda saadab ergastavaid signaale basaaltuumade väljundpiirkondadesse.<ref name="Gerfen2023" /> [[File:Basalganglia.svg|thumb|right|Basaaltuumade otsese ja kaudse raja lihtsustatud skeem.]] Klassikalise mudeli järgi aitab otsene rada valitud liigutusi või tegevusi soodustada ning kaudne rada konkureerivaid tegevusi pärssida. Tegelikult on nende radade töö keerukam: mõlemad võivad sama tegevuse ajal korraga aktiivsed olla ning nende koostöö aitab tegevust täpselt valida ja juhtida.<ref name="Cox2019" /><ref name="Gerfen2023" /> == Funktsioonid == Juttkeha seostati pikka aega peamiselt liigutuste juhtimisega. Tänapäeval teatakse, et see osaleb lisaks ka õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasu töötlemises ja otsustamises.<ref name="Lanciego2012" /><ref name="Haber2016" /> === Liigutuste kontroll ja tegevuste valik === Juttkeha ei juhi lihaseid otseselt. Selle asemel osaleb see sobivate tegevuste ja liigutuste valimises ning konkureerivate tegevuste pärssimises. Ajukoorest saabuv informatsioon liigub juttkeha kaudu teistesse basaaltuumade osadesse ning sealt lõpuks tagasi ajukoorega seotud närvivõrgustikesse.<ref name="Gerfen2011" /> Dorsaalse juttkeha sensomotoorsed piirkonnad osalevad liigutuste ettevalmistamises, sooritamises ja järjestamises. Samuti on juttkeha oluline õpitud motoorsete oskuste kasutamisel.<ref name="Lanciego2012" /> === Õppimine ja harjumuste kujunemine === Juttkeha osaleb tugevalt õppimises, kus tegevuse tulemus mõjutab seda, kas sama tegevust tulevikus korratakse. Õppimise käigus muutub ajukoore ja juttkeha vaheliste sünapside tugevus ning juttkeha neuronite aktiivsus hakkab peegeldama õpitud tegevusi ja nende konteksti.<ref name="Graybiel2015">Graybiel, A. M.; Grafton, S. T. (2015). „The Striatum: Where Skills and Habits Meet“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Biology''. 7 (8): a021691. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a021691 DOI: 10.1101/cshperspect.a021691].</ref> Loomkatsetes on dorsaalse juttkeha eri osi seostatud erinevate õppimisviisidega. Dorsomediaalne juttkeha on rohkem seotud eesmärgipärase käitumisega, kus loom arvestab tegevuse oodatava tulemusega. Dorsolateraalne juttkeha muutub olulisemaks harjumuste kujunemisel, kui tegevus hakkab korduva õppimise järel toimuma automaatsemalt.<ref name="Graybiel2015" /> === Tasu, motivatsioon ja otsustamine === Ventraalne juttkeha on oluline tasu ja motivatsiooniga seotud informatsiooni töötlemisel. Selles mängivad olulist rolli nii ajukoorest saabuvad signaalid kui ka keskajust pärinev dopamiin.<ref name="Cox2019" /> [[Dopaminergiline|Dopamiinergiliste]] neuronite aktiivsus võib sõltuda sellest, kas saadud tulemus oli oodatust parem või halvem. Sellist erinevust nimetatakse '''tasuennustusveaks''' (inglise keeles ''reward prediction error''). Kui tegevuse tulemus osutub oodatust paremaks, võib dopamiinisignaal aidata tugevdada närviühendusi, mis olid selle tegevusega seotud. Nii suureneb tõenäosus, et sama tegevus valitakse tulevikus uuesti.<ref name="Cox2019" /> Juttkeha aitab seega ühendada tegevuse selle tagajärjega. See on oluline nii igapäevase õppimise kui ka keerukamate otsuste kujunemisel.<ref name="Cox2019" /> == Kliiniline tähtsus == Juttkeha kahjustused või selle närviühenduste häired esinevad mitme neuroloogilise haiguse korral. Kõige tuntumad näited on [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Huntingtoni tõbi]].<ref name="Lanciego2012" /> === Parkinsoni tõbi === [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral hävivad järk-järgult [[mustaine]] kompaktses osas paiknevad [[dopaminergiline|dopamiinergilised]] neuronid. Kuna need neuronid saadavad palju ühendusi dorsaalsesse juttkehasse, väheneb haiguse käigus seal märgatavalt dopamiini hulk.<ref name="Benazzouz2014">Benazzouz, A.; Mamad, O.; Abedi, P.; Bouali-Benazzouz, R.; Chetrit, J. (2014). „Involvement of dopamine loss in extrastriatal basal ganglia nuclei in the pathophysiology of Parkinson's disease“. ''Frontiers in Aging Neuroscience''. 6: 87. [https://doi.org/10.3389/fnagi.2014.00087 DOI: 10.3389/fnagi.2014.00087].</ref> Dopamiinipuudus muudab otsese ja kaudse raja neuronite tööd ning häirib basaaltuumade normaalset mõju liigutuste juhtimisele. Sellega on seotud näiteks Parkinsoni tõvele iseloomulik liigutuste aeglus ja raskus liigutuste alustamisel.<ref name="Gerfen2011" /><ref name="Benazzouz2014" /> === Huntingtoni tõbi === [[Huntingtoni tõbi|Huntingtoni tõve]] korral on juttkeha üks varakult ja tugevalt kahjustuvaid ajupiirkondi. Haiguse käigus kahjustuvad ja hävivad eelkõige juttkeha ogalised projektsioonineuronid.<ref name="Ehrlich2012">Ehrlich, M. E. (2012). „Huntington's Disease and the Striatal Medium Spiny Neuron: Cell-Autonomous and Non-Cell-Autonomous Mechanisms of Disease“. ''Neurotherapeutics''. 9 (2): 270–284. [https://doi.org/10.1007/s13311-012-0112-2 DOI: 10.1007/s13311-012-0112-2].</ref> Haiguse alguses on eriti tundlikud kaudse rajaga seotud neuronid. Nende kadu muudab basaaltuumade radade omavahelist tasakaalu ning aitab kaasa Huntingtoni tõvele iseloomulikele tahtmatutele liigutustele ehk [[korea]]le. Haiguse arenedes kahjustuvad ka teised neuronid ja ajuosad.<ref name="Ehrlich2012" /> === Muud häired === Juttkeha talitluse muutusi on uuritud ka mitmete psühhiaatriliste ja käitumuslike häirete korral. Näiteks on ventraalse juttkeha tasu- ja õppimissüsteemidel oluline roll [[sõltuvus]]e kujunemises. Sõltuvust tekitavad ained võivad muuta dopamiini vabanemist ning õppimisega seotud muutusi juttkeha närviühendustes.<ref name="Graybiel2015" /><ref name="Cox2019" /> Juttkeha muutusi ei saa siiski enamiku selliste häirete puhul pidada haiguse ainsaks põhjuseks. Juttkeha töötab koos paljude teiste ajuosadega ning selle funktsiooni häired on tavaliselt osa laiematest muutustest aju närvivõrgustikes.<ref name="Haber2016" /> == Viited == {{viited}} <nowiki>[[Kategooria:Aju]] [[Kategooria:Neuroanatoomia]] </nowiki> 31q4vmse3oafmc64np8uk6s22j9n2zk 0 720779 7249094 7248695 2026-10-07T14:41:14Z Hannesvalk 176021 /* 6. oktoober */ 7249094 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotsi]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] jcpgihx36wp6y7yhoahne6anwx5j7qm 7249101 7249094 2026-10-07T14:48:11Z Hannesvalk 176021 /* 6. oktoober */ 7249101 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles ballistilisi rakette, tiibrakette ja ründedroone. [[Kiiev]]is hukkus kaks ja [[Prõlukõ]]s 14 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] pbtwhc5wg40dmxfl1nbvjslqfmbys5h 7249142 7249101 2026-10-07T16:45:29Z Hannesvalk 176021 /* 7. oktoober */ 7249142 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles ballistilisi rakette, tiibrakette ja ründedroone. [[Kiiev]]is, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Prõlukõ]]s 14 inimest. Kokku hukkus Ukrainaa vähemalt 24 inimest<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] q1dnm1pc8kdznjlry61lkenn367hf99 7249146 7249142 2026-10-07T16:51:07Z Hannesvalk 176021 /* 7. oktoober */ 7249146 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. [[Kiiev]]is, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Prõlukõ]]s 14 inimest. Kokku hukkus Ukrainaa vähemalt 24 inimest<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 1an9gf3lgrqo16zklgpv2zpdjpt3yls 7249304 7249146 2026-10-08T04:53:44Z Hannesvalk 176021 /* 7. oktoober */ 7249304 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. [[Kiiev]]is, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Prõlukõ]]s 14 inimest. Kokku hukkus Ukrainaa vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] qfpft6wlephx89pwbskjmiz025vjwhb 0 720825 7249036 7244059 2026-10-07T12:01:13Z Angmar Brekker 94578 /* Põhiturniir */ 7249036 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2026<br>''Aadu Luukase karikas 2026'' | kuupäevad = 30. september – 16. detsember 2026 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 11 | meister = | eelmine = [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2025]] | järgmine = [[2027. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2027]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2026''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') on 79. korda toimuvad karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Karikavõistlused lõppevad suure ja väikese karikafinaaliga 16. detsembril [[Unibet Arena]]l. Võistlustest võtab osa 11 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi. Tiitlikaitsja on [[Pärnu VK]]. Teist korda mängitakse välja ka väike karikas.<ref name=loos>[https://volley.ee/loositi-meeste-ja-naiste-karikavoistluste-paarid/ Loositi meeste ja naiste karikavõistluste paarid] Eesti Võrkpalli Liit, 03.09.2026.</ref> ==Võistkonnad== 2026. aastal osaleb karikavõistlustel 11 Eesti võrkpalliklubi (5 meistriliiga klubi ja 6 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2026. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=7 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>EMÜ/Embach</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.421166 |long=26.767875 |sildi_suurus=80 |paigutus=1 |silt=<small>Structura/Tartu vald</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver x TalTech]]<br>AB Premium/Rae vald<br>Audentes/Solarstone<br>Tallinna Ülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303295 |long=24.840778 |sildi_suurus=80 |paigutus=6 |silt=<small>EstNor/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.334793 |long=26.355137 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Audentes/Solarstone]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]] | |- |[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |[[Võru]] |[[Võru spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] | |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] | |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] | |- |[[Selver x TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] | |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]] |[[Rae]] |[[Kindluse spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Asko Esna]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Egon Vaiksaar]] |- |[[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] | | |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|EMÜ/Embach]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Kollo]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Allar Keskülla]] |- |[[EstNor/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo Meius]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Kallas]] |- |[[Structura/Tartu vald]] |[[Kõrveküla]] |[[Kõrveküla Spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Ševtšenko (võrkpallur)|Maksim Ševtšenko]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Steven Meilus]] |- |[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Ülikooli spordihoone]] | | |} ==Turniiri protseduur== ===Paaride loosimine=== Eesti karikavõistluste loosimine toimus 3. septembril 2026 [[Kalevi spordihall]]is. Kohtadele 1 ja 2 loositi [[2025. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|eelmise aasta]] finalistid [[Bigbank Tartu]] ja [[Pärnu VK]]. Kohtadele 3–4 loositi [[Selver x TalTech]], [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] ja [[Audentes/Solarstone]]. Ülejäänud osalejad loositi kohtadele 5–11.<ref name=juhend>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2026/09/EKV-uldjuhend-2026.pdf EESTI 2026.a. VÕRKPALLI KARIKAVÕISTLUSTE juhend 2026] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 05.09.2026).</ref> ===Edasipääseja selgitamine=== Eelringis ja poolfinaalis mängitakse 2 mängu ning edasi pääseb mõlema mängu võitja. Viigi korral selgitatakse edasipääseja kuldse geimiga.<ref name=juhend/> Veerandfinaalis selgitatakse edasipääseja ühe mänguga, mis toimub madalama asetusega võistkonna kodusaalis.<ref name=juhend/> Karikavõitja selgitatakse ühest finaalmängust.<ref name=juhend/> ===Väikese karika süsteem=== Veerandfinaali kaotanud võistkonnad jätkavad mängimist väikese karika arvestuses (välja arvatud meistriliiga klubid). Kui meistriliiga klubi(d) kaotab veerandfinaali, siis asendab teda väikese karika turniiril eelringist välja langenud parim(ad) "õnnelik kaotaja". "Õnneliku kaotaja" määramisel arvestatakse eelringi tulemusi: # Võitude arv. # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Üldist geimide suhet. # Geimi-punktide suhet. ==Turniiritabel== ===Põhiturniir=== '''Eelring''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Peetri]] |mängupaik = Kindluse spordihoone |pealtvaatajaid = 35 |võistkondA = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''Structura/Tartu vald''' |G1 = 17:25 |G2 = 19:25 |G3 = 17:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3513&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Tammearu 6 |punkte2 = Lääne 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 11.10.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kõrveküla]] |mängupaik = Kõrveküla kooli SH |pealtvaatajaid = |võistkondA = Structura/Tartu vald |geimidA = |geimidB = |võistkondB = Advokaadibüroo Premium/Rae vald |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.09.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihoone |pealtvaatajaid = 39 |võistkondA = '''EstNor/Kiili''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = EMÜ/Embach |G1 = 19:25 |G2 = 27:25 |G3 = 14:25 |G4 = 25:21 |G5 = 15:12 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=3515&ID=100&CID=235&PID=150&type=LegList |punkte1 = Orutar 21 |punkte2 = Hansman 22 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.10.2026 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = EMÜ/Embach |geimidA = |geimidB = |võistkondB = EstNor/Kiili |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.10.2026 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere Spordikeskus|Rahu Hall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |geimidA = |geimidB = |võistkondB = Tallinna Ülikool |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.10.2026 |aeg = 19:45 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = Tallinna Ülikool |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Rakvere VK|BMF/Rakvere VK]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |14. november – [[Võru]]|[[Barrus Võru VK|Barrus Võru]]||[[Selver x TalTech]]| ||TBD||[[Bigbank Tartu]]| ||TBD||[[Audentes/Solarstone]]| ||TBD||[[Pärnu VK]]| <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal --> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaal|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} '''Veerandfinaalid''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.11.2026 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = Võru spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Selver x TalTech]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Audentes/Solarstone]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Väike karikas=== {{Turniiritabel4 <!-- poolfinaalid --> ||||| ||||| <!-- finaal--> |16. dets – [[Tallinn]]|||| <!-- parameetrid --> | RD1 = Poolfinaalid | RD2 = Finaal <!-- veeru laius --> | team-width = 170 | score-width = 50 }} '''Poolfinaalseeriad''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} '''Finaal''' {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.12.2026 |aeg = |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Unibet Arena]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = |geimidB = |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Eesti karikavõistlused võrkpallis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} ca96be3hcmccbq58gh1m6t2a9zm29sk 0 721049 7249291 7234957 2026-10-08T01:06:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7249291 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga|nimi=Barclays Women's Super League|riik=Inglismaa|asutatud=2011|enim_meistritiitleid=Chelsea (8)|parim_väravakütt=[[Vivianne Miedema]] (97)|madalam_liiga=Women's Super League 2}} '''Women's Super League''' ehk '''WSL''' (tõlkes Naiste superliiga), tuntud ka kui '''Barclays Women's Super League''' nimisponsori Barclay's järgi, on inglise naiste jalgpallipüramiidi kõrgeim liiga. Liiga esimene hooaeg algas 2011. aasta aprillis, läbini professionaalne on WSL alates 2018. aastast <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Football |eesnimi=W. S. L. |pealkiri=WSL Football {{!}} Barclays Women's Super League & BWSL2 |url=https://www.wslfootball.com/history |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=WSL Football |keel=en}}</ref>. Eestis saab ülekandeid vaadata liiga YouTube'i kanali kaudu. == Formaat ja struktuur == Alates 2026-27 hooajast on liigas 14 naiskonda, kes mängivad igaüks 26 mängu, iga vastasega kodus ja võõrsil. Võidu korral saab tiim kolm punkti, viigi korral ühe, kaotuse korral null; suurima punktide arvuga naiskond kroonitakse hooaja lõpuks liiga meistriteks. Kui mitmel tiimil on sama arv punkte, vaadatakse esmalt väravate vahet, siis löödud väravate arvu, seejärel võidetud mängude arvu ning lõpuks omavaheliste mängude tulemusi. Liiga väikseima punktide arvu teeninud naiskond kukub automaatselt püramiidi teise liigasse (Women's Super League 2) ja WSL2 võitja tõuseb liiga võrra kõrgemale nende asemele. WSL eelviimane naiskond peab kõrgeimasse liigasse jäämise nimel mängima ''play-off'' mängu WSL2-s teiseks jäänud naiskonna vastu. WSL-i kolm parimat kvalifitseeruvad mängima järgmisel hooajal [[UEFA Naiste Meistrite Liiga|UEFA Naiste Meistrite Liigas]]. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Women's Super League |url=https://guidetofootball.com/competitions/womens-super-league/ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Guide to Football |keel=en-GB}}</ref> == Võitjad == {| class="wikitable" |+ !rowspan=2 | Hooaeg !rowspan=2 | Meister <ref name=":1" /> !colspan=2 | Parim väravalööja <ref>{{Netiviide |pealkiri=Women's Super League Record Top Scorers: Most Goals of All Time |url=https://www.worldfootball.net/competition/co5071/england-women-womens-super-league/records-top-goal-scorers/ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=worldfootball.net |keel=en}}</ref> !rowspan=2 | Aasta mängija |- !Mängija !Väravaid |- |2011 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Rachel Williams]] (Birmingham City) |14 | - |- |2012 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Kim Little]] (Arsenal) |11 | - |- |2013 |[[Liverpool FC Women|Liverpool]] |[[Natasha Dowie]] (Liverpool) |13 | - |- |2014 |[[Liverpool FC Women|Liverpool]] |[[Karen Carney]] (Birmingham City) |8 | - |- |2015 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Beth Mead]] (Sunderland) |12 | - |- |2016 |[[Manchester City WFC|Manchester City]] |[[Eniola Aluko]] (Chelsea) |9 | - |- |2017-18 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Ellen White]] (Birmingham City) |15 | - |- |2018-19 |[[Arsenal WFC|Arsenal]] |[[Vivianne Miedema]] (Arsenal) |22 | - |- |2019-20 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Vivianne Miedema]] (Arsenal) |16 |[[Bethany England]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Whyatt |eesnimi=Katie |kuupäev=16. juuli 2020 |pealkiri=Bethany England and Emma Hayes win top Women's Super League awards |url=https://www.telegraph.co.uk/football/2020/07/16/bethany-england-emma-hayes-win-top-womens-super-league-awards/}}</ref> |- |2020-21 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Sam Kerr]] (Chelsea) |21 |[[Fran Kirby]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ouzia |eesnimi=Malik |kuupäev=2021-05-24 |pealkiri=Chelsea star Kirby named WSL Player of the Season |url=https://www.standard.co.uk/sport/football/chelsea-fc-fran-kirby-emma-hayes-wsl-player-of-the-season-manager-b936957.html |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=The Standard |keel=en}}</ref> |- |2021-22 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Sam Kerr]] (Chelsea) |20 |[[Sam Kerr]] (Chelsea) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hayes and Kerr win Barclays FA WSL Manager, Player and Goal of the Season awards |url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/wsl-end-of-season-awards-announced |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.chelseafc.com |keel=en-gb}}</ref> |- |2022-23 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Rachel Daly]] (Aston Villa) |22 |[[Rachel Daly]] (Aston Villa) <ref>{{Netiviide |kuupäev=26. mai 2023 |pealkiri=Rachel Daly wins Barclays WSL Player of the Season award |url=https://www.avfc.co.uk/news/2023/may/26/daly-wins-barclays-wsl-player-of-the-season-award-/ |vaadatud=12. septembril 2026 |väljaanne=Aston Villa FC}}</ref> |- |2023-24 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) |21 |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kelsey |eesnimi=George |pealkiri=Shaw claims WSL Player of the Season award |url=https://www.mancity.com/news/womens/Shaw%20claims%20WSL%20Player%20of%20the%20Season%20award |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Manchester City FC |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- |2024-25 |[[Chelsea FC Women|Chelsea]] |[[Alessia Russo]] (Arsenal) ja [[Khadija Shaw]] (Manchester City) |12 |[[Mariona Caldentey]] (Arsenal) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Stephen |pealkiri=Mariona wins WSL Player of the Year |url=https://www.arsenal.com/news/mariona-wins-wsl-player-of-the-year-ao6DC1I1FOpQ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=Arsenal FC |keel=en}}</ref> |- |2025-26 |[[Manchester City WFC|Manchester City]] |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) |21 |[[Khadija Shaw]] (Manchester City) <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sanders |eesnimi=Emma |kuupäev=2026-05-18 |pealkiri=Manchester City's Khadija Shaw wins WSL Player of the Season |url=https://www.bbc.com/sport/football/articles/c5y7q365q05o |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> |} == Viited == <references /> dwa5smh2uvn0qo9orxxsskwb997gkpu 2 721683 7249059 7240103 2026-10-07T12:52:50Z Nanomiabijuga 237417 7249059 wikitext text/x-wiki Meri kirpvähk (Gammarus salinus) kuulub väga mitmekesisesse koorikloomade klassi Malacostraca, mis hõlmab ka teisi tuntud rühmi nagu krabid, homaarid ja krevetid (https://www.catalogueoflife.org/data/dataset/1202). Eestist on leitud 23 kirpvähiliste ehk amfipoodide liiki, millesse kuulub ka Meri kirpvähk. (https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/11657) === Välimus === Läänemeres elavad isased kirpvähid kasvavad kuni 27mm pikkuseks, neil esineb sooline dimorfism - emased on väiksemad kui isased, kasvavad kuni 22mm pikkuseks. (Baltic Crustaceans, Anna Szaniawska lk 84) Kirpvähiliste täpseks määramiseks on vajalik looma mikroskoobi all vaadata (https://biotic.marlin.ac.uk/data/species/4407) Keha on rohekaspruun, kergete horisontaalsete vöötidega (Marine fauna of North-West Europe, P.J Hayward lk 380). Alalõual on ebavõrdse pikkusega harjased, mis moodustavad "seenekujulised" tutid, keha esimestel segmentidel on samuti tutid. Viies, kuues ja seitsmes jalapaar, urosoom ning telson on hõredalt ogalised. Urosoomi külgedel on kaks pikemat ogadepaari, mis on pikemad kui ülejäänud tutid. (Baltic Crustaceans, Anna Szaniawska lk 84) ((https://nl.wikipedia.org/wiki/Urosoom) siin hea joonis gammaruse ehitusest ) === Elupaik === ==== Levik ==== Läänemere, põhjamere ja Keldimere rannikualadel.(https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/3F8K8) Kõige lõunapoolsem üles märgitud levikuala asub Pürenee poolsaarel. (https://biotic.marlin.ac.uk/data/species/4407<nowiki/>)Suuremad populatsioonid on kaardistatud Eesti ja Soome lahes, Poola ja Saksamaa rannikualadel. (https://www.catalogueoflife.org/data/taxon/3F8K8) Algselt arvati, et Meri kirpvähi levikuala kõige lõunapoolsem piir on La Manche väina juures, kuid Van Maren (1975) avastas esimest korda liigi ka Hispaania rannikul 1974 a. (https://biotic.marlin.ac.uk/data/species/4407) ==== Keskkonna eelistused ==== Meri kirpvähid on epibentilise ja paikse eluviisiga, elades rannikualadel, mille sügavus on kuni 10m. Substraadiks eelistavad nad vetikarohket kruusa, kiviklibu või puhast jämedat liiva. Kirpvähilised on võimelised väga erinevates tingimustes ellujääma, vesi võib olla kivine või mudane, aga loomal peab olema koht kuhu varjuda. Eelistab madala soolsusega vett, rahulikku lainetust ja suhteliselt tugevat hoovust. (https://biotic.marlin.ac.uk/data/species/4407) Enamik loomi on leitud vetest, mille pinnatemperatuur on 5-10 kraadi. (https://obis.org/taxon/102292) === Eluviis === ==== Toitumine ==== ==== Paljunemine ==== Sigimisperiood on iga-aastane ja pikaajaline, mis kestab sügisest kevadeni. (https://biotic.marlin.ac.uk/data/species/4407) Lahksugulised 2nvu9u0o7b01jyjjjfzhlx2xfihyqw6 0 721805 7249299 7243126 2026-10-08T03:51:40Z WikiEditor50 106826 Updated file name following history split at Commons 7249299 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Balti jaam 1|lõpppeatus=Ehituse|number=145|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=119|eelmine=119 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b]|uuendus=23. september 2026|pilt=145buss (2).jpg|läbi=Peetri|järgmine=120A|järgmine liin=120A}} '''145''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru tänav|Tallinna]] ja [[Paldiski Põhjasadam|Paldiski linna]] vahel, läbides [[Harku|Harku aleviku]] ja [[Keila|Keila linna]]. Liini teenindab [[AS SEBE|SEBE]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad 14–22 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2011 | |[[Viru tänav|Viru]] — [[Paldiski maantee|Paldiski mnt]] — [[Keila]] — [[Tallinna–Paldiski tee|Tallinn-Paldiski mnt]] — [[Rae tänav|Rae tn]] — [[Paldiski]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Tallinn – Harku – Keila – Paldiski !Tallinn – Harku – Keila – Harju-Elekter – Paldiski !Tallinn – Harku – Keila – Klooga – Paldiski !Paldiski – Keila – Harku – Tallinn !Paldiski – Harju-Elekter – Keila – Harku – Tallin !Paldiski – Klooga – Harju-Elekter – Keila |- | ;;;;;;; Viru ;;;;;;; Vabaduse väljak ;;;;;;; Lille ;;;;;;; Pirni ;;;;;;; Humala ;;;;;;; Zoo ;;;;;;; Sõudebaasi ;;;;;;; Järveotsa tee ;;;;;;; Järvekalda ;;;;;;; Paemurru ;;;;;;; Uuemäe ;;;;;;; Bioloogia ;;;;;;; Harku ;;;;;;; Hüüru ;;;;;;; Pühaküla ;;;;;;; Vääna-Posti ;;;;;;; Pihuoja ;;;;;;; Tutermaa ;;;;;;; Künka ;;;;;;; Luha ;;;;;;; Keila kirik ;;;;;;; Kultuurikeskuse ;;;;;;; Pargi ;;;;;;; Tervisekeskuse ;;;;;;; Ehitusmarket ;;;;;;; Mudaaugu ;;;;;;; Benita kodu ;;;;;;; Niitvälja tee ;;;;;;; Illuka ;;;;;;; Türnpu park ;;;;;;; Treppoja rist ;;;;;;; Adruvahi ;;;;;;; Aida ;;;;;;; Kersalu ;;;;;;; Vanaranna tee ;;;;;;; Leetse tee ;;;;;;; Rae põik ;;;;;;; Lääne ;;;;;;; Tööstuse ;;;;;;; Rae ;;;;;;; Sadama | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Lille ; Pirni ; Humala ; Zoo ; Sõudebaasi ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Paemurru ; Uuemäe ; Bioloogia ; Harku ; Hüüru ; Pühaküla ; Vääna-Posti ; Pihuoja ; Tutermaa ; Künka ; Luha ; Keila kirik ; Kultuurikeskuse ; Pargi ; Tervisekeskuse ; Ehitusmarket ; Harju Elekter ; Mudaaugu ; Benita kodu ; Niitvälja tee ; Illuka ; Türnpu park ; Treppoja rist ; Adruvahi ; Aida ; Kersalu ; Vanaranna tee ; Leetse tee ; Rae põik ; Lääne ; Tööstuse ; Rae ; Sadama ; ; | ; Viru ; Vabaduse väljak ; Lille ; Pirni ; Humala ; Zoo ; Sõudebaasi ; Järveotsa tee ; Järvekalda ; Paemurru ; Uuemäe ; Bioloogia ; Harku ; Hüüru ; Pühaküla ; Vääna-Posti ; Pihuoja ; Tutermaa ; Künka ; Luha ; Keila kirik ; Kultuurikeskuse ; Pargi ; Tervisekeskuse ; Ehitusmarket ; Mudaaugu ; Benita kodu ; Niitvälja tee ; Illuka ; Kõviste ; Klooga raudteejaam ; Klooga kool ; Klooga pood ; Klooga pood ; Klooga kool ; Klooga raudteejaam ; Türnpu park ; Treppoja rist ; Adruvahi ; Aida ; Kersalu ; Vanaranna tee ; Leetse tee ; Rae põik ; Lääne ; Tööstuse ; Rae ; Sadama | ; Sadama ; Kivi ; Raudteejaam ; Lääne ; Leetse tee ; Vanaranna tee ; Kersalu ; Aida ; Adruvahi ; Treppoja rist ; Türnpu park ; Illuka ; Niitvälja tee ; Benita kodu ; Mudaaugu ; Ehitusmarket ; Tervisekeskuse ; Pargi ; Keskpargi ; Keila kirik ; Luha ; Künka ; Tutermaa ; Pihuoja ; Vääna-Posti ; Pühaküla ; Hüüru ; Harku ; Bioloogia ; Uuemäe ; Paemurru ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Sõudebaasi ; Zoo ; Humala ; Pirni ; Lille ; Vabaduse väljak ; Hotell Tallinn ; Balti jaam | ; Sadama ; Kivi ; Raudteejaam ; Lääne ; Leetse tee ; Vanaranna tee ; Kersalu ; Aida ; Adruvahi ; Treppoja rist ; Türnpu park ; Illuka ; Niitvälja tee ; Benita kodu ; Mudaaugu ; Harju Elekter ; Ehitusmarket ; Tervisekeskuse ; Pargi ; Keskpargi ; Keila kirik ; Luha ; Künka ; Tutermaa ; Pihuoja ; Vääna-Posti ; Pühaküla ; Hüüru ; Harku ; Bioloogia ; Uuemäe ; Paemurru ; Järvekalda ; Järveotsa tee ; Sõudebaasi ; Zoo ; Humala ; Pirni ; Lille ; Vabaduse väljak ; Hotell Tallinn ; Balti jaam | ; Sadama ; Kivi ; Raudteejaam ; Lääne ; Leetse tee ; Vanaranna tee ; Kersalu ; Aida ; Adruvahi ; Treppoja rist ; Klooga raudteejaam ; Türnpu park ; Illuka ; Niitvälja tee ; Benita kodu ; Mudaaugu ; Harju Elekter ; Ehitusmarket ; Tervisekeskuse ; Pargi ; Keskpargi ; Keila kirik |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Harku vald]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] [[Kategooria:Keila]] 1a76w6smeqqga3hw8dbp25z1mpgt4r7 0 722102 7249164 7248220 2026-10-07T17:37:20Z Lala22321 239217 /* */ 7249164 wikitext text/x-wiki '''Laurèn''' (ajakiri) on kvartalis ilmuv Eesti noortele suunatud ajakiri. Ajakiri käsitleb teemasid ületarbimisest, taaskasutusest ning moest ja ettevõtlusest noorte seas. Ajakiri on saadaval soetamiseks Yaga platvormil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |url=https://www.yaga.ee/ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |keel=et}}</ref> Laurèni loojateks on noored üle Eesti ning ajakirja asutaja ja peatoimetaja on Eva Nora Notton. Ajakirjal on ilmunud kokku kolm numbrit: * '''Laurèn''' esimene number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DQ1arB2CBdS/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 9. novembril, 2025. Esimese numbri kaanestaariks oli sisulooja Laura Rannaväli. * Teine number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DZH3sDViNXX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>, mis ilmus 3. juuli, 2026, kajastas teemasid nagu mood, taaskasutus ja enesekindlus. Suvenumbri kaanestaarideks olid sotsiaalmeedia platvormil TikTokis tegutsevad noored staarid Nora ja Lauren. * Kolmas number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/Dc3q0s_iOAX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 4. septembril, 2026. Sügisnumbri kaanestaariks oli suunamudija Looraxo. Ajakirja kolmas number keskendus meedia mõjule ning sisaldas intervjuusid näiteks Helena Maria Reisneri ja Hedi Aimsaluga. '''Laurèn''' on kogunud endale jälgijaskonna sotsiaalmeedia platvormidel nagu TikTok<ref>{{Netiviide |pealkiri=TikTok - Make Your Day |url=https://www.tiktok.com/@ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.tiktok.com}}</ref> ja Instagram<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/accounts/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.instagram.com%2Fajakirilauren%2F&is_from_rle |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] 0or0dz0k2adsz24180j35qbjp5note9 7249396 7249164 2026-10-08T10:05:34Z Kruusamägi 1530 7249396 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Laurèn''' on kord kvartalis ilmuv Eesti noortele suunatud [[ajakiri]]. Ajakiri käsitleb teemasid ületarbimisest, taaskasutusest ning moest ja ettevõtlusest noorte seas. Ajakiri on saadaval soetamiseks Yaga platvormil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |url=https://www.yaga.ee/ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=Yaga - Osta ja müü turvaliselt uut ja kasutatud kaupa |keel=et}}</ref> Laurèni loojateks on noored üle Eesti ning ajakirja asutaja ja peatoimetaja on Eva Nora Notton. Ajakirjal on ilmunud kokku kolm numbrit: * Esimene number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DQ1arB2CBdS/ |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 9. novembril 2025. Selle kaanestaariks oli sisulooja Laura Rannaväli. * Teine number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DZH3sDViNXX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 3. juuli 2026 ning kajastas teemasid nagu mood, taaskasutus ja enesekindlus. Suvenumbri kaanestaarideks olid sotsiaalmeedia platvormil TikTokis tegutsevad noored staarid Nora ja Lauren. * Kolmas number<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/Dc3q0s_iOAX/?img_index=1 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> ilmus 4. septembril 2026. Sügisnumbri kaanestaariks oli suunamudija Looraxo. Ajakirja kolmas number keskendus meedia mõjule ning sisaldas intervjuusid näiteks Helena Maria Reisneri ja Hedi Aimsaluga. '''Laurèn''' on kogunud endale jälgijaskonna sotsiaalmeedia platvormidel nagu TikTok<ref>{{Netiviide |pealkiri=TikTok - Make Your Day |url=https://www.tiktok.com/@ajakirilauren |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.tiktok.com}}</ref> ja Instagram<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/accounts/login/?next=https%3A%2F%2Fwww.instagram.com%2Fajakirilauren%2F&is_from_rle |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref>. == Viited == <references /> [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] qgoni0rsusp3lnf9v6b6zhc683d3opk 1 722104 7249441 7247490 2026-10-08T11:23:44Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7249441 wikitext text/x-wiki Kas see on trükitud? Ma ei saa aru, mis mõttes eksemplar. Kas "Ajakiri" on nime osa? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 3. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) : Laurèn (ajakiri) oleks minu meelest loogilisem pealkiri. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. oktoober 2026, kell 22:27 (EEST) ::On see üldse nagu päris ajakiri? Sotsiaalmeedia viited pole ka eriti sobilikud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. oktoober 2026, kell 14:11 (EEST) :::Mis mõttes ta ei ole päris? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 14:23 (EEST) ddciut8jl96z8f8tweksd9vvi0xffte 0 722193 7249081 7248925 2026-10-07T14:16:36Z Kalle 51 7249081 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | osalejaid = 17 | meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] | järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] }} '''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is. Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' [[Brașov]] *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' [[Bukarest]] *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Soome}} {{veerud-piir}} * '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] *{{PisiLipp|Taani}} *{{PisiLipp|Türgi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&ID=265&CID=2683&PID=571 TCH-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&ID=265&CID=2683&PID=571 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''', '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&ID=265&CID=2683&PID=571 TCH-ITA] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&ID=265&CID=2684&PID=571 POL-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&ID=265&CID=2684&PID=571 NED-FIN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''', '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&ID=265&CID=2684&PID=571 POL-FIN] |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&ID=265&CID=2685&PID=571 URS-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''', '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-AUT] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-URS] |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] !width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' || 4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} |0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Taani}} |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-DEN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:8''', '''15:2''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&ID=265&CID=2686&PID=571 FRG-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''', '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-FRG] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''', '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-DEN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-FRG] |} == Lohutusvoor == === Mängud 9.-17. kohani === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=210| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''|| 8||8||0 ||24:0 ||363:122||'''16''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||7 ||1||21:8|| 398:297 || '''15''' |- |'''11.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||6||2 ||19:8 ||383:283 ||'''14''' |- |'''12.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |0:3|| 2:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||5||3 ||18:9 ||378:267 ||'''13''' |- |'''13.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||1:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||4||4 ||14:12 ||322:280 ||'''12''' |- |'''14.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} | 0:3 ||1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||3 ||5 ||10:16 ||259:308||'''11''' |- |'''15.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''||'''3:0''' ||8 ||2||6 ||7:19 ||224:355 ||'''10''' |- |'''16.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 03 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||8 ||1 ||7 ||4:21 ||159:351||'''9''' |- |'''17.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Taani}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||8 ||0 ||8 ||0:24 ||138:361||'''8''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] *'''Alagruppides varem peetud mängud:''' {| class="wikitable" style="width:110%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="145" align="center"| Riik !width="230" align="center"| Geimid !width="95" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[22. oktoober|22. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:10''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[23. oktoober|23. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ( '''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&ID=265&CID=2683&PID=571 ITA-BEL] |- |align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ('''15:2''', '''15:10''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&ID=265&CID=2684&PID=571 NED-FIN] |- |align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[25. oktoober|25. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-FRG] |} *'''Lohutusvoorus peetud mängud:''' {| class="wikitable" style="width:110%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="145" align="center"| Riik !width="230" align="center"| Geimid !width="95" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[26. oktoober|26. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:2''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11378&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:3''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11381&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:2''', '''15:3''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11380&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|( '''15:4''', '''15:12''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11379&ID=265&CID=2687&PID=5711 NED-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. oktoober|27. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:10''', '''15:5''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11383&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:3''', '''15:7''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11384&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''17:15''', '''15:4''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11382&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-ITA] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[28. oktoober|28. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:0''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11388&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|(13:15, 8:15, '''15:13''', '''15:8''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11385&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', 9:15, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11387&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|(11:15, '''15:12''', '''15:13''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11386&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-BEL] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[29. oktoober|29. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:5''', '''15:1''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11389&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|('''15:4''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11390&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11391&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|( '''15:8''', 7:15, '''15:12''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11392&ID=265&CID=2687&PID=571 FRG-AUT] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. oktoober|30. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:3''', '''15:2''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11394&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(15:17, '''20:18''', '''16:14''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11393&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-TUR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:11''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11395&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-NED] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[31. oktoober|31. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:6''', '''15:5''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11396&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:13''', '''16:14''', 12:15, '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11398&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11397&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Austria]]''' {{Riigi ikoon|Austria}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|( '''15:3''', '''15:12''', '''16:14''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11399&ID=265&CID=2687&PID=571 AUT-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[1. november|1. nov]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:3''', '''15:6''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11401&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:4''', '''15:1''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11400&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''16:14''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11403&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-TUR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|( '''15:4''', '''15:0''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11402&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[2. november|2. nov]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ( '''15:3''', '''15:3''', 7:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11404&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:2''', '''15:0''', '''15:2''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11407&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|('''15:8''', '''15:6''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11405&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|( '''15:3''', '''15:1''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11406&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-AUT] |} == Finaalvoor == === Mängud 1.-8. kohani === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=220| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 7||7||0 ||21:4 ||348:238||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:1''' || '''3:0''' ||7 ||5 ||2||16:10|| 332:285 || '''12''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |2:3|| '''3:1'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||2:3||'''3:2'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||19:13 ||407:352 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||4||3 ||16:12 ||342:311 ||'''11''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 2:3||'''3:2''' || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''|| '''3:0''' ||7 ||3||4 ||16:14 ||389:380 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:1''' ||7 ||3 ||4 ||12:16 ||313:359||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||7 ||1||6 ||7:20 ||292:363 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0 ||7 ||3:21 ||213:348||'''7''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&PID=571 1963 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1963. aasta spordis]] f2np0vhcpoc412z36bz5bhck4auwlu3 7249358 7249081 2026-10-08T08:44:33Z Kalle 51 7249358 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[21. oktoober|21. okt]]-[[2. november|2. nov]] 1963 | korraldaja = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | osalejaid = 17 | meister = [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] | eelmine = [[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] | järgmine = [[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] }} '''1963. aasta [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]''' olid 6. [[Euroopa]] meistrivõistlused [[võrkpall]]is, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' - CEV). Võistlused toimusid [[Rumeenia]]s 21. oktoobrist–2. novembrini 1963. aastal. Meistrivõistluse mängud peeti [[Bukarest]]is, [[Brașov]]is, [[Cluj-Napoca]]s ja [[Târgu Mureș]]is. Tšehhoslovakkia meeskond ei suutnud kaitsta viis aastat tagasi võidetud tiitlit. Rumeenia võitis meistrivõistlused esimest korda. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus 17 osalejat jagati kolme neljaliikmelisse ja ühte viieliikmelisse alagruppi. Iga alagrupi kaks parimat võistkonda mängisid omavahel finaalvoorus tiitli nimel. Ülejäänud võistkonnad mängisid lohutusvoorus kohtadele üheksandast kuni seitsmeteistkümnendani. Võistkondade puhul, kes olid juba eelvoorus omavahel kohtunud, kanti tulemused viimase vooru edetabelisse. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * '''A-alagrupp''' [[Brașov]] *{{PisiLipp|Belgia}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} *[[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] {{veerud-piir}} * '''B-alagrupp''' [[Bukarest]] *{{PisiLipp|Holland}} *[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] *[[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] *{{PisiLipp|Soome}} {{veerud-piir}} * '''C-alagrupp''' [[Cluj-Napoca]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} *{{PisiLipp|NSVL}} *{{PisiLipp|Saksa DV}} {{veerud-piir}} * '''D-alagrupp''' [[Târgu Mureș]] *[[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] *{{PisiLipp|Taani}} *{{PisiLipp|Türgi}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === A-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:2 ||159:110||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:3|| 154:109 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || 3 ||1||2 ||3:7 ||108:135 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 0:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||1:9 ||77:144 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="165" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:9''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11345&ID=265&CID=2683&PID=571 TCH-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:11''', '''15:7''', '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11344&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}}|| align=center| ('''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&ID=265&CID=2683&PID=571 ITA-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center|('''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-TCH] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ('''15:3''', '''15:3''', '''15:9''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11348&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-BEL] |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhoslovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''15:1''', '''15:12''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11349&ID=265&CID=2683&PID=571 TCH-ITA] |} === B-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||3||0 ||9:1 ||144:81||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||6:3|| 121:97 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||1||2 ||4:6 ||124:122 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||46:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}}|| align=center| ('''15:12''', '''17:15''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11351&ID=265&CID=2684&PID=571 POL-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:0''', '''15:4''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11350&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}}|| align=center| ('''15:2''', '''15:10''','''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&ID=265&CID=2684&PID=571 NED-FIN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''16:14''', '''15:8''', 8:15, '''15:6''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11354&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-NED] |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11355&ID=265&CID=2684&PID=571 POL-FIN] |} === C-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:1''' ||'''3:0'''|| 3||2||1 ||8:4 ||159:115||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || 3 ||2 ||1||8:5|| 165:134 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |1:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' || 3 ||2||1 ||7:5 ||159:128 ||'''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X|| 0 ||0||3 ||0:9 ||29:135 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Saksa DV}}|| align=center| ('''15:13''', '''15:12''', 11:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11356&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-GDR] |- | align=center|- || align=right| '''[[NSVL]]''' {{Riigi ikoon|NSVL}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:1''', '''15:5''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11357&ID=265&CID=2685&PID=571 URS-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right| [[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}'''|| align=center| ('''8:15''', '''9:15,''' ,15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-URS] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| (14:16, '''15:3''', '''15:1''', '''15:0''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11360&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-AUT] |- | align=center|- || align=right| '''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|NSVL}} || align=center|(11:15, 11:15, '''15:10''', '''15:8''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11361&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-URS] |} === D-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=165| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] !width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0''' || 4||4||0 ||12:0 ||180:59||'''8''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || 4 ||3 ||1||9:5|| 177:140 || '''7''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} |0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| 4 ||2||2 ||8:6 ||168:142 ||'''6''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] |0:3|| 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0'''|| 4 ||1||3 ||3:9 ||86:169 ||'''5''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Taani}} |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X ||4 ||0||4 ||0:12 ||79:180 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="165" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="130" align="center"| Riik !width="250" align="center"| Geimid !width="99" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[21. oktoober|21. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]|| align=center| ('''15:2''', '''15:6''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11362&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(13:15, '''15:8''', 14:16, '''15:5''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11363&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[22. oktoober|22. okt]] || align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}}|| align=center| ('''15:5''', '''15:1''' '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-DEN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''15:8''', '''15:2''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[23. oktoober|23. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11367&ID=265&CID=2686&PID=571 FRG-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|('''15:4''', '''15:10''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11366&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[24. oktoober|24. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:3''', '''15:6''', '''15:2''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11368&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11369&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-FRG] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[25. oktoober|25. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:5''', '''15:11''', '''15:7''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11370&ID=265&CID=2686&PID=571 FRA-DEN] |- | align=center|- || align=right| '''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-FRG] |} == Lohutusvoor == === Mängud 9.-17. kohani === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=210| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Türgi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Taani}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''||'''3:0'''|| 8||8||0 ||24:0 ||363:122||'''16''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||7 ||1||21:8|| 398:297 || '''15''' |- |'''11.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Türgi}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1'''||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||6||2 ||19:8 ||383:283 ||'''14''' |- |'''12.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |0:3|| 2:3||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||5||3 ||18:9 ||378:267 ||'''13''' |- |'''13.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} |0:3|| 1:3||1:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||4||4 ||14:12 ||322:280 ||'''12''' |- |'''14.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Soome}} | 0:3 ||1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:0'''||'''3:0''' ||8 ||3 ||5 ||10:16 ||259:308||'''11''' |- |'''15.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] |0:3|| 0:3||0:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''||'''3:0''' ||8 ||2||6 ||7:19 ||224:355 ||'''10''' |- |'''16.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 03 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X|| '''3:0'''||8 ||1 ||7 ||4:21 ||159:351||'''9''' |- |'''17.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Taani}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3||0:3 ||bgcolor=Silver|X||8 ||0 ||8 ||0:24 ||138:361||'''8''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] *'''Alagruppides varem peetud mängud:''' {| class="wikitable" style="width:110%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="145" align="center"| Riik !width="230" align="center"| Geimid !width="95" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[22. oktoober|22. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:10''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11365&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[23. oktoober|23. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ( '''15:10''', 9:15, '''15:10''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11347&ID=265&CID=2683&PID=571 ITA-BEL] |- |align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ('''15:2''', '''15:10''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11353&ID=265&CID=2684&PID=571 NED-FIN] |- |align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''15:5''', '''15:2''', '''15:9''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ('''15:10''', '''15:13''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11359&ID=265&CID=2685&PID=571 GDR-AUT] |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[25. oktoober|25. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px|Saksa FV]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:3''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11371&ID=265&CID=2686&PID=571 TUR-FRG] |} *'''Lohutusvoorus peetud mängud:''' {| class="wikitable" style="width:110%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="145" align="center"| Riik !width="230" align="center"| Geimid !width="95" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[26. oktoober|26. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:2''', '''15:3''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11378&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:5''', '''15:3''', '''15:0''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11381&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:2''', '''15:3''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11380&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|( '''15:4''', '''15:12''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11379&ID=265&CID=2687&PID=5711 NED-BEL] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[27. oktoober|27. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:10''', '''15:5''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11383&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:3''', '''15:7''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11384&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''17:15''', '''15:4''', '''15:6''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11382&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-ITA] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[28. oktoober|28. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center| ( '''15:0''', '''15:1''', '''15:1''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11388&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|(13:15, 8:15, '''15:13''', '''15:8''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11385&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:9''', 9:15, '''15:8''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11387&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|(11:15, '''15:12''', '''15:13''', '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11386&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-BEL] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[29. oktoober|29. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:5''', '''15:1''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11389&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-BEL] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|('''15:4''', '''15:8''', '''15:3''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11390&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:9''', '''15:9''', '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11391&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa FV]]''' [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|( '''15:8''', 7:15, '''15:12''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11392&ID=265&CID=2687&PID=571 FRG-AUT] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[30. oktoober|30. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ( '''15:5''', '''15:3''', '''15:2''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11394&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|(15:17, '''20:18''', '''16:14''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11393&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-TUR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:11''', '''15:11''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11395&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-NED] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[31. oktoober|31. okt]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:6''', '''15:5''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11396&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Türgi]]''' {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''15:13''', '''16:14''', 12:15, '''17:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11398&ID=265&CID=2687&PID=571 TUR-NED] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center|('''15:5''', '''15:7''', '''15:10''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11397&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Austria]]''' {{Riigi ikoon|Austria}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|( '''15:3''', '''15:12''', '''16:14''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11399&ID=265&CID=2687&PID=571 AUT-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[1. november|1. nov]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center| ( '''15:3''', '''15:6''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11401&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''15:4''', '''15:1''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11400&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-AUT] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|('''15:5''', '''15:5''', '''16:14''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11403&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-TUR] |- | align=center|- || align=right|'''[[Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|( '''15:4''', '''15:0''', '''15:12''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11402&ID=265&CID=2687&PID=571 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[2. november|2. nov]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Soome}} || align=center| ( '''15:3''', '''15:3''', 7:15, '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11404&ID=265&CID=2687&PID=571 ITA-FIN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Saksa DV]]''' {{Riigi ikoon|Saksa DV}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || align=center|('''15:2''', '''15:0''', '''15:2''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11407&ID=265&CID=2687&PID=571 GDR-FRG] |- | align=center|- || align=right|'''[[Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || align=center|('''15:8''', '''15:6''', '''15:7''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11405&ID=265&CID=2687&PID=571 BEL-DEN] |- | align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|( '''15:3''', '''15:1''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11406&ID=265&CID=2687&PID=571 NED-AUT] |} == Finaalvoor == === Mängud 1.-8. kohani === {| class="wikitable" style="text-align:center;" !width=50 | Koht tabelis !width=220| Riik !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] [[Rumeenia]] |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:0''' || '''3:0''' || 7||7||0 ||21:4 ||348:238||'''14''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] [[Ungari]] |0:3 ||bgcolor=Silver|X||1:3 ||'''3:1''' || '''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:1''' || '''3:0''' ||7 ||5 ||2||16:10|| 332:285 || '''12''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |2:3|| '''3:1'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||2:3||'''3:2'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||7 ||5||2 ||19:13 ||407:352 ||'''12''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|25px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] |1:3|| 1:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:1'''|| '''3:0''' || '''3:0''' ||7 ||4||3 ||16:12 ||342:311 ||'''11''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |1:3|| 2:3||'''3:2''' || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0'''|| '''3:0''' ||7 ||3||4 ||16:14 ||389:380 ||'''10''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X || '''3:1''' || '''3:1''' ||7 ||3 ||4 ||12:16 ||313:359||'''10''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |0:3|| 1:3||2:3 || 0:3|| 0:3||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||7 ||1||6 ||7:20 ||292:363 ||'''8''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 1:3 || 2:3 ||bgcolor=Silver|X||7 ||0 ||7 ||3:21 ||213:348||'''7''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=265 1963 Senior European Championships] *'''Alagruppides varem peetud mängud:''' {| class="wikitable" style="width:110%;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="145" align="center"| Riik !width="230" align="center"| Geimid !width="95" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[22. oktoober|22. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ( '''15:8''', '''15:2''', '''15:5''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11364&ID=265&CID=2686&PID=571 BUL-FRA] |- |valign=top rowspan=4 align=center|[[23. oktoober|23. okt]]||align=center|- || align=right|'''[[Ungari]]''' [[Pilt:Flag_of_Hungary_(with_Kádár_coat_of_arms).svg|24px|Ungari]] ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=center| ( '''15:13''', '''15:12''', 10:15, 14:16, '''15:8''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11346&ID=265&CID=2683&PID=571 HUN-TCH] |- |align=center|- || align=right|'''[[Rumeenia]]''' [[Pilt:Flag_of_Romania_(1952–1965).svg|24px|Rumeenia]] ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] || align=center| ('''15:9''', '''15:9''', '''15:11''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11352&ID=265&CID=2684&PID=571 ROM-POL] |- |align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|NSVL}}''' || align=center| ('''8:15''', '''9:15''', 15:10, 15:9, '''11:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=11358&ID=265&CID=2685&PID=571 YUG-URS] |} *'''Finaalvoorus peetud mängud:''' == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/competition.aspx?ID=265&PID=571 1963 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1963.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1963-o6406 European Championship 1963] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1963. aasta spordis]] 7hkdqybsjk3rza9uxz3am3nclpewth1 10 722206 7249150 7248203 2026-10-07T16:59:33Z Pikne 13803 7249150 wikitext text/x-wiki <includeonly>{{infokast | templatestyles = Mall:Stiilid/infokast-geo.css | kehastiil = border: 1px solid rgba(113,145,177,0.5); background:#f5fbff; color:black; width:250px; | ülemine = {{#if:{{{nimi|}}} | {{{nimi}}} | {{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} | alapealkirjareaklass = nomobile | alapealkiri = <hr style="margin:auto; width:75%;"> | alapealkiri2 ={{#if:{{{hääldus|}}} | <span class="ib-keel" style="font-family: 'Courier New', Courier, monospace;">'''[''' {{{hääldus}}} ''']'''</span> }} | alapealkiri3 = {{{omakeelsed_nimed|}}} | alapealkiri4 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}} | <span class="ib-keel">{{{nimi1_keel|{{{omakeelne_nimi_1}}}}}}</span> {{{nimi1|{{{1|}}}}}}<div>{{{nimi1_latin|{{{2|}}}}}}</div> }} | alapealkiri5 = {{#if:{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}} | <span class="ib-keel">{{{nimi2_keel|{{{omakeelne_nimi_2}}}}}}</span> {{{nimi2|{{{3|}}}}}}<div>{{{nimi2_latin|{{{4|}}}}}}</div> }} | alapealkiri6 = {{#if:{{{nimi3|}}}{{{omakeelne_nimi_3|}}} | <span class="ib-keel">{{{nimi3_keel|{{{omakeelne_nimi_3}}}}}}</span> {{{nimi3|{{{5|}}}}}}<div>{{{nimi3_latin|{{{6|}}}}}}</div> }} | alapealkiri7 = {{#if:{{{nimi4|}}}{{{omakeelne_nimi_4|}}} | <span class="ib-keel">{{{nimi4_keel|{{{omakeelne_nimi_4}}}}}}</span> {{{nimi4|{{{7|}}}}}}<div>{{{nimi4_latin|{{{8|}}}}}}</div> }} | alapealkiri8 = {{#if:{{{nimi5|}}}{{{omakeelne_nimi_5|}}} | <span class="ib-keel">{{{nimi5_keel|{{{omakeelne_nimi_5}}}}}}</span> {{{nimi5|{{{9|}}}}}}<div>{{{nimi5_latin|{{{10|}}}}}}</div> }} | alapealkirjareaklass9 = nomobile | alapealkiri9 = {{#if:{{{nimi1|}}}{{{omakeelne_nimi_1|}}}{{{nimi2|}}}{{{omakeelne_nimi_2|}}}{{{omakeelsed_nimed|}}}|<hr style="margin:4px auto; width:75%;">}} | andmed1 = {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}}{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}}| <div class="ib-sümbolid"><div> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div>[[Fail:{{{lipp|{{{lipu_pilt}}}}}}|100x80px|ääris|Lipp]]</div> }}{{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div>[[Fail:{{{vapp|{{{vapi_pilt}}}}}}|90x90px|Vapp]]</div> }} </div><div> {{#if:{{{lipp|{{{lipu_pilt|}}}}}} | <div>{{{lipu_link|}}}</div> }} {{#if:{{{vapp|{{{vapi_pilt|}}}}}} | <div>{{{vapi_link|}}}</div> }} </div></div> <hr class="nomobile" style="margin:4px auto; width:75%;"> }} | silt2 = Pindala | andmed2 = {{#if:{{{pindala|}}}|{{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}}|{{{pindala}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{pindala}}}|R}}}} }} km²{{#if:{{{pindala_seis|}}}|&#32;<span class="ib-seis">({{{pindala_seis}}})</span>}}{{{pindala_viide|}}} | {{#invoke:Infobox/geo|area|getfullstr=1}} }} | silt3 = Elanikke | andmed3 = {{#if:{{{elanikke|}}}| {{#iferror:{{#expr:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}|{{{elanikke}}}|{{formatnum:{{formatnum:{{{elanikke}}}|R}}}}{{#if:{{#omadus:P1082}}|[[Kategooria:Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas]]}} }}{{#if:{{{elanikke_seis|}}}|&#32;<span class="ib-seis">({{{elanikke_seis}}})</span>}}{{{elanikke_viide|}}} |{{#if:{{#omadus:P1082}}| {{formatnum:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082}}}}[[Kategooria:Wikidata rahvaarvu kasutavad artiklid]] {{#if:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}} |<span class="ib-seis">({{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585}})</span>{{#ifexpr:{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|qualifier=P585|parameter=time:Y}}<2000|[[Kategooria:Rahvaarvu aasta varasem kui 2000]]}}|[[Kategooria:Wikidata rahvaarvul puudub kuupäev]]}}{{#invoke:Wikidata|claim|P1082|references=only}}{{MuudaVikiandmetes|{{{elanikke|}}}|pid=P1082}} }} }} | silt4 = Rahvastikutihedus | andmed4 = {{#invoke:Infobox/geo|popDensity| pop={{{elanikke|}}} | area={{{pindala|}}} | getfullstr=1}} | silt6 = {{{keskuse_nimetus|Keskus}}} | andmed6 = {{{keskuse_nimi|}}} | silt11 = Valitsusorgan | andmed11 = {{{valitsusorgan|}}} | silt12 = {{{juht_nimetus|}}} | andmed12 = {{{juht_nimi|}}} | silt13 = {{{juht2_nimetus|}}} | andmed13 = {{{juht2_nimi|}}} | silt7 = Ametlikud keeled | andmed7 = {{{ametlik_keel|}}} | silt15 = Hümn | andmed15 = {{{hümn|}}} | silt14 = Moodustatud | andmed14 = {{{moodustatud|}}} | silt17 = {{{kood_silt|}}} | andmed17 = {{{kood|}}} | silt18 = | andmed18 = {{{lisa_info|}}} | andmed19 = {{#if:{{{asendikaardi_pilt|}}}|{{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{asendikaardi_pilt}}}|size={{{asendikaardi_pilt_laius|}}}|maxsize=250x300px}}<div>{{{asendikaardi_pilt_seletus|}}}</div>}} | andmed20 = {{#ifeq:{{{osm|}}}|pind|{{kaart | laius = 250 | kõrgus = 220 | raamita = jah | align = center | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|täitevärvi läbipaistvus=0.1|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}}}} }} |{{#if:{{{asendikaart|}}}| {{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}{{#ifeq:{{#titleparts:{{#invoke:Wikidata|claim|P31|list=/}}||2}}||0}}| {{#ifexist: Template:Asendikaart_{{{asendikaart}}} | {{#iferror: {{#expr: {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} + {{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} }} | <span class="error">Asendikaardi mallis puuduvad piirkoordinaadid: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span> | {{kaart | min_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|alumine}} | max_lat={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|ülemine}} | min_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|vasak}} | max_long={{Asendikaart {{{asendikaart}}}|parem}} | pealkiri={{{nimi|{{PAGENAME}}}}} | laius=300 | kõrgus=250 | max_height=400 | raamita=jah | kaardistiil=osm | align=center | allikad= {{#if: {{#omadus:P131}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.05}} | {{Kaart/OSM|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P17|parameter=numeric-id}}|täitevärv=#574240|läbipaistvus=0.4|täitevärvi läbipaistvus=0.04}} }} {{Kaart/Päring| SELECT DISTINCT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) WHERE { ?id (wdt:P31/wdt:P279*) wd:{{#if:{{{haldusüksuse tüüp|}}}|{{{haldusüksuse tüüp}}}|Q{{#invoke:Wikidata|claim|P31|parameter=numeric-id}}}} . ?id wdt:P131 wd:Q{{#invoke:Wikidata|claim|P131|parameter=numeric-id}} . SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } |läbipaistvus=0.3 |täitevärvi läbipaistvus=0.1 |paksus=1 }} {{Kaart/OSM|värv=#B82D3A|paksus=1|täitevärv=#B82D3A|pealkiri={{#invoke:Wikidata|labelOf}} }} }} }} | <span class="error">Asendikaardi mall puudub: [[Mall:Asendikaart {{{asendikaart}}}]]</span>[[Kategooria:Asendikaardimall puudub]]}} | <span class="error">Lisa haldusüksuse tüüp.[[Kategooria:Haldusüksuse tüübi lisamist ootavad provintsimallid]]</span> }} }} }} | andmed21 = }}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} <!-- proovikasutus --> {{Infokast provints/liivakast | nimi = Karnataka osariik | nimi1_keel = kannada | nimi1 = ಕರ್ನಾಟಕ | nimi1_latin = Karṇāṭaka | nimi2_keel = hindi | nimi2 = कर्नाटक | nimi2_latin = Karnāṭak | nimi3_keel = inglise | nimi3 = Karnataka | lipp = Flag of the Kannada people.svg | lipu_link = [[Karnataka lipp]] | vapp = Seal of Karnataka.svg | vapi_link = [[Karnataka vapp]] | pindala = 191773 | elanikke = 55868200 | elanikke_seis = 2004 | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Bangalore]] | valitsusorgan = [[Karnataka valitsus]] | juht_nimetus = Peaminister | juht_nimi = [[D. K. Shivakumar]] | juht2_nimetus = ''juht2_nimetus'' | juht2_nimi = ''juht2_nimi'' | ametlik_keel = [[kannada keel]] | hümn = [[Jaya Bhārata Jananiya Tanujāte]] | moodustatud = 1956 | asendikaardi_pilt = Karnataka in India.svg | asendikaardi_pilt_seletus = ''asendikaardi_pilt_seletus'' }} </noinclude> lnm3pl5mhki6h9xnajbdi3m5ngcvcf3 0 722219 7249121 7248494 2026-10-07T15:27:02Z Kopo25 5046 Mootorrataste galerii 7249121 wikitext text/x-wiki [[Fail:DKW-logo.svg|pisi|243x243px|DKW logo]] '''DKW''' oli Saksamaa auto- ja mootorrattatootja ning kaubamärk. DKW oli üks neljast ettevõttest, mis moodustasid 1932. aastal [[Auto Union|Auto Unioni]]. Seetõttu peetakse DKW-d tänapäevase [[Audi]] üheks eelkäijaks.<ref>{{cite web|url= http://www.seriouswheels.com/art-four-rings-1.htm|title=History of the Four Rings—Part 1—Audi Auto Union|website= [www.seriouswheels.com|access-date=8) May 2018|url-status=live|archive-url= https://web.archive.org/web/20161210010605/http://www.seriouswheels.com/art-four-rings-1.htm|archive-date=10 December 2016}}</ref> == Ajalugu == DKW asutas 1916. aastal Taani päritolu [[insener]] [[Jørgen Skafte Rasmussen]] Saksamaal [[Saksimaa]]l [[Zschopau]]s. Ettevõte tegeles algselt aurumasinate seadmete tootmisega. Samal aastal proovis Rasmussen ehitada [[Aurumasin|aurujõul]] töötavat autot, mille saksakeelne nimetus oli ''Dampfkraftwagen''. Sellest nimetusest tuleneb ka lühend DKW.<ref name=Odin>Odin, L.C. ''World in Motion 1939 – The whole of the year's automobile production''. Belvedere Publishing, 2015.</ref> Aurumasina projekt ebaõnnestus, kuid 1919. aastal hakkas ettevõte tootma väikeseid kahetaktilisi mootoreid. Neid valmistati algul mänguasjade jaoks ning hiljem kasutati mootorratastel. Mootorrattale paigaldatud täiustatud mootor sai nimeks ''Das kleine Wunder'' („väike ime“).<ref>{{cite web|url= https://katalog.arthistoricum.net/id/67-b2FpOmRldXRzY2hlZm90b3RoZWsuZGU6YTg0NTA6Om9ianw3MDAwODAxNnxkZl9oYXVwdGthdGFsb2dfMDE1NTQ1MQ |title= DKW Des Knaben Wunsch |date=1919-01-01|publisher= arthistoricum |access-date=2025-08-02}}</ref> 1920. aastate lõpuks oli DKW-st saanud maailma suurim mootorrattatootja.<ref name=Odin /> 1924. aastal omandas DKW ettevõtte Slaby-Beringer, mille peainseneriks sai Rudolf Slaby.<ref>{{cite web|title=1919 Slaby-Beringer Elektrowagen|url=http://heinkelscooter.blogspot.com/2017/04/1919-slaby-beringer-elektrowagen.html|website=Heinkel Scooter Project|date=17 April 2017}}</ref> 1928. aastal omandas Rasmussen enamusosaluse ettevõttes [[Audi|Audi Werke AG]] ning alustas senisest suuremas mahus autode tootmist. [[Fail:DKW F93-F94 logo.jpg|pisi|DKW-Auto Union logo]] 1932. aastal ühinesid DKW, [[Audi]], [[Horch]] ja [[Wanderer (auto)|Wanderer]], moodustades Auto Unioni.<ref name=Odin /> Nelja ettevõtte ühendust sümboliseeris neljast rõngast koosnev logo. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jäi Auto Unioni algne tegevuspiirkond Saksamaa nõukogude okupatsioonitsooni. DKW tootmisega seotud Zschopau tehas jätkas hiljem tegevust [[MZ Motorrad- und Zweiradwerk|MZ]] nime all.<ref name="MC">[[The Motor Cycle|Motor Cycle]]. 27 August 1964. "DKW man dies".</ref> Auto Union taastati 1949. aastal [[Lääne-Saksamaa]]l ning ettevõtte tootmine koondus järk-järgult [[Düsseldorf]]i ja [[Ingolstadt]]i. 1957. aastal läks Auto Union [[Daimler-Benz]]i omandusse. 1964. aastal omandas ettevõtte [[Volkswagen|Volkswageni]] kontsern. DKW kaubamärgi kasutamine sõiduautodel lõppes 1960. aastatel. Viimane DKW sõiduautomudel oli DKW F102, mille tootmine lõppes 1966. aastal. F102 muudeti neljataktilise mootori kasutamiseks ning toodi turule Audi F103 nime all. Sellega lõppes DKW kasutamine sõiduautode kaubamärgina ja Audi nimi tuli taas kasutusele. DKW nime kandvaid autosid toodeti litsentsi alusel veel [[Brasiilia]]s ja [[Argentina]]s vastavalt 1967. ja 1969. aastani. DKW kaubamärk kuulub tänapäeval Auto Union GmbH-le, mis on Audi AG täielikult kuuluv tütarettevõte. == Autod == DKW alustas autode tootmist 1928. aastal. Ettevõtte sõiduautod olid pikka aega tuntud eelkõige kahetaktiliste mootorite ja väikeste, suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga autode poolest. === Sõjaeelne tootmine === [[Fail:MHV DKW F1 1931 01.jpg|pisi|MHV DKW F1 ''(1931)'']] Esimene DKW sõiduauto oli DKW Typ P, mida esitleti 7. mail 1928.<ref name="Oswald, p 86">[[#Oswald|Oswald]], p 86</ref> Seda toodeti ettevõtte [[Spandau]] tehases Berliinis kuni 1931. aastani. Olulisemaks kujunes Zwickaus toodetud F-seeria. Mudelid F1 kuni F8 olid Euroopas esimeste masstoodetud esiveoliste sõiduautode hulgas. Need kasutasid põiki paigaldatud kahesilindrilisi kahetaktilisi mootoreid. F1–F8 mudelid olid suhteliselt odavad ja saavutasid Saksamaal suure populaarsuse. Aastatel 1931–1942 toodeti Zwickaus ligikaudu 218 000 sellist autot ning 1930. aastatel moodustasid F-seeria mudelid üle 85% DKW toodangust.<ref name="Oswald, p 86">[[#Oswald|Oswald]], p 86</ref><ref>[[#Oswald|Oswald]], p 531</ref> Lisaks esiveolistele mudelitele tootis DKW aastatel 1929–1940 ka suuremaid tagaveolisi mudeleid, mida tunti nimede Schwebeklasse ja Sonderklasse all. Need kasutasid tehniliselt ebatavalisi V4-kahetaktilisi mootoreid.<ref>[[#Oswald|Oswald]], p 87</ref> [[Fail:DKW Geländesportwagen (1936-1938).jpg|pisi|DKW maastikuvõistlusauto ''(1936–1938)'']] 1939. aastal valmis DKW kolmesilindrilise 900 cm³ kahetaktilise mootoriga prototüüp F9. Voolujoonelise kerega auto saavutas kiiruse kuni 115 km/h. Teise maailmasõja järel jõudis selle konstruktsioon tootmisse esmalt Ida-Saksamaal IFA F9-na ning hiljem Lääne-Saksamaal DKW F91-na. === Sõjajärgne tootmine === 1949. aastal alustas Auto Union Lääne-Saksamaal uuesti tootmist. Esmalt valmistati mootorrattaid ja Schnellaster-kaubikuid. Esimene sõjajärgne sõiduauto oli F89, mille kere põhines sõjaeelsel F9 prototüübil. 1953. aastal järgnes sellele kolmesilindrilise kahetaktilise mootoriga F91. Hiljem tulid F93 ja F94 ning nende põhjal Auto Union 1000. Auto Union 1000 kasutas 1-liitrist kolmesilindrilist kahetaktilist mootorit. Mudelit toodeti mitmes keretüübis ning alates 1957. aastast oli võimalik lisavarustusena saada Saxomati automaatsidur. Auto Union 1000 SP oli sportlikum 2+2-kohaline versioon, mida toodeti aastatel 1957–1964. [[File:1958 Auto Union 1000 981 cc Hatfield Heath Festival 2023 A.jpg|thumb|1958. aasta Auto Union 1000 Coupé de Luxe]] 1956. aastal alustati väikeseeriatootmist mudeliga DKW Monza. Kahekohalise sportauto klaasplastkere paigaldati F93 šassiile. Mudel sai nime Itaalia Autodromo Nazionale Monza järgi, kus DKW Monzaga püstitati 1956. aastal mitu kiirusrekordit. Toodeti ligikaudu 75 autot.<ref>{{cite web|url=http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm|title=DKW Specifications|publisher=Dyna.co.za|date=2008-11-13|access-date=2010-10-02|url-status=live|archive-url=https://web.archive.org/web/20100605035112/http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm|archive-date=2010-06-05}}</ref> 1957. aastal jõudis turule [[DKW Junior|Junior]], millest kujunes DKW üks edukamaid sõjajärgseid mudeliseeriaid. Sellele järgnesid Junior de Luxe, F11 ja F12 ning F12 Roadster. Junior/F12 seeriat toodeti kuni 1965. aastani.<ref name=Sedgwick>Michael Sedgwick & Mark Gillies, ''A-Z of Cars 1945–1970'', lk 54.</ref> === Tehnilised arendused === DKW kolmesilindrilised kahetaktilised autod saavutasid edu ka [[ralli]]s ning neid kasutati 1950. ja 1960. aastatel mitmesugustel võistlustel. 1960. aastatel töötas DKW välja V6-mootori, ühendades kaks kolmesilindrilist kahetaktilist mootorit. Mootori töömahtu suurendati arenduse käigus 1000-lt 1300 cm³-ni. Võimsaim katseversioon arendas 130 hj. Valmistati umbes 100 katsemootorit ning osa neist paigaldati DKW F102-le ja DKW Mungale.<ref>{{cite web |url=http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm |title=DKW Specifications |publisher=Dyna.co.za |date=2008-11-13 |access-date=2010-10-02 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20100605035112/http://www.dyna.co.za/cars/specs.htm |archive-date=2010-06-05 }}</ref> Viimaseks DKW sõiduautoks jäi F102. Mudeli tootmine algas 1964. aastal. F102 müüginumbrid jäid tagasihoidlikuks, sest kahetaktilise mootori tehnoloogia oli oma arengu piiril. Pärast Volkswageni kontserni poolt Auto Unioni omandamist ehitati F102 ümber neljataktilise mootoriga ning sellest sai Audi F103. == Kaubikud ja tarbesõidukid == [[File:DKW F 91-4.jpg|thumb|DKW Munga]] Üks olulisemaid DKW tarbesõidukeid oli DKW Schnellaster, mida toodeti aastatel 1949–1962. Sellel oli esiveoline jõuülekanne ja kahetaktiline mootor. Teine tuntud tarbesõiduk oli DKW Munga. Auto Union tootis Mungat [[Ingolstadt]]is aastatel 1956–1968. Kokku valmistati 46 750 Mungat. Hispaanias toodeti DKW F1000 L-i, mis oli Schnellasteri järglane. Hiljem kasutati selle mudeli juures [[Mercedes-Benz]]i diiselmootorit ning sõidukist sai Mercedes-Benzi kaubamärgiga mudel. == Mootorrattad == [[Fail:DKW 192X.jpg|pisi|DKW 192X]] DKW oli 1920. aastate lõpust kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] maailma suurim mootorrattatootja.<ref>{{cite web|url=http://bikelinks.com/directory/Classic_Motorcycles/A_to_Z/D/DKW/http://www.audi.com/corporate/en/company/history/models/|title=DKW|website=bikelinks.com|access-date=8 May 2018}}</ref> Ettevõte arendas arvukalt väikese töömahuga kahetaktilisi mootorrattaid ning saavutas edu nii ringraja- kui ka maastikuvõistlustel. 1931. aastal alustas Arnold Zoller DKW jaoks [[vastassuunalised kolvid|vastassuunaliste kolbidega]] mootori arendamist. Sellise konstruktsiooniga mootorrattad saavutasid edu kerge- ja juunioriklassides ning DKW kujunes sõjaeelsel perioodil üheks juhtivaks võistlusmootorrataste tootjaks. Üks tuntumaid DKW mootorrattaid oli [[DKW RT 125]], mida toodeti enne ja pärast Teist maailmasõda. RT 125 konstruktsioon mõjutas mitme teise tootja mootorrattaid. Sõjajärgsete reparatsioonide käigus anti konstruktsiooni joonised [[Harley-Davidson]]ile Ameerika Ühendriikides ja [[Birmingham Small Arms Company|BSA-le]] Suurbritannias.<ref name="MC"/> BSA kasutas konstruktsiooni mudeli [[BSA Bantam]] väljatöötamisel ning Harley-Davidson oma kergete mootorrataste puhul. DKW mootorrataste tootmine jätkus sõjajärgses Ida-Saksamaal endises Zschopau tehases MZ nime all. == DKW maailmas == DKW sõidukeid toodeti või monteeriti litsentsi alusel mitmes riigis. === Brasiilia === Aastatel 1957–1967 toodeti DKW autosid Brasiilias ettevõttes Vemag (''Veículos e Máquinas Agrícolas S.A.'').<ref>{{cite journal|year=1973|journal=Automobile Quarterly|volume=11|issue=4|title=Vemag|quote=the Vemag company that had been manufacturing two-stroke DKW models under license in Brazil.}}</ref> Esimene mudel oli 900 cm³ mootoriga F91 Universal. Hiljem toodeti muu hulgas mudeleid Belcar, Vemaguet, DKW Fissore ja Munga, mida Brasiilias tunti nime Candango all. 1960. aastal said Vemagi autod Auto Union 1000-st pärineva 1-liitrise 50 hj mootori.<ref name=VoGo>{{cite web|url=http://www.team.net/www/ktud/saspeci/dkwbr.html |title=DKWs in Brazil |last1=Vogel |first1=Jason |last2=Gomes |first2=Flavio |publisher=KTUD Online Automotive Archive |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130515084413/http://www.team.net/www/ktud/saspeci/dkwbr.html |archive-date=2013-05-15 }}</ref> Vemagil oli ka edukas võistkond ning GT Malzoni sportauto projektist kujunes hiljem Brasiilia sportautotootja [[Puma (autotootja)|Puma]] alus. 1961. aastal võttis [[Volkswagen]] Vemagi täielikult üle ning DKW-Vemagi tootmine lõpetati. Kokku valmistati Brasiilias 109 343 DKW-Vemagi sõidukit.<ref>[[#HShap|Shapiro]], lk 935.</ref><ref name=VoGo/><ref name="Maravilha">{{citation | title = DKW – A grande história da Pequena Maravilha |trans-title=DKW: The great history of the little wonder | language = pt | first1 = Paulo César | last1 = Sandler | first2 = Rogério | last2 = de Simone | publisher = Editora Alaúde | isbn = 978-85-7881-037-5 | location = São Paulo, Brazil }}</ref> === Argentina === [[Argentina|Argentinas]] toodeti DKW ja Auto Unioni sõidukeid aastatel 1960–1969 ettevõttes IASF S.A. [[Santa Fe provints]]is. Toodeti muu hulgas Auto Union 1000 S Sedáni ja Universal S-i ning Combi/Pick-up'i.<ref>{{cite web |url=http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm |title=Auto Union |publisher=Coche Argentino |date=2009-05-18 |access-date=2011-10-30 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111105181653/http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm |archive-date=2011-11-05 }}</ref> Auto Union Combi/Pick-up'i viimaseks versiooniks oli DKW F1000 L, mille tootmine algas 1969. aastal. Pärast DKW tootmise lõppu jätkas selle mudeli valmistamist Argentina ettevõte IME kuni 1979. aastani.<ref>{{cite web |url=http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm#frontal69 |title=Auto Union |publisher=Coche Argentino |date=2009-05-18 |access-date=2011-10-30 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20111105181653/http://www.cocheargentino.com.ar/a/auto_union.htm#frontal69 |archive-date=2011-11-05 }}</ref> === Taani === [[Taani]] oli üks suuremaid DKW sõidukite turge. Impordipiirangute tõttu hakati [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]] DKW autosid kohapeal monteerima. Christian Bohnstedt-Peterseni tehases pandi tarnitud kered ja šassiid kokku ning paigaldati mootorid ja elektrisüsteemid. Peamiselt monteeriti DKW F5 Meisterklasse'i. Tootmine lõppes pärast Saksamaa okupatsiooni algust 1940. aastatel. Selleks ajaks oli valmistatud umbes 3000 autot. === Holland === Aastatel 1956–1961 monteeris Hollandi importija Hart, Nibbrig & Greve DKW autosid [[Sassenheim]]is. Tehases töötas umbes 120 inimest ning kokku pandi ligikaudu 13 500 sõidukit.<ref>Autokampioen 25/26 2007, "Made in Holland", Yop Segers.</ref> === Jugoslaavia === [[Jugoslaavia|Jugoslaavias]] alustas Novo Mesto ettevõte Agroservice 1955. aastal DKW kaubikute monteerimist. Hiljem sai ettevõtte nimeks [[Industrija Motornih Vozil|IMV]]. Alates 1962. aastast monteeriti DKW sõiduautosid CKD-komplektidest. IMV arendas ka oma tarbesõiduki IMV 1000, mille mootori, telgede ja muude šassii komponentide tarnijaks oli DKW. 981 cm³ mootor arendas algselt 39 hj. Alates 1972. aastast kasutati sõidukis [[British Leyland|British Leylandi]] mootoreid. == DKW koopiad ja litsentsmudelid == DKW mootorrataste konstruktsioone kasutati mitmes riigis ning neid toodeti nii litsentsi alusel kui ka ilma DKW otsese loata. Tuntumad näited on: * BSA Bantam Suurbritannias * Harley-Davidson Hummer ja teised [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] kerged mootorrattad Ameerika Ühendriikides * [[Yamaha Diversion|Yamaha]] YA-1 Jaapanis * IŽ-350 Nõukogude Liidus * Sokół 125 Poolas DKW konstruktsioonide laialdane kopeerimine näitab ettevõtte RT 125 ja teiste kahetaktiliste mootorrataste mõju sõjajärgsele mootorrattatööstusele. == DKW muud tooted == [[Fail:Tragkraftspritze (Motorspritze) Freiwillige Feuerwehr Beselich-Obertiefenbach 1936.jpg|pisi|DKW tuletõrje veepump (1936)]] DKW tegeles lisaks sõidukitele ka mootorite tootmisega. Ettevõtte mootoreid kasutati muu hulgas paatidel, lennukitel, põllumajandusmasinatel ja statsionaarsetes seadmetes. 1920. aastatel toodeti DKW mootoreid juba kümnete tuhandete kaupa. 1927. aastal omandas Rasmussen litsentsi Norge konstruktsioonil põhinevate külmikute ja kompressorite tootmiseks. 1929. aastal esitleti DKW külmikuid Leipzigi messil ning tootmine kasvas järgnevatel aastatel kiiresti. 1931. aastal eraldati külmikute tootmine eraldi ettevõttesse DKK (Deutsche Kühl und Kraftmaschinengesellschaft). == Olulisemad mudelid == === Sõiduautod === * DKW Typ P (1928–1933) * DKW Typ 4=8 (1930–1940) * DKW F1 (1931–1932) * DKW F2 (1932–1935) * DKW F5 (1935–1938) * DKW F7 (1936–1939) * DKW F8 (1938–1942) * DKW F9 (prototüüp) * DKW F89 (1950–1954) * DKW 3=6 (F91/F93/F94; 1953–1959) * DKW Monza (1956–1958) * DKW Junior (F11/F12; 1959–1965) * DKW F102 (1964–1966) === Tarbesõidukid === * DKW Schnellaster (1949–1962) * DKW Munga (1956–1968) === Mootorrattad === * DKW E206 * DKW Luxus 300 * DKW RT 100 * DKW SB 500 * DKW KS 200 * DKW NZ 250 * DKW NZ 350 * DKW RT 125 * DKW RT 175 * DKW RT 200 * DKW RT 250 * DKW RT 350 * DKW Hummel == Autode galerii == <gallery> Fail:1929 DKW Typ P Lane Motor Museum.jpg|DKW Typ P Fail:DKW-F1 Monoposto (Bj. 1932) Heinz-Wiemeier-1976.jpg|DKW-F1 Fail:DKW F5 Sport-Roadster, Bj. 1938 (2006-07-16 Sp).jpg|DKW F5 Fail:DKW F7 Front-Luxus.jpg|DKW F7 Fail:DKW F8 Heck 2008.jpg|DKW F8 Fail:D.K.W. F9 Prototype (1941) (26393789835).jpg|DKW F9 Prototüüp (1941) Fail:DKW Auto Union.jpg|DKW Auto Union Fail:DKW F 89 (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW F89 Fail:DKW 3=6 Sonderklasse ca 1958.JPG|DKW 3=6 Fail:DKW Junior, vorn (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW Junior Fail:DKW F 102 (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW F102 Fail:DKW-SchnellLaster.jpg|DKW Schnellaster Fail:Dkw-schnellaster-bus.jpg|DKW Schnellasteri buss </gallery> == Mootorataste galerii == <gallery heights="120"> Fail:DKW Fahrradhilfsmotor M (1919-1923).jpg|DKW Fahrradhilfsmotor M (1919–1923) Fail:DKW Golem (1921-1922).jpg|DKW Golem (1921–1922) Fail:DKW Lomos, Bj. 1923, v. (museum mobile 2013-09-03).JPG|DKW Lomos Fail:Lomos Sesselrad Production (1923).jpg|DKW Lomos – tootmine 1923 Fail:DKW Reichsfahrtmodell RM (1922-1924) RM25 (1925).jpg|DKW Reichsfahrtmodell RM (1922–1924), RM25 (1925) Fail:DKW ZM (1924-1925).jpg|DKW ZM (1924–1925) Fail:DKW SM (1924-1925).jpg|DKW SM (1924–1925) Fail:DKW E 250 (1927-1928).jpg|Jubilee No. 80.000 DKW E206 Sport (1925–1928) Fail:DKW Transportrad (1925-1926).jpg|DKW Transportrad (1925–1926) Fail:DKW Z 500 (1926-1928).jpg|DKW Z 500 (1926–1928) Fail:DKW E 300 (1928-1929).jpg|DKW E 300 (1928–1929) Fail:DKW E 200 (1928-1929).jpg|DKW E 200 (1928–1929) Fail:DKW ZSW 500 (1928-1929).jpg|DKW ZSW 500 (1928–1929) Fail:DKW Luxus 300 (1929-1930).jpg|DKW Luxus 300 (1929–1930) Fail:DKW Super Sport 600 (1931-1932).jpg|DKW Super Sport 600 (1931–1932) Fail:DKW Sport 350 (1933).jpg|DKW Sport 350 (1933) Fail:DKW RT 100 (1934-1936).jpg|DKW RT 100 (1934–1936) Fail:DKW RT 3 PS (1936-1940).jpg|DKW RT 3 PS (1936–1940) <ref>{{cite web|url=https://scf99fe700a0cb239.jimcontent.com/download/version/1506342741/module/11008329426/name/DKW_1943_Manual_de_reparatie.pdf|title=Motorentaschenbuch technical data RT 3PS (p. 5)|date=1943-11-01|publisher=DKW|access-date=2025-07-29}}</ref> Fail:DKW Sport 250 (1938).jpg|DKW Sport 250 (1938) Fail:DKW SB 500 (1936-1939).jpg|DKW SB 500 (1936–1939) Fail:DKW KS 200 (1936-1940).jpg|DKW KS 200 (1936–1940) Fail:DKW NZ 250 (1938-1941).jpg|DKW NZ 250 (1938–1941) Fail:DKW NZ 350 (1938-1943).jpg|DKW NZ 350 (1938–1943) Fail:DKW Super Sport 500.jpg|DKW Super Sport 500 Fail:DKW SS 250 - Seite.jpg|DKW SS 250 (1938/39) Fail:DKW RM 350, Bj. 1953 - re. Seite (museum mobile 2013-09-03).jpg|DKW RM 350 (1953) </gallery> == Pärand == DKW oli 20. sajandi esimesel poolel üks olulisemaid kahetaktiliste mootorite ja esiveoliste autode arendajaid. Ettevõtte F-seeria autod olid Euroopa esimeste masstoodetud esiveoliste autode hulgas ning DKW mootorrataste konstruktsioonid mõjutasid mitme riigi sõjajärgset mootorrattatööstust. 1932. aastal sai DKW-st Auto Unioni üks neljast põhiosast. Pärast DKW sõiduautode tootmise lõppu jätkus ettevõtte tehniline ja tööstuslik pärand Audi kaubamärgi all. Seetõttu käsitletakse DKW-d ühe tänapäeva Audi ajaloolise eelkäijana. == Viited == {{Reflist}} [[Kategooria:Autotootjad]] [[Kategooria:Mootorrattad]] 7x2krrtrq5u5s3wese8q6gudwtcw2c3 0 722224 7249107 7248969 2026-10-07T14:58:14Z Velirand 67997 + kategooria 7249107 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = John Kampfner | pilt = Kampfner John Colour WEB 3 (1) (3).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = John Kampfner (2020) | sünninimi = | sünniaeg = 1962 | sünnikoht = [[Singapur]], [[Malaia Föderatsioon|Malaia]] <br/> (praegune [[Singapur]]) | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Oxfordi Ülikool]] <br/> (lähiajalugu ja vene keel) | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''John Kampfner''' (sündinud 1962) on [[Suurbritannia]] [[publitsist]], [[ajakirjanik]] ja [[arvamusliider]]. Ta on aastast 2019 julgeolekualase mõttekoja [[Royal United Services Institute]] vanemteadur.<ref>{{Cite web |title=John Kampfner |url=https://www.rusi.org/people/kampfner |access-date=2023-10-16 |website=www.rusi.org |language=en}}</ref> Aastatel 2022–2023 oli ta [[Chatham House]]'i maailmaprogrammi Suurbritannia haru juht.<ref>{{Cite web |date=2022-12-02 |title=Britain must get real about its place in the world |url=https://www.chathamhouse.org/publications/the-world-today/2022-12/britain-must-get-real-about-its-place-world|website=Chatham House}}</ref> Aastast 2022 juhib Kampfner [[Saksamaa]] ja Suurbritannia noorte ühiskonverentsi Young Königswinter.<ref>{{Cite web |date=2023-06-28 |title=John Kampfner - Young Königswinter Conference |url=https://ykw.debrige.de/2023/06/28/john-kampfner/|website=ykw.debrige.de}}</ref> Lisaks on ta Deutsch-Britische Gesellschafti aseesimees. Aastatel 2024–2025 oli ta teadur [[Wissenschaftskolleg zu Berlin]]is. Ta teeb tihti kaastöid väljaannetele [[Politico Europe]], [[Foreign Policy]] ja [[The Guardian]]. Tema arvamuslugusid avaldatakse [[Financial Times]]is, [[The New World (Briti ajaleht)|The New Worldis]], [[The Independent]]is, [[Der Spiegel]]is ja [[Die Zeit]]is. Ta on üles astunud ning saateid teinud ka [[BBC]]s.<ref>{{Cite web |title=BBC Radio 4 - Archive on 4, 100 Years of Mein Kampf |url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m002fj5g |access-date=2025-12-27 |website=BBC |language=en-GB}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.jkampfner.net/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Kampfner, John}} [[Kategooria:Publitsistid]] [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 7oij4pgo7kvl59gza6p1hky7wykb2r2 0 722256 7249138 7248799 2026-10-07T16:31:08Z Kruusamägi 1530 7249138 wikitext text/x-wiki '''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. ==Spionaaži kahtlus== 6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet. == Välislingid == * [https://www.err.ee/1610159824/saksa-spionaaziskandaal-tekitab-laane-luurekogukonnas-tosist-muret "Saksa spionaažiskandaal tekitab lääne luurekogukonnas tõsist muret"] ERR, 7. oktoober 2026 {{JÄRJESTA:Hanning, August}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] 3ltxn04kmbkr7uj49m5pl0a2x70au4l 7249195 7249138 2026-10-07T19:05:47Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] 7249195 wikitext text/x-wiki '''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. ==Spionaaži kahtlus== 6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet. == Välislingid == * [https://www.err.ee/1610159824/saksa-spionaaziskandaal-tekitab-laane-luurekogukonnas-tosist-muret "Saksa spionaažiskandaal tekitab lääne luurekogukonnas tõsist muret"] ERR, 7. oktoober 2026 {{JÄRJESTA:Hanning, August}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] du0g1p4i5t9op7cck9ithcnrztpyfbe 7249198 7249195 2026-10-07T19:06:42Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Saksamaa luurajad]] 7249198 wikitext text/x-wiki '''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. ==Spionaaži kahtlus== 6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet. == Välislingid == * [https://www.err.ee/1610159824/saksa-spionaaziskandaal-tekitab-laane-luurekogukonnas-tosist-muret "Saksa spionaažiskandaal tekitab lääne luurekogukonnas tõsist muret"] ERR, 7. oktoober 2026 {{JÄRJESTA:Hanning, August}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Saksamaa luurajad]] mkdwvcuigc5oigsnhx528h8iz4d2py0 7249213 7249198 2026-10-07T19:35:13Z NOSSER 8097 /* Välislingid */ 7249213 wikitext text/x-wiki '''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa]] riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa Liitvabariigi siseministeeriumi riigisekretär. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. Siseministeeriumi riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse föderaalpolitseid puudutavad küsimused, sisejulgeolek, ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. Alates 2017. aastast on Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. ==Spionaaži kahtlus== 6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna riigireetmises ja spionaažis ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), riigisaladuse avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti Hanningi elukoha läbiotsimisel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistuselt (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud agentuuri juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luurebriifinguteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud salastatud teavet välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet. == Välislingid == * [https://www.err.ee/1610157844/saksa-voimud-vahistasid-endise-luurejuhi-kahtlustatuna-riigireetmises Saksa võimud vahistasid endise luurejuhi kahtlustatuna riigireetmises], ERR, 6. oktoober 2026 * [https://www.err.ee/1610159824/saksa-spionaaziskandaal-tekitab-laane-luurekogukonnas-tosist-muret "Saksa spionaažiskandaal tekitab lääne luurekogukonnas tõsist muret"] ERR, 7. oktoober 2026 {{JÄRJESTA:Hanning, August}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Saksamaa luurajad]] 8f28nuiqnimydcjtbxr0vyaz5cptz1f 7249224 7249213 2026-10-07T20:08:25Z NOSSER 8097 7249224 wikitext text/x-wiki '''August Hanning''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1946]] [[Nordwalde]]s) on endine [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabarii]]gi riigiteenistuja, kes oli aastatel 1998–2005 [[Föderaalne Teabeteenistus|Föderaalse Teabeteenistuse]] (BND) president ja 2005–2009 Saksamaa LV siseministeeriumi [[riigisekretär]]. Ta arreteeriti 6. oktoobril 2026 kahtlustatuna [[spionaaž]]is. [[Saksamaa LV Siseministeerium]]i riigisekretärina kuulusid tema vastutusalasse Saksamaa Liitvabariigi föderaalpolitseid ([[Bundespolizei]]) puudutavad küsimused, [[sisejulgeolek]], ränne, integratsioon, pagulased, Euroopa ühtlustamine, kriisiohje ning avaliku julgeoleku raadioside. Ta saadeti pensionile alates 10. novembrist 2009. 2015. aasta oktoobris avaldas Hanning „10-punktilise programmi“, milles kirjeldati meetmeid, mida Saksamaa Liitvabariigi föderaalvalitsus peaks „praeguses rändekriisis“ ette võtma. Hanningi jaoks oli Saksamaa piiride üle kontrolli taastamine kõige olulisem meede koos „riikliku ja riigiülese õiguse range kohaldamisega“. Ta nõudis muuhulgas „perekonna taasühinemise piiramist“ ja „elamisnõude kehtestamist migrantidele koos toetuste vähendamise või nendest ilmajätmisega elukohanõude rikkumise korral“. Alates 2017. aastast on A. Hanning olnud Riias asuva Läti [[PNB Banka]] nõukogu liige. 2021. aasta oktoobris teatati, et panga pankrotihaldur nõuab Hanningilt ja kaheksalt teiselt vastutavalt isikult kokku 32 miljonit eurot kahjutasu, keskmiselt 3,5 miljonit eurot inimese kohta. ==Spionaaži kahtlus== 6. oktoobril 2026 andis Liidukohtu föderaalne peaprokurör korralduse A. Hanningi vahistamiseks kahtlustatuna [[Riigireetmine|riigireetmi]]ses ja [[spionaaž]]is ([[Saksamaa kriminaalkoodeks]]i § 96 lõige 1), [[riigisaladus]]e avalikustamises (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 96 lõige 2), riigireetmise katses (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 94 lõige 1, § 22) ja spionaažis (Saksamaa kriminaalkoodeksi § 99 lõike 1 punkt 1). Uurimine põhines tõenditel, mis leiti A. Hanningi elukoha [[läbiotsimine|läbiotsimi]]sel 2025. aasta septembris Christina Blocki vastu algatatud uurimise raames. Väidetavalt sai Hanning väärtuslikku teavet Föderaalselt Teabeteenistusest (BND) tasu eest. See teave saadi 2010. aasta kevadest pärit kokkuleppe kaudu, mis põhines lepingul tema bürooülema Manfred D.-ga, kes töötas BND-s kuni märtsini 2026 ja mida seejärel kasutati tema erakonsultatsioonitööks. Väidetavalt oli Manfred D. 2022. aasta juuniks edastanud ligi 2000 dokumenti, mis olid peamiselt mõeldud BND juhtkonna teavitamiseks ja ettevalmistamiseks luure[[Briifimine|briifing]]uteks. Vähemalt ühel juhul kasutas Hanning saadud [[salastatud teave]]t välisriigi luureteenistuse jaoks analüüsi koostamiseks, kuigi pole selge, kas ta selle ka kätte sai. Hanning oli tihedas kontaktis ka teise välisriigi luureteenistuse esindajaga, kellele ta püüdis anda poliitilist teavet. == Välislingid == * [https://www.err.ee/1610157844/saksa-voimud-vahistasid-endise-luurejuhi-kahtlustatuna-riigireetmises Saksa võimud vahistasid endise luurejuhi kahtlustatuna riigireetmises], ERR, 6. oktoober 2026 * [https://www.err.ee/1610159824/saksa-spionaaziskandaal-tekitab-laane-luurekogukonnas-tosist-muret "Saksa spionaažiskandaal tekitab lääne luurekogukonnas tõsist muret"] ERR, 7. oktoober 2026 {{JÄRJESTA:Hanning, August}} [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Saksamaa luurajad]] 0lnwei61ze045culqvkjkl23gsshy3r 0 722262 7249120 7248875 2026-10-07T15:25:59Z Funktsionalism-modernism 231916 uusgooti stiil 7249120 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone | nimi = Conciergerie | omakeelne nimi = | pilt = Paris Conciergerie 265.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | asukoht = [[Cité]] saar, [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | stiil = [[Gooti arhitektuur|Gooti]], [[Uusgootika|Uusgooti]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaart = pind | veel = }} '''Conciergerie''' ([[prantsuse keel|prantsuse]]: [kɔ̃sjɛʁʒəʁi]; tuleb prantsuse sõnast ''concierge'' ehk majahoidja) on ajalooline hoone [[Pariis]]is, mis asub [[Cité]] saarel [[Palais de Justice]]'i lähedal. Loss oli Prantsusmaa kuningate residentsiks 10.–14. sajandini. Pärast seda, kui [[Charles V]] ja tema järglased sellest loobusid, muudeti hoone 1392. aastal riiklikuks vanglaks. Conciergerie oli [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal oluline kinnipidamiskoht ning selle tuntuim kinnipeetu oli endine kuninganna [[Marie Antoinette]].<ref name="History" /> Tänapäeval on Conciergerie muuseum. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History of the Conciergerie |väljaanne=Conciergerie |url=https://www.paris-conciergerie.fr/en/discover/history-of-the-conciergerie |vaadatud=2026-10-07}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Pariisi ehitised]] [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Pariisi muuseumid]] hpw3i556zqubfofnw0313ps4emv7re6 0 722274 7249054 2026-10-07T12:49:23Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Melanomphalia'' | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''''Melanomphalia''''' }} '''''Melanomphalia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] heini...' 7249054 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Melanomphalia'' | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''''Melanomphalia''''' }} '''''Melanomphalia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Melanomphalia nigrescens]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|125741}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Limanutilised]] nzjqid3e4ks850f3lcf47wznholmh0o 7249147 7249054 2026-10-07T16:53:08Z Kruusamägi 1530 7249147 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Melanomphalia'' | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''''Melanomphalia''''' }} '''''Melanomphalia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Ainukese liigina kuulub perekond ''[[Melanomphalia nigrescens]]''. == Välislingid == * {{Elurikkus|125741}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Limanutilised]] bbwae6vb0sjflw66trywxng757tmfl2 0 722275 7249068 2026-10-07T13:21:29Z Maarjamaa 111667 Avaldatud artikkel Coopi poetüübi kohta 7249068 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teatri-Minimarket-1920x1080.jpg|pisi|Teatri Coop Minimarket]] '''Coop Minimarket''' on [[Coop Eesti]] kaupluseformaat, mille esimene kauplus avati 2024. aastal [[Tallinn|Tallinna]] kesklinnas. Minimarketi kontseptsioon on suunatud eelkõige tiheda linnakeskkonna elanikele, töötajatele ja möödujatele ning ühendab tavapärase toidupoe kiireks ostuks mõeldud sortimendi tänavatoidu ja valmistoitudega. 2026. aasta seisuga tegutseb Eestis üks Coop Minimarket – '''Teatri Minimarket''' Tallinna kesklinnas.<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avab-tallinna-kesklinnas-uue-kontseptsiooniga-minimarketi|title=Coop avab Tallinna kesklinnas uue kontseptsiooniga Minimarketi|publisher=Coop Eesti|date=19. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kontseptsioon == Coop Minimarket erineb Coop Konsumist ja tavalisest Coop väikepoest eelkõige oma linnalise kontseptsiooni poolest. Kui Coop Konsum on üldjuhul täissortimendiga supermarket ja Coop väikepood keskendub kohaliku piirkonna igapäevastele vajadustele, siis Minimarket on mõeldud eelkõige kiireks ostuks ning kohapeal või kohe kaasa tarbitava toidu ostmiseks. Minimarketi sortiment hõlmab tavapäraseid toidukaupu, kuid selle oluline osa on valmistoidul ja jookidel.<ref name=":1" /> == Teatri Coop Minimarket == [[Fail:Teatri-Minimarket-1080x1440px_sisevaade_kassadele.jpg|pisi|Teatri Coop Minimarketi sisevaade]] Esimene Coop Minimarket avati [[Tallinn|Tallinna]] kesklinnas 19. juunil 2024. Kauplus asub aadressil Estonia puiestee 7/Teatri väljak 1, renoveeritud hoone esimesel korrusel. Kaupluse avas Harju Tarbijate Ühistu.<ref name=":1" /> Coop Harju kirjeldas kauplust avamisel uue kontseptsiooniga Minimarketina. Kaupluse eesmärk oli pakkuda Tallinna kesklinna elanikele, töötajatele ja turistidele eestimaist tootevalikut ning tavapärasest kiiremini tarbitavat toitu.<ref name=":1" /> Kaupluse asukoht Tallinna südalinnas võimaldas Coopi jaoks katsetada väikese linnakaupluse formaati piirkonnas, kus traditsiooniline suur supermarket ei ole ruumipuuduse ja suure kinnisvarahinna tõttu alati otstarbekas. == Kliendiprogramm == Teatri Coop Minimarketis saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi. Nagu teistes Coopi kauplustes, on klientidel võimalik kasutada Coopi [[Säästukaart|Säästukaarti]] ja saada kliendiprogrammiga seotud soodustusi. == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Maksimarket]] * [[Coop Peremarket]] * [[Coop Väikepood|Coop väikepood]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-avab-tallinna-kesklinnas-uue-kontseptsiooniga-minimarketi Coop Minimarketi avamine] 4n55e1iptqu11gv3q853zbvchauw920 7249141 7249068 2026-10-07T16:44:47Z Kruusamägi 1530 7249141 wikitext text/x-wiki [[Fail:Teatri-Minimarket-1920x1080.jpg|pisi|Teatri Coop Minimarket]] '''Coop Minimarket''' on [[Coop Eesti]] kaupluseformaat, mille esimene kauplus avati 2024. aastal [[Tallinn|Tallinna]] kesklinnas. Minimarketi kontseptsioon on suunatud eelkõige tiheda linnakeskkonna elanikele, töötajatele ja möödujatele ning ühendab tavapärase toidupoe kiireks ostuks mõeldud sortimendi tänavatoidu ja valmistoitudega. 2026. aasta seisuga tegutseb Eestis üks Coop Minimarket – '''Teatri Minimarket''' Tallinna kesklinnas.<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avab-tallinna-kesklinnas-uue-kontseptsiooniga-minimarketi|title=Coop avab Tallinna kesklinnas uue kontseptsiooniga Minimarketi|publisher=Coop Eesti|date=19. juuni 2024|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Kontseptsioon == Coop Minimarket erineb [[Coop Konsum]]ist ja tavalisest Coop väikepoest eelkõige oma linnalise kontseptsiooni poolest. Kui Coop Konsum on üldjuhul täissortimendiga supermarket ja Coop väikepood keskendub kohaliku piirkonna igapäevastele vajadustele, siis Minimarket on mõeldud eelkõige kiireks ostuks ning kohapeal või kohe kaasa tarbitava toidu ostmiseks. Minimarketi sortiment hõlmab tavapäraseid toidukaupu, kuid selle oluline osa on valmistoidul ja jookidel.<ref name=":1" /> == Teatri Coop Minimarket == [[Fail:Teatri-Minimarket-1080x1440px_sisevaade_kassadele.jpg|pisi|Teatri Coop Minimarketi sisevaade]] Esimene Coop Minimarket avati Tallinna kesklinnas 19. juunil 2024. Kauplus asub aadressil [[Estonia puiestee]] 7/Teatri väljak 1, renoveeritud hoone esimesel korrusel. Kaupluse avas Harju Tarbijate Ühistu.<ref name=":1" /> Coop Harju kirjeldas kauplust avamisel uue kontseptsiooniga Minimarketina. Kaupluse eesmärk oli pakkuda Tallinna kesklinna elanikele, töötajatele ja turistidele eestimaist tootevalikut ning tavapärasest kiiremini tarbitavat toitu.<ref name=":1" /> Kaupluse asukoht Tallinna südalinnas võimaldas Coopi jaoks katsetada väikese linnakaupluse formaati piirkonnas, kus traditsiooniline suur supermarket ei ole ruumipuuduse ja suure kinnisvarahinna tõttu alati otstarbekas. == Kliendiprogramm == Teatri Coop Minimarketis saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi. Nagu teistes Coopi kauplustes, on klientidel võimalik kasutada Coopi [[Säästukaart|Säästukaarti]] ja saada kliendiprogrammiga seotud soodustusi. == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Maksimarket]] * [[Coop Peremarket]] * [[Coop Väikepood]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-avab-tallinna-kesklinnas-uue-kontseptsiooniga-minimarketi Coop Minimarketi avamine] [[Kategooria:Coop Eesti]] qkz65ul3qx5akuc216jh4h1phi9zpni 2 722276 7249069 2026-10-07T13:30:35Z Kaia.runthal 239203 Uus lehekülg: 'Mulla elurikkus' 7249069 wikitext text/x-wiki Mulla elurikkus hmtwnm0ohni0t4rec6z9ujbrdejb8yw 7249075 7249069 2026-10-07T13:45:35Z Kaia.runthal 239203 /*Mulla elurikkus*/ 7249075 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7249188 7249075 2026-10-07T18:47:02Z Kaia.runthal 239203 Test 7249188 wikitext text/x-wiki Test bop1vj5i98maix36pjrpgep1w6hnxfe 7249205 7249188 2026-10-07T19:25:14Z Kaia.runthal 239203 Test 7249205 wikitext text/x-wiki '''Mulla elurikkus''' ehk '''mulla bioloogiline mitmekesisus''' tähistab mulla sees ja pinnal elavate elusorganismide mitmekesisust, sealhulgas nende geene, liike ning nende moodustatud kompleksseid [[ökosüsteem]]e ja [[kooslus]]i.<ref name="FAO2020"/> Muld on üks liigirikkamaid elupaiku Maal: hinnanguliselt elab mullas üle veerandi kõigist maakera tuntud elusorganismide liikidest.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Tedersoo2014"/> Mulla elurikkusel on kandev roll [[ökosüsteemi teenused|ökosüsteemiteenuste]] tagamisel, nagu toitainete ringlus, süsiniku sidumine, mulla struktuuri säilitamine, vee filtreerimine ning taimede kasvutingimuste moodustamine.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Wall2012"/> == Mulla organismide rühmad == Mulla organismid jaotatakse nende kehasuuruse ja ökoloogilise rolli alusel nelja põhirühma:<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikroorganismid ehk mikrofloora ja -fauna''' (< 0,1 mm): hulgast ja mitmekesisusest moodustavad suurima osa [[bakterid]], [[seened]], [[arhed]], [[vetikad]] ning [[viburlased]] ja [[sundloomad]]. Need organismid vastutavad peamiselt orgaanilise aine algse lagundamise ja toitainete muundamise eest taimedele kättesaadavasse vormi.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikrofauna ja mesofauna''' (0,1–2 mm): siia kuuluvad eelkõige [[nematoodid]] ehk ümarussid, [[lestad]] (nt [[soomused]]) ja [[hooghännased]]. Nad toituvad mikroorganismidest ja orgaanilisest ainest, reguleerides mikroobikoosluste tihedust ja kiirendades lagunemisprotsesse.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Makrofauna''' (2–20 mm): sellesse rühma kuuluvad [[vihmaussid]], [[sipelgad]], [[termiidid]], [[ämblikud]], [[sajajalgsed]] ja erinevad putukate vastsed. Nad toimivad nn ökosüsteemi inseneridena, kaevates käike, segades mulda (pedoturbatsioon) ja parandades mulla pooritust ning õhustatust.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Megafauna''' (> 20 mm): mullas tegutsevad selgroogsed loomad, nagu [[mutt]], [[muldrott]] ja teised urgu kaevavad imetajad ning kahepaiksed.<ref name="FAO2020"/> == Ökoloogilised funktsioonid == Mulla elustik täidab maapealsete ökosüsteemide toimimises asendamatut rolli: # '''Orgaanilise aine lagundamine ja toitainete ringlus:''' Mulla mikroobid ja selgrootud lagundavad taimejäänuseid ja loomsed jäätmeid, vabastades neist lämmastikku, fosforit ja teisi taimede kasvuks vajalikke toitaineid.<ref name="Bardgett2014"/> # '''Mulla struktuuri kujundamine:''' Vihmausside tegevus ja seente hüüfide võrgustik siduvad mullaosakesi stabiilseteks agregeeritud struktuurideks, mis suurendavad mulla veehoiuvõimet ning vähendavad vee- ja tuule[[erosioon]]i ohtu.<ref name="Reintam2009"/><ref name="Orgiazzi2016"/> # '''Süsiniku sidumine ja kliima reguleerimine:''' Muld on suurim maapealne süsinikureservuaar. Mulla elustik aitab siduda süsinikku pikaajaliselt orgaanilisse ainesse, vähendades süsihappegaasi sisaldust atmosfääris.<ref name="FAO2020"/><ref name="Wall2012"/> # '''Taimede tervis ja haiguste surutiseks olemine:''' Mitmekesine mulla mikroobikooslus takistab taimehaiguste tekitajate (patogeenide) levikut läbi konkurentsi ja antibioosi. Lisaks elavad paljud seened (nt [[mükoriisa]]) ja bakterid (nt [[mügarbakterid]]) taimedega otseses sümbioosis.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Bardgett2014"/> == Mulla elurikkust ohustavad tegurid == Mulla elurikkus on üleilmselt tugeva inimtegevuse surve all. Peamised ohutegurid on: * '''Intensiivne põllumajandus:''' Sünteetiliste [[pestitsiidid|pestitsiidide]] ja mineraalväetiste liigne kasutamine kahjustab mulla mikrofloorat ning vähendab kasulike seente ja selgrootute arvu.<ref name="FAO2020"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Sügav kündmine ja mulla tihendamine:''' Raskete põllutöömasinate kasutamine lõhub mulla struktuuri, purustab seenehüüfe ning tekitab hapnikuvaeseid tingimusi.<ref name="Reintam2009"/> * '''Mulla erosioon ja degradeerumine:''' Taimkatte eemaldamisel uhutakse orgaanikarikas pindmine mullakiht minema.<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Kliimamuutused:''' Äärmuslikud põuad, paduvihmad ja temperatuurikõikumised muudavad mulla mikrokliimat ning elutingimusi.<ref name="FAO2020"/> * '''Saastumine ja linnastumine:''' Raskmetallid, mikroplast ning maapinna katmine betooni ja asfaltiga hävitavad mulla elustiku täielikult.<ref name="Orgiazzi2016"/> == Kaitse ja säästev majandamine == Mulla elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks rakendatakse mitmesuguseid võtteid: * Künnipõhise harimise asendamine minimeeritud harimise või otsekülviga.<ref name="Reintam2009"/> * Vahekultuuride ja haljasväetiste kasvatamine, mis tagab mulla pideva taimkattega kaetuse.<ref name="FAO2020"/> * [[Mahepõllumajandus]]e tegevuspõhimõtete rakendamine ja orgaaniliste väetiste kasvatamine.<ref name="Bardgett2014"/> * Külvikordade mitmekesistamine.<ref name="Reintam2009"/> == Vaata ka == * [[Mullateadus]] * [[Mükoriisa]] * [[Ökosüsteemi teenused]] * [[Elurikkus]] * [[Huumus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FAO2020">FAO, ITPS, GSBI, SCBD and EC. (2020). ''State of knowledge of soil biodiversity - Status, challenges and potentialities, Report 2020''. Rome, FAO. DOI: [https://doi.org/10.4060/cb1928en 10.4060/cb1928en]. ISBN 978-92-5-133582-6.</ref> <ref name="Bardgett2014">Bardgett, R. D., & van der Putten, W. H. (2014). Belowground biodiversity and ecosystem functioning. ''Nature'', 515(7528), 505–511. DOI: [https://doi.org/10.1038/nature13855 10.1038/nature13855].</ref> <ref name="Orgiazzi2016">Orgiazzi, A., Bardgett, R. D., Barrios, E., et al. (Eds.). (2016). ''Global Soil Biodiversity Atlas''. European Commission, Publications Office of the European Union, Luxembourg. ISBN 978-92-79-48118-5.</ref> <ref name="Tedersoo2014">Tedersoo, L., Bahram, M., Põlme, S., Kõljalg, U., et al. (2014). Global diversity and geography of soil fungi. ''Science'', 346(6213), Art. 1256688. DOI: [https://doi.org/10.1126/science.1256688 10.1126/science.1256688].</ref> <ref name="Wall2012">Wall, D. H., Bardgett, R. D., Behan-Pelletier, V., et al. (Eds.). (2012). ''Soil Ecology and Ecosystem Services''. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-957592-3.</ref> <ref name="Ivask2006">Ivask, M., Kuu, A., Truu, M., & Truu, J. (2006). The effect of agricultural practices on earthworm communities in arable soils in Estonia. ''European Journal of Soil Biology'', 42, S191–S195. DOI: [https://doi.org/10.1016/j.ejsobi.2006.07.027 10.1016/j.ejsobi.2006.07.027].</ref> <ref name="Reintam2009">Reintam, E., Trükmann, K., Kuht, J., Nugis, E., Edesi, L., Astover, A., et al. (2009). Soil compaction effect on soil biomechanic properties and plant growth in Estonia. ''Agronomy Research'', 7(1), 67–78.</ref> }} == Välislingid == * [https://www.globalsoilbiodiversity.org Global Soil Biodiversity Initiative (GSBI)] * [https://www.fao.org/global-soil-partnership/en/ Global Soil Partnership (FAO)] [[Kategooria:Mullateadus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Elurikkus]] gz16gkskokr769mx8g4zthl55y4oymx 0 722277 7249071 2026-10-07T13:41:20Z Maarjamaa 111667 Avaldatud artikkel uue Coop poeformaadi kohta 7249071 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coop_Sikupilli_Foto_Andras_Kralla-14.jpg|pisi|Sikupilli Coop Peremarket]] '''Coop Peremarket''' on [[Coop Eesti]] hüpermarketi kaupluseformaat, mis võeti kasutusele 2026. aastal seoses [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] Eesti tegevuse ülevõtmisega Coop Eesti poolt. Peremarket on mõeldud eelkõige suurte, laia kaubavalikuga kaupluste jaoks, kus klient saab teha suurema osa pere igapäevastest ostudest ühest kohast. Coopi sõnul saavad Peremarketitest ettevõtte lipulaevpoed, mis ühendavad endise Prisma laia sortimendi Coopi toodete, kliendiprogrammi ja ostulahendustega.<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-ajaloo-esimese-hupermarketi-tehes-nimega-kummarduse-prismale|title=Coop avas ajaloo esimese hüpermarketi, tehes nimega kummarduse Prismale|publisher=Coop Eesti|date=29. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Prisma Peremarketist Coop Peremarketiks === Coop Peremarketi tekkimine on seotud [[Prisma Peremarket]] AS-i ja selle Eesti kaupluste ülevõtmisega. Coop Eesti Keskühistu ja Soome jaekaubandusgrupp [[S-Group|SOK]] teatasid 7. aprillil 2026, et Coop ostab Prisma Peremarketi ning selle 13 Eestis asuvat kauplust. Tehing sai [[Konkurentsiamet|Konkurentsiameti]] heakskiidu 6. mail 2026.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-ostab-prisma-kauplused-eestis-ja-kavandab-sok-ga-laiemat-koostood|title=Coop ostab Prisma kauplused Eestis ja kavandab SOK-ga laiemat koostööd|publisher=Coop Eesti|date=7. aprill 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coop Eesti sai Prisma Peremarketi ja selle 13 kaupluse omanikuks 1. septembril 2026. Kauplused ei muutunud ühe korraga Coopi kauplusteks, vaid liitusid Coopi võrgustikuga järk-järgult. Üleminekute eesmärk oli võimaldada kaupluste töötajatel, klientidel ja teenusepakkujatel uue süsteemiga sujuvalt kohaneda.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Peremarket kui uus formaat === [[Fail:Kristiine_Coop_Andrei_Ozdoba_0016.jpg|pisi|Kristiine Coop Peremarketi avamine]] Coop otsustas endiste Prisma kõige suuremate kaupluste puhul kasutada nime '''Coop Peremarket'''. Nime eesmärk oli ühelt poolt kirjeldada kaupluste keskendumist perede erinevatele vajadustele ning teiselt poolt säilitada side Prisma senise kaubamärgi ja selle 26-aastase tegevusega Eestis. Coopi juhtkond on nimetanud nimevalikut teadlikuks kummarduseks Prisma pärandile.<ref name=":1" /> Peremarket erineb Coopi varasematest kaupluseformaatidest eelkõige oma suuruse ja sortimendi poolest. Enne Prisma kaupluste ülevõtmist ei olnud Coopil Eestis samas suurusjärgus hüpermarketeid nagu Prisma kauplused. Coopi enda sõnul on Peremarketid mõeldud muutuma keti lipulaevpoodideks.<ref name=":1" /> == Kaupluse formaat == Coop Peremarket on suur toidu- ja esmatarbekaupade kauplus, mille eesmärk on võimaldada klientidel teha ühest poest võimalikult suur osa igapäevastest ostudest. Peremarketi kontseptsiooni keskmes on pere erinevad vajadused. Lisaks toidukaupadele on kauplustes lai valik kodukaupu, rõivaid, hooajakaupu ja muid esmatarbekaupu. Coopi eesmärk on ühendada Prisma senine lai sortiment Coopi omamärgitoodete ja teiste Coopi klientide seas populaarsete toodetega.<ref name=":1" /> == Sortiment == [[Fail:Coop_Sikupilli_Foto_Andras_Kralla-15.jpg|pisi|Sikupilli Coop Peremarket]] Endiste Prisma hüpermarketite puhul säilitab Coop suure osa senisest laiast ja mitmekesisest tootevalikust ning täiendab seda järk-järgult Coopi sortimendiga. Ühinemise tulemusena kasvab Coopi kogu sortiment ettevõtte hinnangul kuni 100 000 tooteni.<ref name=":2">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Esimestes Coop Peremarketiteks muutunud hüpermarketites on valikus ligikaudu 80 000 toodet. Sortiment hõlmab toidu- ja esmatarbekaupu ning mitmesuguseid kodu-, rõiva- ja hooajatooteid.<ref name=":1" /> Coopi ja Prisma koostöö tulemusena on plaanis tuua Prisma senist sortimenti järk-järgult ka teistesse Coopi kauplustesse. Coopi teatel jõuavad täiendused ülejäänud Coopi kaupluste sortimenti 2027. aasta esimeses pooles.<ref name=":2" /> == Teenused == Coop Peremarketites säilitatakse mitmed Prisma kauplustes varem pakutud teenused. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Fazer|Fazeri]] pagarikojad ning sushi- ja salatibaarid. Teenuste täpne valik sõltub konkreetsest kauplusest ja selle suurusest.<ref name=":2" /> Coopi kaupluste võrgustikku liitumisega lisandub endistesse Prisma kauplustesse võimalus võtta kassast sularaha välja ning teha Coop Panga kaartidega sularaha sissemakseid.<ref name=":2" /> Peremarketi kauplustes kehtivad Coopi kliendiprogrammi soodustused ja muud kliendiprogrammi võimalused. Kauplustes saab kasutada ka Coopi äppi ja muid Coopi ostulahendusi.<ref name=":1" /> == Coop Peremarketid == === Sikupilli Coop Peremarket === Esimene Coop Peremarket avati 29. septembril 2026 Tallinnas [[Sikupilli]] piirkonnas. Endine Sikupilli Prisma nimetati Coopi võrgustikuga liitumisel Coop Peremarketiks.<ref name=":1" /> Sikupilli kauplus on üks Tallinna suurimaid toidukauplusi. Selle müügipind on 6666 ruutmeetrit ning kauplus töötab ööpäev läbi. Coopi andmetel ulatub kaupluse sortiment ligikaudu 80 000 tooteni.<ref name=":1" /> [[Fail:Kristiine_Coop_Andrei_Ozdoba_0012.jpg|pisi|Kristiine Coop Peremarketi avamine]] === Kristiine Coop Peremarket === Teine Coop Peremarket avati 6. oktoobril 2026 Tallinnas [[Kristiine]] keskuses. Endine Kristiine Prisma oli avatud 2002. aastal ning oli üks vanemaid Prisma kauplusi Eestis.<ref name=":3">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopiga-liitus-suurima-ostude-arvuga-prisma-kauplus|title=Coopiga liitus suurima ostude arvuga Prisma kauplus|publisher=Coop Eesti|date=6. oktoober 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Kristiine Coop Peremarketi müügipind on üle 7300 ruutmeetri, mistõttu kuulub see nii Tallinna kui ka kogu Eesti suurimate toidukaupluste hulka. Kaupluses on ligikaudu 80 000 toodet.<ref name=":3" /> Kristiine kauplus oli 13 Coopile üle läinud Prisma kaupluse seas suurima ostude arvuga. Pärast üleminekut jätkasid kaupluses ka varasemad Prisma teenused ning rakendusid Coopi kliendiprogrammi võimalused.<ref name=":3" /> == Kaupluste võrk == Coop Eesti ostis 2026. aastal Prisma Peremarketi ja selle 13 kauplust. Kõik 13 kauplust ei muutu Peremarketiteks: Coop on kavandanud suuremad Prisma hüpermarketid Peremarketi formaati, väiksemad kauplused aga teiste Coopi formaatide alla.<ref name=":2" /> 13 Prisma kaupluse hulgas on üheksa hüpermarketit, millest kujuneb Peremarketi põhivõrk. Ülejäänud kauplused liituvad Coopi võrgustikuga väiksemate formaatide, näiteks [[Coop Konsum|Coop Konsumi]] või [[Coop Maksimarket|Coop Maksimarketi]] nime all.<ref name=":1" /> Peremarket erineb Maksimarketist eelkõige müügipinna ja sortimendi suuruse poolest. Kui Maksimarket on Coopi senine suur supermarketiformaat, siis Peremarket põhineb endiste Prisma hüpermarketite suurusel ning ulatub kümnete tuhandete toodeteni.<ref name=":1" /> == Kliendiprogramm == Coop Konsumi kauplustes saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi. Selle keskne kliendikaart on '''[[Säästukaart]]''', mis annab kliendile juurdepääsu Coopi kliendihindadele ja võimaldab koguda ostuboonust. Säästukaarti saab kasutada ka Coopi iseteeninduslahendustes ning see on seotud Coop Loto ja teiste kliendiprogrammi võimalustega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Säästukaart {{!}} Coop |url=https://www.coop.ee/saastukaartinfo |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.coop.ee}}</ref> == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Maksimarket]] * [[Coop Väikepood|Coop väikepood]] * [[Coop Minimarket]] * [[Prisma Peremarket]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] [https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-ajaloo-esimese-hupermarketi-tehes-nimega-kummarduse-prismale Coop Peremarketi tutvustus] [https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava Prisma kaupluste Coopi võrgustikuga liitumise ajakava] q8wqvvlx6obqydmzmkgy3hw707wh01f 7249140 7249071 2026-10-07T16:42:28Z Kruusamägi 1530 7249140 wikitext text/x-wiki [[Fail:Coop_Sikupilli_Foto_Andras_Kralla-14.jpg|pisi|Sikupilli Coop Peremarket]] '''Coop Peremarket''' on [[Coop Eesti]] hüpermarketi kaupluseformaat, mis võeti kasutusele 2026. aastal seoses [[Prisma Peremarket|Prisma Peremarketi]] Eesti tegevuse ülevõtmisega Coop Eesti poolt. Peremarket on mõeldud eelkõige suurte, laia kaubavalikuga kaupluste jaoks, kus klient saab teha suurema osa pere igapäevastest ostudest ühest kohast. Coopi sõnul saavad Peremarketitest ettevõtte lipulaevpoed, mis ühendavad endise Prisma laia sortimendi Coopi toodete, kliendiprogrammi ja ostulahendustega.<ref name=":1">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-ajaloo-esimese-hupermarketi-tehes-nimega-kummarduse-prismale|title=Coop avas ajaloo esimese hüpermarketi, tehes nimega kummarduse Prismale|publisher=Coop Eesti|date=29. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> == Ajalugu == === Prisma Peremarketist Coop Peremarketiks === Coop Peremarketi tekkimine on seotud [[Prisma Peremarket]] AS-i ja selle Eesti kaupluste ülevõtmisega. Coop Eesti Keskühistu ja Soome jaekaubandusgrupp [[S-Group|SOK]] teatasid 7. aprillil 2026, et Coop ostab Prisma Peremarketi ning selle 13 Eestis asuvat kauplust. Tehing sai [[Konkurentsiamet|Konkurentsiameti]] heakskiidu 6. mail 2026.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-ostab-prisma-kauplused-eestis-ja-kavandab-sok-ga-laiemat-koostood|title=Coop ostab Prisma kauplused Eestis ja kavandab SOK-ga laiemat koostööd|publisher=Coop Eesti|date=7. aprill 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Coop Eesti sai Prisma Peremarketi ja selle 13 kaupluse omanikuks 1. septembril 2026. Kauplused ei muutunud ühe korraga Coopi kauplusteks, vaid liitusid Coopi võrgustikuga järk-järgult. Üleminekute eesmärk oli võimaldada kaupluste töötajatel, klientidel ja teenusepakkujatel uue süsteemiga sujuvalt kohaneda.<ref>{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/algab-ajaloo-suurim-uhinemine-kahe-jaeketi-vahel-eestis|title=Algab ajaloo suurim ühinemine kahe jaeketi vahel Eestis|publisher=Coop Eesti|date=1. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> === Peremarket kui uus formaat === Coop otsustas endiste Prisma kõige suuremate kaupluste puhul kasutada nime '''Coop Peremarket'''. Nime eesmärk oli ühelt poolt kirjeldada kaupluste keskendumist perede erinevatele vajadustele ning teiselt poolt säilitada side Prisma senise kaubamärgi ja selle 26-aastase tegevusega Eestis. Coopi juhtkond on nimetanud nimevalikut teadlikuks kummarduseks Prisma pärandile.<ref name=":1" /> Peremarket erineb Coopi varasematest kaupluseformaatidest eelkõige oma suuruse ja sortimendi poolest. Enne Prisma kaupluste ülevõtmist ei olnud Coopil Eestis samas suurusjärgus hüpermarketeid nagu Prisma kauplused. Coopi enda sõnul on Peremarketid mõeldud muutuma keti lipulaevpoodideks.<ref name=":1" /> == Kaupluse formaat == Coop Peremarket on suur toidu- ja esmatarbekaupade kauplus, mille eesmärk on võimaldada klientidel teha ühest poest võimalikult suur osa igapäevastest ostudest. Peremarketi kontseptsiooni keskmes on pere erinevad vajadused. Lisaks toidukaupadele on kauplustes lai valik kodukaupu, rõivaid, hooajakaupu ja muid esmatarbekaupu. Coopi eesmärk on ühendada Prisma senine lai sortiment Coopi omamärgitoodete ja teiste Coopi klientide seas populaarsete toodetega.<ref name=":1" /> == Sortiment == [[Fail:Coop_Sikupilli_Foto_Andras_Kralla-15.jpg|pisi|Sikupilli Coop Peremarket]] Endiste Prisma hüpermarketite puhul säilitab Coop suure osa senisest laiast ja mitmekesisest tootevalikust ning täiendab seda järk-järgult Coopi sortimendiga. Ühinemise tulemusena kasvab Coopi kogu sortiment ettevõtte hinnangul kuni 100 000 tooteni.<ref name=":2">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava|title=Coop avalikustas Prisma kaupluste liitumise täpse ajakava|publisher=Coop Eesti|date=7. september 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Esimestes Coop Peremarketiteks muutunud hüpermarketites on valikus ligikaudu 80 000 toodet. Sortiment hõlmab toidu- ja esmatarbekaupu ning mitmesuguseid kodu-, rõiva- ja hooajatooteid.<ref name=":1" /> Coopi ja Prisma koostöö tulemusena on plaanis tuua Prisma senist sortimenti järk-järgult ka teistesse Coopi kauplustesse. Coopi teatel jõuavad täiendused ülejäänud Coopi kaupluste sortimenti 2027. aasta esimeses pooles.<ref name=":2" /> == Teenused == Coop Peremarketites säilitatakse mitmed Prisma kauplustes varem pakutud teenused. Nende hulka kuuluvad näiteks [[Fazer|Fazeri]] pagarikojad ning sushi- ja salatibaarid. Teenuste täpne valik sõltub konkreetsest kauplusest ja selle suurusest.<ref name=":2" /> Coopi kaupluste võrgustikku liitumisega lisandub endistesse Prisma kauplustesse võimalus võtta kassast sularaha välja ning teha Coop Panga kaartidega sularaha sissemakseid.<ref name=":2" /> Peremarketi kauplustes kehtivad Coopi kliendiprogrammi soodustused ja muud kliendiprogrammi võimalused. Kauplustes saab kasutada ka Coopi äppi ja muid Coopi ostulahendusi.<ref name=":1" /> == Coop Peremarketid == === Sikupilli Coop Peremarket === Esimene Coop Peremarket avati 29. septembril 2026 Tallinnas [[Sikupilli]] piirkonnas. Endine Sikupilli Prisma nimetati Coopi võrgustikuga liitumisel Coop Peremarketiks.<ref name=":1" /> Sikupilli kauplus on üks Tallinna suurimaid toidukauplusi. Selle müügipind on 6666 ruutmeetrit ning kauplus töötab ööpäev läbi. Coopi andmetel ulatub kaupluse sortiment ligikaudu 80 000 tooteni.<ref name=":1" /> [[Fail:Kristiine_Coop_Andrei_Ozdoba_0012.jpg|pisi|Kristiine Coop Peremarketi avamine]] === Kristiine Coop Peremarket === Teine Coop Peremarket avati 6. oktoobril 2026 Tallinnas [[Kristiine keskus]]es. Endine Kristiine Prisma oli avatud 2002. aastal ning oli üks vanemaid Prisma kauplusi Eestis.<ref name=":3">{{cite web|url=https://www.coop.ee/uudised/coopiga-liitus-suurima-ostude-arvuga-prisma-kauplus|title=Coopiga liitus suurima ostude arvuga Prisma kauplus|publisher=Coop Eesti|date=6. oktoober 2026|access-date=7. oktoober 2026}}</ref> Kristiine Coop Peremarketi müügipind on üle 7300 ruutmeetri, mistõttu kuulub see nii Tallinna kui ka kogu Eesti suurimate toidukaupluste hulka. Kaupluses on ligikaudu 80 000 toodet.<ref name=":3" /> Kristiine kauplus oli 13 Coopile üle läinud Prisma kaupluse seas suurima ostude arvuga. Pärast üleminekut jätkasid kaupluses ka varasemad Prisma teenused ning rakendusid Coopi kliendiprogrammi võimalused.<ref name=":3" /> == Kaupluste võrk == Coop Eesti ostis 2026. aastal Prisma Peremarketi ja selle 13 kauplust. Kõik 13 kauplust ei muutu Peremarketiteks: Coop on kavandanud suuremad Prisma hüpermarketid Peremarketi formaati, väiksemad kauplused aga teiste Coopi formaatide alla.<ref name=":2" /> 13 Prisma kaupluse hulgas on üheksa hüpermarketit, millest kujuneb Peremarketi põhivõrk. Ülejäänud kauplused liituvad Coopi võrgustikuga väiksemate formaatide, näiteks [[Coop Konsum|Coop Konsumi]] või [[Coop Maksimarket|Coop Maksimarketi]] nime all.<ref name=":1" /> Peremarket erineb Maksimarketist eelkõige müügipinna ja sortimendi suuruse poolest. Kui Maksimarket on Coopi senine suur supermarketiformaat, siis Peremarket põhineb endiste Prisma hüpermarketite suurusel ning ulatub kümnete tuhandete toodeteni.<ref name=":1" /> == Kliendiprogramm == Coop Konsumi kauplustes saab kasutada Coop Eesti kliendiprogrammi. Selle keskne kliendikaart on '''[[Säästukaart]]''', mis annab kliendile juurdepääsu Coopi kliendihindadele ja võimaldab koguda ostuboonust. Säästukaarti saab kasutada ka Coopi iseteeninduslahendustes ning see on seotud Coop Loto ja teiste kliendiprogrammi võimalustega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Säästukaart {{!}} Coop |url=https://www.coop.ee/saastukaartinfo |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.coop.ee}}</ref> == Vaata ka == * [[Coop Eesti]] * [[Coop Konsum]] * [[Coop Maksimarket]] * [[Coop Väikepood]] * [[Coop Minimarket]] * [[Prisma Peremarket]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.coop.ee/kauplused Coop Eesti kauplused] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-avas-ajaloo-esimese-hupermarketi-tehes-nimega-kummarduse-prismale Coop Peremarketi tutvustus] * [https://www.coop.ee/uudised/coop-avalikustas-prisma-kaupluste-liitumise-tapse-ajakava Prisma kaupluste Coopi võrgustikuga liitumise ajakava] [[Kategooria:Coop Eesti]] n1yanyhhuodn52r3411gdkc1wrw1ehp 0 722278 7249088 2026-10-07T14:25:34Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:Petrovic asse rcsa 2425.jpg|pisi|Đorđe Petrović [[RC Strasbourg Alsace|Strasbourg]]i väravavahina (2026)]] '''Đorđe Petrović''' (serbia kirillitsas '''Ђорђе Петровић'''; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1999]] [[Požarevac]]is) on [[Serbia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[AFC Bournemouth]] ja [[Serbia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Petrović alustas jalgpalliga...' 7249088 wikitext text/x-wiki [[Fail:Petrovic asse rcsa 2425.jpg|pisi|Đorđe Petrović [[RC Strasbourg Alsace|Strasbourg]]i väravavahina (2026)]] '''Đorđe Petrović''' (serbia kirillitsas '''Ђорђе Петровић'''; sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1999]] [[Požarevac]]is) on [[Serbia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[AFC Bournemouth]] ja [[Serbia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Petrović alustas jalgpalliga Rudar Kostolaci ja Presing Požarevaci noortemeeskondades. 2014. aastal liitus ta [[FK Čukarički|Čukarički]] noortesüsteemiga. Hooaja 2018/19 veetis ta laenul [[FK IMT]]-s ning seejärel tõusis Čukarički esindusmeeskonda.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/petrovic-signs-for-chelsea|title=Petrovic signs for Chelsea|publisher=Chelsea FC|language=en|date=26 August 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Čukarički esindusmeeskonnas debüteeris Petrović 21. septembril 2019 Serbia kõrgliigas [[FK Mladost Lučani|Mladost Lučani]] vastu ning hoidis 1:0 võidumängus värava puhtana. Ta jäi oma esimeses seitsmes põhikoosseisus alustatud mängus kaotuseta. Hooajal 2020/21 sai Petrovićist klubi põhiväravavaht ning ta tegi 34 liigamängus 18 nullimängu.<ref>{{cite web|url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-sign-serbian-goalkeeper-djordje-petrovic|title=New England Revolution sign 22-year-old Serbian goalkeeper Djordje Petrović|publisher=New England Revolution|language=en|date=6 April 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta Čukarički esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades 86 kohtumist ja tegi 33 nullimängu, neist Serbia kõrgliigas 78 kohtumisega 30.<ref>{{cite web|url=https://www.mlssoccer.com/players/dorde-petrovic/|title=Djordje Petrovic|publisher=Major League Soccer|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2022. aasta aprillis siirdus Petrović [[Major League Soccer]]i klubisse [[New England Revolution]]. Ta sõlmis kolmeaastase lepingu võimalusega seda veel ühe aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-sign-serbian-goalkeeper-djordje-petrovic|title=New England Revolution sign 22-year-old Serbian goalkeeper Djordje Petrović|publisher=New England Revolution|language=en|date=6 April 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> MLS-is debüteeris ta 12. juunil 2022 [[Sporting Kansas City]] vastu. Juba oma esimesel MLS-i hooajal kujunes Petrović New England Revolutioni põhiväravavahiks. Ta tegi 21 liigamängus seitse nullimängu ja tõrjus neli penaltit, mida oli tol hooajal liigas kõige rohkem. Tema tõrjeprotsent 75,7 oli MLS-is vähemalt 30 tõrjet teinud väravavahtide seas paremuselt teine. Klubi toetajad valisid Petrovići New England Revolutioni hooaja parimaks mängijaks ning meeskonnakaaslased mängijate aasta mängijaks. Lisaks kuulus ta MLS-i aasta väravavahi ja aasta uustulnuka auhinna finalistide hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-announce-2022-team-award-winners|title=New England Revolution announce 2022 team award winners|publisher=New England Revolution|language=en|date=1 October 2022|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.revolutionsoccer.net/news/petrovic-named-finalist-for-mls-goalkeeper-of-the-year-and-newcomer-of-the-year|title=Djordje Petrović named finalist for MLS Allstate Goalkeeper of the Year and Newcomer of the Year|publisher=New England Revolution|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2023. aastal jätkas Petrović heas vormis ning valiti [[MLS All-Star Game|MLS-i tähtede mängule]]. Sama aasta aprillis sai temast MLS-i ajaloo kõige kiiremini viis penaltit tõrjunud väravavaht, jõudes selleni oma 31. liigamängus.<ref>{{cite web|url=https://www.mlssoccer.com/news/2023-mls-all-star-player-bios|title=2023 MLS All-Star Player Bios|publisher=Major League Soccer|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta New England Revolutioni eest MLS-is 43 kohtumist. 2023. aasta augustis siirdus Petrović Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Chelsea FC]], kellega sõlmis seitsmeaastase lepingu võimalusega seda veel ühe aasta võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/petrovic-signs-for-chelsea|title=Petrovic signs for Chelsea|publisher=Chelsea FC|language=en|date=26 August 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Chelsea eest debüteeris ta [[Premier League]]'is 10. detsembril 2023 [[Everton FC|Evertoni]] vastu, kui sekkus vigastada saanud [[Robert Sánchez]]e asemel vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/match-report-everton-2-chelsea-0|title=Match report: Everton 2 Chelsea 0|publisher=Chelsea FC|language=en|date=10 December 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Kuus päeva hiljem alustas Petrović esimest korda Chelsea põhikoosseisus ja hoidis 2:0 võidumängus [[Sheffield United FC|Sheffield Unitedi]] vastu värava puhtana.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/match-report-chelsea-2-sheff-utd-0|title=Match report: Chelsea 2 Sheff Utd 0|publisher=Chelsea FC|language=en|date=16 December 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris aitas Petrović Chelsea Inglismaa liigakarika poolfinaali, tõrjudes veerandfinaalis [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu penaltiseerias [[Matt Ritchie]] löögi.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/petrovic-and-mudryk-trust-pays-off|title=Petrovic and Mudryk: Trust pays off|publisher=Chelsea FC|language=en|date=20 December 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Ta kaitses Chelsea väravat ka 2024. aasta liigakarikafinaalis [[Liverpool FC|Liverpooli]] vastu, mille Chelsea kaotas lisaajal 0:1. Hooajal 2023/24 pidas Petrović Chelsea eest kõigis võistlussarjades 31 kohtumist, neist Premier League'is 23.<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/djordje-petrovic-completes-loan-switch|title=Djordje Petrovic completes loan switch|publisher=Chelsea FC|language=en|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajaks 2024/25 siirdus Petrović laenule Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[RC Strasbourg Alsace]].<ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/djordje-petrovic-completes-loan-switch|title=Djordje Petrovic completes loan switch|publisher=Chelsea FC|language=en|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Ta pidas [[Ligue 1]]-is 31 kohtumist ja tegi kümme nullimängu. Eriti tugev oli Petrovići hooaja teine pool: alates jaanuarist tegi ta seitse nullimängu ning Strasbourg oli sel perioodil üks liiga paremaid kaitsemeeskondi.<ref>{{cite web|url=https://ligue1.com/en/articles/l1_article_2491-djordje-petrovic-a-first-choice-goalkeeper|title=Djordje Petrovic, a first-choice goalkeeper|publisher=Ligue 1|language=en|date=7 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Petrović kuulus 2024/25 hooajal Prantsusmaa profijalgpallurite liidu UNFP aasta parima Ligue 1 väravavahi auhinna viie nominendi hulka.<ref>{{cite web|url=https://ligue1.com/en/articles/l1_article_2448-|title=UNFP Announces Ligue 1 Nominees for 2025 Awards|publisher=Ligue 1|language=en|date=30 April 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Strasbourg' poolehoidjad valisid ta klubi hooaja parimaks mängijaks. Strasbourg lõpetas Ligue 1 hooaja seitsmendal kohal ja pääses UEFA Konverentsiliigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cgq7jle544eo|title=Bournemouth sign Chelsea keeper Petrovic for £25m|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2025. aasta juulis siirdus Petrović [[AFC Bournemouth]]i. Üleminekusumma oli umbes 25 miljonit naelsterlingit ning ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu, mis kehtib 2030. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cgq7jle544eo|title=Bournemouth sign Chelsea keeper Petrovic for £25m|publisher=BBC Sport|language=en|date=16 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.chelseafc.com/en/news/article/djordje-petrovic-departs-for-afc-bournemouth|title=Djordje Petrovic departs for AFC Bournemouth|publisher=Chelsea FC|language=en|date=16 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Petrović kõigis 38 Bournemouthi Premier League'i kohtumises ning tegi 11 nullimängu.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/0cf321c8/matchlogs/2025-2026/c9/keeper/Djordje-Petrovic-Match-Logs|title=2025–2026 Premier League Đorđe Petrović Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Bournemouth lõpetas liiga kuuendal kohal, mis oli klubi ajaloo parim Premier League'i lõppkoht, ning pääses esimest korda klubi ajaloos eurosarja, saades koha [[UEFA Euroopa Liiga]]s.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4668605/everything-thats-been-decided-in-202526-premier-league|title=Everything that's been decided in 2025/26 Premier League|publisher=Premier League|language=en|date=24 May 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Petrović on esindanud Serbiat ka U21-koondises. U21-koondises debüteeris ta 9. oktoobril 2020 Euroopa U21 meistrivõistluste valikmängus Poola vastu ning hoidis 1:0 võidumängus värava puhtana.<ref>{{cite web|url=https://www.revolutionsoccer.net/news/new-england-revolution-sign-serbian-goalkeeper-djordje-petrovic|title=New England Revolution sign 22-year-old Serbian goalkeeper Djordje Petrović|publisher=New England Revolution|language=en|date=6 April 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia A-koondises]] debüteeris Petrović 25. jaanuaril 2021 [[sõprusmäng]]us [[Dominikaani Vabariigi jalgpallikoondis|Dominikaani Vabariigi]] vastu. Kohtumine lõppes 0:0.<ref>{{cite web|url=https://fss.rs/utakmica/dominikanska-republika-srbija/?script=lat|title=Dominikanska Republika 0–0 Srbija|publisher=Fudbalski savez Srbije|language=sr|date=25 January 2021|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aastal kuulus Petrović Serbia koosseisu [[UEFA Euro 2024|Euroopa meistrivõistlustel]], kuid turniiril väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuro/history/news/028e-1b154cb8afd1-b5ab2c4eebf5-1000--euro-2024-squads-confirmed-check-out-every-team-s-list-in-full/|title=EURO 2024 squads confirmed: Check out every team's list in full|publisher=UEFA|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Sama aasta novembris sai ta koondises rohkem mänguaega, kaitstes Serbia väravat UEFA Rahvuste Liiga 1:1 viigimängus [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] ja 0:0 viigimängus [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://fss.rs/utakmica/svajcarska-1-1-0-0-srbija/?script=lat|title=Švajcarska 1–1 Srbija|publisher=Fudbalski savez Srbije|language=sr|date=15 November 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> 2025. aasta MM-valikturniiril alustas Petrović Serbia väravas kuut kohtumist. 2026. aasta 1. oktoobril kaitses ta Serbia väravat UEFA Rahvuste Liiga kohtumises [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] vastu ning tegi kuus tõrjet, kuid Serbia kaotas 0:2.<ref>{{cite web|url=https://fss.rs/srbija-3/?script=lat|title=Srbija imala priliku, Nemačka slavila u Minhenu|publisher=Fudbalski savez Srbije|language=sr|date=1 October 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta oktoobri alguse seisuga oli Petrović pidanud Serbia A-koondises 13 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://theanalyst.com/players/3575/djordje-petrovic/national|title=Djordje Petrovic International Career|publisher=Opta Analyst|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/djordje-petrovic/nationalmannschaft/spieler/465555/verein/3438/plus/0 Đorđe Petrović – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed * [[New England Revolution]]i hooaja parim mängija: 2022 * New England Revolutioni mängijate valitud hooaja parim mängija: 2022 * [[MLS All-Star]]: 2023 * [[RC Strasbourg Alsace]]'i hooaja parim mängija: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/djordje-petrovic/profil/spieler/465555 Đorđe Petrović] Transfermarkti lehel *[https://www.mlssoccer.com/players/dorde-petrovic/ Đorđe Petrović] Major League Socceri kodulehel {{AFC Bournemouthi mängijad}} {{UEFA Euro 2024 Serbia koondis}} {{JÄRJESTA:Petrovic, Dorde}} [[Kategooria:Serbia jalgpallurid]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:RC Strasbourgi jalgpallurid]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] ex8htfm04qubes34fk9gb1ek6li6gga 0 722279 7249091 2026-10-07T14:30:28Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:Ivan Mesík bij Heracles Almelo (2025) (cropped).JPG|pisi|Ivan Mesík [[Heracles Almelo]] särgis (2025)]] '''Ivan Mesík''' (sündinud [[1. juuni]]l [[2001]] [[Banská Bystrica]]s) on [[Slovakkia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Charlton Athletic FC]] ja [[Slovakkia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Mesík alustas jalgpalliga kodulinna klubi [[FK Dukla Banská Bystrica|Dukla Banská Bystrica]] noortesüsteemis. 201...' 7249091 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ivan Mesík bij Heracles Almelo (2025) (cropped).JPG|pisi|Ivan Mesík [[Heracles Almelo]] särgis (2025)]] '''Ivan Mesík''' (sündinud [[1. juuni]]l [[2001]] [[Banská Bystrica]]s) on [[Slovakkia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[Charlton Athletic FC]] ja [[Slovakkia jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Mesík alustas jalgpalliga kodulinna klubi [[FK Dukla Banská Bystrica|Dukla Banská Bystrica]] noortesüsteemis. 2016. aastal liitus ta [[FC Spartak Trnava|Spartak Trnava]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.charltonafc.com/news/ivan-mesik-joins-addicks|title=Ivan Mesík joins the Addicks|publisher=Charlton Athletic FC|language=en|date=30 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Spartak Trnava esindusmeeskonnas debüteeris Mesík 18. mail 2019 Slovakkia kõrgliigas [[FC Nitra|Nitra]] vastu. Ta mängis kogu kohtumise ning Spartak võitis 1:0. Hooajal 2019/20 tõusis Mesík klubi põhikoosseisu. Esimese liigavärava lõi ta 4. augustil 2019 2:0 võidumängus Nitra vastu. Kokku pidas ta Spartaki esindusmeeskonnas 23 ametlikku kohtumist ja lõi kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://fcst.vcislach.sk/en/hraci/392-ivan-mesik|title=Ivan Mesík|publisher=FCST v číslach|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2020. aasta jaanuaris siirdus Mesík Taani kõrgliigaklubisse [[FC Nordsjælland]], kellega sõlmis viieaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.trnavskyhlas.sk/c/27866-spartakovec-mesik-prestupil-do-danska-orsulu-skusaju-gruzinci/|title=Spartakovec Mesík prestúpil do Dánska, Oršulu skúšajú Gruzínci|publisher=Trnavský hlas|language=sk|date=28 January 2020|access-date=7 October 2026}}</ref> Nordsjællandi eest pidas ta kolme aasta jooksul 38 ametlikku kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.fcn.dk/nyheder/2023/januar-2023/ivan-mesik-skifter-til-pescara-siger-farvel-til-en-meget-unik-klub|title=Ivan Mesik skifter til Pescara: Siger farvel til en meget unik klub|publisher=FC Nordsjælland|language=da|date=5 January 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> 2021. aasta augustis siirdus Mesík hooaja lõpuni laenule Norra kõrgliigaklubisse [[Stabæk Fotball]]. Järgmisel aastal mängis ta laenulepingu alusel teises Norra kõrgliigaklubis [[Odds BK]]. Stabæki eest pidas ta Norra kõrgliigas 12 kohtumist ja lõi ühe värava, Oddi eest mängis ta kümnes kõrgliigakohtumises.<ref>{{cite web|url=https://www.fcn.dk/nyheder/2023/januar-2023/ivan-mesik-skifter-til-pescara-siger-farvel-til-en-meget-unik-klub|title=Ivan Mesik skifter til Pescara: Siger farvel til en meget unik klub|publisher=FC Nordsjælland|language=da|date=5 January 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> 2023. aasta jaanuaris siirdus Mesík püsiva üleminekuga Itaalia tugevuselt kolmanda liiga klubisse [[Delfino Pescara 1936|Pescara]].<ref>{{cite web|url=https://www.pescaracalcio.com/ufficiale-ivan-mesik-e-biancazzurro/|title=Ufficiale: Ivan Mesik è biancazzurro|publisher=Delfino Pescara 1936|language=it|date=5 January 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Pooleteise hooaja jooksul kujunes ta klubi põhikaitsjaks ning pidas Pescara eest kõigis võistlussarjades 48 kohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.heracles.nl/2024/06/05/heracles-almelo-contracteert-ivan-mesik-en-lorenzo-milani/|title=Heracles Almelo contracteert Ivan Mesik en Lorenzo Milani|publisher=Heracles Almelo|language=nl|date=5 June 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aasta juunis liitus Mesík Hollandi kõrgliigaklubiga [[Heracles Almelo]], kellega sõlmis nelja-aastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.heracles.nl/2024/06/05/heracles-almelo-contracteert-ivan-mesik-en-lorenzo-milani/|title=Heracles Almelo contracteert Ivan Mesik en Lorenzo Milani|publisher=Heracles Almelo|language=nl|date=5 June 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 mängis ta 33 [[Eredivisie]] kohtumises ja lõi ühe värava. Hooajal 2025/26 pidas ta liigas 30 kohtumist ja lõi kaks väravat. Kahe Heracleses veedetud hooaja jooksul pidas Mesík klubi eest kõigis võistlussarjades kokku 71 kohtumist ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.heracles.nl/2026/06/30/ivan-mesik-maakt-transfer-naar-charlton-athletic/|title=Ivan Mesik maakt transfer naar Charlton Athletic|publisher=Heracles Almelo|language=nl|date=30 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta juunis siirdus Mesík Inglismaa esiliigaklubisse [[Charlton Athletic FC]]. Üleminekusummat ei avalikustatud ning Mesík sõlmis Charltoniga nelja-aastase lepingu 2030. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.charltonafc.com/news/ivan-mesik-joins-addicks|title=Ivan Mesík joins the Addicks|publisher=Charlton Athletic FC|language=en|date=30 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese ametliku kohtumise Charltoni eest pidas Mesík 8. augustil 2026 Inglismaa liigakarikas [[Cheltenham Town F.C.|Cheltenham Town]]i vastu, sekkudes 3:1 võidumängus vahetusest. [[The Championship]]is debüteeris ta 15. augustil [[Derby County]] vastu. Esimest korda alustas ta liigamängu põhikoosseisus 29. augustil, kui Charlton alistas [[Preston North End]]i 1:0.<ref>{{cite web|url=https://www.cafc.co.uk/fixture/view/28816|title=Charlton 1 Preston North End 0|publisher=Charlton Athletic FC|language=en|date=29 August 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Mesík on esindanud Slovakkiat mitmes noortekoondises. Slovakkia U21-koondises pidas ta aastatel 2020–2022 17 kohtumist ja lõi ühe värava. Slovakkia A-koondisse kutsuti ta esimest korda juba 2022. aastal, kuid toona ta väljakule ei pääsenud.<ref>{{cite web|url=https://www.charltonafc.com/news/ivan-mesik-joins-addicks|title=Ivan Mesík joins the Addicks|publisher=Charlton Athletic FC|language=en|date=30 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia A-koondises]] debüteeris Mesík 20. märtsil 2025 [[UEFA Rahvuste Liiga]] üleminekumängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu. Ta sekkus 0:0 lõppenud kohtumises teise poolaja alguses [[Adam Obert]]i asemel vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://futbalsfz.sk/zapas/675f3e57e9d205761245abf1/|title=Slovensko – Slovinsko 0:0|publisher=Slovenský futbalový zväz|language=sk|date=20 March 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta 7. oktoobri seisuga oli Mesík pidanud Slovakkia A-koondises viis kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ivan-mesik/nationalmannschaft/spieler/482838/verein/3503/plus/0 Ivan Mesík – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[FC Spartak Trnava]] * [[Slovakkia karikavõistlused jalgpallis|Slovakkia karikas]]: 2018/19 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://futbalsfz.sk/reprezentacia/hrac/5d6578ef86dc8b72382fa92a/ivan.mesik Ivan Mesík] Slovakkia jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/ivan-mesik/profil/spieler/482838 Ivan Mesík] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Mesik, Ivan}} [[Kategooria:Slovakkia jalgpallurid]] [[Kategooria:Charlton Athletic FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] fmnrggq3q6rb31j80to41abb5ld8xvp 0 722280 7249110 2026-10-07T15:08:08Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:RC Lens - Lille OSC (08-10-2023) 12 (cropped1).jpg|pisi|Leny Yoro (2023)]] '''Leny Jean-Luc Yoro''' (sündinud [[13. november|13. novembril]] [[2005]] [[Saint-Maurice]]'is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Manchester United FC]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Yoro alustas jalgpalliga UJA Alfortville'is. 2012. aastal kolis ta koos perega [[Villeneuve-d'Ascq]]i ja hakkas mängima...' 7249110 wikitext text/x-wiki [[Fail:RC Lens - Lille OSC (08-10-2023) 12 (cropped1).jpg|pisi|Leny Yoro (2023)]] '''Leny Jean-Luc Yoro''' (sündinud [[13. november|13. novembril]] [[2005]] [[Saint-Maurice]]'is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa kõrgliigaklubis [[Manchester United FC]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Yoro alustas jalgpalliga UJA Alfortville'is. 2012. aastal kolis ta koos perega [[Villeneuve-d'Ascq]]i ja hakkas mängima Villeneuve-d'Ascq Métropole'i noortemeeskonnas. 2017. aastal, 12-aastaselt, liitus ta [[Lille OSC]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/node/9297|title=Leny Yoro, 2ème plus jeune Dogue de l’Histoire en L1|publisher=LOSC|language=fr|date=16 May 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Lille'i esindusmeeskonnas debüteeris Yoro [[Ligue 1]]-is 14. mail 2022 võõrsilmängus [[OGC Nice]]'i vastu. Ta sekkus 3:1 võidumängus 78. minutil vahetusest. Yoro oli debüüdi ajal 16 aasta, kuue kuu ja ühe päeva vanune ning temast sai Lille'i ajaloo üks noorimaid Prantsusmaa kõrgliigas mänginud jalgpallureid.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/node/9297|title=Leny Yoro, 2ème plus jeune Dogue de l’Histoire en L1|publisher=LOSC|language=fr|date=16 May 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> 2022. aasta augustis pikendas ta Lille'iga lepingut 2025. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.losc.fr/en/node/9686|title=Leny Yoro prolonge avec le LOSC|publisher=LOSC|language=fr|date=2 August 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 pidas Yoro Lille'i eest 13 Prantsusmaa kõrgliiga kohtumist. Järgmisel hooajal tõusis ta meeskonna põhikoosseisu. Esimese värava eurosarjas lõi ta 24. augustil 2023 [[UEFA Konverentsiliiga]] valikmängus Horvaatia klubi [[HNK Rijeka|Rijeka]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/leny-yoro/alletore/spieler/923831|title=Leny Yoro – All goals|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese Ligue 1 värava lõi ta 16. septembril 2023 2:2 viigimängus [[Stade Rennais]]' vastu. Hooajal 2023/24 pidas Yoro Ligue 1-s 32 kohtumist, neist 30 põhikoosseisus, ning lõi kaks väravat. Kõigis võistlussarjades kogunes talle 44 kohtumist ja kolm väravat. Ta valiti 2023. aasta septembris Lille'i kuu parimaks mängijaks ning hooaja lõpus kandideeris Prantsusmaa profijalgpallurite liidu UNFP aasta parima noormängija auhinnale. Lisaks valiti ta Ligue 1 hooaja sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://losc.fr/actualites/2024-05-24/2023-2024-quel-bilan-individuel-pour-les-dogues|title=2023-2024 : Quel bilan individuel pour les Dogues ?|publisher=LOSC|language=fr|date=25 May 2024|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.unfp.org/2024/05/5-comme-les-anneaux-olympiques/|title=5 comme les anneaux olympiques…|publisher=UNFP|language=fr|date=13 May 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Lille lõpetas Prantsusmaa kõrgliiga neljandal kohal. 2024. aasta juulis siirdus Yoro Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Manchester United FC]]. Üleminekusumma oli 62 miljonit eurot (umbes 52 miljonit naelsterlingit) ning sellele võis lisanduda veel kaheksa miljonit eurot boonustena. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu 2029. aasta suveni, võimalusega seda veel ühe hooaja võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/c7209jxjn45o|title=Man Utd sign Yoro from Lille in £52m deal|publisher=BBC Sport|language=en|date=18 July 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aasta suvel sai Yoro Manchester Unitedi hooajaeelses sõprusmängus [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu jalavigastuse, mistõttu pidi ta minema operatsioonile ja jäi mitmeks kuuks väljakult eemale.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/match-preview-for-man-utd-v-fulham-in-the-premier-league-13-august-2024|title=Match preview: United v Fulham|publisher=Manchester United FC|language=en|date=13 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Manchester Unitedi eest tegi ta ametliku debüüdi 4. detsembril 2024 [[Premier League]]'i võõrsilmängus Arsenali vastu, sekkudes teisel poolajal vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/leny-yoro-makes-man-utd-debut-away-to-arsenal-4-december-2024|title=Leny Yoro makes United debut at Arsenal|publisher=Manchester United FC|language=en|date=4 December 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese värava Manchester Unitedi eest lõi Yoro 10. aprillil 2025 [[UEFA Euroopa Liiga]] veerandfinaali avamängus [[Olympique Lyonnais]]' vastu. Ta viigistas avapoolaja üleminutil seisu 1:1 ning kohtumine lõppes 2:2.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/0298-1d7d8b2821d6-9160dc60bed5-1000--lyon-2-2-manchester-united-rayan-cherki-earns-lyon-last-gasp/|title=Lyon 2-2 Manchester United: Rayan Cherki earns Lyon last-gasp draw|publisher=UEFA|language=en|date=11 April 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Manchester United jõudis samal hooajal Euroopa Liiga finaali. Yoro alustas finaali [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspuri]] vastu põhikoosseisus ja mängis kogu kohtumise, kuid United kaotas 0:1.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/0299-1dcffd82d4a0-c280ee5f9c62-1000/|title=Tottenham 1-0 Manchester United: Spurs win 2025 Europa League|publisher=UEFA|language=en|date=21 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 mängis ta Premier League'is 21 kohtumises. Hooajal 2025/26 kujunes Yoro Manchester Unitedi kaitseliinis regulaarseks mängijaks. Ta osales 32 Premier League'i kohtumises. Manchester United lõpetas hooaja Inglismaa kõrgliigas kolmandal kohal ja kindlustas koha järgmise hooaja [[UEFA Meistrite Liiga]]s.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/the-best-stats-to-sum-up-2025-26-teamviewer-in-numbers|title=The best stats to sum up 2025/26|publisher=Manchester United FC|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Yoro on esindanud Prantsusmaad mitmes noortekoondises. Ta on mänginud Prantsusmaa U17-, U18-, U19-, U21- ja U23-koondises. U21-koondises pidas ta 2023.–2026. aastal kümme kohtumist ning 2024. aastal mängis ühe kohtumise Prantsusmaa U23-koondises.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10204-yoro-leny/fiche.html|title=Leny Yoro|publisher=Fédération Française de Football|language=fr|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa A-koondisse]] kutsus peatreener [[Zinédine Zidane]] Yoro esimest korda 2026. aasta septembris UEFA Rahvuste Liiga kohtumisteks.<ref>{{cite web|url=https://www.manutd.com/en/news/leny-yoro-receives-first-senior-france-call-up|title=Leny Yoro receives first senior France call-up|publisher=Manchester United FC|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> A-koondises debüteeris Yoro 5. oktoobril 2026 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] vastu. Ta alustas [[Stade de France]]'il peetud kohtumist põhikoosseisus ja mängis kogu 4:1 võidumängu.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10204-yoro-leny/fiche.html|title=Leny Yoro|publisher=Fédération Française de Football|language=fr|access-date=7 October 2026}}</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed * [[Ligue 1]] hooaja sümboolne koosseis: [[Ligue 1 hooaeg 2023–2024|2023/24]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.manutd.com/en/teams/mens-team/leny-yoro Leny Yoro] Manchester Unitedi kodulehel *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10204-yoro-leny/fiche.html Leny Yoro] Prantsusmaa jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/leny-yoro/profil/spieler/923831 Leny Yoro] Transfermarkti lehel {{Manchester United FC mängijad}} {{JÄRJESTA:Yoro, Leny}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 66hthp2dkdq4uh1tm032fcku2wwjzy3 0 722281 7249125 2026-10-07T15:45:44Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Leny Yoro]] 7249125 wikitext text/x-wiki #suuna [[Leny Yoro]] t8naa2g22fhdf5s8fxvwvizwkadhja1 2 722282 7249130 2026-10-07T15:54:10Z JuzeffaB 239202 Uus lehekülg: 'Leptospiroosi haigust põhjustab bakter perekonnast Leptospira, mis on väga liikuv, õhuke, paindlik, filamentne spiraalne, otstest konksukujuline spiroheet (joonis 1.). Kõrge liikuvuse saavutavad nad vingerdavate ja paindlike liigutuste abil, samaaegselt pööreldes ümber oma telje. Leptospira on obligatoorne aeroobne bakter, millel on nii gramnegatiivse kui ka grampositiivse bakteri omadused. (Goldstein, 2010)' 7249130 wikitext text/x-wiki Leptospiroosi haigust põhjustab bakter perekonnast Leptospira, mis on väga liikuv, õhuke, paindlik, filamentne spiraalne, otstest konksukujuline spiroheet (joonis 1.). Kõrge liikuvuse saavutavad nad vingerdavate ja paindlike liigutuste abil, samaaegselt pööreldes ümber oma telje. Leptospira on obligatoorne aeroobne bakter, millel on nii gramnegatiivse kui ka grampositiivse bakteri omadused. (Goldstein, 2010) 5vgn6j63j3616ts8d1hri3nyu6ei2qz 0 722283 7249144 2026-10-07T16:48:14Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:George Campbell CF Montreal NYCFC 6.28.25-013 (cropped).jpg|pisi|George Campbell [[CF Montréal]]i särgis (2025)]] '''George Hampton Campbell''' (sündinud [[22. juuni]]l [[2001]] [[Chester (Pennsylvania)|Chesteris]], [[Pennsylvania]] osariigis) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[West Bromwich Albion FC]] ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == C...' 7249144 wikitext text/x-wiki [[Fail:George Campbell CF Montreal NYCFC 6.28.25-013 (cropped).jpg|pisi|George Campbell [[CF Montréal]]i särgis (2025)]] '''George Hampton Campbell''' (sündinud [[22. juuni]]l [[2001]] [[Chester (Pennsylvania)|Chesteris]], [[Pennsylvania]] osariigis) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa esiliigaklubis [[West Bromwich Albion FC]] ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Campbell sündis Pennsylvanias Chesteris. Hiljem kolis tema pere [[Atlanta]]sse ning 2016. aastal liitus Campbell [[Atlanta United FC|Atlanta Unitedi]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/getting-know-george-campbell|title=Getting to know George Campbell|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=18 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Atlanta Unitedi U16-meeskonnaga tuli ta hooajal 2016/17 USA noortemeistriks.<ref>{{cite web|url=https://www.atlutd.com/news/forged-atlanta-homegrown-george-campbell-his-development-through-atlanta-uniteds|title=Forged by Atlanta: The Homegrown George Campbell on his development through Atlanta United's system|publisher=Atlanta United FC|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Profijalgpallis debüteeris Campbell 9. märtsil 2019 Atlanta Unitedi reservmeeskonnas [[USL Championship]]i kohtumises [[Hartford Athletic]]i vastu. Ta valiti selles mängus kohtumise parimaks mängijaks. Sama aasta juulis sõlmis Atlanta United temaga ''Homegrown Player''-lepingu, mis hakkas kehtima 2020. aasta hooajast.<ref>{{cite web|url=https://www.atlutd.com/news/atlanta-united-acquires-up-to-900-000-in-general-allocation-money|title=Atlanta United Acquires Up To $900,000 in General Allocation Money|publisher=Atlanta United FC|language=en|date=13 December 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Atlanta Unitedi esindusmeeskonnas ja [[Major League Soccer]]is debüteeris Campbell 7. märtsil 2020 [[FC Cincinnati]] vastu. Ta sekkus juba avapoolajal vahetusest ning Atlanta võitis 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/player/487|title=G. Campbell|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimest korda alustas ta MLS-i kohtumist põhikoosseisus 17. juulil 2021 [[New England Revolution]]i vastu. Esimese MLS-i värava lõi ta 10. septembril 2021, kui Atlanta alistas [[Orlando City SC]] 3:0.<ref>{{cite web|url=https://www.atlutd.com/news/atlanta-united-acquires-up-to-900-000-in-general-allocation-money|title=Atlanta United Acquires Up To $900,000 in General Allocation Money|publisher=Atlanta United FC|language=en|date=13 December 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2022 mängis Campbell Atlanta eest 20 MLS-i kohtumises, neist 16 põhikoosseisus. Kolme hooaja jooksul kogunes talle Atlanta Unitedi eest 36 põhihooaja kohtumist ja üks värav.<ref>{{cite web|url=https://en.cfmontreal.com/news/cf-montreal-acquires-defender-george-campbell|title=CF Montréal acquires defender George Campbell|publisher=CF Montréal|language=en|date=13 December 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> 2022. aasta detsembris siirdus Campbell [[CF Montréal]]i. Montréal andis Atlanta Unitedile tema eest 600 000 USA dollari väärtuses garanteeritud ''General Allocation Money''{{'}}t ning sõltuvalt tingimuste täitumisest võis summa suureneda 900 000 dollarini. Atlanta säilitas ka õiguse osale võimalikust tulevasest üleminekusummast.<ref>{{cite web|url=https://en.cfmontreal.com/news/cf-montreal-acquires-defender-george-campbell|title=CF Montréal acquires defender George Campbell|publisher=CF Montréal|language=en|date=13 December 2022|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese värava Montréali eest lõi Campbell 26. augustil 2023, kui tema 86. minuti tabamus tõi klubile 1:0 võidu New England Revolutioni üle.<ref>{{cite web|url=https://www.cfmontreal.com/nouvelles/en-direct-a-19h30-cf-montreal-v-new-england-revolution-x1483|title=Marque finale – CF Montréal 1-0 New England Revolution|publisher=CF Montréal|language=fr|date=26 August 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2024 pidas ta 28 MLS-i kohtumist ja sai kirja isikliku rekordi, mängides liigas 2197 minutit.<ref>{{cite web|url=https://en.cfmontreal.com/players/george-campbell/|title=George Campbell|publisher=CF Montréal|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Kokku pidas ta kolme hooaja jooksul CF Montréali eest 70 MLS-i põhihooaja kohtumist, neist 61 põhikoosseisus, lõi ühe värava ja andis viis väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://en.cfmontreal.com/news/george-campbell-transferred-to-west-bromwich-albion-f-c|title=George Campbell transferred to West Bromwich Albion F.C.|publisher=CF Montréal|language=en|date=18 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2025. aasta juulis siirdus Campbell Inglismaa esiliigaklubisse [[West Bromwich Albion FC]]. Üleminekusummat ei avalikustatud ning Campbell sõlmis klubiga nelja-aastase lepingu, mis kehtib 2029. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-sign-defender-george-campbell|title=Albion sign defender George Campbell|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=18 July 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> West Bromwich Albioni eest debüteeris Campbell [[The Championship]]is 9. augustil 2025, kui sekkus 1:0 võidumängus [[Blackburn Rovers FC|Blackburn Roversi]] vastu 89. minutil vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-1-0-blackburn-rovers|title=Albion 1-0 Blackburn Rovers|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=9 August 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimest korda alustas ta klubi põhikoosseisus kolm päeva hiljem liigakarikamängus [[Derby County FC|Derby County]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-1-1p-derby-county|title=Albion 1-1(P) Derby County|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=12 August 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese värava West Bromwich Albioni eest lõi Campbell 29. detsembril 2025 2:1 võidumängus [[Queens Park Rangers FC|Queens Park Rangersi]] vastu, suunates [[Callum Styles]]i [[nurgalöök|nurgalöögi]] peaga väravasse.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/albion-2-1-qpr|title=Albion 2-1 QPR|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=29 December 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta märtsis lõi ta neljas liigamängus kaks väravat ja aitas meeskonnal jääda kogu kuu kaotuseta, mille järel nimetati ta Championshipi kuu parima mängija auhinna nelja kandidaadi hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.wba.co.uk/news/george-campbell-nominated-marchs-sky-bet-championship-player-month-award|title=George Campbell nominated for March's Sky Bet Championship Player of the Month award|publisher=West Bromwich Albion FC|language=en|date=9 April 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 pidas Campbell Championshipis 39 kohtumist ja lõi neli väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/west-bromwich-albion/leistungsdaten/verein/984/reldata/GB2%262025/plus/1|title=West Bromwich Albion – Squad statistics 2025/26|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Campbell on esindanud Ameerika Ühendriike ka noortekoondistes. 2019. aastal pidas ta kaks kohtumist USA U20-koondises ning aastatel 2023–2024 kolm kohtumist U23-koondises.<ref>{{cite web|url=https://en.cfmontreal.com/players/george-campbell/|title=George Campbell|publisher=CF Montréal|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA A-koondisse]] kutsuti Campbell esimest korda 2025. aasta jaanuaris. Koondises debüteeris ta 18. jaanuaril 2025 sõprusmängus [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu. Campbell alustas põhikoosseisus ja mängis 88 minutit, enne kui ta vahetati välja [[Walker Zimmerman]]i vastu. USA võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2025/01/usa-vs-venezuela-score-result-highlights-match-recap-jan-18|title=USMNT vs. Venezuela: Match Recap & Highlights for Jan. 18 International Friendly|publisher=U.S. Soccer|language=en|date=18 January 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta 7. oktoobri seisuga oli Campbell pidanud USA A-koondises kolm kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/george-campbell/nationalmannschaft/spieler/585769/verein/3505/plus/0 George Campbell – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.wba.co.uk/player/487 George Campbell] West Bromwich Albioni kodulehel *[https://www.ussoccer.com/players/c/george-campbell George Campbell] USA jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/george-campbell/profil/spieler/585769 George Campbell] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Campbell, George}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jalgpallurid]] [[Kategooria:West Bromwich Albion FC mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] i2um7z99e9ipqxb650cjnrya4ltjdsa 2 722284 7249145 2026-10-07T16:50:40Z Tekstiilikunstnik 239212 Uus lehekülg: ''''Annika Kiidron''' (sündinud 16. oktoobril 1981) on eesti kunstnik, moedisainer ja tekstiilikunstnik. Tema loomingut iseloomustavad sotsiaalkriitilised teemad, traditsioonilise käsitöö sidumine kaasaegse disainiga ning olemasolevate ja kasutuselt kõrvaldatud materjalide väärtustamine.<ref name="Muurileht2021">{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/wp-content/uploads/sites/5/2021/11/myyrileht112_november20211.pdf.pdf |pealkiri=Müürileht, november 2021 |väljaan...' 7249145 wikitext text/x-wiki '''Annika Kiidron''' (sündinud 16. oktoobril 1981) on eesti kunstnik, moedisainer ja tekstiilikunstnik. Tema loomingut iseloomustavad sotsiaalkriitilised teemad, traditsioonilise käsitöö sidumine kaasaegse disainiga ning olemasolevate ja kasutuselt kõrvaldatud materjalide väärtustamine.<ref name="Muurileht2021">{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/wp-content/uploads/sites/5/2021/11/myyrileht112_november20211.pdf.pdf |pealkiri=Müürileht, november 2021 |väljaanne=Müürileht |aasta=2021}}</ref> Kiidron on kahekordne [[ERKI Moeshow]] võitja. 2020. aastal pälvis ta kollektsiooniga „Give Me My Fairytale“ rahvusvahelise NextGen Awards Première Vision konkursi Grand Jury Prize'i ning Estonian Fashion Festivali peapreemia.<ref name="ArtsThread">{{Netiviide |url=https://www.artsthread.com/competitions/nextgen-awards-premiere-vision |pealkiri=NextGen Awards Premiere Vision |väljaanne=ARTS THREAD |vaadatud=7.10.2026}}</ref><ref name="EFF2020">{{Netiviide |url=https://inkubaator.tallinn.ee/2020/06/30/otseulekandena-toimunud-estonian-fashion-festival-2020-kuulutas-valja-voitjad/ |pealkiri=Estonian Fashion Festival 2020 kuulutas välja võitjad |väljaanne=Tallinna Ettevõtlusinkubaator |aasta=2020}}</ref> 2021. aastal pälvis ta Eesti moeauhinna [[Hõbenõel]].<ref name="Hobenoel">{{Netiviide |url=https://www.artun.ee/et/annika-kiidron-roomets-hobenoela-voitja-2021/ |pealkiri=Annika Kiidron-Roomets Hõbenõela võitja 2021 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |aasta=2021}}</ref> == Haridus == Kiidron õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas tekstiilikunsti ning jätkas õpinguid Eesti Kunstiakadeemias disaini ja rakenduskunsti magistriõppes moedisaini suunal. Magistriõpingute ajal õppis ta vahetusüliõpilasena ka Iisraelis [[Shenkar College of Engineering and Design|Shenkari kolledžis]].<ref name="EKA2020">{{Netiviide |url=https://www.artun.ee/et/annika-kiidron-voitis-pariisis-grand-prix/ |pealkiri=Annika Kiidron võitis Pariisis Grand Prix! |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |aasta=2020}}</ref> == Looming == Kiidroni looming paikneb moe-, tekstiili- ja kunstipraktika piirimail. Tema töödes on olulisel kohal sotsiaalkriitilised teemad ning materjalide ja käsitöö väärtuse ümbermõtestamine. Ta on kasutanud oma loomingus muu hulgas vanu tikandeid ja teisi olemasolevaid tekstiile, ühendades traditsioonilisi käsitöövõtteid kaasaegse moe ja visuaalse keelega.<ref name="Muurileht2021"/> Kiidron on oma loomingut kirjeldanud sotsiaalkriitilisena ning käsitlenud moodi vahendina, mille kaudu juhtida tähelepanu ühiskondlikele probleemidele. Tema loomingus on käsitletud muu hulgas inimese ja virtuaalmaailma suhet, vaimset tervist, jätkusuutlikkust ning tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref name="ERR2020">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1217041/annika-kiidron-peaksime-puudma-maailma-moe-kaest-paasta |pealkiri=Annika Kiidron: peaksime püüdma maailma moe käest päästa |väljaanne=ERR |aasta=2020}}</ref> === „It's a Trap?” === 2018. aastal võitis Kiidron ERKI Moeshow kollektsiooniga „It's a Trap?”.<ref name="ERKI2018">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/844669/erki-moeshow-2018-disainerid-esitlevad-kiievis-oma-kollektsioone |pealkiri=ERKI Moeshow 2018 disainerid esitlevad Kiievis oma kollektsioone |väljaanne=ERR |aasta=2018}}</ref> Kollektsioon käsitles inimese suhet virtuaalmaailmaga ning kasutas visuaalse ruumilisuse loomiseks 3D-efekti.<ref name="Muurileht2021"/> === „Give Me My Fairytale” === 2020. aastal valmis Kiidronil kollektsioon „Give Me My Fairytale“, milles ta kasutas vanu ristpistetikandeid ja teisi olemasolevaid tekstiile. Kollektsioon keskendus käsitöö väärtustamisele ning kasutuselt kõrvaldatud tekstiilidele uue konteksti andmisele.<ref name="ERKI2020">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1129453/galerii-ja-video-erki-moeshow-voitis-annika-kiidron |pealkiri=Galerii ja video: ERKI moeshow võitis Annika Kiidron |väljaanne=ERR |aasta=2020}}</ref> Kollektsiooniga võitis Kiidron 2020. aastal teist korda ERKI Moeshow, Estonian Fashion Festivali peapreemia ning rahvusvahelise NextGen Awards Première Vision konkursi Grand Jury Prize'i.<ref name="ERKI2020"/><ref name="EFF2020"/><ref name="ArtsThread"/> === „Depressioonipoeesia” === Kollektsioonis „Depressioonipoeesia“ jätkas Kiidron tikandite ja kaasaegse visuaalse keele ühendamist. Töödes kasutatud ristpistetikanditesse olid peidetud sõnumid, mis muutusid nähtavaks 3D-prillide abil. Kollektsioon käsitles muu hulgas vaimse tervise ja depressiooni teemasid.<ref name="Muurileht2021"/> Kollektsiooni esitleti Tallinn Fashion Weekil ning selle eest pälvis Kiidron 2021. aastal Hõbenõela.<ref name="Hobenoel"/> == Tunnustused == * 2018 – ERKI Moeshow, võitja, „It's a Trap?”<ref name="ERKI2018"/> * 2020 – Estonian Fashion Festival, peapreemia, „Give Me My Fairytale“<ref name="EFF2020"/> * 2020 – ERKI Moeshow, võitja, „Give Me My Fairytale“<ref name="ERKI2020"/> * 2020 – NextGen Awards Première Vision, Grand Jury Prize, „Give Me My Fairytale“<ref name="ArtsThread"/> * 2021 – Hõbenõel<ref name="Hobenoel"/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://eeter.err.ee/1217041/annika-kiidron-peaksime-puudma-maailma-moe-kaest-paasta Intervjuu Annika Kiidroniga ERR-is] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tekstiilikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 16. oktoobril]] j7ailmi9w7wlo8bym9m8k2n43jgj9e1 7249152 7249145 2026-10-07T17:04:37Z Kruusamägi 1530 Kruusamägi teisaldas lehekülje [[Tekstiilikunstnik/liivakast]] pealkirja [[Kasutaja:Tekstiilikunstnik/liivakast]] alla ümbersuunamist maha jätmata 7249145 wikitext text/x-wiki '''Annika Kiidron''' (sündinud 16. oktoobril 1981) on eesti kunstnik, moedisainer ja tekstiilikunstnik. Tema loomingut iseloomustavad sotsiaalkriitilised teemad, traditsioonilise käsitöö sidumine kaasaegse disainiga ning olemasolevate ja kasutuselt kõrvaldatud materjalide väärtustamine.<ref name="Muurileht2021">{{Netiviide |url=https://www.muurileht.ee/wp-content/uploads/sites/5/2021/11/myyrileht112_november20211.pdf.pdf |pealkiri=Müürileht, november 2021 |väljaanne=Müürileht |aasta=2021}}</ref> Kiidron on kahekordne [[ERKI Moeshow]] võitja. 2020. aastal pälvis ta kollektsiooniga „Give Me My Fairytale“ rahvusvahelise NextGen Awards Première Vision konkursi Grand Jury Prize'i ning Estonian Fashion Festivali peapreemia.<ref name="ArtsThread">{{Netiviide |url=https://www.artsthread.com/competitions/nextgen-awards-premiere-vision |pealkiri=NextGen Awards Premiere Vision |väljaanne=ARTS THREAD |vaadatud=7.10.2026}}</ref><ref name="EFF2020">{{Netiviide |url=https://inkubaator.tallinn.ee/2020/06/30/otseulekandena-toimunud-estonian-fashion-festival-2020-kuulutas-valja-voitjad/ |pealkiri=Estonian Fashion Festival 2020 kuulutas välja võitjad |väljaanne=Tallinna Ettevõtlusinkubaator |aasta=2020}}</ref> 2021. aastal pälvis ta Eesti moeauhinna [[Hõbenõel]].<ref name="Hobenoel">{{Netiviide |url=https://www.artun.ee/et/annika-kiidron-roomets-hobenoela-voitja-2021/ |pealkiri=Annika Kiidron-Roomets Hõbenõela võitja 2021 |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |aasta=2021}}</ref> == Haridus == Kiidron õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas tekstiilikunsti ning jätkas õpinguid Eesti Kunstiakadeemias disaini ja rakenduskunsti magistriõppes moedisaini suunal. Magistriõpingute ajal õppis ta vahetusüliõpilasena ka Iisraelis [[Shenkar College of Engineering and Design|Shenkari kolledžis]].<ref name="EKA2020">{{Netiviide |url=https://www.artun.ee/et/annika-kiidron-voitis-pariisis-grand-prix/ |pealkiri=Annika Kiidron võitis Pariisis Grand Prix! |väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia |aasta=2020}}</ref> == Looming == Kiidroni looming paikneb moe-, tekstiili- ja kunstipraktika piirimail. Tema töödes on olulisel kohal sotsiaalkriitilised teemad ning materjalide ja käsitöö väärtuse ümbermõtestamine. Ta on kasutanud oma loomingus muu hulgas vanu tikandeid ja teisi olemasolevaid tekstiile, ühendades traditsioonilisi käsitöövõtteid kaasaegse moe ja visuaalse keelega.<ref name="Muurileht2021"/> Kiidron on oma loomingut kirjeldanud sotsiaalkriitilisena ning käsitlenud moodi vahendina, mille kaudu juhtida tähelepanu ühiskondlikele probleemidele. Tema loomingus on käsitletud muu hulgas inimese ja virtuaalmaailma suhet, vaimset tervist, jätkusuutlikkust ning tekstiilitööstuse keskkonnamõju.<ref name="ERR2020">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1217041/annika-kiidron-peaksime-puudma-maailma-moe-kaest-paasta |pealkiri=Annika Kiidron: peaksime püüdma maailma moe käest päästa |väljaanne=ERR |aasta=2020}}</ref> === „It's a Trap?” === 2018. aastal võitis Kiidron ERKI Moeshow kollektsiooniga „It's a Trap?”.<ref name="ERKI2018">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/844669/erki-moeshow-2018-disainerid-esitlevad-kiievis-oma-kollektsioone |pealkiri=ERKI Moeshow 2018 disainerid esitlevad Kiievis oma kollektsioone |väljaanne=ERR |aasta=2018}}</ref> Kollektsioon käsitles inimese suhet virtuaalmaailmaga ning kasutas visuaalse ruumilisuse loomiseks 3D-efekti.<ref name="Muurileht2021"/> === „Give Me My Fairytale” === 2020. aastal valmis Kiidronil kollektsioon „Give Me My Fairytale“, milles ta kasutas vanu ristpistetikandeid ja teisi olemasolevaid tekstiile. Kollektsioon keskendus käsitöö väärtustamisele ning kasutuselt kõrvaldatud tekstiilidele uue konteksti andmisele.<ref name="ERKI2020">{{Netiviide |url=https://eeter.err.ee/1129453/galerii-ja-video-erki-moeshow-voitis-annika-kiidron |pealkiri=Galerii ja video: ERKI moeshow võitis Annika Kiidron |väljaanne=ERR |aasta=2020}}</ref> Kollektsiooniga võitis Kiidron 2020. aastal teist korda ERKI Moeshow, Estonian Fashion Festivali peapreemia ning rahvusvahelise NextGen Awards Première Vision konkursi Grand Jury Prize'i.<ref name="ERKI2020"/><ref name="EFF2020"/><ref name="ArtsThread"/> === „Depressioonipoeesia” === Kollektsioonis „Depressioonipoeesia“ jätkas Kiidron tikandite ja kaasaegse visuaalse keele ühendamist. Töödes kasutatud ristpistetikanditesse olid peidetud sõnumid, mis muutusid nähtavaks 3D-prillide abil. Kollektsioon käsitles muu hulgas vaimse tervise ja depressiooni teemasid.<ref name="Muurileht2021"/> Kollektsiooni esitleti Tallinn Fashion Weekil ning selle eest pälvis Kiidron 2021. aastal Hõbenõela.<ref name="Hobenoel"/> == Tunnustused == * 2018 – ERKI Moeshow, võitja, „It's a Trap?”<ref name="ERKI2018"/> * 2020 – Estonian Fashion Festival, peapreemia, „Give Me My Fairytale“<ref name="EFF2020"/> * 2020 – ERKI Moeshow, võitja, „Give Me My Fairytale“<ref name="ERKI2020"/> * 2020 – NextGen Awards Première Vision, Grand Jury Prize, „Give Me My Fairytale“<ref name="ArtsThread"/> * 2021 – Hõbenõel<ref name="Hobenoel"/> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://eeter.err.ee/1217041/annika-kiidron-peaksime-puudma-maailma-moe-kaest-paasta Intervjuu Annika Kiidroniga ERR-is] [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tekstiilikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] [[Kategooria:Sündinud 16. oktoobril]] j7ailmi9w7wlo8bym9m8k2n43jgj9e1 10 722285 7249149 2026-10-07T16:56:02Z Pikne 13803 ... 7249149 sanitized-css text/css .ib-keel { color:var(--color-subtle, #666); } .ib-sümbolid { display:table; table-layout:fixed; width:100%; } .ib-sümbolid > div { display:table-row; } .ib-sümbolid > div > div { display:table-cell; text-align:center; } .ib-sümbolid > div:nth-of-type(2) > div:first-of-type { border-right: 7px solid transparent; } .ib-seis { font-size:90%; } body:not(.skin-minerva) .infobox.bordered { border-collapse: collapse; } .infobox.bordered td, .infobox.bordered th { border: 1px solid #a2a9b1; } .infobox.bordered .borderless td, .infobox.bordered .borderless th { border: 0; } .infobox.bordered .infobox-label, .infobox.bordered .infobox-data, .infobox.bordered .infobox-full-data { padding:.2em .5em; } .infobox-full-data a.mw-kartographer-map { margin:0; } kmh96ah3u4cu5mmdl0yhcj4avob1wci 3 722286 7249153 2026-10-07T17:06:02Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Tere tulemast Vikipeediasse! Tõstsin lehe [[Kasutaja:Tekstiilikunstnik/liivakast|siia]]. ~~~~' 7249153 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse! Tõstsin lehe [[Kasutaja:Tekstiilikunstnik/liivakast|siia]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 20:05 (EEST) a2l81mz1dsc0cj29o0omxp5euo4q4uw 0 722287 7249168 2026-10-07T17:49:11Z MorsMe 217455 Uus lehekülg: '{{Liin|name=|operaator=[[SEBE]]|algpeatus=Estonia 2|lõpppeatus=Kallavere|number=103|bgcolor=#961227|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/19502-1/map]|eelmine liin=102|eelmine=102 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/map]|uuendus=7. oktoober 2026|pilt=103buss.jpg|läbi=Ülemiste, Lagedi, Loo, Muuga, Maardu|avati=|suleti=|j...' 7249168 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[SEBE]]|algpeatus=Estonia 2|lõpppeatus=Kallavere|number=103|bgcolor=#961227|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/19502-1/map]|eelmine liin=102|eelmine=102 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/103/b-a/map]|uuendus=7. oktoober 2026|pilt=103buss.jpg|läbi=Ülemiste, Lagedi, Loo, Muuga, Maardu|avati=|suleti=|järgmine=104 (Harju bussiliin)|järgmine liin=104}} '''103''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Teatri väljak|Tallinna]] ja [[Maardu]] vahel, läbides [[Ülemiste]], [[Lagedi]], [[Loo]] ja [[Muuga aedlinn|Muuga]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimus kõigil päeval. Väljumised toimuvad 7-12 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2011 | |Estonia - Ülemiste - Lagedi - Loo - Muuga - Maardu | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Tallinn - Ülemiste - Lagedi - Loo - Muuga - Maardu !Maardu - Muuga - Loo - Lagedi - Ülemiste - Tallinn |- | ;;;; Estonia 2 ;;;; Tornimäe ;;;; Keskturg ;;;; Bussijaam ;;;; Sossimägi ;;;; Ülemiste jaam ;;;; Dvigatel ;;;; Kesk-Sõjamäe ;;;; Orto ;;;; Tubaka ;;;; Suur-Sõjamäe ;;;; Ruunaoja ;;;; Raudbetooni ;;;; Lennuradari ;;;; Ülejõe ;;;; Raadiojaama tee ;;;; Lagedi ;;;; Lagedi kool ;;;; Lohu ;;;; Lagedi mõis ;;;; Loo ;;;; Loo tee ;;;; Iru elektrijaam ;;;; Iru küla ;;;; Ämmamägi ;;;; Iru ;;;; Ristaia ;;;; Käära ;;;; Muuga aedlinn ;;;; Pirnipuu puiestee ;;;; Kardheina tee ;;;; Kabelikivi ;;;; Uus-Muuga ;;;; Maardu veehoidla ;;;; Kroodi oja ;;;; Lepalinnu ;;;; Vana-Muuga tee ;;;; Mäeotsa ;;;; Kallavere kauplus ;;;; Nurga ;;;; Kallavere | ; Kallavere ; Kallavere kauplus ; Orumetsa ; Vana-Muuga tee ; Lepalinnu ; Kroodi oja ; Maardu veehoidla ; Uus-Muuga ; Kabelikivi ; Kardheina tee ; Pirnipuu puiestee ; Muuga aedlinn ; Käära ; Ristaia ; Iru ; Ämmamägi ; Iru küla ; Iru elektrijaam ; Loo tee ; Loo ; Lagedi mõis ; Lohu ; Lagedi kool ; Lagedi ; Raadiojaama tee ; Ülejõe ; Lennuradari ; Sõjamäe ; Raudbetooni ; Ruunaoja ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Ülemiste jaam ; Sossimägi ; Bussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; Estonia 1 ;; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == <references /> lyaqpddw696v00ds5p6aaklu13x63d4 0 722288 7249172 2026-10-07T17:59:39Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Mohamed Bachir belloumi.jpg large.jpg|pisi|Mohamed Belloumi (2024)]] '''Mohamed El Bachir Belloumi''' (araabia keeles محمد البشير بلومي; sündinud [[1. juuni]]l [[2002]] [[Mascara]]s) on [[Alžeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängijana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis]]es. Belloumi on Alžeeria endise jalgpallitähe [[Lakhdar Belloumi]] poeg. Tema isa valiti 1981. aastal Aafrika aasta jalgpalluriks...' 7249172 wikitext text/x-wiki [[File:Mohamed Bachir belloumi.jpg large.jpg|pisi|Mohamed Belloumi (2024)]] '''Mohamed El Bachir Belloumi''' (araabia keeles محمد البشير بلومي; sündinud [[1. juuni]]l [[2002]] [[Mascara]]s) on [[Alžeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängijana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Hull City AFC]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis]]es. Belloumi on Alžeeria endise jalgpallitähe [[Lakhdar Belloumi]] poeg. Tema isa valiti 1981. aastal Aafrika aasta jalgpalluriks ning esindas Alžeeriat muu hulgas [[FIFA World Cup 1982|1982.]] ja [[FIFA World Cup 1986|1986. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/lakhdar-belloumi/profil/trainer/32067|title=Lakhdar Belloumi|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> == Klubikarjäär == Belloumi alustas jalgpalliga kodulinna klubi [[GC Mascara]] noortesüsteemis. 2020. aasta augustis liitus ta [[MC Oran]]iga ning tõusis 2021. aasta jaanuaris klubi esindusmeeskonda. Alžeeria kõrgliigas debüteeris ta 16. jaanuaril 2021 [[CR Belouizdad]]i vastu. Esimese värava profikarjääris lõi ta sama aasta veebruaris 6:0 võidumängus [[US Biskra]] üle.<ref>{{cite web|url=https://www.transfermarkt.com/mohamed-belloumi/profil/spieler/857079|title=Mohamed Belloumi|publisher=Transfermarkt|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2020/21 pidas ta MC Orani eest 28 liigamängu ja lõi kolm väravat. 2022. aasta veebruaris siirdus Belloumi Portugali klubisse [[SC Farense]]. Esialgu mängis ta klubi U23-meeskonnas, mille eest lõi 28 kohtumisega seitse väravat.<ref>{{cite web|url=https://scfarense.pt/noticia-detalhe.php?n=13|title=Jovem Belloumi renova por mais 3 épocas!|publisher=SC Farense|language=pt|date=31 July 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 tõusis ta Farense esindusmeeskonda ning aitas klubil lõpetada Portugali esiliiga teisel kohal ja tõusta [[Primeira Liga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://www.ligaportugal.pt/team/292/sc-farense/ligaportugalsabseg/20222023|title=SC Farense – 2022/23|publisher=Liga Portugal|language=pt|access-date=7 October 2026}}</ref> 2023. aasta juulis pikendas Belloumi Farensega lepingut 2026. aastani. Hooajal 2023/24 kujunes ta klubi üheks olulisemaks ründemängijaks. Portugali kõrgliigas pidas ta 33 kohtumist, lõi seitse väravat ja andis neli väravasöötu. Ta lõi värava muu hulgas [[Sporting CP]], [[SC Braga]] ja [[SL Benfica]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://scfarense.pt/noticia-detalhe.php?n=179|title=Sporting CP 3x2 SC Farense|publisher=SC Farense|language=pt|date=3 March 2024|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://scfarense.pt/noticia-detalhe.php?n=212|title=SC Farense 1x3 SL Benfica|publisher=SC Farense|language=pt|date=22 April 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aasta jaanuaris pikendas ta Farensega lepingut 2027. aastani ning tema väljaostuklausliks määrati 15 miljonit eurot. 2024. aasta augustis siirdus Belloumi Inglismaa esiliigaklubisse [[Hull City AFC]]. Üleminekusummat klubid ametlikult ei avaldanud ning Belloumi sõlmis nelja-aastase lepingu võimalusega seda veel ühe hooaja võrra pikendada.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/crkm8p01g83o|title=Hull sign Rushworth, Palmer, Belloumi & Kamara|publisher=BBC Sport|language=en|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Farense teatel oli tegemist klubi ajaloo suurima mängijamüügiga.<ref>{{cite web|url=https://scfarense.pt/noticia-detalhe.php?n=279|title=Belloumi no Hull City – A maior transferência da história do SC Farense|publisher=SC Farense|language=pt|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hull City eest debüteeris Belloumi 13. septembril 2024 Inglismaa esiliiga mängus [[Sheffield United FC|Sheffield Unitedi]] vastu. Esimesed väravad lõi ta 28. septembril, kui tegi kaks väravat 4:1 võidumängus [[Cardiff City FC|Cardiff City]] vastu. Tema teine tabamus valiti hiljem Hull City septembrikuu parimaks väravaks ning Belloumi ise klubi sama kuu parimaks mängijaks. 2024. aasta novembris sai Belloumi 0:1 kaotusmängus [[Oxford United]]i vastu eesmise ristatisideme vigastuse, mille tõttu jäi ta ülejäänud hooajaks 2024/25 väljakult eemale.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cz6j0j3wl6no|title=Hull City winger Belloumi out for the season|publisher=BBC Sport|language=en|date=7 November 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Enne vigastust oli ta pidanud Hull City eest kümme kohtumist ja löönud kaks väravat. Belloumi naasis võistlusmängudele 23. augustil 2025 Championshipi kohtumises [[Blackburn Rovers FC|Blackburn Roversi]] vastu. Hooajal 2025/26 häirisid teda lisaks kaks reielihasevigastust, mistõttu sai ta regulaarselt mängida alles hooaja lõpuosas.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cgrzkgeg1l7o|title=Hull forward Belloumi ready to return from injury|publisher=BBC Sport|language=en|date=9 March 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta mais oli Belloumi Hull City üks võtmemängijaid Championshipi väljalangemismängudel. Play-off'i poolfinaali korduskohtumises [[Millwall FC|Millwalli]] vastu sekkus ta avapoolaja lõpus vahetusest ning lõi 64. minutil kohtumise avavärava. Hiljem andis ta väravasöödu [[Joe Gelhardt]]i tabamusele ja Hull võitis 2:0, pääsedes finaali.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/live/cx218gl5xpnt|title=Millwall 0-2 Hull City: Substitutes guide Tigers into Championship play-off final|publisher=BBC Sport|language=en|date=11 May 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Play-off'i finaalis [[Wembley staadion]]il alistas Hull City [[Middlesbrough FC|Middlesbrough']] 1:0 ja tõusis pärast üheksat aastat tagasi [[Premier League]]'i. Belloumi alustas finaali põhikoosseisus.<ref>{{cite web|url=https://www.efl.com/competitions/sky-bet-play-offs/about-the-play-offs/championship-play-off-finals/|title=Championship Play-Off Finals|publisher=English Football League|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta septembris pikendas Belloumi Hull Cityga lepingut 2029. aasta suveni ning klubil on võimalus seda veel ühe aasta võrra pikendada. Selleks ajaks oli ta pidanud Hull City eest 36 kohtumist, löönud viis väravat ja andnud kuus väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.net/sport/2026/9/3/%D9%86%D8%AC%D9%84-%D8%A3%D8%B3%D8%B7%D9%88%D8%B1%D8%A9-%D8%A7%D9%84%D8%AC%D8%B2%D8%A7%D8%A6%D8%B1-%D8%A8%D9%84%D9%88%D9%85%D9%8A-%D9%8A%D8%AD%D8%B5%D8%AF-%D8%AB%D9%85%D8%A7%D8%B1|title=نجل أسطورة الجزائر بلومي يحصد ثمار تألقه مع هال سيتي|publisher=Al Jazeera|language=ar|date=3 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Premier League]]'is debüteeris Belloumi 22. augustil 2026, mängides kogu kohtumise 2:0 võidumängus [[Manchester United FC|Manchester Unitedi]] vastu. 12. septembril lõi ta oma esimesed Inglismaa kõrgliigaväravad, kui tegi kuue minuti jooksul kaks väravat ja aitas Hull Cityl mängida võõrsil [[Chelsea FC|Chelseaga]] 2:2 viiki.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4725624/september-2026-ea-sports-player-of-the-month-nominees|title=September 2026 EA SPORTS Player of the Month nominees|publisher=Premier League|language=en|date=24 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Järgmises liigamängus andis ta väravasöödu [[Mohamed-Ali Cho]] tabamusele 1:2 kaotusmängus [[Newcastle United FC|Newcastle Unitedi]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/match/2645242/newcastle-united-vs-hull-city|title=Newcastle United 2-1 Hull City|publisher=Premier League|language=en|date=19 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Belloumi kaks väravat ja üks väravasööt tõid talle koha Premier League'i 2026. aasta septembrikuu parima mängija auhinna kandidaatide seas.<ref>{{cite web|url=https://www.premierleague.com/en/news/4725624/september-2026-ea-sports-player-of-the-month-nominees|title=September 2026 EA SPORTS Player of the Month nominees|publisher=Premier League|language=en|date=24 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Belloumi on esindanud Alžeeriat noortekoondistes. 2020. aastal kuulus ta Alžeeria U20-koondisse Põhja-Aafrika jalgpalliliidu turniiril ning lõi värava Tuneesia vastu. 2021. aasta juunis mängis ta ühe kohtumise Alžeeria A'-koondises (ainult koduliiga mängijatest koosnev koondis), kui Alžeeria alistas Libeeria 5:1. [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria A-koondisse]] kutsuti Belloumi esimest korda 2023. aasta oktoobris [[sõprusmäng]]udeks [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaarte]] ja [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptuse]] vastu, kuid kummaski kohtumises ta väljakule ei pääsenud. Pärast vigastustega häiritud perioodi naasis ta koondise vaatevälja 2026. aasta sügisel ning uus peatreener [[Brahim Hemdan]]i kutsus ta Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängudeks koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/aouar-and-boudaoui-left-out-as-hemdani-makes-bold-calls-in-first-algeria-squad-for-afcon-2027-qualifiers/|title=Aouar and Boudaoui left out as Hemdani makes bold calls in first Algeria squad for AFCON 2027 qualifiers|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=18 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> A-koondises debüteeris Belloumi 25. septembril 2026 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Sambia jalgpallikoondis|Sambia]] vastu. Ta alustas põhikoosseisus ja mängis 70 minutit, kui Alžeeria võitis 3:1.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/b6cafcad/matchlogs/nat_tm/Bachir-Belloumi-Match-Logs|title=Bachir Belloumi National Team Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese A-koondisevärava lõi Belloumi neli päeva hiljem võõrsil [[Burundi jalgpallikoondis|Burundi]] vastu, aidates Alžeerial tulla 0:2 kaotusseisust välja ja teha 2:2 viigi.<ref>{{cite web|url=https://african.football/belloumi-and-boulbina-highlight-algerias-home-grown-strength-in-burundi/|title=Belloumi and Boulbina highlight Algeria’s home-grown strength in Burundi|publisher=African Football|language=en|date=30 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta 7. oktoobri seisuga oli Belloumi pidanud Alžeeria A-koondises kolm kohtumist ja löönud kaks väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/mohamed-belloumi/nationalmannschaft/spieler/857079/verein_id/32344 Mohamed Belloumi – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[SC Farense]] * [[Portugali jalgpalli esiliiga|Portugali esiliiga]] teine koht ja tõus kõrgliigasse: 2022/23 ;[[Hull City AFC]] * [[EFL Championship|Championshipi]] play-off'i võitja: 2025/26 ;Individuaalsed * Hull City kuu parim mängija: september 2024 * Hull City kuu parim värav: september 2024 * [[Premier League]]'i kuu parima mängija kandidaat: september 2026 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.transfermarkt.com/mohamed-belloumi/profil/spieler/857079 Mohamed Belloumi] Transfermarkti lehel *[https://fbref.com/en/players/b6cafcad/Bachir-Belloumi Mohamed Belloumi] FBrefi lehel {{JÄRJESTA:Belloumi, Mohamed}} [[Kategooria:Alžeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Hull City AFC jalgpallurid]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] dbjcu8eabqhdlvezf0avxqmb0gw7pbc 0 722289 7249174 2026-10-07T18:08:05Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Mohamed Belloumi]] 7249174 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mohamed Belloumi]] tte5to8zqbxttn3vxdf9upj5jjjbor0 2 722290 7249180 2026-10-07T18:22:51Z Anniimäe 239221 Uus lehekülg: 'Senolüüs on' 7249180 wikitext text/x-wiki Senolüüs on hoe4o695s7kqthdb4mtorayst9ywcb0 1 722291 7249186 2026-10-07T18:44:14Z Funktsionalism-modernism 231916 /* Kuressaares on olnud mitu raudteejaama */ uus alaosa 7249186 wikitext text/x-wiki == Kuressaares on olnud mitu raudteejaama == Siin on juttu laiarööpmelisest, kuid kui internetist otsida Kuressaare raudteejaam tuleb esimesena info ja pildid Kuressaare-Roomassaare kitsarööpmelisest raudteest ja Kuressaares asunud selle raudteejaamast. [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänava]] artiklis on sellest juttu. Seda on seal nimetatud vaksalihooneks. Võibolla peaks artikli nimes mingi eristus olema, et ei tekiks segadust. [[Kasutaja:Funktsionalism-modernism|Funktsionalism-modernism]] ([[Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 21:44 (EEST) 3hfchtxsxd9lpz74klzbfhpkpallqyp 7249453 7249186 2026-10-08T11:47:44Z Sendrasendra 225202 7249453 wikitext text/x-wiki == Kuressaares on olnud mitu raudteejaama == Siin on juttu laiarööpmelisest, kuid kui internetist otsida Kuressaare raudteejaam tuleb esimesena info ja pildid Kuressaare-Roomassaare kitsarööpmelisest raudteest ja Kuressaares asunud selle raudteejaamast. [[Allee tänav (Kuressaare)|Allee tänava]] artiklis on sellest juttu. Seda on seal nimetatud vaksalihooneks. Võibolla peaks artikli nimes mingi eristus olema, et ei tekiks segadust. [[Kasutaja:Funktsionalism-modernism|Funktsionalism-modernism]] ([[Kasutaja arutelu:Funktsionalism-modernism|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 21:44 (EEST) :Jah, teise jaama kohta oleks hea ette näha eraldi pealkiri. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 14:47 (EEST) muq3a75auk0c5zrvy75hxxg3fqooai2 2 722292 7249190 2026-10-07T18:50:45Z AavaAlexandra 239225 Uus lehekülg: 'Une inerts on' 7249190 wikitext text/x-wiki Une inerts on dmwyj6uo4i54rcajcp0ghbmm1ei94ke 0 722293 7249208 2026-10-07T19:31:06Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Fail:Niko Sigur Canada v Qatar 18 June 2026-086.jpg|pisi|Niko Sigur Kanada koondises (2026)]] '''Niko Kristian Sigur''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[2003]] [[Burnaby]]s [[Briti Columbia]]s) on [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsja või paremkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Toulouse FC]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Sigur alustas jalgpalliga Kanadas Mountain United FC noortemeeskonnas. Selle klubiga tul...' 7249208 wikitext text/x-wiki [[Fail:Niko Sigur Canada v Qatar 18 June 2026-086.jpg|pisi|Niko Sigur Kanada koondises (2026)]] '''Niko Kristian Sigur''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[2003]] [[Burnaby]]s [[Briti Columbia]]s) on [[Kanada]] [[jalgpallur]], kes mängib kaitsva poolkaitsja või paremkaitsjana Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Toulouse FC]] ja [[Kanada jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Sigur alustas jalgpalliga Kanadas Mountain United FC noortemeeskonnas. Selle klubiga tuli ta 2016. aastal Briti Columbia provintsi meistriks ning võitis 2018. aastal British Columbia Soccer Premier League'i karika. Hiljem kuulus ta [[Vancouver Whitecaps FC]] noorteakadeemiasse, millega võitis 2018. aastal U.S. Soccer Development Academy Northwest Divisioni.<ref>{{cite web|url=https://yorkulions.ca/sports/mens-soccer/roster/niko-sigur/9221|title=Niko Sigur|publisher=York University Athletics|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2021. aastal õppis Sigur [[Yorki Ülikool]]is ja mängis ülikooli York Lionsi jalgpallimeeskonnas. Ta alustas põhihooajal üheksast mängust kaheksat põhikoosseisus ja lõi ühe värava. Play-off'is kuulus ta kõigis kolmes kohtumises algkoosseisu ning lõi poolfinaalis 119. minutil võiduvärava, millega York pääses [[Ontario]] ülikoolide meistrivõistluste finaali.<ref>{{cite web|url=https://yorkulions.ca/news/2026/6/10/mens-soccer-former-lion-sigur-cracks-canadas-world-cup-squad.aspx|title=Former Lion Sigur cracks Canada's World Cup squad|publisher=York University Athletics|language=en|date=10 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2022. aasta alguses siirdus Sigur Euroopasse, liitudes Sloveenia klubi [[NK Radomlje]] noortesüsteemiga. Sama aasta augustis liitus ta Horvaatia klubi [[HNK Hajduk Split|Hajduk Spliti]] akadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-produzio-vjernost-bijelima-do-2028-godine-/16437|title=Niko Sigur produžio vjernost Bijelima do 2028. godine!|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=30 November 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Hajduki esindusmeeskonnas debüteeris Sigur 22. aprillil 2023 Horvaatia kõrgliigas [[NK Varaždin (2012)|Varaždini]] vastu. Tavaliselt poolkaitses mänginud Sigur alustas kohtumist vigastuste tõttu paremkaitsjana ning Hajduk võitis 2:0.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-bio-sam-nervozan-prije-debija-ali-suigraci-su-mi-puno-pomogli/15815|title=Niko Sigur: Bio sam nervozan prije debija, ali suigrači su mi puno pomogli|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=23 April 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> 24. mail 2023 alustas Sigur põhikoosseisus Horvaatia karikafinaalis [[HNK Šibenik|Šibeniki]] vastu. Hajduk võitis finaali 2:0 ja Sigur sai oma esimese suurema klubikarjääri trofee.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/eng/article/rijeka-hajduk-sibenik-2-0/7663|title=Rijeka: Hajduk - Šibenik 2:0|publisher=HNK Hajduk Split|language=en|date=24 May 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 kujunes Sigur Hajduki põhikoosseisu mängijaks. 2023. aasta novembris pikendas ta klubiga lepingut 2028. aasta suveni. Selleks ajaks oli ta pidanud esindusmeeskonnas 27 ametlikku kohtumist, millest 25 alustanud põhikoosseisus.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-produzio-vjernost-bijelima-do-2028-godine-/16437|title=Niko Sigur produžio vjernost Bijelima do 2028. godine!|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=30 November 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese värava Hajduki esindusmeeskonnas lõi Sigur 24. veebruaril 2024 Horvaatia kõrgliigas Varaždini vastu. Ta viigistas teisel poolajal seisu ning kohtumine lõppes 1:1.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/sigur-ovo-je-utakmica-koju-smo-morali-pobijediti-ali-idemo-dalje/16621|title=Sigur: Ovo je utakmica koju smo morali pobijediti, ali idemo dalje|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=24 February 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 pidas ta Horvaatia kõrgliigas 34 kohtumist. Hajduk lõpetas hooaja kolmandal kohal.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/utakmice/arhiva/prvenstvo/2023-24|title=Pregled sezone 2023/24|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 lõi Sigur Horvaatia kõrgliigas kolm väravat. Järgmisel hooajal jätkas ta Hajduki põhikoosseisus ning mängis nii paremkaitsja, kaitsva poolkaitsja kui ka parempoolse poolkaitsjana. 2026. aasta veebruaris lõi ta värava 2:0 võidumängus [[NK Slaven Belupo|Slaven Belupo]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-cilj-mi-je-izaci-iz-komfor-zone-i-pruziti-vise-prema-naprijed/18058|title=Niko Sigur: Cilj mi je izaći iz komfor zone i pružiti više prema naprijed|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=7 February 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooaja 2026/27 alguses aitas Sigur Hajdukil jõuda [[UEFA Konverentsiliiga]] liigafaasi. Oma viimases kohtumises klubi eest mängis ta 27. augustil 2026 võõrsil Poola klubi [[Raków Częstochowa]] vastu kõik 120 minutit; Hajduk võitis lisaajal 3:2 ja pääses liigafaasi.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-karijeru-nastavlja-u-toulouseu/18499|title=Niko Sigur karijeru nastavlja u Toulouseu|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=1 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Kokku pidas Sigur Hajduki esindusmeeskonnas 121 ametlikku kohtumist, lõi viis väravat ja andis viis väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-karijeru-nastavlja-u-toulouseu/18499|title=Niko Sigur karijeru nastavlja u Toulouseu|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=1 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta septembris siirdus Sigur Prantsusmaa kõrgliigaklubisse [[Toulouse FC]]. Toulouse'i teatel oli ta klubi suvise üleminekuakna kaheksas täiendus ning sai särginumbriks 14.<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/play/blog/2026/09/niko-sigur-rejoint-les-violets-en-ce-dernier-jour-du-mercato-d-ete|title=Niko Sigur rejoint les Violets en ce dernier jour du Mercato d'été|publisher=Toulouse FC|language=fr|date=1 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Prantsusmaa ajalehe [[L'Équipe]]'i andmetel oli üleminekusumma üle nelja miljoni euro.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/Une-huitieme-recrue-a-toulouse-l-international-canadien-niko-sigur-s-engage-en-provenance-de-l-hajduk-split/1715269|title=Une huitième recrue à Toulouse : l'international canadien Niko Sigur s'engage en provenance de l'Hajduk Split|publisher=L'Équipe|language=fr|date=1 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Toulouse'i eest ja [[Ligue 1]]-is debüteeris Sigur 12. septembril 2026 2:2 viigimängus [[FC Lorient|Lorienti]] vastu, sekkudes teiseks poolajaks vahetusest. Nädal hiljem alustas ta esimest korda põhikoosseisus, kui Toulouse alistas [[Le Havre AC|Le Havre'i]] 3:2.<ref>{{cite web|url=https://fbref.com/en/players/5c56986b/matchlogs/2026-2027/summary|title=2026-2027 Niko Sigur Match Logs|publisher=FBref|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Siguril on nii Kanada kui ka Horvaatia kodakondsus. Esialgu esindas ta rahvusvahelisel tasemel Horvaatiat. 2023. aastal kutsuti ta [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] U21-koondisse ning ta kuulus meeskonna koosseisu [[2023. aasta UEFA Euroopa U21 meistrivõistlused|2023. aasta Euroopa U21 meistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://hajduk.hr/vijest/niko-sigur-na-popisu-u-21-reprezentacije-hrvatske-za-europsko-prvenstvo/15943|title=Niko Sigur na popisu U-21 reprezentacije Hrvatske za Europsko prvenstvo|publisher=HNK Hajduk Split|language=hr|date=29 May 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Kokku esindas ta Horvaatia U21-koondist üheksas kohtumises.<ref>{{cite web|url=https://www.toulousefc.com/play/blog/2026/09/niko-sigur-rejoint-les-violets-en-ce-dernier-jour-du-mercato-d-ete|title=Niko Sigur rejoint les Violets en ce dernier jour du Mercato d'été|publisher=Toulouse FC|language=fr|date=1 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aasta augustis otsustas Sigur hakata rahvusvahelisel tasemel esindama oma sünnimaad Kanadat ning FIFA kiitis tema koondisevahetuse heaks.<ref>{{cite web|url=https://news.canadasoccer.com/canmnt-roster-announced-for-september-friendlies-against-fifa-world-cup-26-co-hosts-usa-and-mexico|title=CANMNT roster announced for September friendlies against FIFA World Cup 26 co-hosts USA and Mexico|publisher=Canada Soccer|language=en|date=27 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada A-koondises]] debüteeris ta 10. septembril 2024 [[sõprusmäng]]us [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu, sekkudes 0:0 lõppenud kohtumises 77. minutil vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://canadasoccer.com/match/4760/|title=Mexico vs. Men's National Team|publisher=Canada Soccer|language=en|date=10 September 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> 2025. astal kuulus Sigur Kanada koosseisu [[2025. aasta CONCACAF Gold Cup|CONCACAF Gold Cupil]]. Esimese A-koondisevärava lõi ta turniiri avamängus 17. juunil [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu, viies Kanada 27. minutil juhtima. Kanada võitis kohtumise 6:0.<ref>{{cite web|url=https://canadasoccer.com/match/6097/|title=Men's National Team vs. Honduras – Concacaf Gold Cup|publisher=Canada Soccer|language=en|date=17 June 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Alagrupi viimases mängus [[El Salvadori jalgpallikoondis|El Salvadori]] vastu andis ta väravasöödu [[Tajon Buchanan]]i tabamusele.<ref>{{cite web|url=https://canadasoccer.com/match/6099/|title=Men's National Team vs. El Salvador – Concacaf Gold Cup|publisher=Canada Soccer|language=en|date=24 June 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Sigur alustas kõiki nelja Kanada turniirimängu põhikoosseisus; Kanada langes veerandfinaalis penaltiseerias [[Guatemala jalgpallikoondis|Guatemala]] vastu välja. Teise koondisevärava lõi Sigur 5. septembril 2025 [[Bukarest]]is peetud sõprusmängus [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] vastu. Tema 77. minuti värav vormistas Kanada 3:0 võidu.<ref>{{cite web|url=https://canadasoccer.com/match/6039/|title=Romania vs. Men's National Team|publisher=Canada Soccer|language=en|date=5 September 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aastal kuulus Sigur Kanada 26-liikmelisse koosseisu kodusel [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{cite web|url=https://news.canadasoccer.com/canada-soccer-announces-canmnt-squad-for-fifa-world-cup-2026|title=Canada Soccer Announces CANMNT Squad for FIFA World Cup 2026|publisher=Canada Soccer|language=en|date=29 May 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Ta osales turniiril kolmes kohtumises. Kaheksandikfinaalis [[Maroko jalgpallikoondis|Maroko]] vastu alustas Sigur põhikoosseisus ja mängis 88 minutit; Kanada kaotas 0:3.<ref>{{cite web|url=https://www.canadasoccer.com/match/6607/|title=Men's National Team vs. Morocco – FIFA World Cup 2026|publisher=Canada Soccer|language=en|date=4 July 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta 7. oktoobri seisuga oli Sigur pidanud Kanada A-koondises 25 kohtumist ja löönud kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.canadasoccer.com/profile/56876/niko-sigur/|title=Niko Sigur|publisher=Canada Soccer|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/niko-sigur/nationalmannschaft/spieler/1045375/verein/3510/plus/0 Niko Sigur – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Saavutused == ;[[HNK Hajduk Split]] Horvaatia karikas: 2022/23 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.toulousefc.com/equipes/equipe-professionnelle/niko-sigur Niko Sigur] Toulouse FC kodulehel *[https://www.canadasoccer.com/profile/56876/niko-sigur/ Niko Sigur] Kanada jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/niko-sigur/profil/spieler/1045375 Niko Sigur] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Kanada koondis}} {{JÄRJESTA:Sigur, Niko}} [[Kategooria:Kanada jalgpallurid]] [[Kategooria:Toulouse FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] k2r5djt4odtth3omsqy4no38rdkzju5 14 722294 7249228 2026-10-07T20:12:55Z NOSSER 8097 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Sisejulgeolek]]' 7249228 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sisejulgeolek]] bj292e9ssl4hl7drovvhon8jaovmhwr 7249229 7249228 2026-10-07T20:14:04Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Nõukogude Liit]] 7249229 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Sisejulgeolek]] [[Kategooria:Nõukogude Liit]] so3uluylwgbycgzhism75jgg04asxa1 0 722295 7249234 2026-10-07T20:15:36Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[file:Ibrahim Maza 27 mars 2026.png|pisi|Ibrahim Maza Alžeeria koondises (2026)]] '''Ibrahim Maza''' ([[araabia keel]]es إبراهيم مازة; sündinud [[24. november|24. novembril]] [[2005]] [[Berliin]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Alžeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis [[Bayer 04 Leverkusen]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Maza sündis Berliinis alžeerlasest isa ja vietnamlannast ema p...' 7249234 wikitext text/x-wiki [[file:Ibrahim Maza 27 mars 2026.png|pisi|Ibrahim Maza Alžeeria koondises (2026)]] '''Ibrahim Maza''' ([[araabia keel]]es إبراهيم مازة; sündinud [[24. november|24. novembril]] [[2005]] [[Berliin]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Alžeeria]] [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis [[Bayer 04 Leverkusen]] ja [[Alžeeria jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Maza sündis Berliinis alžeerlasest isa ja vietnamlannast ema peres. Jalgpalliga alustas ta [[Füchse Berlin Reinickendorf|Reinickendorfer Füchse]] noortemeeskonnas ning 2016. aastal liitus [[Hertha BSC]] noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/de/nachrichten/2024/08/interview-verlangerung-ibrahim-maza-2425|title=„Es zeigt mir, wie sehr der Verein mich wertschätzt“|publisher=Hertha BSC|language=de|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hertha noortesüsteemis mängis ta erinevates vanuseklassides ning tõusis hooajal 2022/23 ka klubi reservmeeskonda. 2023. aasta aprillis sõlmis Maza Herthaga esimese profilepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/de/nachrichten/2023/04/vertrag-ibrahim-maza-2223|title=Ibrahim Maza bleibt ein Blau-Weißer!|publisher=Hertha BSC|language=de|date=27 April 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> Esindusmeeskonnas ja [[Bundesliga]]s debüteeris ta 30. aprillil 2023 võõrsilmängus [[Müncheni Bayern]]i vastu, sekkudes 0:2 kaotusmängus 65. minutil vahetusest. Temast sai toona Hertha ajaloo nooruselt teine Bundesligas mänginud jalgpallur.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/hungry-for-success-and-highly-talented-profile-of-new-signing-ibrahim-maza|title=Hungry for success and highly talented: Profile of new signing Ibrahim Maza|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=1 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimese värava Hertha esindusmeeskonnas lõi Maza 27. mail 2023 hooaja viimases liigamängus [[VfL Wolfsburg]]i vastu. Ta sekkus teiseks poolajaks vahetusest ja viigistas 55. minutil seisu 1:1; Hertha võitis kohtumise lõpuks 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/en/news/2023/05/match-report-wobbsc-2223|title=Hertha end the season with a 2-1 win in Wolfsburg|publisher=Hertha BSC|language=en|date=27 May 2023|access-date=7 October 2026}}</ref> 17 aasta ja 184 päeva vanuselt sai temast Hertha ajaloo noorim Bundesliga väravalööja.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/de/nachrichten/2024/08/interview-verlangerung-ibrahim-maza-2425|title=„Es zeigt mir, wie sehr der Verein mich wertschätzt“|publisher=Hertha BSC|language=de|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Pärast Hertha langemist Saksamaa esiliigasse jäi Maza hooaja 2023/24 algus vigastuse tõttu suures osas vahele. Hooaja jooksul pidas ta [[2. Bundesliga]]s 13 kohtumist ja lõi ühe värava. Hooajal 2024/25 kujunes temast Hertha üks põhitegijaid: ta osales 33 liigamängus ja lõi viis väravat ning Saksamaa karikavõistlustel kolmes mängus kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/402114/player|title=Ibrahim Maza – Player profile|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> 2024. aasta augustis pikendas Maza Herthaga lepingut 2027. aasta suveni.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/de/nachrichten/2024/08/verlangerung-ibrahim-maza-2425|title=Bis 2027: Ibrahim Maza verlängert!|publisher=Hertha BSC|language=de|date=30 August 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooaja 2024/25 järel lahkus ta siiski klubist. Hertha esindusmeeskonnas oli ta kahe hooaja jooksul kõigis võistlussarjades pidanud 51 kohtumist ja löönud üheksa väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.herthabsc.com/de/nachrichten/2025/05/transfer-ibrahim-maza-2526|title=Ibrahim Maza wechselt nach Leverkusen|publisher=Hertha BSC|language=de|date=1 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> 2025. aasta mais teatas [[Bayer 04 Leverkusen]], et Maza liitub klubiga alates hooajast 2025/26. Ta sõlmis viieaastase lepingu, mis kehtib 30. juunini 2030.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-sign-maza-from-hertha-berlin|title=Bayer 04 sign Maza from Hertha Berlin|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=1 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Saksamaa meedia andmetel maksis Leverkusen tema eest umbes 12 miljonit eurot.<ref>{{cite web|url=https://sport.sky.de/fussball/artikel/wechsel-von-ibrahim-maza-nach-leverkusen-offiziell/13359087/34130|title=Wechsel von Ibrahim Maza nach Leverkusen offiziell|publisher=Sky Sport|language=de|date=1 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Esimesed Bundesliga väravad Leverkuseni eest lõi Maza 8. novembril 2025, kui tegi 6:0 võidumängus [[1. FC Heidenheim]]i vastu kaks väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bundesliga/werkself-wow-fans-with-6-0-rout-of-heidenheim-at-bayarena|title=Werkself wow fans with 6-0 rout of Heidenheim at BayArena|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=8 November 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Tema head esitused tõid talle 2025. aasta novembris Bundesliga kuu parima uustulnuka auhinna.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/videos/watch/maza-wins-november-rookie-of-the-month-g1swdRsW|title=Maza wins November Rookie of the Month!|publisher=Bundesliga|language=en|date=5 December 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> Hooaja teisel poolel tõusis Maza Leverkuseni üheks olulisemaks ründavaks mängijaks. 2026. aasta aprillis võitis ta teist korda Bundesliga kuu parima uustulnuka auhinna.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/de/bundesliga/news/bayer-04-leverkusen-ibrahim-maza-rookie-des-monats-april-37044|title=Leverkusens Offensivstar Ibrahim Maza ist der Rookie des Monats|publisher=Bundesliga|language=de|date=24 April 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Kõigis võistlussarjades pidas ta hooajal 2025/26 Leverkuseni eest 44 kohtumist ja osales otseselt 12 värava sünnis.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-players-of-the-season-202526-maza-and-fudalla-win|title=Bayer 04 Players of the Season 2025/26: Maza and Fudalla win|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=15 June 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> Klubi poolehoidjad valisid ta hooaja lõpus Bayer Leverkuseni 2025/26 hooaja parimaks mängijaks. 2026. aasta septembris nimetati Maza maailma parima noormängija Ballon d'Ori auhinna kümne nominendi hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/ballon-dor-2026-maza-nominated-as-mens-young-talent-of-the-year|title=Ballon d’Or 2026: Maza nominated as ‘Men’s Young Talent of the Year’|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=8 September 2026|access-date=7 October 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Maza esindas noortekoondistes esialgu Saksamaad. Ta mängis Saksamaa U18-, U19- ja U20-koondises kokku 13 kohtumist, kuid otsustas 2024. aastal hakata A-koondise tasemel esindama oma isa kodumaad Alžeeriat.<ref>{{cite web|url=https://www.bayer04.de/en-us/news/bayer04/bayer-04-sign-maza-from-hertha-berlin|title=Bayer 04 sign Maza from Hertha Berlin|publisher=Bayer 04 Leverkusen|language=en|date=1 May 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria A-koondisse]] kutsuti ta esimest korda 2024. aasta oktoobris Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmänguks [[Togo jalgpallikoondis|Togo]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/ibrahim-maza-algeria-interview|title=Maza: I was inspired by Algeria's 2014 World Cup|publisher=FIFA|language=en|date=10 October 2024|access-date=7 October 2026}}</ref> A-koondises debüteeris Maza 10. oktoobril 2024 Togo vastu, sekkudes 5:1 võidumängu lõpus vahetusest. 2025. aasta lõpus kuulus Maza Alžeeria koosseisu [[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. Esimese A-koondisevärava lõi ta 24. detsembril 3:0 võidumängus [[Sudaani jalgpallikoondis|Sudaani]] vastu. Sellega sai temast Alžeeria ajaloo noorim Aafrika rahvaste karikavõistlustel skoorinud mängija ning tema tabamus oli ühtlasi Alžeeria 100. värav turniiri ajaloos.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/ones-to-watch-world-cup-group-j-palacios-maza-chukwuemeka-37744|title=Bundesliga stars to watch in FIFA World Cup 2026 Group J|publisher=Bundesliga|language=en|access-date=7 October 2026}}</ref> Alagrupi viimases kohtumises 31. detsembril lõi Maza värava ka 3:1 võidumängus [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.cafonline.com/afcon2025/news/cote-d-ivoire-stun-gabon-with-last-minute-3-2-thriller-to-top-group-f/|title=Côte d’Ivoire Stun Gabon with Last-Minute 3–2 Thriller to Top Group F|publisher=Confederation of African Football|language=en|date=31 December 2025|access-date=7 October 2026}}</ref> [[Burkina Faso jalgpallikoondis|Burkina Faso]] vastu valiti ta kohtumise parimaks mängijaks. Alžeeria jõudis turniiril veerandfinaali, kus kaotas [[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeriale]] 0:2. 2026. aastal kuulus Maza Alžeeria koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Ta mängis kõigis neljas Alžeeria kohtumises. Alagrupis kaotas Alžeeria [[Argentina jalgpallikoondis|Argentinale]] 0:3, võitis [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaaniat]] 2:1 ja viigistas [[Austria jalgpallikoondis|Austriaga]] 3:3 ning pääses 32 parema hulka. Seal kaotati [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsile]] 0:2. Jordaania vastu valiti Maza kohtumise parimaks mängijaks ning kogu turniiri jooksul sooritas ta 14 edukat triblingut.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/ar/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/african-stars-world-cup-ar|title=عشرة نجوم أفارقة تألقوا في كأس العالم FIFA|publisher=FIFA|language=ar|access-date=7 October 2026}}</ref> 2026. aasta 7. oktoobri seisuga oli Maza pidanud Alžeeria A-koondises 24 kohtumist ja löönud kolm väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/ibrahim-maza/nationalmannschaft/spieler/905011/verein_id/3614 Ibrahim Maza – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 7.10.2026.</ref> == Saavutused == ;Individuaalsed *[[Bundesliga]] kuu parim uustulnuk: november 2025, aprill 2026 *[[Bayer Leverkusen]]i hooaja parim mängija: 2025/26 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.bayer04.de/en-us/player/werkself/bayer-04-leverkusen/ibrahim-maza Ibrahim Maza] Bayer Leverkuseni kodulehel *[https://datencenter.dfb.de/en/data-center/people/402114/player Ibrahim Maza] Saksamaa jalgpalliliidu andmebaasis *[https://www.bundesliga.com/en/player/ibrahim-maza Ibrahim Maza] Bundesliga kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/ibrahim-maza/profil/spieler/905011 Ibrahim Maza] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Alžeeria koondis}} {{JÄRJESTA:Maza, Ibrahim}} [[Kategooria:Alžeeria jalgpallurid]] [[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 3p6n2hzwld8rmc0bxvqxey2j4c2t6af 2 722296 7249345 2026-10-08T07:56:49Z Trisz1020 194102 /* */ 7249345 wikitext text/x-wiki 𝚃𝚎𝚛𝚎, 𝚖𝚒𝚗𝚊 𝚘𝚕𝚎𝚗 𝚃𝚛𝚒𝚜. 𝙿𝚊𝚛𝚊𝚗𝚍𝚊𝚗 𝚙𝚎𝚊𝚖𝚒𝚜𝚎𝚕𝚝 𝚕𝚎𝚗𝚗𝚞𝚗𝚍𝚞𝚜𝚎 𝚗𝚒𝚗𝚐 ü𝚕𝚍𝚒𝚜𝚎𝚕𝚝 𝚝𝚛𝚊𝚗𝚜𝚙𝚘𝚛𝚍𝚒𝚐𝚊 𝚜𝚎𝚘𝚝𝚞𝚍 𝚊𝚛𝚝𝚒𝚔𝚕𝚎𝚒𝚍. 69j9b9if47wth8fif6blg4td4r97klv 2 722297 7249350 2026-10-08T08:19:17Z Anneli Marhel 239262 Uus lehekülg: 'BiOI ehk vismutoksüjodiid == Üldiseloomustus == == Kristallstruktuur == == Füüsikalised ja keemilised omadused == == Süntees == == Fotokatalüütilised omadused == == Adsorptsioon == == BiOI komposiitmaterjalid == == Rakendused == == Piirangud == == Vaata ka == == Viited ==' 7249350 wikitext text/x-wiki BiOI ehk vismutoksüjodiid == Üldiseloomustus == == Kristallstruktuur == == Füüsikalised ja keemilised omadused == == Süntees == == Fotokatalüütilised omadused == == Adsorptsioon == == BiOI komposiitmaterjalid == == Rakendused == == Piirangud == == Vaata ka == == Viited == 16xve4navaashvuhbn0zduvvyb6t0yj 7249352 7249350 2026-10-08T08:24:20Z Anneli Marhel 239262 7249352 wikitext text/x-wiki BiOI ehk vismutoksüjodiid == Üldiseloomustus == == Füüsikalised ja keemilised omadused == == Süntees == == Fotokatalüütilised omadused == == Rakendused == == Piirangud == == Vaata ka == == Viited == 1g5s6egcq48rg4u0s1otrtydr55mov6 0 722298 7249368 2026-10-08T09:06:14Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Limacellopsis'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | suguk...' 7249368 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Limacellopsis'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = '''''Limacellopsis''''' }} '''''Limacellopsis''''' on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Limacellopsis guttata'' – [[pisar-limaloorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|759332}} [[Kategooria:Kärbseseenelised]] 9jh3m15ul2p5dfxmpn9be9lvc0bxymd 7249375 7249368 2026-10-08T09:18:53Z Svencapoeira 67038 7249375 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Limacellopsis'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Pisar-limaloorik1.jpg | pildi_seletus = [[Pisar-limaloorik]] ''Limacellopsis guttata'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = '''''Limacellopsis''''' }} '''''Limacellopsis''''' on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. ==Liike== *''Limacellopsis guttata'' – [[pisar-limaloorik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|759332}} [[Kategooria:Kärbseseenelised]] jnlv675blz3txox62gen6vobza2o74n 0 722300 7249386 2026-10-08T09:41:57Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''Kirikla klooster''' ehk '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[mungaklooster]], mis praegu tegutseb [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pihali|Pihali külas]] ja rajab kloostrikompleksi lähedal asuvas [[Harjumaa]] [[Kirikla küla]]s.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja, Klooster asutati 2025. aasta...' 7249386 wikitext text/x-wiki '''Kirikla klooster''' ehk '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[mungaklooster]], mis praegu tegutseb [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pihali|Pihali külas]] ja rajab kloostrikompleksi lähedal asuvas [[Harjumaa]] [[Kirikla küla]]s.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja, Klooster asutati 2025. aasta lõpul. Kuigi EAÕK oli meeskloostri rajamise mõttega tegelnud ka varem, andis kloostri rajamise otsusele konkreetsema aluse EAÕK [[arhont|arhondi]] ettevõtja [[Urmas Sõõrumaa]] kingitud seitsme hektari suurune kinnistu.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostris järgitakse [[Áthos|Athose mäe]] traditsiooni ning [[palve]] ja töö rütmi. Praegu elatakse tavalises maamajas Üiso talus, mis mahutab vennaskonna eluruumid ja kabeli.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostri vaimulik juht on Haapsalu piiskop [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]], Athose mäe Ksenofontose kloostri munk. Vennaskonda kuulub ka eestlasest [[munk]] isa Paisios, kloostri esimene Eesti pinnal mungaks pühitsetud vend, ja üks [[kuuletuja]] ([[noviits]]). Kirikla klooster on esimene meesklooster, mille kirik on Eestis rajanud pärast Lõuna-Eestile olulise vaimuliku keskuse [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] jäämist [[Nõukogude okupatsioon Eestis|okupatsiooniajal]] [[Venemaa]] territooriumile. Viimati elasid õigeusu mungad Eestis üle 80 aasta tagasi, kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://kiriklaklooster.ee/ Kloostri koduleht] * [https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/kirikla-klooster/ Kloostri kontaktid eoc.ee lehel] * [https://eestikirik.ee/on-rajatud-uus-mungaklooster K. Liimets. On rajatud uus mungaklooster. - Eesti KIrik, 18. veebruar 2026 Nr 7.] [[Kategooria:Eesti kloostrid]] 4uxyjh2zw1e4fi2p22hahxrae77pojj 7249387 7249386 2026-10-08T09:44:02Z Evlper 104506 7249387 wikitext text/x-wiki '''Kirikla klooster''' ehk '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[mungaklooster]], mis praegu tegutseb [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pihali|Pihali külas]] ja rajab kloostrikompleksi lähedal asuvas [[Harjumaa]] [[Kirikla küla]]s.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja, Klooster asutati 2025. aasta lõpul. Kuigi EAÕK oli meeskloostri rajamise mõttega tegelnud ka varem, andis kloostri rajamise otsusele konkreetsema aluse EAÕK [[arhont (õigeusk)|arhondi]] ettevõtja [[Urmas Sõõrumaa]] kingitud seitsme hektari suurune kinnistu.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostris järgitakse [[Áthos|Athose mäe]] traditsiooni ning [[palve]] ja töö rütmi. Praegu elatakse tavalises maamajas Üiso talus, mis mahutab vennaskonna eluruumid ja kabeli.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostri vaimulik juht on Haapsalu piiskop [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]], Athose mäe Ksenofontose kloostri munk. Vennaskonda kuulub ka eestlasest [[munk]] isa Paisios, kloostri esimene Eesti pinnal mungaks pühitsetud vend, ja üks [[kuuletuja]] ([[noviits]]). Kirikla klooster on esimene meesklooster, mille kirik on Eestis rajanud pärast Lõuna-Eestile olulise vaimuliku keskuse [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] jäämist [[Nõukogude okupatsioon Eestis|okupatsiooniajal]] [[Venemaa]] territooriumile. Viimati elasid õigeusu mungad Eestis üle 80 aasta tagasi, kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://kiriklaklooster.ee/ Kloostri koduleht] * [https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/kirikla-klooster/ Kloostri kontaktid eoc.ee lehel] * [https://eestikirik.ee/on-rajatud-uus-mungaklooster K. Liimets. On rajatud uus mungaklooster. - Eesti KIrik, 18. veebruar 2026 Nr 7.] [[Kategooria:Eesti kloostrid]] pu9cuia6odg1xbixkmv5ax9ech4na1n 7249393 7249387 2026-10-08T10:02:46Z Evlper 104506 7249393 wikitext text/x-wiki '''Kirikla klooster''' ehk '''Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Püha Mäe Isade Püha Klooster Kiriklas''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u [[mungaklooster]], mis praegu tegutseb [[Kohila vald|Kohila vallas]] [[Pihali|Pihali külas]] ja rajab kloostrikompleksi lähedal asuvas [[Harjumaa]] [[Kirikla küla]]s.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Vennaskonda kuuluvad kaks munka ja üks kuuletuja. Klooster asutati 2025. aasta lõpul. Kuigi EAÕK oli meeskloostri rajamise mõttega tegelnud ka varem, andis kloostri rajamise otsusele konkreetsema aluse EAÕK [[arhont (õigeusk)|arhondi]] ettevõtja [[Urmas Sõõrumaa]] kingitud seitsme hektari suurune kinnistu.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostris järgitakse [[Áthos|Athose mäe]] traditsiooni ning [[palve]] ja töö rütmi. Praegu elatakse tavalises maamajas Üiso talus, mis mahutab vennaskonna eluruumid ja kabeli.<ref>[https://kiriklaklooster.ee/history Kloostri ajalugu. - Kirikla klooster]</ref> Kloostri vaimulik juht on Haapsalu piiskop [[Damaskinós (Olkinuora)|Damaskinós]], Athose mäe Ksenofontose kloostri munk. Vennaskonda kuulub ka eestlasest [[munk]] isa Paisios, kloostri esimene Eesti pinnal mungaks pühitsetud vend, ja üks [[kuuletuja]] ([[noviits]]). Kirikla klooster on esimene meesklooster, mille kirik on Eestis rajanud pärast Lõuna-Eestile olulise vaimuliku keskuse [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] jäämist [[Nõukogude okupatsioon Eestis|okupatsiooniajal]] [[Venemaa]] territooriumile. Viimati elasid õigeusu mungad Eestis üle 80 aasta tagasi, kahe maailmasõja vahelisel iseseisvusajal. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://kiriklaklooster.ee/ Kloostri koduleht] * [https://www.eoc.ee/eesti-apostlik-oigeusu-kirik/kirikla-klooster/ Kloostri kontaktid eoc.ee lehel] * [https://eestikirik.ee/on-rajatud-uus-mungaklooster K. Liimets. On rajatud uus mungaklooster. - Eesti KIrik, 18. veebruar 2026 Nr 7.] [[Kategooria:Eesti kloostrid]] t7pn82qhpmn22kok5lte0vl92ifwaq5 0 722302 7249435 2026-10-08T11:18:01Z Ojassaar 206682 Uus lehekülg: '{{taksonitabel | nimi = Valjaspingviin | värvus = linnud | pilt = South Shetland-2016-Deception Island–Chinstrap penguin (Pygoscelis antarctica) 04.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pygoscelis antarcticus | ID = 22697761 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = Ping...' 7249435 wikitext text/x-wiki {{taksonitabel | nimi = Valjaspingviin | värvus = linnud | pilt = South Shetland-2016-Deception Island–Chinstrap penguin (Pygoscelis antarctica) 04.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Pygoscelis antarcticus | ID = 22697761 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = ''[[Pygoscelis]]'' | liik = '''Valjaspingviin''' | binaarne = ''Pygoscelis antarcticus'' | binaarse_autor = ([[Johann Reinhold Forster|Forster]], 1781) | sünonüümid = ''Aptenodytes antarctica''<br/>''Pygoscelis antarctica'' | levikukaart = Pygoscelis antarcticus map.svg }} '''Valjaspingviin''' (''Pygoscelis antarcticus'') on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda kuuluv linnuliik. ==Välimus== Valjaspingviin on 68–77 cm pikk.<ref name='del Hoyo'/> Ülapool on must, alapool valge. Nokk on must. Silmad on punakaspruunid. Üle lõua ühest kõrvast teiseni jookseb peenike must triip. Jalad on roosad, jalatallad mustad.<ref name='Williams'/> Noorlinnul on silma ümbruses mustad täpid.<ref name='Williams'/> Udusulis poeg on helehall.<ref name='del Hoyo'/> ==Levik== Valjaspingviinid pesitsevad [[Antarktika poolsaar]]el, [[Lõuna-Shetlandi saared|Lõuna-Shetlandi]], [[Lõuna-Orkney saared|Lõuna-Orkney]] ja [[Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Sandwichi saartel]] ning [[Lõuna-Georgia]]s ja [[Bouvet' saar]]el.<ref name='Williams'/> Valjaspingviinid pesitsevad kivisel rannikul. Merel võib neid kohata paikades, kus jää katab veest 10–30%.<ref name='del Hoyo'/> ==Toitumine== Valjaspingviinid toituvad peamiselt [[tavaline hiilgevähk|tavalistest hiilgevähkidest]], kuid ka teistest [[koorikloomad]]est ja [[kalad]]est. Saakloomad on tavaliselt 4–6,5 cm pikad.<ref name='del Hoyo'/> Saaklooma püüdmiseks sukelduvad nad 10–40 m sügavusele.<ref name='Williams'/> ==Pesitsemine== Valjaspingviinid pesitsevad suurtes [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]].<ref name='del Hoyo'/> Pesa koosneb väikestest kividest ning on 30–50 cm lai ja 5–10 cm kõrge.<ref name='Williams'/> Valjaspingviinid saabuvad pesitsuspaika oktoobri lõpus. Kurnas on kaks muna mõõtmetega 67 × 52 mm. Haudevältus on 33–35 päeva. Üks vanalind haub 5–10 päeva järjest.<ref name='Williams'/> ==Looduslikud vaenlased== Valjaspingviini mune ja poegi söövad [[änn]]id ja [[lääne-tuppnokk|lääne-tuppnokad]]. Täiskasvanuid söövad [[merileopard]]id<ref name='Williams'/> ja [[antarktika merikaru]]d.<ref name='Visser'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=156 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Williams'>{{Raamatuviide |pealkiri=The Penguins |perekonnanimi=Williams |eesnimi=Tony D. |kirjastus=Oxford University Press |aasta=1995 |isbn=019854667X |lehekülg=178–185 |url=https://archive.org/details/penguinssphenisc0000will}}</ref> <ref name='Visser'>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Antarctic Fur Seals (Arctocephalus gazella) Observed Predating Adélie (Pygoscelis adeliae) and Chinstrap Penguins (P. antarctica), Antarctic Peninsula |ajakiri=Aquatic Mammals |perekonnanimi=Visser |eesnimi=Ingrid N. |kuupäev=2008 |aastakäik=34 |üksiknumber=2 |lehekülg=193–199 |perekonnanimi2=Drennan |eesnimi2=Matt P. |perekonnanimi3=White |eesnimi3=Richard W. |perekonnanimi4=MacLean |eesnimi4=Stephen F. |perekonnanimi5=Lagerstorm |eesnimi5=Lisa C. |perekonnanimi6=Francis |eesnimi6=John M. |doi=10.1578/AM.34.2.2008.193}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Pygoscelis antarcticus}} [[Kategooria:Pingviinilised]] 4955wdi05itjyr7gpd33djiw50y9eep 0 722303 7249436 2026-10-08T11:19:58Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Valjaspingviin]] 7249436 wikitext text/x-wiki #suuna[[valjaspingviin]] 9ezmitewqesc2jl75xhrh9rajosp70m 0 722304 7249445 2026-10-08T11:30:44Z Evlper 104506 Ümbersuunamine lehele [[Kirikla klooster]] 7249445 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kirikla klooster]] apla4g5zm5g3304d7mgjdv2zmf8m2cj 1 722305 7249454 2026-10-08T11:49:48Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Oli: ''Ettevõte kuulub kontserni [[Maag Grupp]].'' --~~~~' 7249454 wikitext text/x-wiki Oli: ''Ettevõte kuulub kontserni [[Maag Grupp]].'' --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 14:49 (EEST) pfjwq0q473cx1acj5npwcvkukpi037q